KMH ja KSH · Direktiiv 85/337/EMÜ - teatavate riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamise kohta · Direktiiv 97/11/EÜ (millega muudeti direktiivi 85/337/EMÜ) · Direktiiv 2003/35/EÜ (millega muuhulgas muudeti direktiivi 85/337/EMÜ) milles sätestatakse üldsuse kaasamine teatavate keskkonnaga seotud kavade ja programmide koostamisse ning muudetakse nõukogu direktiive 85/337/EMÜ ja 96/61/EÜ seoses üldsuse kaasamisega ning õiguskaitse kättesaadavusega KMH ja KSH · DIREKTIIV 2001/42/EÜ teatavate kavade ja programmide keskkonnamõju hindamise kohta · Direktiiv 2003/35/EÜ · Keskkonnamõju hindamise ja
Jäätmed on mistahes vallasasjad, mille nende valdaja on ära visanud või kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema. Prügi on kastuskõlbmatute ainete, esemete või materjalide segu, mis kogutakse veetakse prügilasse või võib ka põletada. Prügi nimetust kasutatakse üldiselt igapäevaste olmejäätme kohta. Praht on see, mis on maha pillatud, koristamata. Tavaelus öeldakse ka lammutuspraht, ehituspraht. Mis on jäätmekäitlus? Jäätmekäitlus on jäätmete (prügi) kogumine vedu, kasutamine, töötlus ja lõppkõrvaldamine. Jäätmekäitluses järgitakse keskkonna hoidmise ja säästmise põhimõtteid. Väga oluline on jäätmehierarhia ja selle järgmine. Euroopas koosneb see viiest astmest jäätmete tekke vältimine, ettevalmistus taaskasutuseks, ringlusse võtmine, muu taaskasutus (nt energia tootmine) ning kõrvaldamine. Selle jäätmehierarhia esmane ülesanne on vätida
okt Ohtlikud jäätmed ja nende käitlusnõuded.. Karin Hellat 3.nov. 10.nov ja 17.nov Seminarid (rühmades) Kalev Uiga 24.nov. ja 8.dets.. ARVESTUSTÖÖD Alar Saluste Lisaekskursioon: Torma või Väätsa prügila külastus (võimalusel) Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 1 Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 2 Arvestuse tingimused - hindamiskriteeriumid KIRJANDUST Mait Kriipsalu, Jäätmeraamat, 2001
kaevandusjäätmed 5. Ohtlikud jäätmed- toksilised, meditsiini, Hg sisaldavad, plahvatusohtlikud ning tuumajäätmed Olmejäätmed: Kodumajapidamises tekkivad jäätmed, ( ka ettevõtetes) hulk jäätmeveos väike, Sortimisprobleemid, käitlemisprobleemid: erinevate materjalide segu, koostis on varieeruv Jäätmete koguseid mõõdetakse kas kaalumise või ruumala alusel. ( kg/ t, m3) Keskmine jäätmeteke inimese kohta Eestis on 1 kg/d, olmejäätmete kogused suurenevad pidevalt. Keskmine jäätmeteke päevas : M= T/( 365*n) kg/d T= olmejäätmete mass kg/a n= elanike arv Jäätmete tiheduse määramine ( kg/m3) Tiheduse määramine toimub tavaliselt massi või ruumala alusel, mõlemaid ei mõõdeta. Jäätmete tihedus oleneb nende niiskusest, tihendamisest, prügiveo sagedusest, prügikasti suurusest Olmejäätmete keskmine sisaldus: · prügikastis- 0,1-0,3 t/m3;
· Kogutakse tekkekohal eraldi · Jäätmejaamad · Omanik viib OJ selleks ettenähtud kohta OJ kogumisaktsioonid paigal seisvad kogumiskohad Eraisikult võetakse tavaliselt OJ vastu tasuta, ettevõte peab oma OJ eest maksma. OJ käitlusviisid · Termiline töötlemine - põletus · füüsikalis-keemilised töötlusvõtted - neutraliseerimine (akuhapped), sadestamine (pilsiveed). · Bioloogiline töötlemine - kompostimine · paigutamine eriladestuspaika - prügila Põletamine Põletusseade- kõrgtemperatuuriga põletusahi, mille temperatuur peab ületama 850°C. Gaaspõletuse korral, mida enamasti kasutatakse, peab gaasi temperatuur ületama eelpool toodud määra vähemalt kahe sekundi jooksul. Peale selle peavad põletusahjud vastama EL-i põletusdirektiivile ning omama lisaks süsteemi, mis võimaldab põletusprotsessi pidevalt jälgida ning analüüsida. Samuti peab põletamisel järele jäänud tuha
