Kujutava geomeetria harjutusülesanded. Ülesanne 24 (0)

 Tartu Ülikooli  Õigusteaduskond
Õiguse  entsüklopeedia seminaritöö
Juhendajad:
Prof . Raul  Narits
Lektor  Silvia  Kaugia
Tartu 2017
Sisukord
Sissejuhatus...............................................................................................................................3
1. Aktide  kuulumine  objektiivsesse õigusesse ning Eesti õiguskorda kuuluvad olulisemad 
õigustloovad  aktid , mis  sätestavad  õigustloovate aktide sünniks vajaliku formaalse tee…….3
2. Õigustloovate aktide  jaotumine  mandri- euroopaliku õiguskultuuri õigusvaldkondadesse...3
3. Õigustloovat aktide õiguslik ideoloogia................................................................................4
4. Mittetäielike õigusnormide ja  täielike  õigusnormide-ettekirjutuste liigid  Tartu Ülikooli 
seaduses.....................................................................................................................................4
5.  Täielikud õigusnormid ja nende  struktuuriosad ....................................................................7
6. Õigustloovate aktide  keeleline  arusaadavus .........................................................................8
6.1.Õigusloovate aktide problemaatilisus.................................................................................8
7. Olulisemate  märksõnade   loend .............................................................................................9
 
Sissejuhatus
Õigustloovad aktid, mida esimese semestri jooksul  lugesin  on järgmised: Euroopa Parlamendi
valimise seadus, Vabariigi Valitsuse seadus, Eesti Vabariigi  põhiseadus ,  riigieelarve  seadus,
karistusseadustik .   Lugemisvalikuid   mõjutasid   ained   ladina   juriidiline    terminoloogia ,   kus
grupitööna tuli analüüsida seadusi leidmaks neist ladinakeelseid termineid. Teiseks riigiõiguse
aine, mille raames kaasuste lahendamisel oli tarvis leida erinevaid seaduse sätteid, millele
kaasust   analüüsides   toetuda   peamiselt   Eesti   Vabariigi   põhiseadusest,   aga   ka   näiteks
riigieelarve   seadusest   ning   vabariigi   valitsuse   ja   Euroopa   Parlamendi   valimise   seadusest.
Samuti oli abiks õigusaktidega tutvumisel  käesolev  aine õiguse entsüklopeedia, kus  seminari
käigus  leidsime  õigusnormide struktuuriosi erinevate õiguslausete kohta, mis esinesid näiteks
karistusseadustikus,   Eesti   Vabariigi   põhiseaduses.   Karistusseadustikuga    pidin    kahjuks   ka
tutvuma  isikliku negatiivse kogemuse tõttu, kus olin kannatanu vägivalla aktis.
1. Aktide   kuulumine   objektiivsesse   õigusesse   ning   Eesti   õiguskorda   kuuluvad
olulisemad   õigustloovad   aktid,   mis   sätestavad   õigustloovate   aktide   sünniks
vajaliku formaalse tee
Objektiivne õigus tähendab seda, et õigustloovad aktid on esitatud kirjutatud kujul
ning on avalikult kättesaadavad. Eesti kuulub Kontinentaal-Euroopa õigussüsteemi,
kus   õiguse   allikana   nähakse   eelkõige   õigusakte,   mis   on   avalikud   ja   avaldatud,
millele   saab   viidata   ja   mis   on   hõlpsasti   leitavad.   Lisaks   eelnevale   peab
objektiivsesse õigusesse kuuluv akt olema läbinud teatud kindla formaalse tee, mis
on omakorda reguleeritud vastavate õigusnormidega. Õigustloovate aktide sünniks
vajalik  formaalne  tee on esitatud Eesti õiguskorras Põhiseaduses, Riigikogu kodu-
ja   töökorra   seaduses,   Hea    õigusloome    ja    normitehnika    eeskirjas   ning
seaduseelnõude kohta eraldi Õigustloovate aktide eelnõude normitehnika eeskirjas.
2. Õigustloovate   aktide   jaotumine   mandri-euroopaliku   õiguskultuuri
õigusvaldkondadesse 
Kontinentaal-Euroopa õiguskultuuris jagatakse õigus kahte suuremasse valdkonda,
milleks on avalik õigus ja eraõigus, peamiselt selle alusel, milliseid suhteid nad
reguleerivad.  Eraõigus reguleerib isikute vahelisi suhteid poolte võrdsuse alusel.
