Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Eestis kasvavaid puuliike". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
pungad, õied, võrsed, pruunid, oksad, viljadäbiäbid, võra, nõudlik, leviala, juurestik, munajad, tipuga, aasiaollakas, punakaspruun, lihtlehed, isas, terav, punakaspruunid, vineeri, mööbli, valgusnõudlikännu, pähklike, rohekas, äraspidi, tipusask, urvaderaja, puistus, isaskäbid, põõsas, isasõied, arukase, aprillisiiljaPUITTAIME LIIGID Iseseisev töö Al Le 7 etteantud liiki Mikrobioota Microbiota decussata AREAAL Vladivostoki lähedal, Sihhote-Alini mäestikus SUURUS Laius 2-5 meetrit, kõrgus 20-50 cm. VÕRA Madal, laiuv võra moodustab üksteise peal asetsevate okste tiheda kihistu, mis säilitab juurte piirkonnas hästi niiskust. KOOR, VÕRSED Tüvekoor noorelt sile, hallikaspruun, vanas eas punakaspruun, pikuti lõhenev. LEHED (OKKAD) 2-4mm pikkused pehmed, lamedad ning soomusjad. Puhkedes on erkrohelised, sügiseks värvuvad pronksjaiks. ÕIED, VILJAD Üheseemnelised kuivad käbid. Emaskäbi pikkus on 3–4 mm ja läbimõõt alla 3 mm.
erkpunased. Leheroots 2-4 cm. Koor, Koor hallikas, tüvi tumehall, tüvekoor helehall, Võrsed on tüvekoor hallikas, Võrsete ja vanemas eas peenerõmelise sile või piklike peened ja sile või pikuti pungade võrkjas korp, tüvi korbaga. Noored ribadena punakad, lõhenev. Võrsed tunnused sageli kõver. võrsed kestendav. Noored noorena sinakasrohelised
Päritolu 0,5-1,5 m Kõrgus püstine rohkesti hargnev ümara võraga põõsas Kasvukuju siidkarvased punakaspruunid, väga peened Võrsed külgpungad munajad kuni piklikmunajad. 0,4-0,6 cm pikad, karvased Pungad vahelduvad paaritusulgjad liitlehed. Hallikasrohelised, enamasti 5 lehekesega. Lehekesed süstjad, terveservalised, Lehed tagasipöördunud servaga, kuni 4 cm pikad, mõlemal küljel siidkarvad Õied õied kuldkollased, kuni 3 cm läbimõõdus, üksikult lehtede kaenlas või väikestes tipmistes kobarates Viljad õitseb juunist augusti lõpuni Õitsemisaeg Kasvukoht: valgusenõudlik valgus kuivem niiskus viljakas muld ilupõõsana, väga levinud haljastuses Kasutamine ´Abbotswood´, ´Daydawn´, Fridhem´ Sordid
Hõbevaher: Acer saccarinum Areaal: Põhja-Ameerika ida- ja keskosa. Suurus: 24-36 m, tüve läbimõõt kuni 2 m. Võra: lai, munajas või silinderjas, oksad peened, sageli rippuvad. Koor, võrsed: tüvekoor helehall, sile või piklike ribadena kestendav. Noored võrsed läikivad, punakaspruunid, heledate lõvedega. Punga alumised kattesoomused rohekaskollased, tipmised punakaspruunid. Ladvapung külgpungadest suurem. Lehed: vastakud sõrmjad lihtlehed, 5 hõlmaga, 6-12 cm läbimõõdus, südaja alusega, jämesaagja servaga. Pealt erkrohelised, alt sinakasvalged. Hõlmad terava tipuga, hõlmade vahelised väljalõiked sügavad. Leheroots 8-12 cm pikk
1. Perekondade nulg ja kuusk üldiseloomustus ning perekondade tähtsamad morfoloogilised erinevused Perekond Nulg (Ábies Mill.) Nulud on igihaljad suured ühekojalised puud. Võra on koonusjas, oksad asetsevad männasjalt, ulatudes sageli maani. Tüve koor noores eas sile, tihti läätsekujuliste vaigumahutitega. Paljudel liikidel moodustub vanemas eas puude tüvele korp. Korp - puutüvedel esinev välimine surnud korkkoe kiht. Pungad on ümarad või munajad, mõnedel liikidel kaetud õhukese vaigukihiga. Okkad on lineaalsed (pikad, kitsad, paralleelsete servadega), allküljel varustatud valkjate õhulõheribadega. Okkad asetsevad võrsel kamjalt (nagu kammipiid), võra ülaosas, kus on piisavalt valgust aga radiaalselt (ringikujuliselt). Okka ristlõikes on näha kaks vaigukäiku. Okkatipp enamasti terav või pügaldunud (sisselõikega), okas lame. Okkad vahetuvad järk-järgult umbes 10 aasta jooksul.
