1. Vanemate ja laste ülalpidamiskohustused 1.1. Vanema kohustus last ülal pidada Vanem on kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. Kui laps õpib põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses ja jätkab neis õppimist täisealiseks saamisel, on vanem kohustatud teda õppimise ajal ülal pidama. 1.2. Elatis lapsele Kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema või eestkostja või isiku kasuks, kelle huvides on eestkosteasutus nõude esitanud. Elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud
aastal ÜRO lapse õiguste konventsiooniga, milles on kirja pandud kõik rahvusvaheliselt tunnustatud õigused, mis kuuluvad igale lapsele kogu maailmas tema sünnihetkest alates. ÜRO lapse õiguste konventsiooni ja Eesti Vabariigi lastekaitse seaduse kohaselt on laps iga alla 18aastane inimene. 2.4 Vanemate õiguste äravõtmine Vanemalt võib vanema õigusi ära võtta ainult kohtuotsuse alusel üksnes seaduses toodud alusel. PkS § 54 sätestab, et ühe vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel võib kohus vanema õigused ära võtta, kui vanem: alkohoolste jookide, narkootiliste või muude uimastava toimega ainete kuritarvitamise tõttu või muul põhjusel, mida kohus ei loe mõjutavaks, ei täida oma kohustusi lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel; kuritarvitab vanema õigusi; kohtleb last julmalt; avaldab muul viisil lapsele kahjulikku mõju; ei ole kasvatusasutuses viibiva lapse kasvatamises mõjuvate põhjusteta osalenud aasta
Vanem on lapse seaduslik esindaja. Seadusliku esindajana on vanemal eestkostja volitus. ● Vanemal on õigus tagasi nõuda oma last igalt isikult, kelle juures laps on seadusliku aluseta. Vanemal ei ole õigust last tagasi saada, kui lapse üleandmine on ilmselt vastuolus lapse huvidega. ● Vanem ei või vanema õigusi teostada vastuolus lapse huvidega. 17. Lapse äravõtmine vanemalt: ● Ühe vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel võib kohus otsustada võtta lapse ühelt või mõlemalt vanemalt ära vanema õiguste äravõtmiseta, kui last on ohtlik jätta vanemate juurde. ● Kui lapse jätmine vanema juurde ohustab lapse tervist või elu, võib eestkosteasutus lapse vanemalt ära võtta enne kohtuotsust. Sellisel juhul peab eestkosteasutus 10 päeva jooksul esitama kohtusse lapse äravõtmise või vanema õiguste äravõtmise nõude.
-Vanemal on igus ja kohustus last kasvatada ja tema eest hoolitseda. -Vanem on kohustatud oma lapse igusi ja huve kaitsma. -Vanem on lapse seaduslik esindaja. Seadusliku esindajana on vanemal eestkostja volitus. -Vanemal on igus tagasi nuda oma last igalt isikult, kelle juures laps on seadusliku aluseta. -Vanemal ei ole igust last tagasi saada, kui lapse leandmine on ilmselt vastuolus lapse huvidega. -Vanem ei vi vanema igusi teostada vastuolus lapse huvidega. 12.)he vanema, eestkostja vi eestkosteasutuse nudel vib kohus vanema igused ra vtta, kui vanem: -alkohoolsete jookide, narkootiliste vi muude uimastava toimega ainete kuritarvitamise tttu vi muul phjusel, mida kohus ei loe mjuvaks, ei tida oma kohustusi lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel vi -kuritarvitab vanema igusi vi -kohtleb last julmalt vi -avaldab muul viisil lapsele kahjulikku mju vi -ei ole kasvatusasutuses viibiva lapse kasvatamises mjuvate phjusteta osalenud aasta jooksul. 13
ja eesmärgid. 4) Eesti riigieelarve koostab valitsus ja võtab vastu riigikogu. Eesti kodakondsuse omandab sünniga: · laps, kelle sündimise ajal vähemalt üks tema vanematest on Eesti kodakondsuses; · pärast isa surma sündinud laps, kelle isa oli surma hetkel Eesti kodakondsuses. · Eestis leitud laps, kelle vanemad ei ole teada, tunnistatakse lapse eestkostja või eestkosteasutuse taotlusel kohtu korras Eesti kodanikuks juhul, kui ei ole tõendatud, et laps on mõne muu riigi kodakondsuses. Välismaalane, kes soovib saada eesti kodakondsust, peab: · olema vähemalt 15-aastane; · omama pikaajalise elaniku elamisluba või alalist elamisõigust; · oskama eesti keelt igapäevaeluks vajalikul tasemel; · tundma Eesti Vabariigi põhiseadust ja kodakondsuse seadust;
