Ühel pool oli absolutistlik kuningavõim ja teisel pool jõukad ja arukad kodanikud, kes vajasid kaitset kuningavõimu suva vastu. Montesquieu oli üks neist, kes selle nimel tegutsema hakkas. Oluliseks sai selle puhul võimude lahusus ja võimude vastastikkune kontroll ja tasakaalustamine. Jõudude tasakaal rahvusvahelises poliitikas- olukord, kus riikidevahelistes suhetes mitte ükski riik ei oma domineerivat asendit teiste suhtes. IDEOLOOGIAD Suur Prantsuse revolutsioon märgib feodaalajastu lõppu ja kodanliku ühiskonna sündi. Revolutsiooni valmistas ette uute poliitiliste ideede sünd. Inimeste teadlikkus sekkuda valmitsemisse teatud põhimõtete ja eesmärkidega nimetatakse ideoloogiaks. Ideoloogiad aitavad mõtestada ühiskonda, kus me elame. Konservatiivne ideoloogia Konservatiivne- alal hoidma, säilitama. 19. saj alguses Prantsusmaal. Inimese olemus on muutumatu ja ebavõrdsus paratamatu. Järsud muutused ja revolutsioonid rikuvad ühiskonna arengut
Makjavellism on saanud vahendeid mitte valiva poliitika sünonüümiks. Jean Bodin (1530 1596) oli Prantsuse filosoof ja jurist. Peateos Les six livres de la republique (1576). Sarnaselt Machiavellile tugineb tema analüüs ajaloo uurimisel. Esitas küsimuse: ,,Mis on riik ja kuidas ta on üles ehitatud?". Pooldas võimu keskendumist, võimu suveräänsuse ideed ja nõudis ususallivust. Oma anlüüsis lähtub Aristotelesest. Arvas, et suveräänsus on kõige kõrgem, igasugustest piiravatest tingimustest sõltumatu võim ning see annab loa luua seadusi, ilma et selleks oleks vaja kelletki luba küsida. Pidas suveräänsust ühiseks ja terviklikuks mis ei saa kuuluda ühtaegu mitmele suveräänsele kandjale (nt. aristokraatiale ja monarhile). Kuigi arvas, et igasugune võim on Jumalast ja kuulub monarhile, võivad valitsemises osaleda seisuste esindajad. Thomas Hobbes (1588 1679)Oxford haridus. 19a tõlkis Homerose inglise keelde
c) poliitiline võim ja tema allikad -Poliitilise võimu määratlus: õiguslikul alusel sunni või jõu kasutamine, s.t. enamuse ühiskonna liikmete poolt aktsepteeritava võimu rakendamine poliitiliste institutsioonide kaudu. Poliitiline võim on keerukas kombinatsioon jõust ja selle kaudu moodustuvast sunnist ja legitiimsusest mis tunnistab võimu poolt jõu kasutamise seaduslikuks. -Võimu avaldumine (allikad)- jõud, traditsioon, autoriteet, sund seaduse alusel. d) poliitika, moraali ja õiguse vahekord ja omapära Poliitika kasutab sotsiaalsete huvide üle valitsemise ja reguleerimise kõrval moraali ja õiguslikke argumente. Moraal, õigus ja poliitika mõjuvad koos üksteist täiendades. Poliitika on kõige vahetumalt seotud sotsiaalsete huvidega. Olemasolev õiguskord ei lase poliitikal muutuda “reegliteta sõjaks”, hoides poliitilise võitluse “reeglitega piiratud alal”
Kas parteidistsipliin on tugevam Euroopas või USA-s, selgita Euroopas, sest Euroopas hääletatakse partei poolt ja seetõttu peavad parteiliikmed olema ustavad, kuna nende edu sõltub partei edust, USA-s aga on kõik isiklikus edus kinni. Eur-s on suhtlemine valijatega väga aktiivne (Belgia, Prantsusmaa), kuna partei toetusbaasist sõltub ka poliitiku enda edu. Mis on unitaarriigi ja föderatsiooni erinevus, näited · Föderatsioon-riigi suveräänsus on jagatud eri valitsustasandite vahel (osariigid, liidumaad jne) Maailmas on 22 föderatsiooni (põhjused: ajaloolised iseärasused (Saksa, USA), rahvuslikud lõhed (Belgia, Sveits, India, Venemaa), riigi suurus) · Unitaarriigid-suveräänsus keskvõimu käes, võib jagada seda KOV-dega, kuid ise otsustab, mis ja kuidas. Nt. Eesti 5. loeng Poliitiline kultuur ja osalus