Dendroloogia eksamiks: 1. Perekondad nulg ja kuusk Perekond Nulg (Ábies Mill.). Abies kreeka k. bios elu ja aei alati roheline. Nulud on igihaljad suured ühekojalised puud. Võra on koonusjas, oksad asetsevad männasjalt, ulatudes sageli maani. Tüve koor noores eas sile, tihti läätsekujuliste vaigumahutitega. Paljudel liikidel moodustub vanemas eas puude tüvele korp. Korp - puutüvedel esinev välimine surnud korkkoe kiht. Pungad on ümarad või munajad, mõnedel liikidel kaetud õhukese vaigukihiga. Okkad on lineaalsed (pikad, kitsad, paralleelsete servadega), allküljel varustatud valkjate õhulõheribadega. Okkad asetsevad võrsel kamjalt (nagu kammipiid), võra ülaosas, kus on piisavalt valgust aga radiaalselt (ringikujuliselt). Okka ristlõikes on näha kaks vaigukäiku. Okkatipp enamasti terav või pügaldunud (sisselõikega), okas lame. Okkad vahetuvad järk-järgult umbes 10 aasta jooksul.
1. Perekond nulg (Abies) ja kuusk (Picea) Picea ühekojaline kõrge igihaljas okaspuu. Umbes 40 liiki põhja parasvöötmes (Kuusk on levinud Euraasias ja Põhja-Ameerikas peamiselt parasvöötmes ja arktilises kliimavöötmes) nt harilik kuusk (Picea abies), torkav kuusk (Picea pungens), kanada kuusk (Picea glauca), must kuusk (Picea mariana), serbia kuusk (Picea omorika). · Võra enamasti koonusjas, harvem kuhikjas. · Võrsed vaolised ja piklikkühmulised. · Okkad spiraalselt paljad või lühikarvased, kinnituvad ühekaupa näsakestele nõelja, teritunud või tömpja tipuga. Õhulõhed kõigil neljal tahul või ainult allküljel. · Pungad koonilised vaiguta või vähese vaiguga. · Käbid esimesel paaril nädalal püstised, hiljem rippuvad, seemnesoomus ühtlase paksusega, kattesoomused varjatud, seemne lennutiiva alaosa ümbritseb seemet ühelt küljelt lusikataoliselt.
OKASPUUD Ladina keelne Perekond Tunnused Iga Käbid Paljunemine nimetus igihaljas, laia püramiidja võraga; oksad pikad, Isaskäbikesed on horisontaalsed; koor noortel puudel sile ja hall, sihvakad, silinderjad 4- vananedes muutub see tumehalliks, Tolmlemine toimub
kerge, vaiku puidus vähe (käbides, seemnetes, koore all). Puit põleb halvasti aga hästi töödeldav. Perekonnas 50 liiki (siberi, euroopa, palsami, hall, kaukaasia). Levinud Põhja-Ameerikas, Kesk- ja Lõuna-Euroopas ning Põhja- ja Kesk-Aasias. Eestisse toodud 20 liiki. Puitu kasutatakse saematerjalina ehituses, puidulaastude ja saepuru tootmiseks. Viimase aasta okastest saadakse õli, mida kasutatakse parfümeerias ja meditsiinis. Vaiku liimimiseks ja meditsiinis. Tiheda ja korrapärase võra tõttu väärtuslik ilupuu, kasvatatakse jõulupuudeks ja pärgade tegemiseks. Väga varjutaluv, mullastiku suhtes nõudlik, ei talu õhusaastet. Perekond kuusk: Kuused on igihaljad suured ühekojalised tuultolmlejad puud. Okkad teritunud või tömpjad, kinnituvad 1 kaupa tugevalt puitunud näsakestele. Käbid esimesel paaril nädalal püstised, hiljem rippuvad. Puit valkjas, kerge, vaigukäikudega. Perekonnas umbes 40 liiki (harilik, kanada, must, torkav, serbia).
