.....................lk 4 2.Perekonnanimede panek Eestis.......................................................................lk 6 2.1 Üldine nimedepanek......................................................................................lk 7 2.2.Unikaalsed nimed...........................................................................................lk 8 3. Nimede muutmine ja muutumine....................................................................lk 10 4. Nimede korrastamine ja nimede eestistamise kampaania............................lk 11 Kokkuvõte.............................................................................................................lk 13 Kasutatud kirjandus.............................................................................................lk 14 Sissejuhatus Valisin referaadi teemaks " Eesti perekonnanimed", kuna mu oma perekonnanimi on nii mind, mu lähikondseid, kui ka täiesti võõraid inimesi alati intrigeerinud. Töö eesmärgiks
1919 Eesti väe vastupealetung / Asutav Kogu / kirjutati alla vaherahulepe /taasavatakse TÜ 1922 Eestis toimub esimene rahvaloendus. Rahvaloenduse andmetel elab Eestis 1 107 059 inimest. 1923 Kaheksas Eesti üldlaulupidu Tallinnas. 1926 "Raadio-Ringhääling" alustas korrapäraseid saateid / Ilmub A. H. Tammsaare "Tõde ja õigus" esimene osa. (viies osa ilmub 1933.a.) 1927 Riigikogu kinnitab ametisse Jaan Tõnissoni juhitud valitsuse 1935 Algab nimede eestistamise aktsioon 1940 eesti nsvl-i koosseisu (6.08) / paljud senised ajalehed ajakirjad lõpetavad ilmumise 1957 1958 1962 1969 1980 Moskva olümpiamängude purjeregatt Tallinnas. / noorterahutused Kadriorus / 40 kiri 1986 Ilmus ,,Vikerkaar" avangardse nooruse ajakiri. 1988 1.- 2. aprill Eesti loominguliste liitude juhatuste ühispleenum, mille dokumentides nõuti Eesti poliitiliste õiguste laiendamist Nõukogude föderatsiooni raames, majanduslikku ja kultuurilist
Tööstuse asemel seati esimesele kohale põllumajandus. Toetati ettevõtteid mis kasutasid kodumaist kütust ja toorainet. Tehti rahareform, millele kaasnes markadest üleminek kroonidele. 4) Millised sündmused toimusid enne, millised pärast vaikiva ajastu algust. Märgi numbrid vastavasse lahtrisse Enne vaikivat ajastut: Vabadussõjalaste aktiivne tegevus. Suruti maha kommunistide mäss. Kehtestati laialdased kodanikuvabadused. Peale vaikivat ajastut: Loodi ainupartei Isamaaliit. Nimede eestistamise kampaania. 5)Nimetage eesti rahva esindusorganid a) 1919-1920 Asutav kogu b) 1920-1934 Vabariigi valitsus 3)(teine rida) Millised neist sündmustest toimusid enne ja millised pärast Tartu rahu: Enne: K. Pätsist sai esimene EW peaminister. Tartu Ülikoolis sai õppekeeleks eesti keel. Tuli kokku Asutav Kogu. Pärast: Pätsist saab esimene EW president. Margad asendati kroonidega. 4) Selgita mõiste Kultuurkapital Kultuuri finantseeriv asutus, mis loodi 1925.a., et arendada kultuuri
