Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Eestlane -kes ta on?". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
visa, sakste, uhked, meelt, haarama, ikaldus, püssi, julgen, ugri, kaldalt, omaette, raudne, rusikas, uurima, märkmed, columbus, minevikku, talupoeg, adra, sipelgas, sajandeid, kannatama, jüriöö, jonnakas, püssirohi, trükimasinad, massiline, jonni, kodumaad, valitsesid, sugugi, rahaga, lahke, eestlasele, priiuse, kirved, põhjasõda, kadusUngari) ilma omast rahvusest aadlita või linnakihita, on tunnustanud põllumehe- talupoja suurt sotsiaalset kaalu — haritlaskonna juhtimisel. Kui meist peab kasvama — seda me ju tahame — omapärane alatiseks püsima jääv kulturrahvas, siis ei jää meil teist teed, kui alustada otsast peale selle maa mulla ja aklimatisee- runud taime kultiveerimist, millest kasvab omapärane eesti kultuurpuu species Balti rannikul — Quercus eesticus, Seni on see pinnas seisnud söötis: visa oli vaim — haritlus.— seda vii jama. Linn on vaadanud sellele kõrgilt ülalt alla. See on linna võõra tsivilisatsiooni ja „hariduse“ hingetu snobism, mis hindab inimest värvimütsi ja püksiviigi järgi ja mille tippsaavutisi on — saksa burši õllelaua vaimulage kantus. Maa oli haaratud samuti ainelisest tõusust ja tema poliitilised juhid viisid ta võitlusse just aineliste hüvede eest, olles neist samuti huvitatud, sageli koguni suuremal määral kui põllumees ise
Üldjoontes oli tegemist huvitava kõnega, mis nii mõnelgi korral tabas naelapea pihta kuid pikas perspektiivis jäi meelde vaid poliitikute korralekutsumine. Kas see on hea või halb? ...Meelde ju jäi. Kallis eesti rahvas! 20. august on päev, mil taastasime oma iseseisvuse, mil eesti rahva otsustusjulgus langes kokku ajaloolise suure võimalusega. Mil eesti rahval(kordus) oli üksmeelt, et see võimalus ära kasutada. Muidugi me ei olnud ka toona kõigis küsimusis sama meelt. Miks pidanuksimegi? Iseseisvus tähendaski muuhulgas võimalust olla ka eri meelt. Üks idee, üks arvamus, üks õigus (Kolmik) – see oli see, millest me tahtsime vabaks saada. Toona tundsime sarnases mõttelaadis ilmeksimatult (liialdus) ära totalitarismi. Täna, 26 aastat hiljem, oleme millegipärast hakanud arvama, et me ei vajagi oma erimeelsusi. Tundub ka, nagu ei oskaks me enam leida mõistlikke kompromisse. Selliseid, mille puhul võimalikult paljude süda oleks ikkagi rahul.
Need näited, mida võinuks siin pikalt jätkata, kinnitavad, et me suudame teha siin Eestis suuri asju ka edasi. Ka siis, kui suurimast suurim asi, me oma riik, on juba ära tehtud. Head inimesed jah, ma tean, et mõnus on mõnitada, et Eesti edu tunnistamist on praegu kombeks ka naeruvääristada. Et me peaksime oma saavutusi justkui häbenema ja neist poolisui rääkima. Unustamata rõhutada asju, mis veel halvasti või tegemata. Üks ei välista teist. Head sõbrad, olgem põhjusega uhked oma riigi ja ühiste saavutuste üle, ent vaadakem ausalt otsa ka tegematajätmistele. Just täna, mil Eesti riigi suure juubelini on jäänud täpselt viis aastat. Ja miks mitte seesuguse pilguga, mis nõuab nende asjade korda tegemist Eesti Vabariigi sajandaks sünnipäevaks. Hea Eesti rahvas. Vaadakem kaugemale lähenevate valimiste horisondist. Kaalugem hoolikalt valikuid, mida meile pakutakse. Nii neid, mille mõju on parimal juhul lühiajaline. Kui ka probleeme, mille