Sellist otsedemokraatia elementidega esindusdemokraatiat nimetatakse ka osalusdemokraatiaks. · Rahvas valib saadikud · Partei, kes saab rohkem hääli saab õiguse moodustada valitsuse · Iga uue parlamendi koosseisu valimise järel moodustatakse uus valitsus · Parlament valib presidendi 4)Liberaalne ideoloogia Liberaalne ideoloogia peab vabadust nii inimese kui ka ühiskonnakorralduse suurimaks hüveks ja eesmärgiks. Liberalism rajaneb eeldusele, et kõik inimesed on sünnilt vabad ja võrdsed. Liberalism peab vajalikuks sellist ühiskonnakorraldust, mis ei piiraks vaid tagaks üksikisiku vabaduse. Erinevalt konservatiivsest ideoloogiast iseloomustab liberalismiideoloogiat optimistlik usk inimese enesetäiustamise ja progressiivse arengu võimesse. Valitsuse ülesanne on luua maksimaalselt vabad olud üksikisikule (absoluutne vabadus pole võimalik)
Teema: Nüüdisühiskond, selle kujunemine ja areng alamklass inimesed, kes paiknevad ühiskonna sotsiaalse strafikatsiooni süsteemi madalaimal astmel oma väheste materiaalsete ja vaimsete ressursside tõttu eliit suhteliselt väikesearvuline rühm inimesi, kes paikneb stratifikatsioonistruktuuri tipus, kuna talle kuulub ühiskonnas oluliseks ja väärtuslikuks peetud tunnuseid (päritolu, varandus, võim või haritus) fordism H.Fordi tehastes kasutusele võetud tootmise korraldus, mis jagas kogu tootmise konveieril sooritatavateks üksteisele järgnevateks lihtsateks operatsioonideks. Fordism oli tööstusühiskonnas enim kasutatud tootmise organiseerimise viis genees kujunemine heaoluriik riik, mis tu
millele on omased kõrgtehnoloogia massiline kasutamine, kirju klassistruktuur ja mitmekesised väärtushinnangud. Muutused majanduse struktuuris Tööstusühiskonnas esmatähtis roll hankival (majanduse primaarne sektor) ja töötleval (majanduse sekundaarne sektor) tootmisel, mis tarvitasid rohkesti keskpärase kvalifikatsiooniga tööjõudu. Postindustriaalne tootmine asendas suure osa sellest masinatega ja robotitega, toimus teaduse- ja tehnoloogia revolutsioon ning kasutusele tulevad kõrgtehnoloogia ja teadusmahuka tootmise mõisted. Suurima tööhõivega on teenindus (majanduse tertsiaarne sektor), mille osatähtsus kasvas kiiresti hankiva ja töötleva tööstuse arvel. Muutused klassistruktuuris o Muutub omandi roll. Tootmise juhtimine läheb omanikelt palgalistele ärikorraldajatele (mänedzerid). Tegevjuhtide mõju suurenemine vähendab omaniku rolli nii ettevõttes kui ühiskonnas tervikuna
Acquis communautaire = acquis (5) - Euroopa Liidu liikmesriigi õiguste ja kohustuste kogum Agenda 2000 (5) - Euroopa komisjoni esitatud ametlik programm Euroopa Liidu reformimiseks ja laiendamiseks XXI sajandil administreerimine ehk haldamine (3) - riiklike ametkondade ka kohalike omavalitsuste tegevus parlamendi ning valitsuse otsuste elluviimisel administratiivne väärkohtlemine (3) - ametnikupoolne seaduse väär kohaldamine konkreetse kodaniku suhtes alamklass (1,2) - inimesed, kes paiknevad ühiskonna sotsiaalse strafikatsiooni süsteemi madalaimal astmel oma väheste materiaalsete ja vaimsete ressursside tõttu avalik arvamus (3) - rahva või mõnede sotsiaalsete gruppide suhtumine ühiskonnas toimuvatesse sündmustesse, levitatavatesse plaanidesse või liidritesse. Tänapäeval kujuneb avalik arvamus peamiselt massiteabe põhjal. avalik haldus (2,3) - poliitiliste otsuste täideviimise protsess riigi- ja omavalitsuse institutsioonides avalik poliitika ehk halduspoliiti
