Kui ettevõtja aastakäive on suurem kui 250 000 krooni ja ta võtab end arvele maksuametis käibemaksukohuslasena, kaasneb sellega nõue kanda end äriregistrisse. Kuigi FIE-na tegutseva ettevõtja majandustegevuse aruandlus ja registreerimistoimingud on võrreldes äriühingutega suhteliselt lihtsad ja odavad, tuleb seda ettevõtlusvormi valides endale teadvustada, et FIE vastutab äri ebaõnnestumise korral võlausaldajate ees kogu oma varaga. Loeng 2: Ehituse defineerimine. Ehitustoodangu iseloomustus. Ehitis on aluspinnasega kohtkindlalt ühendatud ja inimtegevuse tulemusena ehitatud terviklik asi. Ehitised jagunevad hooneteks ja rajatisteks. Hoone on katuse, siseruumi ja välispiiretega ehitis. Hoone, mille ruumiõhu kvaliteedi tagamiseks, sealhulgas temperatuuri hoidmiseks, tõstmiseks või langetamiseks, kasutatakse energiat, on sisekliima tagamisega hoone. Rajatis on ehitis, mis ei ole hoone. Rajatiseks loetakse muu hulgas mere
vastavuse seaduse sätteid, arvestades käesolevast seadusest tulenevaid erisusi. § 2. Terminid (1) Ehitis on aluspinnasega kohtkindlalt ühendatud ja inimtegevuse tulemusena ehitatud terviklik asi. Ehitised jagunevad hooneteks ja rajatisteks. (2) Hoone on väliskeskkonnast katuse ja teiste välispiiretega eraldatud siseruumiga ehitis. (21) Hoone, mille ruumiõhu kvaliteedi tagamiseks, sealhulgas temperatuuri hoidmiseks, tõstmiseks või langetamiseks, kasutatakse energiat, on sisekliima tagamisega hoone. (3) Rajatis on mis tahes ehitis, mis ei ole hoone. Funktsionaalselt koos toimivatest rajatistest koosnevat ehituslikku kompleksi võib käsitleda käesoleva seaduse tähenduses ühe rajatisena. Rajatis on muu hulgas ka mere või siseveekogu põhja süvendamise teel rajatud laevakanal, seikluspark, mänguväljak. (4) Projekteerimine on: 1) ehitise või selle osa arhitektuurne ja ehituslik kavandamine; 2) ehitise tehnosüsteemide kavandamine;
Tallinna Tehnika Ülikool Ehitusteaduskond Referaat ,,Ehitusprojekt. Staadiumud ja osad" Üliõpilane: Juhendaja: 2012 õa SISUKORD 1. Ehitusprojekt 3 2. Projekti staadiumid 3 2.1 Projekteerimise käik 4 2.2 Projekteerimise eeltööd 5 2.3 Projekteerimise lähtedokumendid 6 2.4 Projektistaadiumid 7 3. Muud ehitusdokumendid 12 4. Kasutatud allikad 15 1 Ehitusprojekt Majandus- ja kommunikatsiooniministri määrus n67 ,,Nõuded ehitusprojetile" 1. Peatükk üldised nõuded. § 2
eesmärgiks on haldurile lepinguga haldamiseks üleantud kinnisvara: a.füüsiline säilitamine eelkõige objekti korrashoiuks vajalike tegevuste loetelu alusel nende täitmiseks vajalike kokkulepete sõlmimine. Füüsiline säilitamine tähendab üldjuhul objekti tehnilise korrasoleku (tehnohooldustööd) ja soovitud puhtusetaseme tagamist (heakorratööd), samuti parendamist nign kohandamist muutunud vajaduste järgi. b.juriidiline säilitamine eelkõige kogu korrashoiu käigu dokumenteerimine ja sõlmitud lepingutega võetus osapooltele antud õiguste ja kohustuste korrektse täitmise jälgimine ning võimalike lahkhelide lahendamine. Selle eesmärgi saavutamiseks tuleb tagada korrashoiu käigu omanikupoolne järelevalve koos kõigi dokumentide arhiveerimise ja nõutava ajavahemiku jooksul säilitamisega. c.majanduslik säilitamine- eelkõige objekti majanduskava alusel korrashoiuks vajalike rahavoogude juhtimine ja korrahoiu tulemuse finantsanalüüs koos nõutava ja kokulepitud