Pilet 22 Harilik jalakas (Ulmus glabra Huds.) [glábra] 25-30 m kõrguseks kasvav, tiheda ja laiuva võraga kodumaine puu, kasvab hajusalt üle kogu Eesti laialehistes segametsades. Üldareaal Euroopa, Väike-Aasia, Kaukaasia. Tüve koor paks, tumehall ja pikivaoline. Võrsed rohekaspruunid, karvased. Pungad tumedad, karvased, õiepungad hästi eristatavad, on lehepungadest tublisti suuremad ja kerajad. Lehed 8.....20 cm pikad, ovaalsed kuni äraspidimunajad, kaheli teravsaagja servaga, veidi ebasümmeetrilise lehelaba alusega. Õitseb aprilli lõpus, viljad valmivad juuni keskpaigas, vili kuni 2,5 cm läbimõõduga karvadeta kileja tiivaga. Iluaianduses omab piisavalt suurt tähtsust, sest enamus vanu parke on istutatud harilikust jalakast. Sobibki kõrgekasvuliseks pargipuuks suurtes
Nende latv ulatub kõrgemale üldisest võrastikust. Raieküpses puistus moodustavad sellised puud 20-25% tagavarast. Eriti tugeva kasvuga puud, sageli okslikud ja puit madala kvaliteediga. Sellised puud võivad sageli olla nn „metsa hundid“. Kuid I kasvuklassi puud võivad olla ka väga kvaliteetsed, sellisel juhul on nad väärtuslik materjal metsaaretuses ja neid valitakse nn. plusspuudeks. II klass- valitsevad. Tugeva kasvuga puud, mille tüvi ja võra hästi arenenud. Majanduslikust seisukohast kõige hinnatumad puud. Moodustavad 45% puistu tagavarast. III klass- kaasvalitsevad. Keskmise kasvuga puud. Nõrgemalt arenenud tüvi ja väiksem võra, kuid võra tipp ulatub veel ülemiste puude võrastikku. Võtavad osa võrastiku moodustamisest. Moodustavad tavaliselt kuni 20% puistu tagavarast. IV klass- allajäänud puud. Kitsaste ja hõredate võradega puud IVA – enam-vähem ühtlaselt paiknevate okstega IVB – ühepoolse võraga
või rombjad, pika terava tipuga. (Noortel puudel või südajas. Noorelt lehed karvased, hiljem ainult vahel munajad ja lühikese terava tipuga.) Leheserv alt roodude nurkades karvad. Leheroots karvane, kahelisaagjas, leheroots 2-3 cm pikk. Sulgroodne. kuni 2,5cm pikk. Sulgroodne. Võrse ja punga iseloomustus Võrse ja punga iseloomustus Noored võrsed hallikarvased Noored võrsed punakaspruunid, kaetud heledate Pungad hallikad, punakaspruunid, karvased karedate vahatäpikestega. Pungad munajad, terava tipuga, pruunid, nõrgalt kleepuvad Võra iseloomustus Võra iseloomustus Munajas, püstiste tugevate okstega Azuurne, pikkade rippuvate okstega Koor
........ 3 SISU.................................................................................................................... 3 Harilik Kuusk.................................................................................................... 3 Suurus.......................................................................................................... 4 Tüve koor...................................................................................................... 4 Võrsed, pungad ja okkad.............................................................................. 5 Juurestik....................................................................................................... 6 Käbid ja seemned......................................................................................... 6 Eluiga........................................................................................................... 7 Hall Lepp.................................
