Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Eesti Vabariik 1920". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
põhiseadus, demokr, majanduskriis, riigipea, riigipööre, riigivolikogu, president, ensv, hiiumaa, kahetasandiline, rahulolematus, konstatin, riigivanem, rahareform, orientatsioon, maareform, välispoliitika, ultimaatum, natsionaliseerimine, 45000, tagune, läänemaa, omaette, harjumaa, rapla, laienenud, kolmetasandiline, sisepoliitika, maaseadus01.1920 kell 10.30. rahuleping sõlmiti 2.02.1920-> NSV tunnistab EV iseseisvust, riigipiir, 15. milj, kuldraha kashjutasu. Venemaa loobus igavesest asjast igavesti nõudest Eesti alale. Baaside ajastu. Aud. 1939 õlmitud MRP otsene tulemus. Ajendik Poola allveelaeva Arzeli viibimine Tallinnas 15.09. 24.09 esitati. Baaside lepe sõlmiti 28.09.1939.-> osapooled lubasid hoiduda teineteise vastu suunatud koalitsioonidest, lubati osutada vastastiku abi, mereväebaasid Saaremaa, Hiiumaa ja Paldiskisse. Punavägede suurusekd 25 000. EV säilitab suvenäärsuse. Tegelikult rajati baasid Rohukülla, Kloogale ja Laulasmaale, varulennuväljad Kehtnasse ja Kuusikule. Baaside sissemarss alguas 18.10. Peaminister Eenpalu astus tagasi, asemele Jüri Uluots. Junipööre 1940. 16.06 esitas NSVL täiendavaid nõudmisi. 17.06 marssis Eestisse 90 000 sõdurit-võim läks punaarmeele. 21.06 vaslitsusvastased väljaastumised. Sündmusi kordineeri A. Zdanov.üritati revolutsiooni
tööstus arenes ja agraarmaast oli saamas tööstusriik, tekkis ühistegevuslik liikumine. Peamisteks partneriteks väliskaubanduses olid Suurbritannia ja Saksamaa, aga ka Soome, Rootsi, Läti. Eksport: metsamaterjal, põllumajandussaadused, tööstustoodang. Import: tööstusseadmed, tooraine, keemiakaubad. Tööpuudus likvideeriti. 2. Eesti poliitiline areng: a) I põhiseadus (1920a 15.juuni)- seadusandlik võim: Riigikogu (100 liiget)- valimised iga 3 a tagant. Valimisõigus alates 20a, valiti parteide vahel. Täidesaatev võim: valitsus (ministrid, riigivanem). Peaministri nimetas partei mis sai kõige rohkem hääli. Parlament oli ühekojaline, riigipeaks riigivanem b) II põhiseadus (1933/34)- kaks esimest katset kukkusid läbi, vapside katse oli edukas. Tõnissoni valitsus astus tagasi- üleminekuvalitsus (K.Päts eesotsas)
Eesti 1920datel- 30datel aastatel 3. märts 2009. a. 15:09 1. 1919.a 23 aprillil Eesti asutav kogu maareformi ( seadus võeti vastu 1919 oktoobris) ja põhiseadus, kinnitati 1920 a juunis. Asutav kogu läks laiali ja peeti esimesed Riigikogu valimised. 2. Likvideeriti mõisad ja avati tee 56000 uue, nn asunikutalu moodustamisele. Maa sai rahva omaks. Esmakorras anti maa Vabadussõjas võidelnud meestele ja selle järel teised, isegi mõni selline kes oli vastaspoolel sõdinud. Iseseisvusaja lõpuks saadi talud lõpuks heale järjele 3
