kättesaadavana kõigile ehitusprotsessis osalevatele pooltele; päeviku esimene koopia antakse üle tellijale (omanikule), kes säilitab seda koos ehitusprojektiga kogu ehitise olemasolu ajal, teine koopia jääb esialgu hoiule vastutava töödejuhataja kätte, kelle kohustuseks on ehitust puudutava dokumentatsiooni kogumine. Ehitusjärelvalve EHITUSJÄRELEVALVE , mida teeb kohalik omavalitsus oma haldusterritooriumil. Kohalik omavalitsus jälgib seaduse täitmist ning teeb vajadusel ettekirjutusi. Pädevus: 1)ehitusprojektide ja mõõdistusprojektide nõuetele vastavuse kontrollimine. 2) ehitise nõuetele vastavuse kontrollimine. 3) töövõtja nõuetele vastavuse kontrollimine 4) ehitistega toimunud avariide põhjuste uurimise korraldamine. 5) ettekirjutuste tegemine. OMANIKUJÄRELEVALVE , mille teostamise peab nõutud juhtudel tagama omanik. Sisuliselt on omanikujärelevalve omaniku ehitusalal pädev konsultant,
· tehnilise kontrolli teostaja, lifti paigaldaja, hooldaja ja vastutavate isikute nõuetele vastavust.20 4 Tehnilise Järelvalve Ameti koostööpartnerid Arendus- ja järelevalvetegevuse valdkonnas on Tehnilise Järelvalve Ameti koostööpartneriteks Eestis: · Kaitsepolitseiamet: www.kapo.ee · Maksu- ja Tolliamet: www.emta.ee · Politseiamet: www.pol.ee · Päästeamet: www.rescue.ee · Ravimiamet: www.sam.ee · Tarbijakaitseamet: www.tka.riik.ee · Tervisekaitseinspektsioon: www.tervisekaitse.ee · Tööinspektsioon: www.ti.ee · Eesti Akrediteerimiskeskus www.eak.ee Uuringute ning projektidega teeb Tehnilise Järelvalve Amet koostööd: · Ohutusveeb: www.ohutus.ee · Rootsi Töökeskkonnaameti uuring, Market surveillance project "Catalogue Companies" In association with the Swedish Consumer Agency www.av
ja kasutatavad liikumis-, nägemis- ja kuulmispuudega inimestele. (10) Nõuded liikumis-, nägemis- ja kuulmispuudega inimeste liikumisvõimaluste tagamiseks üldkasutatavates ehitistes kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister. (11) Vabariigi Valitsus võib ehitise omadustest ja kasutamise ohutusnõuetest tulenevalt kehtestada nõuded ehitisele või selle osale 7. Kohaliku omavalitsuste roll ehitustegevuse korraldamisel (ehitusseadus) § 19 (4) Kohalik omavalitsus määrab valla või linna ehitusmääruses: 1) ehitise arhitektuursed ja ehituslikud lisatingimused; 2) projekteerimistingimuste avalikustamise korra; 3) ajutise ehitise ehitamise korra ja alad; 4) linna või valla osade, sealhulgas miljööväärtuslike hoonestusalade planeerimise ja ehitamise põhimõtted ja nõuded; 5) kohaliku omavalitsuse ülesannete jaotuse ja tähtajad planeerimis- ja ehitusvaldkonna korraldamisel. 8
Tallinna Ehituskool Rainer Kula Ehituses osalevad osapooled nende õigused ja kohustused Juhendaja : Õp. Roolad Allak Tallinn 2012 TELLIJA ÕIGUSED, KOHUSTUSED JA VASTUTUS Tellijal on kohustus Lepingu täitmisel valminud dokumendid või muud tööd vastu võtta ning tasuda kvaliteetselt ja tähtajaliselt tehtud tööde eest Lepinguga kokkulepitud ajal ja ulatuses. Tellija on kohustatud andma Töövõtjale tööde kvaliteetseks teostamiseks selgelt sõnastatud tööülesande (lähteülesande), mis on Lepingu lahutamatu osa. Tööde teostamise tähtaeg ning Lepingu tasu lepitakse kokku Lepingus. Kui Lepinguga ei ole töö või selle osa teostamise tähtajas või tasus kokku lepitud, kuulub töö või selle osa teostamisele mõistliku aja jooksul ning Tellijal on kohustus maksta tavaline tasu, selle puudumisel aga vastavalt asjaoludele mõistlik tasu. Tellija hangi