2) ehitamise vastavust ehitusprojektile; 3) ehitamise korral nõuetele vastavate ehitustoodete kasutamist; 4) ehitamise tehniliste dokumentide olemasolu; 5) ehitamise tehniliste dokumentide nõuetele vastavust; 6) ehitustööde kvaliteeti; 7) ehitustööde ohutust kolmandate isikute suhtes, ehitise ja ehitusplatsi korrashoidu ning keskkonna saastamise vältimist. 4. Projekteerimise ja ehitamise mõisted (ehitusseadus) §2 Projekteerimine on: 1) ehitise või selle osa arhitektuurne ja ehituslik kavandamine; 2) ehitise tehnosüsteemide kavandamine; 3) ehitises kasutatava tehnoloogia kavandamine; 4) ehitise elueast lähtuv ehitise nõuetele vastava kasutamise ja hooldamise tehnomajanduslik hindamine. Projekteerimise tulemuseks on ehitusprojekt. Ehitamine on: 1) ehitise püstitamine; 2) ehitise laiendamine; 3) ehitise rekonstrueerimine; 4) ehitise tehnosüsteemide muutmine; 5) ehitise lammutamine. 5. Ehituse ja ehitamise mõisted
EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Ehituskonstruktsioonid Ehitusfüüsika Tehnosüsteemid Sisekliima Energiatõhusus Tallinn 2011 EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Targo Kalamees, Endrik Arumägi, Alar Just, Urve Kallavus, Lauri Mikli, Martin Thalfeldt, Paul Klõšeiko, Tõnis Agasild, Eva Liho, Priit Haug,
= dl + µdl + dl kus: i =1 EI i =1 EA i =1 EA N, M ja Q- väliskoormusest tekkivad sisejõud N, m ja q- ühikjõust tekkivad sisejõud. Raami ja tala puhul: n n Mm Nn = dl + dl (viimane liidetav väga saleda terasraami puhul i =1 EI i =1 EA Sõrestiku puhul: n Nn = dl i =1 EA 2. Ehitusmaterjalid Künnapase poolt kontrollitud ja heaks kiidetud 2.1 Puidu kaitse mädanemise, mädanikseente eest. On konstruktiivsed ja keemilised võtted. Konstruktiivsete võtete eesmärgiks on luua puitkonstruktsioonile sellised füüsilised tingimused, mis seente arengut ei soodusta. Nende võtete eesmärk taandub sellele, et säilitada puitu kuivana. Puitkonstruktsioon peaks olema kaitstud sademete eest ja konstruktsioonid peaksid olema tuulutatavad. Keemiliste võtete puhul puitu töödeldakse mürkainetega e. antiseptikutega.
· TAGAB KÕRGE KVALIFIKATSIOONIGA ALLTÖÖVÕTJATE KASUTAMISE · OMANIKUL ENAM VÕIMALUSI OSALEDA EHITUSE JUHTIMISEL · PIIRHINNA RAKENDAMISEL ON VÕIMALIK OSA HINNARISKIST JAGADA EHITAJAGA PUUDUSED TELLIJA POOLT VAADATUNA: · ILMSELT MITTE MADALAIM HIND TELLIJA HINNARISK SUURIM * KOGENEMATUD VÕI PAHATAHTLIKUD TÖÖVÕTJAD VÕIVAD TUUA KAHJU · OMANIKU KULUTUSED KONTROLLILE ON SUUREMAD EELARVESTAJA * KAETAVATE KULUDE DEFINEERIMINE ON KEERUKAS ERITI ÜLDKULUDE OSAS NÄIDE LIIBBÜA * PIIRHIND EI PRUUGI PIDADA NÄIDE VIRU EELISED TÖÖVÕTJA POOLT VAADATUNA: · MINIMAALNE HINNARISK · ERALDI TASUTAKSE TEHNOETTEVALMISTUSE JA KALENDAARPLAANIMISE EEST ( MUIDU ÜLDKULUD) PUUDUSED TÖÖVÕTJA POOLT VAADATUNA: · KASUM VÕIB JÄÄDA VÄIKSEMAKS . KASUM NÄHTAV. ODAVAID ALLTÖÖVÕTJAID EI OLE OTSTARBEKAS KASUTADA · ALLUTATUS TELLIJA KONTROLLILE
