Töökoht Sõltub elukohast st. Transport areneb st. Sõltub oma eelistustest: sunnimaisus töökoht linnas, kodust kodus või teiselkontinendil eemal Töögraafi Usupühad,ilmastik Kindel graafik, Töötaja soovid ja ku elektrikatkestus võimalused mõjurid Tööandja Ekspluateeriv Ekspluateeriv,ametiühing Töölise õiguste kasv ja ute liikumine,streigid töövõtja suhe Sotsiaaln Haige/vana saa ise Teatud Riigipoolsed e hakkama kindlustustüübid:pension, garantiid:pension,töötuskin kindlustat puhkuseraha dlustus us
Dzunglisõjamees Kes neist olete Teie? lojaalsust ja hoolsat teenistust. Oskustööline Väärtustab distsipliini, Ootab, et töötajad tuleksid Lojaalne töötaja tema ideega kaasa. LIKERTI JUHTIMISSTIILID Konsulteeriv demokraat. Juht usaldab töötajaid, kuid mitte Ekspluateeriv täielikult. Peamised asjad küll autokraat. arutatakse läbi, aga viimane sõna Juht ei usalda oma jääb kahtlemata juhile. töötajaid ning kehtestab Kommunikatsioon toimub põhiliselt otsused ilma läbi arutamata. ülalt alla, samas on ka märke alt Kommunikatsioon toimub üles kulgevatest ettevaatlikest ülalt alla
teiste tööd sellel alal. Võib-olla tunneb juht end sellel alal parema spetsialistina. Võib- olla tunneb Margus end juhina ebakindlalt ning sellise käitumisega üritab ta seda varjata. Kõige enam on mõjutatud ettevõtte müüginumbrid ja edukus majandusturul, kuigi ka ettevõtte sisemus (suhted ettevõttes eneses) kannatab juhi käitumise tõttu, millest tulenevalt võib tekkida kaadrivoolavus. R. Likert jagas liidrid juhtimisstiili järgi nelja gruppi ja sai niinimetatud "4 - Süsteemi": Ekspluateeriv autokraat: tema peamine relv on karistus ja tema trumbiks on alluvate hirm. Võtab otsuseid ainuisikuliselt vastu. Nõuab kindlates raamides tegutsemist. Heatahtlik autokraat ühendab endas autokraatlikku stiili ja kiituse kasutamist. Ta kiidab kui on vaja, kuid ei karista kui oleks vaja. Delegeerib küll alluvatele pisut õigusi, kuid lõppkokkuvõttes võtab otsuse vastu ise. Konsulteeriv demokraat võtab teadmiseks alluvate arvamused, delegeerib otsustamis- õigusi allapoole
Sotsiaalne intellekt on tähtis, et inimesed pelgalt enda kohalolekuga mõjuks usaldatavalt. Mõjutamine on enamasti kahepoolne. Isegi see isik, keda milleski veenatakse või midagi tegema sunnitakse, evib harilikult mingi võimaluse enda mõjutajale vastumõju avaldada. Kindron (2004, lk 105) ütleb et, inimesi võib mõjutada neid suunates ja juhtides, kasvatades ja õpetades, rahustades ja julgustades aga ka nendega manipuleerides. Manipuleerimine on inimeste egoistlik, ekspluateeriv, kontrolliv, mõjutamine, mis põhineb nende varjatud (alateadlikul) mõjutamisel nii, et nende vaistlik enesekaitse paralüseeritakse.. Mõjutamiseks kasutatakse erinevaid võtteid. Näiteks tähelepanu kõrvalejuhtimist, sõnade suhu panekuga , saladusse pühendamisega. Kasutada saab ka emotsioone. Kasutades SWOT analüüsi toon välja enda omadused info edastajal ja kuulajal ning inimeste tundjal ja mõjutajal. Tugevused Nõrkused
kirjanduse vahendid on võrreldavad poliitilise propaganda ressurssidega, meediaga jne 1b) globaliseeruv romaan, st rahvuslik kujutluslaad hakkab teisenema, kultuuri ja kirjandust on üha raskem piiritleda rahvusliku traditsiooni raames, üha tugevam ,,kultuuride kohtumise" idee, ,,rahvusülene kirjandus" 1c) eelmisele teemale vastukaaluks või ühe alateemana käsitleb kirjandus ka globaliseerumise tumedamat poolt: võõrandumine, ekspluateeriv majandusmudel, vaesuse suurenemine osades piirkondades, piireületav kuritegevus jms Vorm, narratiiv a) äärmusliku postmodernistliku mängulisuse, keerukuse ja tekstilisuse taandumine. See ei ole vastureaktsioon postmodernismile, pigem leebem versioon varasematest praktikatest. Vrd. Italo Calvino "Kui rändaja talvisel ööl" (1979) ja David Mitchelli "Pilveatlas" (2004): suurim erinevus nt suhtumine "lõpu" või "lõpplahenduse" ideesse. Postmodernism väldib
