elavad sama liiki isendid). See võib olla suhteliselt lühike, nt. 20-30 minutit. Keskmiselt on see soodsates tingimustes 1-3 tundi. 24. Konjugatsioon on millegi ühinemine või ühendumine. 25. transformatsiooni all raku geneetilist muutumist, mis johtub vaba, valkude poolt sidumata eksogeense DNA sattumisest väliskeskkonnast läbi rakumembraani rakku, kus see raku enda geneetilise materjaliga liidetakse ning võõrgeeni ekspresseeritakse 26.Transduktsioon- osadel viirused on võime võtta kaasa peremeheraku DNA juppe ja kanda neid edasi teistesse organismidesse.. insuliin+selle tootmine Viirushaiguse kulgemine võib olla: *äge nakkus(gripp nt , rakkude surm) *peidetud nakkus- ägeneb kui organism nõrgeneb(ohatis) *krooniline e. pidev nakkus. 27.Endospoor- moodustub mõnedel bakt Endospoor eritel ebasootsate keskkonnatingimuste üleelamiseks. 29. Nad saavad energiat anorgaaniliste ühendite oksüdatsioonist. 31
või CD4-CD8+ T rakud, mis on vastavalt abistaja ja tsütolüütilised T rakud (vastavalt MHC I / MHC II). Elimineeritakse rakud, kes ei tunne ära oma MHC-d. Pro-T rakk migreerub tüümusesse raseduse 8-9 nädalal, veel ei ekspresseerita pinnaretseptoreid (CD4, CD8, TCR); ei ekspresseerita veel RAG1 ja RAG2 valke, mis vajalik TCR ümberkorraldusteks. MHC VALGUD on kõrgelt polümorfsete geenide produktid, mida ekspresseeritakse erinevate rakkude pinnal. Koosneb ca 100 geenist. Indiviidide vahel erinevad alleelide DNA järjestused 5-10 % st. eri indiviidide poolt ekspresseeritavad geeniproduktid on unikaalset struktuuri erinevustega. MHC alleelide vahel võivad aminohapete erinevused olla kuni 20 aa. MHC molekulid, mida antud indiviidil ekspresseeritakse, ei muutu elu jooksul. Koesobivusantigeen I (MHC I) - raku pinnal asuv valgukompleks, millega seonduvad rakus sünteesitavate valkude fragmendid
2) küpsete B-rakkude antigeenist sõltuv aktivatsioon ja differentseerumine perifeerias, mille tulemusena tekivad antikehi sekreteerivad plasma rakud ja mälu B-rakud. B-rakkude areng saab alguse lümfoidsetest tüvirakkudest, need prolifereeruvad ja differentseeruvad pro -B rakkudeks, Ig-sid raku pinnal veel pole; sünteesitakse ainult µ-ahelat; on ka pseudo L ahelad, edasi pre-B rakkudeks ja seejärel immature (ebaküps) B-rakkudeks, kerge ahel on välja valitud. Retseptoreid ekspresseeritakse raku pinnal. Kui tunneb ära organismil omaseid valke, siis elimineeritakse (mIgM) ning mature (küpseteks) B-rakkudeks so immunokompetentseteks B- rakkudeks, nende pinnal on mIgM ja mIgD . Küpsesse staadiumisse jõuab ca 10% B-rakkudest, nad väljuvad luuüdist ja siirduvad perifeeriasse. Kui + Ag siis B rakk aktiveerub, toimub proliferats., edasi differentseerumine plasma ja mälu B rakkudeks. Pro-B rakkude prolifereerumine ja differentseerumine pre-B rakkudeks sõltub
NPV-de geeniekspressioon Baculoviiruse geenid asuvad mõlemas DNA ahelas, funktsionaalset klasterdumist ei ole, ORFid enamasti ei kattu, introne on vähe. • Varajane transkriptsioon algab enne DNA replikatsiooni ja toimub raku RNA- polümeraas II abil. See faas kestab ca 6-12 tundi ja teda iseloomustab keeruline regulatsioon (peamine regulaator on viiruse IE1 valk (67 kDa), seondub dimeeridena hrs järjestustele). Varajases faasi tulemusena ekspresseeritakse: - geenid mis on valikud DNA replikatsiooniks; - geenid, mis on vajalikud viiruse hiliseks geeniekspressiooniks (lef geenid); - rida teisi geene nagu p35 ja egt, mis mõjutavad peremeest. Hiline transkriptsioon algab koos DNA replikatsiooniga ja kestab 6-24 h p.i. Kui genoomi replikatsioon blokeerida, siis ei alga ka hiline transkriptsioon. Baculoviiruse hilist transkriptsiooni viib läbi viirus-spetsiifiline RNA polümeraas, mis tunneb ära viiruse hilised
