Koostaja: ,,Nimi" ,,Klass" ,,Koht + aasta" Riietus Rõivad Muinas- Egiptuses õmmeldi tavaliselt linasest. Enamus inimesi kandis jämeda- toimelisemast kangast riideid, kuid väga elegantsed olid noortest linataimedest kootud õhukesed kangad. Et riietesse jääksid kaunid voldid, neid tärgeldati. Mõnikord aga kooti kangasse kaunistuseks valgeid niite. (Vana- Egiptus lk.40) Kehakatte kangas paljastas isiku ühiskondlikku positsiooni. Näiteks vaaraode riie tehti kullaga läbi kootust linasest. Lihtkodaniku kehakate valmistati kargemast materjalist, nahast või taimekiust, näiteks pilliroost. Suurnikele õmmeldi riided lõuendist. Preestrid kandsid teatud tseremooniate puhul leopardinahka. Riided pidid olema kuuma kliima tõttu avarad, kerged ja lihtsakoelised. Meeste ja naiste riietumises suuri erinevusi polnud. Meeste riided lubasid liikuda vabamalt
Seepärast polnud ka riietusel esialgu tarbefunktsiooni, vaid eeskätt dekoratiivne ja sümboolne tähendus. MainasEgiptus oli 4 üks esimesi tsivilisatsioone ja kuna sealne kliima on kuum ja maapind kuiv, siis on sellest ajast säilinud palju riideid, ehteid ja kunstiesemeid peaaegu muutumatul kujul. Rõivamood muutus MuinasEgiptuses aegade jooksul äärmiselt vähe ning alati kanti kõrvuti uutega ka endisi rõivaesemeid. Algselt oli rõivaste lõige äärmiselt algeline, enamasti ebakorrapärase kolmnurga kujuline. Kuumast kliimast olenevalt pidi kehakate täitma kolme põhinõuet: olema avar, napp ja kerge. Ülakeha võisid soovi korral katmata jätta nii mehed, kui ka naised , kuid enamasti katsid naised oma ülakeha küllalt sagedalt. Alastikultuuri siiski ei viljeldud, kuna seda peeti amoraalseks
Seepärast polnud ka riietusel esialgu tarbefunktsiooni, vaid eeskätt dekoratiivne ja sümboolne tähendus. MainasEgiptus oli 4 üks esimesi tsivilisatsioone ja kuna sealne kliima on kuum ja maapind kuiv, siis on sellest ajast säilinud palju riideid, ehteid ja kunstiesemeid peaaegu muutumatul kujul. Rõivamood muutus MuinasEgiptuses aegade jooksul äärmiselt vähe ning alati kanti kõrvuti uutega ka endisi rõivaesemeid. Algselt oli rõivaste lõige äärmiselt algeline, enamasti ebakorrapärase kolmnurga kujuline. Kuumast kliimast olenevalt pidi kehakate täitma kolme põhinõuet: olema avar, napp ja kerge. Ülakeha võisid soovi korral katmata jätta nii mehed, kui ka naised , kuid enamasti katsid naised oma ülakeha küllalt sagedalt. Alastikultuuri siiski ei viljeldud, kuna seda peeti amoraalseks
VANA - EGIPTUS 3100 eKr - 332 eKr ISELOOMUSTUS Vana-Egiptus ehk Egiptus oli vanaaja maa Kirde-Aafrikas Niiluse kallastel ligikaudu praeguse Egiptuse kohal Egiptus koosnes põhjapoolsest Alam-Egiptusest ja lõunapoolsest Ülem-Egiptusest. Kogupindala oli umbes 34 000 km² Vana-Egiptuse algust loetakse umbes aastat 3100 eKr ning lõppu vallutusest Rooma riigi poolt 30 eKr või mõnikord kreeklaste vallutusest 332 eKr Riigi kuningas oli egiptlaste jaoks olemasolu kese ning riigi edu ja jõukuse tagatis. Tal oli ainsana otseside jumalatega, ta kehastas jumalate ligiolu maa peal, mõjutas looduse ja ajaloo käiku ja tagas maailmakorda. Ta oli teoreetiliselt kõigi Egiptuse templite ainus legitiimne preester; tema funktsioonid olid delegeeritud preestritele. Kõike, mida kuningas rahva ja maa nimel saavutas, peeti jumalate anniks vastutasuna ehitiste, ohvrite ja muude templiandide eest ISELOOMUSTUS
Vana-Egiptus: riietus ja välimus Vana-Egiptuse stiil riietumise suhtes on täielikult vastupidine tänapäeva moele. Kindlasti on ka mingi väike osa vanast ajast tänapäevani säilinud, kuid seda ka üpriski vähe. Vana-Egiptuse riietumisstiil oli väga ilus ja konkreetne. Kanti valgest riidest pikki kleite, mille dekolteedel olid silmapaistvad kaunistused. Neil pidid silma paistma just ehted, seetõttu ka riideid tagasihoidlikumad. Kas neil oli peas mõni ilus võru, käte ümber rõngad või kaelas keed. Mehed kandsid tavaliselt niudevöid, tuunikalaadseid särke ja seelikuid. Naised aga kandsid pahkluuni ulatuvaid tuppkleite koos salli või keebiga jahedama ilma jaoks. Tol ajal oli ka kombeks kasutada palju kosmeetikat. Kõige tuntum
Ida-virumaa Kutsehariduskeskus Referaat Soengukunsti ajalugu Muistne Egiptus Maria Bogdanova 1JUK Aineõpetaja nimi: Ulvi Aro Sisukord 1.SISSEJUHATUS ...............................................................................................................................3 2.MEHED .............................................................................................................................................4 3.NAISED ..................................................................................
