Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "ELEKTRIPÕLETUSE 4 ASTET JA ESMAABI ELEKTRITRAUMADE KORRAL". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
trauma, elektritrauma, põletus, elektripõletus, põletuse, turse, kokkupuude, alalis, elektriga, söestumine, vahelduvvool, alalisvool, krambi, mistõttu, punetus, villid, sisenemis, vigastus, fibrillatsioon, surmav, krambid, luumurrud, harvad, pulssi, disease, teeninduskool, juhendaja, kahjustub, pealmine, nekroos, tihke, astmele, elektrilisedTALLINNA TEENINDUSKOOL Helerin Vallner Rühm T11HT ELEKTRISEADMETE OHUTUSKLASSID JA ESMAABI ELEKTRITRAUMA KORRAL Referaat Juhendaja: Heikki Eskusson Tallinn 2009 Helerin Vallner Elektriseadmete ohutusklassid ja esmaabi elektritrauma korral SISUKORD SISSEJUHATUS......................................................................................3 1. ELEKTRISEADMETE OHUTUSKLASSID..............................................................4 1.1. Tavalise pistikuga elektritarviti (0 klass)................................................4 1.2. Elektritarviti, millel on kaitsekontaktiga pistik (I klass)...............................4 1.3. Kaitseisolatsiooniga elektritarvitid (II klass)....
ei ole ohtlik ja nii on tagatud otse- ja kaudpuute kaitse. Kaitseväikepinget kasutatakse halogeenlampvalgustite, uksekellade, vannitoaseadmete jt. toiteks. Kaitseväikepingeallikateks on madalpingevõrgust toidetavad turvalised väikepinge eraldustrafod. Kaitseväikepingeahel võib olla maandatud või maandamata. Enamkasutusel on maandamata ahelad. 2. Elektrilöök, elektritrauma, kannatanu esmaabi. Elektrilöök ning elektrivoolu toime inimorganismile. Koduses elektrivõrgus kasutatakse elusolendile ohtlikku pinget 220 V (volti). Selline pinge on faasi- ja nulljuhtme vahel. Inimene, kes puudutab korraga mõlemat juhet, saab elektrilöögi. Kuna ka vee- ning keskküttetorud on ühendatud maaga, siis ka nende ning faasijuhtme üheaegsel puudutamisel saab inimene elektrilöögi. Inimene saab elektrilöögi, kui ta on üheaegselt kokkupuutes voolu all oleva faasijuhtme
Elektrioht Birgit Allilender TK-17 Elektrioht · Elektrioht - elektripaigaldisest tulenev trauma risk · Elektrioht on väga kaval oht nähtamatu, kuuldamatu, kuid mitte olematu · Kuna elektriõnnetusi juhtub paljudest teistest, näiteks tuleõnnetustest, vähem, siis neid ka teadvustatakse vähem. Samas on elektriõnnetused üldjuhul väga traagiliste tagajärgedega · Seadme ohutuse seadus näeb ette, et elektripaigaldisi peab kontrollima kindla aja tagant, olenevalt nende liigist kas iga kolme, viie või kümne aasta järel Elektrioht
.................................................................................5 2.1 Hädaabi kutsumine............................................................................................................5 3. TEADVUSETUS....................................................................................................................7 4. PÕLETUS...............................................................................................................................9 4.1 Põletus kuumalt esemelt, veelt või tulelt...........................................................................9 4.2 Keemiline põletus...........................................................................................................10 5. ELEKTRITRAUMA.............................................................................................................11 6. VEREJOOKS.............................................................................................................
