Valvasid ka kodanike elukommete järele. Ametit peeti väga auväärseks, kuhu valiti eakad ja autoriteetsed mehed, kelle sõnal oli riigiasjade otsustamisel suur kaal. Rahvatribuun- arvult10 pidid kaitsma lihtrahva huve. Neil oli õigus panna veto ükskõik millise riigiorgani otsusele, juhul kui see oli vastuolus lihtrahva huvidega. Idaprovintsid- kuulus Kreeka, Väike-Aasia, Süüria ja Egiptus. Olid kõrge kultuuri ja jõukae linnadega maad, enne seda kui roomlased vallutasid. Linnad eksportisid käsitöötooteid ja luksuskaupu nii Itaaliasse kui lääneprovintsidesse. Kasutati Kreeka keelt, ladina keelt ainult riigivalitsemises ja sõjaväes. Munitsiipium- elanikud said Rooma kodakondsuse, kuid linnad säilitasid kohaliku omavalitsuse. Kodanikuõigused anti nii sõjalistele kui ka provintside elanikele. Vabariigist keisririigi saamiseks- vallutussõdadega sai Roomast kohu Vahemere ümbrust hõlmav suurriik. Riigis puhkesid kodusõjad. Kuna senatil polnud võimalik väepealikke
* Kreeka, Väike-Aasia, Süüria * Põhja-Aafrika, Hispaania, Gallia Egiptus Britannia * enne roomlaste vallutust kõrgelt * enne roomlaste vallutamist riigi või arenenud tsivilisatsiooniga tsivil tekke staadiumis * jõukad alad * vaesed alad va Kartaago * eksportisid käsitöötooteid ja * põllumajandus luksuskaupa * linnu palju
oli ülemvõimupoliitika. Millised olid ida- ja lääneprovintsid ja mille poolest erines nende areng? lääneprovintsid idaprovintsid -Põhja-Aafrika, Hispaania, Gallia ja - Kreeka, Väike-Aasia, Süüria ja Egiptus Britannia olid suuremalt jaolt alles riigi ja olid kõrgete kultuuri, jõukate linnadega tsivilisatsiooni tekke staadiumis. maad. -Suuremad linnad hakkasid tekkima alles - Linnad eksportisid käsitöötooteid, pärast Rooma võimu alla minekut luksuskaupu Itaaliasse ja roomalikkus. Jõukuselt jäid alla Idamaa lääneprovintsidesse. linnadele - Kõneldi peamiselt kreeka keelt -Ühiskond säilitas põllumajandusliku -Ladina keelt kasutati peamiselt ainult üldilme riigivalitsemises ja sõjaväes.
senaatroite arv suurenes. Lääneprovintsid : asusid Põhja-Aafrikas, Hispaanias, Gallias, Britannias, kõneldi ladina keelt, jõukuselt jäid idaprovintsidele alla; linnad tekkisid allest pärast Rooma võimu alla minekut, olid algusest peale roomalikud, kerkisid Vahemerega piirnevatel aladel; oli põllumajanduslik üldilme suurmaapidamine (laialdane ojapidamine) Idaprovintsid: asusid Kreekas, Väike-Aasias, Süürias, Egiptuses; kõneldi kreeka keelt; kõrge kultuur, jõukad linnad; linnad eksportisid käsitööd ja luksuskaupu Itaaliasse ja lääneprovintsidesse; olid põhiliselt talumajapidamised, orje vähe, vabasid talupoegi rohkem. Rooma ehitised: Colosseum amfitater, seal korraldati gladiaatorite võitlusi ja pidustusi Termid avalikud saunad, millest kujunesid puhkeasutused, pakkusid massaazi, erootilisi teenuseid, seal olid raamatukogud ja lugemisruumid, sinna võisid minna ka vaesed. Panteon kõigi jumalate tempel, kuppelehitis, on olnud ka ristiusu kirik ja matmispaik.
