Maardu mõis (0)

TVTG
MAARDU  MÕIS
Sirely Kasela
11D
Õp. Robert Ossipov
Tallinn  2016
Maardu mõisast
Maardu mõis on Jõelähtme kihelkonnas Harjumaal, mille süda on tänapäevase haldusjaotuse järgi 
Maardu külas Jõelähtme vallas Harju maakonnas, Mõisa tee 7.Mõisa hoone  asub Tallinn–Peterburi 
maantee  16. kilomeetrilt ära keerates 3 km lõuna suunas.See mõis on üks varasemaid  ja 
väärtuslikumaid esinduslikult väljaehitatud mõisaansambleid Harjumaal, mille ehituslugu ulatub 
enam kui kolmesaja aasta taha. Mõisat on esmakordselt mainitud juba 1314, enne Jüriöö ülestõusu 
Muugal paiknevana. Praeguses asupaigas on Maardu mõisast andmeid 1397. aastast.
Mõisa  peahoone  kujutab oma vanemas osas barokses stiilis mõisamaja,neid hakkas Eestis laiemalt 
tekkima 17. sajandi teisel poolel (sarnase plaanilahendusega on ka Aa ja Palmse mõis).
Mõisaga seotud isikute kaudu omab see paik tähelepandavat kultuuriloolist kaalu – kõige tuntum 
Maardu mõisa endisaegsetest omanikest on  kindral   Hermann   Jensen  von Bohn, kes oli 1739. aastal 
ilmunud esimese eestikeelse Piibli kirjastamise peamine  rahastaja .Samuti avas ta talupoegade 
harimiseks Maardu mõisa lähikonnas 16 külakooli. H. J. von Bohnile on pühendatud mälestuskivi 
mõisa ees  pargis  ja tema portree koopia vääristab härrastemaja üht saali.
Maardu mõisa  legendid
Paruni   luukere  hauas
Koolimaja  taga rohuaias, kus asub nüüd aedniku talu, on kaks vana parunite hauda. Üks haud on 
õõnsa hauakambri moodi, milles veel on alles säilinud inimese luukere ja metallist hallid 
puusärgi jalad nagu karu käpad. Hauasuu-auk on küll mullaga kinni maetud , aga vallatud poisid 
kisuvad hauasuu- augu  lahti ja käivad hauas paruni luukeret vaatamas ja isegi “orjakeppi” 
andmas. Parunil, kes on sinna maetud, oli üks lollakas poeg. Poeg oli haua lahti teinud ja isa 
pealuu  välja  toonud . Pannud mõisa trepile, ise hakanud püssiga pihta laskma. Pärast visanud isa 
pea  parkis olevasse tiiki.
Jahilossi pime piinakelder ja  viirastus
Maardu algkool  on üks vanemaid koole  Eestis, sest mineval aastal pühitses ta oma kahesajast 
juubelipäeva. Praeguses majas , mis on endine Maardu mõisa härrastemaja, töötab kool küll vast 
kakskümmend aastat. Kool asutati Saha külas, kus tuli õpetajal ja õpilastel palju vaeva näha. 
Mõlemate koolimajade iga ulatub kaugesse  minevikku . Maardu mõisa ehitamise aastat keegi ei 
mäleta, aga niipalju on teada, et maja keskpaik olnud juba Vene  keiser Peeter Suure ajal 
jahilossiks ja lossi ümber kasvanud tol ajal põline mets, kus keiser Peeter oma kõrgete 
riigimeestega  seltsis  Tallinna külastamise puhul jahil käinud.Koolimaja all võib veel praegu näha 
varem kinnimüüritud keldrikoopaid, kus rahva jutu järele olla tõrkujaid orje sisse müüritud, aga 
keegi pole vaevaks võtnud vaatama hakata. Selgemat tunnistust orjade nuhtlemisest annab pime 
piinakelder keskel maja all. Sääl on veel võlvitud laes  näha kuus roostetanud raudrõngast,kuhu 
orje üles riputati. Peksupingid olla aga alles aastat kolmkümmend tagasi mõisa kartulivõtjad – 
Muhu tüdrukud – endale tulepuudeks katki saaginud. Nii räägivad vanad mõisateenijad, kes alles 
elavad. Ka ei puudunud  majas tondid,isegi ühe koolipreili emagi alles kuusteist aastat tagasi 
rääkis minu isale, et tema ka näinud viirastust. Keegi uhke proua  mustas  kahisevas siidkleidis 
tulnud peale päikeseloojangut mööda  koridori  tema korteri ukse tagant mööda välisukse 
poole.Tema  astunud  ka omast  toast  välja, hakanud mööda koridori uhkele prouale järele minema, 
aga ettekotta jõudes pole enam mustakuue-kandjat kusagil näinud.  Vist  oli viimane see, kes 
majast välja põgenes.
Mis sai edasi mõisast?
1919.aastal hakkab tegutsema selles hoones Maardu algkool,mis kestab kuni 1956.aastani.Peale 
seda aastal 1956 härrastemajas paikneb kolhoosi keskus, seejärel Kostivere sovhoos, kes aastail 
1976–1979 renoveerib hoone.
Mõis tänapäeval
Tänapäeval paikneb mõisa teisel korrusel seminarikeskus,mis sobib koolituste ja seminaride 
läbiviimiseks.Esimesel korrusel asuvad peosaalid(tantsusaal,jahisaal,punane 
saal,söögisaal,tordisaal).Samuti on seal ka Soome saun basseiniga kuni 12.inimesele ja 
mõisapargis saab vabaõhuüritusi korraldada.
tagavaade
eestvaade
külgvaade

Document Outline

• Slide 1
• Slide 2
• Maardu mõisa legendid
• Slide 4
• Mis sai edasi mõisast?
• Mõis tänapäeval
• tagavaade
• eestvaade
• külgvaade