sarkofaag kivist kirst, kuhu pandi näiteks vaaraode muumiad paarperekond Egiptuse tüüpiline perekonnamudel, mis koosnes mehest, naisest ja nende alaealistest lastest. Hieroglüüf - Egiptuse kirjamärk (piltkirjast välja kujunenud, sarnaneb sellele) tempel Egiptuses jumalatele rajatud maapealne koda, kus inimesed nende eest hoolt kannaks. Nelinurkne ehitis, muust maailmast eraldatud kõrge müüriga Tsikuraat kaitsejumala astmiktempel Mesopotaamias kiilkiri Mesopotaamia tsivilisatsioonile iseloomulik kiri pehmele savitahvlile vajutati kiilukujulise otsaga pulgaga märgid astronoomia ehk täheteadus on teadusharu, mis uurib kosmilis objekte ja universumi tervikuna astroloogia taevakehade asendil põhinev maailmamõistmine ja ennustamise süsteem palsameerimine muumia valmistamine surnukeha õliga (palsamiga) võides. Maat egiptlaste nimetus maailmakorraldusele Hammurapi seadused Babüloonia seadustekogu,
hieroglüüfkiri. kohustuste täitmised. · Vana riigi periood 2700-2200 a eKr sealt pärinevad püramiidid, · Talupojad harisid riigi või ülikute maid, olid sunnismaised, täitsid ühiskond oli juba rangelt hierarhiliselt korraldatud. Egiptuse usk. töökohustusi, maksid makse, rajasid niistussüsteeme, töötasid Aastatel 2200-2000 a eKr oli Egiptus jagunenud mitmeks sõltumatuks ehitustöödel. piirkonnaks · Käsitöölised osalt eraettevõtjad, osalt aga riigi kontrollile alluvad · Keskmise riigi periood 2000-1600 a eKr ühendas Teeba valitseja maa sõtlased. Töötasid vaarao või ülikude losside/templite juures täites ühtseks. Pealinn viidi tagasi Memphisesse, Teebast sai usukeskus. nende tellimusi
· Neoliitiline revolutsioon üleminek põllumajandusele, inimesed jäid paikseks, kindel toit, eluaea pikenemine, rahvaarvu kasv. · Esimesed linnad jõgede ääres Lähis- Idas ja Väike- Aasia ps. · Vanim linn maailmas- Jeeriko. · Lihvimisoskus, puurimine. · Keraamika, kudumine. · Uskumuste muutus, rõhk rohkem ilmastikul. 4. Vaskkiviaeg / eneoliitikum · Üleminek kiviajast pronksiaega. · Esimesed tsivilisatsioonid. · Paljud hõimud jäävad ränd-karjakasvatajateks. · Kaks inimrühma: sõjakad rändajad ja rahulikud põlluharijad. · Ilmastiunähtuste kummardamine. · Geomeetriline ornament (päikeseketas), viljakusmaagia. · Toortellised, niisutussüsteemid, potikeder, ratasveok, metall. Pronksiaeg (2500 eKr) · Pronks = vask + tina. Vastupidav. · Ader. · Tööjaotuse muutus põllumajanduses mehed seoses loomade rakendamisega.
kaudu. c. Tunnused: · Põlluharijate ja karjakasvatajate ühiskond, ulatuslik metallikasutus. · Selge varanduslik kihistumine. · Oli kujunenud riiklus, rikkam ülemkiht valitses seaduste jõul. · Oli tarvitusel kiri, tänu millele oli võimalik riiklik korraldus. · Arenenud vaimne tegevus (kirjandus, teadus, uskumused). d. Primaarsed tsivilisatsioonid tekkisid valdavalt suurte jõgede viljakates orgudes. · Mesopotaamia (Eufrat ja Tigris) u 3000 eKr. · Egiptus (Niilus) u 3000 eKr. · India (Indus) 2500 eKr. · Hiina (Huanghe) 1600 eKr. · Peruu u 1200 eKr. · Kesk-Ameerika u 1200 eKr. 2. Kirja tekkimine a. Tsivilisatsiooni oluliseks eelduseks on kirja tekkimine, millega on võrdne
EGIPTUS Vana riigi periood (2700-2200 eKr). Püramiidid Vahepealsed 200 aastat olid suured sisesegadused ja kodusõjad Keskmise riigi periood (2000-1650 eKr) Teeba- tähtsaim usukeskus Vahepealsed 100 aastat oli riik lagunenud, Alam-Egiptuses valitsesid hüksolased Uue riigi periood (1500-1075 eKr) oli saanud suurriigiks Hiline periood (1075-525 eKr) Oli võõramaist päritolu valitsejate all. 525 langes ligi 2 sajandiks Pärsia võimu alla MESOPOTAAMIA Sumeri linnriigid (3000-2340 eKr) kiilkiri Akadi Suurriik (2340-2160 eKr) Vana Babüloonia suurriik (1792-1595 eKr) Assüüria impeerium (934-609 eKr) Uus Babüloonia (626-539 eKr) Riik ja Ühiskond EGIPTUS Riik ja ühiskond oli traditsiooniline, toimis reguleeritud korra järgi, mida peeti jumalate poolt määratuks. Ühiskond oli hierarhiline. Tipus seisis absoluutse võimuga jumal-kuningas. Oli maaühiskond, linnu oli vähe (kujunesid peamiselt losside ja templite ümber). Suurem osa ülikkonnast ja lihtrahvast elas maal.
Niiluse and - toit, papüürus, muda (viljakas maa) Enuma Elish - Babüloonia loomismüüt, keskmes on peajumal Marduki ülemvõim ning inimeste loomine jumalate teenistusse tsikuraat - astmiktorn, astmiktempel püramiid - püramiidikujuline suurtest kiviplokkidest kõrge ehitis, mida ehitati ja kasutati selleks, et peale vaarao surma paigutada sinna tema palsameeritud, sarkofaagis keha, osa tema varast ja naine. polüteism - usk mitmesse jumalasse, paljude jumalate austamine panteon - jumalate kogum, ühe usundi jumalad
Esimesed tsivilisatsioonid seotud suurte jõgedega. Lähis-Ida suured tsivilisatsioonid kujunesid ,,viljaka poolkuu aladele". Alad mis jäid Vahemere, Musta mere, Kaspia mere ja Pärsia lahe aladele. Seal voolasid 3 suurt jõge Eufrat, Tigris ja Niilus. Kuna Egiptuses ei saja väga, tugineti Niiluse üleujutustele, et saaki külvata. Menes ühendas Alam- ja Ülem-Egiptuse, rajas uue pealinna Memphise. Vana riik 2700-2200 eKr, vaarao võim oli absoluutne, kuulsaim Cheopsi püramiid, pealinn Memphis Keskmine riirk 2000-1650 eKr, kasvas ülikute võim, Teeba usukeskuseks Uus riik 1550-1075 eKr, suurimad vallutused (Palestiina ja Süüria), uus pealinn Teeba, kaarikud, Thutmosis II ja Ramses II Hiline riik 1075-525, tugevnes preestrite võim Ühiskond oli väga hierarhiline: Vaarao oli tipus pooljumalana Ülikud määrati ülemvalitsejateks, asevalitsejateks, kogusid makse, viisid ellu vaarao korraldusi
EGIPTUS JA M ESOPOTAAMIA Egiptus Egiptuse riik kujunes välja Niiluse orus põllumajanduseks sobivatel aladel (laiusega 5-20km) ja jõe alamjooksu delta piirkonnas. Geograafilistest ja looduslikest oludest tingitult elati Egiptuses suhteliselt isoleerituses (puudus kaitsevajadus). See takistas kaubandus- ja kuluurisidemeid naaberrahvastega, ent kujundas Egiptusest traditsioone järgiva ja stabiilse ühiskonna. Muistne Egiptus paiknes Niiluse kesk- ja ülemjooksul ning järgneb Alam- (delta) ja Ülem-Egiptuseks. Egiptuse ajaloo põhietapid 4 aastatuhandel eKr. algas väikeriikide (ehk noomid, u. 40 tk) kujunemine, mille tekkele aitas kaasa vajadus rajada niisutussüsteeme. Umbes 3000 eKr. ühendas Ülem-Egiptuse valitseja Menes (Menes e. Narmer (Menes on kreekapärane, Narmer aga Egiptuse keeles)) enda riigi Alam-Egiptusega (Memphis rajati Menese poolt; kujunes hieroglüüfkiri).
Neandertallased Homo sapiens ehk tarkinimene arenenud aju ja osavad käed, täiuslikumad tööriistad, TSIVILISATSIOONIDE TUNNUSED : 1) Viljelusmajandus 2) Ühiskonna varanduslik kihistumine 3) Riiklus rikkam ülemkiht kontrollib alamaid kihte 4) Tarvitusel kiri 5) Kõrgkultuur usk, kirjandus, teadus Aeg jaguneb esiaeg, ajalooline aeg( vanaaeg, keskaeg,uusaeg) Vanaaeg algas mesopotaamias ja Egiptuses tsivilisatsiooni tekkega MUISTNE EGIPTUS U 3000 a eKr Menes liidab Alam ja Ülem Egiptuse üheks, ka kujunes välja hieroglüüfkiri ning kasutusele võeti laialdasemalt vask. Vana riik ( u 2600- 2100 eKr ) suured püramiidid, kujunesid egiptuse tsivilisatsiooni tunnused Keskmine riik ( 1900- 1600 eKr ) maakonnad, kuningavõim, Nuubia egiptuse all, hüksolaste tungimine riiki tähistab selle riigi lõppu
,,Egiptuse ja Mesopotaamia kultuuriline pärand" Üheks varasemaks kultuuri hälliks oli Tigrise ja Eufrati org Mesopotaamia ehk"jõgedevaheline maa". Suurimat imetlust pälvivad kindlasti sumerid, kes olid üle tuhande aasta teerajajad ajaloo näitelaval. Kui nad sinna astusid, polnud Egiptuse püramiide veel olemas, ja kui nad sealt lahkusid, puudus meie ajaarvamise algusest Jeesus Kristuse sünnist veel nii palju sajandeid, kui palju neid sellest peale on nüüd möödunud. Sumerite kõrgelt arenenud kultuur mõjutas naabreid, eriti Mesopotaamia põhjaosas elavaid semiidi rahvaid.
1. riigi olemasolu 2. kiri 3. mitmekesise vaimse tegevuse olemasolu (kultuur) Primaarsete tsivilisatsioonide saavutused: 1. Sumerite linnriigidkõige vanem tsivilisatsioon (IV at. Lõpp ekr) 2. Ratas 3. Vask 4. Maailma vanim eepus gilgames 5. Vanim kirjalik seaduste koguHammurami seadused 6. Leiutati metallitöötlemine 7. Järgmine avastus pronks sai uue ajastu alguseks 2500 a ekr 8. Kiilkiri 9. Suured mõjutused naaberriikidelt Seknudaarsete tsivilisatsioonide saavutused: 1. hetiidid võtaid kasutusele raua (1300a ekr) 2. foiniiklased leiutasid tähestiku (14 saj ekr) 3. juudid võtaid esimesena kasutusele monoteistliku religiooni (judismi) 4. pärilased lõid kahte vastandikku alget rõhutava dualistliku õpetuse mazdaismi (hea ja kurja vastandamine ja nende omavaheline võitlus) EGIPTUS Egiptuse vanaaja põhietpid: 1
Kontrolltöö kordamisküsimused Egiptus, Mesopotaamia, tsivilisatsioonid 1. Esiaeg, ajalooline aeg, vanaaeg, antiikaeg. Esiaeg kestis miljoneid aastaid ja mille jooksul kujunes välja inimene. Ajalooline aeg algas kirja tekkega ligi 5000 aastat tagasi. Vanaaeg algas Egiptuses ja Mesopotaamias tsivilisatsiooni tekkega. Vanaaja lõppu loetakse aastat 476, mil kukutati viimane Lääne-Rooma keiser. Antiikaeg muistse Kreeka ja Rooma kujunemis-, õitsengu- ja langusaeg (8 saj. eKr 5 saj. pKr) 2
VANAAEG: Idamaade muistsed tsivilisatsioonid Tsivilisatsioon- selline ühiskond, kus on heal järjel põlluharimine, käsitöö, välja on kujunenud ühiskonnaklassid ning tuntakse kirja. Kultuur- harimine, hoolitsemine. 4 suurt kultuur: soojad maad, jõgede ääres, viljakad maad. Mesopotaamia (Tigris, Eufrat 3000 eKr) kiilkiri, kuningas. Egiptus(Niilus, vaarao,piltkiri), India (Indus, Ganges,märgikiri),Hiina (Huanghe,Jangtse, hieroglüüfid) Tsivilisatsioonide tunnused ja tekke põhjused Tunnused - väga arenenud kirjaoskus, põlluharimine, kunstiteosed, käsitöö, kirjandus. Tekkinud on ühiskonnaklassid. Tekke põhjused - Niisutussüsteemide rajamine ja korras hoidmine vajab palju tööjõudu. Esile kerkib ülemkiht, kes koordineerivad ülesandeid. (Kuningad ja preestrid- valitsev klass) Riik kui
Rahvas pööras religioonile vähem tähelepanu. Enamuse talitustest viisid läbi aristokraadid. Mumifitseerimine; hauakambrid püramiidid, kaljusse raiutud hauakambrid; surnu teekond teispoolsusele; Osirise kohtu Kiri, haridus, teadus ja kirjandus Kiri tekkis umbes 4., 3. saj eKr. Kirjamärkideks hieroglüüfid. Kirjutusmaterjaliks papüürus. Haridus Koolid templite juures. Õpetajad preestrid. Õpilased olid jõukamad poisslapsed. Õppeained olid matemaatika, kirjutamine, lugemine, astronoomia. Teadus Lähtus praktikast, teooriat oli vähem. Päikesekalender. Geomeetria, ehitusel, tundi Pi'd. Palsameerimine, kirurgia, operatsioonid, haiguste põhjendused olid ilmalikud. Kirjandus hümnid, püramiidi- ja surnute raamatud. Ilmalik, õpetussõnad. Novell sinuhe. Kunst Arhitektuur Kivi. Hauakambrites: mastaba, püramiid, niss, sarkofaag. Templid: sfinkside allee, samamstik. Maailmaime Giza.
kodanikesse puutuv, üldkasulik + cultura harimine, hoolitsemine). Primaarsete tsivilisatsioonide tunnused: 1. põlluharimine ja karjakasvatus 2. ühiskonna selge varanduslik kihistumine 3. riikluse teke (kindel territoorium, valitseja, kindel ühiskonna juhtimise kord) 4. kirja teke 5. kõrgkultuuri arenemine (kirjandus, teadus, usulised tõekspidamised) Esimesed primaarsed tsivilisatsioonid tekivad Idamaades, enamasti suurte jõgede ääres: 1. Egiptus Niiluse kallastel u 3000 a eKr 2. Mesotaamia Eufrati ja Tigrise alamjooksul u 3000 a eKr 3. India Induse ääres u 2400 a eKr 4. Kreeta saar Vahemeres u 2000 a eKr 5. Hiina Huanghe jõe orus u 1700 a eKr Tsivilisatsioonide tekke põhjuste ja eelduste üle on palju vaieldud ja välja on kujunenud kaks erinevat arvamust: 1. rikkam ülemkiht asus vabatahtlikult korraldama hädavajalikke töid (või neid juhendama).
Mesopotaamia ajalugu (võrreldes Egiptusega) Egiptus Mesopotaamia Asukoht Niiluse keskja alamjooksul Eufrati ja Tigrise jõe keskja alamjooksul Geograafiline asend Muust maailmast eraldatud Põhjast ja kirdest piiravad poolkõrbe ja kõrbealadega, Iraani kiltmaa ääremäestikud, mis piiravad nii läänest kui lõunast ja edelast Araabia
Ajalugu (Vana-Idamaad) 1. Kus, millal ja miks tekkisid vanimad tsivilisatsioonid? Mille poolest olid nad sarnased? V: Vanimad tsivilisatsioonid tekkisid suurte jõgede ääres. Kõige vanemad on Mesopotaamias Eufrati ja Tigrise alamjooksul ja Egiptuses Niiluse ääres. Nad tekkisid siis kui piirkonnas oli üle mindud viljelusmajandusele ja enamasti oli hakatud ka metalli kasutama. Varased tsivilisatsioonid on põlluharijate ja karjakasvatajate ühiskonnad. Nende algus langeb enamasti varasesse pronksiaega. Oli kujunenud ühiskondlik tööjaotus, ühiskond jagunes erinevateks majanduslikeks klassideks. Peaaegu kõigis tsivilisatsioonides tunti kirja. 2. Põhjenda, miks püsis Vana-Egiptuse riik ja kultuur ligi 3000 aastat? V: Maa geograafiline asend ja ühiskonna tihe seos looduse rütmiga põhjustasid Egiptuse tsivilisatsiooni stabiilsuse ning traditsioonilisuse. 3
kodanikesse puutuv, üldkasulik + cultura – harimine, hoolitsemine). Primaarsete tsivilisatsioonide tunnused: 1. põlluharimine ja karjakasvatus 2. ühiskonna selge varanduslik kihistumine 3. riikluse teke (kindel territoorium, valitseja, kindel ühiskonna juhtimise kord) 4. kirja teke 5. kõrgkultuuri arenemine (kirjandus, teadus, usulised tõekspidamised) Esimesed primaarsed tsivilisatsioonid tekivad Idamaades, enamasti suurte jõgede ääres: 1. Egiptus Niiluse kallastel u 3000 a eKr 2. Mesotaamia Eufrati ja Tigrise alamjooksul u 3000 a eKr 3. India Induse ääres u 2400 a eKr 4. Kreeta saar Vahemeres u 2000 a eKr 5. Hiina Huanghe jõe orus u 1700 a eKr Tsivilisatsioonide tekke põhjuste ja eelduste üle on palju vaieldud ja välja on kujunenud kaks erinevat arvamust: 1. rikkam ülemkiht asus vabatahtlikult korraldama hädavajalikke töid (või neid juhendama).
Tsivilisatsioonid Eeldused (viljelusmajandus ja paikne eluviis; metallitöötleminesuurem saak; kirja tekkimineühiskonnakorraldus) Põhjused(võimekamate esiletõus, juhtide vajadusniisutussüsteemide korrashoid; soov saada rikkaks ja võimsaks vägivalla kaudu) Tunnused(varanduslik kihistumine; rikkam ülemkiht valitses seaduste jõude; riiklik korraldus tänu kirjale; arenenud vaimne tegevus; ulatuslik mteallikasvatus) Primaarsed ja sekunsaarsed tsivilisatsioonid Mesopotaamia(TigrisEufrat), Egiptus(niilus 3000), India(Hindus 2500), Hiina(Huange 1600), Peruu(1260), KeskAmeerika(1200) Kirja tekkimine Kirja tekkimine=arvutamisoskus; üleujutuste aeg, koguda makse ja see kirja panna; ilma poleks olnud riikide teke ega valitsemine mõeldav; vanimad on majandusliku sisuga(kiri tekkis igapäevaste majanduslike vajaduste rahuldamiseks); kirja tekkimine vältimatu kuna tekkis erinevates tsivilisatsioonides; lõpule esiaeg, algas ajalooline aeg
* Pealinnaks Memphis, usukeskuseks Teeba * Elukutseline sõjavägi Vaheperiood 1650-1550 eKr * Niiluse deltas võimutsesid hüksoslased * Riik oli taas jagunenud Uue riigi periood (u. 1550-1075 a eKr.) * Taastus riigi ühtsus, hüksoslased aeti minema * Välise võimu hiigelaeg * Alistati paljud alad * Arenesid diplomaatilised suhted * Sõjad Egiptuse ja hetiitide vahel * Tähtsamad kuningad Thutmosis III ja Ramses II Hiline periood (u 1075 525 a eKr) * Ülem Egiptus eraldus Alam Egiptusest * Egiptus langes Pärsia ülemvõimu alla MESOPOTAAMIA Sumeri linnriigid * III aastatuhande alguses eKr oli Sumeris 12 linnriiki, nt Uruk, Ur jm. * Sumeri riiki nõrgestasid pidevad linnade vahelised tülid * u 2660 eKr vallutas Sargon I kogu Sumeri ning uueks pealinnaks sai Akad Vana Babüloonia * Kuningas Hammurapi ühendas kogu Mesopotaamia riigi ja pani sellega aluse uuele riigile, sellest ajast pärinevad kuulsad Hammurapi seadused.
kogumi ega kinnis-muistisega. o Kirjalikud ajaloo allikad - Ürikud, kroonikad, seadused, memuaarid, statistilised materjalid jms o Suulised ajaloo allikad - Pärimused, legendid, müüdid, muinasjutud, rahvaluule o Etnoloogilised ajaloo allikad - Tavad, kombed traditsioonid o Lingvistilised ajaloo allikad - Keel, murded o Audiovisuaalsed ajaloo allikad - Fotod, filmid, helisalvestused · Esimesed tsivilisatsioonid o Tekkimise eeldused-jääaeg oli läbi, rahva olemasolu, varanduslik kihistumine, riikluse olemasolu, kirja olemasolu, loodus, ühiskondlik tööjaotus, tingimused karjakasvatamiseks ja põllu harimiseks olid soodsad o Tekkimise põhused-rikkam ülemkiht asus vabatahtlikult korraldama hädavajalikke töid, rahvaarvu kasv, rikkam ülemkiht allutas alamkihid enda
Inimasustus levis Euroopa ja Aasia põhjaosadesse. Kirde-Aasiast lähruvalt asustati Ameerika. U. 8500 a eKr (11500 aastat tagasi) sai Lähis-Idas alguse üleminek põlluharimisele ja karjakasvatusele. Peagi õpiti kuduma kangast ja valmitama savinõusid. Põlluharimine sai alguse ja esimesed kariloomad kodustati arvatavasti IX aastatuhandel eKr kusagil Lähis-Idas. Jääaeg oli selleks ajaks läbi ja kliima antud piirkonnas soe ning mõneti niiskem, kui tänapäeval. Mesopotaamia tasandikku ja Araabia kõrbealasid ümbritseva Süüria, Väike-Aasia ja Iraani mägede vööndis sadas piisavalt vihma suhteliselt lopsakaks taimekasvuks. Tingimused viljakasvatuseks olid seega soodsad. Põlluharimine saigi meile teadaolevalt alguse just nimetatud mägede ümbruskonnas ehk niinimetatud viljaka poolkuu alal. Sellise nimetuse on põlluharimise sünnipiirkond saanud oma kuusirpi meenutava kuju järgi kaardil
Kui arenema hakkas põlluharimine, siis muutus kunsti temaatikaks pealmiselt jõud, mis mõjutasid põllusaagi rohkust (ilmastik, jõed, linnud, koduloomad...jne), üldiselt hakkas kunstis sel ajal domineerima geomeetrilised ornamendid, mustrid, kaunistused) 6) Usk tekkis kuna muinasaja inimesel oli elus palju mõistmatuid asju ja nende asjade seletamiseks arvati, et igal loodusobjektil on oma hing, keda pidi austama, et saada paremat saaki. 3. Tsivilisatsioonid 1) Tsivilisatsioon- hästi korraldatud kõrge kultuuritasemega ühiskonda (Vanal ajal tsivilisatsiooni mõiste = riigi mõistega), mõiste tekkis 18. Saj Prantsusmaal · Tsivilisatsiooni tunnused: a) viljelusmajandus b) varanduslik kihistumine c) riiklik korraldus d) kiri e) vaimne tegevus
tsivilisatsioonide peamised tunnused:Tsivilisatsioonid olid põlluharijate ning karjakasvatajate ühiskonnad; Ühiskonnas selge varanduslik kihistumine; Neis kõigis kujunes riiklus, oli rikkam ülemkiht, mis juhtis ja kontrollis enam-vähem kogu ühiskonna tegevust teatud territooriumil; Peaaegu kõigis tsivilisatsioonides oli tarvitusel kiri; Vaimne tegevus- kirjaga tähendati üles pärimusi, uskumusi ja ajaloosündmusi. Arenesid usulised tõekspidamised, kirjandus ja teadus. Esimesed tsivilisatsioonid e. primaarsed tsivilisatsioonid: umb. 3000 eKr Mesopotaamia-Eufrati ja Tigrise alamjooksul ning Egiptuse tsiv. Niiluse kallastel; 2400 ekr India-Induse jõe ääres; 2000eKr Kreeta saarel, 1700 Hiina Huanghe jõe orus. Hiljem jõudsid tsiv. tasemele ka Kesk-Ameerika ja Peruu rahvad. Ülejäänud kõrgkultuurid olid sekundaarsed tsiv. Tsivilisatsiooni tekke probl- kuna esimeste tsivi. ajal kiri veel puudus, siis saab uurida ainult arheoloogiliste leidude põhjal
AJALUGU ARVESTUS 1 1. RÜHM 1. Alates 3 at eKr hakkas mõnes maailma piirkonnas välja kujunema tsivilisatsioon. Mõiste ''tsivilisatsioon'' tähendab hästi korraldatud ja kõrge kultuuritasemega ühiskonda. Varajaste tsivilisatsioonide peamisteks tunnusteks on... 1) Kõik varajased tsivilisatsioonid tekkisid pärast seda, kui antud piirkonnas oli juba üle mindud küttimiselt ja koriluselt viljelusmajandusele. Seega on tsivilisatsioonid põlluharijate ja karjakasvatajate ühiskonnad ning tekkisid seos ulatuslikuma metallikasutusega- seega varases pronksiajas. 2) Nende ühiskondi iseloomustas selge varanduslik kihistumine jõukateks ja vaesteks. 3) Neis kõigis oli kujunenud riiklus, st et rikkam ülemkiht juhtis ja kontrollis ametnike abil ja seadustele toetudes peaaegu kogu ühiskonna tegevust mingil kindlal territooriumil. 4) Kasutusele oli võetud kiri.
põhjapoolsetel aladel. Lõunas oli põlluharimine võimalik kuntsliku niisutamise tõttu. Soisel rannikul oli tarvis maad kuivendada. Loodusvarad: savi, pilliroog. Savi elamud, tarbeesemed. Kivi, puit, metallid võõrsilt. Tihedad suhted naabritega. Lakkamatud sissetungid. Kronoloogiline ülevaade 7000a eKr põlluharimine Põhja-Mesopotaamia. 6000a eKr levis Eufrat ja Tigrise alamjooksule. Kujunes Mesopotaamia tsivilisatsioon. 4000a eKr tõusid esile linnalised keskused (Uruki linn). Õpiti kasutama purjekat. 3000-2340a eKr Sumeri linnriigid. 2340-2160a eKr Akadi suurriik. 1792-1595a eKr Vana-Babüloonia suurriik. 934-609a eKr Asüüria impeerium. 626-539a eKr Uus-Babüloonia riik. Riiklus ja ühiskond Sumeri linnriigid Moodustas linna keskus koos selle ümbruskonnaga. Keskuses kaitsejumala astmiktempel
niisutamisel. Pärsia lahe soisel rannikul oli vaja aga maad kuivendada. Tihedad suhted naabritega. Mesopotaamia riigid, iseloomulikud jooned, tuntumad valitsejad, kultuurisaavutused: SUMER 3000-2340 eKr ühtset riiki ei tekkinud (linnriigid), kuningas Gilgames kasutusel oli kiilkiri, ehitati tsikuraate, ratas. AKAD 2340-2160 eKr valitseja Sargon, rajas esimese suurriigi Mesopotaamia ajaloos Sumeri kultuuri tugeva mõju all. VANA-BABÜLOONIA 1792-1595 eKr kuningas Hammurapi, vallutas kogu Mesopotaamia seadustekogu, mis seisis kivisse raiutuna riigi tähtsamates linnades. ASSÜÜRIA 934-609 eKr pealinnad Assur ja Niniue, palju sõjaretki Niniue raamatukogu. UUS-BABÜLOONIA 626-539 eKr kuningas NebukanetsarII Babülonis tehti suurejoonelisi ehitustöid. Paabeli torn, rippuvad aiad. Erinevad ühiskonnakihid Sumeri linnriikides: PREESTRID suurmaavaldajad, prestiiz ühiskonnas kõrge
REFERAAT MESOPOTAAMIA SISUKORD 1. Sissejuhatus............................................................................................................................2 1.1 Asend ja loodusolud.........................................................................................................2 1.1.1 Loodus........................................................................................................................3 2. MESOPOTAAMIA: RIIGID JA ÜHISKOND ..........................
pronksi. Samal ajal leiutati ader ning mindi üle künnipõllundusele. Rauast esemete valmistamine algas Lähis-Idas u. 1 300 a eKr. Põlluharimiseks soodsamad metallileiukohtadele lähemal paiknevad piirkonnad arenesid kiiremini. Tekkisid linnad. Tsivilisatsioonide sünd. Tsivilisatsioon on hästi korraldatud ja kõrge kultuuritasemega ühiskond: põlluharimine ja karjakasvatamine, varanduslik kihistumine, riiklus, kiri, arenenud usulised tõekspidamised, kirjandus ja teadus. Esimesed tsivilisatsioonid tekkisid jõgede äärde . 3. Egiptus 3.1 Geograafilised ja looduslikud olud. Egiptus paikneb Niiuse kesk- ja alamjooksul. Jagunes Alam- ja Ülem- Egiptuseks. Lõuna poole jäi Nuubia. Idast ja läänest piiravad Egiptust poolkõrbe- ja kõrbealad. Põlluharimine oli võimalik vaid tänu Niiluse korrapärastele üleujutustele. Rajati niisutussüsteemid. Geograafiline eraldatus kaitses välisvaenaste eest, kuid pidurdas suhtemist välismaaga. Ajaloo põhietapid. Tekkisid kaks
veel puudus või siis oli selle areng alles algstaadiumis. Kummalgi juhul pole sellest kõige varasemast perioodist jäänud pikki kirjalikke tekste. Varajase tsivilisatsiooni tunnused 1. põlluharimine ja karjakasvatus 2. ühiskonna selge varanduslik kihistumine 3. riikluse teke (kindel territoorium, valitseja, kindel ühiskonna juhtimise kord) 4. kirja teke 5. kõrgkultuuri arenemine (kirjandus, teadus, usulised tõekspidamised) Esimesed primaarsed tsivilisatsioonid tekivad Idamaades, enamasti suurte jõgede ääres: 1. Egiptus Niiluse kallastel u 3000 a eKr 2. Mesotaamia Eufrati ja Tigrise alamjooksul u 3000 a eKr 3. India Induse ääres u 2400 a eKr 4. Kreeta saar Vahemeres u 2000 a eKr 5. Hiina Huanghe jõe orus u 1700 a eKr Tsivilisatsioonide tekke põhjuste ja eelduste üle on palju vaieldud ja välja on kujunenud kaks erinevat arvamust: 1. rikkam ülemkiht asus vabatahtlikult korraldama hädavajalikke töid (või neid juhendama).
silmale nähtamatud jõud. Arvati, et kõigel on oma hing. Surm tähendas und, mil hing oli kehast jäädavalt lahkunud. Kunst osaliselt koos usundiga tekkis ka kunst. Inimesed olid loodusega tihedalt seotud ja küttimise tulemusena kujunesid välja koopamaalingud (kaasati ka värve), esimesed joonised kraabiti muidugi luule, sarvele või kivile. Mitmesugustest materjalidest (nt. luu ja kivi) arenesid välja skulptuurid. Tekkis käsitöö, ajapikku hakati kaunistama ka tööriistu. 3. Tsivilisatsioonid. Tsivilisatsioon hästi korraldatud kõrge kultuuritasemega ühiskond. Tunnused 1) viljelusmajandus (ettenägelikult mõeldakse toidule) 2) varanduslik kihistumine (võimu poolest, rikkad, vaesed jne.) 3) riiklik korraldus (käskude jagamine, täitmine) 4) kiri (märgitakse asju üles) 5) vaimne tegevus (traditsioonid, kombed, usk jne.) Tekke põhjused 1) Koriluselt ja küttimiselt üleminek viljelusmajandusele.
Leiukoha järgi kutsutakse kromanjoonlaseks. Asustas terve maakera 10 000 a tagasi. Hakkasid kujunema inimrassid. TSIVILISATSIOONIDE SÜND Tsivilisatsioon kõrgkultuur. Tekke eeldused Põhitunnused · REGULAARNE ÜLEUJUTUS · PÕLLUMAJANDUS · VILJAKAS PINNAS · KIRJAKEEL · NIISUTUSPÕLLUNDUS · LINNAD Esimesed tsivilisatsioonid asusid jõgede ääres, Viljaka poolkuu alal (Iraak- Egiptus) Maailma esimesed poliitilised ühendused olid linnriigid, hiljem tsentraliseeritud riigid. Riiki juhtis jumal-kuningas-preester + preesterkond. Leiutati hulgaliselt tööriistu ader, ratas, metall (kivi, luu&sarve asemel), kiri 3100 eKr Mesopotaamias. Kujunes ühiskondlik tööjaotus. PRIMAARSED TSIVILISATSIOONID: Mesopotaamia, Egiptus, India, Kreeta- Mükeene, Hiina SEKUNDAARSED TSIVILISATSIOONID: Kreeka, Rooma
· MESOPOTAAMIA LOODUSLIKUD OLUD Vihma sadas vähe ja sedagi peamiselt mägedega piirneval põhjapoolsel alal. Lõunas sai põldu harida vaid tänu kuntslikule maaniisutusele. Pärsia lahe soisel rannikul pidi aga maad kuivendama. Puudus eraldatud. · KRONOLOOGILINE ÜLEVAADE 3000-2340 sumeri linnriigid- kõigis oli kasutusel kiilkiri, kõige varasemad asukad mesopotaamias, nende päritolu pole teada. 2340-216 Akadi suurriik- keel ühendati, Sargon vallutas kõik linnriigid ja rajas esimese suurriigi. 1792-1595 Vana-Babüloonia suurriik- Hammurapi vallutas kogu mesopotaamia, lõi seadustekogu mis kehtis terves riigis, riigi purustasid hetiidi sissetungijad 934-609 Assüüria impeerium- väga sõjakas, vallutati mesopotaamia süüria ja palestiina, lühikest aega valitseti ka egiptust, riigi pealinnas Assur ja Ninive
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