Eksisteeris kaks soengutüüpi. Punutud patsid Lahtised juuksed SKALBI SALK (juuksed kammiti pöörisele kokku ja sõlmiti) Juuksed värviti taimsete värvidega. Meeste soenguid kaunistati sulgedega, teokarpide ja loomahammastega. Soengud meenutasid pühade loomade välimust. Kasutati loomade villa, nahka, hambaid, sulgi. Naiste soenguid kaunistati lillede, lintide ja sulgedega. VANA-AEG Muistne Egiptus Soengumood oli muistses Egiptuses, 3000 e.m.a aukohal, seda tõestavad urnidelt, kirstudelt ja hauakambrite seintelt leitud maalid. Muistsetel Egiptlastel oli ka oma juukse jumal Soenguid läbis geomeetriline figuur- trapets. Peamine soengu atribuut oli parukas millel oli ka peakatte roll. Paruka vorm, materjal ja mõõtmed näitasid sotsiaalset päritolu. Parukaid valmistati naturaalsetest juustest, loomade karvadest, siidniidist, köitest, taimekasvudest.
Kirjeldan kuidas teha erinevatest ajastustest inspireeritud meike ning kes olid sel ajal tähtsamad jumestus- kunstnikud või moeikoonid. Töö kirjutamiseks sain palju informatsiooni Katrin Sangla jumestamisraamatust ning Kate Mulvey ja MelissaRichardsi raamatust ,, Meie sajandi iluideaalid: naiste imago: 1890-1990". 1.JUMESTAMINE MUINASAEGADEL Loodusrahvad meikisid end peamiselt maskeeringuteks, sest nad elasid alatises hirmus nähtamatute ohtude ees. Näole kanti eredavärvilisi maalinguid, püüdes sel viisil endale võimalikult hirmuäratavat ja ähvardavat välimust anda. Sõjamaaling oli kohustuslik meestel. Naised, kes liikusid ainult kodupiirkonnas, ei jumestanud end. 1.1 Muinas-India Väljakaevamiste käigus on saadud informatsiooni, et nii mehed kui naised on end jumestanud juba ligikaudu 5000 aastat tagasi. Alguses jumestati ainult näitlejaid, hiljem ka tavalisi inimesi. Näole kanti krohvikiht, mille saavutamiseks kasutati jahu,
Nad püüdsid igati saavutada heledat nahavärvust. Juuksed olid loomulikult tumedad ja neidki püüti pleegitada Kreeklaste arusaama järgi pidi inimese hingeline ilu olema kooskõlas välise iluga, harmoonilise kehaga. Selle saavutamiseks tuli hoolitseda oma keha eest, mida õpetasid nn kosmeedid Kudumiskunsti pidid oskama kõik naised. Kõikide pealmiste rõivaste jaoks kasutati villast, alumiste ja koduste riiete jaoks linast riiet Linane riie oli pleegitatud, villane tavaliselt värvitud. Peale sissekootud ornamendi osati tekstiili kaunistada nii tikkimise kui trükkimise abil RIIETUS NAISED 700 - 168 eKr Kandsid lihtsaid kehakatteid, milleks oli enamasti nelinurkne kangatükk. Õmblustööd polnud peaaegu üldse, sest rüü vajas vaid mähkimist ja drapeerimist. Viisi, kuidas kangas endale ümber seada ja voltida, määras traditsioon
IDA VIRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS nimi 1 PJUE JUUKSURI AJALOOLINE KUJUNEMINE Referaat Juhendaja: SISIUKORD 1.Sissejuhatus 2.Muistne Rooma 3.Muistne Egiptus 4.Muistne Kreeka 5.Keskaeg 6.Renessanss 7.Barokk 8.Rokokoo 9.19. sajand 10.20. sajand 11. 21. sajand 12.Kokkuvõte 13.Kasutatud kirjandus 1.SISSEJUHATUS Referaadi teemaks on „Juuksurite ajalooline kujunemine“ , milles toon välja erinevate riikide ilu- ja moevoolu ajaloo, räägin ka sellest kuidas keskajal tekkis juuksuri amet ning kes ta oli. Iga teema kohta lisan ka mõne pildi. 2.Muistne Rooma