kompetentse retroviirusega. Sinna saab sisestada vaid 3.5 kb DNA-d). Teine võimalus on vektori pakkimine teise viiruse valk-kesta (envelope) sisse, mis määrab seostumise ja infektsiooni spektri. Nimetatakse viiruse pseudotüüpideks.(2) Adenoviirused Nakatavad arvukalt mittejagunevaid inimese rakke. Hingamisteed, sooletrakt. Kasutatakse ulatuslikult elusvaktsiinina respiratoorsete infektsioonide korral. Adenoviiruse DNA läheb raku tuuma, kus ekspresseeritakse transgeen. Rekombinantne DNA ei integreeru raku kromosoomi ja ei püsi seetõttu rakutuumas kaua. Seetõttu tuleb adenoviirus süsteemi puhul teraapiat korrata. Adenoviirusvektorite puhul on probleemiks mõne adenoviiruse geeni ekspressioon (kuigi väga madalal tasemel), mille tõttu kujuneb välja immuunvastus ja vastavad rakud hävitatakse. Sellest on püütud erinevatel viisidel üle saada vähendades vektori koostises olevate viirusvalkude hulka.(2) AAV süsteem (Adeno-Associated Viruses)
Geeni regulatsioon prokarüootidel: lac Operon E. coli trp operon E. coli 1. Regulatiivsed geenid Kontrollivad rakkude kasvu ja paljunemist Ekspressiooni reguleeritakse vastavalt raku vajadusele ja keskkonna poolt, ei ole pidev) 2. Konstitutiivsed geenid Ekspresseeritakse pidevalt "Housekeeping" geenid (vajalikud valgu sünteesiks ja glükoosi ainevahetuseks Kõiki geene reguleeritakse teatud tasemetel Operon Geenide klaster, mis reguleeritakse üheskoos ja mis vastutab ühe metaboolse ahela eest · Sisaldab:: Promootor Repressor Operaator ehk kontrolliv sait Kodeerivad järjestused Terminaator järjestus Kõrvuti asetsevad kodeerivad järjestused transkribeeritakse üheskoos, moodustub polügeenne mRNA
Näiteks DNA värvid propiidiumjodiid, Hoest, DAPI jt. Immuunofluorestsents: Kasutatakse fluorestseeruva märgisega (FITC, Alexa, Cy, jne.) konjugeeritud antikehasid. Enamasti tehakse kahekihiline reaktsioon, esmalt kasutatakse uuritava valgu vastaseid primaarseid antikehasid ja seejärel fluorokroomiga konjugeeritud sekundaarseid antikehi, mis seostuvad primaarse antikeha konstantsete regioonidega. Fluorestseeruvad valgud: Selleks ekspresseeritakse rakkudes uuritava valgu ja fluorestseeruva valgu liitvalku. Samas kannatab ka PFA-ga fikseerimist ja saab vaadata ka fikseeritud rakkudes. 5. Mis on Stokes'i nihe? Vahetult peale aine ergastamist toimub enamasti kiire termiline relaksatsioon mõnesugusesse energeetiliselt madalamasse seisundisse, millelt seejärel lähtub luminestsentskiirgus. Seega fotoluminestsentsi lainepikkus on suurem ergastava kiirguse
Jäseme proksimaal-distaalse telje kujunemist mõjutavad lateraalsest mesodermist pärinev RA (proksimaalse luu tüübi teke) ning AERist pärinevad FGF ja Wnt signaalid (distaalsete luude/kõhrede teke). Tõestus: luu/kõhre tüüp muutus proksimaalsemaks, kui mesenhüümi rakke oli eelnevalt töödeldud RAga ning distaalsemaks, kui rakke oli töödeldud FGF või Wnt’ga. Seega FGF ja Wnti puhul ekspresseeritakse autopoodi markerit tugevamalt, stülopoodi marker on kahanenud. Anterio-posterioorse telje areng ja peamised faktorid ZPA määrab anterio-posterioorse (pöial-väike sõrm) telje. Peamisteks faktoriteks on Shh, Gli3, Hox-id, BMP ja BMPi antagonist Noggin. Anterioposterioorne asümmeetria tuleneb sellest, et mesenhüümirakud jäsemepunga tagumises regioonis jagunevad kiiremini kui eespool. Protsessi kontrolivad Hox-geenid, mille perekonnad