ehitusökonomistidena selle sõna kõige laiemas tähenduses. Nendest on saanud tunnustatud eksperdid ehituskulude hindamisel ja nad osalevad paljudes projektides, kus polegi ette nähtud töömahtude loendi koostamist. Siiski on ehitushinna plaanimisel ja kontrollil selline tähtsus, et paljud arhitektid, insenerid ja ehitajad vajavad siin oskusi ning mitmed neist spetsialiseeruvad ümber kas eelarvestajateks või maksumusplaanijateks, kus eelarvestajad töötavad töövõtja huvides ja maksumusplaanijad tellija/hankija huvides. Arvutisüsteemide areng ja ka kasvav ehitamine välisriikides muudab 3 ehitusmaksumuse üheks projekteerimise parameetriks ja koostisosaks, mis eksisteerib koos projekteerimisega. Sellepärast vajab ehitusmaksumuse plaanija kaasajal lisaks oskusele määrata täpne pakkumushind ka kompetentsust paljudes muudes küsimustes. Ta peab töötama koos oma tellijaga investeerimisidee
Algatatud planeeringust tuleb teatada kuu aja jooksul peal selle algatamist vastava ajalehe kaudu, tuues teadaandes ära maa-ala suuruse, asukoha ja algatatud planeeringu eesmärgid. Uue planeerimisseaduse järgi on omavalitus kohustatud teavitama planeeringu algatamisest ka maavanemat. Planeeringu alal elava inimese jaoks on oluline teada, et juhul kui algatatav detailplaneering võib kaasa tuua kinnisasja või selle osa võõrandamise vajaduse, peab kohalik omavalitsus teatama planeeringu alustamisest tähitud kirjaga vastava kinnisasja omanikule kahe nädala jooksul arvates planeeringu algatamise otsuse tegemise päevast. Detailplaneeringuga määratletakse planeeritava ala kruntideks jaotamine, krundi ehitusõigus, krundi hoonestusala, tänavate maa-alad, liikluskorralduse põhimõtted, haljastus ja heakorrastus, ehitiste-vahelised kujad, tehnovõrkude ja -rajatiste paigutus, seatakse keskkonnatingimused ja olulisemad
1.1Sissejuhatus ja üldmõisted 1.1.1 Subjektid Tellija Tellija on juriidilisest või füüsilisest isikust Lepingu pool, kes tellib ehituse omanikujärelevalve tegijalt Lepingu objektiks olevate teenuste teostamise. Tellijat võib esindada tema seaduse või lepingujärgne esindaja. Omanikujärelevalve Ehituse omanikujärelevalve tegija (edaspidi Omanikujärelevalve) on juriidilisest või füüsilisest isikust Lepingu pool, kes teostab ning kellel on seadusejärgne õigus osutada Lepingu objektiks olevaid teenuseid. Omanikujärelevalvet võib esindada tema seaduse või lepingujärgne esindaja. Ehitaja Ehitaja on juriidiline või füüsiline isik, kellega Tellija on sõlminud kokkuleppe ehitise ehitamiseks ning kellel on seadusjärgne õigus ehitada. Projekteerija Projekteerija on juriidiline või füüsiline isik, kellel on seadusjärgne õigus projekteerida
kuulmispuudega inimestele. (10) Nõuded liikumis-, nägemis- ja kuulmispuudega inimeste liikumisvõimaluste tagamiseks üldkasutatavates ehitistes kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister. (11) Vabariigi Valitsus võib ehitise omadustest ja kasutamise ohutusnõuetest tulenevalt kehtestada nõuded ehitisele või selle osale 7. Kohaliku omavalitsuste roll ehitustegevuse korraldamisel (ehitusseadus) § 19 (4) Kohalik omavalitsus määrab valla või linna ehitusmääruses: 1) ehitise arhitektuursed ja ehituslikud lisatingimused; 2) projekteerimistingimuste avalikustamise korra; 3) ajutise ehitise ehitamise korra ja alad; 4) linna või valla osade, sealhulgas miljööväärtuslike hoonestusalade planeerimise ja ehitamise põhimõtted ja nõuded; 5) kohaliku omavalitsuse ülesannete jaotuse ja tähtajad planeerimis- ja ehitusvaldkonna korraldamisel. 8. Detailplaneering ehitustegevuse alusena (planeerimisseadus)