Lugemispäevik Margret Siilbaum Sophokles "Kuningas Oidipus" Oidipuse suur teema on äramääratus ja saatus, mille vastu ei saa. Oidipuse isa, kuningas Laios, sooritab kuriteo, mille eest neetakse ta ära. Kurjategija peab surema oma poja läbi ja poeg abiellub oma emaga. Saatusest põgenemiseks laseb Laios poja hukata. Karjus, kes pidi hukkamise korda viima, ei suuda ülesannet täita ning jätab lapse ellu. See käivitab sündmuste ahela, kus ettekuulutus saab täidetud. "Kuningas Oidipus" õpetab, et pole vahet kui hea, üllas või õiglane olla, saatuse vastu ei saa. Terve teose vältel üritatakse tõe ees silmi sulgeda. Laios arvab, et lapse hävitamisega on pääsenud ettekuulutusest. Oidipus ise, mida lähemale tõele jõuab, ei taha seda siiski uskuda. Iokaste ei taha samuti pilti kokku panna. Lugu lõppeb Oidipuse jaoks füüsilise pimedusega, sest ta otsustab endal silmad peast
Tallinna piirama. Mõisaid leiame üle kogu Harjumaa kõigist kihelkondadest peale Hageri. Tihedalt on mõisaid maakonna põhjapoolses osas, Tallinna ümbruses, eriti sellest ida, kagu ja lääne suunas. Neid piirkondi loetaksegi ülestõusu algul kõige tähtsamateks võitlusrajoonideks, eriti Jüri-Jõelähtme ala, mis tundub moodustanud olevat just ülestõusu tuumiku. Jüriöö ülestõus algas harjulastele väga edukalt. See sai võimalik olla tänud heale ettevalmistusele, mis pidi haarama kogu maakonna. Ülestõusnute sammud näitavad, et tegutseti otsusekindlalt, üksmeelselt ja kaasa lõi sõna otseses mõttes kogu rahvas. Võitlusse lülitusid ka naised. Sakslastele tuli selline üldine väljaastumine ilmselt ootamatult. Ehk küll kroonikate andmeis jääb paljugi ebaselgeks, nähtub neist kõigist, et ülestõus algas ja kulges esimestel päevadel kindla läbimõeldud plaani kohaselt. Kõigepealt puhastati maa sakslastest, seejärel koguneti mingisse
Sissejuhatavalt Keskaja maailmas näitas viljakas maa jumala õnnistust, sp hinnati võõraste maade maa viljakust ja sp on need maa-alad kristlastele olulised ja sobivad. Etnotsentrism- otsuste allikaks on oma rahva maailmapilt. Antropogeograafilisus ühel või teisel maal elava iseloom sõltub pinnasest ja geograafiast. Vastand metsik (naeruvääristatakse) tsiviliseeritud (idealiseeritakse) Mida aeg edasi seda enam muutub võõras ja arusaamatu poliitiliseks sõnumiks/tähenduseks (eesmärk näidata, et üks rahvas on nõrk, vaene, madal) need rahvad vajavad abi ja järele aitamist eelduste loomine kolonialiseerimiseks ja vallutamiseks, selle õigustamine. Võrdlus õilsate ja kaduvate indiaanihõimudega (pärit 19. Saj). Borealism Põhjamaade eksotiseerimine (liigne idealiseeritus, mis teeb ebausutavaks). Eesti: algab kirikukirjandusest (pastorite praktilises töös kasut tekstid). Wanradt Koelli katekismus 1535, Piibel 1739. -Eesti kirjakeel ja kirjandus tekib tõlk
1. Eestlase ja Eestimaa kuvand vanemates kirjalikes allikates (nt Tacitus, Germaanlaste päritolust ja paiknemisest; Liivimaa kroonika jt) Meie ajaarvamise esimese sajandi lõpul on roomlasest ajaloolane Tacitus Läänemere piirkonnas elanud hõime nimetanud aesti või aestui. Ilmselt pidas Tacitus silmas siiski muinaspreislaste hõime. Kroonikad edastavad mõnesuguseid andmeid põlisrahvaste keelest, uskumustest, kommetest, vaimulaadist, rahvaluulest jm. Ristirüütlitega kaasas olnud Henrik (Läti Henrik) jutustab oma "Liivimaa kroonikas" eestlaste alistamisest ja ristimisest 13. saj algul, eestlaste kombestikust, tegevusaladest jm. Eesti keele ajaloo seisukohalt on väga olulised Henriku esitatud isiku- (Lembitus, Maniwalde jt) ja kohanimed (Tarbata, Odenpe jt) ning laused (Maga magamas; Laula, laula, pappi). Kroonika on ladinakeelne, trükis ilmunud 1740ndatel aastatel. Läti Henrik oskas kohalikke keeli, rahvust ei teata, fanaatiline katoliiklane. Vaadeldav Neitsi- Maarjale pü