2) ehitamise vastavust ehitusprojektile; 3) ehitamise korral nõuetele vastavate ehitustoodete kasutamist; 4) ehitamise tehniliste dokumentide olemasolu; 5) ehitamise tehniliste dokumentide nõuetele vastavust; 6) ehitustööde kvaliteeti; 7) ehitustööde ohutust kolmandate isikute suhtes, ehitise ja ehitusplatsi korrashoidu ning keskkonna saastamise vältimist. 4. Projekteerimise ja ehitamise mõisted (ehitusseadus) §2 Projekteerimine on: 1) ehitise või selle osa arhitektuurne ja ehituslik kavandamine; 2) ehitise tehnosüsteemide kavandamine; 3) ehitises kasutatava tehnoloogia kavandamine; 4) ehitise elueast lähtuv ehitise nõuetele vastava kasutamise ja hooldamise tehnomajanduslik hindamine. Projekteerimise tulemuseks on ehitusprojekt. Ehitamine on: 1) ehitise püstitamine; 2) ehitise laiendamine; 3) ehitise rekonstrueerimine; 4) ehitise tehnosüsteemide muutmine; 5) ehitise lammutamine. 5. Ehituse ja ehitamise mõisted
8)garanteeritud maksimumhinna puhul on võimalik osa riskist jagada tööettevõtjaga. Puudused tellija poolt vaadatuna: 1)mitte kõige odavaim variant; 2)pahatahtlikud või kogenematud tööettevõtjad võivad tuua kahju; 3)garanteeritud maksimumhind võib mitte vastu pidada tingimuste muutumisel; 4)omaniku kulutused juhtimisele ja kontrollile on suuremad; 5)kaetavate kulude defineerimine on keeruline ja võib põhjustada ülekulu. Eelised töövõtja poolt vaadatuna: 1)min hinnarisk; 2)töövõtjale tasutakse eraldi tehnoettevalmistamise ja kalenderplaanimise jne eest, mis muidu toimub kogusumma sees. Puudused tööettevõtja poolt vaadatuna: 1)honorar võib jääda väiksemaks, võrreldes kasumipotentsiaaliga tuntud riskitaseme puhul; 2)tööettevõtja on allutatud tellija detailsele kontrollile; 3)juhtimine on keeruline, sest projekteerimine ja ehitamine
Tagab et projekt vastab teadmisi või ressursse. Juhtimisfirma täidab teenustasu eest tingimuste muutumisel; 4)omaniku kulutused juhtimisele ja 7)keskkonnakaitse abinõud; b)iga krundi kohta eraldi: 1)krundi projekteerimistingimustele (projekteerimisloale) ja omaniku ehitusel tellija osa. Meetod võimaldab tellijal osaleda kontrollile on suuremad; 5)kaetavate kulude defineerimine on kasutuse otstarve, 2)lubatud ehitiste arvu, 3)suurima planeeringule. 2)Projekteerimisload-määratavad ehituses. Kasutatakse spetsiaalset projektjuhtimisfirmat, kas keeruline ja võib põhjustada ülekulu. ehitusalase pinna, 4)ehitise lubatud kõrguse. projekteerimistingimused, koostatakse planeering. pidevalt tegutsevat või ühe projekti jaoks. Ühe projekti firmal 28
A osa küsimuste vastused 1. Juhtimisteaduse olemus ja juhtimise kohta inimühiskonnas. JUHTIMINE ON EESMÄRGILE JÕUDMINE TEISTE INIMESTE KAASABIL MIKS inimesed lasevad ennast juhtida (alluvad juhtimisele)? · abitus ja alaväärsuskompleks · armastus · oma lolluse tunnistamine KES on need, kes juhivad teisi? · missioonitunne · egoistlikud kaalutlused · jumalad ja väljavalitud KUIDAS (mille abil) juhitakse? · hirm & toores jõud · veenmine (moraalne mõjutamine) · `prääniku' pakkumine (majanduslik huvi) w KUS toimub juhtimine? · organisatsioon · grupp (kamp, töörühm...) · mass 2. Juhtimistegevus kui protsess ja selle koostisosad (lisa: R. Alas lk 10) Juhtimine on mõjutamine; eesmärgile jõudmine teiste inimeste kaasabil. Juhtimine on tegevus, mis võimaldab saavutada organisatsiooni eesmärgid oma ressursside plaanimise, organiseerimise ja kontrollimise kaudu. Alas'i õpiku järg