pankrotti. Tekkis rahanduskriis. Senine majanduspoliitika oli viinud riigi ummikusse. 1924 üleminek uuele majanduspoliitikale, mille käivitas Otto Strandmani valitsus. Tuli orienteeruda Euroopa turule, sest Nõukogude turust asja ei saanud. Tööstuse asemel seati esikohale põllumajandus. Riik toetas põllumajanduslikke ettevõtteid, rajati Maapank ja Krediidipank. 1928 rahareform. Üleminek markadelt kroonidele. 1920.aastate teisel poolel majanduslik tõus.1929 1933 ülemaailmne majanduskriis. Eestis olid Suure kriisi aastad 1930 1934. Kuna Eesti peamiseks majandusharuks oli põllumajandus, tabas see kriis esmajoones põllumehi. Kokku vähenes põllumajandustoodang ligi kaks korda. Ettevõtete sulgemine, talude pankrotistumine, väliskaubanduse bilanss muutus negatiivseks. Tööpuuduse kasv töötuid 32 000. 1933 krooni devalveerimine (Jaan Tõnissoni valitsuse poolt). Alates sellest hakkas riigi majanduselu vähehaaval toibuma. Majanduskriisiga kaasnes sisepoliitiline kriis
pankrotti. Tekkis rahanduskriis. Senine majanduspoliitika oli viinud riigi ummikusse. 1924 – üleminek uuele majanduspoliitikale, mille käivitas Otto Strandmani valitsus. Tuli orienteeruda Euroopa turule, sest Nõukogude turust asja ei saanud. Tööstuse asemel seati esikohale põllumajandus. Riik toetas põllumajanduslikke ettevõtteid, rajati Maapank ja Krediidipank. 1928 – rahareform. Üleminek markadelt kroonidele. 1920.aastate teisel poolel majanduslik tõus.1929 – 1933 ülemaailmne majanduskriis. Eestis olid Suure kriisi aastad 1930 – 1934. Kuna Eesti peamiseks majandusharuks oli põllumajandus, tabas see kriis esmajoones põllumehi. Kokku vähenes põllumajandustoodang ligi kaks korda. Ettevõtete sulgemine, talude pankrotistumine, väliskaubanduse bilanss muutus negatiivseks. Tööpuuduse kasv – töötuid 32 000. 1933 – krooni devalveerimine (Jaan Tõnissoni valitsuse poolt). Alates sellest hakkas riigi majanduselu vähehaaval toibuma
Saksamaal ei õnnestunud purustada Briti mereväge ega mereblokaadi. Ülestõus Kieli mereväebaasis 1918. Muudatused sõdivate poolte koosseisus 1914 -1917 Antante - kokku üle 20 riigi Suurbritannia + dominioonid Prantsusmaa Venemaa Serbia Belgia Rumeenia Kreeka Jaapan Itaalia (liitus 1915) USA (liitus 1917) Keskriigid Saksamaa Austria-Ungari Türgi (1914) Bulgaaria (1915) USA sõtta astumine President Wilson 1917. a suured USA väeüksused (palgasõdurid) Prantsusmaale USA laenud Antant'i riikidele USA sõjatööstuse areng Sõja hädad Haigused, düsenteeria Närilised (rotid) Probleemid jalgadega Vesi kaevikutes Lauspommitamine ja müra Kaitsetus gaasi ees Matmata laibad Mõttetud rünnakud, mis ei andnud tulemust Deserteerimine Sõdurite vastuhakud 1917. a Prantsuse, Vene armees, 1918 Saksa