Referaat uurimis- ja arendustöö metoodikas Tallinn 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................................. 3 ....................................................................................................................................... 4 1.PÕLETUSTE ASTMED.................................................................................................... 5 1.1.I astme põletus...................................................................................................... 5 1.2.II astme põletus..................................................................................................... 5 1.3.III astme põletus.................................................................................................... 5 2.ESMAABI PÕLETUSTE KORRAL..................................................................................... 6 2.1. Elektripõletused
Põletus on seisund, kus vigastus tekib leegi, harvem elektri või kemikaalide mõjust. ÜLEVAADE Igal aastal registreeritakse Eestis üle 5000 põletustrauma, nendest 2000 (40%) lastel. Põletused võivad olla erineva raskusastmega ning haarata erinevat osa kehapinnast. Lastel tekivad põletused sagedamini kuuma vedelikuga, täiskasvanutel lahtise tule hooletul käsitlemisel või muude õnnetuste tagajärjel. Sarnaselt leegile võivad põletused tekkida ka kemikaalidega kokkupuutel või elektritrauma tagajärjel. Olenevalt põletuse sügavusest ning haaratud kehapinna suurusest on paranemine ning prognoos erinev. TEKKEPÕHJUSED JA MEHHANISMID Põletus põhjustab kudedes valkude lagunemise ning veresoonte läbilaskvuse suurenemise, mistõttu inimene kaotab ka palju vedelikku. Esimese astme põletuse korral kahjustub naha pealmine kiht, tekib punetus ning turse. Teise astme põletus haarab ka naha aluskude ning tekivad lisaks tursele ka villid.
on maapind 25m ulatuses pingestatud. Elektrivoolu on võimalik välja lülitada ainult alajaamas. Helista päästeteenistusse telefonil 112. Kui elektrivool on välja lülitatud alusta vajduse korral elustamist. Välgulöögikahjustused - Meenutavad kahjustusi, mis tekivad elektrilöögi saamisel kõrgepingejuhtmetest. Vajaduse korral alusta elustamist, vii kannatanu haiglasse. Elektritraumad - Elektripõletuse puhul eristatakse nelja astet: naha punetus, villide moodustumine, naha söestumine, nahaaluse koe söestumine. Põletused tekivad kontakti korral elektrivooluga, kaarleegi mõjul, lühiühenduse korral. On enamuses naha suure takistuse tõttu pinnapõletused. Suurel sagedusel toimub läbilöök nahast. Sügavamad põletused esinevad ka pingetel üle 1000v. Elektrimärgid tekivad voolu sisenemis- ja väljumiskohtades hea kontakti korral elektrivooluga. Naha metalliseerumine toimub voolu keemilisel ja mehaanilisel koosmõjul. Metalliosakesed tungivad naha alla kontakti kohas
Hingamine ja südame tegevus taastub Elustatava välimus muutub Pupill läheb kitsaks Elustamist tuleb jätkata kuni: Kannatanul tekivad elutunnused (pulss, hingamine) On saabunud kvalifitseeritud abi Abiandja ei jõua elustada väsimuse tõttu Sokk on kudede vereringe puudulikkus, mis viib hapniku defitsiidile ja rakkude hävingule. Soki põhjused Suur verekaotus (väline või sisemine verejooks) Põletused Kestva surve sündroom Seljaaju trauma Äge südamepuudulikkus Äge hingamispuudulikkus Raske allergiline reaktsioon Infektsioon Mürgistused Sümptomid Nahanähud (nahk ja jäsemed on algul jahedad, hiljem kahvatud ja külmahigised) Nõrk ja kiire pulss Hingamishäired (sage ja kiire) Janu Iiveldus ja oksendamine Kannatanu on rahutu, hiljem tekib meelte segadus Teadvushäired Esmaabi soki korral Soki põhjuse kõrvaldamine Kannatanu rahustamine Kannatanu ettevaatlik käsitlus
.......................................................22 15.2. ORGAANILISED LAHUSTID......................................................................23 15.3. MÜRGI SISSEHINGAMINE.........................................................................23 15.4. NARKOMAAN ..............................................................................................23 15.5. SEENEMÜRGITUS .......................................................................................26 16. ELEKTRITRAUMA..............................................................................................27 16.1. VÄLGULÖÖK ...............................................................................................28 17. SOKK.....................................................................................................................29 18. EPILEPSIA ............................................................................................................30 19. PUTUKAHAMMUSTUSED .........