lisaks kõigele tagada eluasemu kättesaadavus elanikele mõistlike. 2. Kinnisvara strateegilise haldamise sisu. -kinnistu hooldusraamatu pidamine ( koostamine, täiendamine, juhindumine ) -kinnisvara korrashoiu tagamiseks vajaliku äriplaani koostamine koos selle elluviimise. - kavandamise ja korraldamisega eelseisvate perioodide hooldustööde graafikute koostamine koos töökirjeldustega. - kinnisvara säilitamiseks vajalike lepingute ettevalmistamine ja koostamine( omaniku ) järelvalve kinnistu ( ehitis ja selle konstruktsioonid, tehnosüsteemid, krunt koos haljastuse ja seal paiknavate rajatistega ) tehnilise seisundi ja seal toimuvate tegevuste üle. - ehitusprojekti juhtimine olemasoleva ning hallatava ehitise rekonstrueerimiseks või selle funktsionaalsete omaduste muutmiseks. 3. Kinnisvara operatiiv-tehnilise haldamise sisu. -kinnistu ja selle üksikute konstruktsioonide ning osade ( ruumide ) regulaarse ülevaatuse korraldamine. -järelvalve
lisaks kõigele tagada eluasemu kättesaadavus elanikele mõistlike. 2. Kinnisvara strateegilise haldamise sisu. -kinnistu hooldusraamatu pidamine ( koostamine, täiendamine, juhindumine ) -kinnisvara korrashoiu tagamiseks vajaliku äriplaani koostamine koos selle elluviimise. - kavandamise ja korraldamisega eelseisvate perioodide hooldustööde graafikute koostamine koos töökirjeldustega. - kinnisvara säilitamiseks vajalike lepingute ettevalmistamine ja koostamine( omaniku ) järelvalve kinnistu ( ehitis ja selle konstruktsioonid, tehnosüsteemid, krunt koos haljastuse ja seal paiknavate rajatistega ) tehnilise seisundi ja seal toimuvate tegevuste üle. - ehitusprojekti juhtimine olemasoleva ning hallatava ehitise rekonstrueerimiseks või selle funktsionaalsete omaduste muutmiseks. 3. Kinnisvara operatiiv-tehnilise haldamise sisu. -kinnistu ja selle üksikute konstruktsioonide ning osade ( ruumide ) regulaarse ülevaatuse korraldamine. -järelvalve kinnistul hooldustöid
1. Ehitusõigus mõisted ja ehitusseaduse reguleerimisala ning üldised nõuded Ehitusõigus õigusnormide kogum, mis reguleerib ehitamist, ehitamisest tulenevaid õigussuhteid sätestades nõuded ehitistele ja projekteerimisele, ehitamise ja kasutamise ja ehitiste arvestuse alused ja korra, vastutuse ehitusõiguse aktide rikkumise eest ning ehitusjärelvalve ning riikliku järelvalve korralduse. §1. Seaduse reguleerimisala (1) Käesolev seadus sätestab nõuded ehitistele, ehitusmaterjalidele ja -toodetele ning ehitusprojektidele ja ehitiste mõõdistusprojektidele, samuti ehitiste projekteerimise, ehitamise ja kasutamise ning ehitiste arvestuse alused ja korra, vastutuse käesoleva seaduse rikkumise eest ning riikliku järelevalve ja ehitusjärelevalve korralduse.
2. Kinnisvara strateegilise haldamise sisu -kinnistu hooldusraamatu pidamine ( koostamine, täiendamine, juhindumine ) -kinnisvara korrashoiu tagamiseks vajaliku äriplaani koostamine koos selle elluviimise kavandamise ja korraldamisega -eelseisvate perioodide hooldustööde graafikute koostamine koos töökirjeldustega - kinnisvara säilitamiseks vajalike lepingute ettevalmistamine ja koostamine( omaniku ) järelvalve kinnistu tehnilise seisundi ja seal toimuvate tegevuste üle - ehitusprojekti juhtimine olemasoleva ning hallatava ehitise rekonstrueerimiseks või selle funktsionaalsete omaduste muutmiseks. 3. Kinnisvara operatiiv-tehnilise haldamise sisu • kinnistu ja selle üksikute konstruktsioonide ning osade regulaarse ülevaatuse korraldamine • järelevalve kinnistul hooldustöid tegevate firmade üle • turvalisuse meetmete tagamine kinnistul
parema kasutuse organisatsioonis töölise spetsialiseerumine. 2. vastutuse delegeerimise vajadus Juhtidel peab olema autoriteeti kuid samas tuleb meeles pidada, et sellega kaasneb ka vastutus. 3. distsipliin - Selleks, et ettevõte oleks edukas peab iga tööline sellesse panustama. Et seda saavutada tuleb karistusi rakendada arukalt. 4. käskude/korralduste ühtsus, so ainuisikulisus töölistel peab olema vaid üks otsene ülemus. 5. juhtimise sisuline ühtsus Terve organisatsioon peab samade eesmärkide poole püüdlema. See tähendab, et erinevatel tiimidel, kel on samasugune eesmärk, peab olema üks ühine juht, kasutades sama plaani. 6. üksikisiku ja kollektiivi huvide ühtsus Üksikisiku huvid ei tohi saada tähtsamaks organisatsiooni huvidest. 7. tasustamine peab arvestama vajadusi Tasustamine peab arvesse võtma selliseid muutujaid nagu:
ehitusökonomistidena selle sõna kõige laiemas tähenduses. Nendest on saanud tunnustatud eksperdid ehituskulude hindamisel ja nad osalevad paljudes projektides, kus polegi ette nähtud töömahtude loendi koostamist. Siiski on ehitushinna plaanimisel ja kontrollil selline tähtsus, et paljud arhitektid, insenerid ja ehitajad vajavad siin oskusi ning mitmed neist spetsialiseeruvad ümber kas eelarvestajateks või maksumusplaanijateks, kus eelarvestajad töötavad töövõtja huvides ja maksumusplaanijad tellija/hankija huvides. Arvutisüsteemide areng ja ka kasvav ehitamine välisriikides muudab 3 ehitusmaksumuse üheks projekteerimise parameetriks ja koostisosaks, mis eksisteerib koos projekteerimisega. Sellepärast vajab ehitusmaksumuse plaanija kaasajal lisaks oskusele määrata täpne pakkumushind ka kompetentsust paljudes muudes küsimustes. Ta peab töötama koos oma tellijaga investeerimisidee
ehitustööd olid tehtud tähtaegselt ja kvaliteetselt ja linoleumi kvaliteedi eest tema vastutama ei pea. Millise otsuse teeb kohus? Vastavalt Ehitusseaduse prg. 6 lg 3 Ehitustoode peab turule laskmisel olema varustatud informatsiooniga selle omaduste ning kasutusala ja -viiside kohta (kasutus- ja paigaldusjuhend) oleks OÜ Põrandakate pidanud K-Rauta kauplust informeerima selle toote omaduste ja kasutusala kohta. Lisaks miks paigaldas töövõtja sellise materjali tööruumi, kui teadis selle sobimatutest omadustest? § 3. Ehitisele esitatavad nõuded (1) Ehitis peab olema projekteeritud ja ehitatud hea ehitustava ning ehitamist ja ehitusprojekti käsitlevate õigusaktide kohaselt ega või tekitada ohtu inimese elule, tervisele või varale või keskkonnale. Ehitise rekonstrueerimise ja laiendamise korral tuleb tagada rekonstrueeritavate või laiendatavate osade vastavus käesolevas paragrahvis sätestatud nõuetele. Kultuurimälestisel
võimalusi, peab teadma ka erinevate töövõtulepingute tüüpe ja nendest tulenevat hinnakujundamise viise. Esialgne töövõtu korralduse tüübi valik oleks soovitav teha vahetult peale projekti ulatuse ja eesmärkide määratlemist. Töövõtu korraldamise kavandamine, mis algab korralduse meetodi esialgse valikuga projekti määratlusel, täpsustub ja võib muutuda projekti ettevalmistamise etapi jooksul, lõpeb töövõtja valikuga ja töövõtu- ja käsundus- ja muude lepingute sõlmimisega tööde ning teenuste tellimiseks, riskide maandamiseks jm. See on protsess, mille käigus lisaks töövõtu korralduse meetodi valikule määratakse hinnapakkumise küsimisel kasutatava: pakkumiskutse dokumentide struktuur pakkumiste menetlemisel rakendatavad reeglid pakkumuste hindamise kriteeriumid riskid ja nende vähendamise võimalused
3. Ettevõtte välis- ja sisekeskkond. Ehitusettevõtte eesmärgid. Sisemine keskkond eesmärgid, struktuur, ülesanded, tehnoloogia ja inimesed. Väliskeskkond tarbijad, konkurendid, tarnijad, seadusandlus, rahandus ja pangangandusorganisatsioonid, tehnoloogilised muudatused, majandamise tingimused, tööturg ja sotsiaalsed tingimused. Ehitusettevõtte eesmärgid: tulukus, kasumi saamine, ettevõtte suurendamine 4. Ehitusettevõtte väliskeskkond. vt. eelmist. Riik teostab ehitustegevuse reguleerimist seadusandluse kaudu. Riiki käsitletakse tänapäeva maailmas kui kõrgeimat ühiskondliku institutsiooni. Väliskk ettevõte muuta ei saa. 5. Ehitusettevõtte sisekeskkond. Ehitusettevõtte sisekeskkonna moodustavad eesmärgid, struktuur, ülesanded, tehnoloogia ja Inimesed. Seda keskkonda saab ettevõtja muuta. Näiteks muudab ressursside paigutust. 6. Riigivõimu kolm põhilist tegevuse liiki majanduse juhtimisel. Riigi tegevuses eristatakse:
Ühiskonna struktuur = avalik sektor + ärisektor + kodanikuühiskond 1.) Avalik sektor Peamine eesmärk: teenida avalikku huvi (,,enamuse arvamus", erahuvide ühisosa) Sinna kuuluvad: · AÕJI - Avalik-õiguslik juriidilised isikud o Riik o Põhiseaduslikud institutsioonid: 1. Riigikogu 2. Riigikontroll 3. Vabariigi President 4. Vabariigi Valitsus 5. Kohalik omavalitsus 6. Kohus 7. Õiguskantsler 8. Eesti Pank Seos ärisektoriga: I. Keskkond (poliitiline, õiguslik, majanduslik) II. Ostab teenuseid III. Kontroll tarbijakaitse ntks IV. Infrastruktuur Seos kodanikuühiskonnaga: I. Töökohad II. Avalikud hüved tarbitav kõigile (haridus), teenused tarbitav maksjatele (ühistransport) III. Kontroll politsei ntks IV. Keskkond (poliitiline, õiguslik, majanduslik) 1 2
AVALIK HALDUS Kordamisküsimused eksamiks ettevalmistumisel aineprogrammi teemade osas Teema 1. Riik ja ühiskond 1. Avaliku-, erasektori ning kodanikuühiskonna olemus, struktuur ja sektorite omavaheline koostoime tasakaalustatud ühiskonnakorralduses ( Loengu materjal) I Avalikusektori olemus (poliitika, riik)- osa majandusest, mis on seotud valitsuse rahaliste ülekannetega. Kontrolli funktsiooni teostab valitsus monetaar - ja fiskaalpoliitikaga. A/S tuumaks on riik. A/S tegeleb valitsemise ja haldamisega. A/S-i põhiülesanne on rahvusliku julgeoleku ja sotsiaalse heaolu kindlustamine. Institutsionaalsest aspektist lähtudes on A/S see osa majandusest, kuhu kuuluvad riigi- ja munitsipaalasutused, - fondid ja ettevõtted. Avaliku sektori funktsioonid: 1) riigivalitsemise ja omavalitsuse korraldamine 2) seadusandluse ja õigusemõistmise korraldamine 3) riigikaitse 4) avaliku korra tagamine
välismõju olemas, läheb kov-st välja, regulatiivsus: HMS §43 lg 2, haldusaktist andmise keeldumine on haldusakt, ühepoolne regulatsioon: keeldumine on ühepoolne tahteavaldus, üksikregulatsioon, haldusakt 3. Tartu Linnavalitsus otsustab anda ehitusloa Näituse tänavale Tartu Linnavalitsuse ettevõtlusosakonna büroohoone ehitamiseks tegemist haldusorganiga: linnavalitsus, avalik-õiguslik presumptsioon, subjektiteooria: ainult linnavalitsus saab anda ehitusluba, teostab võimu; tegemist on linnavalitsuse enda osakonnaga, 1 aga omab ka välismõju seoses kolmandate isikutega, ehitusluba avaldab nendele reaalset mõju. regulatiivsus on olemas, ühepoolne regulatsioon, ühepoolne tahteavaldus, tegemist on üksikregulatsiooniga, adressaat olemas, tegemist haldusaktiga. 4. Linnavalitsuse arhitektuuri ja ehituse osakonna juhataja annab osakonna peaspetsialistile
§116 Põhikohustus ja kõrvalkohustus - kõrvalkohustuse rikkumine ei pruugi alati olla oluline lepingu rikkumine. § 141. Kõrvalkohustused Kõrvalkohustusteks on eelkõige: 1) käendamisest ja garantii andmisest tulenevad kohustused; 2) käsiraha andmisest tulenevad kohustused; 3) leppetrahvi kokkuleppimisest tulenevad kohustuse LEPINGU RIKKKUMINE JA ÕIGUSKAITSEVAHENDID Kas lepingurikkumine on karistatav riigi poolt, kas see on väärtegu või kuritegu - eraõiguses lepingu täitmise järelvalve on lepingu poolte kohustus, riik tagab vaid vaidlemisekorra (kohtumenetlus). Lepingurikkumise sisu- kokkuleppe rikkumine Kas ja kuidas lepingupooled saavad lepingut täitma sundida - andes pikendust, kahju hüvitamist nõuda, aga füüsilist lepingu täitmist ei ole. Lepingurikkumise vabandatavus - lepingu rikkumises ei ole süü oluline. vt VÕS teine variant : kui teine pool oma käitumisega (1) Võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav.
