TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Rahvamajanduse instituut Statistika ja ökonomeetria õppetool Allar Plaksi EALB-41 062005 TALLINNA JA TARTU ELANIKKONNA ARVULINE VÕRDLUS JA STATISTILINE ANALÜÜS Kodune töö õppeaines Statistika TES0020 Juhendaja: Dotsent Ako Sauga Tallinn 2010 2 SISUKORD SISSEJUHATUS Käesolevas töös viib autor läbi statistilise analüüsi Eesti kahe suurima linna Tallinna ja Tartu elanikkonna põhjal. Uuritakse nende jaotumist erinevatesse vanusegruppidese
Tallinna Ülikool Psühholoogia Instituut Sõltuvuskäitumine Eksamiküsimused 2012-2013 VARIANT A 1. Uimastite kuritarvitamine oli probleemiks juba ENSV ajal: a) Kinnipeetavate hulgas b) Kogu elanikkonna hulgas c) Meditsiinitöötajate seas d) Kõik eelnevad 2. HI-viiruse ja hepatiidi plahvatuslik levik Eestis süstivate narkomaanide hulgas jääb aastasse: a) 1991 1992 b) 1998 1999 c) 2001 2002 d) 2005 2007 3. Kõige kiiremini toimib uimasti alljärgneva manustamisviisi korral: a) Ninna tõmmates b) Lihasesse süstides c) Veeni süstides d) Suu limaskestadelt imendudes 4
Väliskultuuri segunemine Minu arvates tooks väliskultuuri segunemine Eesti majandusele kasu vaid lühiajaliselt. Kui vaadata pikemas perspektiivis, siis tooks väliskultuuri segunemine pigem probleeme. Majanduse jätkusuutlikkuse seisukohalt kujuneb probleemiks töövõimelise elanikkonna vähenemine. Kui immigrandid on väga erinevad eestlastest, siis tekivad juurde uued asustused, kus ei kehti see, mis kehtib mujal Eestis. Kultuurile tooks kahju see, et osa ressurssi läheb selle peale, et nende kultuuri arendada ja kulutada vahendeid nende keeleõppeks ja ka kultuuriõppeks. Kindlasti tuleb immigratsioon ka kasuks majandusele ja iibele. Majanduses kasvab kiiresti rahvusvaheline kaubandus ja kapitalivood liiguvad kiiremini üle maailma. Immigratsiooniga
Saksa okupatsioon Eestis Millal toimus ? Saksa okupatsioon Eestis toimus Teise maailmasõja ajal. Aastail 1941-1944 Esimeste vägede ületamine lõunapiiri : 5.juuli 1941. Millised eesmärgid olid Saksamaal? Head väikesed naaberriigid mis asusud Läänemere ääres. Head resurssikogud millelt sai palju nõuda. Mil viisil teeniti Saksamaad? Enameik Eesti tööstus- ja põllumajandustoodangust läks Saksa armee varustamiseks. Peaaegu täielikult katkes elanikkonna varustamine tööstuskaupadega. Linnades seati sisse toidukaardid. Repressioonid elanikkonna suhtes? Sõjakahjude hüvetamiseks nõuti Eestilt palju tooteid. Prooviti sõjapurustusi likvideerida. Prooviti ka majandust edandada. Eestlaste suhtumine okupatsiooni Tekitas Eestlaste sees pahameelt. Okupatsioon aitas kaasa passiivsele vastumapnu kujunemisele ja põrandaaluste gruppide moodustamist. Eesti Vabariigi Rahvuskomitee vastupanugrupp. Kuidas prooviti iseseisvust taastada?
Tsensuur Saksal eestlaste suurem toetus Juhikultus Ideoloogiate erinevus Kontroll Saksa ei teostanud natsionaliseerimist Saksa käitus paremini 4. Nimeta tegureid, mis põhjustasid Eesti elanikkonna vähenemist 1940-1949 *2 massiküüditaist I 14 juuni 1941 10 000, II 25.märts 1949 20 000 *suurpõgenemine 1944 80 000 *sõjategevus *hukkamised *Baltsakslaste lahkumine 12 000 1939 oktoober 5. Eesti Iseseisvuse taastamiskatse (millal, kuidas, tulemus) 18-22 september 1944 Saksa väejuhatus informeeris eestlasi alanud taandumisest. Samal päeval määras Jüri Uluots ametisse Vabariigi Valitsuse, mille juhtimine usaldati Tiefile
Looduskatastroofid maailmas Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Vulkanism 3. Maavärinad 4. Tsunamid, taifuunid, tornaadod 5. Maalihked 6. Laviinid 7. Kokkuvõte 1. Sissejuhatus Looduskatastroof on loodusliku ohu üleujutuse, keeristormi, orkaani, vulkaanipurske, maavärina, kuumalaine, maalihke, metsatulekahju vms tagajärjel tekkinud finantsiline või keskkonnakahju või inimelude kaotus. Loodusõnnetuste tagajärjed sõltuvad mõjualuse elanikkonna ettevalmistusest ja vastupanuvõimest. Õnnetused juhtuvad üksnes siis, kui looduslikud ohud kohtuvad haavatavusega: näiteks inimtühjas piirkonnas ei ole maavärinal raskeid tagajärgi. Kõige raskemad loodusõnnetused juhtuvad tavaliselt rahvarohketel tiheasustusega aladel, kus kaitse loodusjõudude eest on ebapiisav. Nii näiteks on tsunamiohtlikes piirkondades probleemiks ehitustegevus randades, maavärinarohketel aladel majade mittevastavus
Weimari Vabariik Saksamaal ning selle nõrkuse põhjused 1919. aastal kuulutati Saksamaal välja vabariik. Kuna selle põhiseadus töötati välja Weimari linnas, siis hakati uut riiki kutsuma Weimari Vabariigiks. Tegemist oli esimese demokraatliku riigiga Saksamaa ajaloos, mille eluiga jäi aga lühikeseks- Weimari Vabariigi populaarsus elanikkonna hulgas oli väike, mistõttu see 1933. aasta jaanuaris pärast Adolf Hitleri võimuletulekut lagunes. Miks see lagunes ehk mis olid selle nõrkuse põhjused? 1919.- 1920. aastatel toimus Versailles's rahukonverents, kus töötati välja rahuleping. Selle tingimused olid saksa rahva jaoks ülirasked ja need ei soodustanud stabiilsuse kasvu Weimari Vabariigis. Demokraatia hukule Saksamaal aitasid kaasa Esimese Maailmasõja võitnud Antanti riigid, eriti Prantsusmaa
INDIA KÖÖK Pärnu 2013 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS 3000 km pikkuselt põhjast lõunasse sirutuv India on koduks enam kui miljardile eri rahvusrühmadesse ja kuuluvatele ning erinevais keeltes kõnelevale inimesele, kelle igapäevase elu ja söögiharjumuste üle valitsevad väga mitmed usundid. See teeb Indiast kulinaarse paabeli, mis pakub nagu küllussarvest erinevaid maitseid, söögikombed ja toidueelistusi, mis vahelduvad sõltuvalt geograafilisest piirkonnast, elanikkonna jõukusest ning nende kultuuri- ja usutavadest. Referaadi eesmärk on teha ülevaade India köögi peamistest toidudest, jookidest ja ka kommetest. Uurimisülesanded: · anda ülevaade India köögi ajaloost; · anda ülevaade India peamistest toitudest, jookidest, maitseainetest; · selgitada välja toiduvalmistamise iseärasused; · anda ülevaade lauakommetest; · India inimestele Eesti rahvustoitude soovitamine.