ohtlikke jäätmeid. Tavajäätmed - Tavajäätmed on kõik jäätmed, mis ei kuulu ohtlike jäätmete hulka. Jäätmevaldaja - Jäätmevaldaja on jäätmetekitaja või muu isik või seaduse alusel asutatud muu asutus, kelle valduses on jäätmed. Jäätmetekitaja - Jäätmetekitaja on isik või seaduse alusel asutatud muu asutus, kelle tegevuse käigus tekivad jäätmed, või isik, kelle tegevuse tulemusel jäätmete olemus või koostis muutub. Jäätmehooldus - Jäätmehooldus on jäätmekäitlus, järelevalve jäätmekäitluse üle ja jäätmekäitluskohtade järelhooldus. Jäätmekäitlus - Jäätmekäitlus on jäätmete kogumine, vedamine, taaskasutamine ja kõrvaldamine. Jäätmete kogumine - Jäätmete kogumine on jäätmete kokkukorjamine, sortimine ja segukoostamine nende edasise veo või tekkekohas taaskasutamise või kõrvaldamise eesmärgil. Jäätmete taaskasutamine on jäätmekäitlustoiming, millega jäätmed või neis sisalduv aine või materjal
direktiivis 1999/31/EÜ prügilate kohta sätestatud eesmärkidest, kus aluseks on võetud 1995. a tekkinud biolagunevate olmejäätmete kogus. Statistikaameti leheküljest on toodud jäätmebilanss 2005-2008 aastatel (Joonis 2). Grafikute kujundamisel kasutati nissugused jätmete liigid, nagu: olmejäätmed (kodumajapidamisjäätmed jt.), olmejäätmete hulgast väljanopitud või liigiti kogutud, aia- ja haljastusjäätmed (sh kalmistujäätmed) ja muud jäätmed. Siin on näidanud jäätmeteke (sh kogutud), jäätmete taaskasutamine, jäätmed, mis on ladestatud prügilasse protsentides. Joonis 2. Jäätmebilanss 2005-2008 a. Joonisest on näha, et olmejäätmete taaskasutamine alates 2005 kuni 2007 aastani kasvab, kuid 2008 aastal taaskasutamine vähendab. Siiski on tendents taaskasutamise kasvamiseks. Jäätmete põletamine. Erinevate kütuste kütteväärtuste võrdlus ( Joonis 3) Joonis 3. Kütteväärtuse võrdlus.
nõuetest informeeritud. Omavalitsus kehtestab korraldatud jäätmeveo reeglid ning sõlmib riigihanke tulemusena hankelepingu vedajaga kuni viieks aastaks, mis annab isikule õiguse osutada jäätmeveo teenust omavalitsuse määratud piirkonnas. Informatsiooni ja selgitusi nii korraldatud jäätmevedu kui ka jäätmekogumiskohti puudutava kohta annab kohaliku omavalitsuse keskkonnaspetsialist. Jäätmed ja jäätmekäitlus Tänapäeval on raske mitte puutuda igapäevaselt kokku prügiga. Igasugune tarbimine eeldab ka rohkemal või vähemal määral prügi teket. Selleks, et hoida meie elukeskkonda inimväärsena ja säästa loodusressursse, tuleb jäätmete tekkimist nii palju kui võimalik vältida ning tekkinud jäätmed keskkonnasõbralikult koguma ja käitlema. Eesmärk - kaasaegne ja keskkonnasõbralik jäätmekäitlus