Perekond tsuuga (Tsuga) ja nulg (Abies) Tsuga - Pk üldiseloomustus Okkad on lamedad, lühikesed, kinnituvad võrse madalale näsakesele roheka, pika liibuva okkarootse abil. Okka servas madalad hambakased või serv terve, tipus tömpteravad või madala sisselõikega, alumisel küljel õhulõhevööd. Võra koonusjas,oksad mittemännastes, võrsete tipud ja latv longus. Koor õhuke ja pikisuunas lõhenev. Pungad vaiguta, väga väikesed. Käbid väikesed, rippuvad. Puit küpspuiduline. Liikide arv u 10, mis levinu Põhja Am ida ja lääneosas, Himaalajas, hiinas, Jaapanis. Tsuga Canadensis (Kanada Tsuuga) Okkad lamedad, lühikesed, servas madalad hambakesed, tipp ilma sisselõiketa, asetsevad kamjalt, Noored okkad helerohelised. Võra tihe, laipüramidaalne,maaniulatuv, võrsete tipud ja larv longus.
Harilik kadakas (Juniperus communis) Sugukond: küpressilised (Cupressaceae) Kuni 10m kõrgune igihaljas puu või laiuv Marikäbisid kasutatakse toidu põõsas. ainetetööstuses ja ravimites. Eluiga kuni 1000 aastat. Tihe püstiste okstega. Sammasja, munaja või laiuva võraga. Okkad 12cm pikkused, kinnituvad 13 kaupa. Pealt sinakad, alt rohelised. Marikäbid valmivad kevadeks. Teisel aastal muutuvad tumesiniseks kuni mustaks. Tugev juurestik on pinnapealne. Juurtel esinev mükoriisa. Külmakindel. Mullastiku suhtes vähenõudlik. Valgusnõudlik. Väga palju kasutakse haljastuses erinevaid võravorme. Puit on väga hinnatud, mistõttu on enamus looduslikke kasvukohti kaitse all. Harilik paakspuu (Rhamnus frangula) Sugukond: türnpuulised (Rhamnaceae) Mitmeaastane heitlehine rohkesti hargneva võraga madal kuni 8m kõrgune puu või põõsas. Tüvekoor sile, peaaegu must.
lehed püsivad erkkollastena kogu suve. o Õied: Õitseb varakevadel kollaste õitega enne põõsa lehtimist. Igal kevadel ta õitseb väga rikkalikult. o Viljad: Punased, kirsilaadsed viljad on söödavad. Viljapuuna kasutatavad sordid vajavad väidetavalt tolmlemiseks teist puud kõrvale. Cornus alba – siberi kontpuu o Kasvutingimused: külmakindel, varjutaluv, mullastiku suhtes vähenõudlik. Paljuneb hästi vegetatiivselt. o Suurus: 2-3 mkõrguseks o Võra: peente okstega püstine või kaarduvate okstega põõsas. o Koor, võrsed: vanemad oksad hallikaspunased, nooremad erepunased. Noored võrsed kaetud vahakirmega. o Lehed: 5-10 cm pikad. Pealt tumerohelised, alt sinakasvalged, karvased. Külgrood suunatud lehe tipu suunas. Leheroots kuni 3 cm pikk. Sügisel lehed lillakaspunased. o Õied ja viljad: õitseb mais, sageli sügisel teistkordselt. Õied väikesed, kreemikasvalged, koondunud kuni 5 cm läbimõõduga kännastesse. Vili on
Metsa, kus arukask on arvukaim puuliik, nimetatakse kaasikuks. Arukask on meie tavalisemaid lehtpuid. Tavaelus nimetatakse nii arukaske kui ka sookaske lihtsalt kaseks. Ainult asjatundjad suudavad neid kaht liiki eristada. Arukask (koos sookasega) on levinuim lehtpuu Eestis. See on meiemetsades levikult männi järel teisel kohal. Kased katavad 31,6% Eesti metsamaadest. Arukask on mitmeaastane ühekojaline heitlehine lehtpuu. Tal on valge tüvi ja pikad rippuvad oksad. Võrsed on paljad, punakaspruunid ja on kaetud vahatäpikestega, mis eristavad teda sookasest. Arukasel on kolmnurksed või rombjad, harilikult pikalt teritunud tipuga ja laikiilja alusega teravsaagja servaga rootsulised lihtlehed. Heleroheliste lehtede pikkus on 47 ja laius 2,54,5 cm. Pikkvõrsetele kinnituvad arukase lehed vahelduvalt, lühivõrsetele kimpudena. Lehed on nahkjad, pealt läikivad, noorelt kleepuvad.