15 18-aastane nooruk võib abielluda mõlema vanema või eestkostja kirjalikul nõusolekul. Kui last kasvatab üksikvanem või on üks vanematest teadmata kadunuks või teovõimetuks tunnistatud, samuti kui ühelt vanemalt on vanema õigused ära võetud, piisab 15 18-aastase noore inimese abiellumiseks ühe vanema nõusolekust. Kui üks vanematest või eestkostjatest ei anna abiellumiseks nõusolekut, võib kohus anda abiellumisloa ühe vanema või eestkosteasutuse avalduse alusel. Kohus annab noorele abiellumisloa juhul, kui abiellumine vastab alaealise huvidele. Kui alaealine on saanud abiellumiseks loa, on tal õigus sõlmida abieluvaraleping. Alaealisel abikaasal, tema vanemal või eestkostjal on õigus nõuda abielu kehtetuks tunnistamist, kui abielu on sõlmitud perekonnaseaduse sätteid rikkudes. Hasartmängud Hasartmänguks loetakse seaduse mõistes mängu või meelelahutuslikku tegevust, milles
(2) Vanem on kohustatud oma lapse õigusi ja huve kaitsma. Vanem on lapse seaduslik esindaja. Seadusliku esindajana on vanemal eestkostja volitus. (3) Vanemal on õigus tagasi nõuda oma last igalt isikult, kelle juures laps on seadusliku aluseta. Vanemal ei ole õigust last tagasi saada, kui lapse üleandmine on ilmselt vastuolus lapse huvidega. (4) Vanem ei või vanema õigusi teostada vastuolus lapse huvidega. 17) (1) Ühe vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel võib kohus otsustada võtta lapse ühelt või mõlemalt vanemalt ära vanema õiguste äravõtmiseta, kui last on ohtlik jätta vanemate juurde. (2) Kui lapse jätmine vanema juurde ohustab lapse tervist või elu, võib eestkosteasutus lapse vanemalt ära võtta enne kohtuotsust. Sellisel juhul peab eestkosteasutus 10 päeva jooksul esitama kohtusse lapse äravõtmise või vanema õiguste äravõtmise nõude.
15-17-aastane alaealine võib abielluda juhul, kui kohus on tema teovõimet abiellumiseks laiendanud. Piiratud teovõimeline täisealine võib abielluda juhul, kui talle eestkostja nimetamise määrusest tuleneb, et ta saab aru abielu õiguslikest tagajärgedest. Vanem on kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. Kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel temalt välja elatise lapsele. Samuti tuleb ülal pidada last, kes on täisealine, kuid jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses. Kui laps saab 21- aastaseks, siis ülalpidamiskohustus reeglina lõpeb. Eesti peredes pole välja kujunenud, kes on pere ülalpidaja, vaid mees ja naine peavad koos peresi üleval ja kasvatavad oma lapsi. Mees ja naine käivad mõlemad tööl, et teenida perre raha,
2) Lapsendamine on tähtajatu ega saa olla seotud tingimusega. (1) Lapsendada võib last üksnes lapse huvides. (2) Täisealist isikut ei või lapsendada. Lapsendajaks võib olla vähemalt 25-aastane isik, kes on suuteline lapsendatavat kasvatama, tema eest hoolitsema ja teda ülal pidama. Kohus võib lubada lapsendajaks olla ka nooremal täisealisel isikul. Lapsendamise otsustab kohus lapsendada sooviva isiku avalduse alusel. Lapsendamise otsustamisel kaasab kohus protsessi eestkosteasutuse arvamuse andmiseks. Lapsendamise otsustamiseks vajalikud andmed kogub ja valmistab ette eestkosteasutus kohtu korraldusel 14.Eestkoste ja hooldus. eestkoste sisu 1) Eestkoste seatakse lapse kasvatamiseks, tema isiklike ja varaliste õiguste ja huvide kaitseks. (2) Eestkoste seatakse lapse üle, kelle vanemad on surnud, teadmata kadunud või piiratud teovõimega või kelle vanematelt on vanema õigused ära võetud. (3) Eestkoste võidakse
11. Nimeta kohaliku omavalitsuse ulesandeid sotsiaaltoo korraldamisel.· Kohaliku sotsiaalhoolekande arengukava valjatootmine valla voi linna arengukava osana· Sotsiaalteenuse, valtimatu sotsiaalabi ja muu abi andmise korraldamine ning sotsiaaltoetuse maaramine ja maksmine· Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruanne koostamine ja nende esitamine maavanemale kaesoleva seaduse par. 6 punkti 81 aluse kehtestatud korras· Kohaliku sotsiaalregistri moodustamine· Eestkosteasutuse too korraldamine 12. Nimeta sotsiaalteenused.Sotsiaalteenused on:1) sotsiaalnoustamine;1.1) rehabilitatsiooniteenus;1.2) igapaevaelu toetamise teenus;1.3) tootamise toetamise teenus;1.4) toetatud elamise teenus;1.5) kogukonnas elamise teenus;1.6) oopaevaringne erihooldusteenus;2) proteeside, ortopeediliste ja muude abivahendite andmine;2.1) lapsehoiuteenus;3) koduteenused;4) eluasemeteenused;5) hooldamine perekonnas;5.1) asenduskoduteenus;6) hooldamine hoolekandeasutuses;7) toimetulekuks