Föderatsioon ehk liitriik nt USA, Kanda Riiklus - inimeste poliitiline enesekorraldus riigi vormis Riigi funktsioonid Riigil on funktsioone kokku viis. Esiteks on riigis omavahel seotud võimuinstitutsioonide hulk, mille eesmärgiks on avaliku korra loomine kindlal territooriumil. Sealjuures puudutab teine oluline funktsioon riigiaparaati, mille ülesanne on langetada kollektiivselt erinevaid otsuseid nii, et rahvas neid ka täidaks. Kolmas funktsioon on riigi suveräänsus ehk sõltumatus sellisel moel, et säilivad rahvusvahelised suhted. Neljas funktsioon on legitiimsus, mis tähendab seda, et riik peab tegutsema ühiste eesmärkide nimel, sealjuuures arvestades kõigi huvisid. Viimasena saab riigi funktsioonina välja tuua avaliku sektori, mille on kujundanud riigiaparaat. Avalik sektor sisuliselt reguleerib antud riigis ühiskonna toimimist luues õiguskorra ning viies ellu erinevaid otsuseid. Riigitüübid
4) inimeste vastutust oma elu korraldamisel 5) karjääri ja läbilöögivõimed 6) heade kutseoskuste omandamist, et saada head palka. Siirdeühiskond. Siirdeühiskond on ühiskonna arenguetapp, mille käigus diktaatorlikud võimustruktuurid ja -suhted asendatakse demokraatlikega, toimub üleminek diktatuurilt demokraatiale. Põhimõtteliselt vaid 2 võimalust ühiskonnakorra muutmiseks: revolutsioon või reformimine. Siirdeühiskonna probleemid. - soov saavutada kiireid lahendusi ja elujärje paranemist. - populaarsed on populism ja nn kindla käe loosungid. - nn sokiteraapia toob enesega kaasa majanduskriise ja elatustaseme langust. - reformid kulgevad tihti ebaühtlases tempos (nt demokraatlik poliitiline kultuur juurdub aeglasemalt kui kulgevad poliitilised reformid).
sotsialism, sotsiaaldemokraatia ja kommunism. 1 Tutvusta liberalismiideoloogia tunnuseid ja voole. Liberalismi põhiideed: 10 · individualism · paralmentarism · võimaluste võrdsus · reformism · kirikuvastasus Liberalismi voolud 1)Klassikaline liberalism valimisõigus,vabakaubandus. 19-20 saj algul saavutas suure osa eesmärkidest 2)Paremliberalism erinevad voolud,mis keskenduvad negatiivse vabaduse käsitlusele,eriti majanduses. Eraelu osas jäigad 3)Sotsiaalliberalism sünteesib liberalismi ja sotsialismi.Positiivse vabaduse idee,võrdne võimalus areneda ja minimaalkindlus Positiivne vabadus - Kui määratleda positiivset vabadust kõige üldisemal tasemel, siis hõlmab see ala, kus inimene on autonoomne
. Ideoloogia ülesanne: Kõik ideoloogiad pole seotud valitsemise ja ühiskonnakorraldusega, seega ei ole iga ideoloogia poliitiline. Selliste mittepoliitiselte ideoloogiate nt. On budism, femisnism jne. Poliitilised ideoloogiad, millele tugineb erakondade ja sotsiaalsete liikumiste tegevus, annavad hinnangu eksisteerivale poliitikale ning pakuvad om nägemuse ideaalsest ühiskonnakorraldusest. Skeem õp. lk. 49. Liberalism Konservatism Sotsiaaldemokraatia Sotsiaalvaldkond Ülim väärtus: indiviidi Traditsioonid, Võrdsed võimalused vabadus rahvusluule, kristlik kõigile moraal. majandus Vabaturumaj, Riigi sekkumise vastu Valitsus reguleerib konkurents, avatud ning eraomanduse ja majandust. Suurema
Ideoloogia ja usund omab harva poliitilisi ambitsioone Ideoloogia, programm ja strateegia tegevuskava ideoloogia elluviimiseks Ideoloogia ja retoorika konkreetsem ja kitsam kui ideoloogia Varjatud ja avalik ideoloogia Valmis ja ad hoc ideoloogia Liberalism vabadus Põhiideed: Individualism Parlamentarism Võimaluste võrdsus Reformism Kirikuvastasus Klassikaline liberalism valimisõigus, vabakaubandus Paremliberalism e uuskonservatism e turufundamentalism erinevad voolud, mis keskenduvad negatiivse vabaduse käsitluseele, eriti majanduses. Eraelu osas on uuskonservatiivid jäigad Sotsiaalliberalism sünteesib liberalismi ja sotsialismi. Positiivse vabaduse idee, võrdne võimalus areneda, minimaalkindlus Sotsialism õiglus, solidaarsus Põhiideed: Protest olemasoleva vaesuse vastu