senaatorist. Senaatroite hulka kuulusid tugevad magistraadid.Ametis olid nad eluaeg. Juhtis sõjandust ja rahaasju. Rahvakoosolekud Seal valiti magistraate, otsustati sõja ja rahu üle ning kinnitati senatis heakskiidetud seaduseelnõusid. Munitsiipiumi staatus : elanikud said Rooma kodakondsuse , kuid linnad säilitasid kohaliku omavalitsuse. Idaprovintsid kuhu kuulusid eeskätt Kreeka,Väike-aasia, Süüria ja Egiptus. Need provintsid eksportisid käsitöötooteid ja luksuskaupu nii Itaaliasse kui ka lääneprovintsidesse. Lääneprovintsid Põhja-Aafrika,Hispaania,Gallia ja Britannia olid enne roomlaste vallutamist suuremalt jaolt alles riigi tekke staatusel. Linnad hakkasid suurenema alles peale Rooma võimu. Ühiskond säilitad siin selgelt põllumajandusliku üldilme. Leegion suurim ja olulisim väeüksus Rooma armees, koosnes umbes 5000 mehest. Roomas olid väga arenenud linnad.Rooma ühiskond oli seisuslik
kombed, religioossed tavad on üle võetud ,ehituskunst, kaubandus, puutumata. Ida-Lääne erinevused: Ida: Kreeka, Väike-Aasia, kunstErinevused: etruski naistel küllaltki kõrge positsioon Süüria, Egiptus, enne roomlaste vallutust jõukad, arenenud, Ühiskonna kihid: talupojaühiskond, maaomanikud=täisväärtuslik eksportisid käsitöötooteid ja luksuskaupu It-sse ja ühikonna liige, proletariaadid=vaesed kodanikud, patroon= lääneprovintsidesse, kreeka keel Lääs: Põhja-Aafrika, Hispaania, eestkostja, jõukam roomlane, kellel oli kaitsealune e klient, kaks Britannia, Gallia, enne roomlaste vallutust tsivilisatsiooni ja riigi klassi:patriitsid=suursuguste suguvõsade liikmed, teke algstaadiumis, põllumajanduslik, roomalik Rooma õigus: kõik
Kohalikud juhid sulandati roomlaste hulka, kuid põhiosa keltidest ja ibeerlastest säilitas oma rahvuse.. Roomlased arendasid juba olemasolevaid linnu, näiteks Lissaboni (Olissipo), Tarragona (Tarraco) ja asutasid Zaragoza (Caesaraugusta), Mérida (Augusta Emerita) ja Valencia (Valentia). Rooma eestkoste all arenes poolsaare majandus. Hispaania toimis rooma turu jaoks kui viljaait: sadamad eksportisid kulda, villa, oliiviõli, veini. Põllumajanduslik toodang kasvas hüppeliselt, kui võeti kasutusele niisutussüsteemid, millest osa on kasutusel siiani. Hispaanias on sündinud keisrid Traianus, Hadrianus, Marcus Aurelius ja Theodosius I ning filosoof Lucius Anneus Seneca. 1. sajandil tutvustati Hispaaniale kristlust ning linnades sai see populaarseks juba 2. sajandil. Enamik Hispaania tänapäevastest
Imperaator keisrliku võimu kandja. Keiser tuleb Caesari nimesthääldati ,,kaisar"; isevalitseja tiitel. Divide et impera ,,jaga ja valitse", st võidetud rahvastele ei surutud peale ühesuguseid alistumistingimusi,vaid sõlmiti igaühega eraldi kokkulepe. Munitsiipium staatus, kus elanikud said Rooma kodakondsuse, kuid linnad säilitasid KOV. Ida- ja lääneprovintsid: Idaprovintsid (Kreeka,Väike-Aasia,Süüria,Egiptus) kõrge kultuuri ja jõukate linnadega maad; eksportisid käsitöötooteid ja luksuskaupe Itaaliasse ja lääneprovintsidesse;kõneldi peamiselt kreeka keelt. Lääneprovintsid (Põhja- Aafrika,Hispaania,Gallia,Britannia) olid riigi ja tsiv. tekke staadiumis, va rikast ja kõrgelt arenenud kultuuriga Põhja-Aafrika;tekkinud linnad jäid Idamaa linnadele alla;üh säilitas põllumajandusliku ilme. Leegion Rooma sõjaväe peamine väeüksus, mis koosnes u 5000 mehest,peamiselt raskerelvastusega jalaväelastest