implantatsiooni/platsentatsiooni. 3. HLA geenide variatsioonide osa reproduktsioonis. Osalevad rasedusaegse tolerantsi säilitamisel. Platsentabarjäär on moodustunud trofoplastirakkude poolt, mida võib funktsionaalsuse poolest jagada kolmeks kihiks – 1) lootepoolne kiht omab klassikalist HLA-I/II klaasi molekule. 2) vahepealne kiht on HLA negatiivne ja 3) väliskiht,mis pole intaktne ning seal ekspresseeritakse mitteklassikalist HLA-I. Lokaalselt toimub eelkõige HLA ekspressiooni alusel platsentabarjäär. Moduleerib lokaalselt ema immuunsüsteemirakkude vastust. HLA geenid ja HLA aheldatud geenid mõjutavad gameetide arengut, embrüo lõikamisi, blastotsüsti ja trofoblasti moodustumist, implantatsiooni, loote arengut ja ellujäämist. HLA klass I antigeenid ekspresseeruvad invasiivsel trofoblastil ja on olulised ema-loote piiril
korral esinevad samuti iseloomulikud kliinilised nähud, kuid erinevalt atoopilisest dermatiidist ei ole võimalik tuvastada IgE antikehalist vastust allergeenile (Marsella jt., 2012). (Nutall jt., 2013) Allergeeni seondumisel nuumrakkude pinnal olevate retseptoritega sekreteeritakse erinevaid mediaatoreid, mis algatavad põletikuvastuse ja läbi selle tekitavad allergilisi reaktsioone. Nuumrakkudes ekspresseeritakse kõrgafiinset retseptorit FcεRI, mis seob endaga antikeha isotüüpi IgE. Antikeha ja FceRI kompleks võimendab allergilise vastuse kujunemist ja muudab atoopilised loomad tundlikumaks allergeenile (Nutall jt., 2013). Histamiin on üks mediaatoritest, mis vabaneb nuumraku degranulatsiooni tulemusena. Kui histamiin seondub oma retseptorile, mida leidub silelihastes ja endoteelis, siis
aborteerub. Günogeneetilise puhul sureb 40 somiidi staadiumis. Uniparentaalne disoomia mõne kromosoomi mõlemad homoloogid ühelt vanemalt Uniparentaalne isodisoomia 1 kromosoomi identsed koopiad on ühelt vanemalt Nt PraderWilli sündroom puuduvad isapoolsed alleelid. Angelmani sündroomi puhul puuduvad emapoolsed alleelid. Gene imprinting - geenide "vermimine" [mõned ema- või isapoolsed alleelid metüleeritakse erinevalt, mistõttu ekspresseeritakse neid erinevalt, näiteks ainult ühte neist; imetajate geenidest moodustavad "vermitud" geenid umbes 0,1 % 5. Klassikalised kromosoomide värvimistehnikad * G bänding: kromosoome töödeldakse trüpsiiniga ja värvitakse Giemsa värviga. Tumedalt värvitud vöödid tuntud. Soosib A-T rikkaid alasid. * R bänding: enne Giemsaga värvingut denatureeritakse kuuma ja sooladega. Värving vastupidine G-bändinguga
Crp on cAMP- seoseline transkriptsiooni aktivaator, mis efektori (cAMP) puudumisel ei aktiveeri sekundaarsete C-allikate transpordi- ja katabolismigeene. Tsüklilist AMP sünteesitakse adenülaattsüklaasi (AC) abil, mida aktiveerib fosforüleeritud EIIA. Kuna fosforüleeritud EIIA esineb peamiselt siis, kui keskkonnas glükoosi pole, siis glükoosi olemasolu pärsib efektori sünteesi ja Crp kaudu alternatiivsete C-allikate kasutuselevõttu. Adenülaattsüklaasi ekspresseeritakse E. coli's pidevalt ning tema aktiivsuse regulatsioon toimub allosteeriliselt, kas keskkonnas on piisavalt glükoosi või mitte. Glükoosi olemasolu korral keskkonnas, cAMP-d ei sünteesita ning Crp aktiveerib glükoosi transpordiks kasutatavast transportsüsteemist (PTS) ühe geeni (ptsG), püruvaadi dehüdrogenaasi (aceE), kaudselt tRNA ja ribosoomi valkude, ja RNAP geenid. Sellega suurendab Crp glükoosi juuresolekul püruvaadi
Järgmisena toimub selle järjestuse ja vajaliku vektori töötlemine. Sõltuvalt sellest, mis otsad tahetakse saada (,,blunt" või ,,sticky") kasutatakse vastavalt vajalikud restriktaase. Lõigatakse sama restriktaasidega nii vektorit kui ka järjestust. Puhastatakse saadu produktid. Siis ligeeritakse vektorisse saadud järjestust (takistades ise-ligeerimist, kasutades nt. defosforüülimist). Siis teostatakse vektori transformeerimine bakterirakku, kus huvipakkuva järjestuse ekspresseeritakse. Seejärel bakteriraku lõhutatakse, jäädes vektori huvipakkuva järjestusega, mille saadakse sekveneerimisele. Iga etapi kontrollitakse elektroforeesi abil, samuti igat puhastamisetappi kontrollitakse mõõdetes kontsentratsiooni. Sekveneerimisel toimub nukleotiidse järjestuse määramine kas Sangeri või Maxam-Gilberti meetodi abil. Kas keemiliste reaktiivide või ensüümide abil. Maxam ja Gilbert: Ühe proovi kohta