EV Riigikogu valimised. Kohalike volikogude valimised. Poliitilised voolud enne ja nüüd. Erakonnad. Poliitiline skaala. Parem- ja vasakpoolsuse mõiste tekkimine. Alalhoidlikkus ja vabameelsus 18. sajandil ja 19. saj alguses. Sotsialistliku voolu kujunemine. Parempoolsus tsentrism vasakpoolsus. Parem- ja vasakpoolsus tänapäeval. 20. sajandi ja tänapäeva vasakvoolud (sotsiaaldemokraatia, "kolmas tee"). Heaoluühiskond. 20. sajandi liberaalsed voolud (klassikaline liberalism, sotsiaalliberalism). 20. sajandi parempoolsed voolud (konservatism, kristlik demokraatia, neokonservatism). Fasism ja natsism. Erakonnad. Konservatiivsed, liberaalsed ja sotsialistlikud erakonnad. Parteide arv ja jaotumine. Kirjandus põhjalikumaks teemaga tutvumiseks: A. Toots "Ühiskonnaõpetus". Gümnaasiumiõpik. P. Kama, V. Peep "Ühiskonnaõpetus gümnaasiumile" (Tallinna Ehituskooli raamatukogus) M. Varik "Ühiskonnaõpetuse II töövihik gümnaasiumile" M
suhe. Klassikaline näide sellest on ümarlaud, leidub ka foorumeid ja virtuaalseid võrgustikke. Üks osaleja ei saa jõuda oma eesmärgile partnereid ignoreerides. (õ. lk 47) 4. Poliitilised ideoloogiad. Ideoloogia on korrastatud ideekogum, mis propageerib kindlaid väärtusi. Poliitiline ideoloogia- annab hinnangu eksisteerivale poliitikale ning pakub oma nägemuse ideaalsest ühiskonnakorraldusest. Sellele toetub erakondade tegevus. Parempoolsed ideoloogiad: liberalism, konservatism ja kristlik demokraatia. Liberalism: ülimaks väärtuseks peetakse indiviidi vabadust, majanduses pooldavad vabaturumajandust, konkurentsi, avatud turgusid, minimaalset riigi sekkumist. Igaüks on oma õnne sepp, st pole õigust karistada rikkamaid kõrgemate maksudega. Liberaalse heaolumudeli etaloniks on USA, Suurbritannia. Inimese võimaluse saada arstiabi ja haridust määrab suuresti tema rahakoti paksus. Liberaalne
43. Esita valimiskäitumise võistlevad seletused ja põhilised valijatüübid. Võistlevad seletused: Sotsioloogiline mudel Enesemäärangu e. sotsialiseerumise mudel Ratsionaalse valiku teooria Liitmudelid: ideoloogia, juhus, valimisolukord, valitsuse tegevus, künnise kalkuleerimine Valijatüübid: Parteiaktiivsed (40) kindel poolehoid teatud erakonnale ja selle ideoloogiale Rutiinsed (15) harjumus, traditsioon Jooksikud (20) võrdlevad programme ja toetavad ideoloogiast sõltumata iga kord seda, mis tundub sobivaim Passiivsed (20) osavõtt juhuslik 44. Tutvusta poliitiku ja valija suhteid avaliku valiku teooria ideaalmudelite põhjal (Sepp). Avaliku valiku teooria põhineb indiviidi vabal valikul. Vabal vallikul valida, endale esindaja. 45. Tutvusta erakondade konkurentsi avaliku valiku teooria ideaalmudelite põhjal (Sepp). 46
haldusreformiga Rahumeelne muutus n Muutuse põhjusi (vt ka ühiskonna muutuse allikad) n Väärtuste muutus n Elanikkonna struktuuri muutus n Välismõjud n Valitsejate vahetamise vahend: valimised n Muutuste elluviimise vahend: reformid e ümberkorraldused (poliitikad) Revolutsioon ® Institutsionaliseeritud poliitilise tegevuse läbikukkumine ® Aluseks rahulolematus ® Hagopian: ülestõus vs revolutsioon ® Revolutsioonistrateegiad: n terrorism (destabiliseerimine) n revolutsioon väljastpoolt n sissisõda n demokraatlik revolutsioon Revolutsioonipõhjused ® Pikaajalised: ebaadekvaatne reageerimine sotsiaalsele muutusele ® Keskmise kestusega: n Majanduslik surutis n Haritlaste võõrandumine n Valitseva klassi lõhenemine ja ebapädevus n Sõda n Valitsuse rahanduskriis