kirjakeelele vundamendi, mida tasub nüüd vaid arendada (Valve-Liivi Kingisepp 2000). 1.Elulugu Julius Mägiste oli sündinud 19.12.1900 Maarja-Magdaleena kihelkonnas Kudina vallas Kassema külas Tartumaal. Keeleteadlane oli pärit talupidajate perekonnast ning elas oma esimesed eluaastad Kustase talus. Ta oli Gustav ja Emilie Rosalie (sünd Veski) Mägiste poeg. Peres oli lisaks veel kaks last, Aksel ning Vernen Mägiste. Aastal 1922 üleriiklikuks kampaaniaks kujunenud nimede eestistamise käigus muutis Julius koos perega perekonnanime Mägisteks (1922.aastani Mälson). Julius Mägiste suri 11. märtsil 1978 Lundis. 1.1 Õpingud J. Mägiste õppis Tartus Hugo Treffneri gümnaasiumi 1913.-1915. ja Aleksandri gümnaasiumis 1915.-1918. aastatel ning lõpetas Hugo Treffneri gümnaasiumi 1919.aasta kevadel. Pärast osalust Vabadussõjas alustas Julius Mägiste õpinguid oktoobris 1919 Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna üliõpilasena, kus ta õppis soomeugri ja antiikkeeli
ülisuure võidu. Vaikiv ajastu ja autoritaarne Eesti 1934. aastal oktoobris lõppes poliitiline kriis Eestis. Valitsus, kus jäme ots oli kolme mehe- Pätsi, Laidoneri ja Einbundi- käes, kontrollisid kindlalt olukorda riigielu kõigis sfäärides. 1934. aasta 18. detsembrist keelati ajalehtedel ja ajakirjadel kritiseerida valitsust ja riigijuhte ning rikkuda poleemikaga kodurahu. Kehtestati järeltsensuur. 1935. aastal algatas Päts nimede eestistamise aktsiooni. Hinnangute järgi oli eestlastel umbes 340 000 võõrapärast perekonnanime. 1935. aasta jooksul eestistati umbes 35 000 nime. Samuti alustati eesti rahvuslipu levitamise kampaaniat. Nimede Eestistamise Liidu kõrvale loodi Eesti Lipu Toimkond. Alustati eesti keele ausse tõstmist. Nõuti äride raamatupidamised ja kirjavahetused oleksid eestikeelsed, sildid ja vaateaknad samuti. 1934. aastal asusid Päts ja Laidoner seisukohale, et nn. Vapside põhiseadus ei võimalda tasakaalukat
nimepanekukomisjonidele. Petserimaal on komisjoni aruande kohaselt oma nime vahetanud 394 isikut (55 eestlast, 107 setut, 232 venelast) (Postimees 8.02.1922), Narva taga 822 isikut (333 eestlast, 78 ingerlast, 411 venelast) (Postimees 13.08.1921). Mujal Eestis tavapärase korra alusel vahetati peamiselt sündsusetuid, inetuid nimesid. Sugugi ei kiirustatud muutma võõrapäraseid perekonnanimesid, mis tegelikult oli seaduseloojate eesmärk. Järgnevatel aastatel tegutsesid nimede eestistamise eestvedajad selle nimel, et nimede muutmise korda lihtsustataks, mis paneks inimesi meelsamini muutma oma võõrkeelseid perekonnanimesid eestikeelsete vastu. Mõnigi sellesuunaline eelnõu kukkus Riigikogus läbi, kuni 12. juulil 1930. a võeti vastu uus perekonnanimede muutmise seadus (RT 1930, 57). Selle järgi anti nimemuute otsustamine Riigikohtu pädevusest siseministri pädevusse. Mõjuvaks nime muutmise põhjuseks loeti lisaks endistele ka soov
põlev, erakordselt intensiivne, kütkestava vaimuga, püsimatu loomusega, kirglik, mängurlik, irooniline. Kuid ta võis olla tihti väsitav ja lihtsalt tüütu. Ta kõneles palju ja kiiresti ning inimesed pidid vahele hüüatama, kui nad ka rääkida tahtsid. Tema looming on aga kõlarikas, sõnaleidlik, sageli metafoorne, kujutlusseoste kaudu hargnevate ja kuhjuvate kujunditega. Artur Alliksaare perekonnast Artur Alliksaar (kuni 1936nda aastani Alnek, nimede eestistamise tõttu) 15. aprill 1923 Tartu 12. august 1966 Tartu. Isa Robert oli Esimese maailmasõja ajal tsaariarmees. Pärast sõda tuli ta lühikeseks ajaks tagasi isakoju ja tutvus Puurmani tüdruku Anna-Rosaliega. Noored abiellusid ning kolisid Tartusse. Robert asus tööle raudtee rööpaseadjana, Anna oli kodune. Perre sündis 3 last, millest Artur oli kolmas. Ema hoidis ja hellitas poega väga, neid peeti hingesugulasteks. Anna-Rosalie haigestus vähki ja suri pärast pikki piinu 1936. aastal