Küpsus kontrollsüsteem, arvepidamine ja tööjaotus paigas, töötab proffe, otsused tsentraliseeritud) Ametikohtade rühmitamine funktsionaalne, toodete järgi, asukoha järgi, tarbjate järgi, maatriksstruktuur, meeskondlik struktuur, multidivisjoniline struktuur Eestvedamine ja motiveerimine Eestvedamine protsess, mille käigus juht mõjutab töötajaid töötama ühiste eesmärkide nimel. Sellega kaasneb soov juhile järgneda. Likerti juhtimistüübid: o Ekspluateeriv autokraat: hirm ja karistus, ainuisikuline otsustus, raamid o Heatahtlik autkraat: otsustab ise, delegeerib vähesel määral, ei karista, kasutab kiitust o Konsulteeriv demokraat: arvestab arvamusega, kuid annab ka käske, delegeerib o Osavõtlik demokraat: arvamus loeb, kohtunik alluvate vahel, konuslteerija, vastastikkune usaldus Võimu allikad: o Tasul põhinev võim juhil on ressursse, millest saab kasu
· põhjuslikkus vs. irratsionaalsus (reason vs. irrationality) intellektuaalne taustsüsteem maailma tunnetamiseks ühiskond - indiviidi vajaduste rahuldamiseks ( kapitalism, kommunism -"haige" ühiskond) III. Isiksuse tüübid. sotsiaalsed karakterid, kultuur: orientatsioonid kohanemiseks · retseptiivne (receptive orientation) ootamine, olla armastatud kergeusklik, kartlik, alluv, sentimentaalne optimistlik, idealistlik. · ekspluateeriv (exploitative orientation) ärakasutamine agressiivne, egoistlik, enesekindel, upsakas, kiitlev, Machiavelli' lik · säilitav (hoarding orientation) eraldumine, kogumine kitsi, kahtlustav, vähese fantaasiaga praktiline, hoolikas, lojaalne, tagasihoidlik · müüdav (marketing orientation) muutumine vastavalt nõudele taktitundetu, sihitu, võimalust kasutav, ükskõikne paindlik, uudishimulik · produktiivne (productive orientation)
Davis 2007: intelligentne, sotsiaalselt küps, sisemiselt motiveeritud, inimsuhteid tähtsustav. Edukal juhil on mitmeid rolle. Baasteadmised ja -oskused, erioskused ja -omadused ja metaomadused. Karismaatiline liider on enesekindel, domineeriv, suudab rolle paindlikult vahetada, kujundada hea mulje, isikliku veetluse ja külgetõmbega. Käitumisteooriad aitavad leida sobivaima käitumismalli. Motiveerimise edukus sõltub juhtimisstiilist. Likerti juhitüübid: ekspluateeriv autokraat (hirm, karistus), heatahtlik autokraat (otsustab ise, delegeerib väheke), konsulteeriv demokraat (arvestab arvamusega), osavõtlik demokraat (loeb arvamus, vastastikkune austus). Fiedler: olulised on liidri ja rühmaliikmete isiklikud suhted, ülesande struktuur, positsiooni võim. Muudatuste elluviija profiil (Weissi sõnastatud 1996). Ta on nt eluaegne õppija. Edukas muutja. Visiooni abil juhtimine. Võimuallikad: 1) tasul põhinev võim ressursid
Davis 2007: intelligentne, sotsiaalselt küps, sisemiselt motiveeritud, inimsuhteid tähtsustav. Edukal juhil on mitmeid rolle. Baasteadmised ja -oskused, erioskused ja -omadused ja metaomadused. Karismaatiline liider on enesekindel, domineeriv, suudab rolle paindlikult vahetada, kujundada hea mulje, isikliku veetluse ja külgetõmbega. Käitumisteooriad aitavad leida sobivaima käitumismalli. Motiveerimise edukus sõltub juhtimisstiilist. Likerti juhitüübid: ekspluateeriv autokraat (hirm, karistus), heatahtlik autokraat (otsustab ise, delegeerib väheke), konsulteeriv demokraat (arvestab arvamusega), osavõtlik demokraat (loeb arvamus, vastastikkune austus). Fiedler: olulised on liidri ja rühmaliikmete isiklikud suhted, ülesande struktuur, positsiooni võim. Muudatuste elluviija profiil (Weissi sõnastatud 1996). Ta on nt eluaegne õppija. Edukas muutja. Visiooni abil juhtimine. Võimuallikad: 1) tasul põhinev võim ressursid