· Anterio-posterioorse (pöial-väike sõrm) telje areng ja peamised faktorid Määravaks faktoriks sonic hedgehog (Shh)- kutsub esile peegelpildi normaalsest olukorrast; vastutav A-P telje kujunemise eest. (Seda piirkonda kutsutakse ZPA (polariseeriva aktiivsusega tsoon)) Shh ekspressioon väljaspool ZPA'd põhjustab lisavarvaste teket. Sõrmede täpsustumine sõltub ajast, mil Shh ekspresseerub- selle ekspressioon on autokriinne- see ekspresseeritakse rakku sisse. Kõige rohkem ekspressiooni saab väike sõrm (see on aposterioorne), keskm sõrmes on oluline Shh konts kui ka aeg, nimetissõrme identiteet pannakse paika ainult konts-ga, pöial on Shh-st täielikult sõltumatu (kui shh ekspress puudub, siis mood ainult pöial) · Dorso-ventraalse (käeselg-peopesa) telje areng ja peamised faktorid Dorso- ventraalse telje areng määratakse ektodermi poolt. Dorso-ventraalse telje määramisel on
65% ning praktiliselt kõik monosahhariidid (glükogeeni tootmine ja lagundamine). Maksal on tsentraalne roll ka lipiidide metabolismis (transportimine adipotsüütidesse ja ketokehade tootmine) ja veresuhkru taseme hoidmisel (glükogeeni tootmine ja glükoosi vabastamine vastavalt vajadusele). 14. Mida mõeldakse geeni ekspresseerumise all? Kirjeldage geeni ekspressiooni erinevaid etappe. Geeni ekspresseerumise all mõistetakse tema poolt kodeeritud valgu sünteesi. Kui geeni ekspresseeritakse, siis kopeeritakse geenist üheahelaline mRNA matriits, mis seejärel suundub rakutuumast ribosoomi, kus toimub geneetilise koodi alusel mRNA- st tRNA ja mitmete ensüümide abil aminohappeahelate sünteesimine, millest moodustub valk. Valguahela süntees ehk valgu biosüntees toimub ribosoomides ja seda nim. translatsiooniks. Peale ribosoomide osalevad translatsioonis ka tRNA molekulid,
30. Ribosoomid, nende ülesanded. Ribosoomid on rakuorganellid, kus toimub valgusüntees. Kuivainest on pool RNA, pool valk. Koosneb väikesest ja suurest subühikust. 31. mRNA splicing- Funktsionaalse mRNA saamiseks tuleb intronid mRNA ahelast välja lõigata. Eksonid on kodeerivad osad, Intronid on mittekodeerivad osad. Intronid lõigatakse välja. 32. Geeni ekspressiooni olemus: Geeni ekspressiooni regulatsioon toimub DNA transkriptsioonil. Ekspresseeritakse ainult neid geene, mille produkte rakus antud momendil vajatakse. 33. Valgu sünteesi intensiivsust lihasrakus mõjutavad tegurid: lihasraku tüüp, rakendatud koormuse iseloom, taastumisperioodi pikkus. 34. Rakkude paljunemise tähtsus : Säilitada keha sellisena nagu ta on. Rakkude paljunemine tagab haavade paranemise 35. Rakkude paljunemise viisid: Amitoos, meioos, endomitoos, mitoos 36. Raku elutsükkel koosneb interfaasist ja paljunemisest 37
Ühe või mitme komponentsed genoomid. Alfa –sarnaseid viiruseid ühendatavaks joonteks on : Homoloogia replikaasi valkudes. Cap- struktuur RNA genoomi 5’ otsas. See struktuur sünteesitakse viiruse kodeeritud ensüümide poolt spetsiifilist mehhanismi kasutades. Replikatsioon toimub sarnase skeemi järgi ja leiab asset raku membraanidest moodustunud struktuuride- sfäärulites. Vähemalt osa struktuurseid valke ekspresseeritakse subgenoomsete (sg) RNA-de abil. sgRNA-d sünteesib viiruse replikaas genoomi negatiiivses ahelas paiknevalt sg-promooterilt. Sugukond Togaviridae - Perekond Alphavirus: Sindbis viirus (SIN), Semliki Forest virus (SFV), Chickunguunya viirus (CHIKV). - Perekond Rubivirus, ainus tuntud esindaja on Rubella virus (RUB, punetiste viirus). Ei oma putukvektorit, inimene on ainus peremees.