Kiiresti kasvas tertsiaar- ehk teenindussektori osatähtsus hankiva ja töötleva tööstuse arvel. Postindustriaalse ühiskonna juures tähtsustatakse teaduse ja tehnoloogia osa majanduses. Postindustriaalne ühiskond vajab haritud spetsialiste. Tööstusjärgse ühiskonna juhtimine peab olema tsentraliseeritum ja paremini kooskõlastatud kui tööstusühiskonnas valitsus peab hea seisma ka majanduse arengu eest. Mänedzeride revolutsioon (juhtide ja ärikorraldajate arvukuse ning mõjukuse kasv postindustriaalses ühiskonnas). Kujunes keskklass. Inimeste elustiilide lähenemine. Masstootmine ja massikultuur. Massimeedia. Kuna info kujunes oluliseks kõigis elusfäärides, hakati arenenud postindustriaalset ühiskonda nimetama ka infoühiskonnaks. Infoühiskond arenenud postindustriaalne ühiskond, mida iseloomustab info- ja kommunikatsioonitehnoloogia
sotsialiseerumine. 2. Nüüdisühiskonna kujunemine (industriaalühiskond, postindustriaalne ühiskond, teadmusühiskond, siirdeühiskond).(õpik lk.5-12; siirdeühiskond lk.19) Teenindusühiskond ehk infoühiskond ehk postindustriaalne ühiskond ehk postmodernne ühiskond. Ülemineku tööstusühiskonnalt uuele ühiskonnatüübile tingis teaduslik-tehniline pööre (1945.a. esimene elektronarvuti ja sellele järgnenud teaduslik-tehniline revolutsioon. Arvutid andsid tehnilise baasi, s.t. muutsid praktiliselt võimalikuks kiire infotöötluse. - IT areng, arvutipõhiste tehnoloogiate areng. Ühiskonna struktuuri muutumine. II maailmasõja järel tõi elektroonika areng kaasa automatiseerimise Selle sotsiaalsed tagajärjed: - tööviljakuse tõus - tööjõu vabanemine - vaba aja pikenemine Massilist tööpuudust pole aga tekkinud, kuna vabanev tööjõud on suundunud teenindavasse sektorisse. Postindustriaalset ühiskonda iseloomustab:
tasakaalustatus. Ükskõik millise sihiasetuse kõrvalejäämine või sellest kaugenemine tähendab ohtu jätkusuutlikkusele. Jätkusuutlikust saab tagada arengu planeerimisel pikema perioodi peale. 1992.a võesti vastu ülemaailmse keskkonnastrateegia ,,Agenda 21" ning soovitas igal riigil koostada rahvusliku arengustrateegiaid ja valdkonnastrateegiaid. Nt eestis on vastu võestud riikslik lastekaitse strateegia aastani 2015. Mänedzeride revolutsioon Daniel Belli pakutud oskussõna, mis tähistab juhtide ja ärikorraldajate arvukuse ning mõjukuse kasvu postindustriaalses ühiskonnas. Proletariaat ehk palgatöölised kapitalistliku ühiskonna üks põhiklass, juriidiliselt vaba, kuid omandi ja kapitali puudumise tõttu kodanlusest majanduslikult sõltuv. On sunnitud müüma oma tööjõudu. 2
Konservatism - riiklik toetus on mõeldud palgatöölistele, mitte ülalpeetavatele - kõrgemapalgalised töötajad saavad sotsiaalfondist suuremaid väljamakseid - soosib kõrge kvalifikatsiooniga ja pika staaziga töötajaid Eelkõige Saksamaa, Belgia Siirdeühiskond on ühiskonna arenguetapp, mille käigus diktaatorlikud võimustruktuurid ja-suhted asendatakse demokraatlikega. Toimub üleminek diktatuurilt demokraatiale. REVOLUTSIOON REFORM Algatavad dissidendid Algatav valitsev partei Osalevad massid Osalevad poliitikud ja ametnikkond Stiihiline, etteaimamatu Planeeritud kulg ja oodatavad tulemused Kasutatakse vägivalda Rahumeelne Muutuvad võimu ja valitsemissuhted Võimu ülesehitus ja valitsemissuhted ei muutu
Konservatism riiklik toetus on mõeldud palgatöölistele, mitte ülalpeetavatele kõrgemapalgalised töötajad saavad sotsiaalfondist suuremaid väljamakseid soosib kõrge kvalifikatsiooniga ja pika staažiga töötajaid Eelkõige Saksamaa, Belgia Siirdeühiskond on ühiskonna arenguetapp, mille käigus diktaatorlikud võimustruktuurid ja-suhted asendatakse demokraatlikega. Toimub üleminek diktatuurilt demokraatiale. REVOLUTSIOON REFORM Algatavad dissidendid Algatav valitsev partei Osalevad massid Osalevad poliitikud ja ametnikkond Stiihiline, etteaimamatu Planeeritud kulg ja oodatavad tulemused Kasutatakse vägivalda Rahumeelne Muutuvad võimu ja valitsemissuhted Võimu ülesehitus ja valitsemissuhted ei muutu