Jäätmekäitluse alane töö kaubandusettevõttes Referaat Juhendaja: Koostaja: Tartu Sissejuhatus Jäätmekäitlus on tegevus, mis hõlmab jäätmete kogumist, vedu, taaskasutamist ja kõrvaldamist. Igale loodusest hoolivale inimesele on selge, et keskkonna hoidmiseks on jäätmekäitlus tänase tarbimise ja prügitekitamise juures väga oluline tegevus. Jäätmekäitluse reguleerimiseks on välja antud mitmeid riiklikke ja kohalikke õigusakte. Riiklikult on paika pandud jäätmete liigid, nende käitlemise nõuded ning jäätmekäitluse osapoolte üldised kohustused. Kohaliku omavalitsuse tasandil pannakse jäätmekavade ja jäätmehoolduseeskirjadega paika konkreetsemad juhised
Ümbrus – maa kliima soojenemine, osoonikihi hõrenemine, mürgised gaasid, hais, müra Prügimägi – linnud, närilised, putukad, lendpraht ja tolm, tule ja plahvatusoht, taimestik hävimine, pinnase reostumine Vesi – pinnavee reostumine, põhjavee reostumine Jäätmekäitlushierarhia – vältimine ja vähendamine Korduskasutus ja selleks ettevalmistamine Ringlussevõtt materjalina Bioloogiline ringlussevõtt Energia- ja muu taaskasutus Prügilasse ladestamine (kõrvaldamine) Säästlik jäätmekäitlus Tervikjäätmekäitlus on mitmesuguste käitlusvõtete sihipärane koosrakendamine selleks, et keskkonnale ja tervisele ohutul moel ning võimalikult väikeste kulutustega vabaneda aina kasvavast jäätmehulgast. Tervikjäätmekäitlus on: – mitmesuguste käitlusvõtete – sihipärane koosrakendamine selleks, et – keskkonnale ja tervisele ohutul moel ning – võimalikult väikeste kulutustega – vabaneda aina kasvavast jäätmehulgast
likvideerimine on tunduvalt kallim ja mõnikord isegi võimatu. *Ettevaatlikkus otsuste tegemisel: kui kavandatava tegevuse mõju ei ole selge, ei tohi otsuseid langetada. *Keskkonnanõuete lülitamine teiste eluvaldkondade ja majandussektorite arengustrateegiasse ning nende arvestamine iga üksiku loodusvara ja keskkonnakomponendi kasutamisel ja kaitsel, looduskeskkonna kui ühtse tervikliku kompleksi huvide arvestamine; *Keskkonna käsitlemine riigi elanike ühise rikkuse ja hoolena, keskkonnakaitse peab olema kõrgemal parteipoliitilistest huvidest ja momendi majandusprobleemidest: keskkonnakaitse ja loodusvarade säästliku kasutamise tagamiseks tuleb taotleda elanikkonna kõikide sotsiaalsete kihtide konsensust. *Keskkonnanõuete järgimise saavutamine majandustegevuses põhimõttel, et saastaja/tarbija maksab; kõigil keskkonna kasutajatel ja kahjustajatel peab lasuma täielik vastutus oma tegevuse eest; ettevõtted peavad tagama oma tegevuse vastavuse keskkonnakaitse nõuetele;
aerotankis piisavalt kõrge (tagastusmudaks). Uut muda kasvab kogu aeg juurde. Aerotankis oleva muda kontsentratsioon peaks olema püsiv seega peab süsteemist osa muda kõrvaldama. Liigmuda eemaldatakse kas otse aerotankist või tagastusmudatorust. Liigmuda juhitakse tavaliselt eelsetititesse, kus ta settib koos eelsetiti settega, ja nn. segamuda pumbatakse mudakäitlusele. On selgunud, et segamuda käitlus on hõlpsam mudade eraldi käitlusest. Eelsetitus ei ole aktiivmudaprotsessi puhul alati vajalik, kuigi ta vähendab aerotanki reostuskoormust ja kõrvaldab suurema osa vees olevast heljumist. Olenevalt 1 g muda orgaanilise kuivaine kohta reoveega ööpäevas tulevast BHT koormusest (g) jaotatakse aktiivmuda protsesse: kõrge-, normaal- või madalakoormuselisteks e. kestusaeratsiooniprotsessiks, kuna siin reovee viibeaeg on muudest variantidest pikem.