1934 II Turaani turniiri Helsingis 18. ja 19. märtsil võitis Soome (21) Eesti (12) ja Ungari (9) ees. Soome võitis kõigis kaaludes. Trossmann tunnistati Eesti parimaks, kuigi kaotas 0:3 Arvo Niemeläle. Eesti meistrivõistlustel kreeka-rooma maadluses kaotas Trossmann Nikolai Karklinile, kes Eesti meistriks tuli. Need kaks kaotust jäidki talle Eestis viimasteks. Kristjan Palusalu ei kaotanud kodustel võistlustel enam kordagi. 1935 Nimede eestistamise kampaania käigus muutis Trossmann oma nime Palusaluks. Palusalu tuli Eesti meistriks mõlemas maadlusviisis. Berliini olümpiamängud Berliini olümpiamängudel pandi Kristjan Palusalu ja Ago Neo välja mõlemas maadlusviisis. Esialgne plaan oli lasta meestel paar matsi vabamaadluses teha ja siis loobuda, et kreeka-rooma stiilis paremini esineda. Kumbki mees ei tahtnud aga katkestamisest kuuldagi ja mõlemad tõid Eestile kaks medalit. Vabamaadluse raskekaalus oli 11 maadlejat
Keelustati erakondade tegevus, loodi asemel uus massiorga. Isamaaliit, mis pidi ühendama kõikidest kihtidest inimesi. Asutati Isamaalised Noorte org. Kodutütred, Noorkotkad. Algas majandustõus. Pätsi ägedaimaks vastaseks oli Tõnisson. Tõnissonilt võeti Postimees ära ja piirati kõrgkoolide autonoomiat. Saabus stabiilne aeg, mis poliitiliselt oli autoritaarne. Eriti hästi elasid põllumehed, propaganda talitus tegutses efektiivselt-eesti talu, eesti ema, eesti naise valimised. Nimede eestistamise kampaania. 36a. Uusaasta läkituses teatas Päts, et ta lubab kokku tulla rahvuskogul, mis töötaks välja uue põhiseaduse, mille peamine väljatöötaja oli Jüri Uluots. Hakkas kehtime 1.jaan. 1938-kõrgemaks võimukandjaks oli rahvas; kõrgem seadusandlik võim kuulus kahekojalisele parlamendile e. Riigikogule; ülemkoda e. riiginõukogu valiti asutuste, org. Ja presidendi poolt; alamkoda e. Riigivolikogu valiti rahva poolt otsestel valimistel; veeb. Toimusid valimised, 24apr
natsi-saksamaa suhtekorraldus eestis I iseseisvus periood, algusaastad ilmusid esimesed juhitud komunikatsiooni tegevused, propagandakäsiraamatud. kui saabus vaikiv ajastu siis moodustati eesti riiklik propagandatalitluse, mis tegeles nt ka tsensuuriga kõik autoritaatsed riigimehed pidasid vajalikuks lastega ühele pildile jääda, suurteks teemadeks olid sotsiaalteemad nagu nt karsklus, heategevus ja ka propaganda. propageeriti riiklikke ja rahvuslikke väärtuseid, toimusid ka eestistamise kampaaniad, tutvustati eestit välismaale. taasiseseisvunud eesti: 1990 hakkasid toimuma regulaarselt pressikonverentsid, valiti valitsuse pressisekretär. 1992 tekkisid esimesed pressiesindajad ja selle kohased ametikohad ministeeriumis. sõdadevaheline periood suhtekorralduseteooria mis on teooria? kokku pandud väga paljude inimeste teadmiste, kogemuse, analüüsi põhjalt. võime sellele toetuda, see on asi mis aitab teha meil asju lihtsamaks