lapsendajaid Eestist ning neid ei ole leitud, on võimalus otsida lapsele pere ka välisriikidest. Vastavalt rahvusvahelisele seadusandlusele on lapsendamine kaitsemeede vanemliku hoolitsuseta jäänud lapsele. Kompetentse ametiasutuse roll on leida lapsele perekond, kes vastab lapse vajadustele ning suudab tema eest hoolitseda. Sarnaselt riikliku lapsendamisega tuleb ka riikidevahelises lapsendamises perel läbida protsess lapsendamise taotluse esitamisest kuni kohtuistungini. Lisaks lapse eestkosteasutuse nõusolekule ja teiste asjaosaliste nõusolekule on rahvusvahelise lapsendamise puhul vajalik sotsiaalministeeriumi nõusolek. Samuti oodatakse lapsendajate perelt kahe aasta jooksul järelraporteid lapse eluolu ja kohanemise kohta uues kodus. Rahvusvahelise lapsendamise alane koostöö on Eestil kolme riigiga. Need on Soome, Rootsi ja Ameerika Ühendriigid. Arvan, et paljudel tekib küsimus, kas samasoolistel paaridel oleks õigus ka lapsendada. Mina
pereeluga tutvumise ja vanemate, sugulaste või teiste lapsele lähedaste isikutega sidemete säilitamise eesmärgil. Perekond, kes soovib laste hoolekandeasutuses elavat last ajutiselt perekonda võtta, peab selleks taotlema loa oma elukohajärgselt valla- või linnavalitsuselt (Tallinnas linnaosavalitsusest). Lapse ajutiselt perekonda andmiseks peab laste hoolekandeasutusel olema lapse seadusliku esindaja (vanema(te), eestkostja või lapse elukohajärgse eestkosteasutuse) kirjalik nõusolek. Lapse ajutiselt perekonda andmiseks sõlmitakse leping laste hoolekandeasutuse ning perekonna vahel, milles fikseeritakse poolte õigused ja kohustused. Laste hoolekandeasutus saadab lepingu koopia perekonna elukohajärgsele valla- või linnavalitsusele. (Tallinna Linnavalitsus, kuupäev puudub) 7 Kokkuvõte Asenduskoduteenus on lapsele tema põhivajaduste rahuldamiseks peresarnaste elutingimuste
lahendab vaidluse vanema nõudel kohus (perekonnaseadus §51). (1) Lapsest lahus elaval vanemal on õigus lapsega suhelda. Vanem, kelle juures laps on, ei või takistada teist vanemat lapsega suhtlemast. (2) Kui vanemad ei ole kokku leppinud, mil viisil lahus elav vanem võtab osa lapse kasvatamisest ja temaga suhtlemisest, lahendab vaidluse eestkosteasutus või vanema nõudel kohus (perekonnaseadus §52). 1.2 Lapse äravõtmine vanemalt (1) Ühe vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel võib kohus otsustada võtta lapse ühelt või mõlemalt vanemalt ära vanema õiguste äravõtmiseta, kui last on ohtlik jätta vanemate juurde. (2) Kui lapse jätmine vanema juurde ohustab lapse tervist või elu, võib eestkosteasutus lapse vanemalt ära võtta enne kohtuotsust. Sellisel juhul peab eestkosteasutus 10 päeva jooksul esitama kohtusse lapse äravõtmise või vanema õiguste äravõtmise nõude. (3) Kui lapse äravõtmisel vanemalt jääb laps ilma vanemlikust
· olema lojaalne Eesti riigile; · andma vande: ,,Taotledes Eesti kodakondsust, tõotan olla ustav Eesti põhiseaduslikule korrale" Eesti kodakondsuse omandab sünniga: · laps, kelle sündimise ajal vähemalt üks tema vanematest on Eesti kodakondsuses; · pärast isa surma sündinud laps, kelle isa oli surma hetkel Eesti kodakondsuses; · Eestis leitud laps, kelle vanemad ei ole teada, tunnistatakse lapse eestkostja või eestkosteasutuse taotlusel kohtu korras Eesti kodanikuks juhul, kui ei ole tõendatud, et laps on mõne muu riigi kodakondsuses MÕISTED: · Valimiskünnis seadusega kehtestatud minimaalne häälte protsent, mille erakond peab koguma parlamenti pääsemiseks · Avatud nimekiri kandidaadid reastatakse pärast häälte lugemist ümber: suurema toetuse kogunud kandidaat tõuseb nimekirjas ettepoole. Pääs parlamenti sõltub valijate toetusest.