aerotankis piisavalt kõrge (tagastusmudaks). Uut muda kasvab kogu aeg juurde. Aerotankis oleva muda kontsentratsioon peaks olema püsiv seega peab süsteemist osa muda kõrvaldama. Liigmuda eemaldatakse kas otse aerotankist või tagastusmudatorust. Liigmuda juhitakse tavaliselt eelsetititesse, kus ta settib koos eelsetiti settega, ja nn. segamuda pumbatakse mudakäitlusele. On selgunud, et segamuda käitlus on hõlpsam mudade eraldi käitlusest. Eelsetitus ei ole aktiivmudaprotsessi puhul alati vajalik, kuigi ta vähendab aerotanki reostuskoormust ja kõrvaldab suurema osa vees olevast heljumist. Olenevalt 1 g muda orgaanilise kuivaine kohta reoveega ööpäevas tulevast BHT koormusest (g) jaotatakse aktiivmuda protsesse: kõrge-, normaal- või madalakoormuselisteks e. kestusaeratsiooniprotsessiks, kuna siin reovee viibeaeg on muudest variantidest pikem. +Samuti on selles protsessis:
kontsentratsioon aerotankis piisavalt kõrge (tagastusmudaks). - Uut muda kasvab kogu aeg juurde. - Aerotankis oleva muda kontsentratsioon peaks olema püsiv seega peab süsteemist osa muda kõrvaldama. - Liigmuda eemaldatakse kas otse aerotankist või tagastusmudatorust. - Liigmuda juhitakse tavaliselt eelsetititesse, kus ta settib koos eelsetiti settega, ja nn. segamuda pumbatakse mudakäitlusele. - On selgunud, et segamuda käitlus on hõlpsam mudade eraldi käitlusest. - Eelsetitus ei ole aktiivmudaprotsessi puhul alati vajalik, kuigi ta vähendab aerotanki reostuskoormust ja kõrvaldab suurema osa vees olevast heljumist. Olenevalt 1 g muda orgaanilise kuivaine kohta reoveega ööpäevas tulevast BHT koormusest (g) jaotatakse aktiivmuda protsesse: - kõrge-, - normaal- - või madalakoormuselisteks e. kestusaeratsiooniprotsessiks, kuna siin reovee viibeaeg on muudest variantidest pikem.
osakeste heitmete vähendamine. Poliitika vajaduse ja sekkumise tingis praktiline vajadus. Kuna 1970ndatel aastatel ülemaailmne energiakriis, mis sundis rakendama energiatõhususe meetmeid ja vaatama üle ressursibaasid. Tekkisid probleemid puhta joogiveega. Samasse perioodi jäävad ka probleemid inimtegevusest põhjustatud keskkonnareostusega. Avastati, et taimekaitsevahend DDT on ohtlik keskkonnamürk. Paljud 1970ndate ja 1980ndatel vastu võetud direktiivid lähtusid eesmärgist parandada euroopa ühenduse liikmesmaade kodanike töö- ja elutingimusi, kuigi ei olnud ühendusel ühtseid keskkonnaeesmärke. Kuni 1987. aastani ei olnud euroopa liidul ühtset keskkonnapoliitikat. Keskkonnapoliitika arengule aitas kaasa ka roheliste parteide teke (keskkonnakaitselised ideed) Tänapäeva Euroopa keskkonnapoliitika õigusliku aluse annab ühtse euroopa akt. 1987. aastal sõlmitud ühtse euroopa akt andis keskkonnale erilise
toitaineteks lämmastik ja fosfor, mis vette sattudes põhjustavad taimede ja vetikate vohamise ning veekogu eutrofeerumist. 9. Reovete eeltöötlemismeetodid Reovete eeltöötlemisel kasutatakse mehaanilist puhastust, mille abil kõrvaldatakse veest lahustumatud ained. Reoainete kõrvaldamiseks veest kasutatakse siis kas filtrimise või settimise põhimõtet. Tähtsamad seadmed mehaanilisel puhastusel on Võred – ül. eemaldada veest jämedisperssed lisandid ja kiulised osakesed, prügila. Sõelad – väiksemate avadega, püütakse kinni natuke peenemad osakesed. Liiva- ja rasvapüünised – püüavad kinni liiva ja pinnal ujuv rasv kõrvaldatakse kaapmehhanismiga. Settebassein ehk setiti – veest suurema tihedusega lahustumatud reoaine osakesed settivad raskusjõu toimel setiti põhja. Flotaatorid – flotatsioonil tõstavad väikesed õhumullid heljumiosakesed veepinnale, kuhu moodustunud vaht eemaldatakse pinnakraapidega