millest tuleneb selle põletikuvastane toime. EI KASUTATA Vinkristiin - blokeerib samuti polümerisatsiooni. Vähiravim. Taksool - jugapuu koorest, seostub mikrotuubulitega ja stabiliseerib neid, takistades depolümerisatsiooni, arestides rakutsükli mitoosifaasis. Vähiravim kemoteraapias. Peptiidid ja valgud ravimitena Hormoonid. Kui organism neid ise toota ei suuda vajalikus koguses. Võimaldas rekombinantne DNA tehnoloogia. Vajalikku valku kodeeriv inimese geen kloneeritakse ja ekspresseeritakse mõnes kiirelt kasvavas kultuuris (bakter, pärm, kasvajad). Puuduseks manustamise keerukus, kiire metabolism ja võimalik immuunvastus. Insuliin - diabeet. Seondub lihas- ja rasvarakkude insuliiniretseptoritega soodustades glükoosi omandamist ning inhibeerides glükoosi eritumist maksast. Interferoon - leukeemia vormid, B ja C hepatiit, rekombinantne 19kD valk, mida toodetakse E.coli kultuuris. Erütropoietiin - aneemiaravi. Glükoproteiin, mis stimuleerib verepunaliblede
Onkogeen võib tekkida, kui protoonkogeen aktiveeritakse vales kohas, valel ajal, võib toimuda valkude üleekspressioon. Esinevad ka kasvajate surpressorgeenid – kui need inaktiveeruvad, siis tekivad kasvajad. Piiravad rakkude paljunemistja kasvu (nt mitoosi). Kasvajavastane geen juhib oma produktide kaudu rakkude paljunemist.Vähki võivad põhjustada DNA ja RNA viirused. DNA viiruse poolt põhjustatud kasvaja viirusgeen lülitub peremeeslooma genoomi proviirusena, ekspresseeritakse onkovalk, mis aktiveerib proto-onkogeene. neoplaasia – viirused käivitavad uudismoodististe tekke, rakkude kontrollimatu vohamine. Retroviirus – lindude leukoosi viirus Kasside leukeemia 16. Materjali kogumine viroloogiliseks ja seroloogiliseks uurimiseks Patanatoomiline lahang – muutused anatoomias ja kudedes. EKP E – küsitled omanikku K – vaatad P – lahang + L – ehk labor:
Geneetiline ainukordsus Määratud pärilikkuse kaudu · Fenotüüp nähtavad tunnused ja omadused Füüsiline välimus · Kehaehitus · Morfoloogia Käitumine Füsioloogilised võimed Määratud nii keskkonna mõju kui geenide poolt · Info liikumise rada: Keskkond geenid valgud funktsioon · (,,vanasti" mõeldi: geenid valgud funktsioon) Keskkond mõjutab milliseid geene ja kui tihti ekspresseeritakse Keskkonna s.h. treeningu roll mõjutavad kuidas genotüüp kajastub fenotüübis · N. erinevat elu elavad, erinevat trenni tegevad ühemunaraku kaksikud Sir Francis Galton Märgates kurjategijate ja poeetide välimustes süstemaatilist erinevust arendas F. Galton eugeenikat ning rakendas idee taha ka loodusliku valiku. Tema onupoeg oli Ch. Darwin. Aga ... IQ loogika näide Heast soovist eugeenikani · 1870
12. Mis on vektorid ja kuidas me neid kasutada saame? 1:37-42. Geenide rakkudesse viimiseks kasutatakse vektoreid mis on nukleiinhappe molekulid nagu: viiruste genoomid, transposoonid, plasmiidid, ning suuremad vektorid nagu bakteri (BAC) ja pärmi (YAC) tehislikud kromosoomid. Vektoriks nimetatakse DNA molekuli mida kasutatakse tehislikult võõra geneetilise materjali ühest rakust teise viimiseks kus seda geneetilist informatsiooni replitseeritakse ja/või ekspresseeritakse. 13. Mis on vektorite toimimiseks hädavajalikud komponendid? Kõikidele vektoritele on omane replikatsiooni alguspunkti (origin of replication (Ori)), multikloneerimiskoha ja selektsioonimarkeri olemasolu. Samuti peavad nad olema rakus elujõulised ning piisavalt väikesed, et nendega laboris tööd teha. 14. Mis on YAC ja BAC ja kuidas nad üksteisest erinevad? Pärmi ja bakteri vektorid. Furthermore, the size of the insert carried by YAC vectors is