2. Eesti Vabariigi algus · riigi loomine - veebr. 1917 Eestimaa kubermangu Ajutine Maanõukogu (paarkümmend kuni paarsada liiget) - nov. 1917 >vanematekogu (väiksem esindus) - jaan. 1918 >Päästekomitee (3-liikmeline, Maapäeva esindus. Päts, Koni, Vilms) - veebr. 1918 > iseseisvusmanifest > Päästekomitee kuulutab välja > Ajutine Valitsus > tegutseb vaid ühe päeva - aprill 1919 >Asutav Kogu (maaseadus, põhiseadus) - 1920 >Riigikogu · raskused - majanduses: 1920A alguses majanduskriis - 1920.a. demokraatlik põhiseadus - 1.dets. 1924.a. kommunistide riigipöördekatse · Parlament - 1917-1919 Maapäev - 1919-1920 Asutav Kogu - 1920-1923 I Riigikogu - 1923-1926 II Riigikogu rahvahääldus algkoolide seaduse muutmiseks, rahvas vastu st umbusaldus Riigikogule - 1926-1929 III Riigikogu - 1929-1932 IV Riigikogu rahvahääletus põhiseaduse kohta okt. 1933, Riigikogu jäi - 1932-1937 V Riigikogu 3. Demokraatlik periood · sisepoliitikas
Saadeti laiali Vene valgete loodearmee. 6. Iseloomusta Eesti valitsemiskorda 1920 – 1934 Põhiseadus- Kehtis 1920-1933 Valitsused- Valitsuse juht on peaminister ehk riigivanem- puudub presidendi ametikoht. (Valitsuse juhid Jaan Tõnisson, Ants Piip, Andres Rei -vahetusid tihti). Ühekojaline riigikogu 100 liiget 3a. Valimisõigus Riigipea- President eht peaminister Parteid- Mitmeparteiline erakondlik süsteem Ajakirjandus- Kehtib sõnavabadus, tähtsamad „Postimees“-Tõnisson, „Päevaleht“- Tallinn 7. Miks ja millal toimus üleminek autoritaarsele valitsemisele mida kujutas „vaikiv ajastu”? Autoritaarne Eesti- 12.03.1934-1940 Vapsid ehk veteranid, tahtsid uut põhiseadust ja karmikäelist võimu, st presidenti.
4. VI 1919 "Eesti Vabariigi valitsemise ajutine kord" 15. VI 1920 Põhiseaduse vastuvõtmine 27.–29. XI 1920 esimese riigikogu valimised 21. XII 1920 Põhiseaduse kehtestumine 4. I 1921 Riigikogu avaistung Riigikogu – ühekojaline, 100 liiget, valitakse 3-aastaks otse rahva poolt. Vabariigi Valitsus – ministrid + riigivanem. Pidi omama parlamendi usaldust. Põhiseaduse kehtestumisel sai valitsusjuhi (peaministri) ametinimetuseks riigivanem, kes täitis riigi esindamisel ka riigipea ülesandeid. Peamine probleem oli valitsemissüsteemist tulenev valitsuste ebastabiilsus. 1919–1934 oli valitsuse keskmine iga 8 kuud ja 20 päeva. 1921–1932 oli 12 valitsust, sh: 2 kolmeparteilist, 5 neljaparteilist, 4 viieparteilist ja 1 kuueparteiline. Parlamendivalimised 1919–1929 (suuremad parteid) 1919 1920 1923 1926 1929 1932 PK 8 21 23 23 24 ARV - - 4 14 14 42 RE 25 10 8 8 9 KRE 5 7 8 5 4 ETE 30 22 12 13 10 23 ESDTP (ESTP) 41 18 15 24 25 22 muud vasakpoolsed 7 11 5 6 6 5