Naistele koguni rõhutati, et kübara ostmisel tuleb kiiresti otsustada, kuidas oma juuksele anda ilus vorm. Ja nagu öeldakse et kõik kordub, aga uues kuues, siis omal moel oleme lõpuks tagasi alguses kus naiste ja meestemoel peakatete osas erinevusi ei olnudki. Pole enam ammu uudiseks oma poiss-sõbra kapi ,,moerüüstamine" kaabuga naine ei jää kunagi tähelepanuta. 3 EGIPTUS Vana-Egiptuse kultuur hakkas kujunema IV aastatuhande lõpus enne Kristust Niiluse jõe kallastel. Algselt olid vaid väikeriigid ehk noomid, mis hiljem, ühise niisutussüsteemi loomisel, kujunesid läbi pika arengu üheks ühtseks Egiptuse riigiks. Niiluse iga- aastased üleujutused, kunstlik niisutamine ja soodne kliima lõid head tingimused põlluharimiseks. Niiluse org kaistses ka hästi rändrahvaste ja nende rünnakute eest,
Nõnda kaunistatuna ongi India naine jõudnud ajalooraamatute piltidele ja templite seinamaalinguile. Muinasegiptus Antiikajal oli jumestuse eesmärgiks enamasti kaunistada ja kaitsta nahka kõrvetavate päikesekiirte eest. Vanas Egiptuses peeti iluravist kõrgelt lugu. Haudagi pandi surnule kaasa muuhulgas ka tema kosmeetikavahendid. Üllataval kombel olid juba siis tuntud needsamad vahendid, mis praegugi. Hästi säilinud matmisleiud on andnud väärtuslikku informatsiooni egiptlaste kommetest. Egiptlased ei mõelnud oma iluravivahendeid ise välja, nad jätkasid traditsioone, mille pärisid oma esiisadelt. Niiluse kallastel elanud karjakasvatajad olid juba mesoliitikumis määrinud oma nahka rasvaga ning maalinud näole ja kehale kujundeid taimedest saadud värvainetega. Jumestuskunst täiustus ja seda hakkasid kasutama ka naised. Vanas Egiptuses kuulus meik nii meeste kui naiste igapäevasesse rutiini. Eriti silmameiki kasutasid kõik, vaatamata eale ja soole
VANA-EGIPTUS Egiptlased nimetasid Egiptust mustaks ja punaseks maaks, sest Niiluse ääres oli must ja viljakas muld, kuid sellest edasi laius kõrb VANA-EGIPTUSE KULTUUR Vanem kiviaeg kuni 10 000a. e.Kr. Siis jahtisid egiptlased lõvisid, kitsi ja metsikuid karju maal ning krokodille ja jõehobusid jõe soos. Noorem kiviaeg algas umbes 5000 a. e.Kr. Sel perioodil avastasid inimesed tule. Õppisid loomi karjatama ja vilja kasvatama. Kahe kuningriigi maa sai alguse umbes a. 3000 e.Kr., kui Menes ühendas Ülem-ja Alam- Egiptuse. Kaevati kraave, et kuivendada pinnast. Tekkisid kindlad külad. Vaaraode valitsemine 2920e.Kr.-332 e.Kr. Egiptuses oli oma oma võimsuse tipul. Arendati kaubandust võõraste maadega
sandlipuu õligi kasutada kodustes kosmeetikatoimingutes, rääkimata toiduvalmistamisest. Tänapäeval tuntud aroomiteraapia juured on pärit Egiptusest, kus kasutati kehalõhnastajaid ka viirukit rituaalides ja meditsiinilistel eesmärkidel. Teraapia idee on hoida keha ja vaim harmoonilises ühenduses ning tasakaalus, millesse uskusid teadaolevalt ka vanad egiptlased, kellele ilu, maagia ja meditsiin olid elu lahutamatud koostisosad. Dekoratiivkosmeetikat kasutasid egiptlased juba 7000 aastat tagasi. Peeti ilusaks värvimist malahhiidi (roheline vasemaak), galeniidi (must pliimaak) ja ookeri (punane rauaoksiid) abil. Malahiit oli aluseks rohelisele silmavärvile ( wadju ), mida algselt kanti laialt üle silmade ja põskede ülaosa. Hiljem asendati wadju mustal galeniidil põhineva silmameigiga ( kohl/ mesdemet ) ja punasel ookril baseeruva huulevärvi ja põsepunaga. Pulbreid säilitati erilistes kosmeetikalaegastes, mis olid jõukuse märgiks