In vitro testis mõõdetakse ravimi füsioloogilist efekti. N: bronddilaatorite aktiivsuse hindamine isoleeritud trahhea silalihaste kontraksioonide inhibeerimise kaudu. N: antikoagulante hinnatakse isoleeritud vereliistakutel N: retseptori ant/agoniste hinnatakse isoleeritud kudedel või rakukultuurides, mis sihtmärk-retseptorit oma pinnal ekspresseerivad. MOLEKULAARGENEETIKA: ENSÜÜM VÕI RETSEPTORIT KODEERIV GEEN TUVASTATAKSE, KLONEERITAKSE JA EKSPRESSEERITAKSE KIIRE POOLDUMISEGA KULTUURIS NAGU NT BAKTERID, PÄRMID, KASVAJARAKUD. In vivo testis kutsutakse loomal esile haigusesümptomid (põletik) ja jälgitakse ravimi efektiivsust selle kõrvaldamisel. Sageli transgeensetel loomadel. Nt hiire geenide asendamine inimese omadega; hiires sünteesitakse seeläbi inimese ensüüme ja retseptoreid. Või pannakse hiir haigestuma inimese haigusesse, geneetiliselt – rinnavähk. Seejärel testitakse ravimeid
3. Näited sirprakuline aneemia ja AB vererühm Domineerimise molekulaarne seletus: Täieliku dominantsuse korral norm fenotüüp moodustub kahel viisil: 1. Homosügoodil piisab ühe geeni produktist 2. Dominantse alleeli üle ekspresseeritud heterosügoodil Mittetäielik domineerimine: Resessiivset alleeli ei ekspresserita üldse või 1. homosügoodil 2 x geeniprodukti doos 2. Heterosügoodil: 1 x doos Kodominantsuse korral: Mõlemad alleelid ekspresseeritakse võrdselt . Kahte tüüpi geenidevahelisi interaktsioone: 1. Erinevad geenid kontrollivad sama tunnust ja üheskoos moodustavad tunnuse või uue fenotüübi 2. Epistaas- üks või mitu geeni suruvad maha mõne lookuse ekspressiooni ja selle kaudu tekib uus fenotüüp Erinevad lookused kontrollivad sama tunnust ja selle tulemusena moodustub uus fenotüüp. Kahe dominantse alleeli koosmõju annab meile kolmanda uue fenotüübi. 2
• • HOTAIR RNA (HOX transkripti antisense RNA) vaigistab in trans HoxD lookuses transkriptsiooni indutseerides repressiivse kromatiini oleku, mis toimub polycombi kromatiini remodelleeriva kompleksi PRC2 tööle panemisega. HOTAIRi 5’ots interakteerub polycombi valguga PRC2 ning selle tulemusena reguleerib kromatiini olekut. HOTAIRi 3’ots interakteerub histooni demetülaasiga LSD1. Tulemusena toimub HOXD geenide epigeneetiline vaigistamine. Seda geeni ekspresseeritakse kõrgel tasemel kasvajates. • Antisense RNA • • RNA interferents – liigid ja üldpõhimõtted miRNA – on vajalikud et geeniekspressiooni sihipäraselt reguleerida. Argonaudiga moodustub RISC kompleks. Neil on omad geenid, sünteesitakse RNAP II poolt. miRNAdel on osaline komplementaarsus märklaud-RNAga 3’mittetransleerivas osas. Dicer lõikab pre-miRNA lühikesteks RNAdeks
NK rakkude aktivatsioon on reguleeritud inhibeerivatelt ja aktiveerivatelt retseptoritelt tulenevate signaalide tasakaaluga 5. TLR keskne tähendus. NLR ja RLR. Makrofaagide ja dendriitrakkude poolt produtseeritavad tsütokiinid. Nende tähendus immuunsüsteemi funktsioneerimisel. Tolli laadsed retseptorid ehk TLR on mustrit äratundvad retseptorid (pattern recognition receptors), millel on oluline roll kaasasündinud immuunvastuses. TLR ekspresseeritakse makrofaagide, dendriitrakkude, neutrofiilide, mukoosa epiteelrakkudel ja endoteelrakkudel. TLR kodeerivad geenid on evolutsioonis kõrgelt konserveerunud ning on leitud nii C.elegans’s, Drosophila’s kui ka imetajates. Inimeses on 11 TLR geeni, mis on kõik glükoproteiinid ning sisaldavad ekstratsellulaarses regioonis leutsiini kordusjärjestusi ja tsüsteiini motiive.