Kuidas mõõta riikide rikkust? Riigi rikkust on võimalik mõõta mitut erinevat moodi. Riigi rikkus oleneb riigi maavarast, selle käitlemisest, toodangust , väärtusest ja kasutusest. Kindlasti on väga tähtis elanikkonna haritustase, sest kui inimene on haritud, mõtleb ta ,kuidas oma elu paremaks muuta ja omab õigeid väärtushinnanguid, siis saab inimene hea töö ja hea palga, sest nii rikas kui on rahvas, nii rikas on ka riik. Minu arvates on tähtsam see, et raha omaks ettevõttjad, mitte riik. Ettevõttjate rikkus , teeb ka riigi rikkaks. Et oleks aga head ettevõttjad, hea tehnoloogia ja võimalused, peab riik soodustama keskkonna tootmaks uusi tehnoloogiaid.
6.seminar – Majanduslikust ebavõrdsusest ühiskonnas 1. Millised on Eesti elanikkonna hoiakud seoses sissetulekute ebavõrdsusega. Kuidas tulemusi selgitada? 2010. aastal pidas ligi kaks kolmandikku Eesti elanikkonnast sissetulekute erinevust liiga suureks. Tulemusi saab selgitada, kui silmas pidada küsitluse läbiviimise perioodi, mis ühtis üleilmse majanduskriisiga ning mis võis muuta vastajate hinnanguid negatiivsemaks. Samuti võib oletada, et negatiivse hinnangu taga on ka võimalus võrrelda end teiste riikidega ning enamasti võrreldakse just edukamatega. 2
OSTEOARTROOS Osteoartroosi ehk liigesekulumust peetakse üheks kõige levinumaks liigesehaiguseks. Osteoartroosi all kannatab 10-12% täiskasvanud elanikkonnast. Elanikkonna vananemisega haigestumise sagedus suureneb. Osteoartroos kuulub inimkonna vanimate haiguste hulka ja seda on leitud juba kiviaja inimeste skelettides. Deformeeriv osteoartroos on krooniline degeneratiivne liigesehaigus, mille aluseks on kõhre taandareng ja hävinemine ning mis väljendub kõhre ainevahetuse häiretes, kõhre kulumises. Liigeseid moodustavate luude servad, millele langeb suurem koormus, on kaetud tiheda ja sileda hüaliinkhrega
Ülevaade globaalprobleemist Ülerahvastumine Ülerahvastumine on kaasaegse maailma suurim probleem. Ülerahvastumisest saavad alguse kõik teised globaalsed probleemid:toidupuudus,nakkushaigused,keskkonnaprobleemid(õhu-,vee-ja mullastiku saaste),linnastumine, vaesus jm. Maailmas on praegu 7 miljardit inimest. Inimeste arv kasvab aastas 76 miljoni inimese võrra. Iga 20 minuti tagant sünnib juurde umbes 3500 last. Peamiselt toimub elanikkonna juurdekasv arenevates riikides. Maailmas on kolm piirkonda, kus kasv on oluliselt kiirem kui lubatud: Aafrika, Lõuna-Ameerika ja Aasia. Mis on probleemi põhjusteks? Probleemi tagajärjed * Suremuse langus * Näljahäda * Teaduse areng * Maailma taandareng * Toitumistingimuste paranemine * Linnastumine * Heaolu kasv * Haiguste levik
ainulaadne, omalaadne mõtleja. See annab teistsuguse tunnetusviisi kui antiikmaailma mõtlemine. Paulus (juut) toob sisse selle, et õpetust jeesusest tuleb kuulutada väljaspoole juute, paganatele. Tema tulemusena hakkab ristiusk levima väga jõuliselt rooma idaaladelt ka läänealadele. Ise sooritab kolm misjonireisi. Lõpetab märtrina. Märter- inimene, kes oma veendumuste või usu pärast sureb. Teise sajandi keskel oli kõikides rooma osades kristlike kogudusi. Rooma riigi võimude ja elanikkonna poolt nähti kristluses ohtliku sekti, kes on riigivõimu vastu, kes ei tunnista sellist ük korraldust. Kristlased olid süstemaatiliselt tagakiusatav usk. Tagakius tähendas seda, et inimesed, kes olid kristlased, kes lasid end ristida tähendas seda, et kirjutasid endale ja oma perele surma nuhtluse alla. Kristlasi süüdistati ateismis- nad ei tunnistanud antiikseid jumalaid, jumal oli nähtamatu ja ei saa kujutada. Kristlaste kooskäimised
elukeskkonda või süvendab oluliselt olemasolevaid probleeme? Töö esimeses osa räägitakse haldusreformi taustast, mis on haldusreformide põhjused ning mis väljakutsed on Eesti Vabariigil. Samuti loetletakse haldusreformi eesmärgid, mis on ekspertkomisjoni poolt koostatud. Seletatakse lahti kodanikule suunatud haldusreformi strateegia ja analüüsitakse kodanike rahulolu avalike teenustega toetudes 2014 aasta läbi viidud uurimusele, mille eesmärk oli selgitada välja Eesti elanikkonna rahulolu avalike teenuste taseme ja kättesaadavusega oma kodukohas. Töö teises osas selgitatakse edasisi uuringud, andmete kogumise meetodit ja andmete analüüsi. 3 1. Haldusreformi taust Avaliku halduse reformide fundamentaalsed põhjused eri riikides viimastel aastakümnetel on üsna sarnased. Ühine joon, miks reforme on läbi viidud on olnud majanduslikud probleemid-
Rahvaarvu dünaamika (aasta alguses, tuh inim.) 1897 1922 1939 1959 1970 1980 1990 2000 2001 28,6 26,9 22,4 30,4 57,9 73,5 82,2 73,3 70,7 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 70,2 69,8 69,7 69,4 68,9 67,5 66,6 65,9 65,5 Narva Linnavalitsuse Elanikkonna Registreerimise Büroo Elanikkonna rahvuseline koosseis Rahvus Arv 01.01.2008 Arv 01.01.2009 Arv 01.01.2010 % 01.01.2010 Eestlased 2 635 2 571 2 544 3,88 Venelased 53 397 53 285 53 307 81,38
Loomulik iive on teatud piirkonna (riigi, maakonna, valla vms) elussündide arvu ja surmajuhtude arvu vahe. Piirkondade loomuliku iibe võrdlemiseks kasutatakse loomuliku iibe kordajat. Sündimuse ja loomuliku juurdekasvu vähenemine Euroopas Kõige märgatavam ja vaieldamatult ka Euroopa tulevikuperspektiivide seisukohast kõige olulisem trend rahvastikuprotsessides on sündimuse pikaajaline langustendents koos suremuse stabiliseerumisega, mille tagajärjel Euroopa elanikkonna loomulik juurdekasv on viimaste kümnendite jooksul väga oluliselt vähenenud. Üks peamisi ELi rahvastiku loomuliku iibe aeglustumise põhjusi on see, et naised saavad varasemast vähem lapsi. Praegu arvatakse, et summaarne sündimuskordaja peaks maailma arenenud piirkondades rahvastiku taastootmiseks ehk rahvaarvu stabiilsena püsimiseks pikema perioodi jooksul ilma sisse- ja väljarändeta, olema ligikaudu 2,1 elussündi naise kohta.