egiptlased, kellele ilu, maagia ja meditsiin olid elu lahutamatud koostisosad. Mari Sarv 3 38E Eesti Esimene Erakosmeetikakool Kosmeetika ajalugu Rahvusvaheline CIDESCO Kool Referaat Dekoratiivkosmeetikat kasutasid egiptlased juba 7000 aastat tagasi. Peeti ilusaks värvimist malahhiidi (roheline vasemaak), galeniidi (must pliimaak) ja ookeri (punane rauaoksiid) abil. Malahiit oli aluseks rohelisele silmavärvile ( wadju ), mida algselt kanti laialt üle silmade ja põskede ülaosa. Hiljem asendati wadju mustal galeniidil põhineva silmameigiga ( kohl/ mesdemet ) ja punasel ookril baseeruva huulevärvi ja põsepunaga. Pulbreid säilitati erilistes kosmeetikalaegastes, mis olid jõukuse märgiks
Senisest enam hinnati rõivaste mugavust. Jäigad kroogitud kraed asendusid pehmete pitskaelustega ning pikapeale kadusid meeste pükstemoest polsterdused. 17. sajandi mood hakkas väljendama kandja isiksust ning rätsepad arvestasid oma töös kandja soove. Louis XIV õukonda tungis barokkstiil. Uue stiili nimeks sai suite. Vastupidiselt 16. sajandi kombele rõivatükke omavahel juhuslikult kokku panna, valmistati kaks või enam esemeid samast kangast ja kanti komplektina. 17.sajandi lõpp tõi kaasa meeste ja naiste rõivastiilide lahknemise. Keskis esile ka erinev mood suvel ja talvel. Talvel kanti paksemaid kangaid ja õhemad kangad jäeti soojemateks aegadeks. Esile keskisid ka moeloojad. Seni oli naisterõivaid tehtud meesrätsepate poolt või kodudes. Nüüd loodi kuninga soosingul naisterätsepate gild, kuhu ihkasid tööle saada paljud. 3.2.Kangad Pitsiga ehiti 17
Meeste juuste ja habemete värvimised, lõikused läbi aegade Muinas- Egiptus Sel ajal kandsid mehed parukaid. Kunigapere ja ülikud ajasid pea kiilaks ja kandsid inimjuustest valmistatud parukaid. Muinas-Kreeka 6.saj eKr hakkasid mehed eelistama lühikest lõikust. Pikki juukseid kandsid poisid, noorukid, raugad. Parukad polnud nii moes, kuid kanti siiski. Mehed kui ka naised kasutasid juuste hoolitsemisel parfüüme ja õlisid. 444.eKr hakkasid mehed oma juukseid värvima mahapestava pulbriga. Kasutusel olid ka võltsjuuksed. Juuksed ning habemed olid tol ajal võrdse tähtsusega. Tõsiselt võetav oli vaid habemega mees. Samuti pühendasid mehed palju aega oma keha vormis hoidmisele ning meikisid ja lõhnastasid end. Muinas-Rooma Enamikel Rooma kodanikel olid laubale kammitud juuksed(lühikesed). Tollal
mõjutanud. Kõige esimeseks parfüümivormiks võib pidada viirukit, mille avastasid mesopotaamlased umbes 4000 aastat tagasi. Antiikkultuuris põletati vaiku, eeterlahuseid ja puitu religioossetel tseremooniatel. Tihti leotati aromaatset puitu ja vaiku vees ja õlis ning hõõruti vedelikuga oma keha. Samuti palsameeriti selle lõhnaõliga surnuid. 1.1 Egiptus parfüümide häll Tänu Egiptuse iidsete hauakambrite hieroglüüfidele teame, et parfüümid mängisid egiptlaste elus tähtsat rolli. Esimesed märkmed viirukitest pärinevad Egiptusest umbes 3000. aastast eKr. Eriti populaarseks muutusid need kuninganna Hatsepsuti ajal, kes oli ise paljude ekspeditsioonide eesotsas, et leida
......................................................lk 4 5. - Templid............................................................lk 5 6. - Põllumajandus..................................................lk 6 7. - Kiri...................................................................lk 7 8. - Igapäevaelu......................................................lk 8 9.- Muud.................................................................lk 9 Püramiididest. Egiptlased olid esimesed tõsised insenerid ja ehitasid vägevaid templeid, linnu ning püramiide. Suurimate püramiidide ehitamiseks kulus üle kahe miljoni kiviploki, millest igaüks kaalus kuni 2,5 tonni. Mõned neist raiuti kaugetest kivimurdudest ja toimetati mööda Niilust parvedega kohale. Egiptuses on kokku üle 80 kuninglikku püramiidi. Need rabavad kiviehitised olid vaaraode hauakambriteks, pühadeks paikadeks, kust surnud valitseja hing võis iga päev taevasse rännata.