............................................................62 Iseloomustus............................................................................................................................... 62 Ohud........................................................................................................................................... 62 Haiguste ja kahjurite tõrjesüsteemid...........................................................................................63 Võra kujundamine...................................................................................................................... 64 Noorendamine............................................................................................................................ 65 Muud lõikused ja hooldus...........................................................................................................65 TUHKURENELAS.......................................................................
Milliseid sorte Eestis kasutatakse? 1.MAILASELISED 1.1. Sugukonna üldine iseloomustus Mailaseliste (Scrophulariaceae) suur taimesugukond hõlmab üle 200 perekonna ja ligikaudu 2600 liiki, kellest 18 perekonda ja 66 liiki kasvab Põhjalas looduslikult. Enamik sugukonda kuuluvatest taimedest on rohttaimed, kuid soojematel laiuskraadidel leidub ka põõsaid ja puid. Lehed võivad olla vastakud, männasjad või üksikult ning neil puuduvad abilehed. Osal perekondadest on õied korrapärased, neil on viis tupplehte, viis kroonlehte ja viis tolmukat, suuremal osal on siiski vaid nelitolmukat, millest kaks on pikad ja kaks lühikesed (kahe poolmega). Peale selle on paljudel perekondadel kahehuuleline õiekroon, millel on kahehõlmaline, tolmukaid kaitsev võljvas ülahuul ja tolmeldavaid putukaid ligimeelitav kolmehõlmaline alahuul. Viljad on lõhenevad või väikeste avadega kuprad, väga harva marjad. [13] 1.2. Sugukonda kuuluvad perekonnad
Arukask Referaat 2010 Sisukord: 1. Arukase üldiseloomustus LK.3 2. Õied ja paljunemine LK.4 3. Lehed. LK.4 4. Tüvi ja juurestik LK.5 5. Arukase vili LK.5 6. Levik ja kasvukohad LK.6 7. Koht ökosüsteemis LK.6 8. Kasutamine LK.7-8 9. Vaenlased LK.9 10. Karjala kask LK.9-10 11. Huvitavat LK.10 10. Kasutatud kirjandus LK.11 2 Arukask Arukask (Betula pendula Roth.) on lehtpuuliik kase perekonnast. Metsa, kus arukask on arvukaim puuliik, nimetatakse kaasikuks. Kaski on Eestis neli liiki. Soo- ja arukask on puud, vaeva- ja madalkask aga põõsakujulised kased
) Alamliik (subspecies) (ssp. või subsp.) Teisend (varietas) (var.) Vorm (forma) (f.) Kultivar (cultivar) (cv.) Puittaimede geograafiline levik ja introduktsioon Igal kasvatataval (kultiveeritaval) taksonil (=mingisse taksonoomilisse üksusesse (näit. liik, perekond, sugukond jne) kuuluvate organismide kogum) on oma looduslik leviala e. levila e. areaal. Areaal on seega, mingi taksoni looduslik esinemisala (territoorium) Maal. Liigi areaal hõlmab liigi kõiki populatsioone. Ökoamplituudist, levimisviisist ja vajalike elutingimustega kohtade olemasolust sõltuvalt võib levik areaali piires olla erinev (hajulevilast lauslevilani). Seega võib areaal olla nii terviklik, kompaktne kui ka katkendlik. Viimasel juhul on see tingitud näiteks looduslikest teguritest (reljeefist, mullastikust, veekogudest jne). Areaal võib