13.10.2014 Pärnumaa Kutsehariduskeskus KESKKONNAPROBLEEMID SÄÄSTEV ARENG, AGENDA 21 ÖKOLOOGILINE JALAJÄLG PAKENDID JA ÖKOMÄRGISTUS, JÄÄTMED JA JÄÄTMEKÄITLUS Teksti kujundas Vello Paluoja 13.10.2014 Aino Juurikas - PKHK 1 13.10.2014 2 G. Raagmaa materjalidest 21. sajandi iseärasused 6nda Kondratjevi laine algus nüüd! Ressursse ei j�
5. Ragn-Sells AS 6. Vaania AS 7. Maardu Linnahoolduse OÜ 8. AS Tallinna Vesi 9. OÜ Türi Elko 10. OÜ Resk 11. Pangavesi OÜ 12. Põlva Heakord AS 13. Minu Vara Lääne AS 14. OÜ Prügi-mees 15. AS Saare Kommunaal 16. OÜ Järvakandi Kommunaal 17. OÜ Fasetra 18. OÜ Tormolen 19. Võru Onkel OÜ 20. OÜ VSA Eesti 21. As Veolia 5. BIOKÄITLUS Biokäitlus on orgaaniliste jäätmete taaskasutamine, mille eesmärgiks on komposti saamine ning prügila orgaanilise aine koormuse vähendamine. Biokäitlus ei ole odav ja saadav tulu on sageli vaid kaudne. Kui orgaanilisi jäätmeid prügilasse ei viida, siis prügilagaasi tekib vähem, nõrgvesi on lahjem, lademe stabiliseerumine kiireneb ning prügila järelhooldus on lihtsam. Euroopa Liidu jäätmekäitlusjuhiste järgi on biokäitluse peamine eesmärk vähendada prügila koormust ning sinna ladestatavate biojäätmete hulka. Biolagunevate jäätmete käitlemise tulemusena saame komposti
Seadused kordamiseks: Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon- on 1992. aastal Rio de Janeiros allkirjastatud rahvusvaheline kokkulepe looduse mitmekesisuse säilitamiseks, selle komponentide jätkusuutlikuks kasutamiseks ning geneetiliste ressursside kasutamisest saadava kasu õiglaseks jagamiseks Looduskaitseseadus-on Eesti Vabariigis kehtiv seadus, mille peamisteks eesmärkideks on bioloogilise mitmekesisuse säilitamine ja kaitse, taime- seene- ja loomaliikide ja nende elupaikade kaitse, samuti kultuuriloolise ja esteetilise väärtusega looduskeskkonna kaitsmine. Loomakaitseseadus-Käesolev seadus reguleerib loomade kaitset inimese sellise tegevuse või tegevusetuse eest, mis ohustab või võib ohustada loomade tervist või heaolu.Vabalt looduses elavate loomade kaitset Piiriveekogude ja rahvusvaheliste järvede kaitse ja kasutamise konventsioon- Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsioon- olles teadlikud Läänemere merekeskkonna asendamatutest väärtustest, selle e
piisavalt kõrge. Seda muda nimetatakse tagastusmudaks. Kuna uut muda kasvab kogu aeg juurde ja aerotankis oleva muda kontsentratsioon peaks olema püsiv, peab süsteemist osa muda kõrvaldama. See nn. liigmuda eemaldatakse kas otse aerotankist või tagastusmudatorust. Liigmuda juhitakse tavaliselt eelsetititesse, kus ta settib koos eelsetiti settega, ja nn. segamuda pumbatakse mudakäitlusele. On selgunud, et segamuda käitlus on hõlpsam mudade eraldi käitlusest. Eelsetitus ei ole aktiivmudaprotsessi puhul alati vajalik, kuigi ta vähendab aerotanki reostuskoormust ja kõrvaldab suurema osa vees olevast heljumist. Olenevalt 1 g muda orgaanilise kuivaine kohta reoveega ööpäevas tulevast BHT koormusest (g) jaotatakse aktiivmuda protsesse kõrge-, normaal- või madalakoormuselisteks. Madalakoormuselist protsessi nimetatakse ka