plahvatusena ,,Tõe ja õiguse" II osa (ühes emale viskamise motiiviga) ja esialgu paistab, et selleks teda oligi tarvis. Kuid lähemalt vaatlejale ta räägib rohkem. Ta loob paralleeli II osa laialivalguvale filosofeerimisele ja otsisklustele ja annab ehk sellele vastusegi. Romaani selles osas suhteliselt arenenud pead arutlevad Jumalast, elust jne. jne., kõik on nii keeruline, relativistlik, lahenduseta. Keegi ei jõua kuhugi välja. Seal aga elab väike vigane tüdruk, ta mõistus ulatub haarama väheseid asju, mis on igale inimesele mõistetavad, elementaarsed, ja seal, kus kogu inimkonna arstiteadus arvatavasti ei teeks midagi, saadab korda see lihtne tütarlaps ime: tema, see rumal Tiina, oli elu saladustele kõige lähemal ja leidis õige tee. Sellel paralleelil peaks ,,Tõe ja õiguse" filosoofias olema küllalt tähtis koht. Tiina kujuneb teiseks pidevaks sidemeks kogu romaani ulatuses. IV-s osas ta toob Karini alateadvusse häiriva noodi
Eesti kultuuri alused ja tähendus. Kordamiseks. 1.Kultuur kui teine olemine (tekst ja protsess). Kultuur semiootilisest aspektist: Kultuur on teine olemine. Esmane olemine on loodus. Inimelu on evolutsiooni üks suurimaid paradokse. Me ei tea siiani ammendavalt, kas inimeseks arenemine oli evolutsiooni juhuslik hälve või seaduspära. Ja kuna me ei tea inimese algust, loodusteaduslikult võttes bio- ja ökosüsteemset otstarvet, piltlikult väljendudes aga inimese iseeneselikku eesmärki, siis pole ka võimalik tõsikindlalt väita, kas tegemist on evolutsiooni negatiivse tulemusega lõppeva eksperimendiga või jätkusuutliku liigiga. Teame küll seda, et inimese enda evolutsioon on sõltunud sellest, milline on tema vahekord esmase loodusega, kas ja kuidas ta on kohastunud nii füüsilises kui vaimses mõttes. Siin on olnud kaks strateegiat, mis kujutavadki endast kultuuri kui teise olemise sisu. Esiteks, kultuur on harimine, viljelemine, töötlemine, vääristamine ja väärtustam
1. Eesti kolme kuninga valduses. Taani aeg Saaremaal, Rootsi aeg Põhja-Eestis Rootsi valdusse langenud Põhja-Eestis nimetati Eestimaa hertsogkonnaks. Suure mõju säilitas siin aadel, kuna Rootsi kuningad kinnitasid siin kõik aadli senised õigused ja eesõigused. Esialgu läks Rootsi riigile palju maid, sest sinna alla kuulusid endised ordu-, piiskopi- ja kloostrimaad. Lisaks nende aadlite maad, kes olid sõja käigus lahkunud või Rootsi vastu sõdinud. Riigimaid haldas kuningavõimu kõrgeima kohapealse esindajana Tallinnas kuberner. Sagedate sõdade tõttu oli ta ka sõjapealik, hoolitses linnuste eest ja jälgis et aadel täidaks oma ratsateenistuse kohustust. Teine suurem ülesanne oli veel talupoegade maksude laekumise kontrollimine. Kogu provints oli jagatud 7. linnuselääniks: Tallinn, Narva, Haapsalu, paide, Rakvere, Lihula, Koluvere. Riigimõisaid valitsesid kohapeal foogtid, kes kogusid makse ja mõistsid kohut. Kuna nende üle keegi eriti valvet ei pid
Nälg oli nii venemaal kui ka saksa aladel. Oli näljasurmi, kuid näljahädadel surevad inimesed pigem haigustesse, mis tulenevad alatoitumisest. Otseselt nälga mitte. Talurahvaseas hakkasid rahutused. Nad ei hakanud kellelegi vastu, vaid mingi abi otsima. Sooviti välja rännata. Öeldi sellepeale, kui keegi talupoeg liivimaalt lahkub,. Siis ainult raudades ja Siberisse:D Pühajärve sõjatamm.. 300-400 aastat vana. Talupojad tahtsid olla keisri all, mitte sakste all. 8 mai. 1891 muutus postimees päevaleheks. See väljaanne püüdis venestust mitte kiita, oli vähestest mitte venemeelne leht. Eesti üliõpilaste selts. Alguseks loetakse Kalevipoja õhtuid. Kuid registreeriti 1883. 1890 toimus asutamiskoosolek. Tarternitas vilnjensis. Selle taga hermann, rosenthal jne. Seekord saadi ka tunnustus baltisaksa korpidelt. Nüüd keeldus seda tunnustamast ülikooli kuraator. 13 mai 1896-1905. Reiman. 1861-1917 Taara 1883- 1890.