EESTI VABARIIK 1919-1939 23.04.1919 - Asutava Kogu avaistung Estonia teatrimajas ( tänapäeval tähistab riigikogu oma sünnipäeva sel päeval) 1.12.1924 kommunistide riigipöördekatse (detsembrimässu all tuntakse ka) Moska toetas seda (relvad, rahad) 1.01.1928 rahareform (uus raha eesti kroon) 12.03.1934 sõjaväeline riigipööre (rahulikult toimus). *Viisid läbi K.Päts ja J.Laidoner. *Kaitseseisukorra kehtestamine. *Riigikogu ja riigivanema valimiste edasilükkamine. *Vabadussõjalaste tegevuse keelustamine. *Peaministri asetäitjaks ja siseministriks saab Karl Einbund(tuntakse rohkem Kaarel Eenpalu all). 1923. aasta majanduskriis: põhjused, tagajärjed, kriisist väljumine. Põhjused: -laenude kergekäeline andmine -Negatiivne väliskaubanduse saldo (import > eksport)
4. 23.06.1919 -Võidupüha. Eesti väed purustasid Landeswehri (Lätis tegutsevad saksa üksused) Võnnu ümbruses toimunud lahingus 5. 2.02. 1920- Tartu rahu sõlmimine Eesti iseseisvust tunnustat 6. 15.06.1920 - võttis Asutav Kogu vastu Eest Vabariigi esimese põhiseaduse, millega pandi paika Eesti riigi ülesehitus ning seadustik 7. 1.12.1924- riigipöördekatse ehk detsembrimäss oli Nõukogude Liidu ebaõnnestunud võimuhaaramise katse Eestis 8. 12.03.1934- toimus sõjaväeline riigipööre 9. 23.08.1939- Nõukogude Liit ja Saksamaa sõlmivad mittekallaletungilepingu ehk Molotov- Ribbentropi Pakti, mille salaprotokollides jagati omavahel ära mõjusfäärid 10. 28.09.1939- sõlmiti Eesti ja NSV Liidu vahel vastastikuse abistamise pakt (nn baaside leping) 11. 17. juuni 1940- Laidoner kirjutas alla diktaat-kokkuleppele Punaarmee sisselaskmise kohta Eestisse 12. 6. 08 1940- luges Kremlis koostatud kõne teksti Ülemnõukogu liikmetele ette Johannes Lauristin,
Eesti Vabariik 1920-1940 I Sisepoliitika Meenutuseks: 24. veebruar 1918 Eesti iseseisvus 1918-1920 toimus Vabadussõda 2. veebruaril 1920 sõlmiti Tartu rahuleping Eesti Vabariigi esimene põhiseadus võeti Asutava Kogu poolt vastu 15. juunil 1920. See oli oma aja kohta väga (isegi liiga!) demokraatlik! Põhiseaduse kohaselt: · võim Eestis oli rahva käes · oli oma rahvaesindus ehk parlament nimega Riigikogu (100-liikmeline) · oli valitsus, mis koosnes ministritest ja riigivanemast. Riigivanem polnud riigipea (president), vaid peaminister mõningate riigipea ülesannetega NB! Seega puudus võimu tasakaalustav presidendi ametikoht
väeosade liikumisteed. Hommikul Narva suunas liikuv delegatsioon kohtas venelasi juba Jõhvi ümbruses. Seega polnud venelased Laidoneri üldse ära oodanud. Laidoneri ja Meretskovi läbirääkimised siiski toimusid ja Eestil tuli alla kirjutada ,,Narva diktaadile": · raudteejaamad ja telefonijaamad läksid venelaste kontrolli alla · poliitilised meeleavaldused keelustati · eraisikutelt tuli kõik relvad ära korjata 4. 21. juuni 1940. a riigipööre, selle iseloomulikud jooned. Miks sai riigipööre võimalikuks? Juunipööre oli Eestis 21. juunil 1940. aastal Nõukogude Liidu poolt Eesti kommunistide abiga korraldatud riigipööre, mille tulemusel sai ametisse Johannes Varese valitsus ja 21. juulil 1940 kuulutas II Riigivolikogu Eesti Vabariigi Eesti Nõukogude Sotsialistlikuks Vabariigiks (ENSV) Nimeta 1940nda aasta riigipöördele iseloomulikke jooni. · Korraldajaks Moskva/NSVL ja tema käsilased · vastupanu ei osutatud