Põhjused: -laenude kergekäeline andmine -Negatiivne väliskaubanduse saldo (import > eksport) -Suhted Nõukogude Venemaaga (Eesti üritab likvideerida kommunistlikke parteisid) -Ikaldus põllumajandussektoris Tagajärjed: -pankrottide laine -kiire inflatsioon Kriisist väljumine: *O.Strandmanni uus majanduspoliitika 1924 -kulude kärpimine -impordi piiramine ja ekspordi hoogustamine (tehti erinevaid maksusoodustusi firmadele, kes eksportisid) -orienteerumine Euroopa turule -põllumajanduse eelistamine -kodumaise tooraine kasutamine -rahareform 1.01.1928 Suur kriis: algus/põhjused, tagajärjed, meetmed kriisist väljumiseks. Algus/põhjused: *Puhkeb 1929. a Ameerika Ühendriikides *Eestisse jõuab 1930. a *Esmalt tabas põllumajandussektorit -toiduhindade langus -tootmise piiramine -talude pankrotistumine *Hiljem tabab ka kõiki teisi sektoreid Tagajärjed: *Tarbija ostujõu vähenemine
· senatist sai keisri nõuandja ning magstraadid viisid ellu keisri otsuseid · rahvaarv kasvas Põhimõte "jaga ja valitse" · ei surutud võidetud rahvastele peale ühesuguseid alistumistingimusi, vaid sõlmisid iga ühega eraldi kokkuleppe · arvestati kohalike oludega Idaprovintsid · Kreeka, Väike-Aasia, Süüria, Egiptus · kõrge kultuuri ja jõukate maadega · olid Rooma võimu all keiserriigi rikkamad · eksportisid käsitööd ja luksuskaupu Itaaliasse ja lääneprovintsidesse · kreeka keel rahva seas, ladina keel riigivalitsemises ja sõjaväes Lääneprovintsid · Põhja-Aafrika, Hispaania, Gallia. Britannia · olid riigi ja tsivilisatsiooni tekke staadiumis, va Põhja-Aafrika, mis oli Kartaago hiilgeaegadest saadik rikas ja kõrgelt arenenud kultuuriga maa · jäid idamaadele alla · linnu oli vähe · põllumajanduslik Rooma armee. Puunia sõjad
Arvestati kohalikke olusid ja konkreetseid tingimusi. Kuna alistatud rahvaste ja riikide sõltuvustingimused olid erinevad, ei saanud nad ühiselt Rooma vastu välja astuda ja roomlastel oli võimalik õhutada aeg-ajalt pingeid ning vastuolusid oma alluvate vahel. 4. Idaprovintsid Lääneprovintsid Kõrge kultuur Riigi ja tsivilisatsiooni tekke Jõukad linnad staadiumis Eksportisid käsitöötooteid ja Suuremad linnad tekkisid luksuskaupu nii Itaaliasse kui pärast Rooma võimu alla ka lääneprovintsidesse minemist Kõneldi kreeka keelt, ladina Roomalikud linnad keel levis vähe Jäid jõukuselt ning arengutasemelt Idamaa linnadelle alla
siseasjadesse, ei muutnud sealset usku, keelt ega kombeid, kõik roomapärane levis vaid sedavõrd, kuivõrd provintsielanikud seda omaks võtsid. Itaalia ja provintsid Erinevused riigi ida- ja lääneosa vahel Idaprovintsid, kuhu kuulusid eeskätt Kreeka, Väike - Aasia Süüria ja Egiptus, olid kõrge kultuuri ja jõukate linnadega maad juba ammu enne seda, kui roomlased nad vallutasid. Rooma võimu all püsisid need maad keisririigi kõige jõukamate aladena. Idaprovintside linnad eksportisid käsitöötooteid ja luksuskaupu nii Itaaliasse kui ka lääneprovintsidesse. Ladina keel lelvis idaprovintsides suhteliselt vähe - seda kasutati peamiselt riigivalitsemises ja sõjaväes. Peamine keel oli kreeka keel. Lääneprovintsid - Põhja- Aafrika, Hispaania, Gallia ja Britannia - olid enne roomlaste vallutamist suuremalt jaolt alles riigi ja tsivilisatsiooni tekke staadiumis. Erandi moodustas siin Põhja-Aafrika, mis juba Kartaago hiilgeaegadest peale oli
Kõik kodakondsusega kaasnevad eelised kadusid. 6. Rooma valitsemispoliitika provintsides, ida ja lääneprovintside erinevus. Roomas kehtis põhimõte ,,jaga ja valitse" (divide et impera). Vallutatud alade sõltuvustingimused olid erinevad. Roomlased õhutasid pingeid ja vastuolusid oma alluvate vahel, kuid nad ei seganud end allutatud riikide siseasjadesse, ega muutnud sealset usku, keelt ega kombeid. Idaprovintside linna eksportisid käsitöötooteid ja luksuskaupu (Itaaliasse ja lääneprovintsidesse). Seal kõneldi peamiselt kreeka keelt. Ladina keelt kasutati vaid riigivalitsemises ja sõjaväes. Idaprovintsides olid väiketalud. Juba enne roomlaste vallutusi oli siin olnud kõrgkultuurid. Lääneprovintsid olid peamiselt põllumajanduslikud. Seal olid orjatööl põhinevad latifundiumid. Lääneprovintsides olid väiksemad ning nooremad linnad.