kindad või mähkida käte ümber salli, särgi, kummimantli jne. Enda isoleerimiseks võib tegutseda ühe käega Joonis 11.1 Kannatanu vabastamine kuni 1000 V pinge korral PINGED üle 1000 V (joonis 11.2) Kasutatakse dielektrilisi kindaid ja keppi või tange, mis on selle pinge jaoks ette nähtud. Joonis 11.2 Kannatanu vabastamine üle 1000 V pinge korral Elektritraumad. Elektrilipõletuste puhul eristatakse nelja astet: 1) naha punetus 2) villide moodustumine 3) naha söestumine 4) nahaaluse koe söestumine. Põletused tekivad kontakti korral elektrivooluga. Sel juhul läheb vool kehast läbi; põletused võivad tekkida ka kaarleegi mõjul, lühiühenduse korral. Põletused on enamuses pinnapõletused (70-80%), sest nahal on suur takistus. Suure voolusageduse korral võivad esineda sügavamad põletused, ilma et naha pinnal oleks märkimisväärseid kahjustusi. Suurel sagedusel toimub läbilöök nahast. Sügavamad põletused esinevad ka pingetel üle 1000 V.
ja närvide ülekuumenemises , aga elektrolüütiline toime avaldub vere ja koevedelike lagundamises ja bioloogiline toime - elektrivool lõhub normaalseid talitlusprotsesse, põhjustab näiteks närvisüsteemis muutusi (halvatust).[1] Oluline on ka see, et elektrivoolu toime inimorganismile sõltub voole iseloomust : alalisvool ja vahelduvvool mõjutavad organismi osasid erinevalt. Alalisvooluga kokkupuude on tavaliselt ohutum kui vahelduvvool, kuna alalisvool põhjustab järsu tõuke, mis paiskab inimese vooluallikast eemale ning säästab seeläbi edasisest kahjustusest. Vahelduvvool tekitab aga tugeva krambi ehk tetaania, mistõttu inimene ei pääse vooluringist välja. Üldse eristatakse kahjustused elektrivoolu toimel kahte gruppi üks on elektrilöök ja teine elektritraumad,kuhu lähevad kõik põletused,elektrimärgid , naha metalliseerumine , silmade kahjustus
PÕLETUSED Põletus ehk combustio 1. PÕLETUSE OLEMUS 1.1. Põletuse mõiste Põletuseks nimetatakse kudede kahjustusi, mis tekivad kudede paiksel kokkupuutel kõrge temperatuuri, keemiliste ainete, elektrivoolu või kiirgusega. Tekkinud koekahjustust nimetatakse ka põletushaavaks. 1.2. Põletuse liigid Põletus jaguneb: termiline põletus; keemiline põletus - kahjustus tekib keemiliste ainete toimel (happed, alused, lüisiit, ipriit); elektripõletus - kahjustus tekib elektrivoolu toimel; elektromagnetiline ehk kiirguspõletus – päikesepõletus, solaarium, kvartslambid. Termilised põletused: • Tulised vedelikud - vesi, kohv, tee, mahl, marinaad, supp, inhalatsioonivedelikud. Näiteks kuuma kohviga põletus on sügavam kui
........................................................................1 Päästeahel...............................................................................................................................1 Elustamise abc........................................................................................................................1 112 appikutse......................................................................................................................... 3 Ajukolju trauma..................................................................................................................... 4 Selgroovigastused.................................................................................................................. 5 Liittraumad............................................................................................................................ 5 Põletused................................................................................................
