Sisukokkuvõte Raamat "Kuu külm kuma" algab sõnadega: Elas kord... ...kuus miljardit sada kuuskümmend kolm miljonit kaheksasada kaheksakümmend viis tuhat nelisada üheksateist inimest pisikesel planeedil nimega Maa, kus iga kuu suri USAs 42 815 inimest liiklusõnnetustes, kus aasta jooksul suri Inglismaal ja Walesis 11 500 naist rinnavähki, kus igal aastal suri Indias 300 000 inimest vähki, kus Hiinas oli selleks ajaks SARSi surnud 349 inimest, Iraagi sõjas kes-teab-kui-palju inimesi ning kus üldse suri igal aastal rohkem kui 50 000 000 inimest (6 300 000 neist südamerabandusse ning 4 300 000 kopsupõletikku). Kuid sina ei olnud surnud. Sina olid elus. Miks ometi? See lühike raamatu algkatkend iseloomustab romaani "Kuu külm kuma" keskse tegelase Mione arutelu elu üle. Mione on neljateistkümneaastane Taisse õppima sõitnud tüdruk, kes teeb pidevalt valikuid suhetes, tuleviku otsinguis, elamises ja suremises. Raamatu põhiline arutelu toimub läbi Mione silmade, kus ta
VALGAMAA KUTSEÕPPEKESKUS Andrei Aleksejev LKT 11 KOOLISTRESS Juhendas: Ennu Olavi Valga 2012 Sisukord Sissejuhatus ....................................................................................................3 Koolistress ......................................................................................................4-8 Kokkuvõte ......................................................................................................9 Kasutatud kirjandus ........................................................................................10 Lisad ..
Seega sõltub konkreetne toimetulekukäitumine keskkonnast tulevatest reaktsioonidest ning pingutused toimetulekuks olenevad ressurssidest, mis indiviidil on käepärast (isiksus, materiaalsed ressursid, olemasolevad toimetulekustiilid, sotsiaalne toetus, muude stressorite olemasolu). Toimetulek stressiga hõlmab endas nii tegevusele suunatud kui ka psüühilist pingutust, et saada kontrolli alla, taluda, vähendada keskkondlikke ja sisemisi vajadusi ja neis peituvaid konflikte. Kui stress vaevab, seatakse tihti küsimärgi alla enese väärtuslikkus ja unustatakse, et sõbrad ja perekond saavad toetada. Kui inimene tunneb, et tal võiks olla stress, tuleks kõigepealt võtta enese jaoks aega ja püüda jõuda selgusele, mis stressi põhjustab. Mõnikord on seda lihtne teada saada, teinekord aga mitte. Samuti võiks rääkida oma murest mõnele lähedasele. Kui mingil juhul ei saa rääkida sõbra või lähedasega, võiks otsida abi professionaalselt nõustajalt. Igatahes ei tohiks oma
depressioonist on võimalik välja tulla. Kuidas negatiivsest stressist võitu saada, see sõltub nii probleemide lahendamise kui ka emotsionaalse eneseregulatsiooni oskusest. Esimesel juhul otsitakse aktiivselt lahendusi olukorrast väljatulemiseks. Teine tee on vastupanek negatiivsetele emotsioonidele. Seda tehakse tavaliselt siis, kui inimene ei kontrolli olukorda. Kõige tähtsam on selle puhul, et ennast ise aitad ning tead, et ei ole siin maailmas üksinda. Kui stress vaevab, seatakse tihti küsimärgi alla enese väärtuslikkus ja unustatakse, et sõbrad ja perekond saavad toetada. Kui inimene tunneb, et tal võiks olla stress, tuleks kõigepealt võtta enese jaoks aega ja püüda jõuda selgusele, mis stressi põhjustab. Mõnikord on seda lihtne teada saada, teinekord aga mitte. Ravimata jäänud depressioon võib viia koolist väljalangemiseni, toitumishäireteni, alkoholismini, narkomaaniani, elutüdimuseni ja küllalt sageli kahjuks ka enesetapuni.