(5) 1) kirja kasutuselevõtt 2) riikluse kujunemine 3) ühiskonna selge ja varanduslik kihistumine 4) oli kujunenud tööjaotus (põlluharijad, käsitöölised, karjakasvatajad, preestrid jne) 5) mitmekesine vaimne tegevus ehk teaduse ja kirjanduse kujunemine 6) toimunud üleminek põlluharimisele ja karjakasvatusele ning enamasti hakatud metalli kasutama 2. Kellele ei laienenud Kreeka polistes kodanikuõigused? Nimetage 3 elanikkonna rühma. 1) naistele 2) orjadele 3) võõramaalastele (barbaritele) 3. Iseloomusta mõne lausega Kreeka polise elanikkonnakihtide seisundit ühiskonnas. a) Aristokraadid- neil oli teistest enam võimalusi pühenduda nii enese igakülgsele arendamisele ja täiendamisele kui ka oma mõtete ja tõekspidamisete avaldamisele (nt kõik kreeka kirjanikud pärinesid aristokraatide hulgast). Aristokraadid üldiselt tööd ei teinud.
6. Transver e. siirdetuludena käsitletakse a. Renditulu b. Töötasu c. Pension d. tulu ettevõtlusest e. saadud pangaintresse 7. Kõige madalama elukestva õppe %-ga rahvas EL-s on: a. Bulgaaria b. Taani c. Island d. Rumeenia 8. Gini koefitsiendi lähenemine 1-le näitab a. tulude ebavõrdsuse vähenemine b. tulude ebavõrdsuse suurenemine 3. MIX c. elanikkonna jõukamate gruppide arvu suurenemine d. ühiskonna heaolu suurenemine e. vaeste elanikkonnagruppide arvu suurenemine 9. Kõige suurema brutoaastapalgaga Euroopa riik 2011.aastal oli (Eurostat): a. Luxemburg b. Bulgaaria c. Taani d. Rumeenia 10. Ajanormi alanemisel 16% tootlusnorm suureneks: a. 19,4 % b. 19,4 % c. 18,6 % d. 19 % 11. Tööturu tunnus, üks olulisemaid kaasaegse riigi majanduse efektiivsuse kriteerium
MAJANDUSKASV Majanduskasv on per capita potentsiaalse kogutoodangu suurenemine aja jooksul. Potentsiaalne kogutoodang (täishõive kogutoodang ehk pika perioodi kogutoodang) on toodangumaht, mida antud tehnoloogilise taseme, elanikkonna suuruse ja loomuliku töötuse määra juures on võimalik teatud ajaperioodil toota. Majandusareng on majanduskasv, millega käivad kaasas struktuurimuutused tootmises ja tarbimises ning rahva elatustaseme tõus. Majandusarengu näitajatena kasutatakse mitmesuguseid indekseid, aga ka üksiknäitajaid. 20. sajandil oli keskmise ja kõrge arengutasemega riikidele iseloomulik põllumajanduse osakaalu vähenemine SKP-s, kuid tööstuse ja teeninduse osakaalu suurenemine, linnastumine,
MAJANDUSKASV Majanduskasv on per capita potentsiaalse kogutoodangu suurenemine aja jooksul. Potentsiaalne kogutoodang (täishõive kogutoodang ehk pika perioodi kogutoodang) on toodangumaht, mida antud tehnoloogilise taseme, elanikkonna suuruse ja loomuliku töötuse määra juures on võimalik teatud ajaperioodil toota. Majandusareng on majanduskasv, millega käivad kaasas struktuurimuutused tootmises ja tarbimises ning rahva elatustaseme tõus. Majandusarengu näitajatena kasutatakse mitmesuguseid indekseid, aga ka üksiknäitajaid. 20. sajandil oli keskmise ja kõrge arengutasemega riikidele iseloomulik põllumajanduse osakaalu vähenemine SKP-s, kuid tööstuse ja teeninduse osakaalu suurenemine, linnastumine,
MÕJUKAD ROOMLASED. VÄLJASPOOL SENAATORISEISUST. LIHTRAHVAS GLADIAATORID ELUKUTSELID VÕITLEJAD KES VÕITLESID TAVALISELT AMFITEATRITES NEIST TUNTUM COLOSSEUM . ROOMLASTELE MEELDIS VAATATA KA HOBUKAARIKUTE VÕIDUSÕITE HIPODROOMIL.. ROOMAST SAI VABARIIGI LÕPUL VAHEMERE SURIM LINN.. FOORUM KUI LINNA KOGU IMPEERIUMI SÜMBOOLNE KESKUS OMANDAS PIDULIKU VÄLISILME.. KÕIGI JUMALATE TEMPEL PANTEON.. AVALIKUD SAUNAD TERMID.. KORRUSELAMUD OLID ODAVAD, VAREM PUUST , SIIS KIVIST ÜÜRIMAJAD VAESEMA ELANIKKONNA, SEALHULGAS PROLETAARLASTE MAJUTAMISEKS. AKVEDUKTID MONUMENTAALSED VEEJUHTMED.. IGA ASI VÕI ELUSOLEND LOODUSES OLI NENDE MEELEST HINGESTATUD, IGALÜHEL OLI MINGI JÕUD MIDA NIM NUUMENIKS.. LAARID ESIVANEMATE HINGED. IGAL PEREKONNAL OLI MAOKUJULINE KAITSEVAIM GEENIUS KES EDENDAS SOOJÄTKAMIST,PEREKONNA PÜSIMINE.. ENNUSTAJAD PREESTRID AUGURID.CICERO KOLM ,STIILI, NN MADALAT STIILI LOOGILISTEKS PÕHJENDUSTEKS, KESKMIST STIILI KUULAJATELE NAUDINGU PAKKUMISEKS JA ÜLEVAT STIILI KUULAJASKONNA
otsustamises (arvamuse avaldamine, meelsuse väljendamine) 3. Juurdepääs õigusemõistmisele keskkonnaalal (isiku õigus pöörduda kohtusse või muu erapooletu ja sõltumatu organi poole keskkonnaalastes küsimustes). Kõiki neid kolme põhiõigust PEAB iga liitunud riik tagama. Inglise keeles nimetatakse neid õiguseid ka accsess principles ehk juurdepääsu-põhimõteteks. KESKKONNATEADLIKKUSE UURINGUD · Keskkonnaministeerium korraldab iga kahe aasta tagant Eesti elanikkonna keskkonnateadlikkuse uuringu · Erinevad uuringute tulemused on aruannetena kõik saadaval: http://www.envir.ee/378516 · Tulemusi tutvustatakse meediakanalitele vahendusel avalikkusele · Kogutud andmed on kättesaadavad kõigile huvilistele OMNIBUSSIS LÄBIVIIDUD KÜSITLUSE TULEMUSED 2012 ,,ELANIKKONNA LOODUSTEADUSLIKKUS" ·Küsitluse üldkogum on Eesti 15-74-aastane elanikkond (kokku 1 024267 inimest - ESA, seisuga 1.01.2012.) · Küsitlus viidi läbi silmast-silma küsitlusena