· põhjuslikkus vs. irratsionaalsus (reason vs. irrationality) intellektuaalne taustsüsteem maailma tunnetamiseks ühiskond - indiviidi vajaduste rahuldamiseks ( kapitalism, kommunism -"haige" ühiskond) III. Isiksuse tüübid. sotsiaalsed karakterid, kultuur: orientatsioonid kohanemiseks · retseptiivne (receptive orientation) ootamine, olla armastatud kergeusklik, kartlik, alluv, sentimentaalne optimistlik, idealistlik. · ekspluateeriv (exploitative orientation) ärakasutamine agressiivne, egoistlik, enesekindel, upsakas, kiitlev, Machiavelli' lik · säilitav (hoarding orientation) eraldumine, kogumine kitsi, kahtlustav, vähese fantaasiaga praktiline, hoolikas, lojaalne, tagasihoidlik · müüdav (marketing orientation) muutumine vastavalt nõudele taktitundetu, sihitu, võimalust kasutav, ükskõikne paindlik, uudishimulik · produktiivne (productive orientation)
5 · TÖÖTAJAKESKNE JUHT pöörab tähelepanu töötajate arengule ja rahulolule, peamine eesmärk on arendada kollektiivi, aidata töötajatel iseseisvalt otsustada · TÖÖKESKNE JUHT pöörab tähelepanu lõpptulemusele ja tööprotsessile üldse, võtmesõnaks on produktiivsus Likert jagas liidrid juhtimisstiili järgi nelja rühma ja sai ''4-süsteemi''. · Ekspluateeriv autokraat juhib alluvaid karistuse ja hirmu abil. Otsustab ainuisikuliselt. Nõuab tegutsemist kindlates raamides. · Heatahtlik autokraat esindab juhtimisel autokraatlikku (ainuisikuline otsustaja) stiili, kuid kasutab karistuse asemel kiitust. Kui on vaja, siis kiidab, ei karista ka siis kui see oleks õigustatud. Delegeerib vähesel määral, üldiselt otsustab lõpuks ise.
Edukas liider- Davis (1997) Intelligentne Sotsiaalselt küps Sisemiselt motiveeritud Inimsuhteid tähtsustav Edukas liider Yukl (2004) Kohanemisvõimeline Sotsiaalne tundlikkus Enesekehtestav Koostöövalmis Proaktiivsus- sündmuste ennetamise võime, kujundame ise sündmuse käiku. Käitumisteooriad Likert: töötajakeskne vs töökeskne lähenemine Juht võib olla kaks ühes, kuid mitte samal ajahetkel Likerti juhitüübid Ekspluateeriv autokraat: hirm ja karistus, tahab üksi otsustada Heatahtlik autokraat: otsustab ise, kuid ei ole teiste suhtes nii karm Konsulteeriv demokraat: arvestabarvamustega, kuid annab käske Osavõtlik demokraat: arvamus loeb, vastastikune usaldus Situatsioonilised teooriad Fred E. Fiedler (1951) Oluline on: 1. Liidri ja rühmaliikmete isiklikud suhted 2. Ülesande struktuur 3. Positsiooni võim Võimu allikad Tasul põhinev võim- ressursid
Rahvusvahelise ühiskonna peamine eesmärk on rahvusvahelise korra edendamine MARKSISM Teooria on aegunud. Karl Marx-"Kommunistliku partei manifest"; A. Gramsci, F. H *inimesed on ajaloo tulemus- in mõjutavad ajalugu ja on mõjutatud ajaloo poolt samal ajal. *poliitika kese on tootmine- võitlus selle eest, et vabastada end sotsiaalsest mõjust. Marx õpetab, mis teha, peale selle, et selgitada, mis juhtub. *Kapitalismi kriitika- kap on sandistav, ekspluateeriv, loob sots. eravõimud, mis ei allu demokraatlikele nõudmistele. (Kui kõik on erasfääris, siis avalikku vastutust ei ole. Eliit teeb nii nagu tahab) Imperialismi teooria- kapitalismiga kaasneb toorained; uued turud; kapitali eksport- kapitalismiga KAASNEB LAIENEMINE! (Lenin)(miks USA sekkub Iraagis, aga mitte Rwandas) *** marksism käsitleb klassi mõistet, mitte riigi! Eliit, töölisklass jne.