isamaapropaganda, otsustasid nad seda jätkata. Võimukomiku liige K. Eenpalu oli lausa rahvuslik tulihing ning tema energilisel eestvedamisel ja Pätsi-Laidoneri võimsal toel viidi läbi mitmed kampaaniad. Pätsi reziimi esimeseks rahvuslikuks suuraktisooniks sai nimede eestistamine. Hinnangute järgi oli eestlastel umbes 340 000 võõrapärast perekonnanime. Kuulutati. Et aastail 1935 1937 käib nimede eestistamine lihtsustatud korra järgi ning maksuvabalt. Moodustati isegi Nimede Eestistamise Liit ning kohustati kõiki riigi- ja omavalitsusametnikke olema eeskujuks kõigepealt enda nimede eestistamisel ning vastava propagandaga oma sugulaste, tuttavate ja kodukoha elanike hulgas. Umbes 200 000 eesti perekonda oli oma võõrapärase perekonnanime eestistanud, kuid umbes 140 000 ehk 42% polnud seda teinud. Paralleelselt nimede eestistamisega alustati Eesti rahvuslipu levitamise kampaaniat. Taheti
1920.1930. aastail oli kõige tegusam murdetoimkond, kus Andres Saareste juhtimisel pandi põhirõhk eesti murrete süstemaatilisele kogumisele. Kümne tegevusaasta jooksul jõuti plaanitud 30 keskesest kihelkonnast küsitlemisega lõpuni 24s ning selle keeleainese alusel võid Andrus Saareste 1932. aastal esitada Eesti keeleala murdelise liigenduse, mis üldjuhul kehtib tänapäevani. Lisaks murdetoimkonnale tegutses väga tulemuslikult ka nimede eestistamise toimkond, mis andis asjatundlikku nõu nimede eestipärastamiseks. Nimede eestistamine kerkis päevakorrale 1930. aastail, mil saksapärastel perekonnanimedel oli nii suur osakaal, et võimatu oli nende järgi määrata inimese rahvust. 1934. aastal võeti vastu perekonnanimede korraldamise seadus, mille järgi olid perekonnanimede muutmise põhjuseks näiteks võõrakeelne kuju, halb või labane tähendus, soov
Korraldati iseseisvusaastatel neli. Lauljate arv neil ulatus 15 000-st 21 000-ni, pealtvaatajate arv 100 000. Alates 1936 aastast korraldati kodukaunistustöid. Eesmärgiks- kiiremini ning kogu rahva ühisel jõul ja nõul korrastada Eesti üldist ilmet ning kasvatada rahvas ilu- ja puhtusemeelt. Iseseisvuse algusaastatel sai juba hoo sisse Vabadussõja monumentide püstitamine. 1930 aastate keskel algatati rahvus- ja riigilipu muretsemise kampaania. 1934. aastal algatati üleriiklik nimede eestistamise kampaania. Paljud eesti perekonnad kandsid võõrapäraseid, enamasti saksapäraseid perekonnanimesid. 1919.aasta rahaseadusega lasti Eestis käibele margad ja pennid. Majandus 1920-1924 Rahvusliku majanduse rajamine Maailmasõda ja Vabadussõda tõid Eesti majandusele väga suurt kahju nii otseste purustuste ja inimkaotuste kui seniste turusimete katkemise näol. Eesti tähtsaim majandusharu oli põllumajandus,
Lõpp vapside liikumisele, kes saadeti trellide taha. Pätsi võimuletulek kultuuris vaikiva oleku aastad. Kirjanduse temaatikavaldkond muutus, kaasajast räägiti kultuurilistel ja majanduslikel teemadel, sotsiaalset poolt käsitleti vähem. Pätsi ajal Eestis majanduslik tõus, sissetulekud suurenesid, riigi toetus kultuurile suurenes. Hakati läbi viima erinevaid kampaaniaid, millega püüti rahvast poliitilisest kriitikast eemale viia. a) Nimede eestistamise kampaania. Berg -> Paul Ariste jne. b) Tühjad hällid ehk rahva iibe tõstmine. c) Kodu kaunistamise kampaania korraldati konkursse, kus püüti välja selgitada ilusaid talusid motivatsioon elukohtade parandamiseks. Kultuur: Ühe suunana kujuneb välja tööeestlus nad leidsid, et kirjandust ja kunst peavad olema laiadele massidele ja kõigile arusaadavad, et tuleb rääkida lihtsast tööinimesest.