elupäästva esmaabi andmiseks! Luumurrud: Lahtised ja kinnised luumurrud. Suurte luude murdude korral võivad vigastada saada suured veresooned, mis asuvad luude kõrval. Tekkida võivad eluohtlikud verejooksud. Nähtav verejooks Sisemine verejooks · Verekaotus luumurru korral: - Sääreluu murd 0,3-0,5 l - Õlavarreluu 0,3-0,5l - Reieluu 0,5-2,5l - Vaagnaluu 1,5l -... Tunnused: · Soki tunnused · Valu · Turse · Jäseme väärasend · Lahtise luumurru puhul verejooks Tegutsemisjuhis: · Peata suur väline verejooks (Kaitse end) · Pane kannatanu lamama · Tee haavale rõhtside · Äärmisel juhul kasuta zgutti · Anna kannatanule asend, kus valu on kõige väiksem · Kata kannatanu soojalt · Rahusta kannatanut · Transpordi kannatanult ise ainult äärmisel vajadusel · Ära anna kannatanule juua · NIHKUNUID LUID ISE PAIGALDADA EI TOHI
· Ravi sokki ja jälgi kannatanut Kui kannatanu kaotab teadvuse, ava tema hingamisteed ja kontrolli hingamist. Kui kannatanu hingab, aseta ta püsivasse küliliasendisse. Vajaduse korral ole valmis alustama kunstlikku hingamist ja südamemassaazi. 4. Mis on sokk? Sokk on organismi eluohtlik haigusseisund, mis on tingitud ringleva verehulga absoluutsest või suhtelisest vähenemisest. 5. Soki põhjused · Verekaotus (väline, sisemine, luumurdudesse) · Valu · Allergia · Põletus · Südametalitluse häired 6. Soki tunnused · Pulss on kiire, mid akiirem ja nõrgem, seda raskem on sokk. · Nahk kahvatu, kaetud külma higiga. · Kannatanu on algul rahutu. · Hiljem teadvusehäired · Hingamine sage. · Võib esineda janu ja iiveldus. 7. Tegutsemisjuhised ja esmaabi 9 · Sokiasend: aseta kannatanu lamama, tõsta jalad üles.
2) Tee külmunud kehaosale puhas side, kaitse termolinaga ja vii kannatanu haiglasse. Külmunud jalga võib kergesti vigastada, seetõttu ei tohi lasta kannatanul käia. 3) Teadvusel olevale kannatanule anna juua sooja magusat vedelikku. 4) Sügava külmumise korral vajab kannatanu kiiret arstiabi. Kontrolli kannatanu üldseisundit; lisaks kohalikule külmumisele võib teda ohustada ka vaegsoojumus ehk kehatemperatuuri alanemine. PÕLETUSED Tegutsemine põletuse korral: 1) Päästa inimene ja kustuta põlevad riided näiteks teki või vaibaga. Kustutamise ajal käsi tal olla pikali, selleks et leegid ei põletaks kaela ega nägu. 2) Juhul kui sinu oma riided põlevad, kustuta need maas pööreldes või leekide summutamisega. 3) Jahuta põlenud piirkonda kohe jooksva vee all või vees hoides. Otsene jahutamine on riiete eemaldamisest tähtsam. Väikesi põletusi võib jahutada pikemat aega, sest see leevendab valu.
• põletus, • südameinfarkt, • allergia. Suur verekaotus kui verekaotus >1,2 liitri Teiste kehavedelike kaotus kõhulahtisus, oksendamine põletused Südame pumbafunktsiooni puudulikkus raske südamehaigus – infarkt, äge puudulikkus Infektsioonid Hormonaalne puudulikkus Äge allergiline reaktsioon (anafülaktiline šokk) Ravimmürgistus Seljaaju trauma Valu Äkiline hingeline löök – psüühiline šokk. 12. Kuidas aidata šokis inimest? Mida tähele panna? (ära anna juua, ära lase püsti tõusta) Tegutsemisjuhised: • Pane kannatanu lamama. • Tõsta kannatanu jalad kehast kõrgemale. • Kata kannatanu soojalt, kuna ta võib maha jahtuda. • Rahusta kannatanut. Väldi • Ära anna kannatanule juua (oksendamise vältimiseks). • Ära lase kannatanul püsti tõusta. 13
kraapimise teel või pintsettidega ning aseta peale külma. Kui nõelata on saadud näo-, kaela-, suu-, neelulimaskesta piirkonda ja tekin kahvatus, hingamisraskused ja külm higi, lapsel iiveldab, pea käib ringi ja tahab oksendada ning kaotab teadvuse, tuleb kutsuda kiiresti 112. Kui varem on tekkinud herilase-, mesilasepistele reaktsioon, siis tuleb arvestada, et iga järgnev kord on olukord tõsisem. Põletus Mida tugevam on valu, seda pindmisem on põletus, mida väiksem valu, seda sügavamal on põletus. Kui on põletada saanud näo piirkond, siis tõenäoliselt ka hingamisteed. I staadium- tugev valu, punetav nahk II staadium- valu, punetus, villid III staadium- mustjas nahk, valu ei tunne, sokk Lapsel loetakse suuremaks põletuseks juba tema peopesa suurust ala. Riided tuleb kiiresti eemaldada, isegi siis, kui tulevad koos nahaga ja jahutada leige veega (vähemalt 15 minutit).