kiiresti mõelda, kõne- ja keeleoskus jne. 60. Juhtimise käitumisteooriad (K.Lewin, R. Likert), (D.McCregor X ja Y teooria), (R.Blake ja J. Mouton Juhtimise võrkmudel) Kurt Lewin kirjeldas kolme peamist juhtimisstiili: 1. Autokraatne juhtimisstiil 2. Demokraatlik juhtimisstiil 3. Mittevahelesegav (passiivne) juhtimisstiil Rensis Likert jagas juhid/liidrid juhtimisstiili järgi nelja rühma ja sai “4-süsteemi”: 1. Ekspluateeriv autokraat 2. Heatahtlik autokraat 3. Konsulteeriv demokraat 4. Osavõtlik demokraat. X ja Y teooria (Douglas McGregor’i järgi) X-teooria: Juhtimise ja kontrolli traditsiooniline tõlgendus Firmajuhi otsused ja tegevus rajanevad oletustel inimloomusest ja inimese käitumisest. • Tavalisel inimesel on töö vastu vaistlik vastumeelsus ja ta püüab tööd vältida nii palju kui võimalik
· enesekindlus; · domineerimine; · paindlik rollide valdamine; · endast mulje kujundamine; · isiklik veetlus ja külgetõmme. 23. Eestvedamise käitumisteooriad Kurt Lewin kirjeldas kolme peamist eestvedamisstiili: · AUTOKRAATNE JUHTIMISSTIIL · DEMOKRAATLIK JUHTIMISSTIIL · MITTEVAHELESEGAV (PASSIIVNE) JUHTIMISSTIIL Rensis Likert jagas juhid/liidrid juhtimisstiili järgi nelja rühma ja sai "4-süsteemi": · Ekspluateeriv autokraat · Heatahtlik autokraat · Konsulteeriv demokraat · Osavõtlik demokraat Robert Blake ja Jane Mouton tõid välja juhtimisvõrgustiku, mida nimetatakse ka grid-meetodiks. · Töötajatele orienteeritud tegevus · Tulemustele orienteeritud tegevus. Viis eestvedamise käitumistüüpi: · 1. Juht ei tunne huvi piisavalt huvi ei töötulemuste ega inimeste vastu; hoiab tegelikust juhtimisest kõrvale · 2
pidevalt ega sõltu suhtumisest, siis temperamendiomadus. Iseloomujooned avalduvad selgesti korduvais, harjumuspärastes situatsioonides; temperamendiomadused ekstreemolukordades. 3. E. Frommi neli sotsiaalsed orientatsiooni. Fromm tõi välja sotsiaalse orientatsiooni neli põhitüüpi, mis iseloomustavad muide erakordselt selgelt meie ühiskonnas viimase kümne aasta jooksul aset leidnud muutusi: 1. retseptiivne (vastuvõttev) orientatsioon 2. ekspluateeriv(valitsev) orientatsioon 3. koonerdaja(säästev) orientatsioon 4. turuorientatsioon(kasulikku vahetust taotlev suundus) 4. Iseloomu avaldumine töös, õppimises ja suhtlemisel. Inimese töösse suhtumisest annab tunnistust see, mil määral temas on kohusetunnet ja algatusvõimet, kas ta on räpakas või korralik jne. Töö tulemuslikkust saame mõõta niihästi kvaliteedi kui ka kvantiteedi näitajais. Töössesuhtumist näitab