AINE : TÖÖTERVISHOID JA TÖÖOHUTUS Koosneb neljast osast: 1. Tööõigus 2. Tuleohutus 3. Töötervishoid 4. Tööohutus TÖÖÕIGUS (16.06.1999a) RT I 1999, 60, 616, jõustunud 26.07.1999 OHUTEGURID · Füüsikalised ohutegurid §6 · Keemilised ohutegurid §7 · Bioloogilised ohutegurid §8 · Psühhofüsioloogilised ohutegurid §9 TÖÖANDJA KOHUSTUSED JA ÕIGUSED §13 TÖÖTAJA KOHUSTUSED JA ÕIGUSED §14 TÖÖKESKKONNASPETSIALIST §16 TÖÖKESKKONNAVOLINIK §17 TÖÖKESKKONNANÕUKOGU §18 TÖÖTERVISHOIUTEENUS JA SELLE OSUTAJA §19 TÖÖÕNNETUSE JA KUTSEHAIGUSTE UURIMISE KORD §24 TÖÖ JA PUHKEAJA SEADUS RT I 2001, 17, 78 PUHKUSESEADUS RT I 2001, 42, 233 TÖÖTERVISHOIU- JA TÖÖOHUTUSALASE VÄLJAÕPPE JA TÄIENDÕPPE KORD RTL 2000, 136, 2157 TÖÖTAJATE DISTSIPLINAARVASTUTUSE SEADUS RT I 1994, 28, 424 JÄRELVALVEORGANID: · TÖÖINSPEKTSIOON www.ti.ee · TERVISEKAITSEINSPEKTSIOON w
tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. 41. Millal ei vasta töövõtulepingu alusel teostatud töö lepingutingimustele? (1) Töö peab vastama lepingutingimustele. Lepingutingimustele peavad vastama ka töö juurde kuuluvad dokumendid.(2) Töö ei vasta muu hulgas lepingutingimustele, kui:1) tööl ei ole kokkulepitud omadusi;2) kokkuleppe puudumisel töö omaduste kohta ei sobi töö teatud otstarbeks, milleks tellija seda vajab ja mida töövõtja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui tellija võis mõistlikult tugineda töövõtja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki tööd tavaliselt kasutatakse; 3) töö kasutamist takistavad õigusakti sätted, mida töövõtja lepingu sõlmimisel teadis või pidi teadma; 4) kolmandal isikul on töö suhtes nõue või muu õigus, mida ta võib esitada;
3.Loetle ehituse tööettevõtu korralduse viisid. 1)Ehituse peatööettevõtja - fikseeritud hinnaga tööettevõtt, b-kulude katmise hinnaga tööettevõtt. 2)Projekteerimis- ehitustööettevõtja - projekteerimis-ehitustööettevõtu skeem, b-ehitus-arendustööettevõtuskeem. 3)Professionaalne juhtimistööettevõtt: a-tellija-agent, b-ehitus-juhtimisettevõtja. 4)Omal jõul ehitamine. 4.Kellele jaoks on töövõtja valikul kohustuslik rakendada võistupakkumise protseduuri. Võistupakkumine on kohustuslik riigihangete puhul. Riigihange on riigi, linna või valla eelarvest, riiklikest fondidest või riigi garanteeritud laenudest finantseeritavad ehitused. 5.Mida määrab detailplaneering. Detailplaneering määrab: a)kogu maaala kohta: 1)maa-ala kruntideks jaotamise, 2)krundi ehitusõiguse, 3)tänavad ja
4)Hinnakirjal tööettevõtu lepingud. 2.Kulude katmisel põhinev 2)pikim summaarne projekteerimis-ehituskestus; 3)omanik keerukust, võistluse vajalikkust ja vastutust ning riski jaotust. 13.Liigita tellijad tööettevõtu korralduse seisukohalt . hind. 1)kulud + protsendina maksumusest määratav teenustasu; jääb töövõtja suhtes nõuandja rolli ja tema mõju ehitusele on 3.Loetle ehituse tööettevõtu korralduse viisid. 1)Kinnisvara- ja arendusfirmad. 2)Investorid. 3)Ehitise 2)kulud + fikseeritud summana määratav teenustasu; min; 4)projekti ettenägematud muutused võivad ka fikseeritud 1)Ehituse peatööettevõtja - fikseeritud hinnaga tööettevõtt, b- hõivajad. 4)Riigi- ja munitsipaalasutused
töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmata jätmise osas. 2. Maailma TTO organisatsioonid ja nende funktsioone. WHO - Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) on loodud 7. aprillil 1948. aastal. Tänaseni tähistatakse igal aastal 7. aprillil maailma tervisepäeva. Hetkel on WHOs 193 liikmesriiki. Eesti on WHO liige alates 1993. aastast ning kuulub Euroopa piirkonna koosseisu, kus on kokku 53 riiki. WHO toetus liikmesriikidele on eelkõige sisuline kui otsene rahaline abi. ILO rahvusvaheline tööorganisatsioon. ILOl on 183 konventsiooni ja 180 soovitust. 8 töötajate põhiõigusi puudutavat konventsiooni käsitlevad ühinemisvabadust, organiseerumisõigust, sunniviisilise ja kohustusliku töö keelustamist, kollektiivläbirääkimise õigust, laste töö kaotamist ning töö ja kutsealase diskrimineerimise kõrvaldamist. üks ÜRO perekonda kuuluvatest organisatsioonidest, asutatud 1919