Arengutase Olid enne roomlaste vallutamist pmst alles Olid kõrge kultuuri ja jõukate linnadega, riigi ja tsivilisatsiooni tekke staadiumis (erand Rooma võimu all püsisid need maad Põhja-Aafrika) keisririigi jõukamate aladena Linnad Mujal tekkisid suuremad linnad alles pärast Jõukamad linnad, linnad eksportisid Rooma võimu alla minekut ja olid seega käsitöö tooteid ja luksuskaupu nii algusest peale roomalikud, need kerkisid Itaaliasse kui ka lääneprovintsidesse Vahemerega vahetult piirnevatel aladel ja jäid jõukuselt nind arengutasemelt Idamaa linnadele alla, Vahemerest eemal, eriti põhja- poolsetel aladel oli linnu vähe
○ Suurenesid ülikkonna võimalused riigi juhtimises ● Kodakondsuse eelised kadusid ● Võidetud rahvastega seoti eraldi kokkulepped ○ Ei sekkutud riigikorraldusse (usku, õigusesse, keelt) ● Õiguslik erinevus Itaalia ja provintside vahel kadus LÄÄNEPROVINTSID IDAPROVINTSID Varem tsivilisatsiooni tekke staadiumis Kõrge kultuur juba varem Algusest peale roomalikud Eksportisid käsitööd, luksuskaupu Põllumajanduslik üldilme Kreeka keel Ladina keel Makedoonia, Früügia, Kürenaika, Egiptus, Süüria, Foiniikia, Traakia, Araabia Jäi idale alla Hispaania, Gallia, Pannoonia, Numiidia, Illüüria, Dalmaatsia, Britannia ● Ehitisi kaunistati kreekapäraste sammaste ja poolsammastega ● Kolmnurksed katuseviilid (frontoon)
Au sees voorused: truudus, vaprus, ausus, head kombed. Turniir- rüütellik pidustus. Jahipidamine. Rüütlite ja kiriku vahel suhted tugevnevad. Kirjanduslik pärand. Südamedaamid. Rüütliväe allakäigu põhjustas tulirelvade kasutuselevõtt 14. sajandil, majanduslangus Elu maal ja linnas Keskaegse Euroopa õitseng/kuldaeg - 11.-14.saj (põhimõttelisetl Kõrg-Keskaeg) Kasvasid linnad, elavnes kaubandus, arenes põllumajandus ja käsitöö. Rahvastik kahekordistub. eksportisid araabiasse mett, puitu, rauda, tina, orje. Põllumajandus paranes - ratastega hõlmader, paremad tööriistad, keskkond (kliima soojenes, oli stabiilsem). Kaupmehed jagunesid gildidesse ja vennaskondadesse. Omavalitsusorgan e raad. Egalitaarne (võrdne) mõtteviis. Naine keskaegses maailmas
Kr. asutasid meresõitjatest foiniiklased ja kreeklased hulga kolooniaid Vahemere rannikul. Teise Puunia sõja ajal allutas laienev Rooma Impeerium endale Vahemere rannikul olevad Kartaago kaubanduskolooniad. Roomlased arendasid juba olemasolevaid linnu, näiteks Lissaboni (Olissipo), Tarragona (Tarraco) ja asutasid Zaragoza (Caesaraugusta), Mérida (Augusta Emerita) ja Valencia (Valentia). Rooma eestkoste all arenes poolsaare majandus. Hispaania toimis rooma turu jaoks kui viljaait: sadamad eksportisid kulda, villa, oliiviõli, veini. Põllumajanduslik toodang kasvas hüppeliselt, kui võeti kasutusele niisutussüsteemid, millest osa on kasutusel siiani. Hispaanias on sündinud keisrid Traianus, Hadrianus, Marcus Aurelius ja Theodosius I ning filosoof Lucius Anneus Seneca. 1. sajandil tutvustati Hispaaniale kristlust ning linnades sai see populaarseks juba 2. sajandil. Enamik Hispaania tänapäevastest keeltest, usunditest ja seaduste alustest on pärit sellest perioodist.
omand ja selle eest tuli tasuda maksu. Provintsi valitses asehaldur, kes pidi kaitsma provintsi välisvaenlaste eest, hoidma ära vastuhakud, täitma ülemkohtuniku ülesannet ja koguma makse. Erinevused riigi ida- ja lääneosa vahel Idaprovintsid, kuhu kuulusid eeskätt Kreeka, Väike-Aasia, Süüria ja Egiptus olid kõrge kultuuri ja jõukate linnadega maad juba ammu enne seda kui roomlased nad vallutasid.Rooma võimu all olid need keisririigi kõige jõukamad alad. Idaprovintside linnad eksportisid käsitöötooteid ja luksuskaupu. Idas kõneldi kreeka keelt. Lääneprovintsid Põhja- Aafrika, Hispaania, Gallia ja Britannia- nad jäid jõukuselt idamaadele alla, suuremad linnad dtekkisid alles pärast Rooma võimu alla minekut ja olid seega algusest peale roomalikud. Rooma armee Neil oli võimas laevastik, roomlased olid oma aja parimad kindluste piirajad, kasutades selleks katapulte, müürilõhkujaid ja piiramistorne, millest sõjamehed võisid otse rünnatava