ESMAABI Põhiprintsiibid 1. PÕLETUSED * II ja III astme põletused (s.t.) nahk on villidega või söestunud katta steriilse sidemega * kui side puudub- jätta katmata * keemiline põletus (s.t. happega või alusega) tuleb pesta rikkalikult veega ja katta steriilse sidemega. 2. SILMADE VIGASTUSED * ära hõõru silmi! * võõrkeha, mis on tunginud silma sisse: - ära püüa eemaldada - aseta side - transpordi võimalikult kiiresti raviasutusse. 3. VINGUGAASIDE VÕI SÕJAGAASIDE SISSEHINGAMINE * kannatanu koheselt värskesse õhku toimetada * kata soojalt * hingamise puudumisel alusta kunstlikku hingamist 4. VEREJOOKSUD Verejooksu saab tavaliselt peatada:
Tõsta lõuga ülespole kahe sõrmega, ava hingamisteed laubale asetatud käega, kui hingab, keera küliliasendisse ja jälgi hingamist. 2. Kui suureks loetakse inimkeha takistus elektriohutusalastes arvutustes? 1000 oomi 3. Elektriseadmete ohutusklassid (0, I, II, III). 0 klass - tavalise pistikuga elektriseadmed : o Enamikus Euroopa riikides, ka Eestis, nende tootmine ja müük on keelatud, nad kujutavad suurt elektritrauma ohtu I klass - elektriseadmed, mille pistik on kaitsekontaktiga II klass - kaitseisolatsiooniga elektriseadmed tähisega III klass - kaitseväikepingel töötavad (kuni 50 V) elektriseadmed 4. Millised on elektrilise ohu allikad (loetle ja kirjelda vähemalt 6 ohu allikat)? Lahtised elektriseadmete osad, halva isolatsiooniga juhtmed, ülekoormatud vooluahelad, vigastatud tööriistad ja seadmed, elektriseadmete ja liinide läheduses
surmajuhtum a1879 Esimene elektrist tingitud surmajuhtum Baltikumis (Riias, lõbuaias) a1882 Elektritooli konstrueerimine a1882 Esimesed elektriohutuse eeskirjad a1890-1900 Esimese kaitseabinõu kasutamine (maandamine) a1920-1930 - Potentsiaaliühtlustuse ja rikkevoolukaitse kasutamine Elektrivigastused võib jagada nelja suurde gruppi: a Surmaga lõppenud õnnetusjuhtum (electrocution) a Elektrisokk a Põletused a Kukkumised, mis toimusid kokkupuute tõttu elektriga. Elektrivoolu kahjustav füsioloogiline toime a Elektrolüüs tekib kehas, kui inimest läbib alalisvool. Elektrivoolu sisenemise ja väljumise kohtades tekivad raskesti paranevad haavandid a Põletused sõltuvad kehas hajunud võimsusest ja võimsutihedusest, enamasti elektrivoolu sisenemise ja väljumise kohtades a Lihaste krambid tahtele allumatud lihaste kokkutõmbed, voolu suurenedes ei saa ennast enam voolu alt vabastada
surmajuhtum a1879 Esimene elektrist tingitud surmajuhtum Baltikumis (Riias, lõbuaias) a1882 Elektritooli konstrueerimine a1882 Esimesed elektriohutuse eeskirjad a1890-1900 Esimese kaitseabinõu kasutamine (maandamine) a1920-1930 - Potentsiaaliühtlustuse ja rikkevoolukaitse kasutamine Elektrivigastused võib jagada nelja suurde gruppi: a Surmaga lõppenud õnnetusjuhtum (electrocution) a Elektrisokk a Põletused a Kukkumised, mis toimusid kokkupuute tõttu elektriga. Elektrivoolu kahjustav füsioloogiline toime a Elektrolüüs tekib kehas, kui inimest läbib alalisvool. Elektrivoolu sisenemise ja väljumise kohtades tekivad raskesti paranevad haavandid a Põletused sõltuvad kehas hajunud võimsusest ja võimsutihedusest, enamasti elektrivoolu sisenemise ja väljumise kohtades a Lihaste krambid tahtele allumatud lihaste kokkutõmbed, voolu suurenedes ei saa ennast enam voolu alt vabastada