kulla ja kalliskividega. 2. Keskaja naine Naise tavaliseks riietuseks oli ikka kleit. Tavaliselt kantsid naised villast tuunikat või hõlmikseelikut. Kleite valmistati erinevatest materjalidest (puuvill, lina, vill). Tavaliselt olid kleidid ikkagi pikad ja kodused, selliseid kleite valmistati ikka odavamast riidest. Tavalised naised mitte aadlikust naised kandsid tagasihoidlikes värvides kleite (pruun, beez, tumepruun ) või maarohtudega värvitud kangas. Samuti kanti ka villaseid asju, sest neid tihti peale saadi kodust. Kirevamast kangast riiete kandmine näitas juba paremale järjele jõudmist. Aadlikuprouad kandsid pikki, uhkeid värvi kirevaid kleite. Piha osa oli peenike ja kokkutõmmatud. Mõned naised murdsid või lasid ära opereerida alumised ribid, siis oli korsett ilusti. Kui taheti, et kleit paistaks välja nii nagu oleks kaks kleiti seljas, siis seda laiendati kiilu, ehk slepi abil. Palju kanti ka pealismantleid.
sandlipuu õligi kasutada kodustes kosmeetikatoimingutes, rääkimata toiduvalmistamisest. Tänapäeval tuntud aroomiteraapia juured on pärit Egiptusest, kus kasutati kehalõhnastajaid ka viirukit rituaalides ja meditsiinilistel eesmärkidel. Teraapia idee on hoida keha ja vaim harmoonilises ühenduses ning tasakaalus, millesse uskusid teadaolevalt ka vanad egiptlased, kellele ilu, maagia ja meditsiin olid elu lahutamatud koostisosad. Dekoratiivkosmeetikat kasutasid egiptlased juba 7000 aastat tagasi. Peeti ilusaks värvimist malahhiidi (roheline vasemaak), galeniidi (must pliimaak) ja ookeri (punane rauaoksiid) abil. Malahiit oli aluseks rohelisele silmavärvile ( wadju ), mida algselt kanti laialt üle silmade ja põskede ülaosa. Hiljem asendati wadju mustal galeniidil põhineva silmameigiga ( kohl/ mesdemet ) ja punasel ookril baseeruva huulevärvi ja põsepunaga. Pulbreid säilitati erilistes kosmeetikalaegastes, mis olid jõukuse märgiks. Pulbreid segati vee,
kaunistatud mitmevärviliste nahatükkidega, karusnahaga, paeltega RIIETUS NAISED Naiste rõivastus muutus plastiliseks ja graatsiliseks. 12. saj. alguses kandsid naised väga liibuva pihaosaga kleiti. Alates puusajoonest on seelikuosa laienev. Laiendamiseks õmmeldi seelikuosale vahele kolmnurksed kiilud. Varrukad olid alt tugevasti laienevad ja nii pikad, et nendest moodustus slepp. Vahel seoti varrukate pikad nurgad sõlme. Pea kaeti ovaalse linikuga. Ülerõivana kanti poolringikujulist keepi 12. saj. keskel levis ka naisterõivana bliaut. Alusrõivana kanti kaelusest kroogitud alussärki. see paistis bliauti kaelusest. Bliauti pihaosa pidi olema väga liibuv ja suurema liibuvuse saavutamiseks võis see olla selja-või küljeõmblusest nööritav. Hakati tegema ka horisontaalseid läbilõikeid - piha -ja seelikuosa olid eraldi lõigatud, läbilõige oli puusajoonel ja selle köhal kanli alati ka vööd, mis oli rikkalikult kaunistatud RIIETUS NAISED