Eraõiguse alla kuuluvad  tsiviilõigus , mille alla omakorda paigutuvad võlaõigus,
asjaõigus ,   perekonnaõigus,    tööõigus ,   pärimisõigus.  Avalik   õigus   reguleerib   riigi
tegevust ning riigi ja üksikisiku vahelisi suhteid. Avaliku õiguse alla kuuluvad:
riigiõigus ,   haldusõigus,    karistusõigus ,   maksuõigus,   rahvusvaheline   õigus,
kriminaalõigus , menetlusõigus jt.
Eelnevast    jaotusest   lähtuvalt   kuuluvad   autori   poolt   loetud   seadused   Euroopa
Parlamendi valimise seadus, Vabariigi Valitsuse seadus, Eesti Vabariigi põhiseadus,
riigieelarve   seadus,   karistusseadustik   avaliku   õiguse   valdkonda,   kuna   need
reguleerivad   riigi   tegevust   ning   riigi   ja   üksikisiku   vahelisi   suhteid.
3. Õigustloovat aktide õiguslik ideoloogia
Õigustloovad aktid, mille osas  vaatleme  õiguslikku  ideoloogiat  on Eesti Vabariigi 
põhiseadus ja karistusseadustik. Aktis endas sätestatuna on õiguslik ideoloogia ehk 
seaduse kirjapanemise eesmärk EV põhiseaduses kirja pandud põhiseaduse teksti 
eessõnas (preambulis) ja on esitatud järgmisel kujul: Kõikumatus usus ja 
vankumatus tahtes kindlustada ja arendada riiki,
mis on loodud Eesti rahva riikliku  enesemääramise  kustumatul õigusel ja välja 
kuulutatud 1918. aasta 24. veebruaril,
mis on rajatud vabadusele, õiglusele ja õigusele,
mis on kaitseks sisemisele ja välisele rahule ning pandiks praegustele ja tulevastele 
põlvedele nende ühiskondlikus edus ja üldises kasus,
mis peab tagama eesti rahvuse ja kultuuri säilimise läbi aegade […]
Käesoleva töö autori arvates on ideoloogia kirjapandud piisavas selguses ja 
koguses ning omapoolseod täiendusi lisada ei ole.
Karistusseadustiku    õiguslik   ideoloogia   on   esitatud   karistusseadustiku   esimeses
paragrahvis  järgmiselt: 
§ 1. Karistusseadustiku üldosa kohaldamisala
(1) Karistusseadustiku üldosa sätteid kohaldatakse käesoleva seadustiku eriosas ja
muudes seadustes sätestatud süütegude eest karistamiseks.
Käesoleva   töö   autori   arvates   võiks   põhjalikumalt   seletada   seadustiku   eesmärki,
lisada distsiplineerimise ja süütegude ennetamise eesmärgi.
4. Mittetäielike õigusnormide ja täielike õigusnormide-ettekirjutuste liigid  Tartu
Ülikooli seaduses
Õigusnormid   jagunevad   täielikeks   ja   mittetäielikeks   õigusnormideks.  Täielikud
õigusnormid on sellised õigusnormid, mis toovad endaga kaasa vahetult õigusliku
tagajärje. Mittetäielikud õigusnormid on sellised õigusnormid, mis toovad endaga
kaasa   õigusliku   tagajärje   ainult   koos   täielike   õigusnormidega.   Mittetäielike
õigusnorme saab liigitada erinevate käsitluste alusel. 
Esimese käsitluse järgi liigituvad need järgmiselt: 
a)   konstitutsioonilisteks   st   nad   sisalduvad   konstitutsioonides,   aktides,
põhiseadustes.   Võrreldes   täielike   õigusnormidega   veel   üldisemad,   veel
abstraktsemad. 
b)   definitiivsed   õigusnormid   on   seaduskeele   määratlused,   mis   seletavad   lahti
seaduses kasutatavate seaduste sisu. 
c) deklaratiivsed õigusnormid sisaldavad õiguslikku ideoloogiat, eesmärke, mille
nimel on seadus kirja pandud (normid on sündinud). 
d) kollisiooni õigusnormid annavad valikuvõimaluse otsustuskõlbulikest normidest,
milline on praktikas kasutatav võimalik norm.