Seepärast ei sobi ta väikeaeda. Küll aga võib hõbepuust moodustada pilkuköitva hõbedase värvilaigu igavana tunduvale teepervele, tiigi kaldale või metsaserva. Läikiv hõbepuu on külmakindel ja vähenõudlik ning saab hakkama ka kuivemal liivakal põndakul, kuigi väga põuane kasvupaik talle ei meeldi. Läikiv hõbepuu sobib hästi tuulevarjuks mesila juurde, tegemist on ju hea meetaimega. Põõsas õitseb küll alles juunis, mil nektarit saab teisteltki taimedelt. Kellukjad kollased õied on väikesed, kuid lõhnavad imehästi. Hõbekasrohekad kerajad, soomuskarvadega kaetud viljad on jahukad ega sünni süüa (Sander, 2011). Joonis 1. Läikiv hõbepuu (http://seemnemaailm.ee/jpg/Eleagnus%20angustifolia%20tree.jpg) 2.1.2. Hooldus Läikivast hõbepuust saab ilusa heki, ta talub hästi nii linnasuitsu kui ka kärpimist. Okstel on tugevad teravad astlad nagu ühel korralikul hekipõõsal olema peabki. Põõsas on vähetundlik ja talub hästi põuda
mitmerindelise puistuga e. liitpuistuga. II rindes kasvavad harilikult varjutaluvad puuliigid (Eestis on selleks reeglina kuusk, harvemini võivad viljakates salumetsades teise rinde moodustada ka pärn, vaher, jalakalised). 4. Puude diferentseerumine ja metsa isehõrenemine, kasvuklassid (Krafti klassid) Metsa võivad moodustavad puud, mis kuuluvad ühte liiki ja on ühevanuselised, kuid kasvavad erinevalt. Erinevused puude vahel ilmnevad nende kõrguses, tüve diameetris, võra suuruses, tüve kujus ja vormis, okste asetuses ja suuruses. Erinevuste teket samavanuseliste ja samaliigiliste puude vahel puistus nimetatakse puude diferentseerumiseks. Puude diferentseerumisel metsas on kaks peamist põhjust: 1. Puude pärilikud omadused (genotüübid) on erinevad. Üks puu on pärilikult kiirema, teine aeglasema kasvuga, ühel on kalduvus moodustada kitsas, teisel laiuv võra, üks on külmakindlam kui teine, mõni vajab kasvuks rohkem niiskust ja valgust või on haigustele
ILUTAIMED ILUPÕÕSAD Lodjap-põisenelas (Physocarpus) Kuni 3m kõrgune ümar põõsas. Juunis roosakasvalged õisikud. Dekoratiivsed punased marjad. Vanemad oksad hallikaspruunid tugevasti kestendava koorega. Erinõuded: vähenõudlikud, taluvad pügamist. Kaselehine enelas (Spiraea) Kuni 1m kõrgune Kausi- või kerakujuline põõsas. Õied valged, juulis augustis Sarikjad õisikud lamedad või poolkerajad. Jaapani enelas (Spiraea) Kõrgus: Umbes 1 meetri kõrgune püstine põõsas Kasvukoht: Valguslembesed põõsad. Taluvad suitsu, külmakindlad. Muld: Pole nõudlikud Tuhkur enelas(Spiraea) 1,2m kõrgune põõsas, mille eelmise
Ka hariliku pihlaka seemikud on sobivad pookealusteks. Pookimine tuleks teha aprilli lõpus või mai alguses. Silmastamiseks on parim aeg augusti esimene pool. Haljaspistikute tegemise parim aeg on juuni lõpus, kui võrsete intensiivne kasvuaeg hakkab juba vaibuma (R. Piir, Toompihlakad kultuuris). Liigi näited: Toon näitena tuntumad liigid, millel on omakorda erinevad sordid. Euroopa toompihlakas kasvab 1-2 meetri kõrguseks, annab palju juurevõsusid, õied valged või kreemikad, väheviljakas umbes 1 kg põõsa kohta. Kanada toompihlakas kasvab 4-7 m kõrguseks puuks, saagikus 1-2 kg puu kohta. Lepalehine toompihlakas kasvab kuni 4 m kõrguseks põõsaks, õied on koondunud lühikestesse tihedatesse ja püstistesse kobaratesse, on hästi lõhnavad, saagikus umbes 5 kg põõsa kohta, eesti tingimustes täiesti külmakindel. Sile toompihlakas on põhiline puukujuline