Nõukogude Liiduga sõjas oleva riigi abistamises - Poola meremeeste mahitamises ja "nende põgenema aitamises" - ning nõudis 24. septembril Eestilt ultimatiivselt vastastikuse abistamise pakti allakirjutamist, ähvardades keeldumise korral sõjaga. Eesti alistus ja 28. septembril kirjutati lepingule alla. Pakti sõlmimise läbirääkimistest võtsid osa NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu esimees Vjatšeslav Molotov ja Stalin ühelt poolt ja Eesti Vabariigi välisminister Karl Selter, Riigivolikogu esimees Jüri Uluots, Ants Piip ja Eesti saadik Moskvas August Rei teiselt poolt. Alla kirjutasid Molotov ja Selter. Pakti viienda artikli järgi ei tohtinud selle elluviimine mingil viisil riivata lepinguosaliste suveräänseid õigusi, eriti nende majandussüsteemi ja riiklikku korda. Pakti kolmandas artiklis lubas Eesti Vabariik Nõukogude Liidul tuua oma sõjalaevastiku Saaremaale, Hiiumaale ja Paldiski linna. Samuti oli lubatud laevastikku toetada teist liiki väeosadega. Muude
Õhus- lennukites kuulipildurid+pommid Merel- allveelaevade areng Muutused ühiskonnas Maj elu- kiirelt kasvas maksukoormus, mis tugevdas riigi positsiooni rikkuse koguja Naiste roll- pidid ära tegema ka meestetöö ja kasvatama ka pere- palk väiksem kui meestel Venemaa väljumine sõjast Pariisi rahukonverents 18. jaanuaril 1919 avati Pariisi rahukonverents. Konverentsi lükkas tagasi Ameerika president Wilson laiahaardelise rahuplaani ning keskendus peamiselt Prantsusmaa ja Inglise hube arvestavate rahulepingute koostamisele. Kaotanud riikide esindajad kutsuti alles siis kui tuli allkirjastada rahulepingud. Tähtsaimrahukonverentsi dokumentidest oli Versailles'i rahuleping, mis kirjutati alla Versailles'i lossi peeglisaalis 28. Juunil 1919. IV Eesti iseseisvumine Vabadussõda Punaarmee ründas Narvat 28. Nov 1918- algas Eesti Vabadussõda
................................................ .Mõisted 7- 9.................................................................................................................... .Isikud 10- 11................................................................................................................. Aastad 1 MÕISTED 1905.a. revolutsioon - Sankt Peterburg, verine pühapäev, tapeti Nikolai II, tekkisid poliitparteid 1934.a. riigipööre - sõjaväeline, Päts, Laidoner, Vapsid suleti, 12.märts Antant - kolmikliit RU, UK, FR Antikominterni pakt - nõukogudevastane propagandakampaania Atlandi harta - 1941: UK ja US vaheline sõja eesmärkide ja maailmakorralduse kokkulepped Autoritaarne ja totalitaarne diktatuur - üksikisikuline võim terves riigis Balkani sõjad (I ja II) - "1: 1912; Ser,Bul,Mont vs Türgi; Balkani rahvad soovisid vabaneda Tür ülemvõimu alt; Tür sai lüüa, kaotas kõik EU valdused (v.a. Istanbul).