käigus ja lihtsustas ka kulude ratsionaalset jaotamist erinevate ehituskonstruktsioonide, aga ka viimistlus- ja eritööde tegijate vahel. See metoodika on valdavalt kasutusel ka tänapäeval. Kuigi Eestis on kogusummal põhinevad ehituslepingud igapäevane nähtus, kuna tellijatel/hankijatel puuduvad piisavad teadmised ehitusest, neil on vähe rahalisi vahendeid, tahetakse maksimaalselt maandada oma riske ning võimalikult kiiresti ehitusprojekt lõpuni viia, on maailmas aga aja jooksul vaid kogusummal põhinev ehituslepingute süsteem taanduma hakanud. Selleks on kaks põhjust: 1) Vaatamata sellele, et kasutusel olnud töömahtude loendid pidid teoreetiliselt olema koostatud lõplikult väljakujundatud projekti ideekavandi alusel, kujunesid nendest vaid hüpoteetilised mudelid, kuhu ehituse käigus tuli sisse viia lugematuid muudatusi. Seetõttu polnud töövõtjal
Töövõtulepingu Üldtingimusi II. LEPINGU OBJEKT (TÖÖ) punkt 8. Lepingu objektiks olevale tööle esitatavad kvaliteedinõuded lepitakse kokku Lepingus, viidates võimaluse korral konkreetsetele kvaliteedinõuetele ja/või kvaliteediklassile. Kui Lepingus kvaliteedinõudeid kokku lepitud ei ole, tuleb järgida kehtivaid õigusakte ja head ehitustava. Projekteerija vastutab, et antud projekt vastaks üldistele tingimustele vastavalt EhS § 18 lõige 2 - Ehitusprojekt peab olema koostatud selliselt, et selle järgi ehitatav ehitis vastaks käesoleva seaduse §-s 3 sätestatud nõuetele (§ 3. Ehitisele esitatavad nõuded - (1) Ehitis peab olema projekteeritud ja ehitatud hea ehitustava ning ehitamist ja ehitusprojekti käsitlevate õigusaktide kohaselt ega või tekitada ohtu inimese elule, tervisele või varale või keskkonnale. Ehitise rekonstrueerimise ja laiendamise korral tuleb tagada rekonstrueeritavate
7)ehitusmaksumuse limiit 8)tellija jaoks oluliste materjalide ja seadmete hinnaklassi kirjeldus (viimistlus, santehnika jne) 9)eelarvekulude struktuur (agregeerituse tase). 6. Millest osadest koosneb ehituse eelprojekt (varem nimetatud tehniline projekt) Eelprojekt - ehitusloa taotlemiseks. Nõuetele vastavalt vormistatud korruste plaanid, vaated, lõige (lõiked), asendiplaan ning seletuskiri. Ehitusloa taotlemisel tuleb eelprojekt kooskõlastada ning tasuda riigilõiv. V.6 1. Loetle vajalik dokumentatsioon montaaziks ratastelt a)montaaziplaan korruste kaupa b)montaazi tunnigraafikud igale töövahetusele c)ehitusplatsi töökorraldusplaani. 2. Loetle ehitusjärelvalve ülesanded 1. Võrdleb lepingu dokumente kavandi dokumentidega 2. Osaleb hoonete mahamärkimisel 3. Esitab loendi töödest ja sõlmedest, mille kohta ehitaja peab tegema tööjoonised 4. Võrdleb tööjoonised kavandi dokumentidega ja annab neile heakskiidu 5
suurust ja jaotust; neil on oluline roll piiratud ressursside kasutamisel ja neist oleneb see, kuidas firmad ressursse oma toodangu valmistamiseks kombineerivad. Piirprodukti väärtus (VMP) näitajat mis ühendab tegureid, millest ressursi nõudlus sõltub: Hüvise turuhind ja ressursi piirprodukt. Kasumit maksimeeriv firma palkab iga ressurssi niisuguse koguse, mille juures ressursi piirprodukti tulu võrdub piirprodukti kuluga. 42 Ehitise defineerimine. Ehitustegevuse liigid. Nõuded ettevõtja tegutsemisele ehitusalal. Vastutav spetsialist ehituses. Ehitis on aluspinnasega kohtkindlalt ühendatud ja inimtegevuse tulemusena ehitatud terviklik asi. Ehitised jagunevad hooneteks ja rajatisteks. Ehitustegevuse liigid: Ehitise püstitamine Laiendamine Rekonstrueerimine Tehnosüsteemide muutmine Lammutamine Ehitada võib ehitusettevõtja. Ehitusettevõtja kogustused: Tegama ehitusprojekti kohase ehitamise