RIIGI HALDUSLIKU KORRALDUSE VORMID: Lihtriik e unitaarriik ainult üks kõrgema võimu keskus. (nt EESTI, Soome, Poola, Leedu) Föderatsioon liitriik, mille haldusüksustel on mõningad iseseisva riigi tunnused st suur otsustamisõigus. (nt USA, Venemaa, Saksamaa) Konföderatsioon riikide liit ühiste, tavaliselt välis-, kaitse- ja majanduspoliitiliste eesmärkide saavutamiseks. Liikmesriikidel on säilinud suveräänsus. (nt Euroopa Liit) RIIGIVALITSEMISE VORMID Monarhia -absoluutne monarhia, -piiratud monarhia (parlamentaarne) Vabariik -parlamentaarne, -presidentaalne RIIGIVALITSEMISE VIISID (kuidas valitsetakse?) Demokraatia liberaalne riik 1) kõrgema võimu kandja on rahvas 2) sõnavabadus 3) õigusriik, toimetatakse seaduse järgi 4) valimised Diktatuur autoritaarne või totalitaarne
Kodanikud, huvid ja demokraatia Demokraatia kui rahva võim Demokraatia rahva valitsemine, mida teostab rahvas rahva enese huvides. Rahva valitsus osundab, et kõigil on juurdepääs poliitikasse võimu teostamine rahva poolt rõhutab avalikkuse kaasatust otsustamisse valitsemine rahva huvides tähendab, et otsused peavad lähtuma avalikest huvidest Otsene ehk esindusdemokraatia, samuti ka klassikaline demokraatia.Tänapäeval leidab seda kohalikes omavalitsustes, kus rahva vahetu kaasamine poliitikasse on lihtsam. Riigi tasandil on otsese demokraatia teostamise peamine viis referendum ehk rahvahääletus. Nüüdisdemokraatia peamine vorm on siiski esindus- ehk vahendatud demokraatia, ehk siis liberaalne demokraatia. Selle tuumaks on rahva nimel võimu teostavate esindajate valimine. Mandaat saadikule antud volitus esindada ja kaitsta valijate huve. Mandaat reguleerib valitute ja valijate vahelisi suhteid ning piirab valitute tegutsemist. Demokraatia v
ÜHISKOND 1.1 sotsioloogia Ühiskond-kollektiivsel identiteedil põhinev suhtumine Kollektiivne identiteet-ühtekuuluvustunne, mis jagab ühesuguste rahvuslike, kultuuriliste, religioossete, ajalooliste, majanduslike ja/või poliitiliste väärtushinnangutega inimesed Sotsioloogia-teadus, mis uurib inimese ja ühiskonna seoseid Sotsioloogia peamised uurimisteemad: Kuidas toimub inimeste omavaheline suhtlemine? Mismoodi on inimesed omavahel seotud? Kas inimeste omavahelised suhted moodustavad sotsiaalseid institutsioone? Milline on inimeste kollektiivne identiteet? Kuidas muudab sotsiaalne suhtlemine ühiskonda? Kuidas mõjutab ühiskond inimese tegevust? Mittemajanduslik ühishüve-efektiivselt toimuv tervishoiu ja haridussüsteem, kodanike julgeoleku tagavad politsei, kaitsevägi Majanduslik ühishüve-kaup või teenus, mida ühiskonnaliikmed tarbivad turu vahenduseta; riiklik või munitsipaalmeedia ( televiisor, raadio, ajalehed) Anarhism- 1
Pooldatakse rahvusvahelist koostööd Konservatism kujunes Euroopas 17.-19. sajandil. Seda ideoloogiat iseloomustab järgmine: 1) Areng peab olema stabiilne ning vajaduse korral tuleb teha väikeseid reforme. Püütakse säilitada vana ja uuendustega minnakse väga tagasihoidlikult kaasa 2) Revolutsioonidesse suhtutakse eitavalt, sest revolutsioonide käigus purustatakse kõik vanad valitsuse struktuurid ja kaotatakse traditsioonid 3) Rahvas, religioon ja klassid on väljakujunenud ja neid on vaja säilitada 4) Inimeste võrdsust eesmärgiks ei seata, pigem pooldavad nad sotsiaalsed ebavõrdsust 5) Majanduses on vaja kaitsta omanike huve ja nii nagu liberaalidki ei poolda nad riigi sekkumist ettevõtja tegevusse. 6) Sotsiaalse heaolu peab tagama perekond, suguvõsa, kirikukogudus või tööandja. Riik peab tegelema antud küsimusega siis kui esimene tasand ei toimi.