kujundamine, isiklik veetlus ja külgetõmme. 26. Eestvedamise käitumisteooriad. 1. Kurt Lewin- a) autokraatne juhtimisstiil: juht põhineb võimul. Kontrollimine, ainult üks arvamus- juhi oma. b) demokraatlik juhtimisstiil: juht arvestab teiste arvamusega c) mittevahelesegav (passiivne) juhtimisstiil: juht ei ole vastutav ning ei taha seda ka võtta. Juhi käepikendus. 2. Renis Likert- sai ,,4-süsteemi". a) ekspluateeriv autokraat: töötaja head mõtted kirjutatakse enda arvele. Valitseb hirmu kaudu, töötajatega mittearvestamine, türann. Töötajad muutuvad passiivseteks. b) heatahtlik autokraat: töötaja head mõtted kirjutatakse enda arvele. Mängib demokraati- annab arvestamise tunnetuse, kuid lõppotsus on ainult tema oma. c) konsulteeriv demokraat: arvestab teistega, peab palju koosolekuid d) osavõtlik demokraat: töötajad ei tunne vajadust juhtimiseks ja vastupidi. Kui tuleb
karakteijoon, kui see esineb pidevalt ega sõltu suhtumisest, siis temperamendiomadus. Iseloomujooned avalduvad selgesti korduvais, harjumuspärastes situatsioonides; temperamendiomadused ekstreemolukordades. 3. E. Frommi neli sotsiaalsed orientatsiooni. Fromm tõi välja sotsiaalse orientatsiooni neli põhitüüpi, mis iseloomustavad muide erakordselt selgelt meie ühiskonnas viimase kümne aasta jooksul aset leidnud muutusi: 1. retseptiivne (vastuvõttev) orientatsioon 2. ekspluateeriv(valitsev) orientatsioon 3. koonerdaja(säästev) orientatsioon 4. turuorientatsioon(kasulikku vahetust taotlev suundus) 4. Iseloomu avaldumine töös, õppimises ja suhtlemisel. Inimese töösse suhtumisest annab tunnistust see, mil määral temas on kohusetunnet ja algatusvõimet, kas ta on räpakas või korralik jne. Töö tulemuslikkust saame mõõta niihästi kvaliteedi kui ka kvantiteedi näitajais. Töössesuhtumist näitab ka töövahendeisse ja
Dominantne; Enesekindel; Energiline; Kõrge stressitaluvus; Soov vastutada KÄITUMISTEOORIA:-Püüab välja tuua liidrile sobiva käitumsimalli. Motiveerimise edukus oleneb juhtimisstiilist. R. Likert: töötajakeskne vs töökeskne lähenemine. Juht võib olla kaks ühes, kuid mitte samal ajahetkel. Likerti juhitüübid/juhtide tüübid/juhtide liigid 1) Ekspluateeriv autokraat: hirm ja karistus, ainuisikuline otsustus, raamid. 2) Heatahtlik autokraat: otsustab ise, delegeerib vähesel määral, ei karista, kasutab kiitust 3) Konsulteeriv demokraat: arvestab arvamusega, kuid annab ka käske; delegeerib 4) Osavõtlik demokraat: arvamus loeb, kohtunik alluvate vahel, konsulteerija, vastastikkune usaldus 31. Kirjelda eestvedamist juhtimise võrkmudeli abil.
Oma mõtete ja ideede edasiandmise veenvus Otsustus ja vastutusvõime Tasakaalukus kriitilises olukorras 140. Juhtimise käitumisteeoriad (K. Lewin, R. Likert), (D. McCregor X ja Y teooria), (R. Blake ja J. Mouton Juhtimise võrkmudel) Lewin: Autokraatne juhtimisstiil Liker: Demokraatlik juhtimisstiil Ekspluateeriv autokraat Mittevahelesegav (passiivne) Heatahtlik autokraat Konsulteeriv autokraat juhtimisstiil Osavõtlik autokraat X-teooria: juhtimise ja kontrolli traditsiooniline tõlgendus: Firmajuhi otsused ja tegevus rajanevad oletustel inimloomusest ja inimese käitumisest.