· hirm tasemetööde ja eksamite ees - 60,8% · hirm halva hinde ees - 59,4% · õppetöö üksluisus - 43,1% · lärmakad vahetunnid - 41,7% · õpilastevahelised halvad suhted - 39,1% · pidev ebaedu - 38, 6% · korralagedus tundides - 35,0% · tervisehäired - 28,8% · kooli kehv materiaalne baas - 29,8% · ebamugav koolimööbel - 27,7% · ebasobivad õppemeetodid - 25,9% Mis võib olla koolistressi põhjuseks? Koolipingetel on palju põhjusi. Koolistress on ühelt poolt seotud koolitöö kui üksjagu pingutava vaimse tegevusega, teisalt aga laste vanusega. Algklassilastele on tähtsad suhted eakaaslastega. Kui sõpru on raske leida või kui laps satub kiusamise ohvriks, siis reageerib ta sageli meeleolulanguse, ärevuse või ärrituvusega. Põhikooli aega jääb murdeiga, suurte muutuste periood. Murdeea areng pole paljudel noortel sujuv, pigem heitlik ja noort ennastki segadusse ajav. Energiat on tohutult, selle suunamine aga ei pruugi alati õnnestuda
jõudnud. Viljandi C.R. Jakobsoni Gümnaasiumi ajalooõpetaja Ülle Luisu intervjueeritav oli Pille Valk, kes on on Tartu Ülikooli religioonipedagoogika dotsent, üleriigilise religiooniõpetuse ainenõukogu esimees ning osalenud ka Tartu Ülikooli eetikakeskuse tegevuses. Pille Valgu sõnul ei ole võimalik kiiresti muutuvas maailmas õpilastele kaasa anda valmis käitumisretsepte. Varasemad põlvkonnad ei ole pidanud tegema nii suurt hulka valikuid ja otsustusi, nagu kiirelt muutuv ja järjest mitmekesisem elu tänastelt noortelt nõuab. Seega omandab noore inimese kõlbelise arengu suunamine ja toetamine, tema ettevalmistamine vastutustundlike küpsete valikute tegemiseks erilise tähtsuse. Kuidas tähtsustatakse väärtuskasvatust teistes Euroopa riikides? Võib öelda, et Euroopas on see teema saanud suureks trendiks 80-ndate aastate lõpust alates.
Lieschen teeb tüdrukut maha ja nagu ootaks, mil tollel halvasti läheb. Grete arvab, et nõnda keelt peksta on inetu. ,,Ta söödab kaht, kui ise joob ja sööb." ,,Kes varem keelt nii kurjalt peksis, kui mõni vaene tüdruk eksis?" Linna müüri ääres Margareta palvetab Mater dolorosa kuju poole. Gretchen on väga jumalakartlik, ta muretseb, et äkki juhtub temaga samuti nagu külatüdrukuga, kes rasedaks jäi. Ta ei taha patustada. ,,Mis hirm ja ootus mind vaevab, mis valu mu rinda kaevab, tead sina, tead sina vaid!" ÖÖ Gretcheni vend Valentin on tänaval ja satub kokku Mefistofelese ja Faustiga. Meestel tekib Grete pärast tüli ja Valentin langeb. Välja tuleb Gretchen, keda Valentin süüdistab hooramises ja ütleb, et sellest edasi tuleb tal järjest rohkem mehi ja lõpuks on Grete terve linna hoor. Valentin sureb. ,,Sul algul üks on salaja, siis leiad teise, kolmanda, ja kui neid juba tosin on, siis võib sind võtta terve linn."
