ANUBIS matusetalitluste ja palsameerimise jumal; shaakali peaga. Palsameerimine- aju eemaldatakse raudkonksuga läbi nina, eemaldatakse ka siseelundid, mis pannakse spetsiaalsesse anumasse. Keha kuivatatakse ja mähitakse tervenisti linasesse riideribasse ja määritakse kummivaiguga. MASTABA Vana-Egiptuse aegne lubjakivist laotud lame haudehitis. EGIPTUSE POOS nägu külgvaates, silmad otse, jalad külgvaates, õlad otse. NOMARH asevalitseja. PAPÜÜRUS paberisarnane kirjutusmaterjal, mida saadakse papüüris-lõikheina säsist. PÜRAMIID Egiptuse haudehitis. VAARAO Egiptuse piiramatu võimuga valitseja. SADUFF kooguga kaevu meenutav veetõstuk, millega muistses Egiptuses toimetati vett sinna, kuhu Niiluse üleujutused ei ulatunud. SFINKS lõvi keha ja mehe peaga skulptuur Vana-Egiptuses, mis tähistas valitsejat või päikesejumalat. Miks Niilus tähtis on? Kuna vihma ei saja Egiptuses peaaegu üldse ja ulatuslikum põlluharimine
Kasetotoht Levinud kirjutusmaterjaliks Venemaa põhjaosas oli 11. - 15. sajabduk jasetoht, mida kasutati ka kirjavahetuseks. Kasetoht oli küll puude tooraine, kuid ta oli kõigile tasuta kättesaadav. Kasetohul kriibiti kiri raud- või vaskkrihvliga. Loomanahk Missugune kirjutusmaterjal oli kättesaadav karjakasvatajatele? Palju laialdasemalt kui papüürust tunti muistsete karjakasvatajatest rahvaste hulgas loomanahka. Millal sellise kirjutusmaterjaliolemasolu avastati? Kuidas see juhtus? Kaks karjapoissi- beduiini otsisid 1947. a Surnumere ääres jeruusalemmast 25m ida poole kitsekarjast eksinud talle. Oma otsinguil jõudsid nad kaljulõhe juurde, kuulsid nad, nagu oleks all mingi ese purunenud. Lootes leida peidetud aardeid, ronisid posid alla koopasse. Seal seisid
Mõisted lk 40-45 Hieroglüüfid – Egiptuse kirjamärgid. Papüürus – kirjutusmaterjal, mis valmistati Niiluse kallastel kasvava pilliroolaadse papüürustaime säsist. Ra – Egiptuse päikesejumal Amon Ra – Egiptuse peajumal Horos – Egiptuse pistrikukujuline taevajumal Osiris – Egiptuse viljakusejumal ja surnute valitseja. Isis – Osirise õde Seth – viljatu läänetuul Templid – jumalate maapealsed kojad. Sarkofaag – kirst
tsivilisatsioonid samas ka sarnased, sest mõlemal oli palju jumalaid osad tähtsamad, osad vähem. Kui Niiluse äärses riigis kehastasid jumalad loodusnähtusi ja pühaloomi, siis Mesopotaamias olid nad inimesekujulised. Sama lugu oli ka kirjaga. Egiptuses tekkis kiri umbes 5000 a tagasi ning Mesopotaamias 3500 a eKr. Mõlemad olid välja kujunenud piltkirjast, kuid püramiidide maal olid hieroglüüfid ja sumerite riigis kiilkiri. Ka kirjutusmaterjal oli erinev papüüruserullid ja savitahvlid. Tähtsamad tekstid raiuti aga Egiptuses kivisse. Loodusolude poole pealt on nad minu arvates võrdselt sarnased ja erinevad. Sarnasusjooneks on kahel tsivilisatsioonil jõe või jõgede olemasolu, millest sõltus põlluharidus. Vahe peitub aga selles, et Niilusel olid korrapärased üleujutused, mis jättis endast maha viljaka muda, mille järgi saadi põlluharidust reguleerida.
· Praktiline teadus:Arstiteadus, geomeetria, · Niisutus ja kuivenduskanalid astroloogia, astronoomia (päikesekalender) · Tihedad sidemed naabermaadega geograafiliselt avatud, tooraine vähesus. Savi oli külluses, peamine ehitus ja kirjutusmaterjal. Hetiidid ja Pärsia · Kiilkiri, Hieroglüüfid · Tsivilisatsiooni rajajad, tundmatu päritolu · Hetiidid-võtsid kasutusele raua rahvas sumerid nende järel aga semiidirahvad · Pärsia vallutas 6 saj. e kr Egiptuse, Uus-
Egiptuse kultuur 1. Kiri ·Tekkeaeg: IV ja III aastatuhande vahetusel eKr. ·Kirjamärgid: Piltkirja meenutavad hieroglüüfid; hiljem tekkisid lihtsustatud hieroglüüfidega hieraatiline kiri (usutekstide kirjapanekuks) ja demootiline kiri (rahvakeelsed tekstid). ·Kirjutusmaterjal: papüürus (valmistati papüürustaime säsist) 2. Haridus ·Koolid: ,,Kuninglike järglaste maja", kus õppisid tulevane vaarao ja kõrgemate ülikute pojad; kool ametnike poegadele ja templikoolid. ·Õpetajad: preestrid (ranged) ·Õpilased: Koolis käisid ainult poisid; enamik õpilasi pärines rikastest peredest kuid ka lihtrahva lastel oli mingi võimalus kooli pääseda. ·Õppeained: astronoomia, matemaatika, astroloogia, tarbekunst; tegeleti ka mitmesuguste mängude ja spordialadega. 3. Teadus oli praktilise suunitlusega, jäi põhiolemuselt praktikas kasulike õpetuste ja näpunäidete kogumiks. ·Astronoomia: Loodi päikesekalender (Siriuse taevasse ilmumise järgi) ·Geomeetria: O...
Mesopotaamia ja Egiptus Umbes 7000 aastat eKr hakati Põhja-Mesopotaamias tegelema põlluharimisega. Niiluse ääres sai see alguse 5000 a eKr. Neil kahel piirkonnal on mitmeid sarnasusi nii ajalooliselt kui ka kultuuriliselt. Samas eristavad Egiptust ja Mesopotaamiat ka paljud lahknevused. Egiptus asub Aafrika kirdeosas Niiluse jõe ääres. Seal ei saja peaaegu üldse vihma, põlluharimine oli võimalik ainult tänu Niiluse korrapärastele üleujutustele. Mesopotaamia asub Egiptusest veidi kirdes, Tigrise ja Eufrati jõe aladel. Ka seal sajab vähe vihma, põllumajandusega tegelemiseks oli enamasti vajalik kunstlik niisutamine. Vaarao oli Egiptuse kuningas. Tal oli piiramatu võim, teda samastati mitmete Egiptuse jumalatega, nagu näiteks pistrikukujulise Horosega. Vaarao ülesandeks oli ühendada Ülem- ja Alam-Egiptus lahutamatuks harmooniliseks tervikuks, et saaks toimida kogu maailma maailm...
PABER Paber on oma nime saanud kreeka sõnast papyros, mis tähendab papüürust. Papüürus on pilliroosarnane taim, mida vanad egiptlased kasutasid kirjutusmaterjalina juba üle 5000 aasta tagasi. Üle 2000 aasta tagasi oli uus, papüürusetaime ribadest valmistatud kirjutusmaterjal levinud ka Kreekas ja Roomas. Kuni 40 meetrit pikkadele papüüruseribadele kirjutati ühele poole veergude kaupa ning ribad keerati kokku hiigelrulliks. Paberil on veel teinegi eelkäija erilisel moel pargitud loomanahk, mida kutsutakse pärgamendiks. Pärgamenti tunti juba 2200 aastat tagqsi. Ligi 1500 aastat tagasi hakati pärgamendilehti ka köitma ja kaantega katma. Vanimad käsitsikirjutatud raamatud pärinevad 4.6
hominiid-inimlaste evolutsiooni ahvilikest eellastest nüüdisinimeseni anastav majandus-kõik vajalik loodusest,korilus,kalapüük,küttimine viljelusmajandus-toit kasvatatakse ise,karjakasv,põlluhar neoliitiline revolutsioon-oli ühiskonna ümberkorraldumise periood mesoliitikumi ja neoliitikumi vahel, hankivalt majanduselt viljelevale majandusele tsivilisatsioon-hästi korraldatud ja kõrge kultuuritasemega ühiskond primaarne tsivilisatsioon-kujunuesid sõltumatult,sisemistel põhjustel sekundaarne tsivilisatsioon-kujunes arenenumate naabrite mõjul riik-vahend ühiskonna paremaks korraldamiseks esiaeg-inimühiskonna kõige kaugem minevik ajalooline aeg-periood,millest on säilinud kirjalikke mälestisi,kirja kasutuselevõtt,vanaaeg,keskaeg,uusaeg antiikaeg-Vana-Kreeka ja Vana-Rooma antiikkultuuri ajastu,800 eKr- 500 pKr saduff-veetõstuk.millega toimetati vett sinna kuhu see ei ulatanud hieroglüüfkiri-kirjamärgid,meenutavad piltkirja vaarao-jumala esin...
1 Vanaajal ja varasel keskajal kasutati papüürust. Papüürus on troopikas ja Põhja-Aafrikas kasvav lõikeheinaline kaldataim ning selle vartest saadud paberitaoline kirjutusmaterjal. Piki papüürusevart lõigatud õhukesed ribad pressiti surve all lehtedeks. Egiptlased kirjutasid p-le hieroglüüfidega (vaaraodest, sõjakäikudest jm. sündmustest, uskumustest jms.), täiskirjutatud p-i säilitasid nad rullis. Hiinas leiutati paber ürikute andmeil 105. a. Surmanuhtluse ähvardusel õnnestus Hiinal paberi valmistamise kunsti umbes pool aastatuhandet teiste maade eest saladuses hoida. 6.--8. saj. levis see oskus ikkagi esmalt teistele Aasia maadele ja II aasta tuhandete
Egiptlaste ühiskonnas oli tööjaotus, valitsemissüsteem, viljelusmajandus ja kiri - hieroglüüfid. Egiptuses tänapäeval asuvad väga tuntud püramiidid, nad olid ehitatud muiste Egiptuse ajal ja see näitab, et Egiptuses oli eriti hästi arenenud ehitusteadus. Egiptuse kiri oli üks esimesi kirju terves maailmas. Ma olen kindel, et see mõjutas edaspidist kirjakeele arenemist väga. Levinuim kirjutusmaterjal oli papüürus (valmistatud Niiluse kaldail kasvava papüürustaime säsist), millele märgid kanti pintsliga. Aga kiri aitas lüüa riigikorraldust. Tsivilisatsioon ja kirja teke on minu arvates tihedalt seotud: ilma kirjata poleks ühiskonna riiklik korraldamist sellisel moel nagu Egiptuses võimalik olnud. Kirjaoskus oli Egiptuses
tänapäeva perekonnaga, kus mehed ja naised on võrdsed. Kuigi ametlikult oli perekonnapea ikka mees, olid naise õigused mehe omadega praktiliselt võrdsed.Usk- Egiptuse jumalad olid suuremas osas looma või linnu peaga ja inimese kehaga. Osa jumalaid kehastas ka loodusnähtusi. Tähtsamad jumalad olid Ra, Amon, Amon-Ra, Osiris, Isis, Seth, Horos, Hathor, Anubis, Thot.. KIRI, HARIDUS, TEADUS JA KIRJANDUS. Hieroglüüfid kr. keeles pühad märgid, egiptlaste kiri. Papüürus levinuim kirjutusmaterjal Niiluse kaldal, Geomeetria oli egiptlastele vajalik eriti ehitustegevuses. Nad oskasid arvutada kolmnurga ja ringi pindala ning püramiidi ja silindri ruumala. Kõige silmapaistvamad oskused olid egiptlastel aga arstiteaduses. Egiptlased olid osvad kirurgid ja viisid muuhulgas läbi küllalt keerukaid silmaoperatsioone. Tähtsaimaks võib aga pidada arusaama, et haigused ei teki mitte jumalate kättemaksust, vaid looduslikel põhjustel. Kirjanduse kohapealt on
mindud kaasa. Mesopotaamias olid jumalad inimesekujulised ja neile omistati inimlikke omadusi. Pöörati tähelepanu eeskätt elule enne surma. Karistused jõudsid kätte siinses elus. Surma kardeti ning arvati, et ees ootas oleskelu sünges allilmas. Usk oli praktiline. Egiptuse kiri kujunes 4. ja 3. aastatuhande vahetusel eKr. Kirjamärgid olid hieroglüüfid, mis olid väga keerulised. Kirjutada oskas umbes 1% kogu elanikkonnast. Kirjanduses viljeleti lühivorme ja ülistuslaule. Kirjutusmaterjal oli papüürus. Kuulsaim teos on "Sinuhe jutustus". Teaduses oli kõrge tase kirurgias, astronoomias ja ehituskunstis. Mesopotaamias võeti kasutusele kiilkiri 3000 a. eKr. Kirjutusmaterjaliks oli savitahvel. Teaduses saavutati kõrged tasemed matemaatikas, astronoomias ja astroloogias. Egiptuses oli perekonnas perepea mees, kuid ka naisel olid omad õigused. Naine säilitas abielludes oma vara ja võis ka lahutusel pretendeerida osale varandusest.
· Joodi odrast ja leivast pruulitud ülikud, kui mingi võimalus oli · Matuserituaalid olid kulukad. lahjat õlut. kooli pääseda lihtrahvalgi · Töö oli kurnav, kohustused (vaesematel oli võimalik sageli üle jõu käivad. · Käsitöölised: osalt eraettevõtjad, pääseda kõrgemale osalt riigi kontrollile alluvad positsioonile) sõltlased. · Kirjutusmaterjal oli papüürus · Käsitöölised töötasid enamasti vaaraode ja ülikute losside või templite juures, täitsid nende tellimusi. · Amet pärines põlvest põlve. · Tasuti tarbeesemete ja toiduga, sest raha ei tuntud. · Edukal käsitöölisel oli võimalik tõusta töödejuhatajaks ja sulanduda ülemkihi hulka. · Orjad olid teisejärgulised. (kasutati töödel, suurematel ehitustel ja sõjaväes.)
Atoni (Atoni silmapiir). Ehnatoni valitsusaja vältel hakkas Atonist järkjärgult kujunema Egiptuse ainujumal. EGIPTUSE KIRI, HARIDUS, TEADUS JA KIRJANDUS EGIPTUSE KIRI JA HARIDUS Hieroglüüfid Kujunesid neljanda ja kolmanda aastatuhande vahepeal (eKr) ehk koos tsivilisatsiooni tekkega. Hieroglüüfid olid keerulised ja nende maalimine võttis kaua aega. Tavaasjade ajamiseks kasutati hiraatilist kirja, mis oli lihtsam. EGIPTUSE KIRI JA HARIDUS Levinuim kirjutusmaterjal oli papüürus, mida leidus laialdaselt Niiluse kallasteil. Hieroglüüfe oli umbes 1000 ja nende õppimine nõudis palju aega. Õpiti peamiselt templite juures asuvates koolides preestritest õpetejate range järelvalve all. Aastatepikkune tuupimine tagas õppijale hea elujärje. TEADUS Esimese rahvana maailmas võtsid egiptlased kasutusele päris täpse päikesekalendri. Geomeetria oli neile vajalik ehitustöödes. Egiptlased oskasid arvutada kolmnurga ja
Perekond oli patriarhaalne, abielu sõlmiti peigmehe ja äia vahel lepinguga, pruudi kaasavara kuulus naisele. Mehel võis olla mitu naist, naiselt nõuti monogaamsust. Abielurikkujaid ootas karistus. Linnaühiskond. Assüüri kuningad lõid alalise armee- kaarikud, jalavägi, raskeratsavägi. Religioon ja kultuur EGIPTUS Hieroglüüfid, tähistasid mõisteid, häälikuid. Kiri oli keeruline ja sisaldas ligi 1000 hieroglüüfi. Kirjaoskus oli privileeg ja kättesaadav 1% elanikkonnast. Kirjutusmaterjal oli papüürus, mida saadi papüürusetaime säsist. Kiri säilis tänu heale kliimale. Teadus. Arstiteadus- osavad kirurgid, silmaoperatsioonid Päikesekalender- esimesed kes tuginesid ajaarvamisel välja arvestatud päikeseaastale. Geomeetria- ehitustöödeks vajalik teadmine Kirjanuds- ,,Sinuhe jutustus" Jumalad- Ra- päikesejumal, maailma looja, Keskmise riigi ajal Amon ,kokku Amon-Ra, arvati, et vaarao oli Amon-Ra poeg Horos- taevajumal, kehastas elavat valitsejat, Osirise ja Isise poeg
Paber - hiinlaste poolt umbes 2000 aastat tagasi leiutatud ja hiljem Euroopas kasutusele võetud kirjutusmaterjal. Paberit valmistatakse tselluloosist, linasest kaltsust või muudest kiududest. Paberi ajalugu. Paberi sünnimaaks on Hiina. Legendi järgi leiutas paberi Csai Lun 105. aastal. Ning paberi valmistamise saladust üritati kiivalt enda teada hoida. Siiski ei kasutatud enne 1. sajandit paberit kuigi laialt ning alles 4. sajandil vahetas see välja varasemad kirjutusmaterjalid, nagu siidi, papüüruse, pärgamendi ja savitahvli, seetõttu, et paber on kõige vastupidavam, kergem ja käepärasem ning seda on odav toota. Tootmise algusaegadel kasutati Hiinas paberi toorainena peamiselt kanepikiude, hiljem lina, dzuuti, bambust, mooruspuu koort, puuvillaseid kaltse, riisi- ja nisuõlgi jm. Toormaterjal purustati kivist uhmrites ja saadud mass segati veega. Vannist sõetus paberimass asetati nelinurksele ba...
delta jõe suudmeala, kus jõgi hargneb, sfinks lõvi keha ja inimese peaga mütoloogiline olend, papüürus papüürustaime säsist valmistatud kirjutusmaterjal, vaarao egiptuse kuningas, noom - haldusüksusegiptuses , hierarhia astmeline süsteem asjade hindamiseks, püramiid hiiglaslik haudehitis, kus paiknes hauakamber, muumia palsameeritud surnukeha, sarkofaag - surnukirst , paarperekond egiptuse perekonnamudel, kuhu kuulusid mees, naine ja nende alaealine laps, hieroglüüf kirjamärk egiptuses, tempel pühakoda, usukeskus, tsikuraat astmiktempel, kiilkiri mõistemärk, mis vajutatakse pulgaga
5. Rosette'i kivi- kivi, kuhu oli rajutud hieroglüüfid koos kreeka tähtedega. Tänu sellele sai Prantsuse teadlane võtme egiptuse kirja ja keele desifreerimiseks. 6. Skarabeus- sõnnikumardikas 7. Sarkofaag- surnukirst 8. Muumia- spetsiaalselt töödeldud surnukeha 9. Desifreerima- märke lahti seletama 10. Etnoloogia e. rahvateadus- uurib tänapäeva rahvaste tavasid, tõekspidamisi ja materiaalset kultuuri 11. Papüürus põhiline kirjutusmaterjal, mis on pilliroost tehtud. 12. Sfinks- lõvi keha ja inimese peaga olend, sümboliseerib jõudu ja mõistust, püramiidide valvurid Oskused Homo sapiens oskas puust ja mammuti nahast onne ehitada, tuld hoida ja süüdata, täiustada tööriistu, kalapüüda. Inimene oskas Paleoliitikumis tuld hoida, valmistada lihtsaid tööriistu ja käis jahil ning tegeles korilusega. Eelised Kirja oskuse eelis oli see et paljud inimesed ei osanud kirjutada ja lugeda.
Hauakambrisse kuulusid ka maagilise tähendusega tektsid. Maat range kord, Vaarao ülesanne Ehnatoni valitsusajal hakkas päikesejumal Atonist järk-järgult kujunema Egiptuse ainujumal, kuid ta ei püsinud au sees kaua. MUISTNE EGIPTUS KIRI, HARIDUS, TEADUS JA KIRJANDUS Kiri kujunes välja tsivilisatsiooni tekkega. Kirjamärgid, hieroglüüfid on arenenud välja piltkirjast. Hieroglüüfid olid keerulise kujuga. Levinum kirjutusmaterjal oli papüürus. Egiptuse kirja põhimõte oli üsna keeruline ja nõudis suure hulga tähti, mille omandamiseks kulus kaua aega. Õpiti koolides preestri range valve all. Kuid tuupimine tasus end ära, sest hea haridus tagas kindla positsiooni. Esimese rahvana maailmas võtsid egiptlased kasutusele päikesekalendri. Geomeetria oli vajalik ehitustegevuses. Kõige silmapaistvamad oskused olid arstiteaduses. Olid osavad kirurgid, seda tänu mumifitseerimisele
Olulised olid pühad loomad. Skarabeus kehastas tõusvat päikest, valge lauguga must härg apis oli Mephise jumal Ptah looma kujul. Jumalate maailm peegeldas egiptlaste elu. Muumiate valmistamine oli ettevalmistus hauataguseks eluks. Templid olid pühendatud jumalale. Püramiid oli vaarao hauakamber. Muumiad pandi sarkofaagi. Kultuur 1. Kiri tekkis 5000 a. Tagasi. Hieroglüüfkiri ehk piltkiri sisaldas pamiselt mõisteid kuid ka konsonantühendeid ei sisaldanud vokaale.Levinum kirjutusmaterjal oli papüürus mida valmistati Niiluse kaldail kasvavast papüürustaime säsist. 2. Teadus meditsiinis osati teha väga keerulisi lõikusi ja operatsioone. Osati valmistada väga palju erinevaid ravimeid. Astronoomia , I rahvana maailmas võtsid nad kasutusele päris täpse päikesekalendri. Geomeetria matemaatika oli neile vajalik ehitustegevuses. Oskasid arvutada kolmnurga ja ringi pindala ning püramiidi ja silindri ruumala(tundsid piid). 3. Kirjandus
kõrgkultuur kirjatundmine Mesopotaamia- Eufrat, Tigrise Egiptus- Niilus India-Induse Kreeta- Huang He Ameerika- Kesk-Ameerikas, Peruu Teen kaart skeemi- Vahemeri ja Punane meri, jõed- Niilus, Tigris, Eufrat, Siiani poolsaar, Pärsia laht, Ciza, Jeruusalemm, Teeba, Nuubia, Jeeriko, Süüria, Babülon, Mesopotaamia, Ur. Egiptus Papüürus- valmistati Niiluse kallastel kasvava pilliroolaadse papüürustaime säsist. Kirjutusmaterjal. Sinna kirjutati hieroglüüfe. Rosette'i kivi- Egiptuse kuningale pühendatud tekst sisse raiutud. Selle järgi saadi hieroglüüfe desifreerida. Pühad loomad- kehastasid ühte või teist jumalat mõnes tema ilmingus. Sõnnikumardikas, kass, härg. tähtsamad templid- Karnaki hiigeltempel, Luxori tempel palsameerimine- peale surma keha säilitamine, kus võetakse kogu sisikond välja jne.. Muumia valmistamine.
VAARAO Egiptuse ainuvalitseja KIRJUTAJA Kuulusid kõrgema ametnikkonna hulka ASEVALITSEJA Nomarh ehk maakonnavalitseja ORI kohustuste täitmatajätmise eest orjusse langenud endised talupojad ja käsitöölised ning võõramaised sõjavangid PÜRAMIID monumentaalne teravatipuline kivist haudehitis MUUMIA palsameerimise või kuivatamise teel saadud surnukeha HIEROGLÜÜF piltkiri mis koosneb mitmesugustest figuuridest PAPÜÜRUS papüüruse lehtedest valmistatud kirjutusmaterjal. ÜLEM EGIPTUS maa-ala mis jäi ülesvoolu delta ja Niiluse esimese kärestiku vahele ALAM EGIPTUS Niiluse tasane ja soine suudmeala kus jõgi moodustab kolmnurkse delta HOROS päeva- ja taevajumal, keda kujutatakse pistrikupeaga. Osirise ja Isise poeg. OSIRIS surnute jumal, sureva ja taaselustuva looduse jumal APIS viljakuse-, jõu- ja uuestisünnijumal AMON RA ürgjumal, loomis ja viljakusjumal, õhu ja tuule jumal 2. Vasta küsimustele: 2.1
Hiina suurimad linnad olid alates X sajandist rahvarohkeimad kogu maailmas. Käsitöösaavutustest on ühed olulisemad portselani ja püssirohu valmistamine. Viimase leiutamine tõi kaasa ka tulirelvade- pommide, rakettnoolte ja metalltorudega püsside ning kahurite- kasutuselevõtu. Kultuuri seisukohalt oli ilmselt kõige olulisem paberi ja trükikunsti leiutamine. Paberit õpiti kaltsudest valmistama Hani dünastia ajal. Tehnoloogia arenedes sai sellest üldlevinud kirjutusmaterjal. X sajandil saavutas puutahvlitele graveeritud tekstide ja piltide trükkimine sellise taseme, et raamatute hind alanes ning kirjasõna sai levida kõikjal. Hiina hieroglüüfkiri kujunes riigi tekkega samal ajal. Hiina hieroglüüf tähistab sõna. Paljude eri tähenduse, kuid sama hääldusega sõnade tähistamiseks kasutati algul samu kirjamärke, keisririigi ajal hakati neid sõnade eristamise lihtsustamiseks täiendama lisamärkidega. Kokku on hieroglüüfe tuhandeid. Üsna varakult
Kogu Egiptuse poliitiline kord ja usk püsisid aastasadu muutumatuna. Aastal 700 tungisid Egiptusesse süürlased, hiljem pärslased, kes tegid lõpu umbes 3000 aastat eksisteerinud ja omapärase kultuuri loonud riigile. Kultuur: 1. Kiri a. Tekkeaeg: u 5000 aastat tagasi b. Hieroglüüfid Egiptuse kirjamärgid · Algul piltkiri, hiljem mõisted, silbid, tähestik. · Üle 1000 hieroglüüfi (õppimine pikk ja raske) c. Kirjutusmaterjal: · Raidkirjad vaaraode elust. · Levinumaks papüüruserullid. d. Kirja taasavastamine · Kiri unustati vanaajal, taasavastajaks oli 1822 prantsuse teadlane Champollion. 2. Haridus a. Koolid peamiselt templite juures, kus õpetajateks preestrid. b. Õpilasteks peamiselt ülikute poisid, mis tõttu kirjaoskus vaid u 2% inimestest. c. Õpiti kirjatarkust ja arvutamist, haridus oli eelduseks pääsemisel ametnikuks või preestriks
Austatud jumalate hulk oli neil tohutu, tähtsaks peeti jumalate austamist ja nende eest hoole kandmine rituaalselt, loodeti jumalate heasoovlikusele ja toetusele siis. Jumalate auks tehtud templid. Elus pärast surma jätkasid inimesed samasugust elu, egiptlaste uskumuste järgi, muvifitseeriti inimesi, et nad säiliksid. See oli võimalik vaid vaaraole ja ülikkonnale. Egiptuse kultuur. Kiri kujunes IV ja III aastatuhande vahetusel ekr. Kirjamärkideks hieroglüüfid, papüürus levinum kirjutusmaterjal. Egiptuses kujunes kõrgetasemeline kirjandus (kuulsaim kirjandusteos ,,Sinuhe jutustus", kirjandus ja usk olid tihedalt põimunud, hümnid jumalatele) ja praktilistele oskustele suunatud teadus, eelkõige geomeetria ja arstiteadus, Võeti kasutusele päikesekalender. 3. Kreeta- Mükeene kultuur Kreeta nn. minoiline ja Mükeene kultuur on mitmes suhtes täiesti ühesugused. Mõlemais on ühendavaks lüliks keraamika, idoolid, suur osa sümbolitest, mõlemail on suured lossid ja linnad
KIRI kiri kujunes 4-3 aastatuhande vahel ekr. umbes samal ajal tsivilisatsiooni tekkimisega. kirjamärkideks olid hieroglüüfid, mis olid keerulised ja meenutasid piltkirja. neid oli raske joonistada ja see võttis palju aega, seetõttu tehti seda vaid siis, kui väga vaja nt. poliitilistel põhjustel või religioossete tektise kirjutamisel. igapäevaselt kasutati hieraatilist kirja. see kiri erines oma märkide kujult, kuid mitte üldistelt mõtetelt. levinuim kirjutusmaterjal oli papüürus. sinna peale maaliti hieroglüüfid pintslitega. egiptuse kirja põhimõte oli keeruline ja nõudis suurt hulka märke (kasutusel oli u 1000 hieroglüüfi). seda õpiti templite juures preestrite järelvalve all. see võttis kaua aega. siiski suur tuupimine tuli sulle kasuks- sa võisid päseda preesterkonda ja tagas sulle kindlustatud elujärje. TEADUS neil oli huvi maailmas toimuva vastu, kuid see ei kõigutanud nende maailmapilti. ei püütud
Dokumenteeritus on oluline nii säilitamise seisukohast (millistes tingimustes on hoitud arhivaale), aga ka näiteks dokumentide autentsuse seisukohast (kuidas teostatud toimingud on dokumente muutnud). Peamised kirjutusmaterjalid (millal kasutusele tulid): Enne paberi leiutamist kasutati kirjutusmaterjalina kive, savi - ja vahatahvleid, nahka, pärgamenti, puitu, puukoort, palmilehti, metalli ja muid, enamjaolt looduslikke materjale. Kivimaterjalid - Ilmselt kõige iidsem kirjutusmaterjal. Säilitamise seisukohalt väga hea materjal, kuna on reeglina väga vastupidav Savitahvlid - alates neljandast aastatuhandest eKr kuni ligikaudu 100 aastani pKr Mesopotaamias, (Sumer, Assüüria ja Babüloonia) Stilus ehk kirjutusriist oli valmistatud roost, puust, luust. savinõudekillud, mida kasutati käepärase märkmepaberina. Metallid - Ennekõike vask, pronks, tina, messing, aga ka muud metallid. Varajased Heebrea
Võrumaa Kutseharidusekeskus Turismikorralduse õppetool T-08 LEIUTISED,MIS MUUTSID MAAILMA Referaat Väimela 2008 Sisukord Sissejuhatus.............................................................................................................3 Paber........................................................................................................................4 Aurumootor, aurumasin.......................................................................................5-6 Seep.........................................................................................................................6 Telefon.....................................................................................................................7 Auto, antibiootikumid..............................................................................................
valmistamine. Viimase leiutamine tõi juba X sajandist alates kaasa mitmesuguste tulirelvade- pommide, rakettnoolte ja peagi ka metalltorudega püsside ning kahurite kasutuselevõtu. Eurooplastele sai püssirohi tuntuks araablaste vahendusel. Kultuuri seisukohalt kõige olulisem oli ilmselt paberi ja trükikunsti leiutamine. Paberit õpiti kaltsudest valmistama Hani dünastia ajal. Kui tehnoloogia täiustus, sai sellest üldlevinud kirjutusmaterjal. X sajandil saavutas puutahvlitele graveeritud tekstide ja piltide trükkimine sellise taseme, et raamatute hind alanes ning kirjasõna sai levida ka keskmise jõukusega elanikkonna seas. 2.4 Keisririik ja ühiskond Hiina keiser oli piiramatu võimuga valitseja, kogu riigi ülempreester ja kõrgem seadusandja. Keisri ametnik tiitel Taevapoeg tähistas tema võimu jumalikku päritolu. Kõik temaga seonduv oli rõhutatult ritualiseeritud. Enamiku aega veetis keiser oma luksuslikus palees
INIMESE ARENG ASTROPOGENEES Ida-Aafrika inimeste häll 1.Geoloogiline tegur: vulkaanipursked(seal maakoor kõige õhem). Nendega kaasneb viljaka tuha kujunemine/ladestumine. 2Klimaatilised tegurid:soe kliima,vihm ja kuiv periood vahelduvad 3.Looduslikud olud: savannide teke-tuli tõusta kahele jalale,et oleks parem ülevaade saagile 4.Loomne toit:aju areng(valk+P) 5.Taimne toit:aju areng-tärkliserikkad mugulad 6.Ühiskondlik suhtlemine-sotsiaalne tegur EGIPTUSE TSIVIL. SÜND 1)Kus sai alguse põlluharimine? Miks seal? Lähis-Idas. Sest jääaeg sai läbi,kliima oli seal soe ja niiske. Sadas küllaldaselt vihma. See sai alguse nn viljaka poolkuu alal:mägede ümbruskonnas. Väike-Aasia,Iraani mägede vöönd. 2)Millised muutused toimusid ühiskonnas seoses põlluharimise ja metallide kasutusele võtmisega? Põlluharimisega: elanikkonna arvukus tõusis,tekkis paikne asustus, maa valdamine muutus olulisemaks, tekkisid suuremad aastasadu püsivad asulad, haka...
Anubis- surnute ja palsameerijate jumal, kujutati shaakali peaga. Kirjutaja- nende ülesanne oli kontrollida töötajaid kõigis üksikasjades, fikseerida kirjalikult kõigi kohustused ja nende täitmine. Tempel- templid olid pühendatud ühele jumalale, olid majandus- ja usuelu keskused. Sfinks- inimese pea ja lõvi kehaga, valvasid püramiidide ja templite sissepääse. Püloon- Vana- egiptuse kahe torniga värav. Papüürus on paks paberisarnane kirjutusmaterjal, mida saadakse Niiluse kallastel kasvava pilliroolaadse papüürustaime säsist. Rosette´I kivi- leiti 1799. a. Egiptuses Napoleoni õpetlaste poolt. Sellele on raiutud üks ja sama Egiptuse kreeklasest Ptolemaios Epiphanesele pühendatud tekst kolmes variandis: egiptuse hieroglüüfkirjas, egiptuse hilisemas, lihtsustatud demootilises kirjas ning kreeka keeles. Palsameerimine- usuti, et on vaja säilitada inimese keha, et ta saaks teispoolsuses edasi elada. Vaaraod ja ülikud palsameeriti
hieroglüüfides, demootsese kirjas ja kreeka keeles. See aitas lahendada hieroglüüfide mõistmise saladuse. Kogu õpetatud maailm taipas kohe Rosette'i kivi määratut tähtsust. Kuid kõik katsed lugeda egiptuse hieroglüüfe ebaõnnestusid. Selle ülesande lahendamine õnnestus noorel prantsuse õpetlasel Champollionil 1822.aastal. Jean-François Champollion (1790-1832) oli üheteistaastane, kui ta otsustas Rosette'i kivil olevad tundmatud kirjamärgid deshifreerida. Levinuim kirjutusmaterjal oli Niiluse kaldail kasvava papüürustaime säsis valmistatud papüürus. Teadus:Esimese rahvana maailmas võtsid egiptlased kasutusele päris täpse päikesekalendri. See põhines tähelepanekul, et Niiluse üleujutus algab iga kord siis, kui pikka aega varjul olnud täht Siirius jälle koidikul taevasse ilmub ja et Siiriuse uut ilmumist lahutab eelmisest 365 päeva. Need jagati kaheteistkümneks 30-päevaseks kuuks, millele lisati 5 ülejäänud päeva. Egiptuse kalendris puudus
Dokumenteeritus on oluline nii säilitamise seisukohast (millistes tingimustes on hoitud arhivaale), aga ka näiteks dokumentide autentsuse seisukohast (kuidas teostatud toimingud on dokumente muutnud). Peamised kirjutusmaterjalid (millal kasutusele tulid) Enne paberi leiutamist kasutati kirjutusmaterjalina kive, savi - ja vahatahvleid, nahka, pärgamenti, puitu, puukoort, palmilehti, metalli ja muid, enamjaolt looduslikke materjale. Kivimaterjalid - Ilmselt kõige iidsem kirjutusmaterjal. Säilitamise seisukohalt väga hea materjal, kuna on reeglina väga vastupidav. nt. Lauselli Jumalanna 22000 18000 eKr. Prantsusmaa Kalenderkivi K-52. Inglismaa 4 aastatuhat eKr. Savitahvlid - alates neljandast aastatuhandest eKr kuni ligikaudu 100 aastani pKr Mesopotaamias, (Sumer, Assüüria ja Babüloonia) Stilus ehk kirjutusriist oli valmistatud roost, puust, luust. savinõudekillud, mida kasutati käepärase märkmepaberina.
Kuna ta vihkas Amonit, jättis ta endised ohverdamistavad soiku ja rajas palju Atoni kultusekohti. Ta muutis ka oma sünnijärgse nime (see oli Amenhotep). Veel rajas ta uue pealinna Ahet-Atoni. Peale tema surma kummardati aga endiselt edasi vanu jumalaid, sest keegi ei läinud Ehnatoni uuendustega kaasa. KIRI, HARIDUS, TEADUS JA KIRJANDUS (ptk. 5 lk. 37-39) Hieroglüüfid kr. keeles pühad märgid, egiptlaste kiri. Papüürus levinuim kirjutusmaterjal Niiluse kaldal. Esimese rahvana maailmas võtsid egiptlased kasutusele päris täpse päikesekalendri. See põhines tähelepanekul, et Niiluse üleujutus algab iga kord siis, kui pikka aega varul olnud täht Siirus jälle koidikul taevasse ilmub. Geomeetria oli egiptlastele vajalik eriti ehitustegevuses. Nad oskasid arvutada kolmnurga ja ringi pindala ning püramiidi ja silindri ruumala. Kõige silmapaistvamad oskused olid egiptlastel aga arstiteaduses. Egiptlased olid osvad kirurgid ja
Kuna ta vihkas Amonit, jättis ta endised ohverdamistavad soiku ja rajas palju Atoni kultusekohti. Ta muutis ka oma sünnijärgse nime (see oli Amenhotep). Veel rajas ta uue pealinna Ahet-Atoni. Peale tema surma kummardati aga endiselt edasi vanu jumalaid, sest keegi ei läinud Ehnatoni uuendustega kaasa. KIRI, HARIDUS, TEADUS JA KIRJANDUS (ptk. 5 lk. 37-39) Hieroglüüfid – kr. keeles pühad märgid, egiptlaste kiri. Papüürus – levinuim kirjutusmaterjal Niiluse kaldal. Esimese rahvana maailmas võtsid egiptlased kasutusele päris täpse päikesekalendri. See põhines tähelepanekul, et Niiluse üleujutus algab iga kord siis, kui pikka aega varul olnud täht Siirus jälle koidikul taevasse ilmub. Geomeetria oli egiptlastele vajalik eriti ehitustegevuses. Nad oskasid arvutada kolmnurga ja ringi pindala ning püramiidi ja silindri ruumala. Kõige silmapaistvamad oskused olid egiptlastel aga arstiteaduses. Egiptlased olid osvad kirurgid ja
· Kui süda kergem (MAAT) maailmakorraldusest pole pahategusid ja tagatud igavene elu. · Vastasel korral läks süda õgijatele (krokodilli-jõehobu segu). Egiptuse kultuur 1. Kiri a. Tekkeaeg: u 5000 aastat tagasi b. Hieroglüüfid Egiptuse kirjamärgid · Algul piltkiri, hiljem mõisted, silbid, tähestik. · Üle 1000 hieroglüüfi (õppimine pikk ja raske) c. Kirjutusmaterjal: · Raidkirjad vaaraode elust. · Levinumaks papüüruserullid. d. Kirja taasavastamine · Kiri unustati vanaajal, taasavastajaks oli 1822 prantsuse teadlane Champollion. 2. Haridus a. Koolid peamiselt templite juures, kus õpetajateks preestrid. b. Õpilasteks peamiselt ülikute poisid, mis tõttu kirjaoskus vaid u 2% inimestest. c. Õpiti kirjatarkust ja arvutamist, haridus oli eelduseks pääsemisel
Kiri ja haridus Egiptuse kiri kujunes riigi tekkega umbes samal ajal. Kirjamärgid hieroglüüfid, mida oli kasutusel ligi 1000, meenutavad väliselt piltkirja ja ongi tõenäoliselt sellest arenenud. Enamik hieroglüüfe tähistas mõnda mõistet. Et hieroglüüfid olid keerulise kujuga ja nende väljajoonistamine oli aeganõudev, kasutati neid enamasti ainult poliitilise ja religioosse sisuga raidkirjade jm esinduslikumate tekstide puhul. Levinuim kirjutusmaterjal oli papüürus (valmistatud Niiluse kaldail kasvava papüürustaime säsist), millele märgid kanti pintsliga Kirja omandamiseks kulus palju aega; seda õpiti peamiselt templite juures asuvates koolides. Aastatepikkune vaevarikas tuupimine tasus end ära, sest haridus tähendas paremat elujärge ja kõrgemat ühiskondlikku positsiooni. Kirjaoskus oli Egiptuses vaieldamatu privileeg, mis sai osaks väga vähestele. teadus
loomade ohverdamine;pidustused. Surmajärgsus-inimene jätkab oma elu ka pärast surma, surnukeha mumifitseeriti, toimus matusetseremoonia, palsameerimine-muumia valmistamine, toimus rongkäik hauakambrisse, muumia asetati sarkofaagi ja suleti hauakambrisse. Kiri, haridus, teadus ja kunst: Kirjamärgid-hieroglüüfid, meenutavad väliselt piltkirja ongi tõeonäoliselt sellest arenenud, determinatiivid e. seletavad märgid. Igapäevaelus kasutatav lihtsam kiri oli hieraatiline kiri. Levinum kirjutusmaterjal oli papüürus. Koolis käisid ainult poisid ja nendest võisid saada kirjutajad või koguni preestrid. Teadused-geomeetria(vajalik ehitusteg), aritmeetika, meditsiin, astronoomia, astroloogia, arstiteadus(surnute palsameerimine,osavad kirurgid, oskasid valmist. häid ravimeid); päikesekalender. Kirjandus- religioosne, ülistuslaulud jumalatele, elutarkust edastavad õpetussõnad, novell ,,Sinuhe jutustus". Kunstis olid skulptuurid, säilinud on kujud ja sambad. nt Tutanhamoni kuldmask.
Atoniks. Kuna ta vihkas Amonit, jättis ta endised ohverdamistavad soiku ja rajas palju Atoni kultusekohti. Ta muutis ka oma sünnijärgse nime (see oli Amenhotep). Veel rajas ta uue pealinna Ahet-Atoni. Peale tema surma kummardati aga endiselt edasi vanu jumalaid, sest keegi ei läinud Ehnatoni uuendustega kaasa. KIRI, HARIDUS, TEADUS JA KIRJANDUS (ptk. 5 lk. 37-39) Hieroglüüfid kr. keeles pühad märgid, egiptlaste kiri. Papüürus levinuim kirjutusmaterjal Niiluse kaldal. Esimese rahvana maailmas võtsid egiptlased kasutusele päris täpse päikesekalendri. See põhines tähelepanekul, et Niiluse üleujutus algab iga kord siis, kui pikka aega varul olnud täht Siirus jälle koidikul taevasse ilmub. Geomeetria oli egiptlastele vajalik eriti ehitustegevuses. Nad oskasid arvutada kolmnurga ja ringi pindala ning püramiidi ja silindri ruumala. Kõige silmapaistvamad oskused olid egiptlastel aga arstiteaduses. Egiptlased olid osvad kirurgid
sisaldavate sõnade tähistamiseks. Pikemaid sõnu kirjutati mitme häälikumärgina loetava hieroglüüfiga. Hieroglüüfid olid keerulise kujuga ja nende väljajoonistamine aeganõudev. Seetõttu kasutati neid enamasti ainult poliitilise ja religioosse sisuga raidkirjade ja muude esinduslikumate tekstide puhul. Igapäevases asjaajamises käibis lihtsam, nn hieraatiline kiri. Erines hieroglüüfidest küll oma märkide kujult, kuid mitte üldiselt põhimõtetelt. Levinuim kirjutusmaterjal oli Niiluse kaldail kasvava papüürustaime säsist valmistatud papüürus. Hieroglüüfid või hieraatilised märgid maaliti sellele pintsliga. Pikemate tekstide puhul kinnitati papüürusejupid üksteise otsa ja sel moel moodustunud meetritepikkused ribad keerati rulli. Egiptuse kirja põhimõte oli seega üsna keeruline ja nõudis suurt hulka märke (kasutusel oli ligi 1000 hieroglüüfi). Õpiti kirjutama peamiselt templite juures asuvates koolides preestritest
paisjärvest eemale viidud, ta võeti plokkidena lahti ja transporditi mujale. On ka terasstempleid, nt hatsepsuti terasstempel. Ta valitses u. 1400 eKr, võimule tuli ta ebaseaduslikult, sest naised ei tohtinud valitseda. Kuna valitsejaks kuulutati lesk, siis muuts ta oma sugu: kandis meesteriideid ja võltshabet. sfinksid [34] 4 peamist egiptuse sammast [33] sambal on 3 peamist koostisosa: kapiteel (ülemine peaosa), tüvi, baas (padjandi taoline lõpp) papüürus on kõrkjas ja kirjutusmaterjal. pressiti laiaks ja liimiti kokku. ------ puudusin----- `EGEUSE KUNST e. kreeta mükeene kunst Kreetal tekkisid suuremad riigid, Kreeta saare pindala on u. 7000 km(ruudus). Seal tekkisid suuremad linad ja väiksemad riigid. Kultuuri peamiseks keskuseks on mükeene linn ja kindlus. Oluline on Trooja. 3000 eKr tekivad ka seal piirkonnas riigid. võib rääkida kõrgkultuurist, kui euroopa vanimast kõrg kultuurist ~2000 eKr. H. Schliemann oli harrastus arheoloog, rahvuselt sakslane
hieroglüüfi lugeda tuleks. Hieroglüüfid olid oma kujult küllalt keerulised ja nende väljajoonistamine aeganõudev. Seetõttu kirjutati nendega enamasti ainult poliitilise ja religioosse sisuga raidkirju ja muid esinduslikumaid tekste. Igapäevases asjaajamises kasutati lihtsamat, nn. hieraatilist kirja. See erines hieroglüüfkirjast küll oma märkide kujult, kuid mitte üldistelt põhimõtetelt. Levinuim kirjutusmaterjal oli Niiluse kaldail kasvava pilliroolaadse papüürustaime säsist valmistatud papüürus. Hieroglüüfid või hieraatilised märgid maaliti sellele pintsliga. Pikemate tekstide puhul kinnitati papüürusejupid üksteise otsa ja sel moel moodustunud meetritepikkused ribad keerati rulli. Tänu Egiptuse kuivale kliimale on paljud papüürusrullid või nende katked säilinud tänaseni. Ühiskonna üldilme ja struktuur Egiptus oli maaühiskond
muumia pandi ohtrasti kaunistatud inimkehakujulisse puukirstu. Tänapäeval võib koolnu palsameerida mõne tunniga. Tavaliselt tehakse seda nii, et veenidesse ja arteritesse, samuti kõhu-ja rindkereõõnde lastakse sobival hulgal palsameerimise vedelikku. Aastate jooksul on segatud ja kasutatud mitmesuguseid erinevaid lahuseid. Soodsa hinna ja ohutuse tõttu kasutatakse palsameerimiseks enamasti formadelhüüdi. PAPÜÜRUS – Niiluse ääres kasvavast pilliroost valmistatud paberisarnane kirjutusmaterjal. Papüürust õpiti esmakordselt valmistama 4000 aastat eKr ja sellest kujunes üks Vana- Egiptuse tähtsamaid ekspordiallikaid. Vaaraod muutsid papüürusetootmise monopoliks ja valvasid selle valmistamise saladust kiivalt. Papüüruspaberi lehe valmistamiseks lõigati pilliroo vartes sisalduv säsi õhukesteks, umbes 40 cm pikkusteks ribadeks, niisutati neid veega ja asetati üksteise kõrvale kõvale alusele nii, et ribade ääred kattusid. Nende peale lisati
raidkirjades; desifreeriti Rosetta kivi pealt 1822 Jean Champollion Determinatiivid seletatavad märgid, kuulusid hieroglüüfide hulka, osutasid, kummal viisil, kas mõiste- või häälikutähisena, tuleks hieroglüüfi lugeda Hieraatiline kiri kasutati igapäevases asjaajamises, lihtsam, erines märkide kujult, kuid mitte põhimõtetelt, märke loeti mõistete või häälikute tähistusena, kasutati determinatiive Papüürus levinuim kirjutusmaterjal, Niiluse kaldail kasvava papüürustaime säsist valmistatud; maaliti pintsliga; papüürusejupid kinnitati üksteise otsa ja ribad keerati rulli Suur osa kirjandusest on otseselt seotud religiooniga. Hümnid jumalatele, püramiidiraamatud, surnute raamatud usulised tõekspidamised. Ilmalik kirjandus Keskmise riigi ajal. Lühivormid. Elutarkust edastavad õpetussõnad. Tuntumad puudutavad Vana ja Keskmise riigi vahelisi sisesegadusi. Osa on adresseeritud vaaraole
o Trükitud raamatud - alates 15. saj. hakati koodeksit paberile trükkima. o E-raamat tekst on masinloetav. Offline disketid, CD-ROMid, DVD-d on eraldiseisval kandjal. Online veebis publitseeritud Audioraamatud mitte ei loe vaid kuulad teksti Amazon Kindle 2 2009a veebr. tuli välja, saab laadida 150 raamatut. · raamatu struktuur ja tunnused o Kirjutusmaterjal o Graafiline salvestis mingis märgisüsteemis (kui on tühi, pole justkui raamat) o Sisu sõnum o Otstarve e. funktsioon (iga raamat on millegi jaoks) · Põhifunktsioonid V. Dubrovolski ja Clifford A. Lynch - traditsiooniline raamat on püsiv, stabiilne, kuid elektroonilise raamatu sisu võib muutuda uued andmed, uuendused, teatemeteosed nt, häkkerid äkki pole usaldusväärne. Samuti puudub ka kunstiline kujundus. Raamatu traditsioonilisus:
nad kõik on omal astmel, kõik on omal teel. Kõik on üks südamline sisustuse lugu ja hingest hinge kostab julgustuse jutt: vend muld, vend kivi, lill, lind, loom, me ühte sugu, meid kõiki kasvatand, veel kasvatamas nutt. / / Mis keegi õppind, mis iial näinud keegi, üksteisele nii tähtis jutustada see et kui kord kustutame säälpool ainet leegi, siin elu jätkates meil ühisem on tee. (Ernst Enno.) papüürus papüüruse taime südamikust valmistatud kirjutusmaterjal. Papüürusele kirjutatud raamatud kujutasid endast papüüruserulle, mille pikkus oli tavaliselt 610 meetrit ning kõrgus 1030 sentimeetrit. Rulli otsa kinnitati nahkriba titulus, millelt võis lugeda raamatu pealkirja, autori nime ning sisukorda. Lugemisel rulliti raamat tavaliselt kahe veeru ulatuses lahti. Papüürust kasutati Rooma riigis põhilise kirjutusmaterjalina 4. sajandini. paradoks esmapilgul vasturääkiv ja ootamatu otsustus, milles peitub elutõde
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