valiti magistraate otsustati sõja ja rahu üle kinnitati senatis heakskiidetud seaduseelnõusid · Provintside valitsemine o kaitsti välisvaenlaste eest o tagati siserahu o provintside linnadel omavalitsus o elanikel Rooma kodakondsus o kõik vabad mehed kuulutati Rooma kodanikeks o Idaprovintsid Kreeka, Väike-Aasia, Süüria, Egiptus kõrge kultuur ja jõukad linnad eksportisid käsitöötooteid ja luksuskaupu nii Itaaliasse kui lääneprovintsidesse kõneldi peamiselt kreeka keelt ladina keelt kasutati riigivalitsemises ja sõjaväes o Lääneprovintsid Põhja-Aafrika, Hispaania, Gallia ja Britannia jõukuselt ja arengult idaprovintsidest maas põhjapoolsetel aladel oli linnu vähe põllumajanduslik üldilme · Ühiskondlik kihistumine o keiser
Senat oli valitseja nõuandja ja magistraadid viisid otsuseid ellu. Senatisse tõusid Itaalia aristokraatia esindajad. Munitsiipiumi staatus linnades: elanikud said Rooma kodakondsuse, kuid linn säilitas kohaliku omavalitsuse Majanduse arengu ja romaniseerumise ulatuse poolest jagunesid provintsid kahte suurde rühma: Idaprovintsid (Kreeka, Väike-Aasia, Süüria, Egiptus) jõukad alad juba enne roomlasi, eksportisid käsitöötooteid, luksuskaupu. Kreeka keel. Lääneprovintsid (Põhja-Aafrika, Hispaania, Gallia, Britannia) tsivilisatsioon oli alles tekkimas. Algusest peale roomalikud. Põllumajanduslik üldilme. Rooma õigus Rooma oli õigusriik ja seaduses kaitsesid inimesi. Langetatud seadustest moodustati seaduste kogum, mida süstematiseeriti ja ühtlustati. Tekkisid juristid. Ühiskonna turvalisuse pidi tagama hea õiguskorraldus, mitte karmid seadused. Väga rangetest karistustest üritati
Senat oli valitseja nõuandja ja magistraadid viisid otsuseid ellu. Senatisse tõusid Itaalia aristokraatia esindajad. Munitsiipiumi staatus linnades: elanikud said Rooma kodakondsuse, kuid linn säilitas kohaliku omavalitsuse Majanduse arengu ja romaniseerumise ulatuse poolest jagunesid provintsid kahte suurde rühma: Idaprovintsid (Kreeka, Väike-Aasia, Süüria, Egiptus) jõukad alad juba enne roomlasi, eksportisid käsitöötooteid, luksuskaupu. Kreeka keel. Lääneprovintsid (Põhja-Aafrika, Hispaania, Gallia, Britannia) tsivilisatsioon oli alles tekkimas. Algusest peale roomalikud. Põllumajanduslik üldilme. Itaalia/ladina keel? Rooma õigus Rooma oli õigusriik ja seaduses kaitsesid inimesi. Langetatud seadustest moodustati seaduste kogum, mida süstematiseeriti ja ühtlustati. Tekkisid juristid. Ühiskonna turvalisuse pidi tagama hea õiguskorraldus, mitte karmid seadused
Pürenee poolsaart sidus Rooma seadus, keel ja Rooma teed. Kohalikud juhid sulandati roomlaste hulka, kuid põhiosa keltidest ja ibeerlastest säilitas oma rahvuse.. Roomlased arendasid juba olemasolevaid linnu, näiteks Lissaboni (Olissipo), Tarragona (Tarraco) ja asutasid Zaragoza (Caesaraugusta), Mérida (Augusta Emerita) ja Valencia (Valentia). Rooma eestkoste all arenes poolsaare majandus. Hispaania toimis rooma turu jaoks kui viljaait: sadamad eksportisid kulda, villa, oliiviõli, veini. Põllumajanduslik toodang kasvas hüppeliselt, kui võeti kasutusele niisutussüsteemid, millest osa on kasutusel siiani. Hispaanias on sündinud keisrid Traianus, Hadrianus, Marcus Aurelius ja Theodosius I ning filosoof Lucius Anneus Seneca. 1. sajandil tutvustati Hispaaniale kristlust ning linnades sai see populaarseks juba 2. sajandil. Enamik Hispaania tänapäevastest keeltest, usunditest ja seaduste alustest on pärit sellest perioodist
Pürenee poolsaart sidus Rooma seadus, keel ja Rooma teed. Kohalikud juhid sulandati roomlaste hulka, kuid põhiosa keltidest ja ibeerlastest säilitas oma rahvuse.. Roomlased arendasid juba olemasolevaid linnu, näiteks Lissaboni (Olissipo), Tarragona (Tarraco) ja asutasid Zaragoza (Caesaraugusta), Mérida (Augusta Emerita) ja Valencia (Valentia). Rooma eestkoste all arenes poolsaare majandus. Hispaania toimis rooma turu jaoks kui viljaait: sadamad eksportisid kulda, villa, oliiviõli, veini. Põllumajanduslik toodang kasvas hüppeliselt, kui võeti kasutusele niisutussüsteemid, millest osa on kasutusel siiani. Hispaanias on sündinud keisrid Traianus, Hadrianus, Marcus Aurelius ja Theodosius I ning filosoof Lucius Anneus Seneca. 1. sajandil tutvustati Hispaaniale kristlust ning linnades sai see populaarseks juba 2. sajandil. Enamik Hispaania tänapäevastest keeltest, usunditest ja seaduste alustest on pärit sellest perioodist.
