"Ürgne kutse! - Jack London (1)

Sarnased õppematerjalid

1

doc

„Ürgne kutse“

Jack Londoni teoses ,,Ürgne kutse" jutustatakse koera elust, tema seiklustest ja sellest, millega võib üks loom oma elu jooksul hakkama saada. Raamat räägib koer Buck'ist. Ta on olnud alati truu oma peremehele Millerile, ta pole kuri ega ei ründa kedagi ilma asjata. Bucki isa oli bernhardiin ja sellest oli ka tingitud Bucki hiiglaslik suurus. Ühel päeval, kui aedniku abiline Manuel läks aiast välja ning jooksis kusagile, järgnes talle Buck. Manuel jooksis raudteejaama, kus aedniku abiline pani koerale nööri ümber kaela. Alguses Buck ei kartnud, sest nöör oli Manueli käes. Siis aga, kui Manuel andis nööri kellelegi tundmatule, hakkas Buck kartma ja närvitsema. Vaene koer pandi kaubavagunisse, kus ta veetis öö. Minu arvates ei tohiks koeri ega teisi loomi niimoodi kohelda. Koer käis käest kätte, kuni ta lõpuks jõudis ta oma uus peremeheni, kes õpetas talle kaika ja kihva seadust. See seadus tähendas seda, et peremeest peab kaitsma ning teda ei tohi rünnata.

Kirjandus

3

doc

Ürgne kutse

Buck elas Lõunamaal, kohtunik Milleri juures. Ta nautis elu ­ ta aina puhkas, ujus basseinis ja lõbutses. Kuid ühel päeval läks aedniku abiline Manuel aiast välja ja tõttas kuhugi. Buck, kes käis alati kõikidel kannul läks koos temaga, mitte midagi ette aimates. Nad jõudis raudteejaama, seal pani Manuel Buckile nöörid kaela ümber, Buck ei hakkanud vastu, sest ta usaldas Manueli, kuid kui aedniku abiline andis nööris võõra mehe kätte, hakkas Buck närvitsema. Võõras mees tõmbas näärid pingule, ja pani koera endale selja peale. Buck pandi kaubavagunisse, varbkasti sisse. Koer veetis seal terve öö. Vahepeal Buckile tundus, et teda vaatab Miller, kuid see oli ainult kõrtsipidaja. Hommikul sisenesid kuuri neli meest ja viisid selle muusse kohta. Buck käis nii käest kätte, lõpuks laaditi ta kirrrongi vagunisse. Kaks päeva ja kaks ööd veetis Buck vagunis, ta oli ka söömata ja joomata. Lõpuks jõudis ta Seatlessi.Ta viidi kuhugi tagahoovi, ning seal kohtas

Kirjandus

10

doc

"Valgekihv" Jack London

"Tal tuleb uuesti käima õppida,"muheles arst.valgekihv kõndis longades edasi ja kõik inimesed plaksutasid.Ta istus maha, et puhata.Tema juurde tulid roomates pisikesed kutsikad.Tõsiselt lubas Valgekihv neid enda peale ronida ja enda turjal kukerpallitada.Esiti, kui inimesed käsi plaksutasid, tekkis temas natuke ta muistset iseteadvust ja häbelikkust.See möödus kutsikate virguduste ja hullamise jätkudes; ta lebas poolsuletud, kannatlike silmadega ja tukkus päikesepaistel. Jack London Jack London sündis 12. jaan. 1876. a. San Franciscos laostunud farmeri pojana.Majanduslike raskustega pidi London võitlema kogu elu.Juba koolipoisina tuli tal hakata tegelema leivamuredega.Ta müüs San Francisco tänavail lehti ning iga teenitud sendi viis ta koju.Pärast algkooli lõpetamist läks ta tööle konservivabrikusse, kus töötati kaheksateist-kakskümmend tundi ööpäevas.Lihte aritmeetika näitab, et söömiseks- magamiseks jäi ainult neli, oaremal juhul kuus tundi

Kirjandus

31

doc

Koeratõud

KOERATÕUGUDE RAAMAT Liisa Lotta Tomp 2007 1/31 Sisukord Bernhardiin........................................................................................................................................3 Puudel................................................................................................................................................3 Taks...................................................................................................................................................4 Kollid.................................................................................................................................................5 Inglise mastiff....................................................................................................................................7 Setter......................................................................................................................................