4. Poliitilised „iseloomujooned“ Isiksus - Teatud iseloomuga inimesed on poliitikas edukamad kui teised. Näiteks autoritaarsed inimesed, kes on sellised seepärast, et neil on olnud raske lapsepõlv ja vanemad surusid neid alla ja nüüd kui nad on suureks kasvanud, siis elavad nad lapsepõlve rahuldamata jäänud vajadused poliitikas välja. Selle asja nimi on externalization. (Adorne 1950). Poliitiliste teadmiste allikad 1. Autoriteet Autoriteediks võib olla dokument, traditsioon või isik. 1.1. kindel autoriteet – näit. vanem, õpetaja, sõber, kuulus inimene. Probleem: teisi ei huvita sinu autoriteet. 1.2. üldine autoriteet – Mõjutavad paljusid inimesi ühiskonnas, on eriti ilmsed alusena normatiivsetele teadmistele. nt. Põhiseadus, üldise arvamuse liider, usulised tõekspidamised, laialt leviv meedia. Probleem: erinevates poliitilistes süsteemides on erinevad arusaamad. Ühe riigi kodanikud võivad teise riigi kodanike
2 1. sellest, kuidas sa mingist faktist aru said (kirjeldus Näit: kui kõrge tasemega on Eesti meditsiiniasutused), 2. sinu teadmistest selle kohta, miks mingi asi juhtub (seletus - Näit: Mis on meditsiiniasutuste kehva taseme põhjuseks? ) 3. sinu väärtushinnangutest. (Näit: Kas meditsiini vilets tase on hea või halb?) POLIITILISTE TEADMISTE ALLIKAD 1. Autoriteet Autoriteediks võib olla dokument, traditsioon või isik. a) kindel autoriteet näit. vanem, õpetaja, sõber, kuulus inimene. Probleem: teisi ei huvita sinu autoriteet. b) üldine autoriteet Mõjutavad paljusid inimesi ühiskonnas, on eriti ilmsed alusena normatiivsetele teadmistele. näit. Põhiseadus, üldise arvamuse liider, usulised tõekspidamised, laialt leviv meedia. Probleem: erinevates poliitilistes süsteemides on erinevad arusaamad.
suunas, erakondade erinev kohanemisedukus Erakonna ideoloogiline stabiilsus n Kaks lähenemist, kui vastuvõtlik on partei muutustele valijate arvamuses: n a) erakonnad, kes saavad ja muudavad oma ideoloogiat vastavalt oma valijate ootustele konkurentsilähenemine n b) erakond kui oma ,,ajaloo ja institutsiooni vang", st minevik määrab, kas ja mis ulatuses muutusi tehakse institutsionaalne lähenemine Alusideoloogiad ® Liberalism vabadus ® Sotsialism õiglus, solidaarsus ® Konservatism vastutus, pärimus ® (Rohelised? suhe laiemasse keskkonda Liberalism Põhiideed: ® Individualism ® Parlamentarism ® Võimaluste võrdsus ® Reformism (muutused paremusele on võimalikud) ® Kirikuvastasus (antiklerikalism) Liberalismi areng ® Klassikaline liberalism valimisõigus, vabakaubandus jne. 19. saj 20. saj algul saavutas suure osa eesmärkidest
Nüüdisühiskond Ühiskonna mõiste - inimeste kooselu vorm ja sellest tulenevate sotsiaalsete suhete ja institutsioonide kogum. Nüüdisühiskonna kujunemine - Nüüdisühiskond vormus käsikäes rahvusühiskondade ja rahvusriikide moodustumisega 19. sajandil. Samal ajal kujunesid välja ka ühiskonna kolm põhilist sektorit turumajandus, avalik ehk valitsussektor ning kodanikuühiskond. Nüüdisühiskonda iseloomustavad ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus, inimõiguste tunnustamine. (industriaalühiskond - Tööstusühiskond sai alguse tööstuspöördest, kuid selle lõplik väljakujunemine võttis aega üle sajandi. Majanduses tõusis tähtsuselt esikohale tööstuslik tootmine. Väikesed töökojad ja manufaktuurid asendusid suurte vabrikutega, kus töö oli korraldatud konveieritel.