Sisukord 1. Sissejuhatus Referaadi teemaks on Olavi Ruitlase romaan "Naine" ja autor ise. Valisin selle raamatu, kuna suhteteemad on alati põnevad ja see raamat erineb suuresti teistest, sest autor on mees ja mina-tegelane on samuti mees. Raamatut oli väga lõbus lugeda, sest on äärmiselt ladusalt kirja pandud ja tihti avastasin end üksi naermas. Olavi on teoses loobunud absoluutselt igasugustest nimedest, isegi kohanimedest. Ja nimetab tegelasi ainult tinglike hüüdnimedega, nagu: Mees, Naine, Kadunud Naine, Lollid Maainimesed jne. Stiil on väga huvitav ja hea. Töö eesmärgiks on tutvuda Olavi Ruitlase isiku ja loominguga. 2. Olavi Ruitlane 3. Elulugu Olavi Ruitlane[Lisa1] sündis 1. juulil 1969. aastal Tartus Võrumaalt pärit tööliste perre. Isa on pärit Varstu vallast Mõtstagast, ema vanemad Murati lähedalt. Kui Olavi sai kahekuuseks, kolis pere Võrru elama. [2] Tamula järve kaldal möödus ka mehe lapsepõlv. Lapsena oli pigem eraklik, hella südame
efetkiivselt haldureid ja artiste, et luua süsteeme. On väga tugevalt orienteeritud kasumile ja otsib pidevalt kõige rohkem tulutoovaid valdkondi ning ärimudeleid. Milline neist kolemest oled sina? Ükskõik mis äris sa oled, sul on 3 peamist võimalust, kuidas oma ettevõtte käivet kasvatada. 1. Tõsta oma klientide arvu 2. Tõsta keskmise ostu väärtust 3. Tõsta ostude sagedust saa rohkem käivet ühelt kliendilt Ühe väikese firma näide NÜÜD TÄIDA SAMAD LAHTRID ENDA ETTEVÕTTE NUMBRITEGA 1. Faas tänane seis 2. Faas Arvuta igasse lahtrisse sisse 10%-ne kasv ehk kokku 33,1%-ne kasv. 3. Faas Nüüd loo veel agressiivsem plaan. Loo 33-25-50 plaan, et kasvada 150%. Kui tahad olla natuke ettevaatlikum, siis võid teha plaani 20-20-20, sellega saad kasvuks 72,8%. MIKS SA TAHAD NEID TULEMUSI?
Kristiina Ehin Luulereferaat Koostaja: Klass: 2008 Luuletaja elu Kristiina Ehin sündis 18. juulil 1977 Raplas ning on eesti luuletaja ja tõlkija. Ta on õppinud Tartu Ülikoolis eesti filoloogiat ja spetsialiseerunud rahvaluulele. Aastal 2004 omandas ta Tartu Ülikoolis magistrikraadi eesti ja võrdleva rahvaluule alal. Magistritöö teemaks oli "Eesti vanema ja uuema rahvalaulu tõlgendusvõimalusi naisuurimuslikust aspektist". Ta on töötanud loovtantsuõpetajana ja looduskaitseala valvurina. Kristiina on kuulunud ka Erakkonda, kus ta hakkas koos kaaskondlastega avaldama luuletusi. Vabal ajal tegeleb ta tai-chi, kung-fu ja puidutööga. Luuletaja looming Luulekogud : "Kevad Astrahanis: luuletusi 19921999" (Tallinn 2000) "Simunapäev"
Misso Kool Deira Kangur KOOLIKIUSAMINE Uurimistöö 8. klass Juhendaja Kaija Juur Misso 2015 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 1.Mõisted................................................................................................................ 4 2.Koolikiusamine.................................................................................................... 4 3.Kiusamise avaldumine......................................................................................... 6 4.Mis on küberkiusamine?...................................................................................... 8 4.2 Kuidas kiusamine toimub?............................................................................9 5.Kuidas märgata kiusamist ja vajadusel sekkuda?..............................................10 6.Mida võiks ette võtta kool ja koolitö
Konflikt on lahkheli, kokkupõrge, vastuolu. Indiviidide, gruppide vastandlike, kokkusobimatute tegevuste ,,põrkumine" erinevate huvide tõttu. On olemas sisemised ja välised konfliktid. See, kui tähtis on eesmärk ning kui tähtsad on suhted teistega, määrab ära käitumise konfliktis. Sisemised konfliktid vastuolu on inimese väärtuste, vajaduste, arvamuste ning tema reaalse või kujutletava käitumise vahel. Sisemine konflikt tekib siis, kui inimene peab tegema ebasoodsaid valikuid, kui ta tunneb, et ei saa oma vajadusi rahuldada või eesmärke saavutada. Sisemiste konfliktidega kaasnevad negatiivsed emotsioonid ning emotsionaalsed seisundid nagu hirm, ärevus, kurbus, kõhklemine või viha. Sisekonfliktist vabanetakse sageli kas läbi projektsiooni või ratsionaliseerimise. Süütundega toimetuleku viisid: - Ratsionaliseerimine on näiteks see, kui inimene seletab enesele tagantjärele ära, miks ta nii käitus st. ta õigustab ennast.