talub hästi linnade saastunud õhku, kärpimist ja nii lühiajalist üleujutust kui ka põuda. Eelistab hapukaid kuni neutraalseid muldasid, kuid on mullastiku suhtes vähenõudlik ja kasvab hästi ka toitainetevaesel liival. Sobib liivaste kallakute kinnistamiseks ja nii pügatavate kui vabakujuliste hekkide rajamiseks. Annab rikkalikult juurevõsu ja kipub metsistuma. Taime kultuuristamist alustati 1813.a. Õitseb juunis, kollast värvi väikesed ning tugevalõhnalised õied. Sobib meetaimeks. Viljad ei ole maitsvad. Paljundada on kõige lihtsam juurevõsust. Hästi juurduvad ka haljaspistikud. Hooldus Kärpimine või pügamine sõltub sellest, kas tegemist on üksiktaime või hekiga. Hõbepuuhekki pügatakse tavaliselt üks kord aastas. Kärpimisel tuleb arvestada, et tugev tagasilõikus stimuleerib kasvu. Seega kui on vaja mingi oksa kasvuhoogu pisut pidurdada, on mõistlik kärpida natuke
korbaga Leht: Okkad on oksal kahekaupa kimbus, hallikasrohelised ning vahakihiga kaetud. Pikkus 4¼7 cm. Puul püsivad 3 (4) aastat. Õis: puudub http://www.hansapl ant.ee/static/catalo g/pilt_2129.jpg Käbi: Emaskäbid on valminult 3¼7 cm pikad, värvuselt pruunid või hallikad. Isaskäbid on 0,5¼0,6 cm pikad ja kollased ning hävivad kohe pärast tolmlemist. Paljunemisviis: seemnetega Tunnus: Okaspuu, okkad on kahekaupa kinnitunud, käbid, puul allpool puuduvad oksad. Nimetus: Harilik võilill Kuulub sugukonda korvõielised, klassi kaheidulehelised ja hõimkonda õistaimed.
Sirel (Syringa L.) Kertu Elfenbein Luua Metsanduskool 16PKM1 2017 · Sirel (Syringa L.) on puude perekond õlipuuliste sugukonnast. · Perekonda kuulub 2025 liiki, mille looduslikuks levila ulatub Euroopast Ida-Aasiani. · Perekonda kuuluvad heitlehised põõsad ja väikesed puud, mille kõrgus võib olla 210 meetrit. · Suurus: 5-8 m, tüve läbimõõt kuni 20 cm Võra: kõrge püstine põõsas või madal puu. Koor, koor hallikaspruun, rõmeline. Noored võrsed rohekashallid või võrsed: hallikaspruunid. Võrse lõpeb kahe külgpungaga. Lehed: vastakud terveservalised lihtlehed, munajad, südaja alusega, teritunud tipuga, kuni 12 cm pikad, varisevad tavaliselt rohelistena. Õied ja õitseb mais-juunis. Õied moodustuvad eelmise aasta võrsetel,
Looduslik hõrenemine nim. protsessi mille puhul puud hakkavad vananema, nende mõõtmed suurenevad ja toitumistingimused halvenevad sellised puud hakkavad kiratsema ja lõpuks hävinevad, mille tagajärjel puude arv pinnaühikul väheneb. Kasvuklassid: I klass ülevalitsevad kõige kõrgemad puud puistus, jämeda tüve ja pika võraga. Nende latv ulatub kõrgemale üldisest võrastiku tasapinnast. II klass valitsevad tugeva kasvuga puud, mille tüvi ja võra on hästi arenenud, kõige hinnatumad puud puistus, majanduslikus mõttes; puude kõrgus moodustab u 90% esimese klassi puude tagavarast. III klass kaasvalitsevad keskmise kasvuga puud, nõrgemalt arenenud tüvega ja väiksema võraga. Moodustavad u 20% puistu tagavarast. IV klass allajäänud puud kitsaste ja hõredate võradega puud (jagatakse kaheks IV a enam vähem ühtlaselt paiknevate okstega; IV b ühepoolse võraga)