KOV ROLL Üldine last toetav keskkond Arengukavade koostamine lapsi ja nende huve arvestades, tuginedes konkreetse piirkonna iseärasustele Juhtumite lahendamine Kohalik omavalitsus vastutab oma territooriumil elavate laste suhtes nende õiguste ja huvide kaitse korraldamise läbi nõustamise, teenuste ja toetuste. Eestkosteasutuse definitsioon puudub. Sisuliselt-avalike huvide kaitseks perekondlikesse suhetesse sekkuv riiklik institutsioon Maavalitsuse osa Maavalitsus teostab järelevalvet KOV tegevuse üle Nõustav, info vahetamise ja koordineeriv roll Kaebuste menetlemine ISKUD Jaotatakse kahte suurde rühma:
(5) Eestkostet vajava isiku abikaasa, sugulased ja hõimlased, samuti kohtunik, politseinik, raviasutuse juht, perekonnaseisuameti ametnik, prokurör või muu ametiisik, kellel on andmeid eestkostet vajava isiku kohta, on kohustatud sellest teatama eestkosteasutusele eestkostet vajava isiku elukoha järgi. § 93. Eestkoste seadmine ja korraldamine (1) Eestkoste seadmise otsustab kohus eestkosteasutuse või isiku, kelle üle eestkoste seatakse, avalduse alusel. (2) Eestkoste seadmise otsustamiseks vajalikud andmed kogub ja valmistab ette eestkosteasutus. (3) Eestkostet korraldab eestkosteasutus. § 94. Eestkoste seadmise koht Eestkoste seatakse eestkostet vajava isiku elukoha järgi. § 95. Eestkostja (1) Eestkostet teostab kohtu poolt määratud eestkostja. Ettepaneku isiku määramiseks eestkostjaks teeb eestkosteasutus.
(5) Eestkostet vajava isiku abikaasa, sugulased ja hõimlased, samuti kohtunik, politseinik, raviasutuse juht, perekonnaseisuameti ametnik, prokurör või muu ametiisik, kellel on andmeid eestkostet vajava isiku kohta, on kohustatud sellest teatama eestkosteasutusele eestkostet vajava isiku elukoha järgi. 10 § 93. Eestkoste seadmine ja korraldamine (1) Eestkoste seadmise otsustab kohus eestkosteasutuse või isiku, kelle üle eestkoste seatakse, avalduse alusel. (2) Eestkoste seadmise otsustamiseks vajalikud andmed kogub ja valmistab ette eestkosteasutus. (3) Eestkostet korraldab eestkosteasutus. § 94. Eestkoste seadmise koht Eestkoste seatakse eestkostet vajava isiku elukoha järgi. § 95. Eestkostja (1) Eestkostet teostab kohtu poolt määratud eestkostja. Ettepaneku isiku määramiseks eestkostjaks teeb eestkosteasutus.