looduslähedasi tehismärgalasid, kus kasutatakse ära maapinna ja taimestiku isepuhastusvõimet. Peale eelnevat mehaanilist puhastamist juhitakse reovesi kas madalasse tiiki, kus kasvavad taimed, või taimestikuga täidetud väljale. Vesi voolab paralleelselt maapinnaga, filtreerudes taimejuurte vahelt läbi. Puhastusprotsess on kõige efektiivsem suvel. Eestis on rajatud märgalapuhasti Kuusiku asulasse Rapla maakonnas. 13.Reovee puhastamisel tekkinud jääkmuda käitlus Muda sisaldab reoveest eraldatud reoaineid ja puhastusprotsessides kasutatud keemikaale. Muda kogus ja omadused sõltuvad reovee omadustest ja veepuhastusprotsessidest. Muda võib liigitada selle tekkeprotsessist lähtudes järgmiselt: toormuda: käitlemata muda; mehaaniline muda: eelsetitamisel tekkiv muda; bioloogiline muda: biopuhastusprotsessis tekkiv muda; segamuda: mehaaniline ja/või bioloogilis-keemilise muda segu;
Siim Vaade Keia Laht Madis Timmi Silver Kruusalu Andre Remsel Karl-Kaur Kaseorg OHTLIKUD EHITUSJÄÄTMED RÜHMATÖÖ REFERAAT Õppeaines: Ökoloogia ja Keskkonnakaitse Ehitusteaduskond Õpperühm: EI 11 Juhendaja: lektor Sirle Künnapas Esitamiskuupäev:26.10.2014 Tallinn 2014 SISUKORD 1.MIS ON OHTLIKUD EHITUSJÄÄTMED?............................................................................4 2.ASBEST.............................................................................................................................. 6 2.2. Mis on Asbest?..............
Protsentuaalselt tekkis kõige rohkem ehitusjäätmeid aga Luksenburgis, kus nende osakaal moodustas koguni 83,63% tekkinud jäätmetest. Kõige väiksem kogus ehitusjäätmeid tekkis Horvaatias, kus nende hulk moodustas kõigist tekkinud jäätmetest 0,36%. Veel väiksem protsent 0,11 oli Rumeenias. [6] Tabel . Ehitusjäätmete teke 2010. aastal Euroopa Liidu riikides [6] Ehitusjäätmete Kogu jäätmeteke Ehitusjäätmete% Euroopa Liidu teke 2010. aastal 2010. aastal kogujäätmetest liikmesriik tonnides tonnides 2010. aastal Belgia 3 223 625 44 256 135 7,28 Bulgaaria 78 877 165 876 606 0,05 Tsehhi 9 353 673 23 757 566 39,37
Keskkonnamõju hindamine kavandatava tegevuse eeldatava keskkonnamõju selgitamine, hindamine ja kirjeldamine, selle mõju vältimis- või leevendamisvõimaluste analüüsimine ning sobivaima lahendusvariandi valik. Keskkonnariski hindamine - Keskkonnamõju hindamise osa, milles selgitatakse, millised on tegevusega kaasnevad keskkonnariskid ning kas organisatsiooni tegevusest piisab riskide ohjeldamiseks. Keskkonnakaitse - Rahvusvahelised, riiklikud, halduslikud ja ühiskondlikud abinõud inimese elukeskkonna halvendamise vähendamiseks või vältimiseks ning loodusobjektide säilitamiseks. Keskkonnanorm Teatava reoaine või reoainete rühma sisaldus vees, õhus, pinnases, settes või elusorganismides, mida ei tohi inimtegevus tervise või keskkonna kaitsmiseks ületada (EQS, WQS jm.). Keskkonnatasu - Keskkonna kasutusõiguse müügihind: näiteks, loodusressursi kasutusõiguse tasu,