finantsplaneerimise ja teatud juhtudel ka projekteerimise läbimisel võib kerkida vajadus prioriteetide muutmiseks. 1. Peatöövõtt Üks kõige levinum töövõtu viis, mille puhul sõlmib tellija lepingud eraldi nii projekteerimisfirmaga projekteerimistöödeks ja ehituse peatöövõtjaga ehitustöödeks. Traditsioonilise peatöövõtu puhul peaks võistupakkumise või ehitajaga läbirääkimise alguseks ehitusprojekt (kavand) olema valmis põhiprojekti mahus. Põhiprojekti eest vastutab peatöövõtja ees tellija, tellija ees aga projekteerija. Sõlmitava lepingu tüüp sõltub tellija soovist. Joonis 3.1 Võimalik peatöövõtu korraldusskeem Peatöövõtu meetodi puhul tuleb silmas pidada, et omaniku madalaimad kulud projektile (rajatavale ehitisele) tagatakse projekteerimisaegse ehituskulude kontrolli ja ehituse hinnapakkumise menetlemise detailide kaudu.
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
tänapäevastamisse, võib energia tarbimist hoonetes vähendada kuni 40%. Energiasäästlikkus – on ressursisäästlik ja keskkonnateadlik kütuste tootmine, transport ja kasutamine, elektri ning soojuse genereerimine elektrijaamades ja katlamajades, muundamine, ülekanne ning jaotamine elektri- ja soojusvõrkudes ning kasutamine tarbija juures. Energiaaudit – on mõõtmistel ja andmetel tuginev põhjalik analüüs, mis selgitab energia kasutust sisekliima tagamisega hoones või selle eraldi kasutatavas osas. Energiaauditi osad: Hoone kirjeldus; Hoone andmestik; Hoone tehnilise ja energeetilise olukorra kirjeldus; Renoveerimis- ja parandamissoovituste tabel; Renoveerimis- ja parandamistööde maksumuse arvutus; Saadava energiasäästu arvutus jm. Energiaaudit võib maksta 9 000 – 18 000 krooni Energiaaudiitor – koostab energiaauditi, kes kasutab selleks
Hoone on väliskeskkonnast katuse ja teiste välispiiretega eraldatud siseruumiga ehitis. Rajatis on ehitis, mis ei ole hoone. 2. Mis on tehnosüsteem ehitusseadustiku mõistes? Tehnosüsteem on ehitise toimimiseks, kasutamiseks või ohutuse tagamiseks vajalike seadmete, paigaldiste või kommunikatsioonide kogum koos vajalike konstruktsioonielementidega. 3. Millistele ehitistele kehtivad energiatõhususe nõuded? Energiatõhususe nõudeid kohaldatakse hoonele, mille sisekliima ja ruumiõhu kvaliteedi tagamiseks, sealhulgas temperatuuri hoidmiseks, tõstmiseks või langetamiseks, kasutatakse energiat. 4. Mis on ümberehitamine ja mis oluline rekonstrueerimine ehitusseadustikus? Ehitise ümberehitamine ehk rekonstrueerimine on ehitamine, mille käigus olemasoleva ehitise omadused muutuvad oluliselt. Oluline rekonstrueerimine on ehitamine, mille puhul on hoone
Jaanis Koppel Ehituse organiseerimine ja tehnoloogia Kursuseprojekt Õppeaines: Ehituse organiseerimine Ehitusteaduskond Õpperühm: EI-61 Juhendaja: Aivars Alt Tallinn 2010 1 Sisukord 1. Sissejuhatus .......................................................................................................................................... 4 2. Ettevalmistustööd ............................................................................................................................... 10 2.1 Tööde kirjeldus ............................................................................................................................. 10 2.1.1 Tööprojekt ............................................................................................................................. 10 2.1.2 Lammutus ja koristustööd ...................................
Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 2. Koostatud 30.12.2001. Laevade ehitus. Täiendatud 13.09.2003. Laevade ehitus. Teema 2. Tehniline järelvalve tsiviillaevade üle. Inimkonna ja meresõidu tihedalt seotud ajalugu tunneb tuhandeid mereõnnetusi, mille ohvriks aegade jooksul on saanud sadu tuhandeid, võib olla miljoneid inimesi. Ohvritena ei saa vaadata mitte ainult hukkunuid vaid ka neid, keda laevaõnnetus on puudutanud teisiti: kes kaotanud tervise, kes vara, kes töö, kes töövilja. Kaasajal laevakatastroofidega kaasnev loodusreostus kätkeb endas suurimat ohtu, mille ilmnemine või neutraliseerimine võtab aastaid ja aastakümneid, mis võib avaldada kardinaalset mõju miljonitele inimestele. Juba aastasadu tagasi hakati välja töötama teatud norme meresõiduohutuse suhtes. Esmalt puudutasid need laevale võetava lasti hulka.
4. Ehitisi, mis rahuldavad p.1, 2, 3. nõudeid, loeb nõukogu ehitatuks hea ehitustava (üldtunnustatud ehitusreeglite) järgi. Nõuete, reeglite, normide, juhendite jne. tüüpi teavet, mida rakendatakse selliste ehitiste kavandamiseks, püstitamiseks, muutmiseks või kasutamiseks, peab nõukogu heaks ehitustavaks (üldtunnustatud ehitusreegliteks), sõltumata sellest, kas seda teavet on kirjeldatud või formaliseeritud (vormistatud dokumendina). 5. Nõukogu tunnistab heaks ehitustavaks (üldtunnustatud ehitusreegliteks) ka 5.1. Nõukogu liikmesorganisatsiooni poolt väljaantud, ehituse tehnilisse külge puutuvad dokumendid, kui need on antud organisatsiooni ainupädevuses, või see on antud küsimuses vaieldamatu autoriteet; kui need ei ole küll antud organisatsiooni ainupädevuses, ent on kooskõlastatud kõigi kaaspädevate organisatsioonidega. 5.2. Ehitusküsimustes pädevate riigiasutuste poolt ette-nähtud korras väljaantud, ehituse
Tallinna Ehituskool Rainer Kula Ehituses osalevad osapooled nende õigused ja kohustused Juhendaja : Õp. Roolad Allak Tallinn 2012 TELLIJA ÕIGUSED, KOHUSTUSED JA VASTUTUS Tellijal on kohustus Lepingu täitmisel valminud dokumendid või muud tööd vastu võtta ning tasuda kvaliteetselt ja tähtajaliselt tehtud tööde eest Lepinguga kokkulepitud ajal ja ulatuses. Tellija on kohustatud andma Töövõtjale tööde kvaliteetseks teostamiseks selgelt sõnastatud tööülesande (lähteülesande), mis on Lepingu lahutamatu osa. Tööde teostamise tähtaeg ning Lepingu tasu lepitakse kokku Lepingus. Kui Lepinguga ei ole töö või selle osa teostamise tähtajas või tasus kokku lepitud, kuulub töö või selle osa teostamisele mõistliku aja jooksul ning Tellijal on kohustus maksta tavaline tasu, selle puudumisel aga vastavalt asjaoludele mõistlik tasu. Tellija hangi