I MAAILMAKIRJANDUS ROMANTISMIJÄRGNE LUULE. SÜMBOLISM Sümbolism valitses luules paralleelselt realismiga proosakirjanduses. Luulest levis sümbolism teistesse kunstivooludesse. Luuletajad hakkasid teadlikult hoiduma isiklikkusest, oma tunnete ja mõtete otsesest rõhutamisest. Selle asemel edastasid nad oma mõtteid viimistletud kujundite e sümbolite abil. Kirjutati väga metafoorselt ja sugestiivselt. Sümbolite ühesugust mõistmist ei taotletudki. Taheti säilitada hämarat üldmuljet, neutraalsust ja ebaisiklikkust. Põhimõte "kunst kunsti pärast" kunsti eesmärgiks pole maailma parandada, ta peab piirduma iseendaga, nii vastanduti romantikutele. Sümbolid vihjasid tihti elu mõttetusele, surmale, irratsionaalsetele jõududele, mille mängukanniks inimene on (dekadentlik e mandunud kirjandus ja kunst). Laiemalt võeti kasutusele vabavärss. Sümbolism sai alguse Prantsusmaal ja Belgias, muutus üleeuroopaliseks 1880. aastatest, täielikult valitses Euroopas XIX-XX sajandi v
Ateismist Eestis http://www.kirikiri.ee/article.php3?id_article=92 Atko Remmel 1 Käesolev artikkel kontsentreerub peamiselt ateismi ajaloole Eestis, ent püüab spekuleerida ka ateismi koha üle Eesti kultuuris. Enamiku uurijate käsitluses periodiseeritakse ateismi Eestis poliitiliste sündmuste kaudu: Ateismi levik XX sajandi alguses (kuni EWni) Ateismi areng EW ajal Ateism nõukogude võimu perioodil 1940-1941 võitleva ateismi esmatutvustamine Eestis 1945-1956 - vaikne aeg, mil toimus ateismipropaganda peamiselt loengute ja trükiste abil 1957-64 - aktiivse usuvastase kampaania periood, mille algustähtajaks on esimeste uute tavandite - noortepäevade - esmatutvustamine. Selle ja järgneva jaotuse piirid on mõnevõrra ebaselged ja tinglikud. Ehkki otsused intensiivistada ateistlikku tegevust võeti vastu juba 1954. aastal, algas aktiivne võitlus alles 1959. aastal. Aastad 1954-1958 ongi üleminekuperioodiks, kus eelnevate võitlusmeetodite kõrvale otsiti uusi. 196
Eesti proosa Rahvajutud Proosa on saanud mõjutust rahvajuttudest ja luulest. Rahvaluule tugineb traditsioonidele on muutlik kuna liigub suust-suhu vastavab kindlatele reeglitele ja on kindlad keerdkäigud, mis jutud peavad olema anonüümne, väljamõtlejat ei tea väljendab pärimusrühma maailmavaadet Müüt Muistend Muinasjutt Faktiline. Kaugest Faktiline. Lähiminevikust. Väljamõeldis. Ajatu. Kohta minevikust. Toimumis Inimeste ja vaimolendite ei saa määrata. Ei ole paigaks varasem või teine abil seletatakse, miks meil seatud kindla rahvaga. maailm. Jumalate ja maailmas midagi on ja vägilaste maailm. kuidas tekkis. Kindla kohaga seotud. Friedrich Robert Faehlmann (1798 1850) "Müütilised muistendid" Eestlane, vaba, talupoja peres. Isa mõisniku usaldusalune ja peale vanemate surma võeti mõisnike hole alla. Sai hea hariduse. A
... Gümnaasium Andrus Kivirähk referaat Koostaja: ... ... 2011 Sisukord Sisukord .................................................................2 Sissejuhatus ...............................................................................3 Kivirähk linnulennult ..................................................................4 Looming ......................................................................................5 Ülevaade teosest .........................................................................9 Midagi põnevat veel...................................................18 Kokkuvõte ..............................................................20 Kasutatud kirjandus ...................................................21 Sissejuhatus Mina valisin enda referaadi teemaks Andrus Kivirähi. Ma valisin ta sellepärast, et ta on üsna tuntud kirjanik ning ma olen tema raamatuid lugenud ja need on mulle meeldi