bioloogilise lapse sünnil. Lapsendajaks võib olla vähemalt 25-aastane isik, kes on suuteline lapsendatavat kasvatama, tema eest hoolitsema ja teda ülal pidama. Kohus võib lubada lapsendajaks olla ka nooremal täisealisel isikul. Sama last võivad lapsendada ainult omavahel abielus olevad isikud. Lapsendamise otsustab kohus lapsendada sooviva isiku avalduse alusel. Lapsendamise otsustamisel kaasab kohus protsessi maavalitsuse eestkosteasutuse arvamuse andmiseks. Vähemalt 10aastast last võib lapsendada üksnes tema nõusolekul. Arvestada tuleb ka noorema kui 10-aastase lapse soovi, kui lapse arengutase seda võimaldab. 14) Eestkoste ja hooldus Eestkoste alaealise üle seatakse lapse kasvatamiseks, tema isiklike ja varaliste õiguste ja huvide kaitseks. Orvuks jäädes on eestkostja lapse seaduslik esindaja, hooldaja määratkase täiskasvanutele. Eestkostja määratakse kohtu kaudu, hooljada aga
Isikud, kes ei või olla kohtus esindajad / teovõimetu isik / alaealine / piiratud teovõimega isik / kohtunik, uurija, prokurör o seadusjärgne esindus Seadusjärgse esinduse tavaliseks näiteks on lapse esindamine tema vanemate poolt. Tema esindusõiguse ulatus tuleneb perekonnaseadusest, mille § 50 lg 2 kohaselt on vanemal eestkostja volitus ning sellest tulenevad esindusõiguse piirangud §-des 99 ja 100. Näiteks ei tohi vanem võõrandada lapsele kuuluvat kinnisasja ilma eestkosteasutuse nõusolekuta. Teovõimetut isikut, samuti 7- kuni 18-aastast alaealist esindab kohtus tema seaduslik esindaja. Riigi või kohaliku omavalitsuse, selle üksuse seaduslik esindaja on riigi- või kohaliku omavalitsuse asutus. Juriidilist isikut esindab kohtus juhatus või seda asendav organ vastavalt põhikirjale. Juriidilist isikut võib esindada kohtus iga juhatuse liige, kui seaduses või põhikirjas pole sätestatud teisiti. o seaduse fiktsioonist tekkiv esindus
viimase surma korral. Pärandvaraks on pärandaja vara koosseis. Pärimine-isiku surma korral tema vara üleminek teisele isikule. Isiku surmaga lõpeb tema õigusvõime, kuid õigused ja kohustused surmaga ei lõpe, vaid lähevad üle pärijale. Pärimisvõimeline on iga õigusvõimeline isik, seega võib pärijaks olla ka vaimseks ebaküps isik. Alaealise nimel teeb tehinguid tema seaduslik esindaja, kellel on alaealise nimel pärandist loobumiseks vajalik eestkosteasutuse nõusolek. Juriidiline isik on pärijaks vaid siis, kui teisi pärijaid pole või kui pärandaja on sellise korralduse oma testamendis teinud. Pärimisele kohaldatakse pärandi avanemise ajal kehtinud õigust ja pärandaja viimase elukohariigi õigust. Liigid: 1. Seadusjärgne-surnud isikule kuulunud vara üleminek PärS-s nimetatud isikule (õigusjärglasele) seadusega määratud tingimustel. Pärijate ring määratakse kindlaks vastavalt ühiskonnas valitsevatele
o A (hageja) jättis tõendamata, kas B menetluse ajal veel valdab muruniidukit 18. Linnavalitsus esitas hagi K vastu lapse G suhtes isaduse tuvastamise ja K-lt lapse G ülalpidamiseks elatise väljamõistmise nõudes. K vaidles vastu põhjusel, et linnavalitsusel hooldus- ja eeskoste asutusena ei ole hagi esitamise õigust. G-l on teovõimeline ema, kellel on nõude esitamise õigus. Mida peab kohus tegema? PKS § 61 võib välja mõista ka eestkosteasutuse nõudel. KOV on see, kes täidab eestkosteasutuse funktsioone. Elatis mõistetakse lapsele selle kasuks, kes tema vajaduste eest hoolitseb. Kohus jätab taotluse rahuldamata. K vaidles ilmselt vastu kostja vastuses. Kui hagi oleks esitanud vale hageja, siis § 423 lg 2 p 2. 22. H esitas Viljandi Maakohtusse hagi K vastu pärandvara jagamiseks. Hageja esitas hagis järgmised põhjendused kohtualluvuse valikul: Hagi esitasin kohtule, kelle piirkonnas asuv notar