elektrilöögioht ning muud samalaadsed tegurid. (2) Tööandja peab rakendama abinõusid, et füüsikalistest ohuteguritest tulenevat terviseriski vältida või viia see võimalikult madalale tasemele. (3) Tööandja tagab, et radioaktiivset ainet kasutades või seda ainet sisaldava töövahendiga töötades järgitaks kiirgusseaduses sätestatud ohutusnõudeid ning et aine või töövahend ei satuks kõrvalise isiku kätte. (4) Töökoha sisekliima õhutemperatuur ja -niiskus ning õhu liikumise kiirus peab olema tööülesande täitmiseks sobiv, tagada tuleb töökohtade varustatus värske õhuga. Sobiva sisekliima määramisel tuleb arvestada töötajate arvu ruumis, töötajate vaimset ja füüsilist koormust, tööruumi suurust, kasutatavate töövahendite spetsiifikat ning tehnoloogilise protsessi laadi. [RT I 2007, 3, 11 - jõust. 01.03.2007]
Järvamaa Kutsehariduskeskus Teedeehitus TE13 Laas Õun AS TEEDE REV-2 Praktika aruanne Juhendaja: Indrek Trei, objektijuht Paide 2011 2 SISUKORD SISSEJUHATUS.............................................................................................................. 3 1 PRAKTIKAETTEVÕTTE ISELOOMUSTUS................................................................... 4 1.1 Firmast.................................................................................................................... 4 1.2 Ajalugu..................................................................................................................... 4 1.3 Tooted ja teenused.................................................................................................. 4 1.4 Ettevõtte juhtimissüsteem......................................
Hoone projekteerimist korraldab peaprojekteerija: projekteerimistööde peatöövõtja (arhitekt, ehitusinsener või tehniliste eriosade projekteerija). Vastutaval spetsialistil peab olema kutsekvalifikatsioon või erialane kõrgharidus ja erialane kolmeaastane töökogemus. Ehitusprojekt on ehitise või selle osa ehitamiseks vajalike dokumentide kogum, mis koosneb tehnilistest joonistest, seletuskirjast, hooldusjuhendist ja muudest asjakohastest dokumentidest. Ehitusprojekt, mille järgi ehitatakse, peab olema koostatud või kontrollitud pädeva vastutava spetsialisti poolt. Ehitusprojekti staadiumid: - Eskiisprojekt arhitektuurne ja krundi planeeringu idee, hoone ligikaudne suurus, põhimõtteline ruumijaotus - Eelprojekt on kooskõlastamiseks, ehitusloa taotlemise menetlemiseks ja ehitusloa väljaandmiseks - Põhiprojekt määrab tehnilised lahendused ehituspakkumiste korraldamiseks
ühishoone projekteerimistöödele (korraldaja RKAS) 2011 loodi MTÜ Eesti BIM kompetentsikeskus, tegemistest kirjutatakse www.cadfoorum.ee 2011 valmis Ragn Sells jäätmekütuse jaam (teostas Maru ehitus) 2 2011 3D mudel Tallinna vanalinnast, mis on hetkel geomeetriline mudel 2011 teostati esimene riigihange ehitustöödele, kus ehitusprojekt oli koostatud BIM mudelina, selleks oli Narva Politsei ja Piirivalveameti ühishoone ehitustööd (teostas Fund Ehitus OÜ) 2012 märts avaldas Senate Properties uued BIM juhendid 2013 august Suur-Ameerika 1 ehk superministeeriumite ehitustööde hange (hange nurjus) 2013 üha enam projekte projekteeritakse mudelis. Järjest enam lõputöid toestatakse BIM-i kohta. Katsetatakse BIM-i mudelit ehitusplatsil ehitusjuhtimises. Kõik otsivad õiget tarkvara?