Loodusõpetus

281

docx

M.Twain Tom Sawyeri seiklused, terve raamat

Tom Sawyeri seiklused EESSÕNA Suurem osa siin raamatus kirjapandud seiklustest on tõesti juhtunud; mõned nendest on mu enda elamused, teised poiste omad, kes olid mu koolivennad. Huck Finn on võetud elust; Tom Sawyer samuti, kuid mitte üksikisiku järgi; ta on kombinatsioon kolme poisi karakteristikast, keda ma tundsin, ja kuulub seepärast arhitektuuri segastiili. Ebausk, mida siin on puudutatud, valitses läänes üldiselt laste ja orjade hulgas selle loo ajajärgul, see tähendab, kolmkümmend või nelikümmend aastat tagasi. Kuigi mu raamat on mõeldud peamiselt poiste ja tüdrukute meelelahutuseks, loodan, et seda ei lükka tagasi ka mehed ja naised, sest minu plaani kuulus püüda täisealistele meeldivalt meelde tuletada, mis nad olid kord ise, kuidas nad tundsid, mõtlesid ja rääkisid ja missugustest kummalistest ettevõtetest nad mõnikord osa võtsid. 1. P E A T Ü K K «Tom!» Ei mingit vastust. «Tom!» Mingit, vastust. «Huvitav, kus see poiss peaks olema. Kuule, To

Kirjandus

134

docx

Lugemispäevik

Tallinna Ülikooli Pedagoogiline Seminar Alushariduse ja täiendõppe osakond Kätlin Kattai Lugemispäevik Lastekirjandus Juhendaja: Maire Tallinn 2013 Sisukord: Eesti rahvalaulud lastele.........................................................................................................................4 K.E. Sööt................................................................................................................................................4 August Jakobson.....................................................................................................................................5 Leelo Tungal..........................................................................................................................................6 Jüri Parijõgi............................................................................................................

Alusharidus

345

pdf

tammsaare tode ja oigus i-9789949919925

See e-raamat on skaneeritud ja koostatud Tartu Linnaraamatukogus Tartu, 2011  I See oli läinud aastasaja kolmanda veerandi lõpul. Päike lähenes silmapiirile, seistes sedavõrd madalas, et enam ei ulatunud valgustama ei mäkke ronivat hobust, kes puutelgedega vankrit vedas, ei vankril istuvat noort naist ega ka ligi kolmekümnelist meest, kes kõndis vankri kõrval. Varsti jõudsid teelised mäerinnakul nii kõrgele, et päikeses helendama lõid mehe nägu – laiavõitu, tugevate lõuapäradega, terassilmadega, lühikese, kuid tiheda musta habemega –, naise nukrad silmad, look ja hobuse kikkis kõrvadega pea. «Seal ta ongi, see Vargamäe,» lausus mees ja näitas käega üle soo järgmise väljamäe poole, kus lömitas rühm madalaid hooneid. «Meie hooned paistavad, teiste omad seisavad mäe taga orus, sellest siis rahva suus Mäe ja Oru, mõisakirjas aga Eespere ja Tagapere. Paremat kätt s

Kategoriseerimata

21

doc

Vabadusvõitlus

1. Ristiusu levitamise katsed Eestis enne muistset vabadusvõitlust Kuigi Eestis valitses tol ajal muinasusk, ei olnus ristiusk ka päris tundmatu. Eestlased olid elavas läbikäimises ristiusuliste naabermaadega. Rootsi, Taani ja Venemaaga. 11. sajandi teisel poolel tundis katoliku kirik juba suurt huvi paganliku Eestimaa vastu. Bremeni Adama kroonika järgi määras sealne peapiiskop Adalbert 1070.a. paiku Läänemeremaade piiskopiks munk Hiltinuse (piiskop Johannes). Baltimaades tegutses ta kaks aastat, kuid ei saavutanud märkimisväärseid tulemusi. 1167. a. pühitseti Eestimaa piiskopiks Prantsusmaalt pärit Fulco. Paavst määras oma bullaga talle abiliseks Norras Stavangeri kloostris elava mink Nicolaususe ning õhutas kõiki usklikke neid toetama. Fulco külastas arvatavasti ka 1170. a.astate algul ka Eestit. Henriku kroonikas nimetatakse ka mõningaid ristituid, näitaks Ojamaal ristitud Pudiviru vanem Tabelinus. Ida- Eestisse levis ristiusu elemente ka Venemaalt, seda ki

Ajalugu

Kommentaarid (1)