nö vaikivasse olekusse. 1935. loodi Isamaaliit ja keelustati erakondade tegevus. Isamaaliit oli valitsuse juhtimisel tegutsev ainupartei. 1934. loodi riigivanema määrusega siseministeeriumi juurde Valitsuse Informatsiooni ja Propaganda Talitus, mis varustas ajakirjandust valitsusele sobiva teabega ning õhutas ka rahvusterviklikkust (organiseeriti näiteks kodude kaunistamise, nimede eestistamise kampaaniaid). Järgmisel aastal allutati asutus Riikliku Propaganda Talituse seadusega peaministrile, 1930nda teiseks pooleks oli sellest kujunenud ajakirjanduse sisu tsenseeriv asutus. On arvatud, et selle eeskujuks oli Saksamaa, kus Joseph Paul Goebbelsi juhitud propagandaministeeriumi töö põhines alateadvuse mõjutamisel, sümboolikal, masside üleskütmisel. Et tollased Eesti riigitegelased olid saanud
võimude poolt loodud Isamaaliit. F) Hakati rajama kutsekodasid, mis pidid koondama ühe eluala liikmeid. Italia eeskujudele toetudes loodi 16 kutsekoda. G) Ajakirjanduses kehtestati range tsensuur. Igasugune valitsuse tegevuse kritiseerimine medias oli keelatud. H) Kehtestati riiklik kontroll ametiühingute, noorsooorganisatsioonide, seltsiliikumise, kohalike omavalitsusorganite ja haridusasutuste üle. I) Riiklikult korraldati nimede eestistamise, kodukorrastuse jm. kampaaniaid. 2. Võitlus opositsiooniga: Esialgu oli Pätsi autoritaarse diktatuuri kõige ägedamaks vastased vapsid. Vahetult riigipöörde järel keelustati Vabadussõdalaste Keskliidu tegevus, vallandati sõjaväest, politseist ja riigiasutustest vapse ja nendele kaasatundjaid. Vapside kohalike omavalitsuste saadikuvolitused peatati ning arreteeriti ~400 tähtsamat vabadussõdalaste liikumise eestvedajat. 3. Kolmas põhiseadus:
Lipu värvidel olid järgmised tähendused: Kommunism punane Sotsialism punakas-kollane Fasism kollane Demokratism roheline Inimkonna Religioon helesinine Rahvusriiklus sinine Isamaalsus lilla Rahvakirjanik ise oli valmis selle eest võitlema uues Riigikogus.[8] 4. juunil 1934 tähistati üle Eesti pidulikult esimese sinimustvalge lipu 50. aastapäeva. Pärast pidustusi andis EÜS ajaloolise lipu hoiule Eesti Rahva Muuseumi. 15. aprillil 1935 asutati nimede-eestistamise kesktoimkonna juurde Eesti Lipu toimkond. 21. juunil 1940 kõrvaldati Pika Hermanni tornist Eesti Vabariigi lipp. 22. juunil tõsteti sinimustvalge küll oma kohale tagasi, kuid selle kõrvale pandi punalipp. 27. juulil või 6. augustil 1940 kadus sinimustvalge lipp Pika Hermanni tornist. EÜS-i liikmed viisid ajaloolise lipu Nõukogude võimu eest varjule Vaimastvere lähedale Lääne- Mardi tallu. 28. augustil 1941 heiskas 16-aastane Fred Ise koos kaaslastega lipu Pika Hermanni torni.
Isamaaliit Selleks, et opositsioon ei saaks oma sõnumit levitada, oli opositsiooni esindajaks Jaan Tõnisson (Pm toimetaja), aga Tõnissoni käest võeti Postimees ära ja pandi riigi kontrolli alla. Teised ajalehed, mis soovisid opositsioonilist sõnumit levitada, suleti. Diktatuuri tingimustes loodi propagandatalitus, mis oli mõeldud rahvameelsuse mõjutamiseks. Ülesanded olid suurte kampaaniate korraldamine: 1) nimede eestistamise kampaania saksa, vene ja halvakõlalisi perekonnanimesid muudeti eestipäraseks. Ka toonane peaminister Karl Einbund > Kaarel Eenpalu. 2) sini-must-valge lipu ja Võidupäeva (23. Juuni Landeswehri üle saadud võit Võnnu lahingus) tähistamise kampaania peeti oluliseks, et igal majal oleks olemas oma koht, kuhu lipp heisata või siis talude puhul oleks õue peal lipumast 3) kodukaunistamise kampaania taheti maal talude ümbrust korrastada, et sinna