käigus ja lihtsustas ka kulude ratsionaalset jaotamist erinevate ehituskonstruktsioonide, aga ka viimistlus- ja eritööde tegijate vahel. See metoodika on valdavalt kasutusel ka tänapäeval. Kuigi Eestis on kogusummal põhinevad ehituslepingud igapäevane nähtus, kuna tellijatel/hankijatel puuduvad piisavad teadmised ehitusest, neil on vähe rahalisi vahendeid, tahetakse maksimaalselt maandada oma riske ning võimalikult kiiresti ehitusprojekt lõpuni viia, on maailmas aga aja jooksul vaid kogusummal põhinev ehituslepingute süsteem taanduma hakanud. Selleks on kaks põhjust: 1) Vaatamata sellele, et kasutusel olnud töömahtude loendid pidid teoreetiliselt olema koostatud lõplikult väljakujundatud projekti ideekavandi alusel, kujunesid nendest vaid hüpoteetilised mudelid, kuhu ehituse käigus tuli sisse viia lugematuid muudatusi. Seetõttu polnud töövõtjal
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS KIVI- JA BETOONKONSTRUKTSIOONIDE EHITUS EHITUSPROJEKT Referaat Juhendaja : Pärnu 201? Enne hoone ehitamist, tuleb taotleda kohalikust omavalitsusest projekteerimistingimused, kui need ei ole juba määratud detailplaneeringuga. Seejärel tuleb teha kavandatava hoone projekt, mis tuleb kooskõlastada vastavate ametitega (näit. Päästeteenistus, Tervisekaitse, Maanteeamet, jne.) Seejärel viia kooskõlastustega projekt omavalitsusse, kust väljastatakse ehitusluba
2)pahatahtlikud või kogenematud tööettevõtjad RESSURSSE võivad tuua kahju; 3)garanteeritud maksimumhind TELLIJA MÄLU võib mitte vastu pidada tingimuste muutumisel; EELISED OMANIKU POOLT VVADATUNA: 4)omaniku kulutused juhtimisele ja kontrollile on -EHITAJA KOGEMUSE ARVESTAMISE suuremad; 5)kaetavate kulude defineerimine on VÕIMALUS KAVANDI FAASIS ILMA keeruline ja võib põhjustada ülekulu. Eelised KONFLIKTITA OMANIKU JA PROJEKTEERIJA töövõtja poolt vaadatuna: 1)min hinnarisk; VAHEL 2)töövõtjale tasutakse eraldi tehnoettevalmistamise -KULUDE JA AJA PARIM ( SÕLTUMATU ) ja kalenderplaanimise jne eest, mis muidu toimub HINDAMISE VÕIMALUS kogusumma sees
on läbinud keskkonnamõju hindamise täienduskoolituse ja sooritanud vastava eksami ning esitanud seda tõendava dokumendi. (12) Kui isik ei ole litsentsi kehtivuse peatamise aja jooksul keskkonnamõju hindamise täienduskoolitust läbinud ja vastavat eksamit sooritanud või kui litsentsi kehtivuse peatamise aluseks olevad asjaolud ilmnevad kolme aasta jooksul litsentsi kehtivuse peatamise otsuse tühistamisest arvates või kolmandat korda, tunnistab keskkonnaminister litsentsi kehtetuks. (13) Litsentsi kehtetuks tunnistamise korral määrab keskkonnaminister tähtaja litsentsiga lubatud tegevuse lõpetamiseks. (14) Litsentsi vormi ja selle taotluse vormi kehtestab keskkonnaminister määrusega. Hädaolukorra seadus 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Seaduse reguleerimisala (1) Käesolev seadus sätestab kriisireguleerimise, sealhulgas hädaolukorraks valmistumise ja
jms maa oluliseks osaks ning käibes osaleb kinnisasi tervikuna. Omanik on see, kes otsustab, kuhu, millise ehitusprojekti järgi, kes ja mis ajaks ehitab. Ehitise omaniku kohustused: ehitusprojekti koostamine, ehitusuuringute läbiviimine, ehitusprojekti ekspertiisi tegemine, omanikujärelevalve teostamine, ehitusjuhtimise korraldamine, ehitamine, ehitise ekspertiisi teostamine. 14. Maavalitsuste ja OVte tegevus ehituse korraldamisel. Annab välja, tunnistab kehtetuks ehituslubasid, kasutuslubasid; teostab ehitusjärelevalvet; annab kirjalikku nõusolekut tehnosüst muutmiseks, väikeehitise rajamiseks (kuni 60m2); esitab andmeid ehitusregistrile; määrab projekteerimistingimused; tagab avaliku ja üldkasutatava teede, haljastuse korrasolu. 15. Põhilised ehitusfirmade tegevust reguleerivad majandusseadused. Äriseadustik: riigi seaduste osa, mis puudutab ärindust (äriregister, FIE, AS, OÜ jne). RP seadus : RP korraldamine.