· Oma mõtete ja ideede edasiandmise veenvus; · Otsustus- ja vastutusvõime; · Tasakaalukus kriitilises olukorras. 24 Eestvedamise käitumisteooriad + Kurt Lewin kirjeldas kolme peamist eestvedamisstiili: 1. AUTOKRAATNE JUHTIMISSTIIL 2. DEMOKRAATLIK JUHTIMISSTIIL 3. MITTEVAHELESEGAV (PASSIIVNE) JUHTIMISSTIIL Rensis Likert jagas juhid/liidrid juhtimisstiili järgi nelja rühma ja sai "4-süsteemi": 1. Ekspluateeriv autokraat 2. Heatahtlik autokraat 3. Konsulteeriv demokraat 4. Osavõtlik demokraat Robert Blake ja Jane Mouton tõid välja juhtimisvõrgustiku, mida nimetatakse ka grid- meetodiks. Töötajatele orienteeritud tegevus Tulemustele orienteeritud tegevus. Viis eestvedamise käitumistüüpi: 1 Juht ei tunne huvi piisavalt huvi ei töötulemuste ega inimeste vastu; hoiab tegelikust juhtimisest kõrvale
- sünnipärased võimed - kasvamine külluses või vaesuses - õedede-vendade olemasolu - kultuurikeskkonna normid ja väärtused - kasvatusüsteem koolis - suhte koolikaaslastega - staatus koolis - massimeedia mõjutused - esimese armastuse kogemus - ameti eripära - kitsas või lai suhtlusring psüühilised protsessid-psüühilised seisundid- harjumused- karakteri omadused= Iseloom E.Frommi sotsiaalse iseloomu liigid 1. Retseptiivne(vastuvõettev)orientatsioon 2. Ekspluateeriv(valitsev,valdav) orientatsioon 3. Koonerdaja(säästev) orientatsioon. 4. Turuoerientatsioon(kasulikku vahetust taotlev suundus). Iseloomustuse osi 1. Karakteri moraalne külg väljendub hoolivas vüi kalgis suhtumises ümberitsevasse keskkonda. Suhtumist teistesse inimestesse näitavas kollektiivsus, uhkus, kõrkus, hoolimatus, koostöövalmidus, siirus, taktitunne, aga ka sõdametus, kinnisus, jõhkrus, põlgus,isekus.
� Kõrge saavutusvajadus .� Enesekehtestav .� Koostöövalmis .� Dominantne .� Enesekindel .� Energiline .� Kõrge stressitaluvus .� Soov vastutada Eduka juhi rollid/juhtimisstiilid Käitumisteooriad .� Milline on sobivaim käitumismall .� Motiveerimise edukus oleneb juhtimisstiilist .� Likert: töötajakeskne vs töökeskne lähenemine .� Juht võib olla kaks ühes, kuid mitte samal ajahetkel Likerti juhitüübid/juhtide tüübid/juhtide liigid 1) Ekspluateeriv autokraat: hirm ja karistus, ainuisikuline otsustus, raamid. 2) Heatahtlik autokraat: otsustab ise, delegeerib vähesel määral, ei karista, kasutab kiitust 3) Konsulteeriv demokraat: arvestab arvamusega, kuid annab ka käske; delegeerib 4) Osavõtlik demokraat: arvamus loeb, kohtunik alluvate vahel, konsulteerija, vastastikkune usaldus Situatsioonilised teooriad .� Fred E. Fiedler (1951) .� Oluline on: 1) Liidri ja rühmaliikmete isiklikud suhted 2) Ülesande struktuur
o On koostatud mitmeid, erinevad üksteisest omaduste järjestuse või mõistete üldistusmahu poolest (K. Davise nimetatud isiksuse omadused, Gary Yuki väljatoodud liidrite omadused ja oskused 208. - Juhi kui liidri käitumisteooriad o Kurt Levin - 3 juhi käitumistiili: autokraatlik, demokraatlik, passiivne. o Rensis Likert - juhtimisstiilide jaotus 4-süsteemi: ekspluateeriv autokraat, heatahtlik autokraat, konsulteeriv demokraat, osavõtlik demokraat o Robert Blake ja Jane Mouton juhtimisvõrgustik e gridmeetod (üks skaala näitab juhi töötajatele orienteeritust, teine skaala tulemustele orienteeritust, tekib neli /viis erinevat gruppi juhte 209. - Situatiivsed eestvedamisteooriad eesmärgiks leida erinevatele olukordadele vastavad liidristiilid (aeg, koht)