Rakvere Eragümnaasium SASS HENNO,,MINA OLIN SIIN ESIMENE AREST" RAAMATU ANALÜÜS Uurimistöö Migelyne Mahlapuu 12A klass Juhendaja: Lena Jaago Rakvere 2011 Sisukord: Sissejuhatus............................................................................................4 1.AUTORI ELULUGU .............................................................................5 1.1. Ülevaade Sass Henno eluloost..................................................................5 1.2.1. Kuidas tekkis idee kirjutada raamat ,,Mina olin siin esimene arest"...................6 1.2.2. Sass Henno tsitaadid raamatust ,,Mina olin siin esimene arest"........................6 1.2.3. Sass Henno ilmunud teosed..
Seda loomulikult tahtmatult. Võrreldes sellega, kuidas me tajume reaalse maailma asju, on meie unenäod tihti ebaselged, vähe üksikasjalikud ja ka kõige parema tahtmise juures ei ole meie mälu harilikult kaugeltki nii usaldusväärne. Seda näitab meile juba igapäevane kogemus ja ka küllalt tõestatud suur hulk erilisi katseid piltidega, etteloetud juttudega jne. Sellepärast võiks kõigil sellesarnastel juhtudel olla jutt ainult teatavast üldisest sarnasusest ühelt poolt teatava unenäo ja teiselt poolt teatavate reaalsete asjade ja sündmuste vahel, mis on iseenesest täiesti võimalik ja loomulik. Kuid üldine sarnasus ei anna meile veel õigust rääkida unenäo "täideminekust". Unenägude täideminemises etendab teatavat osa ka juhus. Ei ole sugugi ime, kui tuhandest unenäost üks näitab teatavat sarnasust mõne reaalse sündmusega, eriti kui seda sündmust oli võimalik täiesti loomulikul teel osalt ette näha või oodata.
soovid. Elavalt kujutletud tuleviku taas külastamine hoiab sind innustununa ja olulisele keskendununa. 2)Vaata üle, kas sinu sõnastatud aastavõidud on seda väärt, et neid ka sel aastal saavutada. Aastavõidud on need eesmärgid, mis oled seadnud pärast seda, kui oled selgeks mõelnud, missugune ajakasutus mõjutab tulevikuvisioonile lähemale jõudmist käesoleval aastal kõige rohkem. Meie ees on tohutult valikuid.sada erialaajakirja, sada telekanalit,sada raamatut, ent me peame oskama teha õigeid valikuid, sest muidu upume valikutesse. Pead looma raamistiku, mis aitab teha õigeid valikuid ja just neid, mis sind eesmärgi poole viivad.Lakka olemast kõikide valikute teener ning sinust saab nende peremees. Saul Bellow, romaanikirjanik: ,,Tegevuskava vabastab sind valikutest." Victor Hugo:" Sellel, kes igal hommikul kavandab toiminguid eelolevaks päevaks ning
Andrus Kivirähk on 2000. aastate üks menukaimaid eesti kirjanikke. Suurma kuulsuse tõi talle romaan ,,Rehepapp ehk November", mis ilmus aastal 2000 ja mida on müüdud üle 25 000 eksemplari ning tõlgitud soome, norra ja ungari keelde. Sellele järgnes mitmeid väiksemamahulisi teoseid ja näidenditsenaariume, kuni aastal 2007 ilmus tema teine palju kuulsust kogunud romaan ,,Mees, kes teadis ussisõnu". Kivirähk on humorist, kes naerab eestlaste pühade asjde ja rahvustunde üle. Tema võime kujutada asju nii, nagu ta neid näeb, on imetlusväärne. Ta suudab oma kirjatükkides panna asjad teistpidi liikuma, kirjutada ümber ajalugu ning naeruvääristada eestlaste igipõlist loomust. Tema tekstid on suures osas iroonilised ja otsekohesed, ta ei karda kasutada roppu kõnepruuki ega naerda kõigi eestlaste, sealjuures ka iseenda üle. Järgnevalt võrdlengi tema kahte suurteost - ,,Rehepapp" ja ,,Mees, kes teadis ussisõnu", mis on samaaegselt nii v