totalitarism- diktaatorlikul võimul põhinev valitsemisvorm, millega kaasneb inimõiguste rikkumine. Üksikisik on allutatud riigile, ei toimi võimude lahusus, on juhikultus, valitseb üks partei ja üks ideoloogia 1. Daatumid: 24.veebruar 1918 - EV iseseisvuse väljakuulutamine 28. november 1918 - 2.veebruar 1920 - Vabadussõda 2.veebruar 1920 - Tartu rahu 1.detsember 1924 - kommunistide riigipöördekatse Tallinnas 12.märts 1934 - K. Pätsi riigipööre ja "vaikiva ajastu algus" 23.august 1939 - MRP sõlmimine 28.september 1939 - baaside lepingu sõlmimine 17.juuni 1940 - Nõukogude okupatsiooni algus 6.august 1940 - Eesti inkorporeerimine NL-I koosseisu 14.juuni 1941 - massiküüditamine 2. Mõisted: ületootmiskriis, riigieelarve, erakond, kultuurautonoomia, Riigikogu, riigivanem, vapsid, "vaikuv ajastu", opositsioon, Kaitseliit
totalitarism- diktaatorlikul võimul põhinev valitsemisvorm, millega kaasneb inimõiguste rikkumine. Üksikisik on allutatud riigile, ei toimi võimude lahusus, on juhikultus, valitseb üks partei ja üks ideoloogia 1. Daatumid: 24.veebruar 1918 - EV iseseisvuse väljakuulutamine 28. november 1918 - 2.veebruar 1920 - Vabadussõda 2.veebruar 1920 - Tartu rahu 1.detsember 1924 - kommunistide riigipöördekatse Tallinnas 12.märts 1934 - K. Pätsi riigipööre ja “vaikiva ajastu algus” 23.august 1939 - MRP sõlmimine 28.september 1939 - baaside lepingu sõlmimine 17.juuni 1940 - Nõukogude okupatsiooni algus 6.august 1940 - Eesti inkorporeerimine NL-I koosseisu 14.juuni 1941 - massiküüditamine 2. Mõisted: ületootmiskriis, riigieelarve, erakond, kultuurautonoomia, Riigikogu, riigivanem, vapsid, “vaikuv ajastu”, opositsioon, Kaitseliit
1865 Tartus asutatakse laulu ka mänguselts ,,Vanemuine" 1866 Eesti uus vallaseadus paneb kindla aluse talurahva omavalitsusele. Vald vabaneb mõisniku eestkoste alt. 1868 Eestis keelustatakse teoorjus 18.20. juuni 1869 Esimene eestlaste üldlaulupidu Tartus 1870 Valmib Peterburi Paldiski raudtee, esimene Eestis 1872 Asutatakse Eesti Kirjameeste Selts. Esimene president Jakob Hurt. 1878 Viljandis hakkab ilmuma ajaleht ,,Sakala" 1882 Sureb C. R. Jakobson 1884 Otepää kirikus õnnistatakse EÜS i sinimustvalge lipp 1887 Venestamise käigus viiakse rahvakoolid vene õppekeelele 1889 Talurahvaasutuste reformiga kärbitakse tunduvalt vallaomavalitsuse õigusi. Asjaajamine viiakse eestis üle vene keelele 1896 J
mõned strateegiliselt tähtsad objektid Tallinnas : Toompea lossi, riigivanema maja, raudteejaamad, peapostkontori ja isegi sõjaväelennuvälja. Sõjaministeeriumi ja Tondi sõjakoolide hõivamine aga ebaõnnestus. Mõne tunniga suruti mäss maha, kogu maal kehtestati sõjaseisukord, välikohtud hukkasid 155 mässajat, üle 200 mõisteti vangi. Anvelt jõudis Venemaale tagasi, kus ta hiljem omade poolt surnuks peksti, juhuu. SISEPOLIITILINE KRIIS Ülemaailmne majanduskriis aastail 1929-1933 pani Eesti majanduse raskesse olukorda ja viis riigi sisepoliitilisse kriisi. 1932. aastal oli 3 valitsusevahetust, 1933.a veel kaks. Poliitilisel areenil kerkis esile uus paremäärmuslik jõud Eesti Vabadussõjalaste Keskliit (EVKL). Esialgu oli see sõjaveteranide organisatsioon, mis kasvas peagi massiliseks rahvaliikumiseks ja suurimaks poliitiliseks erakonnaks. Selle eesotsas olid advokaat ning endine ohvitser Artur