muud bioloogilised aktiivsed ained Põhjustatud haigused: difteeria salmenolloos toksoplasmoos siberi katk tuberkuloos hepatiit herpes marutõbi rõuged mürigstused allergia Kokkupuutumise võimalused: toateenindajad puugihammustus kalatööstus punataud meditsiini personal (sügelised, tuberkuloos, HIV jne) lammutustööde tegijad hallitusseened tavalised inimesed leegionääri haigus põllumajandus kokkupuude loomadega Ohuklassid Määramise aluseks on: oht inimese tervisele nakkusohu tõenäosus elanikkonnale tõhusate ennetus ja ravivahendite olemasolu Ohurühmad 1. ohurühm - ei põhjusta inimese haigestumist 2. ohurühm - võivad põhjustada inimese haigestumist. Nende vastu abivahendid. 3. ohurühm inimeste rasket haigestumist. Olemas tõhusad ravivahendid. 4. ohurühm inimeste raske haigestumine (Ebola viirus). Ravivahendid puuduvad.
Kujuneb 2-7 päeva peale külmetushaiguse algust. Sümptomid: köha, rahutus, ärrituvus, palavik, halb isu, kõrvavalu, kõhulahtisus, harvem oksendamine. Põskkoopapõletik e. Sinuiit- Ägeda infektsiooni sümptomid: nohu, köha, palavik, rö-pildiga kinnitatud põletik vähemalt ühes urkes. Hingamisteede infektsioon on kestnud rohkem kui 10 päeva. Lisanduvad halb hingeõhk, peavalu, näopiirkonna valu, harvem hommikune silmade turse. Paks kollane sekreet. Areneb tüsistusena 5-10 % lastest. Antibakteriaalne ravi. Kõripõletik e. Larüngiit- Põhilised tekitajad on viirused. Öösel örkab laps hödise nutuga, haukuva köhaga, palavikku ei ole. Sissehingamine raskendatud. Raviks kasutatakse jahedat auru. Ravi haiglas. 0,5-4a. lapsed, poisid-tüdrukud- 7:1 Bronhiit e. Larüagotrahheiit- lapsel on palavik, puristav lima ja sülge, viriseb, unetu. Sagedamini vanuses enne 4 a
rusikaga tugev löök nn kolmnurga piirkonda s.t pisut kõrgemale kohast, kus roided inimese rindkerel kolmnurga moodustavad; pärast lööki tuleks seisund uuesti diagnoosida; kui pulss endiselt puudub ja hingamine ei taastu, peaks alustama kunstlikku hingamist; kunstlikku hingamist tuleb jätkata kannatanu seisundi paranemiseni või kiirabi saabumiseni; tugeva põletuse korral tuleb kannatada saanud kohta niisutada külma puhta veega Millest peaksite lastele rääkima elektrijuhtmete ohtlikkusest Õpetage lapsi elektritarvikuid õigesti kasutama. Õpetage lapsi pistikut pistikupesast välja tõmbama pistikust kinni hoides, mitte juhtmest tirides – juhe võib pistiku küljest lahti rebeneda ja lühise tekitada. Rääkige lahtiste ja katkiste juhtmete eluohtlikkusest – neid ei tohi puutuda!
