Fordism (0)

Fordism
Fordism on USA töösturi Henry Fordi tehastes kasutusele võetud tootmise korraldus, mis jagas kogu tootmise konveieril sooritatavateks üksteisele järgnevateks lihtsateks tegevusteks. Fordism oli tööstusühiskonnas enim kasutatud tootmise organiseerimise viis. Fordismi kutsutakse ka nö „igaks juhuks tootmiseks” ja masstootmiseks .
Fordismi iseloomustus

• Töötajad ei osale arendustöös, see tehakse tehastes kaugemal.
  
• Tootmiseks vajalikud osad tulevad juhuslikelt koostööpartneritelt, kus geograafiline lähedus pole oluline.
  
• Osade kvaliteeti kontrollitakse detailide saabumisel.
  
• Kõrgelt herarhiline juhatamine tehastes. Palju allüksuste juhte.
  
• Toodetakse lattu, mispärast võib toode seisma jääda. Laod on suured ja mahukad.
  

Fordism on mõjutanud tugevalt sotsiaalset ja kultuurilist elu. Olulised muutused toimusid valitsuse, tootmise ja tarbimise suhetes. Enam ei olnud lihtsalt ühte sorti toodet, vaid neid oli palju ning see andis inimestele võimu esitleda ennast läbi toodete ning neil oli võimalus valida kvaliteetsemate kuid samas taskukohasemate toodete vahel.
Fordismi peamiseks tunnuseks on töö konveieril. Autosid toodeti 20. sajandi alguseks juba 20 aastat. Töö toimus ühe kaupa. Aga 1903. aastal asutas Henry Ford Ford Motor Company. 1913. aastal mindi seal esmakordselt üle konveiermeetodile. Sõidukite tootmine jagati konveieril üksikuteks lihtsateks töövõteteks, nüüd ei tehtud autosid vaid ühe kaupa, vaid toodeti mitu autot korraga. Kogu töö korraldati nii, et tööline ei liiguks töökohal üle paari sammu. Konveieriseerimine tõstis oluliselt produktiivsust, kuid muutis tööliste töörütmi eriti pingeliseks ja nüristavaks. See ei teravdanud sotsiaalseid vahekordi, kuna Fordil oli uudne majanduslik mõtlemine. Tänu konveieriseerimisele mitmekordistus ettevõtja kasum. Ford suunas saadud kasumi järgmistesse kohtadesse :

Tootmine tuli muuta üha efektiivsemsks ja odavamaks, tootmisprotsess moderniseeritumaks.

Toodete hinna alandamine .

Tööliste palkade tõstmine. Madala palga eest poleks võimalik olnud inimesi panna sellisele nüristavale tööle.
Tänu fordismile liikus USA proletariaat elanikkonna vaesemast osast keskmise jõukusega elanikkonna hulka. Fordism pääses võimule I ja II maailmasõja vahel, see tagas USAle majandusliku üleoleku muust maailmast. Ameerika ühiskondlik heaolu suurenes tunduvalt. Luksuskaubad ( traktorid , kombainid, fotoaparaadid) muutusid laiatarbekaupadeks. Euroopas oli auto I ja II maailmasõja vahel veel jõukamate privileeg, USAs aga muutunud tarbeesemeks.
Ford lähtus põhimõttest, et mida laiem turg , seda suurem kasum. Henry Fordi kasutusele võetud fordism muutis luksuskaubad tarbekaupadeks, mis olid enamikule inimestest kättesaadavad ning taskukohased.