lepingule maksma soodustatud isikule kokkulepitud summa kas ühekordse väljamaksena või perioodiliste väljamaksetena.Elukindlustusleping kolmanda isiku surma puhuks kehtib üksnes siis, kui kolmas isik lepinguga kirjalikult nõustub.Kui kolmas isik on piiratud teovõimega ja kui kindlustusvõtja on tema seaduslikuks esindajaks, võib kindlustusvõtja esindada kolmandat isikut nõusoleku andmisel üksnes eestkosteasutuse nõusolekul. Kui kindlustatud isiku vanus on avaldatud ebaõigesti ning selle tõttu määrati liiga väike kindlustusmakse, vähendatakse kindlustusandja vastutust võrdeliselt tegelikule vanusele vastava kindlustusmakse suhtega kokkulepitud kindlustusmaksesse.Kindlustusvõtja võib elukindlustuslepingu igal ajal jooksva kindlustusperioodi lõpuks üles öelda. ) 3) õnnetusjuhtumikindlustus (Õnnetusjuhtumikindlustuse korral peab kindlustusandja
vajava isiku abikaasa, sugulased ja hõimlased, samuti kohtunik, politseinik, raviasutuse juht, perekonnaseisu ametnik, prokurör või muu ametiisik, kellel on andmeid eestkostet vajava isiku kohta, on kohustatud sellest teatama eestkosteasutusele eestkostet vajava isiku elukoha järgi (Kaseoja 1997). Eksisteerib mitmeid põhjusi, millal saab määrata eestkostjaks teist isikut peale vanemate, sõltumata sellest kas vanemad on olemas või ei ole (Uord 1995). Eestkoste seadmise otsustab kohus eestkosteasutuse avalduse alusel. Eestkoste seadmise otsustamiseks vajalikud andmed kogub ja valmistab ette eestkosteasutus. Eestkostet korraldab eestkosteasutus. Eestkoste seatakse eestkostet vajava isiku elukoha järgi. Eestkostet teostab kohtu poolt määratud isik - eestkostja. Ettepaneku isiku määramiseks eestkostjaks teeb eestkosteasutus. Isikut võib eestkostjaks määrata üksnes tema kirjalikul nõusolekul. Eestkostja valikul tuleb arvestada isiku omadusi ja võimeid eestkostja
3) Kui lapsel on üks vanem või kui teine vanem on teadmata kadunud või teisele vanemale on tema piiratud teovõime tõttu määratud eestkostja, samuti kui ühelt vanemalt on vanema õigused ära võetud, piisab 15–18-aastase alaealise abiellumiseks ühe vanema nõusolekust. 4 4) Kui kas või üks vanematest või eestkostja ei anna abiellumiseks nõusolekut, võib kohus anda abiellumisloa ühe vanema või eestkosteasutuse avalduse alusel. Kohus annab abiellumisloa, kui abiellumine vastab alaealise huvidele. § 4.Abielu sõlmimise takistus Abielu ei või sõlmida: 1) isikute vahel, kellest vähemalt üks on juba abielus; 2) otsejoones ülenejate või alanejate sugulaste vahel, vendade ja õdede ning poolvendade ja -õdede, lapsendajate ja lapsendatute, samuti sama isiku poolt lapsendatute vahel; 3) isikute vahel, kellest vähemalt ühele on määratud eestkostja tema piiratud teovõime tõttu
2. Muude eestkoste all olevate isikute osas - nimetatud isikutele tehingute tegemiseks nõusoleku andmine (s.h. tagantjärgi heakskiitmine), andmisest (TsÜS § 26 lg 2), avalik-õiguslik juriidiline isik aga seaduses ettenähtud ajast (TsÜS § 26 lg 3). samuti nimetatud isikute huvides tehingute tegemine. Juriidilise isiku õigusvõime sisu eripära Eestkostja vajab eestkosteasutuse nõusolekut (PES §99 ja 100): Koosluse õigusvõime maht sõltub koosluse seotuse astmest oma liikmetega. Juriidiline isik ei saa omada neid õigusi ja kohustusi, mis
aastane isik, siis on vajalik eestkostja või vanemate nõusolek.. Abielu kestel abikaasade omandatud vara on abikaasade ühisvara. Abikaasa lahusvara on tema omandis enne abiellumist olnud vara, samuti tema poolt abielu kestel kinke või pärimise teel omandatud vara ning vara, mille see abikaasa on omandanud pärast abielusuhete lõppemist. (2) Abielu kestel omandatud isiklikud tarbeesemed on abikaasa lahusvara. Ühe vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel võib kohus vanema õigused ära võtta, kui vanem: 1) alkohoolsete jookide, narkootiliste või muude uimastava toimega ainete kuritarvitamise tõttu või muul põhjusel, mida kohus ei loe mõjuvaks, ei täida oma kohustusi lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel või 2) kuritarvitab vanema õigusi või 3) kohtleb last julmalt või 4) avaldab muul viisil lapsele kahjulikku mõju või