või ülevaatuse kokkuvõtte. VANDEAUDIITORI KUTSEEKSAM Kutseeksami korraldab rahandusministeerium ja selle võtab vastu eksamikomisjon. Kutseeksami korral kehtestab rahandusminister määrusega. Kutseeksami aluseks on kutseeksami programm ja selle alusel valitud küsimused. Kutseeksam korraldatakse vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui kord aastas. Kutseeksami aja, koha ja dokumentide esitamise tähtaja määrab audiitortegevuse järelvalve nõukogu. Eksam toimub eesti keeles ning eksamineeritava isikuomadustega tutvumiseks ja sobivuse hindamiseks võib korraldada vestluse, et tagada hindamise objektiivsus kasutatakse eksamineeritava andmeid kodeeritult v.a isikuomaduste selgitamisel. Kõik eksamiga seotud andmed, mis on sisestatud kutseeksami registri infosüsteemi ei ole avalikud. Eksamikomisjon koostatakse vähemalt 5 liikmelisena. Liikmed ja esimehe nimetab või kutsub tagasi järelevalve nõukogu. Komisjoni liikme
nimetatud isik või asutus, maksab raskeveokimaksu raskeveoki valdaja, kes on kantud liiklusregistrisse. Raskeveoki kasutaja on raskeveokimaksu maksjaks, kui ta kasutab raskeveokit kasutuslepingu või omandireservatsiooniga müügilepingu alusel ja tema andmed on kantud liiklusregistrisse. Nimetatud kande puudumisel maksab raskeveokimaksu raskeveoki omanik. Raskeveokimaksu maksustamisperiood on kvartal. Loeng 4: Ettevõtte asutamine. Firma tegevuse lõpetamine. Ettevõtja tegutsemine ehitusalal (1) Isikul on lubatud ehitada, projekteerida, teha ehitusuuringuid, omanikujärelevalvet, ehitusprojektide ja ehitiste ekspertiise ning tegeleda ehitusjuhtimisega, kui ta on ettevõtja äriseadustiku tähenduses ning tal on: 1) majandustegevuse registri (edaspidi register) registreering ja 2) vastavasisuline õigussuhe käesoleva seaduse §-s 47 nimetatud pädeva isikuga (edaspidi vastutav spetsialist) või peab füüsilisest isikust ettevõtja
08.04.2004] (2) Planeerimisalase tegevuse korraldamine valla või linna haldusterritooriumil on kohaliku omavalitsuse pädevuses. Kohalik omavalitsus: 1) tagab maakasutuse ja ehitamise aluseks vajalike planeeringute olemasolu; 2) tagab planeeringu koostamisel avalike huvide ja väärtuste ning huvitatud isikute huvide tasakaalustatud arvestamise, mis on planeeringu kehtestamise eeldus; [RT I 2009, 28, 170 - jõust. 01.07.2009] 3) tagab kehtestatud planeeringute järgimise. (3) Kohalik omavalitsus korraldab planeerimisalast tegevust käesoleva seadusega sätestatud korras ka kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumiga piirnevas avalikus veekogus, kui kavandatakse ehitist, mis on kaldaga püsivalt ühendatud. [RT I 2009, 37, 251 - jõust. 10.07.2009] § 5. Valla või linna ehitusmäärus Kohalik omavalitsus kehtestab valla või linna ehitusmääruse: 1) valla või linna territooriumi või selle osa planeerimise ja ehitamise reeglite seadmiseks, välja arvatud maakasutus- ja
aastal. Jäätmed - on inimtegevusest moodustunud, oma tekkimise ajal või tekkekohas kasutuselt kõrvaldatud esemed, ained või nende jäägid. Jäätmevaldaja on jäätmetekitaja või muu isik või riigi kohaliku omavalitsuse asutus, kelle valduses on jäätmed. Jäätmetekitaja - on isik või riigi või kohaliku omavalitsuse asutus, kelle tegevuse käigus tekivad jäätmed, või isik, kelle tegevuse tulemusel jäätmete olemus või koostis muutub. Jäätmehooldu - Jäätmekäitlus, järelvalve jäätmekäitluse üle ja jäätmekäitluskohtade järelhooldus. Jäätmekäitlus - jäätmete kogumine, vedamine, taaskasutamine ja kõrvaldamine. Jäätmete liigitamine: Olmejäätmed tootmisjäätmed (tööstusjäätmed) erijäätmed püsijäätmed orgaanilised jäätmed ohtlikud jäätmed Olmejäätmed - kodumajapidamisjäätmed ning kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud koostise ja omaduste poolest samalaadsed jäätmed.