DEPRESSIOON 1. Sissejuhatus Depressioon on piinav. See on võimetuks tegev haigus, mis tabab igal aastal miljoneid inimesi, tekitades tohutut ahastust, segades argitoimetusi, perekonnaelu ja tööd, suurendades kehaliste haiguste ohtu ning viies vahel koguni enesetapule. Ometi on depressioon täiesti ravitav haigus, nagu ma käesolevas raamatus selgeks teen. Paraku ei saa enamik depressioonis inimesi mingit ravi ega teagi, et abi on täiesti kättesaadav. Üks depressiooni piinavamaid aspekte on abitus- ja jõuetustunne, mis masenduses inimesi sageli valdab. Võib-olla tunnete end olevat lõksus, võimetu üle saama hirmsast meeleheitest ja lootusetusest. Võimalik, et sõbrad, kes teie pärast muretsevad, üritavad teil tuju tõsta, öeldes: "Küll see üle läheb... Leia kõigest midagi head..." Enamjaolt ei suuda se
· Minnalaskmine on hea. Kui on kuhu tagasi tulla. · Inimene on nagu tuli - algul soojendab, siis kõrvetab. Põletushaavast jääb järgi arm. · kurbuse kõige kõrgemal astmel pisarad puuduvad. · Inimene, kellel on jube külm, panna ahju kütma, kütab ta ahju lõhki. · Kui elu annab Sulle viinamarja annab ta Sulle valiku, kas teed sellest veini või kuivatad rosinaks · Ei ole õigeid ja valesid valikuid. On lihtsalt erinevad tagajärjed · Kes mõtleb, ei saa iialgi igavust tunda. · Aeg ei paranda haavu, ta lihtsalt mätsib nad tugevasti kinni. (et ühel päeval saaks keegi nad uuesti lahti rebida ning neile soola peale raputada.) · Alati on võimalus ämbrist mööda astuda. · Maailm on justkui värvipliiatsite karp paljude erinevate värvidega.Värvid erinevad,kuid samas ka sarnanevad teineteisega. Tuginedes eelnevale,toetadest jägnevat
Ainus põhjus, miks keegi sind vihkab, on see, et nad tahaksid olla nagu sina. Maailmas on vähemalt kaks inimest, kes sureksid sinu eest. Mõne jaoks olete kogu maailm. Keegi, kelle olemasolu sa isegi ei tea, armastab sind. Isegi kui sa teeksid tõesti suure vea, tuleneb sellest alati midagi head. Kui sul on tunne, et maailm on pööranud sulle selja, vaata edasi. Pea alati meeles tervitused, mis sa saad. Unusta vastulöök, märkused. Öeldakse, et HEADEL SÕPRADEL võib olla aegu, kui nad ei räägi omavahel. Siiski, sõprussuhe ei unune ealeski. Kohtudes on need sõbrad nagu oleks näinud viimati eile, hoolimata sellest, kui kaua pole näinud või kui kaugel nad teineteisest elavad. Kui oled nii õnnelik, et sul on vähemalt üks selline sõber, pane see oma seinale. Nad teavad keda mõtled. SADA MÕTET TEELE KAASA Võimatu on olla noor ja vanadega mitte vaielda. Üks ema võib saavutada rohkem kui sada õpetajat. Hari ennast ise ja püüa sellega ,mis sa oled ,tei
Sind siiralt armastav hr. Sääsk. Ma ei ole täiuslik ,ma ei tahagi olla. Veidrusteta inimene on kõige veidram. Minu arusaam korrlikult tasakaalustatud dieedist on kummaski käes küpsis. Ära ürita mind parandada , ma ei ole katki.. Päriselt .. "Sorry, ma elan ju esimest korda!" Ainus asi, mis mulle sinu juures ei meeldi, on see, et sa pole minu. Tulen kasvõi harjaga , aga kao mu südamest . U make me crazy . Good girls go to heaven ,bad girls go where ever they want.