Viljelusmajanduse algus ja tsivilisatsiooni sünd 1. Millises maailma piirkonnas sai alguse põlluharimine? Miks just seal? Põlluharimine sai alguse kusagil Lähis-Idas, kuna kliima oli seal soe ning natuke niiskem. Süüria, Väike-Aasia, Iraani vööndis sadas palju ja viljakasvatamiseks soodsad tingimused 2. Millised muutused toimusid ühiskonnas seoses põlluharimise ja metallide kasutusele võtmisega? Võimaldas toita seinsest enim inimesi Elanikkonna arvukus kasvas Tingis paikse asustuse Maa valdamine oluline Tehnoloogia arengu tõttu sai valmistama hakata tõhusamaid tööriistu Metalli kasutusele võtt muutis põlluharimise tõhusamaks Kasvas ühiskondlik rikkus ja elanikkonna arvukus Leiutati pronksist teraga ader 3. Millised ühised tunnused olid varastel tsivilisatsioonidel? Tekkis klassiühiskond, kõrgkultuur, riik, kirja tundmine
TH-1 TERVISEÖKONOOMIKA JA TERVISHOIU SÜSTEEM EESTIS Referaat Juhendaja: lektor Lauri Punga Pärnu 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS Tervislikud eluviisid ja võimalused oma heaolu parandamiseks on muutumas järjest tähtsamaks nii indiviidi kui ka riigi tasandil. Mitmete riikide majandus ja poliitika on peaasjalikult suunatud tervikliku ja parema tervishoiusüsteemi loomisele, mille on tinginud elanikkonna järjest halvenev tervislik seisund. Antud referaadi eesmärgiks on uurida, millises osas mängib majandus rolli tervishoiu käsitlemisel ning mida kujutab endast terviseökonoomika üldises mõttes. Referaat annab ülevaate Eesti tervishoiusüsteemist ja riigi osalusest antud valdkonnas. Samuti tutvustatakse tervishoiu turgu ja erinevaid rahastamise viise. Uurimisülesanded: · anda ülevaade terviseökonoomika üldisest olemusest; 2
TH-1 TERVISEÖKONOOMIKA JA TERVISHOIU SÜSTEEM EESTIS Referaat Juhendaja: lektor Lauri Punga Pärnu 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS Tervislikud eluviisid ja võimalused oma heaolu parandamiseks on muutumas järjest tähtsamaks nii indiviidi kui ka riigi tasandil. Mitmete riikide majandus ja poliitika on peaasjalikult suunatud tervikliku ja parema tervishoiusüsteemi loomisele, mille on tinginud elanikkonna järjest halvenev tervislik seisund. Antud referaadi eesmärgiks on uurida, millises osas mängib majandus rolli tervishoiu käsitlemisel ning mida kujutab endast terviseökonoomika üldises mõttes. Referaat annab ülevaate Eesti tervishoiusüsteemist ja riigi osalusest antud valdkonnas. Samuti tutvustatakse tervishoiu turgu ja erinevaid rahastamise viise. Uurimisülesanded: · anda ülevaade terviseökonoomika üldisest olemusest; 2
Testan , et NSVLiit oli parteiline diktaktuur. Nukogude Liit (Nukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit ehk NSV Liit ehk NSVL)oli aastatel 19221991 eksisteerinud sotsialistlik riik, mida valitses kommunistliku partei bolevistlik diktatuur.Nukogude Liit moodustati prast seda, kui Nukogude Venemaa oli tagasi vallutanud osa endisi Venemaa alasid, kus elanikkonna phiosa moodustasid mittevenelased. Lhtudes nn leninlikust rahvuspoliitikast, moodustati formaalne liitriik. Faktiliselt ji Nukogude Liit unitaarriigiks.Nukogude Liit moodustati 30. detsembril 1922 liidulepinguga. Moskvas toimunud 1. leliidulisel Nukogude Kongressil otsustati nukogude vabariigid Vene SFNV, Ukraina NSV, Valgevene NSV ja Taga- Kaukaasia SFNV hendada Nukogude Sotsialistlike Vabariikide Liiduks.Nukogude Liidu pealinn oli Moskva. Thtsaim pha oli 7. november: 1917. aastal toimunud
Keskmine eluiga 73 (M 67; N 78) Linnades elab 69 % Vanuseline koosseis: alla 15aasta vanuseid 15 % 199,000 tööealisi (1565 a) 68% 911,000 üle 65aasta vanuseid 17 %) 230,000 SKT 19,680 $ HIV/AIDS vanuses 1549 1,3 % http://www.census.gov/ipc/www/idb/country/enportal.html PÕHIPROBLEEMID: 1) Rahvastiku vähenemine (igal aastal jääb puudu üle 2000 lapse) 2) Madal sündivus (lähiaastatel jõuab sünnitusikka 90-ndatel sündinud eriti väikesearvuline põlvkond) 3) Elanikkonna vananemine (tööealised vs ülalpeetavad) 4) Meeste lühike eluiga (üle 10 a lühem kui naistel 67M / 78N) 5) Ebaühtlane soolis-regionaalne paiknemine (elanikkonna linnastumine noored naised koonduvad rohkem linna) Mis takistab sündivuse kasvu? 1) Rahaliste võimaluste nappus (soov ennast enne [järgmist] last majanduslikult kindlustada) 2) Eluasemeprobleemid (hinnad noortele peredele kättesaamatud) 3) Töö ja pereelu ühildamise raskused