kahju ennetamine (ex ante ) Nende põhjal võib tinglikult eristada kolme mudelit keskkonnakaitses: tagajärgedele suunatud mudel (curative model ) vältimisele suunatud mudel (preventive model ) ettevaatuspõhimõttel põhinev mudel (anticipatory model ) Need mudelid ei ole rangelt teineteisest eristatavad ja teineteisele keskkonnaõiguse ajalises arengus järgnevad. Tänapäevane keskkonnakaitse on pigem segu nendest kõigist. Keskkonnaõigusele on iseloomulik keskkonnariskide ebakindlus. Kuni tagajärg ei ole veel tekkinud, ei ole selle tekkimine kunagi tõsikindel. Teadus ei suuda alati anda kindlaid prognoose ja mõjuhinnanguid; meetmete tarvituselevõtmise või mittevõtmise otsustamisel on alati mingi kogus teadmatust. Keskkonnaõigust iseloomustab teravalt ka meetmete proportsionaalsuse küsimus. Saastaja-maksab-
EV Põhiseadus Säästva arengu seadus Säästva arengu seaduse täiendamiseja muutmise seadus Eesti keskkonnakaitsestrateegia aastani 2030 Jne... nt veeseadus, maapõueseadus, metsaseadus jne.. Keskkonnavastutuse seadus 2007 SA printsiipe Keskkonna käsitlemine riigi elanike ühise rikkuse ja hoolena EV põhiseaduse järgi on igaüks kohustatud säästma elu- ja looduskeskkonda ning hoiduma sellele kahju tekitamast Keskkonnakaitse peab olema kõrgemal parteipoliitilistest huvidest ja momendi majandusprobleemidest Keskkonnakaitse ja loodusvarade säästliku kasutamise tagamiseks tuleb taotleda elanikkonna kõikide sotsiaalsete kihtide konsensust Säästva arengu printsiipe arvestatakse strateegilise planeerimise igal tasandil ja valdkonnas. Majanduse arengu mõjutamine keskkonda säästvas suunas Keskkonnakahjustuste ennetamine ja vältimine Ettevaatlikkus otsuste tegemisel
.....................................................................................................5 1.1Jäätmetest üldiselt..................................................................................................5 1.2Ravimite ohtlikkus keskkonnale............................................................................8 1.3Ravimite tagastamine...........................................................................................12 1.4Ravimite nõuetekohane käitlus............................................................................13 2RAVIMITE TAGASTAMINE PRAKTIKAS.............................................................14 2.1Apteegid...............................................................................................................14 2.2Jäätmejaamad.......................................................................................................15 2.3Ravimite käitlus praktikas....................................
aerotanki, millega hoitakse muda kontsentratsioon aerotankis piisavalt kõrge. Seda muda nimetatakse tagastusmudaks. Kuna uut muda kasvab kogu aeg juurde ja aerotankis oleva muda kontsentratsioon peaks olema püsiv, peab süsteemist osa muda kõrvaldama. See nn. liigmuda eemaldatakse kas otse aerotankist või tagastusmudatorust. Liigmuda juhitakse tavaliselt eelsetititesse, kus ta settib koos eelsetiti settega, ja nn. segamuda pumbatakse mudakäitlusele. On selgunud, et segamuda käitlus on hõlpsam mudade eraldi käitlusest. Eelsetitus ei ole aktiivmudaprotsessi puhul alati vajalik, kuigi ta vähendab aerotanki reostuskoormust ja kõrvaldab suurema osa vees olevast heljumist. Olenevalt 1 g muda orgaanilise kuivaine kohta reoveega ööpäevas tulevast BHT koormusest (g) jaotatakse aktiivmuda protsesse kõrge-, normaal- või madalakoormuselisteks. Madalakoormuselist protsessi nimetatakse ka kestusaeratsiooniprotsessiks, kuna siin reovee viibeaeg on muudest variantidest pikem.
