Muistne Egiptus Sisukord 1.Sissejuhatus 2.Muistse Egiptuse ajalugu 3. Muistse Egiptuse ühiskond 4.Usk 5.Kiri, haridus, teadus, kirjandus ja kunst Sissejuhatus Egiptus paikneb Niiluse kesk- ja alamjooksul ning jaguneb Alam- ja Ülem-Egiptuseks. Vihma ei saja Egiptuses peaaegu üldse ja põlluharimine oli võimalik ainult tänu Niilusele ja selle korrapärastele üleujutustele. Peale üleujutust oli maapind nii hea, et seda ei olnud tarvis kündagi, piisas kui täiskülvatud põllule aeti kariloomad, et nad seemne sügavamale mulda sõtkuksid. Korrapärased üleujutused on hõlbustanud ka niisutussüsteemide rajamist- need võtted olid
LÜNKTEST EGIPTUSE kohta Arvestuslik töö nr.3 I osa Õpilase nimi: klass: Egiptus paikneb Niiluse jõe orus, kus juba umbes 5000 a eKr hakati tegelema põlluharimisega. Riigina jagunes Egiptus Niiluse suudmealal paiknevaks Alam-Egiptuseks ja sellest ülalpool esimese kärestikuni paiknevaks Ülam-Egiptuseks. Kärestikest lõuna poole jääv ala oli Nuubia, mis tähendab kullamaad. Kuna Egiptus on kõrbetest ümbritsetud, on ta muu maailma suhtes eraldatud. Egiptuse alad liitis pärimuse järgi ühtseks riigiks Menes , kes oli valitseja. See toimus umbes 3000 a.eKr. Egiptuse ajalugu jaotatakse kolmeks perioodiks. 1 Vana riik , mis eksisteeris aastatel u 2650-2100 2. Keskmine riik , mis eksisteeris aastatel u 1950-1650 3. Uus riik , mis eksisteeris aastatel u 1550-1075 Egiptuse sisemise ühtsuse ja valitsejate võimu ning autoriteedi kõrgaeg oli Vana riigi perioodil.
preestrid. 1950-1650 eKr Keskmine riik. Valitses XIIXIV dünastia. Vaarao Amenemhet I viis riigi pealinna Memphisesse. Valitsevad nomarhid ning nende võim kasvab. 1550-1075 eKr Uus riik. Valitses XVII-XX dünastia. Kõige võimsam riik. Ahmos kihutas hüksoslased riigist välja ning taastas ühtsuse. Ülemvõimu laiendatakse Aasia suunas. Loobutakse püramiidide ehitamisest, rajatakse templeid. 11. sajandil vaaraode võim nõrgeneb. Riik pole poliitiliselt ühtne. 1075-525 eKr Egiptus oli enamiku aega jagatud kaheks sõltumatuks riigiks: Alam-Egiptuses valitsesid vaaraod ning Ülem-Egiptuses Amoni ülempreestrid. Vaarao oli piiramatu võimuga valitseja ning teda peeti jumalaks. Vaaraod samastati mitme jumalaga. Valitsejana oli ta eelkõige pistrikukujuline taevajumal Horos. Pärast surma sai temast surnute riigi valitseja ja kohtumõistja Osiris. Lisaks oli ta päikesejumal Ra poeg. Vaarao võimu materiaalseks kehastuseks said püramiidid
Egiptus Looduslikud olud: põllumajandus sõltus Niilusest, kuiv kliima, elu oli vaid Niiluse orus, üleujutused ette ennustatavad, aastaring jagunes kolmeks: üleujutuse periood oli suvel, viljakandev periood sügisel-talvel, põuaperiood kevadel. Egiptust piiras kolmest küljest kõrb, jagunes Alam- ja Ülem-Egiptuseks. Loodusvarade hulk parem kui Mesopotaamias (kuld, vask). Egiptuse geograafiline asend ja loodusvarade rohkus tingisid tema eraldatuse teistest rahvastest. See kaitses kallaletungide eest, aga ühtlasi pidurdas ka ühiskonna arengut.
EGIPTUS JA M ESOPOTAAMIA Egiptus Egiptuse riik kujunes välja Niiluse orus põllumajanduseks sobivatel aladel (laiusega 5-20km) ja jõe alamjooksu delta piirkonnas. Geograafilistest ja looduslikest oludest tingitult elati Egiptuses suhteliselt isoleerituses (puudus kaitsevajadus). See takistas kaubandus- ja kuluurisidemeid naaberrahvastega, ent kujundas Egiptusest traditsioone järgiva ja stabiilse ühiskonna. Muistne Egiptus paiknes Niiluse kesk- ja ülemjooksul ning järgneb Alam- (delta) ja Ülem-Egiptuseks. Egiptuse ajaloo põhietapid 4 aastatuhandel eKr. algas väikeriikide (ehk noomid, u. 40 tk) kujunemine, mille tekkele aitas kaasa vajadus rajada niisutussüsteeme. Umbes 3000 eKr. ühendas Ülem-Egiptuse valitseja Menes (Menes e. Narmer (Menes on kreekapärane, Narmer aga Egiptuse keeles)) enda riigi Alam-Egiptusega (Memphis rajati Menese poolt; kujunes hieroglüüfkiri).
MUISTNE EGIPTUS Egiptus jaguneb Ülem-Egiptus ja Alam-Egiptus, pärimuse järgi liitis need Menes Peamine ühendustee on Niiluse jõgi. Põlluharimine on võimalik vaid tänu Niilusele ja selle korrapärasele üleujutusele, peale ujutust jätab vesi maha pehme mudakihi, mis on väga viljakas. Arendati niisutussüsteemid, et tulvavesi kauem püsiks. Vana riik Suured püramiidid Memphise lähedal nüüdses Gizas Kujunesid välja tsivilisatsiooni olulisemad tunnused Keskmine riik
Ra- Päikese jumal. Nut- taeva jumalanna. Geb- maa jumal. Osiris- surnute jumal, sureva ja taaselustuva looduse jumal, hiljem aga ka veejumal, loomisjumal ja viljaka maa ning allilma jumal. Isis- jumalate kuninganna, viljakuse ja emaduse jumalanna. Horos- päeva- ja taevajumal. Anubis- šaakalipäine Egiptuse jumal, kes valitses matuste üle ja keda tunti kui Muumiate Isandat Menes- egiptuse esimene vaarao, kes ühendas alam- ja ülem egiptuse ning rajas uue pealinna memphise Tutanhamon- ehk Amon, tõi pealinna tagasi Teebasse. Oli vaarao. Hammurapi- Vana-Babüloonia kuues kuningas Babüloni esimesest dünastiast. Anu- taevajumal, jumalate isa. Enlil- tuule-, tormi-, vihma ja piksejumal, paljude müütide peategelane, Anu poeg. Arvati mõnikord olevat ka kogu maailma ja inimtsivilisatsiooni looja. Enki- tarkuse, viljakuse ja käsitöö jumal Apsu maaaluse magevee kehastus
AJALOO PÕHIETAPID Vanad egiptuse elanikud rändasid ringi. iseloomulik oli korilus ja loomade jahtimine. pilliroog oli tähtis- sellest punuti katust, korve jms. samuti tehti sellest riideid ja kangaid. Niiluse äärde asuti elama umbes 4000aastat ekr, kui avastati selle kasulikkus. Asustus muudkui tihenes ning sealsed kohalikud valitsejad hõlmasid ümbertringi üha suuremaid maaalasid. tekkisid suuremad keskused. niiviisi tekkisid kaks suurt üksteisest sõltumatut riiki- ülem ja alam egiptus. need liideti üheks umbes 3000 aastat ekr arvatavasti ülem-egiptuse valitseja Menese poolt. siiski Menese kui ajaloolise inimese tähtsuse üle vaieldakse, arvatakse et see on mitme valitseja koondkuju. !!!! KOLM SUURT PERIOODI !!!!! 1. VANA RIIK (u 2650-2100ekr) see oli sisemise ühtsuse ja valitsejate võimu kõrgaeg. kõningate vägevust iseloomustavad võimsad püramiidid memphise lähedal Gizas. Naabermaadega ei käidud peaaegu üldse läbi
LÜNKTEST EGIPTUSE kohta Arvestuslik töö nr.3 I osa Õpilase nimi:........................................................................ klass:.................................. Egiptus paikneb Niiluse jõe orus, kus juba umbes 5000 a eKr hakati tegelema põlluharimisega. Riigina jagunes Egiptus Niiluse suudmealal paiknevaks Ülem-egiptuseks ja sellest ülalpool esimese kärestikuni paiknevaks Alam-Egiptuseks Kärestikest lõuna poole jääv ala oli Nuubia mis tähendab ,,Kullamaad" Kuna Egiptus on kõrbetest ümbritsetud, on ta muu maailma suhtes eraldatud Egiptuse alad liitis pärimuse järgi ühtseks riigiks Menes kes oli Egiptuse esimene vaarao See toimus umbes 3100a.eKr. Egiptuse ajalugu jaotatakse kolmeks perioodiks. 1 Vana-riik mis eksisteeris aastatel 2650-2100 e.Kr.
Teda ümbritseb igalt poolt kõrbed ja poolkõrbed. Vihma eriti ei saja, ja on kuiv. Tänu Niiluse üleujutustele, saab põldu harida. 2.Millal tekkis Egiptuses ühtne riik? Selle looja? Egiptuses tekkis ühtne riik, Kui Alam-ja Ülem-Egiptus ühendati. See tekkis umbes 3000 a eKr.Selle looja oli vaarao Menes. 3.Millised olid muistse Egiptuse nn kolm suurt perioodi? Millal? Iseloomusta. · Vana riik(2650-2130 a eKr)-Giza püramiidide rajamine Memphise lähedale, oli ühtne riik. Vaheperioodil vaaraod vaheldusid kiiretsi nign ei suudetud hoida piirkondi enda kontrolli all, segadus riigis. · Keskmine riik(1950-1650 eKr)-loodi ajaline sõjavägi, ja allutati Nuubia oma võimu alla.Vaheperioodil läks Alam-Egiptus hüksosakslaste võimu alla,võeti kasutusele hobused ja sõjavankrid. · Uus riik(1150-1075 eKr)-hüksosakslased aeti välja-taastati riigi ühtsus. Vaaroid hakati matma kaljuhaudadesse-KUNINGATE ORG 4.Millal (ligikaudu) valitsesid Thutmosis III ja Ramses II? Millega läksid ajalukku
..................................................................................................................8 Vanaaja mõiste................................................................................................................................................9 IDAMAAD.............................................................................................................................................................10 3.MUISTNE EGIPTUS: AJALUGU, RIIK JA ÜHISKOND............................................................................................10 Geograafiline asend ja loodusolud............................................................................................................... 10 Ajaloo põhietapid..........................................................................................................................................11 Kuningavõim......................................
Ühiskond oli hierarhiline. Tipus seisis absoluutse võimuga jumal-kuningas. Oli maaühiskond, linnu oli vähe (kujunesid peamiselt losside ja templite ümber). Suurem osa ülikkonnast ja lihtrahvast elas maal. Ühiskonna ülesehitus alates tähtsaimast: Vaarao/ülikud, preestrid, väepealikud/sõdurid, kirjutajad/käsitöölised/kaupmehed, talupojad, orjad. Vaarao- piiramatu võim, ainuke esindaja jumalate ja inimeste vahel. Pidi muutma Ülem ja Alam-Egiptuse tervikuks. Maat- maailmakorraldus. Vaaraod peeti jumalikuks Ülemikiht- moodustasid vaarao suguvõsa ja ülikusuguvõsad. Vaarao määras ametisse riigi ülemvalitseja ja maakondade e. nomoste valitseja. Kirjutajad- kontrollisid töötajaid kõigis ettevõtmistes, võis pärineda ka lihtrahva seast Sõjavägi- Vana riigi ajal ei olnud sõjaväge, uue riigi vaaraod aga omasid alalist armeed. Armee põhiväe moodustasid kilpide ja odadega relvastatud jalaväe, eliitvägi- hobukaarikud.
sirginimene-1,7-1,9m karvkate kaob, puudus artiklieeritud kõne, püsisuhted 40 tuhat eKr5)homo sapiens e. tarkinimene-kultuse ja viljeluse teke, sotsiaalne kihistus, tsivilisatsioon Esimesed silmapaistvad kunstisaavutused: pärinevad 35 000-13 000a tagasi, Prantsusmaal Chauvet, kujukesed ja koopamaalingud, kujutati jahiloomi Viljaka poolkuu asulad: Catal Hüyük, Jeeriko, Ninive, Dzarmo, Hassuna, Eridu, Susa, Ur, Uruk, Lagas, Kis - seal algas ka tsivilisatsioon Tsivilisatsiooni tunnused: üleminek viljelus majandusele, ühiskondlik tööjaotus, kihistumine, kirja teke, kõrgkultuur(teadus, kirjandus) Egiptuse loodusolud: põllumajandus sõltus Niilusest, kuiv kliima, elu oli vaid Niiluse orus, üleujutused ette ennustatavad, aastaring jagunes kolmeks: üleujutuse periood oli suvel, viljakandev periood sügisel-talvel, põuaperiood kevadel. Egiptust piiras kolmest küljest kõrb, jagunes Alam- ja Ülem-Egiptuseks
Tsivilisatsioonide tekkimine ja levik vanaajal 1. Tsivilisatsioon hästi korraldatud ja kõrge tasemega ühiskond. · Primaarne tsivilisatsioon Esmane tsivilisatsioon kujunes teistest sõltumatult ja iseseisvalt. · Sekundaarne tsivilisatsioon teisene tsivilisatsioon, kujunes teiste tsivilisatsioonide mõjutusel ja mitte iseseisvalt (nt Vana- Kreeka, Kreeta saarel u. 200 eKr) a. Tekkimise eeldused: · Viljelusmajandus ja paikne eluviis o u IX aastatuhandel eKr Lähis-Idas nn viljaka poolkuu alal kõplapõllundus. Esimesed asulad nt Jeeriko Palestiinas. · Metalli töötlemine, mis võimaldas suuremat saaki:
Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium 10 A VANA EGIPTUS JA VANA KREEKA Referaat Koostaja: Tarmo Lepik Juhendaja: Mart Saarmets Talinn 2012 Sissejuhatus Vanadest idamaadest pärinevad paljud olulised ajaloolised sündmused. Alguse sai kiri,
ekr esimesed põlluharijate asulad niiluse ääres 3000a. ekr liitsid ülemegipt. valitsejad eg. ühtseks riigiks, sellest ajast kuninga võim, samal ajal kujunes välja hieroglüüfkiri, ulatuslikumalt vaske kasutama kuid ka kivi. Vana riigi periood u 27002200a. ekr sellest ajast püramiidid, kujunesid välja tsivil. tunnused rangelt herarhialise korraldusega riik ja ühisk. mis allus kuninga võimule ningi egiptuse usk. pärast seda Egiptus mitmeks teineteisest sõltuvaks piirkonnaks sisesegadused, kodusõjad. Keskmise riigi per. u 20001650a. ekr maa uuesti ühtseks riigiks, loodi elukutseline sõjavägi. pärast seda taas jagunes. Uue riigi per. u 15501075a. ekr taas ühtne riik, hobukaarikute kasut., vallutas teisi maid, sai tõeliseks suurriigiks, tõusis preesterkonna tähtsus hilisel perioodil võim sageli võõrmaa valitsejate käes. 525a. ekr pikaks ajaks pärsia võimu alla
Ülejäänud kõrgkultuure enamasti teisesteks ehk sekundaarseteks tsivilisatsioonideks. Peamised tunnused: koriluselt viljelusmajandusele üleminek ja metalli töötlemine. Vanaaeg oli aeg, mis algas tsivilisatsioonide ja kirjaoskuse tekkega Egiptuses ja Mesopotaamias 3000 aastat eKr kuni 476 aastat pKr kui kukutati viimane Lääne-Rooma keiser. Antiikaeg oli ajastu, mis hõlmas muistse Kreeka ja Roomas kujunemis, õitsengu ja langusaega. (8 sajand eKr-476 pKr) III Muistne Egiptus: Ajalugu, riik ja ühiskond Egiptuse geograafiline asend ja looduslikud olud: Egiptus paikneb Niiluse kesk- ja alamjooksul ning jaguneb Alam- ja Ülem-Egiptuseks. Alam-Egiptus hõlmab Niiluse tasast suudmeala, kus jõgi moodustab hargnedes kolmnurkse delta. Ülesvoolu delta ja Niiluse esimese kärestiku vahelises jõeorus asub Ülem-Egiptus. Nii idast kui läänest piiravad teda viljatud kõrbealad. Vihma ei saja peaaegu üldse ja põlluharimine on võimalik ainult tänu Niiluse üleujutustele
Kooli nimi siia Vana-Egiptus Õpimapp nimi õpetaja nimi pp/kk/aaaa Vana-Egiptus Vana-Egiptus ehk Egiptus oli vanaaja maa Kirde-Aafrikas Niiluse kallastel ligikaudu praeguse Egiptuse kohal. Egiptus koosnes põhjapoolsest Alam-Egiptusest ja lõunapoolsest Ülem-Egiptusest. Kogupindala oli umbes 34 000 km².Vana-Egiptuse algust loetakse umbes aastat 3100 eKr ning lõppu vallutusest Rooma riigi poolt 30 eKr või mõnikord kreeklaste vallutusest 332 eKr. Määratlus Vanaajal nimetati Egiptuseks Niiluse jõe kitsast orgu alates 1. kärestikust Syene juurest (Ülem-Egiptust) ja Niiluse deltat, mille moodustasid mitu Vahemerre suubuvat jõeharu (Alam-Egiptust).
EGIPTUSE KUNST Inimesed asusid elama Niiluse jõe kallastele tuhandeid aastaid tagasi. Jõgi voolas läbi kõrbe ja andis inimestele vett. Ülem-Egiptuse org moodustas pika kitsa ala, selle lähim ümbruskond oli rikas ehitusmaterjali ja teiste loodusvarade poolest. Seal leidus rohkesti liivakivi, lubjakivi, alabastrit, roosat graniiti, mitmeid basaldi ja tulekivi liike. Alam- Egiptuse delta laius jõesuudme ümber. Tänapäeva inimesed seostavad Vana-Egiptust lootosetaimega. Niiluse orgu võrreldakse taime varrega ja deltat õiega. Iga-aastased üleujutused tõid kallastele paksu muda ja sellest sai hea pinnas viljakasvatamiseks. Vanad egiptlased nimetasid seda "mustaks maaks" ja kasutasid põllumaana. Sellest edasi asus "punane maa" - tohutu suur kivikõrb, kus sadas harva ja ei kasvanud midagi. Seal, kus lõppes "must maa", algas "punane maa".
EGIPTUS Alates IV aastatuhande lõpust e.Kr. areneb Niiluse kallastel kõrgetasemeline ja omapärane kunst. Egiptuses ei saja peaaegu kunagi vihma ja põllupidamine on juba tuhandeid aastaid olnud võimalik ainult Niiluse orus. Viljakas org on vähem kui 20 km lai, kui enne Vahemerre suubumist jaguneb Niilus harudeks ja moodustab rohelusse uppuva delta. Niiluse iga-astane üleujutuste vee kogumine hoidlatesse ja hiljem jaokaupa põldudele suunamine võimaldas oluliselt suurendada saagikust. Tammide ja kanalite ehitamine vajas nagu Mesopotaamiaski keskset juhtimist ja soodustas riikide tekkimist. Esialgu kujunes 40 väikest riiki, mis IV aastatuhande lõpus e.Kr. liitusid Alam-Egiptuseks (delta alal) ja Ülem-Egiptuseks. Ülem-Egiptus oli ühtsem, sest kitsast orgu oli lihtsam laevadelt kontrollida, ning sõjaliselt tugevam
mütoloogiline olend papüürus paks paberisarnane materjal, mida saadakse papüürus-lõikeheinast. Õpiti valmistama 4000 aastat eKr, Vana-Egiptuse tähtsaim ekspordiartikkel vaarao nimetus Vana-Egiptuse kuningale noom haldusüksus Egiptuses hierarhia astmeline süsteem erinevate asjade organiseerimiseks. Tavaliselt püramiidi kujuga, kus alumisel astmel on vähemtähtsad ning tipus väga tähtsad asjad. (ühiskonna hierarhias all orjad, üleval vaaraod jne) püramiid vaaraode hauaehitis muumia palsameeritud surnukeha sarkofaag kivist kirst, kuhu pandi näiteks vaaraode muumiad paarperekond Egiptuse tüüpiline perekonnamudel, mis koosnes mehest, naisest ja nende alaealistest lastest. Hieroglüüf - Egiptuse kirjamärk (piltkirjast välja kujunenud, sarnaneb sellele) tempel Egiptuses jumalatele rajatud maapealne koda, kus inimesed nende eest hoolt kannaks. Nelinurkne ehitis, muust maailmast eraldatud kõrge müüriga
Pärnu Vanalinna Põhikool EGIPTUS REFERAAT Juhendaja: Sandra Ojamäe Koostaja: Geya-Penelope Niinemets Pärnu 2009 1. Tänapäeva Egiptus 1.1. Egiptuse Araabia Vabariik Pealinn Kairo Pindala 1 001 450 km2 Riigikeel araabia keel Rahvaarv 76 000 000 (märts 2009) Rahvastiku tihedus 76 in/km2 President usn Mubrak Peaminister Amad Nazf Iseseisvus 28. veebruar 1922 Rahaühik Egiptuse nael (EGP) Ajavöönd maalmaaeg +2
Lähis-Idas. Egiptusest oli saanud tõeline suurriik, mis oma suurima ulatuse saavutas vaarao Thutmosis III valitsemise ajal. Tihenesid suhted naabritega, tugevne Ülem- Egiptuses Teeba Amoni preestrite võim. Uue riigi ajast on pärit Kuningate org, Ramses II tempel, Tutanhamoni hauakamber. 4. Miks on tähtsad: Suured püramiidid, Kuningate org, Memphis, Niilus, astmikpüramiid, Abu Simbeli ja Karnaki templid, Teeba? V: Suured püramiidid- suurtesse püramiididesse on maetud Egiptuse vaaraod. Suured püramiidid on ehitatud liivakivist ja asuvad Gizas. Suuri püramiide on 3 ja suurim neist on Cheopsi püramiid. Kuningate org- kuningate orgu kasutati ligi 500 aastat nekropolina. Kõik hahakambrid peale Tutanhamoni hauakambri olid rüüstatud. Kasutati nekropolina Uue riigi perioodil. Asus Teeba lähedal Niiluse läänekaldal. Memphis- Ülem- ja Alam-Egiptuse pealinn Varadünastilisest ajast Keskmise riigi perioodini. Rajajaks oli Menes. Asub Ülem- ja Alam-Egiptuse piirialal.
kasvasid ühiskondlik rikkus ja elanikkonna arvukus. Samas suurenesid erinevused erinevate piirkondade arengutasemes. Põlluharimiseks soodsamates ja metallileiukohtadele lähemal paiknevates piirkondades järgnes senisest palju kiirem areng, mis viis peagi klassiühiskonna, kõrgkultuuri ja riigi tekkele. Suures osas maailmast aga jätkus elu veel pikka aega traditsioonilisel moel. Varased tsivilisatsioonid Termin tsivilisatsioon tuleneb ladina keelest (civilis linnaühiskonda ja riiklikku korraldusse puutuv) ja tähistatab sisemiselt küllalt hästi korraldatud ja kõrge kultuuritasemega ühiskondi. Sageli nimetatakse esimesi tsivilisatsioone ka varasteks kõrgkultuurideks. Esimesed tsivilisatsioonid kujunesid suurte jõgede ääres. Kõigepealt leidis see aset enamvähem üheaegselt IV aastatuhande teisel poolel eKr. Mesopotaamias (tänapäeva
Kool: REFERAAT VANA EGIPTUS Nimi: Klass: Kool ja aasta aeg : SISSEJUHATUS Egiptus on antiikmaailma ühe kõige võimsama tsivilisatsiooni kodumaa. Peale Ülem ja Alam Egiptuse ühendamist umbes 3150 aastal, õitses ühtne Egiptus niiluse kallastel ligi 3000 aastat. Pisiasulad kasvasid küladeks, seejärel jõudsalt laienevateks linadeks. Egiptlased olid head ehitajad nad rajasid suurejoonelisi hauamonumente ja templeid. Paljud ehitised ja hästisäilinud sargad, muumiad, seinamaalingud ja kujud. On unustusehõlmast välja toodud ja nad jutustavad meile vaaraode ja nende lähedaste elu. Vana- Egiptuse tuntumade ehitised kuuluvad antiikse maailma hulka. Tänu Egiptuse
EGIPTUS Sõjaväe ülemjuhataja Looduslikud olud: Kõrgeim preester · Asub Vahemere ääres Vaarao määras ametisse riigi ülemvalitseja, maakondade asevalitsejad, · Ümbritsetud Liibüa, Nuubia ja Araabia kõrbetega kõrgemad preestrid ja väepealikud. Osales rituaalides ja pidustustes. · Vihma ei saja, mistõttu põlluharimine toimis Niiluse üleujutuste abil Ülemkiht (tõi viljaka mudakihi kallastele). · Ülemkihi moodustasid vaaraoga sugulussidemetes olevad ülikud. · Rajati niisutussüsteeme
efektiivset põlluharimist. Teid polnud, nende asemel kasutati jõge. Idast ja läänest ümbritsevad viljatud kõrbealad tingisid eraldatuse ning hoidsid sissetungijates (kaitset polnud vaja), kuid samas pidurdasid ka suhtlust välismaaga. Inimene sõltus loodusest (üleujutused). Vaarao- Egiptuse valitseja, jumala asemik maal. Sfinks- suur inimesenäolise magava lõvi moodi kivikuju püramiidide (kiviplokkidest vaaraode hauakamber) kõrval.2500 Giza püramiidid Vaaraod määrasid ametnikke ja preestreid. Ametnikud olid asevalitsejad, preestrid pidasid sidet jumalatega. Enamik egiptlasi olid talupojad. Ei tohtinud ilma ametniku loata elukohta vahetada. Tal oli väike maalapp, mida hariti. Põhiliselt oder. Pärast lõikust tuli pool saagist andamiks anda. Kanalite, püramiidide ehitamine. Käsitöölised tegid neid töid, milleks talupoegadel oskusi polnud (nt kiviraidurid, kullasepad) amet pärandati isalt pojale, seda eluajal muuta ei tohtinud
umb. 1300 e. Kr hakkasid hetiidid Väike-Aafrikas rauda tootma. Raud oli veelgi parem metall kui pronks ning leidub maailmas ka rohkem. Arenev ühiskondlik tööjaotus tõi kaasa ka kaubavahetuse suurenemise. Tekkis eraomand, sugukonnasidemed nõrgeneisd, hakkas kujunema varanduslik ebavõrdsus, mis lõid eeldused klassiühiskonna sünniks. Tsivilisatsiooni tekkimine:Tsivilisatsioon on hästi korraldatud ja kõrge tasemega ühiskond. al III a.tuh eKr hakkas mõnes maailma piirk. kujunema tsivilisatsioon. Varajaste tsivilisatsioonide peamised tunnused:Tsivilisatsioonid olid põlluharijate ning karjakasvatajate ühiskonnad; Ühiskonnas selge varanduslik kihistumine; Neis kõigis kujunes riiklus, oli rikkam ülemkiht, mis juhtis ja kontrollis enam-vähem kogu ühiskonna tegevust teatud territooriumil; Peaaegu kõigis tsivilisatsioonides oli tarvitusel kiri; Vaimne tegevus- kirjaga tähendati üles pärimusi, uskumusi ja ajaloosündmusi. Arenesid usulised tõekspidamised, kirjandus ja teadus
· NIISUTUSPÕLLUNDUS · LINNAD Esimesed tsivilisatsioonid asusid jõgede ääres, Viljaka poolkuu alal (Iraak- Egiptus) Maailma esimesed poliitilised ühendused olid linnriigid, hiljem tsentraliseeritud riigid. Riiki juhtis jumal-kuningas-preester + preesterkond. Leiutati hulgaliselt tööriistu ader, ratas, metall (kivi, luu&sarve asemel), kiri 3100 eKr Mesopotaamias. Kujunes ühiskondlik tööjaotus. PRIMAARSED TSIVILISATSIOONID: Mesopotaamia, Egiptus, India, Kreeta- Mükeene, Hiina SEKUNDAARSED TSIVILISATSIOONID: Kreeka, Rooma KIRJA TEKKIMINE Sellega lõppes esiaeg ja algas ajalooline aeg. Ilma kirjata on riigi teke ja valitsemine võimatu. Vanim kirjasüsteem on piltkiri mõistekiri. Sumerid lõid kiilkirja. Algselt kasutati kirja majandusteemade üles märkimiseks. Kiilkirja kasutasid: sumerid, babüloonlased, assüürlased, hetiidid, urartulased. MESOPOTAAMIA
Tekkisid suured asulad. Levisid kivi lihvimine ja puurimine. Alguse said riide kudumine ja savinõude valmistamine. Metallide kasutuselevõtt. 4. Aastatuhandel eKr õpiti Lähis-Idas töötlema vase ja tina sulamit- pronksi. Samal ajal leiutati ader ning mindi üle künnipõllundusele. Rauast esemete valmistamine algas Lähis-Idas u. 1 300 a eKr. Põlluharimiseks soodsamad metallileiukohtadele lähemal paiknevad piirkonnad arenesid kiiremini. Tekkisid linnad. Tsivilisatsioonide sünd. Tsivilisatsioon on hästi korraldatud ja kõrge kultuuritasemega ühiskond: põlluharimine ja karjakasvatamine, varanduslik kihistumine, riiklus, kiri, arenenud usulised tõekspidamised, kirjandus ja teadus. Esimesed tsivilisatsioonid tekkisid jõgede äärde . 3. Egiptus 3.1 Geograafilised ja looduslikud olud. Egiptus paikneb Niiuse kesk- ja alamjooksul. Jagunes Alam- ja Ülem- Egiptuseks. Lõuna poole jäi Nuubia. Idast ja läänest piiravad Egiptust poolkõrbe- ja kõrbealad
Need rabavad kiviehitised olid vaaraode hauakambriteks, pühadeks paikadeks, kust surnud valitseja hing võis iga päev taevasse rännata. Püramiite on kolme kujuga. Astmikpüramiid, kallakpüramiid ja ehtne püramiid. Hauakambritel olid valeuksed, mis kaunistati palvete ja omanike nimedega. Need olid pühad paigad, kuhu inimesed tõid ohvriande surnutele. Usk. Jumalad ja jumalannad. Egiptuste vaaraod võisid kanda valget Ülem-Egiptuse krooni, punast Alam-Egiptuse krooni, ühendatud Egiptuse topeltkrooni, Osirise atefi krooni või sinist krooni. Vaaraodel olid ka valehabemed. Vaaraodel olid orjad, kes lehvitasid vaaraole ja tema naisele tuult. Egiptlased uskusid paljudesse jumalatesse ja jumalannadesse. Jumalad ja jumalannad: Ra- kullipeaga päikesejumal. Osiris- surnute, allilma ja ülestõusmise jumal. Horos- pistrikupeaga jumal, keda kehastas vaarao.
ESIMENE LOENG Vana-Egiptuse tsivilisatsioon, nagu te teate, on üks vanimatest, kauakestvatest ja suurimatest tsivilisatsioonidest, mis sai alguse 5000 aastat tagasi. Nii vana oli ainult Sumeri tsivilisatsioon, aga tema kestvusaeg oli umbes 3 korda lühem. Ühest küljest, oma territooriumilt asus Vana Egiptus peamiselt Aafrikas, kuid Niiluse org, kus Egiptus asetses, oli muust Aafrikast eraldatud suurte Liibüa rohtlatega ja Sahara kõrbega, ja teisest küljest, kogu oma kultuuriga kaldub V-E rohkem Vahemeremaade poole. Idamaadest olid kõige tähtsamad need riigid, mis tekkisid Mesopotaamias, Tigrise ja Eufrati jõgede orus: Sumer ja Akkad (~ III aastatuhat eKr), hiljem Babüloonia ja Assüüria (II-I aastatuhanded). Nende vahetus naabruses olid ida pool Eelam (~III aa.-7/6ss.), Meedia (8-6ss.) ja Pärsia (~7-4ss.). Assüüriast
Kontrolltöö. Teemad- 1. Ajaloouurimise allikad ja eesmärgid. 2. Esiajalugu ja tsivilisatsiooni sünd. 3. Egiptus. Kordamisküsimused: 1.Nimeta 2 ajaloo abiteadust ja nende tegevuse sisu? 2. Mida tähendab mõiste "ajalooline aeg"? 3. Millega tegeleb allikakriitika? 4. Mis on sotsiaalajaloo uurimise objektiks? 5. Paiguta õigesse kronoloogilisse järjekorda inimese eellased: Heidelbergi inimene, australopiteekus, neandertallane, homo erectus, homo sapiens, 6. Kirjelda neandertallast - millal elasid, väljanägemine, tegevusalad, elulaad? 7
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