A. Kitzbergilt on pärit Maimu, Andres Saalilt Leili, Aita, Vaike ja Vambola. Varem ainult piirkonniti levinud olnud nimed on hiljem, rahvaluule kogumise ajal saanud laiemalt tuntuks ja kuuluvad omaloominguliste nimede alla just rahvaluule olemuse pärast. Nii on tuntuks saanud Sirje, Salvi, Sõlmi ja Kalev, Linda, Salme. Muide, Raivo Seppo andmetel olevat Linda ja Salme varasematel aegadel meeste nimed olnud. (Saar 2002) 1930ndatel moodsa nimede eestistamise ajal leiutasid inimesed aktiivselt uusi nimesid, mis olid tihti nende saksa või vene nimede eesti variandid (või ainult kõlalt sarnased), aga ei pruukinud algupäraste nimedega üldse seotud olla. Nii sai nimevahetusel Marthast Urve ja Dimitrist Esko. (Ibid) Väljamõeldud nimede alla mahuvad ka niinimetatud ideoloogianimed, mis levisid eriti Nõukogude Liidu ja natsistliku Saksamaa algusaegadel. Lastele pakuti nimedeks näiteks
· Hakati rajama kutsekodasid, mis pidid koondama ühe eluala liikmeid. Itaalia eeskujudele toetudes loodi 16 kutsekoda. · Ajakirjanduses kehtestati range tsensuur. Igasugune valitsuse tegevuse kritiseerimine meedias oli keelatud. · Kehtestati riiklik kontroll ametiühingute, noorsooorganisatsioonide, seltsiliikumise, kohalike omavalitsusorganite ja haridusasutuste üle. · Riiklikult korraldati nimede eestistamise, kodukorrastuse jm kampaaniaid. · Opositsiooni mahasurumiseks suleti ajalehti, piirati inimeste liikumisvabadust ja mõisteti 1935 vapside 133 tähtsamat liidrit pikaks ajaks vangi (süüdistati riigipöördekatse kavandamises). Oma võimule laiema kandepinna saamiseks ning üritamaks näidata oma diktatuurireziimi demokraatlikuna, algatas K.Päts uue põhiseaduse muutmise. Kolmas põhiseadus hakkas kehtima 1938 alguses:
- Struktuuriline mugandamine: kui algkeeles on mitmus, siis ka eesti k mitmus (Alpid). Struktuurilise mugandamise alaliik: –ia riiginimed, kus pikendame 3. silpi lõpust, nt Itaalia; –maa sõnad, nt Baskimaa; Iirimaa. Omastavalised nimed: Tšehhi. o kaudkeelsed nimed: Genf (Geneve), Montenegro (Grna Gora), Belgrad (Beograd), Casablanca (Ad-Dãr al Baydā’), Fergana (Farg’ona) on meie keelde teisest keelest tulnud. Nimede eestistamise põhjused: kokkupuude rahvastega, eestlaste asumine paigas. 3. Kohanimede liigitused suuruse, päritolu ja denotaadi järgi. Kohanimede vorm ja keelsus. Mis on kohanimi? Inimese jaoks olulise geograafilise objekti nimi. Ebaolulist ei nimetata. Kui huvi kaob, kaob ka objekti nimi (tavaline põldude nimede puhul). Samas võib nimi säilida, aga objekt ise muutub. o asustusüksused; o omandisuhtega seotud nimed; o loodusnimed (orientiirid);
liikmeid. Itaalia eeskujudele toetudes loodi 16 kutsekoda. - Ajakirjanduses kehtestati range tsensuur. Igasugune valitsuse tegevuse kritiseerimine meedias oli keelatud. - Kehtestati riiklik kontroll ametiühingute, noorsooorganisatsioonide, seltsiliikumise, kohalike omavalitsusorganite ja haridusasutuste üle. - Riiklikult korraldati nimede eestistamise, kodukorrastuse jm kampaaniaid. - Opositsiooni mahasurumiseks suleti ajalehti, piirati inimeste liikumisvabadust ja mõisteti 1935 vapside 133 tähtsamat liidrit pikaks ajaks vangi (süüdistati riigipöördekatse kavandamises). Maailm kahe sõja vahelLähiajalugu I Eesti ja maailm 20.saj esimesel poolel Koostaja: P.Reimer 18
Esialgu lükati RV valimised edasi. RK läks ,,puhkusele". 1934 sügisel lõpetati RK istung, RKd kokku ei kutsutud kuid ei saadetud ka laiali vaikiv olek. Ajastut nimetataksegi VAIKIVAKS AJASTUKS. Ajastut iseloomustavad: tsensuur olemasolu, eksisteeris vaid üks partei Isamaaliit, autoritaarne diktatuur (Päts, Laidoner, Kaarel Eenpalu), RK. Oluliseks muutus propaganda. Rajati lausa Riiklik Propaganda Talitus. Nimede eestistamise kampaania. Karl Einbund Kaarel Eenpalu. Võidupäeva tähistamise kampaania sinimustvalgete lippude lehvitamine pühade ajal. Talude ümbrus tuli korda teha. Soovitati taludes rajada ka viljapuu ja marjaaedu. Organiseeriti käsitööringe. Kodu kaunistamiskampaania. Vastu kerkis opositsioon, Tartus, kelle tegevus oli keelatud. Kaitseseisukord. Opo. Kaotas oma ajalehe, sest Postimees võeti riigi poolt Tõnissonilt ära.