Riigi esmane ülesanne on aga eesti rahva püsimajäämine ja kõigile Eesti inimestele väärika elu tagamine. Selle ülesande täitmine ei saa sõltuda poliitiliste rühmituste hetkehuvidest, omavalitsuste juhuotsustest või kodanikualgatuslikust "projektitööst". Sotsiaalpoliitika peab määrama Eesti riigi ja ühiskonna ülesanded igaühele väärika ning turvalise elu tagamisel ning looma võimalused selle realiseerimiseks. Elanikkonna sotsiaalne turvalisus ja selle tagamine on defineeritav sellise fenomenina, mis koondab endasse ühiskondlike institutsioonide tegevuse elanikkonna materiaalse heaolu, arstiabi jms. tagamisel, tulude ja kulude õiglasel jaotamisel ning majanduse reguleerimisel. Ühiskonna sotsiaalse turvalisuse tagamisse on haaratud põhimõtteliselt kõik ühiskonna sektorid. Elanike sotsiaalset turvalisust ja ühiskonna sotsiaalset tasakaalu on võimalik saavutada vaid ühise koordineeritud
TÖÖTAJATE TERVISE MÕJU MAJANDUSELE EESTIS Rohkem kui pooled Eesti töötajatest tunnevad, et nende tervis on töö tõttu ohustatud. Statistika näitab selgelt, et Eesti rahvastiku tervisel on märkimisväärne arenguruum, eriti kui seda võrrelda Eesti majanduskonkurentide rahvastiku tervisega. Kehv tervis ilmneb enamasti tööealise elanikkonna puhul. Noorte kasvav negatiivne tervisekäitumine suurendab pikaajalist mõju tervisele tööeas. Tervise mõju majandusele on halb. Haigestumisega kaasneb suur ravikulu nii töötajatele kui ka riigile haigekassa kaudu. Inimeste haigestumise ja suremusega jääb saamata nende panus ühiskonna heaolusse. Näiteks loomata jääv kodutootmine. Teadagi on halb haigestumise mõju inimeste ja ettevõtete käitumisele ja sellest tulenevalt majandusele.
kujunes välja feodaalkord) ning Hiliskeskaeg- 14-15 sajand(kiire areng pidurudus mõneks ajaks. Katkuepideemia. Euroopa toibus ning linnaelu ning rahamajanduse areng jätkus. feodaalkord hakkas murenema) TEHNOLOOGIA ARENG JA RAHVASTIKU KASV : tehnoloogilised uuendused tõstsid tööviljakust põllumajanduses.(ratasader,rangid,vesiveskid,tuulikud)Lääne-Euroopa talupojad liikusid seni hõredalt asustatud slaavlaste aladele tänapäeva Saksamaa idaosas. Sellega kaasnes slaavi elanikkonna ristiusustamine ja saksastamine või maalt väljatõrjumine. Uute maade kasutusele võtuga suurenes ka elanikkonna arvukus. LINNADE TEKE JA KAUBANDUSE ARENG:Kõige linnastatumateks aladeks olid Põhja-Itaalia ja Madalmaad. Linnade tekkimine kiirendas elurütmi ja mõjutas tugevalt nii riigivalitsemist kui ma majanduselu. Poliitiliselt taotlesid linnad sõltumatust feodaalidest ja tugevamad neist olid valmis selle nimel ka sõdima
Ühelt poolt Hiina ja 10 ASEANi riiki ning teiselt poolt P-Ameerika ja Brasiilia. 4. Euroopa demograafilised probleemid Euroopa elanike arv väheneb 2050 aastaks üpris palju. See aga tekitab kartust majanduses, sest usutavasti käivad need käsikäes. Inimkond vananeb ja seega aeglustub majanduse kasv, finantsturgudes on ebastabiilsus ja toimub avalike pensionifondide krahh. Majanduskasv aga viib kiirele elanikkonna kasvule. Malthuse teooria: maj.kasv hoiab el. Tasakaalus. Kui el. kasvab liiga kiiresti palgad alanevad -sündivus kahaneb. Kiire majanduskasv viib el. Kasvule. Tänapäeval: vastupidine tendents maailm on muutunud rikkamaks, + sündivus on kahanenud, + keskmine eluiga on tõusnud (sellega ka individuaalne heaolu 5. Mõisted: Tööjõud inimesed kes soovivad tööd teha ja olla selleks võimelised
Apteekide Koostöö 12,40% 12,37% 12,90% 16,22% 22,87% Hulgimüük OÜ Chirurgicus AS 1,23% 1,60% 2,47% 2,09% 2,80% AS Oriola 6,72% 6,32% 5,64% 5,54% 2,17% OÜ Nordic Pharma 11,64% 11,04% 10,59% 8,10% Muutused, tulevikusuunad ja väljakutsed Tervishoiule tehtud kulutuste madal tase SKT suhtes (jätkusuutlikkus, kuna vananeva elanikkonna eest hoolitsemine ja krooniliste haiguste leviku suurenemine neelab rohkem tervishoiuressursse) Eraallikatest täiendavate vahendite leidmist kas erakindlustusele soodsamate tingimuste andmisega või inimeste omaosaluse tõstmisega. Teenuste kättesaadavuse süsteemi optimeerimine. Muutused õigusaktides ja seadusandluses (näiteks ravimiseadus ning nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadus). Vastutuse ja läbipaistvuse suurendamise 1991. aastal oli vabariigis 120 haiglat 18 000 voodikohaga