3 1. Uudis 1.1. Mis on uudis? Mõistet uudis ei saa avada üheselt, sest aegade jooksul selle tähendus muutub ja inimesed arvavad sellest erinevalt. Kõige lihtsam on seda nimetada lühikeseks informatiivseks tekstiks. Uudis on materjal, mida avalikkus peab teadma ja mis aitab inimestel nende probleeme mõistuspäraselt lahendada. Uudis on materjal, mis annab teavet, jutustab millestki, lahutab meelt, seda on tore lugeda. Uudis on tavalisest sündmustevoolust väljaulatuv sündmus, murre tavapärases (Hennoste 2008: 23). Paljusid mõisteid käsitatakse keeles kontekstist sõltuvalt. Uudised on aja jooksul muutunud rohkem meelelahutuslikumaks, kuid ikka on nad jäänud inimestele esmatähtsaks. Need on midagi niisugust, mida elanikkond peaks teadma ja nad vastavad küsimustele, mis lugejatel argipäevaelus tekivad. Meelelahutusekski on mõnikord hea lugeda midagi sellist,
C. R. Jakobsoni nimeline Torma Põhikool Jaan (Ivan)Poska Referaat Koostaja: Ats Hanst Juhendaja: Toomas Aavasalu Torma 2010 Sisukord 2 Sissejuhatus Jaan Poska, üks Eesti isadest. Kõige sagedamini teatakse teda kui Tartu Rahu allkirjastajat ja suurt patriooti. Kasvanud venelaste seas üles ning seotud õigeusuga, sai temast siiski täiuslik eestlane. Tundus isegi naljakana, et suur Eesti härra kõneles vene keelt nagu emakeelt, kuid eesti keele hääldamisega oli tal küljes vene aktsent. Eduard Laaman, kes 1930. aastatel uuris Jaan Poska rolli Eesti ajaloos, hindas tema elu ja tööd järgnevate sõnadega: "See on advokaadi oma, kes elab oma tagasihoidlikku eraelu kontori ja kohtu vahel. Kui aga vaja, siis ei pelga ta astumast ka ajaloo kohtu ette ja ajamast seal suurimaidki protsesse, mis eesti rahval üldse on ajada olnud." Samuti peeta
vasallide vastu. Ka üldine langenute arv ei olnud väike. Oli toimumas eestlaste tugevam sidumine mõisavõimuga ja tööga mõisapõllul. Aegade jooksul arenes välja kõigepealt sunnismaisus ja lõpuks pärisorjus. Jüriöö ülestõus oli eestlaste viimane püüd muuta asjade sellist käiku, kuid paraku see üritus luhtus. Edasised vastuhakud pole olnud enam vabadusvõitlused kui sellised, vaid pigem mässud. Jüriöö ülestõus murdis rahva vaimujõu nii mõnekski sajandiks, kuid omamoodi uhked oleme me siiani selle üle, et suutsime enne murdumist pead tõsta ja näidata, milleks me, eestlased, võimelised oleme. KASUTATUD KIRJANDUS Kiviaeg : http://www.ai.ee/failid/57.pdf Linnad ja kaubdanus : Raamat ''Eesti rahva ajalugu'' lk 148 , 149,150,151, 152 , http://konspekt.transinf.com/referaadid/images/tallinna_ajalugu/image048.jpg Liivisõda :Raamat : ''Liivimaa ajalugu'' lk V ,lk 28 http://et
I. Esimest korda elus Indrek tundis end tõesti üksikuna, mahajäetuna ja nagu maailmast eraldatuna, niipea kui vagunirattad hakkasid põrisema, tagudes mingisugust tundmatut takti. Kogu minevik tõmbus millegi pärast Vargamäele kägarasse kokku ja muutus nagu unenäoks, muinasjutuks, peaaegu olematuks. Mis olnud, tundus kõik tähtsusetuna; mis tulemas, nii tähtsana ja suurena, et tal puudus alles peaaegu igasugune sisu. Ta oli endalegi võõras selles võõras ümbruses. Võhivõõrad inimesed kiilusid ta vaguninurka. Ainuke lohutus, et võis aknast välja vahtida, kus vilksatasid mööda valgete kannudega traate kandvad postid lagedal või poolraagus põõsaste vahel, niidud aedadest piiratud heinakuhjadega, metsad, sood, rabad, viljarõukudega tipitud põllud. Siin-seal kirju kari, tule ääres seisev karjapoiss ja koer, kes sibas põriseva rongiga kaasa, kadudes mahalangevasse vedurisuitsu. Aga need tuttavadki asjad jätsid külmaks ja ei äratanud huvi. Valitses mingisugune h
huligaanitsemise kohta 21. oktoobril, üles sellest teatama siseasjade osakonnale või korrapidajale.24 On teada, et 1988. aasta 8. septembril kajastas Võrus toimunut ka Kanadas eesti leht (oletatavalt Meie Elu). Lehes avaldati pildid Vabadussõjas langenute auks püstitatud 25 ausamba avamisest kalmistul. Kuna ajaleheveergudele tõde ei jõudnud, avaldati meelt 7. novembril nn Suure Oktoobrirevolutsiooni aastapäeval. Peeter Saar oli selleks puhuks valmistanud loosungi, kus 26 seisis: ''Vähem valet seltsimehed!'' Foto 2. 1987. a. nn oktoobrirevolutsiooni paraad Punaste küttide väljakul Võrus. Pildil 27 paremal Ain Saar, vasakul Peeter Saar. Ka selle meeleavalduse kohta ilmus 28. novembril Töörahva Elus artikkel "Vähem valet seltsimehed