kirjeldab. Mingi hirmutavana kogetud teo korduvus võib sugereerida surmahirmu ka ainult ähvardusena väljendatuna, millist just, seda teab ainult konkreetne ohver ise. Seega pole olemas objektiivset kriteeriumide kompleksi, mille järgi otsustada juhtumi raskusastme üle. Tihti piisab ainult ühest vägivallaaktist, et panna naist aastateks salahirmu tundma. Tulemus: naine ei julge enam väljendada oma tegelikke soove ja mees ei saa aru, mis naist vaevab. Niisiis võib kokkuvõtvalt öelda: lisaks sellele, mida teie tajute vägivaldsena, tuleb vägivallana mõista kõike seda, mida ohver tunnetab vägivallana. Probleem, mis võib tunduda kõrvalseisjale tähtsusetu, võib olla selle kogejale ülimalt tõsine. Sõltuvus naisest on mehele hirmutav. Sellepärast muundab ta sõltuvuse ja naise kartuse raevuks naise vastu. Ühe vahendina püüab mees panna naist uskuma, et naine sõltub temast ega tuleks ilma temata toime
püsivad enamasti kogu kooliea ja vahel isegi täiskasvanueas. Kõige sagedamini diagnoositakse seda 8. 10. eluaastal, siis kui koolis tekivad õppimise ja käitumisega seotud probleemid. Seda esineb poistel 5-10 korda sagedamini kui tüdrukutel, kõige olulisemateks tunnusteks on üliaktiivsus ja puudulik tähelepanuvõime, mis avalduvad: 1) küllaldase püsivuse puudumine tunnetustegevuses, püüd minna ühelt tegevuselt teisele, ühtegi neist lõpetamata (avaldub läbematuses ülesannete täitmisel ja tegevuse lõpetamatuse, laps läheb korduvalt üle ühelt tegevuselt teisele, kaotades eelmise vastu huvi); 2) desorganiseeritud ja halvasti juhitud tegevus, ülemäärane aktiivsus (liigne ringijooksmine, hüplemine, toolilt püstitõusmine jne., olukordades, kus oleks vaja rahulikult istuda; ülemäärane jutukus ja käratsemine või pideva nihelemine ja väänlemine.
Ta on üks inimene kõikidest vaid, üks paljudest, nagu me kõik, saame tunda erilisi hetki, proovime, katsetame erinevaid asju, tegemisi, et leida oma tee. Unistame, usume, loodame elult nii palju. Tahame saada kõike, kuid kõik ei laabu alati nii ilusasti, vahel on elu nii kibe ja pöörab meile selja, et läheb vaja jõudu, tõusmaks üles ja ikka ja jälle edasi liikudes kindlal pinnal. Ta räägib läbi tuisu ja libeda, mis tähendabki, et elu tee on olnud vahel nutune, lausa katki, vahel enam ei jõua seista, kukud ja komistad selle koorma all, aga ikka jääd iseendaks, tõused püsti ja lähed edasi, mured seljataha jättes ja õnne edasi otsides. Et leida iseennast üles kogu selle võlu ja valu alt. Kuid elu ei hooli, ise pead elust hoolima, hoidma õiget rada ja läbi pimeda leidma oma tee. Mis sest, et õlgadel on juba elatud aastad, raske koorem, mured, vahel magamata ööd, pinged
järjest enam troopilistesse maadesse. Kas see just stressi eemaldab- on küsitav, kuid hetkelise rahuloluseisundi toob rutiinsest keskkonnast väljumine ikka. Pealispindse suhtumisega võib reisima minek aga tuua kaasa hoopis uusi ja vahel ka päris raskeid stressiolukordi. Seega on hea, kui inimesed mõistaksid ja teadvustaksid mõningaid erinevaid reisimise ja tervisega seotud fakte juba enne reisile minekut vältimaks suuremaid probleeme võõral maal. Kui stress vaevab, seatakse tihti küsimärgi alla enese väärtuslikkus ja unustatakse, et sõbrad ja perekond saavad toetada. Kui inimene tunneb, et tal võiks olla stress, tuleks kõigepealt võtta enese jaoks aega ja püüda jõuda selgusele, mis stressi põhjustab. Mõnikord on seda lihtne teada saada, teinekord aga mitte. Samuti võiks rääkida oma murest mõnele lähedasele. Kui mingil juhul ei saa rääkida sõbra või lähedasega, võiks otsida abi professionaalselt nõustajalt