peamiselt tasuvad tööandjad töötajate palgafondilt. Tervishoiu rahastamine sihtotstarbelise 1 tööjõu maksustamise kaudu on levinud paljudes riikides, kuid suhtarvuna on vastav näitaja Eestis üks Euroopa kõrgemaid. Minevikus tagas tööjõu maksustamisele tuginemine suhteliselt stabiilse rahastamise, kuid tööealise elanikkonna (15-64) suhteline vähenemine toob kaasa kasvava surve tervishoiu finantseerimisele. Kõigest eelnevast tulenevalt on teravalt päevakorda kerkimas tervisekindlustuse jätkusuutliku rahastamise teema. Peamiselt arutletakse kahe valdkonna üle esiteks riikliku finantseerimise osakaalu vähendamine ning teiseks raviasutuste efektiivsuse tõstmine. Avalik või erasektor ? Suurem avaliku sektori kulude osakaal tagab inimestele terviseriskide eest ühtlasema ja
1. RKT (rahvamajanduse kogutoodang) erineb SKTst (sisemajanduse kogutoodang) selle poolest, et viimane lhtub n territoriaalsest printsiibist. ige 2. Rahvatulu saadakse kui SKTst lahutatakse amortisatsioon ja lisatakse kaudsed maksud. vale 3. Lpptoodangu tarbijateks on majapidamised ja ettevtted; vahetoodangu tarbijaks on valitsus. vale 4. Akseleraator saadakse SKT jagamisel kapitaliga. ige 5. Puhasinvesteering on positiivne, kui koguinvesteering on suurem kui amortisatsioon ja elanikkonna juurdekasv. ige 6. IKT (isiklik kasutatav tulu) saadakse rahvatulust maksude lahutamise teel. ige 7. Kui RKT on suurem kui SKT, siis viitab see, et riigis on palju vliskapitali. ige 8. Arenenud riikidele on iseloomulik tertsiaarsektori domineerimine primaar- ja sekundaarsektori le. ige 9. SKT deflaator nitab tarbijahindade muutust jooksval aastal. vale 10. Varjatud majandus on ks osa varimajandusest. vale Teie tulemus: igeid vastuseid 9, ksimusi kokku 10
Kodanikuks olemise võlu ja vaev Riigi oluliseks tunnuseks peetakse elanikkonda, kes asub riigi maaalal ning allub sealsetele seadustele. Elanikkonna suurem osa on tavaliselt selle riigi kodanikud. Kodanikupäeva tähistatakse 26. novembril. Kodanikupäev on pühendatud Eesti kodanikule, tema õigustele ja kohustustele. Eesmärgiks on teadvustada kodanikustaatust ja ühtlasi tõsta kodanikuuhkust. See päev aitab ühes Iseseisvuspäeva ja Võidupühaga kaasa isamaalisuse ja riikluse hoidmisele Eesti elanikkonna hulgas. Milline on hea kodanik
Viimaste aastatega on Eestis märkimisväärselt laienenud erinevad kodanikualgatused. Need on enamasti spontaanselt tekkinud liikumised, mis väljendavad ja teenivad inimeste vajadusi. Kodanikualgatus viitab tihti sellele, et inimesed on mõne eluvaldkonna edendamiseks asunud tööle vabatahtlikult. Erinevad elanikkonna poolsed algatused avaldavad ühiskonnale silmnähtavalt positiivset mõju ning on mitmeid põhjuseid, miks need on viimaste aastatega laienenud. Esiteks, inimkonna teadlikkus sellest, et maakera on hääbumas on kasvanud. Maailmas elab üle 7 miljardi inimese ning igaüks meist toodab rohkemal või vähemal määral prügi.
Üheks suureks probleemiks tänapäeval on sündivuse langus. Sündimus langes Eestis ajavahemikul 19912000 19,3 tuhandelt lapselt 13 tuhandele aastas. Alles 1999. aastal oli sündide arv esimest korda pärast 11-aastast vaheaega eelmise aasta sündide arvust veidi suurem. Kasv jätkus ka 2000. aastal. Kuigi sündide arv on viimastel aastatel kasvanud on surmade arv aastate jooksul kahanenud, mistõttu Eesti rahvaarv kahaneb jätkuvalt. Rahvastiku vananemisega kaasneb ka tööealise elanikkonna kiire vananemine, mis tekitab tööealiste elanike puudust. Tööpuudus on aga probleem mis on jätkuks teiste probleemide tekkimisel nagu: ühe osa elanikkonna elatustaseme languse, rahva tervisliku seisundi halvenemise ,kuritegevuse kasvu, narkomaania leviku, aga ka enesetappude hulga suurenemise. Uuringud on näidanud, et töötuks jäänud naised loobuvad tööotsingutest hoopis kergemini kui mehed ja jäävad kodusteks, ehk teisisõnu -ei lähe enam töötutena arvesse
erinevaid arusaamisi heaoluühistkonnast ja selle tähendusest, meil kõigil on omad nõudmised ja ootused ühiskonnale kus me elame. Minu vaadet ideaalsest ühiskonnast kirjeldab kaks sõna sotsiaalne kindlustunne. Mina soovin elada ühiskonnas kus ma saan tunda ennast turvaliselt, olenemata sellest kas ma olen rikas või vaene, tark või rumal, andekas või andetu. Iga riigi heaolu ning elukeskkonna kujundavad selle riigi elanikud, ning nende rahulolu ja elukvaliteet. Elanikkonna heaolu määravad mitmed erinevad aspektid nagu näiteks varaline kindlustunne, tervishoid ja sotsiaalhoolekanne, haridus ning kultuur. Kui varaline osa on enamjaolt iga inimese enda kanda, hoolitseb ju igaüks ise oma hariduse ning sissetulekute- väljaminekute eest, siis teiste heaolu kujundavate määrajate eest vastutab riik kus inimene elab, kellele ta on usaldanud oma turvalisuse ja kellele ta maksab makse, oodates vastutasuks riigipoolset abi ja toetust.