1. Eestlase ja Eestimaa kuvand vanemates kirjalikes allikates nt Tacitus „Germaanlaste päritolust ja paiknemises”; Henriku „Liivimaa kroonika” jt) Tacituse “Germanias” (98 pKr) esineb nimetus Aestii, mille kohta on arvatud, et see ei tähista eestlasi, vaid Ida-Preisi rahvaid või baltlasi. Hiljem nime tähendus kitseneb ning sellest on tuletatud Estland ja Estonia, mis 13.saj tähistab kindlasti Eestimaad. Sama tüve leidub ka hilisemates allikates, nt frangi ajaloolasel Einhardil 830 Aisti, kroonik Bremeni Adam kasutab 1076 kuju Haisti, Aestland. Leedu prof Karaliūnas arvab tüve aist kohta, et see germaani allikais esinev rahvanimetus on vastavate Ida-Baltikumi etnonüümide tõlge. Henriku “Liivimaa kroonika” on eesti ajalooteadlased hinnanud subjektiivseks: tuntavalt ordu huvide kaitsja, mistõttu on tekst kallutatud, sündmusi näidatakse ühest vaatevinklist. Tekstis toimib korraga 2 lugu: Liivimaa ristimise lugu ja piiblilugu. Tekstis on tsitaate piiblist, osu
EESTI AJALUGU SISUKORD EESTI MUINASAEG PT. 1...................................................................................................................................4 PERIODISEERING....................................................................................................................................................4 EESTI ALADE LOODUSOLUD..................................................................................................................................4 KIVIAEG EESTIS PT. 2........................................................................................................................................6 EESTI RAHVA ETNOGENEES...................................................................................................................................7 PRONKSI- JA RAUAAEG PT. 3, 4......................................................................................................................8 PRONKSIAEG U 1800-500
MINU EESTI - MINU KIRIK UURIMISTÖÖ MÄRKSÕNA: BRIGITTA, PÕHIKOOL 2009 Sisukord SISSEJUHATUS...................................................................................................3 ÜMBRITSEV KESKKOND....................................................................................4 KIRIKUHOONE.....................................................................................................6 KIRIK KOOLIHARIDUSE ANDJANA....................................................................8 KOGUDUSEST...................................................................................................10 KOGUDUSE TEGEVUSEST..............................................................................13 KIRIKUÕPETAJAID............................................................................................15 KOKKUVÕTE......................................................................................................
Ajalugu kui konstruktsioon Ajalootekstid ei ole midagi enesestmõistetavat ega ka objektiivset. Millest tuleneb väide, et ajalugu on konstruktsioon, kellegi poolt ülesehitatud käsitlusviis? Allpool on mõned mõtlemisainet pakkuvad märksõnad. 1. uurija distantseeritus, kogemuse erinevus 2. konteksti muutused, tõlgendamise küsimused; võimalikud seosed või üldistused, mille tegelik alus on küsitav, järgmise põlvkonna jaoks arusaamatu vms. 3. uurija mitmesugused huvid ajaloo käsitlemisel (nt sõjaajalugu, kaubandusajalugu, põllumajandusajalugu; nt klassipositsioon, võimuküsimused/propaganda, avalik või salajane okupatsioon / kolonialiseerimine kuidas on kasulik ajalugu näidata, millest kasulik vaikida => kes tellib "muusika" ja kes maksab? St millegi õigustamine.) 4. objektiivse ja subjektiivse ajaloo ebamäärasus: subjektiivsete lugude (nt mälestuste) koondamine mingil kindlal teemal võib kokkuvõttes moodustada objektiivsema pildi kui nn objektiivne või tead