andnud. 9) Itaalias vallutatud alad ei pidanud Roomale maksma makse, end pidid oma armee loovutama Rooma käsutusse. Mõned linnad võisid saada munitsiipiumi staatuse. Väljaspool Itaaliat vallutatud maad pidid maksma makse. Sinna määras senat valitsema asehaldur, kes kogus makse, pidi kaitsma välisvaenlaste eest ning hoidma ära kohalikud vastuhakud. 10) Idaprovintsid olid Rooma tulekul juba väga kõrgelt arenenud ning jõukad maad. Idaprovintsid eksportisid erinevaid luksuskaupe Lääne-provintsidesse kui ka Itaaliasse. Kõneldi peamiselt kreeka keelt. Vähe ladina keelt. Lääneprovintsid olid Rooma väe tulekul alles riigi ja tsivilisatsiooni koidul. Erandiks oli Kartaago. Vähe linnu. Rooma keel. Põllumajanduslik üldilme. 11) Keda kaitses seadus ? Kõiki. Kuidas olid õigused tagatud ? Õigused olid tagatud kirjapandud seadustega, millest esimene oli 12 tahvli seadus . Kuidas toimus õigusemõistmine ? Kohtuprotsess. Arvestati pretsedenti
kahte suurde rühma : 7 1) Idaprovintsid sinna kuulusid Kreeka, Väike-Aasia, Süüria ja Egiptus, olid kõrge kultuuri ja jõukate linnadega maad juba ammu seda, kui roomlased nad vallutasid. Rooma võimu all püsisid need maad keisririigi kõige jõukamate aladena. Idaprovintside linnad eksportisid käsitöötooteid ja luksuskaupu nii Itaaliasse kui ka lääneprovintsidesse. Hellenismiperioodist alates kõneldi idas peamiselt kreeka keelt ja nii jätkus see ka Rooma võimu all. Ladina keel levis idaprovintsides suhteliselt vähe seda kasutati peamiselt riigivalitsemises ja sõjaväes. 2) Lääneprovintsid Põhja-Aafrika, Hispaania, Gallia ja Britannia olid enne
Teise Puunia sõja ajal allutas laienev Rooma Impeerium endale Vahemere rannikul olevad Kartaago kaubanduskolooniad. Sellega sattus pea kogu Pürenee poolsaar rohkem kui 500 aastaks roomlaste kontrolli alla. Roomlased arendasid juba olemasolevaid linnu, näiteks Lissaboni, Tarragona ja asutasid ka mõned linnad, näiteks Valencia ja Zaragoza. Rooma eestkoste all arenes poolsaare majandus. Hispaania toimis rooma turu jaoks kui viljaait: sadamad eksportisid kulda, villa, oliiviõli ja veini. Hispaanias on sündinud keisrid Traianus, Hadrianus, Marcus Aurelius ja Theodosius I ning filosoof Lucius Anneus Seneca. 1 sajandil tutvustati Hispaaniale kristlust ning linnades sai see populaarseks juba 2. sajandil. pilt 1 Rooma riik 395. aastal 3) GERMAANLASTE SISSETUND JA LÄÄNEGOOTIDE KUNINGRIIK 5.-8
Ladina keele ja rooma tavade tundmine oli oluline, et poliitiline karjäär edeneks. See soodustas provintside, eriti provintsaristokraatia romaniseerumist. Majanduse arengu poolest ja romantiseerumise ulatuselt jagunesid provintsid kahte suurde rühma: idapoolseteks ja läänepoolseteks. Idaprovintsid, kuhu kuulusid Kreeka, Väike-Aasia, Süüria jaEgiptus, olid kõrge kultuuri ja jõukate linnadega maad juba ammu enne seda, kui roomlased nad vallutasid. Idaprovintside linnad eksportisid käsitöötooteid ja luksuskaupu Itaaliasse kui ka lääneprovintsidesse. Lääneprovintsid Põhja-Aafrika, Hispaania, Gallia ja Britannia olid enne roomlase vallutamist suuremalt jaolt alles riigi ja tsivilisatsiooni tekke staadiumis. Ühiskond säilitas siin põllumajandusliku üldilme. Alates I Puunia sõjast oli roomlastel võimas sõjalaevastik. Roomlased olid oma aja parimad kindluste piirajad, kasutades selleks katapulte, müürilõhkujaid ja piiramistorne. Keisririigi ajal