Niisugune poliitika läheb toodete jaemüüjatele sellegipoolest palju maksma. Jaemüüjad ei pea mitte üksnes oma kassaaparaate spetsiaalselt programmeerima, et sellist elektroonikakaupade ostmisega kaasnevat jäätmemaksu arvestada, vaid nad peavad need andmed lisaks ka kokku koguma ning vastavale riigiasutusele edasi saatma (Hileman, 2006). Need, kes arvavad, et tarbijad ei peaks maksma kinni jäätmete taaskasutust, on "taastusmaksu süsteemi" vastu. Loomulikult on ka arvamusi, et kui jäätmekäitlus tarbib rohkem energiat ja muid ressursse kui uue toote kasutamine, siis on jäätmekäitlus keskkonnale isegi kahjulik. Nii on näiteks rohelise klaasi taaskasutamine kallim ja selle sulatamisel vabanevate kahjulike koostisainete tõttu keskkonnale ohtlikum kui liivast uue klaasi tootmine. Poliitikateadlase Michael Mungeri järgi on "rohelise klaasi käsitlemine jäätmena keskkona suhtes vastutustunnet nõudev mõtteviis". Kohustusliku laiendatud tootjavastutuse toetajad 2002
Looduse säästmine inimtegevuse kahjulikust mõjust Loodusvarade säästliku kasutamise korraldamine Looduslike ökosüsteemide kaitse Maastikukaitse ja –hooldus Loodusmälestiste kaitse Haruldaste linnu-ja loomaliikide kaitse Teadusel põhinev looduskaitse tekkis 19.saj II poolel (Euroopas hakati kaitsma loodusmälestisi ja Ameerikas hakati rajama rahvusparke) Looduskaitse pärast II maailmasõda: Kõik mis enne II ms + keskkonnakaitse (vee, õhu ja pinnase kaitse) Rahvusvaheline Looduse ja Loodusvarade Kaitse Liit. Eesti esimene looduskaitseseadus anti älja 1935. Kaitseala on inimtegevusest puutumatuna hoitav või erinõuete kohaselt kasutatav ala, kus säilitatakse, taastatakse, uuritakse või tutvustatakse loodust. (rahvuspargid, looduskaitsealad, maastikukaitsealad) Rahvuspargid – Lahemaa, Karula, Soomaa, Vilsandi, Matsalu Keskkonnakaitse tehnoloogia Erinevad lähenemisviisid: Heitmete lahjendamine
Fosforiringe häiring; Veeringe häiring, veekasutus; Maakasutuse muutused Aerosoolide sisaldus atmosfääris; Keemiline reostus Mis on ökoloogiline jalajälg? meetod, mis suudab ligikaudselt arvutada maa-ala suurust, mida on vaja meie poolt ühes aastas kasutatavate ressursside (nt soojusenergia, mootorikütus või toiduained) tootmiseks ja tekkinud jäätmete ning saaste ümbertöötlemiseks, ladestamiseks või looduslikesse aineringetesse sidumiseks. Kui ressursikasutus ja jäätmeteke ületab maakera eluslooduse kandevõime piirid, siis ei käitu inimkond enam jätkusuutlikult. Ökojalajälge ja eluslooduse kandevõimet mõõdetakse globaalhektarites inimese kohta aastas (gha / in a). Üks globaalhektar on tingühik, mis vastab maakera keskmise bioloogilise tootlikkusega hektarile. Ökoloogilist jalajälge saab arvutada kas inimese, leibkonna, toote, mõne organisatsiooni või territoriaalse üksuse, nt riigi või linna tasemel, siin lehel olev ökojalajälje kalkulaator
...............................................................................................17 12.Biokileprotsessid ja biofiltrid reovee puhastamisel.....................................................19 13.Fosfori ja lämmastiku ärastus reovetest.......................................................................20 14.Reovete looduslikud puhastid......................................................................................21 15.Reovee puhastamisel tekkinud jääkmuda käitlus.........................................................22 16.Jäätmete definitsioon ja liigitamine, jäätmekäitlemise eesmärgid...............................24 17.Jäätmete eeltöötlemise meetodid..................................................................................26 18.Olmejäätmete lõppkäitlemise viisid.............................................................................27 20.Eesti keskkonnakaitse seadusandlus.........................................
Normatiivse e otsese evp all mõeldakse otse ja autonoomselt rakenduvat ettevaatuskohustust (üldist kkalast hoolsuskohustust). Normatiivne ettevaatus toetub keskkonda kasutava isiku omavastutusele ja kirjutab talle ette, et lisaks kõigile õigusaktides (sh kklubades) sätestatud kknõuetele tuleb tal võtta ka kõik muud vajalikud meetmed selleks, et ära hoida ebakindlusega varjatud ohte (nt KKministri määrus prügila raj, kasutamise ja sulgemise kohta: ,,arvulise normi piiresse jääva häiringu vähend tuleb rakend kõiki asjakohaseid meetmeid"). Siiani rakendatakse evp tavaliselt strukturaalse e kaudse printsiibina, mis ei ole otsekohaldatav ja mis rakendub teiste kkalaste reguleerimisvahendite kaudu. Kaudne evp rakendub KMH kaudu, tõendamiskoormise saastajale ümberasetamise kaudu, keskkonnakvaliteedi normatiivide kaudu, turueelse teavitamise vahendite kaudu, kklubade mehhanismi kaudu jne.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