«Oh sa rumal Tölp!» hüüdis Emmi ja vaatas naeratades Jaanuse otsa. Laste silmad juhtusid vastastikku. Poisi süda ütles silmade kaudu umbes seda: «Pagana tark tüdruk! Ja kui hea, ja lahke, ja ilus, ja armas, ja . . . » Aiavärav kriiksus ja kubjas, lossihärra laste nimesid hüüdes, tuli nähtavale. Oodo ja Tarapita pistsid võidu värava poole jooksu. Siin näitas Tarapita selgesti, palju ta Emmi noomimisest -- meelt parandada ja viisakas olla -- pidas. Oodol tuli hullus tujus mõttesse oma neljajalgset venda kupja peale ussitada, mispeale Tarapita paukuvalt haukudes ja edasitagasi hüpates vaest meest piirama hakkas. See tõrjus koera käte ja jalgadega eemale, pööras ning väänas oma kuivetanud keha naljakal viisil, kraaksus, kähvis mitu korda «uist! uist!» -- aga kus kuri vaenlane kuulab! Krauh! -- - ja ülbe looma hambais kõigub hõlma-tükk, millega
saata mõisa mees, veoloom ja rakend. Ei tule siiski arvata, et talupoeg aina vaesuses vireles, ilma vaba aja ja jõukuseta oli. 1668. aastast pärinev seadus piirab talupoja pulmi kahele päevale. Pulmakülalisi lubatakse kutsuda mitte üle 16 paari ja neile anda mitte üle 8 tünni õlut ja 4 toopi viina. Eestlaste rootsimeelsust vähendas kahetsusväärselt asjaolu, et 1695-1697 tabas Eestit (Soomet ja Ingerimaad) ikaldus ja suur nälg. Rahvaarv, mis oli tõusnud umbes 350 000- ni, langes nälja tagajärjel umbes 28 000-ni. Näljahäda raskendas jätkuv vilja väljavedu. Idataevasse olid taas kogunenud sünged pilved. Põhjasõda (1700-1721) Halastamatu Põhjasõda muutis Eesti taas võõraste vägede tallermaaks ja paiskas pead tõstva maarahva uuesti põrmu. See oli suur sõda Venemaa ja Rootsi vahel. Esimene lahing leidis
Särgeva), ülbe, kõrk ja arrogantne. Särgeva ,,Paised" kirjeldab kirikuõpetajat, Weitlingi. Tihtipeale on kirikuõpetajad üsna paksud, see viitab sellele, et nad elavad rikkat, toidulaud on rikkalik jne. Ka selle välisküljega tahetakse kriitilist suhtumist väljendada ja esitada. Vilde jutustus ,,Nende poeg": allusioonid jumala pojale. Jutus on eit ja taat, küla, nad lähevad hommikul vara kihelkonna keskusesse, et minna kirikusse, sest nende poeg peab seal jutlust, ema ja isa on väga uhked ja lähevad seda jutlust esimest korda kuulama. Jutlus rääkis sellest, et vanemaid on vaja austada. Jutlus lõppes ära ja isa-ema tahavad pojaga kokku saada, poeg ütleb, et oodake köögis, et tal pole aega. Nad ootavad poega päev otsa. Aga nad ei näegi teda. Sõidavad sama targalt koju tagasi. Jutlus rääkis ju sellest, et vanemaid on vaja austada, üks asi on seda rääkida, hoopis teine asi on seda teha. See on ülim silmakirjalikkus
oli, mitte nii nagu võõrad survegrupid seda meile tahavad ette kirjutada. Meie kodumaa on sajandite vältel olnud 15 võõraste sõjavankrite tallermaa. Eelmine sajand ei olnud erandiks, kuid vaatamata sellele oleme ennast jälle püsti ajanud ja elame vaba rahvana. Meil on õigus ja kohus vaadata ja austada meie ajalugu , nii nagu meie seda näeme. Meie mehed mõlemal poolel käitusid ratsionaalselt ja tegid parimad valikud nendes olukordades , mida kuri saatus pakkus . Olgem selle üle uhked ja mälestagem neid väärikalt. Nii " pronkssõduril " kui Lihula mälestusmärgil on koht meie ajaloos. Ajame selja sirgeks ja jätame nad püsima ning respekteerime neid mõlemaid vaatamata välismõjudele. Ja veel rohkem, oleks kord aeg luua ühine ja väärikas mälestusmärk meie vapratele meestele. Ühel pool võiks olla mälestuskivi nendele, kes võitlesid punatähe, teisel pool neile, kes olid haakristi all. Kuid keskel peaks lehvima sini-must-valge