17. Geneetiline kood. Geneetiline kood on mRNA kolme järjestikuse nukleotiidi ehk koodoni vastavus ühele aminohappejäägile valgu molekulis. kindel vastavus nukleiinhapete koodonite ja valke moodustavate aminohapete vahel. Geneetiline kood võimaldab DNA molekulidelt ümber kirjutatud geneetilise info tõlkida RNA molekulidele, mille järgi sünteesitakse valkude molekulid. Kui geeni ekspresseeritakse, siis kopeeritakse geenist üheahelaline mRNA matriits, mis seejärel suundub rakutuumast ribosoomi, kus toimub geneetilise koodi alusel mRNAst tRNA ja mitmete ensüümide abil aminohappeahelate sünteesimine, mis hiljem pakitakse valguks. 18. Ribosoomide ehitus ja funktsioon. Tsütoplasmas Kaheosaline: Ribosoomid koosnevad kahest alaühikust, mis omavahel seondudes moodustavad funktsionaalse organelli. Mõlemad alaühikud
valgud e homeodomäänsed valgud. Sarnased loomades ja taimedes, st tekkinud evolutsioonis enne nende organismirühmade lahknemist. Nende geenid sisaldavad 180 bp piirkonna mis kodeerib 60 aminohapet ja mida nim homeobox-iks. Mutatsioonid nendes geenides põhjustavad dramaatilisi muutusi arengus, näiteks Antennapedia geeni mutandis tundlate asemel jalgade teket Drosophila'l. Põhjus on see, et tundlaks arenevas rakkude rühmas ekspresseeritakse ebanormaalset regulaatorvalku, mis lülitab sisse jalgade diferentseerumise. Homeobox geenideks taimedes on nn MADS box geenid. Mutatsioonid nendes geenides põhjustavad teatud õieosade puudumist või asendumist teistega tolmukate asendumist kroonlehtedega jne. Kokkuvõtlikult individuaalsete geenide transkriptsioon on sisse/välja lülitataud regulaatorvalkude vahendusel. Prokarüootides sellised valgud seostuvad RNA polümeraasi
-----Eri allikatest pärit (kotroll ja test DNA) kompleksidega seostatakse linkerid ja amplifitseeritakse ning märgistatakse erinevate värvidega -----Tulem hübridiseeritakse kiipidele -----Mida erinevam on signaali erinevus fragmentide vahel, seda tugevam on valkude seostumine antud fragmendiga -Kaardistamine kasutades DNA adeniin metüültransferaasi määramist ------DNA adeniin metüültransferaas seotakse kromatiiniga seostuvatele valkudele ja ekspresseeritakse rakkudes ------Kimäärne valk seostub kromatiiniga ja metüleerib naabruses asuva adeniini. ------Metülatsioonitundlik DpnI lõikab DNA metüleeritud GATC saitides. ------Fragmendid eraldatakse suuruse järgi, märgistatakse ja hübridiseeritakse kiipidega 24 L-DNA-l baseeruv universaalne kiip: Algne hübridisatsioon toimub lahuses, mille järel märgistatud proovid deotakse kiibile. Proovid koosnevad spetsialiseeritud D-DNA osast ja n.ö
blokeeritud (blokeeringu tüüp teadmata); nii positiivse kui ka negatiivse ahela 3'-otsad on polüadenüleerimata ja blokeerimata. Reoviiruse prototüüp-tüve (T3D) genoom on täielikult sekveneeritud ja koosneb kokku 23,549 bp-st (individuaalsete segmentide pikkused on 3916 ja 1196 bp vahel). Enamus segmente on monotsistroonsed ja sisaldavad ühte pikka lugemisraami (365-1289 koodonit), kaks segmenti on bitsistroonsed: segment on S1, mille mRNA-lt ekspresseeritakse alternatiivseid AUG koodoneid kasutades kahte valku (kattuvad lugemisraamid, mis asuvad erinevates faasides); segment M3 kodeerib kahte C-koterminaalset valku (nende AUG koodonid asuvad samas lugemisraamis). Seega kodeerib reoviiruse genoom kokku 12 valku, millest 8 on struktuursed (1, 2, 3, µ1, µ2, 1, 2 ja 3) ning neli mittestruktuursed (µNS, µNSC, NS ja 1s) valgud. 7
Too näiteid, kuidas transkriptsioonifaktorite post-translatsioonilised modifikatsioonid mõjutavad nende a) DNAle sidumisevõimet ja b) nende võimet initseerida transkriptsiooni. Transkriptsioon toimub eukarüootidel tuumas, prokarüootidel tsütoplasmas. Transkriptsioonifaktorid asetsevad ka eukarüootidel tsütoplasmas, aktiivsed asuvad tuumas ja prokarüootidel tsütoplasmas. Mõnel juhul transkriptsioonifaktorite tuuma transport saavutatakse, kui neid ekspresseeritakse liitvalkudena, mis lokaliseerib nad tsütoplasmaatilises membraanis. Kindlate signaalide korral hakkavad spetsiifilised proteaasid neid lõikama ja vabastavad transkriptsioonifaktori domääni, mis imporditakse tuuma. Teistel juhtudel reguleeritakse tuuma transport post-translatsiooniliste modifikatsioonidega näiteks fosforüleerimine suurendab nende afiinsust spetsiifilisele eksportiinile. Tuuma impordi ja ekspordi reguleerimine on võimas mehhanism, millega saab
Esinemine Üheahelaline. Kaheahelaline. Pikkus 19-25 nt. 21-22 nt. Sihtmärk-mRNA Mitte väga suur, tänu millele võib 100%, igal siRNA-l on kindel komplementaarsus üks miRNA seonduda sadade sihtmärk (mõni erand võib leiduda). mRNA-dega. Biogenees Ekspresseeritakse miRNA Reguleerivad enda geenidelt, reguleerivad teiste ekspressioonigeene. geenide mRNA-sid. 31 Tegevus mRNA translatsiooni inhibeerimine. Lõikavad mRNA-d.