Minkimismoes dikteeris silmade rõhutamine. Kulmudele anti kõrge kaarjas kuju, ripsmed ja kulmud toonitati musta värviga (must galeniid- kohl/ mesdemet). Laod kaeti roheka või sinakasrohelise tooniga, mida saadi rohelisest malanhiidist (roheline vasemaak). Põsed ja huuled jumestati punaka värvitooniga (punane ooker). Kasutati ka puudrit ja lakiti küüsi. Värvivaid pulbreid tavatseti segada vee, rasva või õliga ning neid kanti näole näppude abil. Aplikaatorpulgad avastati alles 4000 aastat tagasi. Arvatakse, et silmade ümbrusesse mitmesuguste ainete määrimine kandis eelkõige infektsioonist hoidumise eesmärki. Silmapõletikesse haigestumine oli väga sage. Vana-Kreekas segasid salve ja õlisid kokku orjad. Nende ülesandeks oli ka oma käskijate keha ja juuste eest hoolitsemine. Neid orje nimetati kosmeetideks. Kreekakeelsest sõnast kosmetike – kaunistuskunst – on tuletatudki tänapäeva mõiste kosmeetika
Egiptuse ehted ja kaunistused Kuigi Egiptuse 18.dünastia oli vallutanud Lähis-Idas mitmeid maid ning sai sealt pidevalt rikkalikku andamit, oli egiptlaste riietus täiesti kaunistamata ja isegi asteeklik. Ehted näitasid kandja jõukust, ehted lisasid rõivastele ka värvikust. Paljud säilinud skulptuurid, pisiplastika ja seinamaalingud on jäädvustanud ehteid kandvaid mehi ja naisi. Ehiskraesid oli Egiptuses kantud juba dünastiate-eelsetest aegadest peale. Hilisema aja kaelakeede, käsivarre-, randme- ja pahkluuvõrude materjaliks oli kuld, korallid, helmed, ahhaat, oonüks või kaltsedon. Küllaltki harva valmistati ehteid hõbedast, mida kutsuti valgeks metalliks.
Eeshoovis asus Taharka kiosk, kus toimusid avalikud tseremooniad, ülejäänud tempel oli lihtinimesele suletud. Sammassaali 122 sambaga hüpostüülisaali kesklöövi ümbritses kaksteist 22 meetri kõrgust sammast. Suurt sammassaali kattis kivikatus, mida valgustasid muu ehitise kohale kerkiva kesklöövi kõrgseina tehtud võretatud aknaavad. Egiptuse rõivad Algselt olid ribad, millest hiljem kujunes välja seelik, mis tehti kangast. Nahast valmistati jalanõusid. Peamiselt kanti sandaale, mida võis teha ka(vaeste puhul) pilliroost. Rikkamad inimesd, kandsid kare laadset keed. See oli valmistatud kullast, klaashelmestest ja hõbedast. Jõukamad kandsid peas parukat. Selle tegemiseks ei pruugitud kasutada juukseid, vaid ka riideid. Naised kandsid särki, mis koosnes kahest riideribast ja ulatus poolde säärde, kuni maani. Oli ka torso laadne asi, mis eriti midagi ei katnud (õhukesest riidest ja liibuv). Kandsid ka aeg ajalt
Zooantropomorfesm- jumalaid hakati kujuta loom inimestena (inimese pea ja looma keha). Horos- jumal Ra- jumal, esialgu Memphis. Oli päikese jumal. Kujutati pistriku peaga Amon- jäära peaga (oina peaga) Hiljem segunesid Amon ja Ra (Amon-Ra). Anubis- Koera peaga surnute jumal Isis- Viljakuse jumalanna. Sageli on kujutatud suurte lehmasarvedega Jumalatel püstitati templeid(iga tempel oli kindla jumala jaoks). Templis paiknesid ka jumalate kujud. Ja aeg ajalt kanti ka seda templist välja. Usutia ka hauatagust elu ja selleks tuleb inimese keha säilitada. Selleks, et keha säiliks kasutati palsameerimist. Tavalised inimesed üldiselt palsameeriti ka ja maeti kõrbesse. Palsameeriti ka kasse. Palsameerimiseks tuli eemaldada aju ja siseelundid ja ka neid säilitada ka u nagu purkides. Vaarod maeti kindlal ajaperioodil püramiididesse. Algselt kasutati astmik-püramiide. Haud paiknes astmik püramiidi all. Klassikalised püramiidid tulid 2600-2500 eKr.