germaanlased Rooma riigi alale liikuma. Rooma keisrid ei suutnud enam oma provintse (väljaspool Itaaliat olevad Rooma alad) kontrollida. Germaani väepealikud valitsesid provintsides. Idaprovints, kuhukuulus eeskätt Kreeka, Väike-Aasia, Süüria ja Egiptus, olid kõrge kultuuri ja jõukate linnadega maad juba ammu enne seda, kui roomlased nad vallutasid, Rooma võimu all püsisid need maad keisririigi kõige jõukamate aladena,idaprovintside linnad eksportisid käsitooteid ja luksuskaupu nii itaaliasse kui ka lääneprovintsidesse, Hellenismiperioodist alates kõneldi idas peamiselt kreeka keelt ning jätkus see ka rooma võimu all, Ladina keel levis idaprovintsides suhteliselt vähe-seda kasutati peamiselt riigivalitsemises ja sõjaväes. Lääneprovintsid-Põhja-Aafrika, Hispaania, Gallia ja Britannia- olid enne roomlaste vallutamist suuremalt jaolt alles riigi ja tsivilisatsiini tekke staadiumis,
Lääneprovintsid Idaprovintsid Alad Põhja-Aafrika, Hispaania, Gallia, Britannia Kreeka, Väike-Aasia, Süüria, Egiptus Arengu- Tsivilisatsiooni tekke staadiumis (va Põhja- Kõrge kultuur, jõukad alad tase Aafrika) Linnad Tekkisid peale Rooma aja tekkimist, roomapärased, Rikkad linnad, eksportisid jõukuselt jäid idaprovintsidele alla. Vahemerest käsitöötooteid ja luksus- kaugemal oli linnu vähe. kaupu 7. Mis on Rooma õigus, millised on olulisemad põhimõtted? Rooma õiguse all mõistetakse roomlaste õigust, mis Rooma kui linnriigi õigusest arenes üldiseks suureks Rooma riigis kehtivaks õigussüsteemiks. Rooma riik toimis seaduslikul alusel. Seadused määrasid kindlaks riigikorra ja
viljakus ja seega diferentseerus ühiskond üha rohkem. Kasvas nõudlus importkaupade järele ja seetõttu kasvas kaubandus naabritega. Diferentseerus käsitöö, tuli tollisüsteem, oma mõõtude süsteem jne. Kaubandus ja käsitöö eraldusid põllupidamisest, leidis aset kaupmeeste ja käsitööliste migratsioon. Leedu ühiskond jäi siiski valdavalt külaühiskonnaks. Mesindus ja kalandus kõrvalharud, eksportisid peamiselt karusnahku ja vaha. Talupidamine rajanes vabadel talupoegadel ning pärandataval eramaal. Hakkasid aga järjest rohkem sattuma aadlike mõju alla. Kujunesid vallad, mida valitsesid vürsti poolt määratud aadlikud. Ilmusid spetsiaalsed koormised, tee- ja sillaehitajate andmine. Valitsejate võõrustamine, kui viibis nende alal. Vabad kodanikud olid kohustatud sõja ajal riigi kaitsele asuma rahuajal aga kindlusi ja kaitserajatisi rajama. Esialgu
objektide hulka Moskva ja Pariisi vahel Idapakti sõlmimise üle suvel 1934. 1934.a. võttis Nõuk. Liit vastu otsuse poliitiliste, kultuuriliste ja majanduslike abinõude kohta. Et Balti riikide poliitiliseks mõjutamiseks tuleb kutsuda Moskvasse Balti riikide ja Soome välisministreid, parteide esindajaid, ärimehi, sõjaväejuhte. Majanduslike abinõude suhtes otsustati anda igale Balti riigile tellimusi, osta just neid kaupu, mida Balti riigid eksportisid Saksamaale. Kultuuripoliitika vallas nähti ette näitlejate, kunsnike ja teadlaste vastastikuseid külaskäike, raamatu- ja kunstinäituste korraldamist jne. 1935 tuli Moskva välja ettepanekuga Eestile ja Lätile luua nende riikide pinnal sõjaväebaasid. Lükati tagasi. 30ndate aastate keskpaigast peale avaldas N.L. Balti riikidele üha tugevamat survet, et neid endale lähendada. Eesti püüdis leida sellele vastukaaluks sidemete tihendamist Saksamaaga. Saksamaaga 20
Kuna viikingid sõdisid ka omavahel oli Birka kaitstud kaitserajatistega. Laevadega sai läheneda sinna sadamasse vaid siis, kui oi teada kuidas täpselt sinna saab. Laevadele mahtus keskmiselt 30-60 meest, kiired , kasut sõudelaevadena ja tuulega liikusid nad ka. Purjed tihti triibulised. Valmistati linasest riidest, triibulised, sest erinevad kangad õmmeldi kokku. Oli eraldi ka kaubalaevu, mis ei olnud nii voolujoonelised. Viikingid reisid tihti Araabiamaadesse, Eksportisid karusnahku Araabiamaadesse. Orava nahk maksis Põhja-Euroopas 1 tirheni, araabias 10 . samuti kaubeldi orjadega. Ori maksis Põhjalas 100 tirhemit, Bütsantsis 900 g hõbemünti. Suuremat kasu sai blondide orjataride eest. Eelistasid sõita rannikulähedases vööndis. Vana-Ladoga oli viikingite tugipunkt 753. Sealt leitud mitmesuguseid skandinaaviapäraseid leide. Aasta nii täpselt paika pandud tendrokronoloogia abil. Vana-