aktiivsed ained. Põhjustatud haigused: difteeria salmenolloos toksoplasmoos siberi katk tuberkuloos hepatiit herpes marutõbi rõuged mürigstused allergia Kokkupuutumise võimalused: toateenindajad puugihammustus kalatööstus – punataud meditsiini personal (sügelised, tuberkuloos, HIV jne) lammutustööde tegijad – hallitusseened tavalised inimesed – leegionääri haigus põllumajandus – kokkupuude loomadega Ohuklassid Määramise aluseks on: oht inimese tervisele nakkusohu tõenäosus elanikkonnale tõhusate ennetus ja ravivahendite olemasolu Ohurühmad 1. ohurühm - ei põhjusta inimese haigestumist 2. ohurühm - võivad põhjustada inimese haigestumist. Nende vastu abivahendid. 3. ohurühm – inimeste rasket haigestumist. Olemas tõhusad ravivahendid. 4. ohurühm – inimeste raske haigestumine (Ebola viirus). Ravivahendid puuduvad. Riskianalüüs
rakendab abinõusid nende ennetamiseks; 5) aitab luua naistöötajatele ning alaealistele ja puudega töötajatele sobivad töötingimused ja töökorralduse. Töökeskkonnanõukogu teavitab kirjalikult hiljemalt iga aasta 1. detsembriks Tööinspektsiooni kohalikku asutust oma viimase 12 kuu tegevusest. 13. Ohutegur ja ohutegurite klassid Ohutegur on tootmistegur, mis võib tekitada töötajale trauma või mõne muu ootamatu järsu tervisekahjustuse. Töökeskkonnas esinevad ohutegurid jaotatakse: *füüsikalised *keemilised *bioloogilised *füsioloogilised *psühholoogilised 14. Nimetage füüsikalisi ohutegureid Müra, lokaalne ja üldvibratsioon, mikrokliima (õhu liikumise kiirus, õhutemperatuur ja niiskus, kõrge või madal rõhk), elektromagnetlained (ioniseeriv ja mitteioniseeriv kiirgus), töötamine välistingimustes, valgustus,
...................................................... 523 38. Lülisambatraumad .................................................................................................................... 532 39. Jäsemete vigastused.................................................................................................................. 542 40. Polütrauma ............................................................................................................................... 560 41. Põletus ...................................................................................................................................... 571 42. Kuumuse kahjustav toime ........................................................................................................ 584 43. Külma kahjustav toime............................................................................................................. 588 44. Elektri- ja välgutraumad ...................................................
Peamiseks loote hemolüütilise tõve põhjuseks on reesuskonflikt. Harva tuleb ette juhtumeid, mil loote hemolüütilist tõve põhjustab mõni väline faktor, nt viirusinfektsioon. Milles väljendub hüperbilirubineemia sdr? Vastsündinu kollasus on tingitud bilirubiini hulga suurenemisest veres. Sünnitraumade mõiste, põhjused, klassifikatsioon. Mehaanilisest vigastusest või hapnikupuudusest tingitud lapse trauma raseduse ajal või sünnituse käigus. Põhjused: · Suur laps · Enneaegsus · Lapse pea ja ema vaagna proportsioonide sobimatus · Pikaleveninud sünnitus · Äkksünnitus · Tuharseis Instrumentaalne sünnitusabi Klassifikatsioon: a) Pehmete kudede sünnivigastused b) Luude sünnivigastused c) Perifeerse NS sünnivigastused d) Kraniaalsed ehk kolju sünnivigastused Nimeta pehmete kudede sünnivigastusi.