SEKSUAALSUS JA PEREPLANEERIMINE ESIMENE LOENG Reproduktiivtervis- Täieliku vaimse, füüsilise ja sotsiaalse heaolu seisund. Kuidas saaks vähendada abielulahutus, et abielud töötaksid? Kuidas saaks noori õpetada, et see oleks võimalikult läbimõeldud (teismeliste rasedus)? Reproduktiivtervise indikaatorid- on näitajad, mille järgi hinnatakse elanike reproduktiivset tervist. Reproduktiivtervise hindamine- sündivus, imikute surevus (tai kodulehelt saame valida ise andmeid). Naise organism lõpetab arengu peale esimese lapse sündi. FAO- Keisrilõikeid palju- Brasiilia, hästi kõrge protsent. Ka ühendriikides, aga mitte kõikides osariikides, Naiste sigimatus tõuseb, sest vanus tõuseb. Peresünnitused- mehed saavad sünnituse juures olla. Pereplaneerimine- sündide aeg ja arv, naine ja mees saavad ise vaadata millal nad tahavad last saada ja kui palju peaks neid olema. Noortega rääkides tuua emotsioon sisse, et nad mõtleksid laiemalt. Ei tohi tekitada hirme, blokke. Blo
sissejuhatus.....................................................................................................................2 1.Andekuse mõiste......................................................................................................... 4 Andeka lapse tunnused...............................................................................................7 1.2 Andekuse diagnoosimine.................................................................................. 11 1.21 Andekuse diagnoosimise meetodite liigid....................................................12 2.Andeka lapse arendamine..........................................................................................15
kehaga ning selle seost söömishäirete sümptomatoloogiaga (8; 9; 10). Rahulolematus välimusega Eesti kohta üldised statistilised andmed puuduvad. Toetudes internetist pärinevatele APA Monitori andmetele, võib väita, et rahulolematus oma välimusega on üldlevinud. Nn ohutut rahulolematust oma kehaga, mis ei mõjuta elukvaliteeti, esineb 30–40% ameeriklastel: umbes 45%-l ameeriklastest tekitab rahulolematus oma välimusega ärevust või depressiooni, anoreksia vaevab umbes 1% naistest ja 0,1% meestest, buliimia all kannatavad 4–5% naistest ja 0,5% meestest. Samas tuleb arvestada, et anoreksiale ja buliimiale omaseid kalduvusi käitumises ja hoiakutes esineb märksa sagedamini kui diagnoositud juhte. Kehakaalu ja -suurusega seotud probleemid häirivad sagedamini naisi. Nad peavad end tavaliselt suuremaks kui on ning vastassoole meeldivat kehakaalu väiksemaks kui mehed tegelikult eelistavad
Kas Kallel sai tekkida kellegagi esmane kiindumus ei ole samuti teada. Kalle lapsepõlves pidi ta taluma ka väärkohtlemist oma kasuvanemate sõprade ja onu poolt ja ka see on jätnud tema hinge kindlasti haava. Kalle kasuema surm ja kasuisa lahkumine on samuti olnud ühe lapse elus väga traagilised sündmused. Kadusid inimesed, kellega oli tekkinud side, võimalik, et ka kiindumussuhe. Ta pidi läbi elama ema surma ja leinavalu ja teiselt poolt kasuisa poolset hülgamist. See, et Kalle ei ole osanud ka oma pere koos hoida ja lapsi kasvatada on kindlasti tema lapsepõlves kogetud sündmuste tagajärg. http://hope.tktk.ee/kristiina/Anu_Leuska/oo/eriksoni_pshhosotsiaalse_arengu_teooria.html John Bowlby kiindumusteooria Bowlby kiindumusteooria keskendub peamiselt lapse hirmule ja tema käitumisele ohu korral ning tema kiindumusisiku reaktsioonile. Kui me kutsume kiindumust teiste sõnadega