Teise käsitluse järgi liigituvad mittetäielikud õigusnormid järgmiselt: 
a) seletavad õigusnormid, mis määratlevad faktilise koosseisu, faktilise koosseisu
elementi või õigusliku tagajärje 
b) viitavad õigusnormid, mis on seotud normitehnikaga, st kui leiame normi tekstist
viite, märguande vaadata mõne muu normi poole (juba seetõttu on ta mittetäielik) 
c)   kitsendavad   õigusnormid,   kus   õigusnormi   faktilist   koosseisu   saab   mõttest
lähtuvalt laiendada nendele elulistele asjaoludele, mille suhtes ta ei tohi kehtida. 
Käesolevaga analüüsitud Tartu  Ülikooli  seaduses RTI 1995, 23, 333 sisalduvad
järgmised õigusnormide liigid: deklaratiivsed, seletavad, definitiivsed ja viitavad.
Toon siinkohal nimetatud liikide alla ka näiteid:
Deklaratiivsed õigusnormid
§ 1.  Seaduse ülesanne
Käesolev   seadus   määrab   Tartu   Ülikooli   õigusliku   seisundi   suhetes   riiklike
institutsioonidega.   Seadus   sätestab   ülikooli   autonoomia,   tegevuse   aluste   ja
korralduse erisused teiste avalik-õiguslike ülikoolidega võrreldes.
Seletavad õigusnormid
§ 2.  Tartu Ülikooli eesmärk ja õiguslik seisund
(2)   Ülikool   on   avalik-õiguslik   juriidiline   isik,   kes   tegutseb   käesoleva   seaduse,
ülikooliseaduse, oma põhikirja ja muude õigusaktide alusel.
(3) Ülikool on universaalne integreeritud teadus-, arendus-, õppe- ja kultuuriasutus.
Ülikooli eesmärk on edendada teadusi ja kultuuri, pakkuda teaduse ja  tehnoloogia
arengule   tuginevaid   kõrghariduse   omandamise   võimalusi   kõrgharidustaseme
kolmel 
astmel humanitaar-, sotsiaal-, arsti- ning loodusteaduste alal ning osutada õppe-,
teadus- ja muul loometegevusel põhinevaid avalikke teenuseid.
§ 21.  Ülikooli juhtorganid
Ülikooli juhtorganid on nõukogu, senat ja rektor.
§ 22.  Nõukogu
(1) Ülikooli kõrgeim otsustuskogu on nõukogu, kes vastutab ülikooli pikaajalise
arengu eest ja tagab ülikooli eesmärkide täitmise.
§ 7.  Residentuur
(1) Arstiõppele ja hambaarstiõppele järgneb residentuur ühel arsti või hambaarsti
erialal.
(2)   Residentuur   koosneb   teoreetilisest   ja   praktilisest   koolitusest.   Residentuuri
läbiviimise   alus   on   residentuuri   raamnõuded,   mille kinnitab   sotsiaalminister
määrusega,   ja   residentuuri   programm,   mille   kinnitab   senat.   Residentuuri
programmid kantakse pärast nende kooskõlastamist Sotsiaalministeeriumiga 
Definitiivsed
§ 71.  Arst- resident
(1) Arst-resident on isik, kes on vastu võetud arstiõppele või hambaarstiõppele
järgnevasse residentuuri.
Viitavad õigusnormid
§ 4.  Kultuuripärandi säilitamine ja avalike teenuste osutamine
(1) Käesoleva seaduse § 2 lõikest 4 tuleneva ülesande täitmiseks säilitab ja arendab 
ülikool kultuuripärandi hulka kuuluvat hoonestust ning teadus-, kunsti- ja 
ajalooväärtusi sisaldavaid kogusid ja arhiive.
14.02.2012 10:37
Parandatud täheviga  sõnas „hoonestust”. Alus: „Riigi Teataja seadus” § 10 lõige 4.
(2) Käesoleva seaduse § 2 lõigetest 3 ja 4 tulenevate avalike teenuste osutamiseks 
on ülikoolil raamatukogu, botaanikaaed, muuseumid ja teaduskool.
[RT I, 03.03.2011, 4 - jõust. 13.03.2011]
5. Täielikud õigusnormid ja nende struktuuriosad
Eesti Vabariigi põhiseadus:
§ 131.   Erakorralise või sõjaseisukorra ajal ei valita Riigikogu, Vabariigi Presidenti
ega kohalike omavalitsuste esinduskogusid ega lõpetata ka nende volitusi.