elanud ning ei osanud sellel küsimusele vastata. Eesti kohta olid arvamused suuremalt jaolt samad. Enamus mainis ära, et Arvo Pärt on Eesti maailmas kuulsaks teinud. Öeldi ka, et Pärt on andnud Eestile palju hea muusikat ning, et nende arust on Pärt üks edukamaid eestlasi. Kui küsisin, et kuidas on Arvo Pärt neid ennast mõjutaud, ei osatud esialgu eriti midagi öelda, kuid väikese mõttepausi järel öeldi, et nad on tänu Pärdile väga uhked, et on eestlased, sest 12 Pärt on näidanud maailmale, millised on eestlased ning milleks nad võimelised on ja see, et oleme väike rahvas ei takista meil suures ilmas suuri tegusid tegemast. Kindlasti ei näita see küsitlus terve Rakvere linna inimeste teadlikust Arvo Pärdis, kuid annab kindlasti mingi ülevaate. Selle põhjal võin öelda, et vanemapoolsed inimesed teadsid ja tundsid Arvo Pärdi loomingut ja eluteed
Palun kirjeldage eesti kirjanduse kaanoni problemaatikat. (Kirjanduslugude maiskondlik vs keelepõhine printsiip; ilukirjanduslikud vs tarbetekstid jne.) Keel Cornelius Hasselblatt -: RAHVUSKIRJANDUS. Maiskondlik Jaan Undusk, Liina Lukas. 90ndatel algas vaidlus kaanoni üle 1996 traditsioon ja pluralism 1997 Tiit Hennoste 98/00 Epp Annus 1999 muutuste mehhanismid 2007 Linda Kaljundi 2008 Rahvuskultuur ja tema teised Kirjanduslugu kirjanduse ajaloost kirjutatud, teatud autoreid käsitlev, kindlaid rõhuasetusi ja hinnanguid sisaldav narratiiv. Kirjandusajalugu tähistab kirjanduse ajaloo virtuaalset arhiivi või ideaalset ruumi, mis sisaldab endas kõike. Rahvaluule roll või osalus kirjandusloos? Estofiilid. Gustav Suits ja Friedeberg Tuglas andsid uue essentsi kultuuriloo mõistmiseks. Iga kirjandusteos on vaadeldav kanooniliseks tõstetud teoste, autorite ja voolude seisukohast, teiseks kasutatud lähenemisnurga kaudu. Kirjanduslugu kui zanr peab paratamatult oma üles
Eesti kultuuri ajalugu EESTI KULTUURI AJALUGU Kuupäevad, mil olin kohal: 10.09; 22.09; 29.09; 08.10; 20.10; 03.11; 05.11; 10.11; 12.10; 17.11; Kuupäevad, mil puudusin: 08.09; 15.09; 17.09; 06.10; Kohustuslik kirjandus: L. Vahtre (2000). Eesti kultuuri ajalugu: lühiülevaade. Virgela I. Talve (2004). Eesti kultuurilugu. Ilmamaa. Leheküljed: 7-25; 37-52; 58-86; 95-115; 131-190; 216-300; 307-313; 326-374; 383-426; 442-528; 543-594 Kirjandust: 1. ,,Kuld Lõwi ja Kultase ajal" Kalervo Hovi. Varrak 2003, Tallinn Loengud on kuni 17. nov, millal hakkavad seminarid. Eesti kultuur ja eesti kultuur Eesti kultuur: see on topograafiline kultuur, s.h. nii sakslaste kui rootslaste eeskujudega eesti kultuur: alates 19.saj II poolest omanäoline eestlaste loodud kultuur MUINASAEG EESTIS Kivi- ja pronksiaeg jäävad muinasajast kultuuriliselt kaugele. Need jäävad pigem arheoloogia valdkonda. Elanike arv toona oli u 150 000 180 000. territoorium jagunes 9 suureks ja 4 väikseks maako
Türi Ühisgümnaasium TÜRI VALLAST PÄRIT NOORTE ÕPPIMIS- JA ELAMISVÕIMALUSED TAANI KUNINGRIIGIS Uurimistöö Koostaja: Liisa Kuuskler 11LR Juhendaja: Leelo Kivirand Türi 2015 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS........................................................................................................ 3 1.TEOREETILINE ÜLEVAADE.................................................................................... 5 1.1.Taani kuningriigi kultuur ja eluolu..................................................................5 1.3. Võimalused Taani õppima suundumiseks.....................................................9 2. UURIMUS.......................................................................................................... 12 2.1. U
Taasiseseisvunud Eesti presidendid Autor :Liis Pibre Ju hendaja :Urve Veinmann Tallinn 2009 Sisukord 1. Sissejuhatus Lk 1 2. Lennart Meri Lk 2-15 3. Kokkuvõtteks Lennart Merest Lk 16 4. Arnold Rüütel Lk17-20 5. Toomas-Hendrik Ilves Lk 21-22 6. Hinnang president Ilvesele ajalehtedes Lk 23-24 7. Lõpetuseks Lk 25 8. Kasutatud kirjandus Lk 26 Sissejuhatus Taasiseseisvunud Eestil on olnud 3 presidenti: Lennart Meri ; Arnold Rüütel ja Toomas- Hendrik Ilves. Nad on oma käejärgi kujundanud Eestit. Neil kõigil on olnud erinev saatus mis on mõjutanud nende iseloo
annaabi.ee 