aasta FIATA ELEA NAFF 5000 aastat väliskaubandust Hiljemalt 2000 aastat e.m.a. toimus Vahemere idaosas vähemalt 3 erineva tsivilisatsiooni (Egeuse, Egiptuse ja Babüloonia) vahel elav kaubanduslik läbikäimine. Foiniiklaste ajalugu kaasaegne Liibanon Väikerahvas meresõitjad, vahendajad kaupmehed, käsitöölised; oliivipuude ja viinamarjade kasvatamine. Foiniikia linnriigid olid esimesed, kes eksportisid oliive ja viinamarju ning kuivatatud kala ülemeremaadesse. Ugarit Orontose jõe suudmes 4000 5000 elanikku Byblos (mägi) sadamalinn, millel oli 6000 aastat tagasi otsesed kaubandussidemed Egiptusega. Eksporditi tammepuitu ja seedrit. Foiniikia purpurpunased villased ja linased kangad värv toodeti erilisest merekarbist. Foiniiklased vahendasid Küprosel kaevandatud vaske, Kreetalt käsitöötooteid. Orjakaubandus ja piraatlus 1
muud luud paigutatakse samuti riiulisse. Hallstatti kultuuri kuuluvad väga rikkalike panustega matused, need on vankermatused. Kaevatakse suur auk ja auk on vooderdatud puudega, sisse paigutatakse 4-rattaline vanker ja sinna sisse surnu koos panustega. On ka merevaikesemeid. Merevaik oli see kaup, mille eest jõudis Põhja - Euroopasse Hallstetti kultuuri esemeid. Hallstatti kultuuri elanikud valmistasid nii rauast kui ka pronksist mõõku. Rauast mõõku kasutasid ise, pronksmõõku eksportisid põhja poole. Paremad relvad hoiti endale ja üritati hoida raua tootmise saladusi. Hallstatti kultuur on tuntud ka seetõttu, et nender ülikud on rajanud esimesed tõelisi kindlustatud asulad (nt heuneburgi linnus). Kunagi olid need kindlustatud savitellistest müüriga. Hallstatti kultuuri elanikud oskasid toota rauda, kaevandada soola, põhiliselt tegeldi siiski põllumajandusega ja tänu raudesemetele oli ka põllumajandus kõrgel tasemel. Hallstatti lõppjärgus 7
hauaraidkirjad valdavalt. * Kujunes rodu linnriike, kolm kuulsamat: Byblos, koht kus foniikia kiilkiri ehedal kujul valmis sai, kaks uut suurriiki Sidon ja Tyros. Need olid monarhiliselt valitsetud linnriigid, mille eesotsas seisis kuningas, olid olulised kaubanduslikult ja käsitöölislikult.Oli üsna jõuliselt Asüüria turul, ühelt poolt asüürlased vajasid oskustöölisi kahes asjas laeva ehitus teiselt poolt ehitusmeistreid. Eksportisid need linnad siis oskustöölisi. Asüürlased vajasid siis veel ka erinevaid metalle, nt rauda vajati Aasias ja ka üha enam läänepoolt Hispaaniast ja Itaaliast al.9 saj kui Uus Asüüria impeerium hakkas esile kerkima, sellest hakkas pihta ka foniiklaste kolonisatsioon vahemerel. 9 saj rajasid oma asuala Küprosele, põhiosa oli asutatud kreeklaste poolt. Ei rajanud kreekasse neid, peaasjalikult hakkasid rajama asulaid Vahemere lääneosas Hispaania ja Itaalia maagirikkad piirkonnad
koonduslaagrite süsteem. Tingimused nendes laagrites olid kohutavad ja suremus suur. Eesti taludesse tööle saadetud Nõukogude sõjavangide elu oli tunduvalt parem. Mitu tuhat inimest Eestist olid Saksamaal Ostarbeiter'i rollis, nende seas ka paljud kohalikud venelased. Tingimused ei olnud nii halvad kui laagrites, aga tegemist oli sellegipoolest sunnitööga. Saksa võimud teenisid okupatsioonist kasumit, kattes mitte üksnes okupatsiooniga seonduvad kulud, vaid eksportisid ka suures koguses toitu ja muid tooteid nii rindele kui ka Saksamaale. Andmed näitavad, et Eesti tootis tähelepanuväärsel hulgal toiduülejääke, kuid normaalseid sissetulekuid maha surudes tekitasid sakslased elanikkonna seas laialdase alatoitumuse. Saksastamine. Saksastamine oli üsna ettevaatlik ja tagasihoidlik. Saksa keel oli ainule asjaajamiskeel, eesti keel oli vaid äärmsel juhul ja suuline. Kas mitte kohtutes. Algkoolides taastati saksa keele õpetamine
annaabi.ee 