Hüpotees  - Erakorralise või sõjaseisukorra ajal (lihtne)
Dispositsioon  - ei valita Riigikogu, Vabariigi Presidenti ega kohalike omavalitsuste
esinduskogusid ega lõpetata ka nende volitusi (keeruline)
Karistusseadustik:
§ 113.  Tapmine
Teise inimese tapmise eest - karistatakse kuue- kuni viieteistaastase vangistusega.
Hüpotees – teise inimese tapmise eest (lihtne)
Sanktsioon  – karistatakse kuue- kuni viieteistaastase vangistusega (lihtne)
Euroopa Parlamendi valimise seadus:
§ 54.  Hääletamissedelite  arvestamine  hääletamistulemuste kindlakstegemisel
(3) Kui  alaliselt  välisriigis elav valija on hääletanud hääletamissedeliga mitu korda
või kui ta ei ole  kantud  välisriigis alaliselt elavate valijate nimekirja, jätab riigi
valimisteenistus kõik valija hääletamissedeliga ümbrikud arvestamata.
Hüpotees -  Kui alaliselt välisriigis elav valija on hääletanud hääletamissedeliga
mitu korda või kui ta ei ole kantud välisriigis alaliselt elavate valijate nimekirja
( alternatiivne )
Dispositsioon - jätab riigi valimisteenistus kõik valija hääletamissedeliga ümbrikud
arvestamata (lihtne)
Vabariigi Valitsuse seadus:
§ 99.  Akti ja toimingu peatamine teenistusliku järelevalve  korras
(4)   Juhul   kui   üksikakti   täitmise   või   toimingu   sooritamise   alusetu   peatamisega
tekitati kahju teistele isikutele, hüvitab tekitatud kahju akti või toimingu peataja
seaduses määratud korras ja ulatuses.
Hüpotees:  Juhul   kui   üksikakti   täitmise   või   toimingu   sooritamise   alusetu
peatamisega tekitati kahju teistele isikutele (alternatiivne)
Dispositsioon: hüvitab tekitatud kahju akti või toimingu peataja seaduses määratud
korras ja ulatuses (lihtne)
 riigieelarve seadus:
§ 51. Riikliku ülesande kulude  katmine
(2) Kui riikliku ülesande kulud kaetakse seaduses sätestatud arvnäitajate alusel,
määratakse keskmise kulu arvutamise põhimõtted või tegeliku kulu  hüvitamise
põhimõtted käesoleva seaduse § 48 lõikes 4 nimetatud määruses.
Hüpotees:  Kui  riikliku  ülesande  kulud  kaetakse  seaduses sätestatud  arvnäitajate
alusel (lihtne)
Dispositsioon: määratakse keskmise kulu arvutamise põhimõtted või tegeliku kulu
hüvitamise   põhimõtted   käesoleva   seaduse   § 48   lõikes 4   nimetatud   määruses
(alternatiivne)
6.  Õigustloovate aktide keeleline arusaadavus 
Autori poolt loetud õigustloovatest aktidest on keeleliselt kõige arusaadavam 
Eesti Vabariigi põhiseadus, kuna see on mõeldud kõige laiemale lugejaskonnale, on
kõige   üldisem   ning   pole   tarvus   niipalju   spetsiifilist   sõnavara,   kui   teistes
õigustloovates aktides.
6.1 Õigusloovate aktide problemaatilisus
Autori   hinnangul   kõige   problemaatiliem   õigustloov   akt   tema   poolt   loetud   aktide
hulgast on riigieelarve seadus, kuid arvamus on subjektiivne, kuna autori jaoks on
finantsterminid   ja    finantsmaailm    kauge,   siis   on   sealsete   mõistete   arusaamine
raskendatud. Lisaks on seaduses palju  viiteid  teistele  seadustele , mis raskendab ühes ja
samas kohas küsimustele vastuse saamise.
7. Olulisemate märksõnade loend
Avalik õigus
Eesti Vabariigi põhiseadus
Eraõigus
Euroopa Parlamendi valimise seadus 
Hea õigusloome ja normitehnika  eeskiri
Karistusseadustik
Objektiivne õigus
Riigieelarve seadus
Riigikogu kodu- ja töökorra seadus 
Vabariigi Valitsuse seadus
Õiguslik ideoloogia
Õigusnormid
Õigusnormide liigid 
Õigusnormide struktuur
Õigustloov akt
Õigustloova akti formaalne tee
Õigustloova akti sünd