■ Osa määras president, osad ameti kaudu, osa kutsekodade kaudu ● Valituse koos peaministriga määras ametisse president ● Juhul, kui parlament avaldab valitsusele umbusaldust, võib president ühe neist laiali saata ● Valimisõigus tõsteit 20lt 22le ● Võeti ära rahvaalgatusõigus ● 24. aprill 1938 sai esimeseks presidendiks K. Päts ● Valitsusjuhiks jäi nimede eestistamise läbi teinud Kaarel Eenpalu Majandusolud ● Riik sekkus majandusellu ● Eestist sai tööstusriik ● Maale jõudis elekter ● Inglismaale ja Saksamaale eksporditakse põllusaadusi, metsamaterjali ja tööstustoodangut ● Imporditi toorained ja tööstusaineid ● Ühistegevuslik liikumine Välispoliitika
Juhtivad vabadussõjalased vangistati Valimised lükati edasi Vaikiv ajastu Riigikogu kokku ei kutsutud Võim koondus kolme isiku kätte: Konstantin Päts Johan Laidoner Kaarel Eenpalu 8.dets 1935? Väidetav vabadussõjalaste riigipöördekatse Isamaliit 1935 erakondade tegevus peatati Nende asemele loodi riiklik ainupartei Riikliku propaganda talitus Kontrollis ajakirjandus Eesmärk riiklike kampaaniate korraldamine: Riigilipu kampaania Kodukaunistamiskampaania Nimede eestistamise kampaania Riigi roll majanduses suurenes 1930 aastae keskel hakkas valitsus majanduselu rohkem juhtima Majanduselu stabiliseerus Tööpuudus asendus tööjõupuudusega 1937 aasta põhiseadus Loodi presidendi ametikoht Riigikogu oli kahekojaline: Ri0iginõukogu ja Riigivolikogu (40+80) 1938 Presidendi- ja Riigikogu valimised Riigikogu valimised võitis Rahvarinne Põhiseaduse toetuseks Presidendivalimistel oli 1 kandidaat Presidendiks sai Konstantin Päts Peaministriks sai Kaarel Eenpalu
Asutatakse Eesti Kirjanduse Seltsi kodu-uurimise toimkond 1919 1922 võetakse vastu riigilipu seadus, sini-must-valge trikoloor seadustatakse. 1923 toimub esimene iseseisvusaegne (muidu VIII) üldlaulupidu. Asutatakse Eesti Haridusliit vabaharidustöö koordineerimiseks. 1927 .Tallinna Toomkirikus I eestikeelne jutlus, mis sümboliseerib kiriku üleminekut saksa koguduselt eestlaste kätte. 1935 Perekonnanimede korralduse seadus, mis paneb aluse nimede eestistamise kampaaniale. 1940 Eestis teostub kommunistlik riigipööre.Keelatud kirjanduse hävitamine, seltside sulgemine, aga ka ,,töötava rahva lastele" tasuta haridus Tartu Riiklikus Ülikoolis. 1.-2. aprill 1988 Toimub Eesti loominguliste liitude juhatuste ühispleenum. Eestile nõutakse poliitiliste õiguste laiendamist, majanduslikku ja kultuurilist iseseisvust, immigratsiooni tõkestamist ja stalinismi ohvrite rehabiliteerimist. Kokkuvõte. 1.Kultuur kui teine olemine (tekst ja protsess)
● Valimised lükati edasi. Vaikiv ajastu Riigikogu kokku ei kutsutud. Võim koondus kolme isiku kätte: Päts, Laidoner, Eenpalu 8.dets. 1935 Vabadussõjalaste riigipöördekatse. A.Sirk maetud Helsingisse Isamaaliit 1935 erakondade tegevus peatati nende asemele loodi riiklik ainupartei Riikliku Propaganda Talitus Kontrollis ajakirjandust. Eesmärk riiklike kampaaniate korraldamine: 1. Riigilipu kampaania 2. Kodukaunistamiskampaania. 3. Nimede eestistamise kampaania. Riigi roll majanduses suurenes 1930.aastate keskel hakkas valitsus majanduselu rohkem juhtima Majanduselu stabiliseerius Tööpuudus asendus tööjõupuudusega 1937. aasta põhiseadus Loodi presidendi ametikoht Riigikogu oli kahekojaline: Riiginõukogu ja Riigivolikogu (40+80) 1938 Presidendi- ja Riigivolikogu valimised Riigivolikogu valimised võitis Rahvarinne Põhiseaduse toetuseks. Presidendivalimistel oli 1 kandidaat. Presidendiks sai Konstantin Päts