tagasisidestamine, inimeste kaasamine ja meeskonna loomine, usalduse tekitamine, juhendamine. Mõeldes edukast juhist oma töökohal, mina kujundan endale keskuse õendusjuhti. Selleks, et olla edukas meie õendujuht on see, kes mõistab oma organisatsiooni eesmärki. Ida-Tallinna Keskhaigla eesmärgiks on siis ,,Oleme inimesekeskne uuendusmeelne haigla, kes pakub parimat ravi igale patsiendile ja mõjutab positiivselt Eesti elanikkonna tervist". Meie keskuse meeskond ei ole suur ja meie töötame selle eesmärki nimel. Arvan, et edukas juht on see kes oskab ka luua seda meeskonda, kes läheb eesmärkidena kaasa. Mida meie teeme, et eesmärki saavutada? On väga lihtne: võtame heameelega kõiki uuendusi vastu, näiteks praegu ühe rohkem tuleb juurde IT lähendusi, tegeleme elanikkonna vaktsineerimistega, mis mõjutab positiivselt elanikkonna tervisele. Iga aastaga, meie keskus muutub ühe populaarsemaks
Ülemaailmne XXI sajandi säästva arengu programm, mis on kõigi riikide tegevuskavade koostamise aluseks Ökoloogiliste globaalprobleemide süvenemise ja ülemaailmse keskonnakatastroofi saabumise vältimine Tähtsustab keskonnasõbralikku maailmamajanduse arengut Click icon to add picture Agenda 21 Click icon to add picture Eesti keskkonnapoliitika Eesti nüüdisaja keskonnapoliitika tugineb riikide seadustele ja määrustele ning kogu elanikkonna keskonnateadlikkusele Eesti keskkonnastrateegia 2010 põhieesmärgiks: inimesi rahuldava tervisliku keskkonna ja majanduse arenguks vajalike ressurside tagamine ilma loodust kahjustamata Arhusi konventsioon üldsuse kaasamine keskonda puudutavate otsuste tegemisse Eesti keskkonnastrateegia 2010 põhimõtted KKstrateegia on suunatud Eesti majanduse ja inimeste tegevusmotiivide mõjutamisele ja säästva arengu suunas, nii et
Küsimus 1 Õige 1,00 punkti 1,00st Küsimuse tekst Eesti töötaja tunnitootlikkuse tase erineb saksa töötaja omast kordades umbes: Vali üks: a. 4 b. 7 c. 6 d. 5 Tagasiside Õige vastus on: 5. Küsimus 2 Õige 1,00 punkti 1,00st Küsimuse tekst Elanikkonna käsutatavad tulud – see on: Vali üks: a. Tarbijahinnaindeksiga korrigeeritud jooksvad tulud, millest lahutatud kohustuslikud maksed ja maksud b. Teatud perioodil saadud (arvestetud) rahasumma c. Tarbijahinnaindeksiga korrigeeritud nominaalsed rahalised tulud d. Nominaalsed tulud, millest on maha arvestatud elanike kohustuslikud ja vabatahtlikud maksed e. Rahaliste tulude summa suhe olemasolevasse elannikkonda
Tume ajajärk-Kreeka tsivi allakäik(11-8saj) Aristokraat-Rikas ja mõjukas isik Aristokraatia-Rikkamate võim Koloonia-Asumaa 776.eKr-Esimesed OM, kreeklaste ajaarvamise algus Perikles-Ateena tuntum starteeg PhilipposII-Makedoonia kuningas, Kreeka alistaja 338.e.Kr-Chaironeia lahing, Kreeka kaotab sõltumatuse Polis-Linnriik Kodanik-Meessoost, vaba, põliselanik Rahvakoosolek-Kodanike koosolek Faalanks-Sõjarvi Türannia-Hirmuvalitsus Spartiaat-Juhtiv elanikkonna osa Spartas Solon-Seaduste kirjapanija, jagas elanikkonna 4rühma. Demos-Vaba rahvas Demokraatia-rahvavõim Strateeg-sõjaväejuht Akropol-linna keskne, kõrgem kindlustatud koht Agroo-turu ja koosoleku plats Andreion-külalistetuba Kitoon-särgi laadne riietusese Himation-paksem üleriie Barbar-mitte kreeklane Zeus-peajumal Hades-allmaailma valitseja.Zeusi vend Poseidon-merejumal.Zeusi vend Hera-abielukaitsja.Zeusi naine Demeter-viljakusjumalnna.Zeusi õde. Ares-sõjajumal
d)Eesti looduskaitseseaduses. 14.Eesti peamised keskkonnaprobleemid tulenevad: b)põlevkivi kaevandamisest ja põletamisest. 15.Natura 2000 loodusaladel kaitstakse peamiselt: a)väärtuslikke ja ohustatud liike. 16.Prügi kogumine eri konteineritesse vastavalt nende töötlemisviisidele on eelkõige kooskõlas: c)Agenda 21 põhimõttega. 17.Mullastiku hävinemise peamisteks globaalseteks protsessideks on erosioon ja kõrbestumine. 18.Elanikkonna informeerimise kohustus on keskkonda puudutavatest otsustest ning iga inimese õigus saada keskkonnainfot tuleneb Århusi konventsioonist. 19.Kõige rohkem on ohustatud madala arvukusega ja väikese areaaliga liigid. 20.Eesti looduskaitse alusdokumendiks on 2004. a. vastu võetud Looduskaitseseadus 21.Eestis elavad kotkad kuuluvad kaitstavate liikide I kategooriasse. 22.Meie rahvuspargid on Lahemaa, Soomaa, Matsalu, Vilsandi ja Karula. 23
puudus. Kuidas lahendada arengumaade toiduprobleeme? 20. sajandil ei saavuta rahata mitte keegi enam midagi. Ka peamised toiduprobleemid on tingitud vaesusest. Seega üks peamisi abinõusid oleks arengumaade toetamine raha, arstiabi või toiduainetega. Seda enam, et arenenud riikides on probleeme ületootmisega. Lisaks on maailma kaubandussüsteem kujundatud arenenud riikide poolt nii, et vaestel arengumaadel tekib probleeme oma elanikkonna toitmisega kõrgete hindade pärast. Samuti võiksid arenenumad riigid mõelda vähem omakasule ja muuta juba ajalooliselt kujundatud toidutootmist arengumaades nii, et pearõhk ei oleks enam suunatud eksportturgudele, rahuldamaks rikaste riikide vajadusi. Vastasel korral vähendab see arengumaades veelgi aega ja raha enda elanikkonna toitmisele. Toetamine arstiabiga aitab suurendada töövõimeliste inimeste hulka ning suurendab ka riigi tootmisvõimet.