RIIGIKAITSE õpik gümnaasiumidele ja kutseõppeasutustele Kaitseministeerium Tallinn 2006 Riigikaitseõpik gümnaasiumidele ja kutseõppeasutustele Kaitseministeerium ja autorid: Rein Helme (1. ptk) Teet Lainevee (9. ptk), Hellar Lill (3. ptk), Andres Lumi (6. ptk), Holger Mölder (2. ptk), Taimar Peterkop (3. ptk), Kaja Peterson (11. ptk), Andres Rekker (4. ja 10. ptk), Andris Sprivul (8. ptk), Meelis Säre (4. ja 7. ptk), Peep Tambets (5. ptk), Tõnu Tannberg (1. ptk) Konsulteerinud Margus Kolga Keeletoimetanud Ene Sepp Illustreerinud Toomu Lutter Fotod: Ardi Hallismaa, Boris Mäemets, Andres Lumi, Andres Rekker, Avo Saluste Kaane kujundanud Eesti Ekspressi Kirjastuse AS Küljendanud Eesti Ekspressi Kirjastuse AS Trükkinud Tallinna Raamatutrükikoda Kolmas, parandatud trükk Üleriigilise ajaloo, ühiskonnaõpetuse ja kehalise kasvatuse ainenõukogu ühiskomisjon soovitab kasutada õpikut riigikaitse valikaine õpetamisel. Riigikaitse valikain
Taastumisprotsessid saavutavad ülekaalu vaibuvatest lammutusprotsessidest, taanduvad üldised ja spetsiifilised haigustunnused. Haiguse kulg. Retsidiiv ehk haiguse kordumine – taashaigestumine pärast haiguse eelnevat läbipõdemist. Reinfektsioon ehk taasnakkus – teistkordne haigestumine läbipõetud nakkushaigusesse. Komplikatsioon ehk tüsistus – teiste organsüsteemide talituslike häirete lisandumine Ägenemine eks eksatserbatsioon Mehhaanilised haiguspõhjused 6. Trauma – haav, rebend, murd, muljumine, põrutus, vapustus, kinetoos (merehaigus) 7. Müra Keemilised haiguspõhjused 6. Mürgistus – anorgaanilise ja orgaanilise päritoluga mürkainete toimel tekkinud loomaaorganismi haiguslik seisund 7. Enesemürgistus e. autointoksikatsioon – organismis haiguse korral muutunud ainevahetuse saadustena või kudede laguproduktidena tekkinud toksiinid. 8. Keemilised haiguspõhjused 6. Endotoksiinid 7
lammutusprotsessidest, taanduvad üldised ja spetsiifilised haigustunnused. Haiguse kulg. Retsidiiv ehk haiguse kordumine taashaigestumine pärast haiguse eelnevat läbipõdemist. Reinfektsioon ehk taasnakkus teistkordne haigestumine läbipõetud nakkushaigusesse. Komplikatsioon ehk tüsistus teiste organsüsteemide talituslike häirete lisandumine Ägenemine eks eksatserbatsioon Mehhaanilised haiguspõhjused 6. Trauma haav, rebend, murd, muljumine, põrutus, vapustus, kinetoos (merehaigus) 7. Müra Keemilised haiguspõhjused 6. Mürgistus anorgaanilise ja orgaanilise päritoluga mürkainete toimel tekkinud loomaaorganismi haiguslik seisund 7. Enesemürgistus e. autointoksikatsioon organismis haiguse korral muutunud ainevahetuse saadustena või kudede laguproduktidena tekkinud toksiinid. 8. Keemilised haiguspõhjused 6
EESTI NOORSOOTÖÖ KESKUS HARIDUS- JA TEADUSMINISTEERIUM NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT Tallinn 2005 Koostanud: Elo Talvoja Viire Põder Helen Veebel Argo Bachfeldt Anne Luik Kadri Kurve Kujundaja: Tiina Niin Keeletoimetaja: Anne Karu Tehniline toimetaja: Reet Kukk ISBN 9985-72-158-6 (trükis) ISBN 9985-72-159-4 (PDF) SISUKORD Noorsootöö seadus 5 Noortelaagri tegevusloa väljastamise kord 10 Noortelaagri ning projektlaagri juhataja ja kasvataja kvalifikatsiooninõuded 12 Noortelaagri registri asutamine ja noortelaagri registri pidamise põhimääruse kinnitamine 15 Noortelaagri registri pidamise põhimäärus
annaabi.ee 