Kasvaja antigeeni mõiste. Protoonkogeenide poolt kodeeritavad valgud: kasvufaktorid ja nende retseptorid, G-valgud, türosiinkinaasid, seriin/treoniinkinaasid, signaalvalgud, transkriptsioonifaktorid, rakkude surma reguleerivad valgud Kasvajate antigeenid - kasvajate poolt toodetud makromolekulid, mis on omased ainult kasvajarakkudele ning tingivad organismis immuunvastuse teket. Põhjused, miks protoonkogeenid muutuvad onkogeenideks. V-onc poolt kodeeritud valku ekspresseeritakse tunduvalt rohkem kui c-onc poolt kodeeritud valku. Protoonkogeenid, mis aktiveeruvad punktmutatsioonide tõttu nende nukleotiidses järjestuses. Valgu ekspressiooni tase seejuures ei muutu, muutub valgu funktsioon. Genoomi ümberkorraldused (DNA insertsioonid, translokatsioonid, amplifikatsioonid), mis aktiveerivad protoonkogeene. Kolm võimalust kuidas protoonkogeen muutub üliaktiivseks ja temast tekib onkogeen. Deltsioon või punktmutatsioon- hüperaktiivne valk normaalsetes kogustes
toimivat bakteriaalset ensüümi kasutada koespetsiifiliselt geenide väljalülitamiseks hiires? Lõikesaitide ees kasutatakse koespetsiifilist promootorit (rekombinaas ainult selles koes), mis on seotud konservatiivse kohaspetsiifilise rekombinatsiooni ensüümiga bakterites. Huvipakkuvas koes seega toodetakse ensüümi Cre rekombinaas, mis lõikab kohaspetsiifilistelt saitidelt ja nii saame geeni eemaldada. Kui rekombinaasi ekspresseeritakse ainult maksas, kustutatakse huvipakkuv geen ainult seal. Teistes kudedes aga geeni ei lõigata välja, kuna rekombinatsioonigeenile eelneb koespetsiifiline promootor. 5. RNA ja transkriptsioon DNA transkriptsiooni tulemusena tekib üheahelaline RNA molekul, mis on komplementaare DNA kaksikahela ühe ahelaga 36. Informatsiooni ülekande etapid eukarüootide ja prokarüootide geenilt valgule Eukarüootidel - RNAs on exonid (kodeeriv) ja intronid (mittekodeeriv).
Varased geenid stimuleerivad rakukasvu, mis võimaldab viiruse genoomi replikatsiooni peremehe DNA polümeraasi poolt, kui rakud jagunevad. Viirus-indutseeritud rakkude arvukuse tõus põhjustab naha basaal- ja ogakihi (stratum spinosum) paksenemist. Basaalrakkude diferentseerudes põhjustavad erinevates nahakihtides ja –tüüpides ekspresseeritavad tuumafaktorid erinevate viirusegeenide transkriptsiooni. Hiliseid geene ekspresseeritakse ainult lõplikult diferentseerunud pealmises nahakihis, viirus pakitakse kokku tuumas. Kasutades naharakkude küpsemist, saab viirus naha pinnale ja eritatakse/irdub koos nahapinna surnud rakkudega. Patogenees. Infitseerivad ja paljunevad lameepiteelis, indutseerides epiteeli proliferatsiooni: nahas tüükad, limaskestadel genitaalsed, oraalsed, konjuktiivipapilloomid. Tüügas areneb viiruse poolt indutseeritud raku kasvu ja basaal-, granuloos- ja ogakihi paksenemise tõttu
reguleerivad müokardi arengut ja reguleerivad südame närvisüsteemi komponentide arengut Müokardist – südamelihase rakud Epikardist – südame välimine kiht (südamelihaste fibroblastid; pärgarterite silelihased) * Torujas süda paikneb perikardiaal-õõnes Mõlemad südametorud arenevad eraldi ja embrüod sisaldavad kahte funktsioneerivat südant (töötavad asümmeetriliselt). Fβ-perekonna (ingl Transforming growth factor β) liige oxp4 ekspresseeritakse eessooles. 4-nädalasel inimese embrüol on kahekambriline torujas süda, koda mis võtab verd vastu ja vatsake mis pumpab verd välja Südame lingustumine on protsess, mille käigus algne südametoru anterio-posterioorne polaarsus asendub vasak-parem polaarsusega. Lingustumise lõpptulemusena tekivad anterioorsesse ossa kojad ja posterioorsesse ossa vatsakesed. Kui südame lingustumine on lõpule jõudnud hakkavad moodustuma
annaabi.ee 