Eluiga on tavaliselt 50-70 aastat kuid võib olla ka erandeid, nagu kõige puhul. Hall lepp on meil tuntud võsapuuna ja kasvab sageli mitmetüvelisena, sest annab rohkesti juurevõsusid. Noorelt kasvab hall lepp hästi kiiresti. Puidu kvaliteet hakkab halvenema juba 40 aastaselt. Sagedasti moodustab hall lepp aga tihedaid lepavõsasid metsaservades ja endistel lagendikel. Leht on terava tipuga ning matt. Mulla suhtes ei ole hall lepp kuigi nõudlik, pigem teeb ta seda ise pidevalt veel paremaks. Halli lepa lehed sisaldavad rohkesti lämmastikku, need varisevad maha ja kõdunevad väga kiiresti ning hästi. Halli lepa puit sisaldab rohkesti värv- ja parkaineid, mida näitab see, et puud langetades või koorides muutub valge lõikepind õige pea punaseks. Halli lepa käbidest tehtud tõmmis on heaks vahendiks põletike ja kõhuhaiguste puhul. Kuna hall lepp on noores eas Eesti üks kiiremakasvulisemaid puid, siis on teda hea
Noorelt on need algul kokkuvolditud nagu üks kaunis keskajast pärit lehvik. Nii koguneb suvehommikutel sageli kortslehe lehe alumisse ossa iseloomulik kastetilk. Lehed: Kõik lehed on noorelt lehvikutaoliselt koos, meie liikidel avanenult sõrmroodsed, hõlmised, lamedad, ümardunud kuni neerjad. Esinevad nii suured juurmised pikarootsulised kui ka varrelehed. Viimased on väiksemad ja lühirootsulised kuni rootsutud. Õied või õisikud: Mõlemasugulised väikesed õied, mis on koondunud tihedateks õiekeradeks, mis omakorda moodustavad pöörisja õisiku. Õied neljatised, tupplehed kahe ringina, omavahel liitunud, kroonlehed puuduvad. Värvuselt on õiekattelehed rohekad või kollakad. Tolmukaid 4, emakaid 1. Õitsevad juunis ja juulis, ka augustis. Liigi eritunnused: See ei ole tegelikkuses eraldi liik vaid üldnimetus, kõigi Eestis kasvava 23 liigi kohta, kuna nad on välimuselt nii sarnased, et ka botaanikutel on raske neid eristada.
NULUD Abies Mullastik- nõudlikud, tahavad viljakat savikat mulda Niiskus- Valgus- Enamus talub poolvarju. Varju taluvad siberi nulg ja euroopa nulg. Valgust vajavad hall nulg. Haljastusväärtus- Dekoratiivsed Puu võra- Terava tipuga. Kitsakoonusjas kuni laikoonusjas Okkad- lineaalsed, allküljel varusatud valkjate õhulõheridadega kinnitudes ümardunud alusega otse oksale. Asetsevad oksal kamjalt. Käbid- ovaalsed kuni silinderjad, asetsevad püstiselt võra ülemistel osktel Nulud ei talu õhusaastega linnakeskkonda väljaarvatud Hall nulg. Mõned liigid on vastuvõtlikud haigustele ja kahjuritele KUUSK Picea Mullastik- niiskeid muldi tahavad har ja must kuusk, niiskust ei taha torkav kuusk Niiskus- kuivem kliima ja merelisem kliima Valgus- oleneb sellest kui hallikad ja kui sinakad on okkad. Mida intensiivsemalt see värv eraldub seda rohkem vajavad valgust. Haljastusväärtus- Kvaliteetne ja vastupidav puit
Dendroloogia Okaspuude vastamine Paljasseemnetaimed - Gymnospermae Pinaceae - männilised · esimese aasta pikkvõrse (pungast, viimane aasta) · kõigil kuuskedel kühmuline vars · okkad lamedad, ühe või kahetahuline · kõikidel kuuskedel tuleb okas lahti koos näsaga, kui võrse on kuivanud, murdub okas ära · võrse tipus on alati pungad (kuuskedel pole vaigused, nulgudel on pungad vaigused) · mida rohkem õhulõhesid, seda heledam okas Picea abies - harilik kuusk · võrse piklik, kühmuline, roostepruun ja karvane · võrse tipus on alati pungad (pole vaigused) · okkad kahel poole kammitult, valguse käes olevad okkad püstisemad · okkad 4-tahulised, õhulõhesid vähe · okkad rohelised · kuuse käbide soomused võivad olla erinevad, kuid tavaliselt rombjad · võivad olla ka ümarad või väljavenitatud tipuosaga (terav)
annaabi.ee 