297. 1. Autokraatne juhtimisstiil - käskiv ja kontrolliv juhtimisstiil.. 298. 2. Demokraatlik juhtimisstiil juht loob usaldusliku õhkkonna, vastastikuse respekti ja pühendumise. 299. 3. Mittevahelesegav (passiivne) juhtimisstiil - juht väldib võimu ja vastutust. Rühmaliikmed arendavad end ise ja kannavad hoolt oma motivatsiooni eest. 300. Rensis Likert jagas juhid/liidrid juhtimisstiili järgi nelja rühma ja sai "4-süsteemi": 301. 1. Ekspluateeriv autokraat 302. 2. Heatahtlik autokraat 303. 3. Konsulteeriv demokraat 304. 4. Osavõtlik demokraat. 305. X ja Y teooria (Douglas McGregor'i järgi) 306. X-teooria: Juhtimise ja kontrolli traditsiooniline tõlgendus 307. Firmajuhi otsused ja tegevus rajanevad oletustel inimloomusest ja inimese käitumisest. 308. · Tavalisel inimesel on töö vastu vaistlik vastumeelsus ja ta püüab tööd vältida nii palju kui võimalik 309
suunata ja neid õpetada. 2. Demokraatlik juhtimisstiil – juht loob usaldusliku õhkkonna, vastastikuse respekti ja pühendumise. Demokraatlik juhtimisstiil ei välista juhi ainuotsustamist. 3. Mittevahelesegav (passiivne) juhtimisstiil -juht väldib võimu ja vastutust. Rühmaliikmed arendavad end ise ja kannavad hoolt oma motivatsiooni eest. Liidri roll on minimaalne. ensis Likert jagas juhid/liidrid juhtimisstiili järgi nelja rühma ja sai “4-süsteemi”: 1.Ekspluateeriv autokraat 2. Heatahtlik autokraat 3. Konsulteeriv demokraat 4. Osavõtlik demokraat X ja Y teooria (Douglas McGregor’i järgi) Douglas McGregor’i raamat ''The Human Side of Enterprise'' X-teooria: Juhtimise ja kontrolli traditsiooniline tõlgendus Firmajuhi otsused ja tegevus rajanevad oletustel inimloomusest ja inimese käitumisest. • Tavalisel inimesel on töö vastu vaistlik vastumeelsus ja ta püüab tööd vältida nii palju kui võimalik
Argumendid: Vabaturg on suhteliselt pillav: ta raiskab töötaja potentsiaali. põhjustab töötajate võõrandumist: töö iseloom on mandunud ja inimesele mittekohane. Kasumimotiiv sunnib kapitaliste omaks võtma kõige tõhusamaid töömeetodeid, st kaugelearenenud tööjaotuse kasutuselevõtmist, kus iga tööline sooritab äärmiselt spetsialiseerunud, igavat ja korduvat ülesannet. on ekspluateeriv: need, kes saavad turul hüvesid (nt aktsionärid) ilma et annaks selle heaks omalt poolt samaväärset tööpanust, on ekspluateerijad. Neid, kes saavad vähem, kui nad loovad, ekspluateeritakse. toob kaasa ebavõrdsust: piiranguteta vabaturg võib viia laastavale vaesusele. 9. Kirjeldage Rawlsi hüpoteetilist algolukorda? Kujutame olukorda kus keegi ei tea oma kohta ühiskonnas
tasakaalutus (nt maaomandi küsimus: üle poole põllumaast kuulus mõisnikele veel 1914) - Eestlased said poliitilised õigused kohaliku omavalitsuse tasemel maal ja linnades (1866-...) Eesti- ja Liivimaa ühiskonnaajalugu uusajal: - Seisusliku ühiskonna lõhe oli rahvuslik: ,,saksad" (härrad ja sakslased), eestlastest ,,maarahvas" (keskajal ,,mittesakslased") 1. Talurahva pärisorjuse/pärussõltuvuse lõplik väljakujunemine 16.-18.saj: - Ekspluateeriv õiguslik vahekord pärushärra/mõisniku ja pärustalupoja vahel - Tunnusteks mh talupoja sunnismaisus, tema allumine mõisniku politsei- ja kohtuvõimule, kitsendused talupoja omandiõigusele ja tegutsemisvabadusele, talurahva relvakandmiskeeld, mõisniku õigus talupoeg võõrandada (nt müüa) Ühiskonnaajalugu uusajal: - pärisori: inimene, keda võis perest ja maast lahus müüa (tulemuseks talupoja mõisakoormiste normeerimatus ja nende tõrjutus riikliku tasandi avalikust elust)