tagandati Postimehe toimetaja kohalt), ka nii kirjandus, kunst, teater Teostajaks Riiklik Propaganda Talitus. Kampaaniad: eestistamine, kodukaunistamine, rahvuslipu, eesti keele, rahvariiete ja kommete tähtsustamine. Massiivne propaganda. Tartlaste iseteadvuse piiramine, ülikooli autonoomia kärpimine. Tallinna Tehnikaülikooli loomine ja Riigikohtu üleviimine Tallinnasse. Kuulutati välja Eestistamise aktsioon, moodustati nimede eestistamise komisjon. Samuti moodustati neid ka kõikides valdades ja maakondades, juhtimine läks kohalike tegelaste kätte ning kasutades ajakirjandust nad levitasid seda "Igale eestlastele Eesti nimi." "Vabariigi aastapäevaks Eesti nimi kõigile." 1939. aasta lõpuks oli ära vahetatud 200 000 nime ning jäänud oli 130 000 nime. Dekreediõiguse kasutamine Riiigivanema piiramatu dekreediõigus.Riigivanema dekreediõigus edasilükkamata riikliku vajaduse korral. Seejuures Riigivanemale antud
1917 juunis kutsuti kokku Ülevenemaailne Eesti Sõjaväelaste Kongresse, kus moodustati Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee, mille esimeheks sai Konstantin Päts. Luba hakati taotlema juba märtsis. 12.04.1917 saadi ametlik luba Ajutise Valitsuste sõjaminsitrilt Aleksander Gutskovilt Tallinna merekindluse eestimaa polkude loomise kohta. Samal päeval sai ka alguse polkude loomine. Pinding andis oma esimese käskluse formeeritava polgu kohta. Varsti juba polgus üle 3000 mehe. Sellise võimu eestistamise tulemusena tekkisid ka konfliktid. Nii rahvuslikul kui poliitiliselt alusel. Esimeseks konfliktiks võib pidada märtsi lõpu päeva Tlnas Petrogradi saadetud kaebust, milles kaevati J. Poska tegevuse üle, kuna ta vallandavat vene rahvusest ametnikke ja asendavat neid pm kirjaoskamatute eestlastega. Anti käsk määrata ametisse vaid venelased. Eesti seltskonnategelased saatsid vastukirja, mille nõudsid, et kubermagu komissar tunneks kohalikke olusid, tunneks kohalikku keelt jne
ning hakkas valitsuse samme kritiseerima, lõpetas vahepeal peaministri asetäitjaks tõusnud Kaarel Einbund (hiljem Eenpalu) parlamendi istungjärgu ning rohkem parlamendil kokku tulla ei lubatud. 1935.a keelustati parteide tegevus, nende asemele loodi Isamaaliit, millest kujunes valitsuse tegevust õigustav partei. Kehtima hakkas tsensuur, loodi Riiklik Propaganda Talitus, mis edastas infot pressile, aga oli ka tegev mitmete valitsuse algatuste elluviimisel (nimede eestistamise, kauni kodu, rahvuslipu jms kampaaniad). Riik hakkas kontrollima nii ametiühinguid, noorsooorganisatsioone kui kohalikke omavalitsusi. 1935.a lõpuks oli demokraatlik kord Eestis asendunud autoritaarse diktatuuriga. Valitsuse vihaseimad oponendid olid rahvaerakondlased ja 1935.a suvel vangistusest vabanenud vapsid. Eriti viimased asusid aktiivselt Pätsi kritiseerima, nõudes tagasipöördumist demokraatia juurde. Päts otsustas vapsidega lõplikult arved õiendada 8.dets
annaabi.ee 