ÜHISKONNA SIDUSUS ÜHISKONNA KOTROLLTÖÖ 1.Ühiskond ÜHISKOND on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Ühiskonnale on iseloomulik mitmekesisus ehk pluralism. Ühiskonna struktuuri moodustavad kolm peamist sektorit - Esimene ehk avalik sektor (riigi- ja omavalitsusasutused) - Teine ehk erasektor (eraettevõtted) - Kolmas ehk mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid ja- ühendused) AVALIK SEKTOR üks ühiskonnast kolmest sektorist: võimu- javalitsemisasutused ning ametkonnad; avaliku sektori põhiülesanne on rahvusliku julgeoleku ning sotsiaalse heaolu kindlustamine. Avaliku sektori tuumaks on riik institutsioonide kogum, mis korraldab valitsemist ja viib ellu teatud eesmärke. Avaliku sektori põhiülesanded: *haldus avalik haldus, mis on riigi ja omavalitsuste plaanipärane igapäevane tegevus, et viia poliitikas püstitatud eesmärke. Esikohale on tõusnud avalikku haldust korraldavad institutsioonid (sotsiaalkindlustusamet, maksuamet) *valitsemine ERASEKTOR
(kuritegeliku, huligaanse, asotsiaalse, puuetega) isiksuse väljakujunemist. Mõjukad grupid püüavad kehtestada ühiskonnas uusi norme, mis ei vasta teiste gruppide tavapärasele toimimisele, viimasest saab nüüd märgistatud hälbivus. Hälbivus ei ole sageli inimese teo omadus, vaid teiste inimeste poolt rakendatud normide ja sanktsioonide tagajärg. RADIKAALNE KRIMINOLOOGIA (konfliktiteooria) - normid ja sanktsioonid (seadused ja õiguskaitseorganid) on vahendid, millega valitsevad klassid püüavad oma huve teostada ja allutatuid vaos hoida. Hälvikud (kurjategijad) on sageli mässajad olemasoleva ebaõiglase ühiskonnakorra vastu. Nende karistamise ja ümberkasvatamise asemel tuleks hoopis muuta ühiskonda. Hälbivuse sotsiaalne määratletus (erinevad grupid käsitlevad erinevalt, seotud normiloomega, sotsiaalselt konstrueeritud). 8. Sotsiaalsed normid, normide liigid, seos hälbivusega SOTSIAALSED NORMID - ajalooliselt kujunenud, kokkuleppeliselt või sunni
Seetõttu hülgavad konservatiivid utoopiad, mis tuginevad altruismile, ratsionaalsusele ja puhtale heatahtlikkusele. Sotsiaalse pahe ravimine võib nende arvates osutuda hullemaks kui haigus ise. · Kiriku ja riigi liit Poliitika ja moraali ning moraali ja religiooni vahel peab olema tihe side. Konservatiivid pööravad suurt tähelepanu patriotismile ja selle tugevdamisele, samuti väärtustavad nad rahvuslust ja perekonda. LIBERALISM Liberalismi (lad liber vaba, sõltumatu) all mõeldakse vabameelsust. Liberaalse maailmavaate kujunemist mõjutasid eeskätt Charles de Montesquieu (kodaniku vabaduste kindlustamiseks tuleb seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim üksteisest lahutada), Adam Smith (majandus areneb kõige kiiremini konkurentsi tingimustes ja riigivõim ei tohi sellesse sekkuda) ning Benjamin Constant (valitsus peab vastutama parlamendi enamuse ees, kuningas olgu päevapoliitikasse mittesekkuv erapooletu riigipea).
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