.tähendab seda, et kogu riigivõim peab lähtuma rahvast, st toimuma rahva otsesel ja kaudsel heakskiidul. Rahvas võib heakskiidu anda nii otseste kui kaudsete vahendite abil , rahvahääletusel v valimiste teel. Demokraatliku legitimatsiooni nõue vastandub jumalale. Monarhi võim on demokraatia seisukohalt vastuvõetamatu. Riigivõimu rajamine mõistusele, ratsionaalsusele, mingile kindlale ideoloogiale või ideele ei ole lubatav. Legitimatsiooni peamised vormid on personaalne ja sisuline. 2.1.1.1 Personaalne legitimatsioon. See viitab riigivõimu teostaja isikule. Demokraatia kohaselt peab riigivõimu teostajal olema side rahvaga. Vähemalt osa riigivõimu teostajaid peab olema valitud rahva poolt, ülejäänud võivad rahvaga olla seotud kaudsemalt. Riik on oma ül täitmiseks asutanud mitmesuguseid eraõiguslikke sihtasutusi ja äriühinguid, kelle iseseisvus ministrist on küllaltki ulatuslik. Poliitiline otsustamise mõiste viitab demokraatlikule otsustamisele
ega seda liiki majutusettevõttele kehtestatud nõuetele, võib ettevõtja kasutada muud sobivat määratlust. §19. Majutusettevõtte tunnustamine (1) Ettevõtja võib osutada majutusteenust ainult tunnustatud majutusettevõtte kaudu. (2) Majutusettevõtte tunnustamine on majutusettevõtte vastavuse hindamine kohustuslikele nõuetele. (3) Majutusettevõtet tunnustab oma haldusterritooriumi piires kohalik omavalitsus, kes kaasab selleks eksperdina turismiinfokeskuse töötaja või muu pädeva isiku. (31) Kui majutusettevõte ei vasta ühelegi § 18 lõikes 1 nimetatud liigi kirjeldusele ega seda liiki majutusettevõttele kehtestatud nõuetele, võib majutusettevõtte tunnustada liiki määratlemata või ettevõtja poolt määratletuna, kui majutusettevõte vastab majutusettevõtetele kehtestatud üldnõuetele. (4) Majutusettevõtetele esitatavad kohustuslikud nõuded ja majutusettevõtte tunnustamise korra
keskkond – kogum elus ja eluta looduse tegureid, mis mõjutavad biosüsteemi, milles see eksisteerib INSTITUTSIOONID keskkonnakaitse institutsioon – keskkonnakorraldusega tegelevad riigi- ja omavalitsusasutused ning valitsusvälised organisatsioonid keskkonnakorralduse süsteem Eestis: o Riigikogu – kõrgeim seadusandlik organ o Vabariigi Valitsus – täidesaatva riigivõimu teostaja o Keskkonnaministeerium – Eesti Vabariigi territooriumil ning keskkonnapoliitikat ellu viiv kõrgeim täitevorgan keskkonnaministeeriumi ülesanded: o riigi keskkonna- ja looduskaitse korraldamine o loodusvarade kasutamise, kaitse ja arvestamise korraldamine o järelevalve looduskeskkonnale ohtlike ainete kasutamise üle o ilmavaatlused