· Riigi kohustus tagada abivajavate isikute kaitse 2. Riiklik eestkostesüsteem · Eestkosteasutus · legaaldefinitsioon - puudub · olemuselt avalike huvide kaitseks perekondlikesse suhetesse sekkuv riiklik institutsioon · kehtivas õiguses valla- või linnavalitsus: alaealiste laste kaitseks (ShS § 24 lg 1/LakS § 6 lg 1/TsMS) puuetega, sh piiratud teovõimega isikute kaitseks (ShS § 26 lg 1/TsMS) Eestkosteasutuse pädevus perekonnaasjades · subjektid pädevus reeglina kaitset vajavate isikute suhtes, kelle elukoht on kohalikus omavalitsusüksuses (ShS § 9/TsMS) · ülesanded: perekonnaprobleemide (esialgne) lahendamine perekonnaasjade ettevalmistamine perekonnaasjades arvamuse andmine nõusoleku andmine eestkoste teostamine kohtumenetluses esindamine kohtumenetluse alustamine
(vähemalt 10 aastaselt lapselt) Eestkostjaks ei tohi olla: 1) alaealine 2) isik, kellelt on vanemlikud õigused ära võetud 3) isik, kellelt on eestkostja õigused võetud Piirangud tehingute tegemisel: 1) (KEELATUD!!)eestkostja ei tohi võõrandada eestkostetava vara (kinkida, pantida, müüa, laenu võtta lapse nimel, ei tohi otsustada pärandi loobumise otsusest tohib kui on eestkosteasutuse luba). Võib ise lapsele kinkida. 2) Eestkostja ei või võõrandada eestkostetava kinnisasju. 3) Eestkostja peab kord aastas esitama vara kohta aruande Eestkostmine lõppeb: 1) laps saab täisealiseks 2) vanemlikud õigused taastatakse 3) laps adopteeritakse Hooldus = hooldaja võtmine Eestkoste asutuse abil kohus ei tule mängu
lähisugulased tahavad lapsele kingitust teha, siis pole see võimalik; üle 7-aastased juba saavad ise kingitusi vastu võtta. Tuleb tõlgendada mõistusepäraselt! NB! Ära unusta piiratud teovõimega isikut tehingute puhul! Lisaks, et nad võivad ise tehinguid teha, võib ka seaduslik esindaja ise teha tehinguid, arvestades sealjuures Perekonnaseaduse §99 ja §100 piiranguid. Perekonnaseadus § 99. Tehingute piirangud (1) Eestkosteasutuse eelneva nõusolekuta ei või eestkostja: 1) võõrandada eestkostetava kinnisasju või koormata seda piiratud asjaõigusega; 2) võõrandada eestkostetava vallasasja, millel on eestkostetava jaoks eriline väärtus; 3) kinkida eestkostetava vallasasja, välja arvatud tavapärased kingitused; 4) pantida eestkostetava vallasasju; 5) võtta eestkostetava nimel laenu ja loobuda võla sissenõudmisest; 6) loobuda eestkostetava nimel pärandi vastuvõtmisest. (2) Käesoleva paragrahvi 1
tahavad lapsele kingitust teha, siis pole see võimalik; üle 7-aastased juba saavad ise kingitusi vastu võtta. Tuleb tõlgendada mõistusepäraselt! NB! Ära unusta piiratud teovõimega isikut tehingute puhul! Lisaks, et nad võivad ise tehinguid teha, võib ka seaduslik esindaja ise teha tehinguid, arvestades sealjuures Perekonnaseaduse §99 ja §100 piiranguid. Perekonnaseadus § 99. Tehingute piirangud (1) Eestkosteasutuse eelneva nõusolekuta ei või eestkostja: 1) võõrandada eestkostetava kinnisasju või koormata seda piiratud asjaõigusega; 2) võõrandada eestkostetava vallasasja, millel on eestkostetava jaoks eriline väärtus; 3) kinkida eestkostetava vallasasja, välja arvatud tavapärased kingitused; 4) pantida eestkostetava vallasasju; 5) võtta eestkostetava nimel laenu ja loobuda võla sissenõudmisest; 6) loobuda eestkostetava nimel pärandi vastuvõtmisest. (2) Käesoleva paragrahvi 1
Alaealisel peab olema seaduslik esindaja, täisealisel piiratud teovõimega isikul ta võib olla. · Eestkostja funktsioonid (seoses esindusõigusega). 1. Alla 7-aastaste alaealiste osas - nimetatud isikute huvides tehingu tegemine. 2. Muude eestkoste all olevate isikute osas - nimetatud isikutele tehingute tegemiseks nõusoleku andmine (s.h. tagantjärgi heakskiitmine), samuti nimetatud isikute huvides tehingute tegemine. Eestkostja vajab kohtu (varem eestkosteasutuse) nõusolekut (PerekS § 187-188) uue seaduse kohaselt: - Eestkostetava isiku kinnisasjade ja kinnisasjaõiguste käsutamiseks ega kohustumiseks nimetatud käsutusi tegema; - Eestkostetava isiku nimel kinnisasjade tasu eest omandamiseks, samuti anda eestkostetava isiku kinnisasja kasutusse andmiseks kolmandatele isikutele; - Eestkostetava isiku nimel ettevõtte omandamiseks, võõrandamiseks, rendile andmiseks, osaluste omandamiseks jur isikutes;