Asjadel on omad põhjused. Miski tekitab midagi, kui seda pole, siis inimesed lähtuvad irratsionaalsetest seletustest. Ehk juhul kui arvan, et olemasolev meditsiin ei aita mind, siis lähen ja palvetan?? III. ISIKSUSE TÜÜBID: Sotsiaalsed karakterid, kultuur: orientatsioonid kohanemiseks. Retseptiivne (receptive orientation) – ootamine, olla armastatud. Kergeusklik, kartlik, alluv, sentimentaalne, optimistlik, idealistlik. Ekspluateeriv (exploitative orientation) – ärakasutamine, agresiivne, egoistlik, enesekindel, upsakas, kiitlev, Machiavelli´lik. Säilitav (hoarding orientation) – eraldumine, kogumine, kitsi, kahtlustav, vähese fantaasiaga, praktiline, hoolikas, lojaalne, tagasihoidlik. Müüdav (marketing orientation) – muutumine vastavalt nõuetele. Self- monitoring. Terve isiksus, väärtustab ennast ja teisi, realiseerib oma potentsiaali,
- Meeskonda loova juhtimisstiili korral on juhtimine osalev ja isiklik. Juht on üks meeskonna liikmetest ning otsustamisse on kaasatud kogu meeskond. Erinevad autorid on juhte ja juhtimisstiile käsitlenud erinevalt. Nii jaotas Rensis Likert juhid kahte tüüpi: - Töötajakeskne pööravad tähelepanu töötajate arengule ja rahulolule; - Töökeskne pööravad tähelepanu töö lõpptulemusele ja tööprotsessile üldse. Sama autor jaotas juhid juhtimisstiili järgi: - Ekspluateeriv autokraat: tema peamine relv on karistus ja tema trumbiks on alluvate hirm. Võtab vastu otsuseid ainuisikuliselt. Nõuab tegutsemist kindlates raamides; - Heatahtlik autokraat ühendab endas kahte omadust: 1) Autokraatlik stiil. 2) Ei kasuta karistust, vaid kiitust Ta ainult kiidab, aga ei karista ka siis, kui see oleks vajalik. Ta delegeerib küll vähesel määral otsustamisõigusi, kuid lõpuks võtab otsuse vastu ise.
Praktiliselt igas aastakümnes oli 19.saj kriis, mis sageli lõppes töölistele kurvalt. KAPITALISM Iseloomulik 19.saj, kiigi hakatakse rääkima16.saj. Siis varauusaegne kapitalism ja nüüd tööstuslik kapitalism. Kapital on vaba vara, mida on võimalik edasi investeerida kasumi saamiseks. See, kes vara omas, oli kapitalist. Laiemalt tähendas kapitalism turumajandust, mis oli otseselt seotud kapitaliga. Marxi järgi oli kapitalism ekspluateeriv süsteem, mis põhiolemuselt tähendas sotsiaalset ebavõrdsust. Kapitalism tähendab automaatselt ekspansionismi ning toidab vajadust jõuda üha suurematele turgudele, mis tähendas ka koloniaalset imperialismi. Kapitalism oli Marxi jaoks täis kriise ja vastuolusid. Marx oli kindel, et kapitalism viib suure kuristiku ääreni. Kapitalismis kaks klassi, kes võitlesid omavahel : kodanlus ja proletariaat. Tootmisvahendid on kõik kapitalistide ehk kodanluse käes. Proletariaat on
Suurt osa nimetatud eesmärkidest vôib saavutada, ilma et see avaldaks môju puidutoodangule. Seega ei ole erinevad eesmärgid omavahel vastuolus. Metsakasvatuse spetsiifiliste joontena võib mainida järgmist: 1. Puidu kasvatamine on olulises osas looduslik protsess, kus tootmisteguriteks on maa, puud, soojus, vesi ja CO2. Inimese osa on suhteliselt väike. Tootmistegurite (ressurss, töö, kapital) suhte põhjal võib eristada järgmisi metsamajanduse vorme: Ekspluateeriv metsamajandus, mida iseloomustavad rikkalikud metsavarud (näiteks Siber, Kanada). Inimese (majandaja) osa seisneb ennekõike teedeehituses ja muu vajaliku infrastruktuuri loomises. Raie kulgeb ühelt alalt teisele, uue metsapôlvkonna rajamist pole peetud oluliseks. Mineviku metsamajandus oli praktiliselt kõikjal ekspluateeriva iseloomuga. Säästlik metsamajandus, mille aluseks on arusaam, et metsa on vähem kui seda vajatakse
annaabi.ee 