majanduslik mõtlemine. Tänu konveieriseerimisele mitmekordistus ettevõtja kasum. Ford suunas saadud kasumi järgmistesse kohtadesse: 1. Tootmine tuli muuta üha efektiivsemsks ja odavamaks, tootmisprotsess moderniseeritumaks. 2. Toodete hinna alandamine. 3. Tööliste palkade tõstmine. Madala palga eest poleks võimalik olnud inimesi panna sellisele nüristavale tööle. Tänu fordismile liikus USA proletariaat elanikkonna vaesemast osast keskmise jõukusega elanikkonna hulka. Fordism pääses võimule I ja II maailmasõja vahel, see tagas USAle majandusliku üleoleku muust maailmast. Ameerika ühiskondlik heaolu suurenes tunduvalt. Luksuskaubad (traktorid, kombainid, fotoaparaadid) muutusid laiatarbekaupadeks. Euroopas oli auto I ja II maailmasõja vahel veel jõukamate privileeg, USAs aga muutunud tarbeesemeks. Ford lähtus põhimõttest, et mida laiem turg, seda suurem kasum. Henry Fordi kasutusele
Inimeste oodatav eluiga Euroopa Liidus pikeneb. 1960. aastal sündinute oodatav eluiga on meestel umbes 67 aastat meestel ja naistel 73 aastat. 2004. aastal sündinud laste puhul on meeste oodatav eluiga ligikaudu 76 aastat ja naistel 82 aastat. Lastearv peres jällegi väheneb, kui 1960. aastal oli lastearv üle 2,5 lapse naise kohta, siis 2004. aastaks oli sündide arv ühe naise kohta langenud alla 1,5. Noorte kahanev osakaal Euroopa Liidus tähendab ka tööealise elanikkonna vähenemist. Samas peab kahanev tööealine elanikkond toetama pensionäre, kelle hulk pidevalt kasvab. Töötava elanikkonna suurendamiseks kasutatakse Euroopas erinevaid lahendusi: tööealise elanikkonna tööhõive, pensioniea ja naiste tööhõive suurendamine, töötajate oskuste täiendamine elukestva õppe programmide kaudu ja oskustööliste sisserände toetamine, peetakse kasulikuks ka kõrgemat iivet . Aga kas meil on ikka lapsi juurde vaja?
TOITLUSKRIIS Juba kaua aega tagasi kujunesid välja põhilised tegurid, mis tingisid toitluskriisi jõudmise sellesse staadiumi, kus maailma paljudes paikades tekkis katastroofiline lõhe elanikkonna füüsilise toiduainetevajaduse ja selle rahuldamise võimaluste vahel, mille tulemusel hukkub igal aastal miljoneid inimesi. Toitluskriise on ette tulnud ka varem, ent 1960 1970. aastatel kujunes olukord juba krooniliseks ning nälg omandas nüüd enneolematu ulatuse, olemata seejuures seotud mingite erakorraliste asjaoludega (ikaldused, üleujutused, sõda) nagu varasematel ajajärkudel . Ajaloost tuntud näljahädad olid määratud geograafiliselt (näiteks madalate saakidega mingis
vaja läks. Peagi õpiti loomi tarandikesse ajama ja seal kinni hoidma. Korilus on säilinud tänapäevani kõige mahajäänute hõimude juures (Aafrikas ja Aasias). Praegu on korilasi umbes 10 miljonit. Korilased ei ela väga kaua, nende eluiga on lühike umbes 25-30 aastat. Korilus maailmamajanduses ei osale. Neid on küll proovitud panna oma kasuks tööle ning on sunnitud oma tooteid müüma, kuid seal on korilus täielikult välja surnud (Põhja Ameerika, Siberi). Elanikkonna arvukus on kasvanud justnimelt maaviljeluse kasutuselevõtu ja koduloomade kodustamise tõttu. Inimeste eluiga hakkas pikenema. Toitu oli varasema ajaga võrreldes märksa enam ja kui enne paljud vastsündinud lapsed surid toidunappuse tõttu, siis nüüd laste suremus vähenes. Elanikkonna arvu suurenedes jäi vabu maid järjest vähemaks. Suured metsamassiivid, kus oli hea küttida, muudeti põllumaaks. Üha
Mis on ökoloogiline jalajälg? Ökoloogilise jalajälje mõiste võeti kasutusele, et hinnata planeedi seisundit ja inimtegevuse mõju sellele. Ökoloogilise jalajälje arvutuste aluseks on maakera pind, kui piiratud ressurss, mida mõõdetakse globaalsetes hektarites. See näitab toidu, toodete ja energia tarbimist piirkonnas võrrelduna bioloogiliselt produktiivse maa või mere pindalaga ehk võimalike ressursside hulgaga, mida on vaja tarbimise rahuldamiseks ja elanikkonna tekitatud reoainete absorbeerimiseks. Globaalseid hektareid arvestatakse 2002. aasta andmete põhjal, kuna uuemaid koondandmeid ei ole. Et saada aru ülemaailmse jätkusuutliku arengu sihtidest ja võimalustest, on meil vaja näha ökoloogilist jalajälge nii globaalsel (terve planeet), lokaalsel (ettevõte, kogukond, riik jne) kui ka üksikindiviidi tasandil. Üksiku inimese ökoloogilise jalajälje hindamine on lihtsam, kui näiteks terve ettevõtte tegevuse hindamine.
2010. aastaks on maailm rahvaarv tõusnud ligi 6,7 miljardini; sellist inimhulka oma pinnal pole maakera varem tundnud. Ligi kolmandiku sellest moodustavad aasialased, eelkõige just hiinlased ja indialased, kus rahvaarvud nendes riikides on maailma kõrgeimad. Teadlased on ennustanud, et 2012. aastaks on see number tõusnud 7 miljardini. Milliseid probleeme toob kaasa pidev rahvaarvu suurenemine Maale? Kui 100 aastat tagasi oli maailma elanikkonna suurus ligilähedale 2 miljardile, poleks keegi uskunud, et sajandiga see arv kolmekordistub. Kuid siiski toimus 20. sajandi keskel suur rahvaarvu tõus ning 50 aastaga sündis juurde rohkem kui 4 miljardit elanikku. Peamiseks argumendiks, miks rahvaarv nii kiiresti kasvanud on, võib tuua meditsiini ning ka tehnika pideva arengu. Seetõttu sureb sündimise käigus vähem lapsi, haiguste hulk väheneb, abi on kiiresti kättesaadav jne. Lisaks võib tuua ka sõdade ning nende all
annaabi.ee 