Õpetaja ei tohi oma õpilasi vihata. Indiviidi suhtumine oma tulevikku. Julian Rotter (1968). Konrollikeskne teooria. Inimesed jagunevad kahte: 1) Internaarne isiksus - see mis minust saab sõltub minust enesest. Ma vastutan enda eest ise. 2) Eksternaalne isiksus - minust ei sõltu midagi, kõik on ette määratud. See levib rohkem autoritaarsetes gruppides, totalitaarsetes süsteemides. Inimene ei saa otsustada, valida. Et lapsest ei saaks seda, tuleb talle anda valikuid. Ei tohi segada introvertsust ja ekstravertsust! Ei ole sama asi. Küsimus: Kui inimene on teiste arvamuse suhtes väga tundlik (ei kannata üldse kriitikat), siis mida võib öelda selle inimese eneseväärikuse kohta? Need, kes solvuvad – probleemid enese minaga. On probleeme esesearmastusega. Kui sa oled tubli inimene, keegi ütleb lollakas, siis sa ei jookse ruumist nuttes välja... Märksõnad, mis kuuluvad suhtlemisoskuse arendamise juurde:
Pervik: Paula lood • eelpuberteediealised on seiklushimulised ja natukene metsikud: A. Lindgren: Pipi Pikksukk; A. Pervik: Arabella, mereröövlitütar; K. Salu: Viljaküla Brita lood Tüdrukuteraamatud • teismeliste ja noorte tekstides rõhutatakse täiskavanuks saamise ja (tärkava) seksuaalsusega seotud küsimusi (emotsionaalne, sotsiaalne ja füüsiline küpsemine) • S. Rannamaa: Kadri. Kasuema; • A.Vallik: Anni lood (2001-2007); • E. Uus: Kuu külm kuma (2005); • E. Jaaniste: Elu on ilus (2009); • S. Laidla: Pärnaõietee-lood (al 2006); • E. Sepp: Medaljon (2009); • K. Kurema: Jäätunud võõras (2009) Tüdrukuteraamatud • K. Priilinn: Maarjamäe kägu (2007); • M. Sabolotny: Kirjaklambritest vöö (2007); • L. Tungal: Varesele valu (2002) jpt Poisteraamatud • poisteraamatu keskmes on poiss või poistekamp, suunatud enamasti poistele, kuid poistekaid loevad meelsasti ka tüdrukud.
Minu elu kutse Igaüks on saanud oma elus kutse mõnele tähtsale sündmusele ja igaüks reageerib kutsele ka erinevalt- mõni lihtsalt loeb korra seda kutset ja paneb selle kuhugi sahtlisse tolmu koguma, mõni aga loeb selle hoolikalt läbi ja pingutab selle nimel, et üritusele, kuhu ta kutsuti, ka kohale jõuda ja sellest osa saada. Inimesed otsustavad erinevalt ja see on hea. Elukutse on üks nendest kutsetest, mille igaüks elu jooksul saab. Tegelikult ei esita seda kutset elu, selle esitab endale igaüks ise. Iga inimene ka otsustab ise, millal see kutse esitada ja millal see vastu võtta. Tänapäeva maailmas on keeruline otsustada, mida oma eluga pihta hakata, sest üldine suunitlus on karjääri ja edukusse ning mõtlema peab paljudele erinevatele asjadele nagu raha, elukoht, tulevane töökoht, tulevased kolleegid...Suurim surve tuleb siiski teistelt. Paljud noored võivad tunda, et tegemist on isegi nii keerulise otsusega, et nad ei suudagi seda seda objektiivse
Eesti proosa Rahvajutud Proosa on saanud mõjutust rahvajuttudest ja luulest. Rahvaluule tugineb traditsioonidele on muutlik kuna liigub suust-suhu vastavab kindlatele reeglitele ja on kindlad keerdkäigud, mis jutud peavad olema anonüümne, väljamõtlejat ei tea väljendab pärimusrühma maailmavaadet Müüt Muistend Muinasjutt Faktiline. Kaugest Faktiline. Lähiminevikust. Väljamõeldis. Ajatu. Kohta minevikust. Toimumis Inimeste ja vaimolendite ei saa määrata. Ei ole paigaks varasem või teine abil seletatakse, miks meil seatud kindla rahvaga. maailm. Jumalate ja maailmas midagi on ja vägilaste maailm. kuidas tekkis. Kindla kohaga seotud. Friedrich Robert Faehlmann (1798 1850) "Müütilised muistendid" Eestlane, vaba, talupoja peres. Isa mõisniku usaldusalune ja peale vanemate surma võeti mõisnike hole alla. Sai hea hariduse. A
„Ma ei mõelnud kunagi, et minust võiks saada õpetaja“ alla ja teel esimesse tundi panin selle salaja teadetetahvlile tagasi. Pisut hiljem samal hommi- kupoolikul vaatasid 4. klassi õpilased ülakorruse suures klassiruumis filmi. See oli mustvalge Haridus on lihtsalt ühiskonna hing, mis kandub ühelt põlvkonnalt teisele. loodusfilm – „Saarmad Kanadas“ või midagi sellist. See oli tõenäoliselt ajatäitmiseks mõeldud G.K. Chesterton, 1924 tegevus, kuna see toimus kooliaasta eelviimasel päeval. Me sosistasime pimeduses, teeseldes,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
