100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-05-02
Kuupäev, millal dokument üles laeti
20 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
hannagaborr
Õppematerjali autor
vabrikutöölised, kelle kohta hakati kasutama Vana-Roomast pärit mõistet proletariaat. Vahed näiteks keskkihiks loetava teenistujaskonna ning madalamaks kihiks loetava tööliskonna vahel on oluliselt muutunud. Tavaline ametnik või õpetaja teenib sageli vähem kui oskustööline. Olulist rolli klassiühiskonna muutumisel kihiühiskonnaks on mänginud konveieriseerimine ja teaduslik-tehniline pööre. Uueks etapiks tööstusühiskonna arengus sai fordism. Nii nimetati tootmiskorraldust ja majanduspoliitikat, millele pani 20. sajandi esimesel kümnendil aluse USA tööstur Henry Ford. Fordismi iseloomustab pidev töö liikuval töölindil ehk konveieril. 1903. a. rajatud autotööstuses (Ford Motor Company) jagati sõidukite tootmine konveiereil üksikuiks lihtsaiks töövõteteks. See tõstis oluliselt tööviljakust. Konveieriseerimise abil mitmekordistunud kasumit kasutati tootmise järjest efektiivsemaks muutmiseks,
maailma kohtade vahel. Neli RVE organisatsioonilist tüüpi Mitmerahvuseline ettevõte - iseseisvate ettevõtete ühendusena, mis teeb koostööd teatud strateegilise eelise (turustamisel, toorme hankel) saavutamisel. Rahvusvaheline ettevõte on keskselt koordineeritud kooslus, mille allüksused on küll kohtadel suure iseotsustamisõigusega, kuid järgib keskkontori otsuseid. Klassikaline globaalne kontsern on keskselt ja jäigalt kontrollitud “globaalse toote” turustusvõrk. Näiteks Ford, Coca-Cola. Kompleksne globaalne kontsern moodustub enamasti uue ja/või teenindusmajanduse harudesse, kus on oluline kõrge loovus ja/või kultuuriliste eripärade arvestamine, kuid samas ka tootmise või teatud operatsioonide juures. Näiteks on siin Rootsi-Šveitsi kontsern ABB, mille hüüdlause kõlab “the art of being local worldwide”. Rahvusvahelistumise põhjused: juurdepääs loodusvaradele, laienemine uutele turgudele, püüd alandada tootmiskulutusi. Põlvkonnad:
.......................... 108 15.1.6. Sotsialistlik majandussüsteem................................................................... 109 15.1.7. Ametlik ja mitteametlik majandus.............................................................109 15.1.8. Töö ja töötamine........................................................................................109 15.1.9. Kuidas on muutunud vabaaja veetmine alates 1800st aastast kaasajani? . 111 15.1.10. Tailorism ja fordism................................................................................ 111 15.1.11. Post-Fordism............................................................................................113 15.1.12. Fordism vs Post-Fordism.........................................................................113 15.1.13. Töö organiseerimine ja tööle pühendumine............................................ 114 15.1.14. Naised ja töö.......................................
1 MIKRO-MAKRO 1.1 Mikroökonoomika uurimissuund ja tähtsus. Mikroökonoomika uurib, kuidas kodumajapidamised ja ettevõtted teevad majanduslikke valikuid nappivate ressursside tingimustes, maksimeerimaks rahulolu või kasumit. 1.2 Majanduse põhiküsimused Iga ühiskonna ressursid on piiratud ja see ei sõltu ei ühiskonna arengutasemest ega ka valitsevast ühiskonna korraldusest. Iga majandussüsteem peab enda jaoks lahendama kolm põhiküsimust: mida toota, missuguseid tootmistegureid kasutada ja kuidas toodetuid hüviseid jaotada. Peaaegu igat hüvist saab toota erinevatel viisidel, milline neist valida sõltub taotletavast efektiivsusest. Harilikult mõeldakse efektiivsuse all tootmise efektiivsust. Majandusteadlased kasutavad sageli aga mõistet majanduslik efektiivsus. Majanduslikust efektiivsusest saame rääkida siis, kui ei ole võimalik suurendada ühegi inimese heaolu, vähendamata samal ajal mõne teise inimese heaolu. Selline efektiivsuse määratlemine on
EESTI-AMEERIKA ÄRIAKADEEMIA JUHTIMISE ALUSED Konspekt Koostaja: Ain Karjus 2012/2013. õa. SISUKORD Jrk. nr. Nimetus Lk. nr. Sissejuhatus 6 1. Juhtimine ja juht 7 1.1 Juhtimine ja juht: üldmõisted ja funktsioonid 7 1.1.1 Juhtimise (mänedzmendi) üldmõisted 7 1.1.2 Juhtimise koht ja roll 8 1.1.3 Põhilised juhtimisfunktsioonid 8 1.1.
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
GEOSCIENTIA GEOGRAAFIA RIIGIEKSAMIKS 2010 www.geograafia.ee 1 SISUKORD GEOGRAAFIA RIIGIEKSAM 2010 .............................................................................................................................. 8 EESMÄRGID ......................................................................................................................................................... 8 EKSAMI KORRALDUS: .......................................................................................................................................... 8 EKSAMI VORM JA TASE ....................................................................................................................................... 8 TEMAATIKA: ........................................................................................................................................................ 9 ÕPILASED PEAVAD EKSAMIL TEADMA JA OSKAMA JÄRGMIST: .................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid