Teeninduskultuur · Teeninduskultuur on osa olmekultuurist, mille järgi tehakse otsus kogu riigi või rahva kultuuritaseme üle (pole ühe girma eraasi) Teeninduse kvaliteet 1. Mida klient saab suhtlemisel teenust pakkuva firmaga · Kuidas see miski talle kätte tuleb · Erinevatel klientidel on erinevad ootused · Mõõdupuu kliendi rahulolu Usalduväärsus · Positiivne õhkkond ja meeldiv esmamulje · Teenindatakse õigesti juba esimesel korral · teenindatakse õigel ajal Kiire reageerimine · Teenindatakse kohe ja kiirest Kompetentsus · Teenindaja teadmised ja oskused, sh tegevust toetavate töötajate teadmised ja oskused · kohustuste täitmine vastavalt kehtestatud standarditele Kättesaadavus · Võimalus kontakteeruda telefoni teel · Lühike ooteaeg teenuse saamiseks · hea asukoht · mugavad lahtiolekuajad Vasttulelikkus ja viisakus · Viisakas ja lugupidav käitumine ...
Vale (+ biheiviorismi) Eneseaktualisatsiooni kirjeldadakse biheiviorismi raames. Vale (+ humanistliku psy) Tunnetuspsühholoogia seisukohad on vananenud. - Psühholoogiateadusel puuduvad seosed teiste teadustega. Vale ( + on tihetalt seotud teiste teadustega) 3. Valikvastused Psühholoogide eesmärk on uurida inimeste käitumist: a) oletuslikult; b) teaduslikult; c) kirjeldavalt; d) rakenduslikult. Eetikakoodeks on: a) eetikanormid; b) moraalinormid; c) kirja pandud eetikanormid; d) käitumisnormid. Ebanormaalse käitumise uurimise, diagnoosimise ja ravimisega tegeleb: a) tervisepsühholoogia; b) biopsühholoogia; c) kliiniline psühholoogia; d) sotsiaalpsühholoogia. Alg- ja keskkooli õpilasi, kel on probleeme edasijõudmisega ja emotsionaalseid raskusi, uurib: a) hariduspsühholoogia; b) koolipsühholoogia; c) pedagoogiline psühholoogia; d) tervisepsühholoogia. Katset Väike Albert teostas: a) Sigmund Freud; b) John Watson;
et vältida korruptsiooni Mis on korruptsioon? · Ametiseisundi kuritarvitamine · Ametnike äraostetavus pistis · Nepotism onupojapoliitika · Favoritism soosikute eelistamine · Huvide konflikt · Ebaaus konkurents Iseseisev töö: · Õ lk 119-121 (uus); 101-102 (vana) · Millised on riigibürokraatia kontrollimise võimalused ja kuidas kontrolli teostatakse? · sisekontroll juriidiline korrektsus, eetikanormid · poliitiline kontroll varaline järelvalve (teostab riigikontroll), ametikohtade täitmine (kutsestandardite kehtestamine), ametnike määramisse sekkuvad parlament, president. Valitsuse nõusolekuta ei saa muuta ametkondade alluvust, struktuuri, koosseisu. · Õiguslik kontroll (et vältida korruptsiooni) tegeleb kohtusüsteem või ombudsman (sõltumatu lepitaja kodaniku ja riigiametniku konfliktis püüab lepitada
Vaatamata suurtele korruptsioonidele, on seadused siiski meie elus välja suured piirajad. Loob mulle ette pildi lõksust, kust rikkamad ja oskuslikumad võivad mööda hiilida. Tegelikult saab siit ka välja lugeda, et meie elude piirid olenevad ka riigist, kus elame, kuna seadustikud on erinevad. Inimeste tegutsemisvabadusele on üheks vähemalt mulle väga üllatavaks asjaks kartus või mitte soov erineda ühiskonnast. Need on kui alateadvuses sätestatud eetikanormid: mis on normaalne ja mis ebanormaalne. See on huvitav, kuna ta on kui piir meie sees, mis samal ajal seondub välise toimuvaga. Kahjuks või õnneks, viimasel ajal kasvab inimeste arv, kes soovivad just nii-öelda tavalisest ühiskonnast erineda. Üks väga meeldiv ja austust vääriv nii-öelda piirivalvaja inimese sees on soov säilitada eneseaustus ja elada oma tõekspidamisi ja veendumuste järgi. See joon tõkestab meid igapäevaelus ja vabal ajal
Tekstis on rõhutud mineviku sündmustele - kosmosetööstus pole nõudnud tuhandeid inimelusid (ala et kosmoseseade kukub Maale ja hävitab osa linnast koos elanikega). 4) Kuna need kõik kolm maailmapilti olid omavahel seotud, kuid kristliku kiriku toetamisel polnud peale traditsioonide ja emotsioonide midagi õigustavat. 5) Pidev enesetäiendus, teiste teadlastega kontakti loomine, hoidmine ja koostöö tegemine, El’i sisesed eetikanormid või näiteks arenenud riikide eetikakoodeksid. 6) Tekst viitab Mclareni väljendiga uuringutele, mis on tekitatud küsimusi nende õigsuses ja ohutuses. Antud kontekstis mõistan seda, kui mingitele uurimisvaldkondadele piirangute kehtestamisena, õigsuse ja ohutuse kontrollimisena.
7 Insenerid ja vastutus teistes riikides Rahvusvaheliste korporatsioonide vastutus arengumaade tütarettevõtetes kas tohib kasutada madalamaid norme, kui oma põhiriigis. As said: 'in Rome, do as Romans'.. eetikaväärtuse mõiste on suhteline. Kolm eetikaväärtuse suhtelisuse definitsiooni: 1. eetiline konventsionalism tegu on eetiline, kui mõlemad osapooled seda sellisena aktsepteerivad eetika peaks olema avatud kriitikale 2. piltlik suhtelisus eetikanormid muutuvad kultuurilisel üleminekul 3. moraalne suhtelisus eetikanormid sõltuvad multilateraalsetest faktoritest Tuleks lähtuda kolmandast põhimõttest .. kaaluda iga otsust pro & contra, kuna absoluutseid reegleid pole olemas. 8 Järelvalve ja kontroll inseneritegevuse üle Arenenud riikides kontrollorganid inseneritegevuse üle. Began in Wyoming with licensing laws 1907. 2 võimalust kas isereguleeruv inseneride assotsiatsioon või KOV poolt sätestatav standardisatsioon.
väärarusaamad ja tekitavad seadusi järgivates inimestes pahameelt. Ebaeetiline käitumine Riigikogus ja poliitikas valmistab Eesti rahvale pettumust ning paneb enda eetilist käitumist ümber hindama ja see võib tuua kaasa eetika kadumise ühiskonnas. Arvan, et Riigikogu peaks olema üks suur ja ühine organisatsioon, mis on väljas Eesti rahva heaolu eest ning olema eeskujuks ja suunajaks argipäevaelus. Eetikanormid peaksid alguse saama ühiskonna juhtidest ning seeläbi jõudma kõikide inimesteni, kes neid ühiselt järgiks ning see moodustaks hästi toimiva ühiskonna. 3
Süsteemi stabiliseerimine- vahekohtuniku funktsioon. Ametnik ei tohi osaleda aktiivselt poliitikas, ta on nimetu otsuste täideviija, aga mitte otsuste kavandaja Iseenda taastootmine,arendamine ja inimressursi juhtimine- ametkondadevahelise suhtluse edendamine, poliitika täitmise koordineerimine, ametnike taseme- ja täiendkoolitus. Bürokraatia järelvalve võimalused Sisekontroll- juriidiline(kas ametnik on käitunud seaduse järgi) ja psühholoogiline aspekt(eetikanormid ja käitumismallid). Poliitiline kontroll- varaline järelvalve kõrgete ametikohtade täitmise protseduuri üle. Teostab järelvalveinstitutsioon. Õiguslik kontroll- peab tagama haldussuutlikuse ja vältima korruptsiooni Eesti adminastriivne jaotust Maakond- vald&linn- linn, küla, alev, alevik Omavalitsusüksuse ülesanded ja pädevus (1) Omavalitsusüksuse ülesandeks on korraldada antud vallas või linnas sotsiaalabi ja
ametnikest. On vaja jälgida, et see, mis teostub, on avalikkuse, mitte ametnikkonna erahuvi. 2) Vajadus tõsta valitsemise tõhusust , et olulised küsimused saaksid kiiresti hallatud. 3) Tuleb arvestada võimaliku korruptsiooniohuga. Kontrolli võib teostada kolmes vormis: SISEKONTROLLis põimuvad kaks aspekti: juriidiline (kas ametnik on käitunud nii, nagu seadused ette näevad) ja psühholoogiline (järelvalve ametnikukultuuri üle eetikanormid ja käitumismallid). POLIITILINE KONTROLL kätkeb endas varalist järelvalvet ja kontrolli ametikohtade täitmise protseduuri üle (nt riigikontroll). Ametikohtade täitmise korrakohasust saab kontrollida kutsestandardite ja ametinõuete kehtestamisega. ÕIGUSLIK KONTROLL peab tagama haldussuutlikkuse ning vältima korruptsiooni. Seda võib korraldada kahel moel: kasutades üldist kohtusüsteemi või spetsiaalset ombudsmani institutsiooni. Ombudsman ehk sõltumatu lepitaja
Häkkeriteks peetakse noormehi, vanuses 14-21 eluaastat, kellel on keskmisest kõrgem intelligentsuse tase (Hanson 1994, lk 59). Samas ei pruugi keskmisest kõrgema intelligentsuse tasemega inimesed hiilata igas eluvaldkonnas. Enamasti on nad head vaid teatud aladel. Kõiki häkkereid ei saa halbadeks pidada. Nimelt on pahatahtlikke häkkereid kuni 1% kõigist häkkereist (Hanson 1994, lk 59; Praust 1997, lk 173). Neid nimetatakse kräkkeriteks. Kräkkerite jaoks ei kehti häkkerite eetikanormid. Kräkkerid nuhivad ringi erinevates arvutisüsteemides omakasu eesmärgiga (Praust 1997, lk 175). Andmebaasidele ligipääsenud, võivad nad sealset informatsiooni kopeerida, muuta ning isegi kustutada. Kusjuures digitaalkujul oleva info kopeerimise tulemusena on originaal ja koopa identsed. Siinkohal võiks arutleda, millistesse andmebaasidesse võib kräkker omakasu eesmärgil sisse murda. Näiteks on võimalik, et inimene on kohtulikult karistatud ning seetõttu ei ole tal
Eetikakoodeksid Meie tänaseid arusaamu on mõjutanud ja suunanud mitmed inimajaloo olulised eetikakoodeksid alates kümnest käsust, Hammurabi seadustest ja lõpetades "Ühiskondlike lepete ja Inimõiguste ülddeklaratsiooniga". Eetikakoodeks on kirja pandud normide ja/või väärtuste kogum, mis on toeks mingis valdkonnas tekkivate moraaliprobleemide lahendamisel ja õigete käitumisviiside valikul. Eetikakoodeksi moodustavad kodifitseeritud ehk kirja pandud eetikanormid. Eetikakoodeksi võivad koostada sisuliselt kõik inimesed, keda ühendab mingisugune tunnus (töökoht, elukutse vms) ning kes peavad vajalikuks seda tunnust ja sellest tulenevaid kohustusi ja käitumismalle oma tegevuses rõhutada. Eetikakoodeksid erinevad üksteisest nii välimise vormi, eesmärgi, hõlmavuse kui ka sisu poolest: *Väline vorm. Vormi poolest võivad eetikakoodeksid üksteisest väga palju erineda. Osa
(Liisa Keltikangas-Järvinen, 1992, 4). „Sotsiaalsus eeldab paljusid omadusi, näiteks tervet eneseusaldust, tasakaalukat tundeelu, kaalutlemisoskust, võimet oma käitumist konrtollida ja hinnata ning teist inimest mõista. Inimese sotsiaalses käitumises peegelduvad tema minakuvand ja maailmakäsitus, kogu ta isiksus. Selles heiastuvad tema harjumus teha tähelepanekuid, langetada otsuseid ja otsida lahendusi, tema tundelisus, väärtusorientatsioon ja eetikanormid.“ (Liisa Keltikangas-Järvinen, 1992, 4). Kuna inimese käitumine on terviklik, siis ei saa agressiivsust käsitleda sotsiaalse arenguta. Agressiivsus on seotud psüühiliste omadustega. Neid on siis kas puudu või isegi üleliia palju. Agressiivsus ehk agressiivne käitumine on hälve, mis avaldub paljude tegurite koosmõjul. „Kergekujuline agressiivsus osutab, et sotsiaalsed õpingud on olnud puudulikud, lapsele ei ole
"Mäeküla piimamees" Südametunnistus on isiksuse omadus, mis väljendub omaenese tegudele ja eesmärkidele antavates kõlbelistes hinnangutes. Ta kujuneb kasvatuse ning ühiskonnas valitsevate moraali- ja eetikanormide mõjul. Läbi ajaloo on moraali- ja eetikanormid olnud erinevad. Romaani tegevustik toimub möödunud sajandi lõpuaastail. Üheks peategelaseks on raskustes vireleva mõisa omanik Ulrich von Kremer. Mees on juba aastates, omamoodi elus pettunud. Pärit perekonnast, kus ettevõtlikkust ning auahnust vähevõitu, kus valitseb minnalaskmismeeleolu. Mõisnik on senini poissmees, sest saatus pole teda kokku viinud sobiliku partneriga, kellega tõesti tahaks abielluda. Samuti on vallalised tema vend ning 3 õde
Kolmandal lugemisel enam üksiksaadikud sõna võtta ei saa. 5) President kuulutab välja TÄIDESAATEV VÕIM- Enamusvalitsusel on vähemalt pooled saadikukohad parlamendis. Vähemusvalitsusel puudub parlamendi enamuse toetus. BÜROKRAATIA- Ametnikkond tegeleb riigivõimu otsuste igapäevase täideviimisega e avaliku haldusega. Püsivus- töökogemus ja professionaalsus. Arvukus. Süsteemi stabiliseerija ja vahekotunik. Järelvalve: sisekontroll (eetikanormid), poliitiline (varaline järelvalve, kontroll kõrgemate ametikohtade protsetuuride täitmise üle), õiguslik (tagab haldussuutlikkuse, väldib korruptsiooni; kohtusüsteemi või ombudsmani abil) KOHTUVÕIM- Kohtusüsteemid: Anglo-Ameerika (ühtne, tipneb ülemkohtuga, puudub konstitutsioonikohus, kohtunikud valitakse) ja Mandri-Euroopa (mitmeharuline spetsialiseerunud; tipneb konstitutsioonikohtuga; kohtunikud nim valitsus). Õiguskorra tagamine ja kodanike õiguste kaitse
kaalutlemisoskust, võimet oma käitumist kontrollida ja hinnata ning teist inimest mõista. See pole lihtsalt üks lüli muu psüühilise arengu, näiteks tundeelu ja vaimse arengu ahelas, vaid võib väita, et inimese sotsiaalses käitumises peegelduvad tema minakuvand ja maailmakäsitus, kogu ta isiksus. Selles heiastuvad tema harjumus teha tähelepanekuid, langetada otsuseid ja otsida lahendusi, tema tundelisus, väärtusorientatsioon ja eetikanormid. Samuti toob igasugune psüühiline hälve alati kaasa sotsiaalse käitumise mõnesuguse halvenemise. Inimese käitumine on terviknähtus, seepärast ei saa agressiivsustki käsitleda lahus muust käitumisest või sotsiaalsest arengust. Agressiivsus ei ole üksiktunnus, ta on seoses suure hulga psüühiliste omadustega, nende puudumise või liiasusega. Ägedakujuline agressiivsus tõendab, et psüühiline hälve on suur ning et tegemist on kindla isiksusestruktuuriga.
põhjendades seda peamiselt esindusdemokraatia põhimõtetega. Kontrolli võib teostada kolmes vormis sisemises ehk ametkondlikus, poliitilises ning õiguslikus. Sisekontrollis põimuvad kaks aspekti juriidiline ja psühholoogiline. Juriidilisest küljes on alati võimalik otsustada, kas ametnik on käitunud nii, nagu seadus ja ametkonnasisesed normatiivaktid ette näevad. Psühholoogilise kontrolli all mõeldakse järelvalvet ametnikukultuuri üle, mis kirjutab ametnikele ette eetikanormid ja käitumismallid. Poliitiline kontroll kätkeb endas nii varalist järelvalvet kui kontrolli kõrgete ametikohtade täitmise protseduuri üle. Kolmandaks kontrolli vormiks on õiguslik kontroll, mis peab tagama haldussuutlikkuse ning vältima korruptsiooni. Seda võib korraldada kahel moel: kas 9 kasutades üldist kohtusüsteemi või spetsiaalset ombudsmani institutsiooni, kuhu kodanikul on õigus pöörduda administratiivse väärkohtlemise puhul
tegutseksid tõesti avalikkuse huvides. • Vajadus tüsta valitsemise tõhusust • Vältida korruptsiooni, kuna ametnike kätte on koondunud üsna suur võim Kontrolli võib teostada kolmes vormis: • Sisekontroll ehk ametkondlik kontroll Kas ametnik käitub nii nagu seadus ja ametkonna normatiiv aktid ette näevad- juriidiline aspekt Ametnikukultuur, eetikanormid, käitumismallid –psühholoogiline aspect • Poliitiline kontroll Varaline järelevalve –Riigikontroll(riigivara kasutamine) Ametikohtade täitmise korrakohasus (kutsestandardid, ametinõuded) • Õiguslik kontroll Õiguslik kontroll ametnike üle peab tagama haldussuutlikkuse ja vältima korruptsiooni. Õiguslikku kontrolli võib korraldada kahel moel: kasutades üldist kohtusüsteemi või spetsiaalset ombudsmani institutsiooni
• Seaduste ja otsuste elluviimine sõltub lõppkokkuvõttes ametnikest, seega tuleb jälgida, et ametnikud tegutseksid tõesti avalikkuse huvides. • Vajadus tüsta valitsemise tõhusust • Vältida korruptsiooni, kuna ametnike kätte on koondunud üsna suur võim Kontrolli võib teostada kolmes vormis: • Sisekontroll ehk ametkondlik kontroll Kas ametnik käitub nii nagu seadus ja ametkonna normatiiv aktid ette näevad- juriidiline aspekt Ametnikukultuur, eetikanormid, käitumismallid –psühholoogiline aspect • Poliitiline kontroll Varaline järelevalve –Riigikontroll(riigivara kasutamine) Ametikohtade täitmise korrakohasus (kutsestandardid, ametinõuded) • Õiguslik kontroll Õiguslik kontroll ametnike üle peab tagama haldussuutlikkuse ja vältima korruptsiooni. Õiguslikku kontrolli võib korraldada kahel moel: kasutades üldist kohtusüsteemi või spetsiaalset ombudsmani institutsiooni. Ombudsman on sõltumatu lepitaja
Praktiline eetika püüab rakendada üldisi moraalinorme ja teooriaid üksikutele tegevusvaldkondadele, kontekstidele või probleemidele. Liide „praktiline” viitabki siin sellele, et teooriat, argumentatsiooni ja analüüsi kasutatakse ametite (professioonide), institutsioonide ja avaliku poliitika moraaliprobleemide ja -praktikate analüüsimiseks. Kutse- eetika mahub samuti rakenduseetika alla ja see piirdub kindla elukutse eetikaga. Sealjuures võivad professiooni eetikanormid minna vastuollu ühiskonnas laiemalt tuntud reeglitega (nt arst võib sooritada eutanaasiat). Eetikakoodeksi eesmärk on ühtsete käitumisstandardite kujundamine ning nõustamine eetiliste dilemmade puhul. Eudoimonistliku eetika kohaselt on inimese eesmärgiks õnneliku elu saavutamine. Õnnelikkus ei seisne seejuures mitte rõõmustamises millegi üle või lihtsalt rõõmsas meeles, vaid tuleneb pigem teatud positiivsest vabadusest viia täide inimesele loomu poolest antud
üldisest moraalist. Seepärast muutusid ajaloo käigus vaated moraalsele hinnangule ning ka seksuaalküsimustele. Need muudatused ei toimunud tormiliselt ning enamasti puudutasid üksikuid küsimusi kogu seksuaalelust. Alles viimastel aastatel on toimunud revolutsioon nii seksuaaleetikas kui ka seksuaalelus. Paljud vanad piiratud vaated osutusid vääradeks, tekitades vajaduse asendada need uutega. Selleks aga kulub palju aega ja uuringuid, et ehitada uued moraali- ja eetikanormid ( 2012). Seksuaalse normi mõistmine ja kriteeriumide määramine on väga raske ülesanne, mis tekib seepärast, et bioloogilised, sotsiaalsed ja isiklikud faktorid, mis mõjutavad inimese seksuaalelu, seostuvad omavahel. Normidest arusaamine on seotud kultuuriliste faktoritega, usu ja palju muuga. Selline seos toob kaasa väga laia seksuaalsuse tähenduse, samal ajal aga seda ka piiritledes. Veel võib see kaasa tuua selle, et inimesed
Eetikakoodeksid on erialaste normide kogumid. Eetikakoodeksiks nimetatakse tavaliselt mingi kutseala kutse-eetika normide või mingis organisatsioonis omaks võetud kõlbeliste ja sotsiaalsete printsiipide kirjapandud kogu. Professionaalne eetikakoodeks on näiteks arstidel, juristidel, ajakirjanikel jne, samas aga võib eetikakoodeks olla ka kodanikeühendustel, asutustel, korporatsioonidel jne. Eetikakoodeksi moodustavad kodifitseeritud ehk kirja pandud eetikanormid. Seega ranges tähenduses ei saa rääkida eetikakoodeksist, mis ei ole kirja pandud, kuigi see võib olla kõigile teada ja ka kõikide poolt järgitav. Viimasel juhul on tegemist pigem tavamoraali, südametunnistuse vms. Sisu järgi saab eetikakoodekseid jagada selle põhjal, milline on nende iseloom: normatiivsed (sisaldab käitumisnorme, mille täitmist rangelt oodatakse); väärtustele tuginevad (deklaratsioonid ettevõtte
ebaratsionaalsete ja ebaeetiliste otsuste osas. Eetiline kliima avaldab organisatsiooni tüüpiliste prkatikate ja protseduuride ja neis sisalduva eetilisuse kaudu. Eetiline kliima ja organisatsioonile pühendumine on seotud. Kui juht tahab läbi suruda ebaeetilist otsust, siis alluvad ei taha sellega nõustuda. Treviño defineeris eetilise kultuuri ametlikud ja mitteametlikud kontrollsüsteemid (juhtimine, võimustruktuurid, tasusüsteemid, koodid ja poliitika, otsustusprotsessid, eetikanormid, partneritega käitumine), mis toetavad organisatsiooni eetilisust või ebaeetilisust. Eetilisele suhtumisele ja käitumisele aitavad kaasa organisatsioonikultuuri faktorid nagu eetilist käitumist toetav juhtimisstiil ja tasusüsteem, töötajate õiglane kohtlemine, eetilisus igapäevaste otsuste tegemisel ja töötajatele tähelepanu pööramine. Tasu-ja karistussüsteem mõjutab eetilisust väga oluliselt.Mida eetilisem on organisatsioon, seda rohkem on tal eetilisi
juhised peaksid olema kooskõlas eetika üldpõhimõtetega. Kutse-eetika sõltub suuresti kultuurist, selle mõju on lokaalne ja muutuv. Kas kutse-eetikat saab üldse nimetada eetikaks? Äkki on kutsenormide koodeks? Selleks, et ühe professiooni esindajale lubataks ühiskonnas üldiselt lubamatut, peab see professioon ise olema moraalselt õigustatud. (nt sõdur võib tappa). Eetikakoodeksi moodustavad kodifitseeritud ehk kirja pandud eetikanormid. Eetikanorme sisaldava dokumendi nimetus võib ,,eetikakoodeksi" asemel olla ka näiteks ,,missioon", ,,põhiväärtused", ,,käitumiskoodeks", ,,hea tava" jne. Terviklikkuse eri aspektid: Personaalne terviklikkus inimese teod on kooskõlas tema käitumisnormidega Moraalne terviklikkus inimese käitumine arvestab olemasolevaid moraaliprintsiipe Professionaalne terviklikkus inimese käitumine on kooskõlas kutse või rolli moraaliprintsiipidega BIOEETIKA:
Mõtlemiseks: 1. Milles seisneb minu kutsetöö eetilisus? 2. Millist ebaeetilist käitumit olen kogenud ... ärimaailmas; teeninduses....jne 3. Millised iseloomujooned, käitumine iseloomustab minu valdkonnas töötavaid eetilisi inimesi? 3 Referaadid: 1. Ettevõtlus ja eetika 2. Äri, haridus ja eetika 3. Väike-ettevõtte eetikanormid 4. Äri, seadus ja eetika 5. Eetika ja poliitika 6. Kõlbeline vabadus, vastutus, hinnang 7. Kõlbeline konflikt ja selle lahendamine 8. Etikett, viisakus, taktitunne, empaatia jt. Suhtlemise soodustajana Essee, referaadi teemad: · Kutse-eetika olemus ja põhimõisted. · Inseneri elukutse ja eetika tänapäeval. · Äri ja inseneri loometöö. · Toode ja hind üksi ei hoia klienti kinni. · Professionaalsus versus haltuura.
Kes on inimisik: · Inimeste poolt eostatud · Geneetiline struktuur · Füüsiline sarnasus · Hinge olemasolu · Elujõud · Sarnane tulevik nagu meil Abordi poolt: · Kaotada soovimatuid rasedusi · Garanteerida naisele vaba valiku võimalus · Võimaldada lastele armast kodu v siis pigem mitte võimaldada KUTSE-EETIKA Üldküsimus on mikda ma peaksin tegema ja mida ei tohiks teha antud ametis? Kutse-eetika seab teatud professioonide esindajatele kindlad eetikanormid, mida nad on kohustatud järgima ning mille järgi võib välja selekteerida ametisse sobimatud isikud. Eetilise haldamise mudelid: · Vastavusmudel kitsas tee: o Ebaeetilise käitumise vältimine o Rõhk välisel kontrollil o Tüüpilised vahendid: Seadusandlus Kindlapiirilised käitumiskoodeksid Kindlapiirilised protseduurid · Väärikusmudel lai tee
Kutse eksisteerimine tugineb inimeste vajadustel ja väärtustel, mille alusel defineeritakse teenistuse ideaalid. Kutsepõhine eetikakoodeks esitab väärtused / tegutsemisprintsiibid, millest professiooni liikmed peavad lähtuma. Koodeksid kehtestavad ja vahendavad ühiseid standardeid ja tegutsemisviise. 4. Mis on eetikakoodeks ? Miks on eetikakoodeksit vaja ? "Koodeks" juhib tähelepanu vormile: eetikakoodeks on kirjalik dokument. Eetikakoodeksi moodustavad kodifitseeritud ehk kirja pandud eetikanormid. Kirjapandud normide ja/või väärtuste kogum, mis on toeks mingis valdkonnas tekkivate moraaliprobleemide lahendamisel ja õigete käitumisviiside valikul. Normatiivsed (käitumisnormid negatiivsete käskude vormis "ei tohi", "pole lubatud"; positiivsete käskude vormis "pead tegema") Väärtuselised (üldsõnalised deklaratsioonid) Sotsiaalseid kohustusi sõnastavad ehk väljapoole suunatud (deklareeritakse, milliseid kohustusi ühiskonna ees võetakse).
arvestada võimaliku korruptsiooniohuga. Kontrolli võib teostada kolmes vormis – sisemises e. ametkondlikus, poliitilises ning õiguslikus. Sisekontrollis põimuvad kaks aspekti – juriidiline ja psühholoogiline. Juriidilisest küljest on alati võimalik otsustada, kas ametnik käitus nii, nagu seadus ja ametkonnasisesed normatiivaktid (nt ministeeriumi põhimäärus) ette näeb. Psühholoogilise kontrolli all mõeldakse ametnikukultuuri, mis kirjutab ametnikele ette eetikanormid ja käitumismallid. Nende kultuurinormide eiramine võib omakorda anda ajendi juriidilise kontrolli algatamiseks. Poliitiline kontroll kätkeb endas nii varalist järelevalvet kui kontrolli kõrgete ametikohtade täitmise protseduuri üle. Seda teostavad vastavad järelvalveinstitutsioonid. Näiteks 23 Valitsemine ja avalik haldus riigikontroll kontrollib, kuidas ametnikud ja asutused käivad ringi nende käsutada olevate
käitumist üksteise suhtes nii lepingulistes kui ka lepinguvälistes suhetes. Mõistlikkuse põhimõte teenib koos hea usu põhimõtte ja tavadega ühiskondlike väärtuste õiguslikku aktsepteerimise eesmärki. Eelkõige on eesmärgiks tagada lepinguliste suhete majanduslik efektiivsus, kindlus ja ettenähtavus. Heade kommete instituut tsiviilõiguses on seotud õiguse sotsiaalse aspektiga. Moraali- ja eetikanormid. Tsiviilõiguse allikad Tsiviilõiguse allikaks on valdavalt seadused, olulisemad neist on: 1. Tsiviilseadustiku üldosa seadus. Selles sätestatakse tsiviilõiguse üldpõhimõtted ja olulisemad instituudid. 2. Asjaõigusseadus. Selles on toodud asjaõigused, kinnistusraamatu pidamine ja õiguslik regulatsioon, valduse ja omandi ning piiratud asjaõiguste õiguslik regulatsioon. 3. Võlaõigusseadus
Tavaliselt rääkides normidest on levinud arusaam, et on olemas õigusnormid ja sotsiaalsed normid, kuid säärane seisukoht on läbinisti vale. Absoluutselt kõik normid ka õigusnormid on oma olemuselt sotsiaalsed normid, käitumist reguleeritakse ühiskonnas ja seega on kõik normid sotsiaalsed. Sotsiaalsed normid jagunevad: 1. Õigusnormid. 2. Õigusvälised normid. Milleks on näiteks moraalinormid, tavanormid, korporatiivnormid, eetikanormid, esteetikanormid, religioossed normid etc. Õigusväliste normide ammendavat loetelu ei ole olemas ning praegu on kirjanduses valdavalt levinud seisukoht, et kõige olulisemateks õigusvälisteks normideks on tava-, moraali- ja korporatsiooni normid (loomulikult on ka see seisukoht vaieldav). Äärmiselt vana on küsimus millised normid on kõige olulisemad. Ehk kas kõik sotsiaalsed normid on kohustuslikud või ei ole nad seda mitte. Ja kui nad on kohustuslikud/ei ole kohustuslikud, siis miks
teadmisest, et teistel on samad huvid. · Koopereerumine, teiste õiguste austamine ja oma kohustuste täitmine on osaliste ühine eesmärk. · Protsess põhineb vastastikusel käitumisel. · Ühised huvid on lubaduste pidamine, koostöö, tõe rääkimine, elu austamine jne. Eetikakoodeksid Koodeks (ld. codex) õigusliku sisuga dokument · Eetikakoodeksi moodustavad kodifit-seeritud ehk kirja pandud eetikanormid. · Eetikakoodeks kirjapandud normide ja/või väärtuste kogum, mis on toeks mingis valdkonnas tekkivate moraaliprobleemide lahendamisel ja õigete käitumisviiside valikul. http://et.wikipedia.org/wiki/Eetikakoodeks Eetikakoodeksite liigid Liigitada saab eetikakoodekseid vastavalt nende välisele vormile, eesmärgile, hõlmavusele ja sisule. · Üldisi põhimõtteid, väärtusi ja missiooni kajastavad.
See oli poliitika ja kõnekunst peamiselt. Protogoras, kes oli Ateenas Periklese ajal. Ta tuli maailmateemadelt inimlike teemade juurde. Kaks suurt väidet on teada: Kõigi asjade mõõt on inimene ehk mõtisklus oleva ja olematu üle omad tähtsust vaid inimliku poole pealt. Teine on see jumalatest ei tea seda, et neid on või ei ole või millised nad on. Varem oli levinud arvamus ,et jumalikud reeglid on need, mille järgi inimene elab. Tema järgi aga inimesed määrasid reeglid, moraali ja eetikanormid. Tema nägi oma eesmärki õpetada head mõõtu leidma, kuna inimene on kõigi asjade mõõt. Ehk kasvatada vastutustundlikke poliitikuid. Osa sofiste hakkas mõtlema, et mille järgi teatakse, millised on sobilikud normid. Eeskujusid nähti looduses. Seal on näha, et tugevam domineerib nõrga üle. Õiglane on see, mis on tugevamale sobiv. Seda arutlesid aristokraadid. Osad neist olid ka oligarhide riigipöörde liidrid. Ehk siis nad leidsid, et neil on õigus
See toimub interaktsiooni, vaatluse ja jäljendamise kaudu. 2. Kultuur on ülekantav kultuuri edastatakse sümbolite abil raamatud, pildid, filmid jne. 3. Kultuur on dünaamiline ta on jätkuv ja muutustele avatud. Kultuur ei saa olla muutumatu. Ta muutub tänu teistele kultuuridele, kust võetakse üle laene; muutub kuna avastatakse uusi efektiivsemaid toimimisviise. Samas enamus muutused mõjutavad vaid kultuuri pealispinda riietus, toit etc. Väärtused, eetikanormid, religiooniga seotud vaated, samuti suhtumine soorollidesse on suhteliselt püsivad. 4. Kultuur on selekteeriv iga kultuur esindab teatud valikut kõikvõimalikest käitumisvormidest ja võimalustest; s.t. iga kultuur on välja selekteerinud käitumisnormid mis on antud kultuuriruumis aktsepteeritud. 5. Erinevad kultuurikomponendid on omavahel seotud. 6. Kultuur on rahvusekeskne etnotsentriline. Kõikide inimeste jaoks on tavaline see, et
annaabi.ee 