3 kohaselt ära võtta. Seepärast on sünniga Eesti kodakondsuse omandanud isikute jaoks puhtakujuline deklaratsioon ka kodakondsuse seaduse § 1 lg. 2, mille kohaselt Eesti kodanik ei või olla samal ajal mõne muu riigi kodakondsuses. Kodakondsuse seaduse § 1 lg. 2 saab toimet omada üksnes naturalisatsiooni korras kodakondsuse saanud isikute suhtes. 16. Eestist leitud laps, kelle vanemad pole teada. Nemad tunnistatakse eestkostja või eestkosteasutuse taotlusel kohtu korras Eesti kodakondsuse omandanuks sünniga, kui pole tõendatud, et nad on mõne muu riigi kodakondsuses. Nõue, et leidlaps omandaks selle riigi kodakondsuse, mille territooriumilt ta leiti, on tavapärane paljude riikide kodakondsuse seadustes. Ka Eesti 1938. a. Kodakondsuse seaduse § 3 p. 8 luges Eesti kodanikeks Eestist leitud lapsed, kuni pole tõendatud nende kuuluvus mõne teise riigi kodakondsusse. 77
toob eraldi välja piiratude määr võrreldes tsüsis ära tooduga. 2.3.4 Seadusliku esindaja poolt tehutd tehingud Põhiline reegel on lisaks sellele, et nad iseseisvalt tehinguid teha, võidakse piiratud teovõimega inimese eestkostja olla ja tema eest ja nimel tehinguid teha. Perekonnaseadusest läbi lugeda peatükk 11 (seoses eestkostega). Siin on 2 olkulist §. §50 lõik 2. §99, §100 need on piirangud esindajale. § 99 need tehingud, mille tegemiseks peab eestkosteasutuse eelnev nõusolek. §100 - Need tehingud, mida seaduslik esindaja ei tohi üldse teha. Nt tehinguid iseendaga. Oma abikaasa, õdede ja vendadeg.a. st ta ei tohi tema nimel teha tehinguid WTF. Keelatud on nende tehingute tegemine. (ei tohi 1 lapse vara teisele lapsele või oma õdedele-vendadele jne anda/kinkida). § 100, lõik kaks!!!!!! MITTE UNUSTADA kõikidel nendel juhtudel lisaks sellele, et nad võivad ise teha
siis toob eraldi välja piiratude määr võrreldes tsüsis ära tooduga. 2.3.4 Seadusliku esindaja poolt tehutd tehingud Põhiline reegel on lisaks sellele, et nad iseseisvalt tehinguid teha, võidakse piiratud teovõimega inimese eestkostja olla ja tema eest ja nimel tehinguid teha. Perekonnaseadusest läbi lugeda peatükk 11 (seoses eestkostega). Siin on 2 olkulist §. §50 lõik 2. §99, §100 – need on piirangud esindajale. § 99 – need tehingud, mille tegemiseks peab eestkosteasutuse eelnev nõusolek. §100 - Need tehingud, mida seaduslik esindaja ei tohi üldse teha. Nt tehinguid iseendaga. Oma abikaasa, õdede ja vendadeg.a. st ta ei tohi tema nimel teha tehinguid WTF. Keelatud on nende tehingute tegemine. (ei tohi 1 lapse vara teisele lapsele või oma õdedele-vendadele jne anda/kinkida). § 100, lõik kaks!!!!!! MITTE UNUSTADA – kõikidel nendel juhtudel lisaks sellele, et nad võivad ise teha
ning sotsiaaltoetuse määramine ja maksmine; - sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete koostamine ja nende esitamine maavanemale ettenähtud korras; - sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete koostamine ja nende esitamine maavanemale SHS-s ettenähtud korras; - kohaliku sotsiaalregistri moodustamine ja pidamine ning sotsiaalregistrist laekuva informatsiooni edastamine Sotsiaalministeeriumi poolt kehtestatud korras; - eestkosteasutuse töö korraldamine. 10.2. Tervishoid KOV-d peavad ülal pidama vajalikul hulgal tervishoiuasutusi. KOV päästeasutus võib olla kiirabibrigaadi pidaja. Valla- või linnaeelarvest rahastatakse tervishoiuteenuste osutamist jm tervishoiukulusid valla- ja linnavolikogu otsuse alusel. KOV ülesanneteks on: 1) tervisekaitsealaste õigusaktide täitmise korraldamine ja nende järgimise kontrollimine KOV maa-alal;
annaabi.ee 