valgest raske villase riide tükist, mida oli tülikas seljas kanda. Mugavam oli tuunika, mis koosnes kahest kokkuõmmeldud riidetükist ja kinnitati keskelt vööga. Tuunikat kandsid ka naised, nemad pidid lisaks kandma avalikes paikades Rooma matrooni rõivaeset stola´t, ilmekat mantlit, mis kattis nende keha üleni Toas kandsid roomlased kannata kingi (socci), õues nahast sandaale (soleae). Tänaval kanti jalas kinniseid nahkkingi (callei). Kes tuli Rooma lõbureisile, võis eirata ametlikku rõivastumistava ja olla riides nagu kõik reisijad: kanda lihtsat tuunikat, mis ulatus põlvedeni, ja selle peal kapuutsiga mantlit (paenula). Kui ilm oli soe, siis kaitsti end päikese eest laiaäärelise mütsiga Senaatorid kandsid Rooma kodaniku ametlikku rõivast toogat, mille serva oli kootud lai purpurivärviline vööt (laticlavium), jalas kandsid nad punaseid pükse (calceus senatorius)
1960. aastatel hakati müüma teismelistele rinna- ja sukahoidjaid. Keha vabastati piiravast kummist ja elastikust ning lõpuks ometi võis näidata reite ülaosa. Figuuri vormivad püksid ja sukkpüksid- neile, kes ei suutnud säilitada nõutavat kondisust- olid populaarsed ja kuni 1975. aastani oli nende kandmine stjuardessidel kohustuslik. Sukkpükse valmistati alates 1960. aastast. Bikiinide püksikud muutusid kogu aeg napimaks, kuni olid 1970ndatel päris ribad. Moes olid Taani ehted, op- kunstist inspireeritud plastikdisaini peeti ülimoodsaks. Soengud- tüdrukud kandsid parukaid, moes olid juukselehvid koos juustega. Juuksevärvid oli ikka veel väga silmatorkavad. Šampoonide kvaliteet paranes, ilmusid ravitoimega proteiini- ja kõõmavastased šampoonid. Populaarne oli lühike jõmpsikasoeng, ka teismelised armastasid lühikesi juukseid. Pikad sirged juuksed olid samavõrd populaarsed, mis võisid olla salgulised ja väikese tukaga. Kosmeetika
Eristada tuleb kahte tegurit: sademeid ja Niiluse üleujutusi. Kui viimane mõjus elamistingimusiorus endas, siis esimesest sõltus, kas piirnevad kõrbealad olid asustuskõlbulikud või mitte, mis omakorda määras Niiluse oru vahekorra oma naaberaladega ning oruasukate suhted naabritega. Niiluse annid - jõeoaasi põllumajandus Ükski teine maailm tsivilisatsioon pole oma kultuurilises ja majanduslikus arengus sedavõrd sõltunud omaenda jõest kui Egiptus Niilusest. Tänasepäeval kontrollin Niiluse üleujutusi Assuani tamm, kuid vanaajal tähistas aastaaegu jõetaseme vaheldumine. Mussoonivihmad Etioopia mägismaal ja Lõuna - Sudaanis paisutasid Niiluse võimsaks tulvaks. Egiptlased taandusid seepeale oma karjaga kõrgemale kõrbeserval paiknevatesse asundustesse. Üleujutus kattis põllumaa ja jõudis kõrgpunkti septembri alguses, mil vesi muutus rahulikuks. Hoovusega kaasa tulnud viljakad setted vajusid põhja
a eKr - linane;villane, nahk - keha ei ole varjamiseks - iluideaal sale piht Jalatsid kandsid susse mokassinilaadsed sokke, sandaale, kõrgeid reisisaapaid Varane Soengud keerulised, pikk hobusesaba, läbipõimitud palmikud, lainesse koolanud juuksed, kõrva juures lokirull, paelaga kuklasse kinnitatud juuksed Ehted - lilledega kaunistatud laubapael, kullast ehted, - võrkpitsist juuksepael, väike kuldkroon, kõrvarõngad, sõrmused, ripatsed - kivikesed, poolvääriskivid, helmed, kuld - filigraantehnika, granuleerimistehnika 2000. a eKr Mehed Keskmine - käisid alasti - lühikesed seelikud, vöö külge kinnis, põllesid, niudevöö, kitoon - punasest ja valgest nahast poolsaapad - helmestest võrg, käevõrusid
ümbruskond oli rikas ehitusmaterjali ja teiste loodusvarade poolest. Seal leidus rohkesti liivakivi, lubjakivi, alabastrit, roosat graniiti, mitmeid basaldi ja tulekivi liike. Alam- Egiptuse delta laius jõesuudme ümber. Tänapäeva inimesed seostavad Vana-Egiptust lootosetaimega. Niiluse orgu võrreldakse taime varrega ja deltat õiega. Iga-aastased üleujutused tõid kallastele paksu muda ja sellest sai hea pinnas viljakasvatamiseks. Vanad egiptlased nimetasid seda "mustaks maaks" ja kasutasid põllumaana. Sellest edasi asus "punane maa" - tohutu suur kivikõrb, kus sadas harva ja ei kasvanud midagi. Seal, kus lõppes "must maa", algas "punane maa". Miks kutsusid vanad egiptlased oma maad "mustaks" ja "punaseks" ? Umbes 5000 a e.m.a (noorem kiviaeg) vallutati Egiptus, mille tagajärjel kujunes välja ühtne Egiptuse riik. Egiptuse ainuvalitsejat nimetati vaaraoks. Egiptlased uskusid, et kõik vaaraod on jumalad
Palju moodsaid lisandeid (vööd, korsetid, nööbid, suled, lehvikud, kindad, muhvid,rätid, parukapuuder) osteti valmiskujul erinevatest maadest. Korseti valmistamiseks võis kuluda kuni kilo vaalaluud, ksutati ka puit- ja metallkarkassiga korsette. Muhve kandsid nii kõrgkihti kuuluvad mehed kui naised see oli nende privileeg. Kindad olid nahast või kalevist, voodriga ja kaunistatud, need olid oluliseks lisandiks. Kõik ühiskonnakihid kandsid parukaid ning paruka suurus sõltus kandja seisusest. Nööbid olid tavaliselt vasest, tinast või hõbedast. Lemmikkalliskivi oli teemant, moes olid ka pärlid, mida kanti kaelas, kõrvas ja juustes. Nii naised kui mehed kandsid näol kunstsünnimärke. Need olid mustad ja erinevate kujudega: lilled, tähed, hobused jm. Selle moe üheks põhjuseks võis olla vajadus varjata rõugearme või pesematusest tekkinud nahavigu.
Juuksur, veebruar 2013 Lilian Seeme BAROKK JA ROKOKOO Referaat Tartu 2013 1. BAROKK Barokk alguse 16. sajandi lõpu poole Itaalias. Levis Itaalias, Hispaanias, Flandrias ja Lõuna-Saksamaal ja ka Eestis. Barokki iseloomustab: jõulisus, hoogsus, tunneteküllus, kummalisus, veidrus. (4) 17. sajandil muutus Prantsusmaa kuninga õukond moe loojaks. Selle sajandi lõpul hakkas ilmuma esimene moeajakiri. (3) 1.1 Soengud Moes olid lokisoengud. Kanti palju parukaid ning laiaäärelisi peakatteid. Soengud ulatusid kõrgustesse. Ka meestel olid sellel ajal pikad juuksed (4) Selle ajastu moe ja soengute arenemise võib jagada kaheks perioodiks: kuningas Louis XIII periood; kuningas Louis XIV periood . (3) 1.1.1 Louis XIII periood Kuningas Louis XIII tõi moodi paljaks raseetitud näo, ülespoole keeratud vurrud ja väikese habeme lõua otsas. Noorte meeste seas oli populaarne kanda pikki lokkis juukseid ja sirget tukka otsaesisel. (3)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