2. veebruaril 1920. a. kirjutati Tartus alla rahulepingule Nõukogude Venemaa ja Eesti Vabariigi vahel. Nõukogude Venemaa loobus igaveseks kõigist õigustest Eesti suhtes, tunnustas Eesti iseseisvust ja lubas tagastada kõik Eestile kuulunud varad. Nõukogude Venemaal viibivad eestlased said õiguse kodumaale tagasi pöörduda. Eesti Vabariik 1920-1929 Asutav Kogu Aprillis 1919 valiti Eestis Asutav Kogu, mille esimene istung toimus 23. aprillil. Asutava Kogu põhiülesanne oli vastu võtta põhiseadus ja maaseadus . 1920. aasta põhiseadus 15. juunil 1920 võttis Asutav Kogu vastu Eesti Vabariigi esimese põhiseaduse. Eesti kuulutati sõltumatuks demokraatlikuks vabariigiks, kus kõrgeimat võimu teostab rahvas. Põhiseadusega kehtestati laialdased kodanikuõigused: kõigi kodanike võrdsus seaduse ees, isiku- ja korteripuutumatus, ühinemis-, usu- ja sõnavabadus, streigivabadus, õigus eraomandile jne. Vastavalt põhiseadusele sai seadusandlikuks võimuorganiks ühekojaline
Sajandi alugl Vene riiki valitses Nikolai II Riigikord: isevalitsuslik monarhia- kogu võim kuulub ühele inimesele Talupoegade maa- enamik elab maal, maapuudus Paljurahvuseline riik- rahvuslik rõhumine Madal haridustase Kiire majandusareng 1904-1905 Vene-Jaapani sõda Port Arturis toimusid sõja põhisündmused Venemaa sai lüüa 1905 aasta revolutsioon- algus Verine Pühapäev 9.jaanuar 1905 Ülldstreik 16. okt 1905 antakse välja tsaari manifest: Kodanikuvabadus Põhiseadus Riigiduuma Revolutsiooni lõpp 1907 Pjotr Stolõpin- vene peaminister, kes viis revolutsiooni mahasurumise lõpuni Stolõpini vagun- inimesed viidi siberisse Stolõpini kaelaside- poomisnöör Kaotab ära külakogukonna Stolõpin tapeti 1911 Soomes olid vanasoomlased(ei tahtnud venemaaga tülli minna) ja noorsoomlased(mässumeelsed), neid eristas keel, ametlik keel 19 saj lõpuni oli rootsi keel, noorsoomlased rääkisid rootsi keeles, vanasoomlased soome keeles
Tänu Punaarmee tugevnemisele (Lev Trotski) ja sõjakommunismi majanduspoliitika rakendamisele (majandus 100% riigi oma, tasuta toiduained, kaotati palgad), olid kommunistid edukad. Valged said lüüa, sest nad tõrjusid mittevene rahvaid. Sõda lõppes 1922, kui Venemaa oli valgetest puhastatud. 6. Sõja lõpp läänes. Kuna kommunistid astusid 1918. aastal sõjast välja, koondus kogu tähelepanu läänerindele, kuhu oli saabunud 1917. aastal USA. 8. jaanuar 1918 tegi USA president Wilson ettepaneku sõlmida õiglane rahu (territooriume kärpimata ja kahjutasusid nõudmata), kuid Saksamaa keeldus. Septembris said sakslased aru, et nad olid sõjaliselt löödud ja tegid 29. septembril 1918 keisrile ettepaneku alustada rahuläbirääkimisi. Peale seda hakkasid ka Saksamaa liitlased sõjast väljuma – septembris alustas Bulgaaria läbirääkimisi, oktoobris kirjutas Türgi alla vaherahule ning Austria-
MAAILM ESIMESE MAAILMASÕJA JÄREL · Pinged säilivad · Ainsaks võitjaks USA · Kõige suurem pettumus aga Saksamaal · Ungari polnud ka tingimustega rahul · Kaotajaks pidas ennast ka Venemaa · 1922. aastal sõlmisid Saksamaa ja Venemaa Rapallos Versailles süsteemi vastase koostöölepingu · Itaalia ja Jaapan olid Atandi poolel võidelnud riikidest kõige vähem rahul tulemustega SÕJAJÄRGNE MAJANDUSKRIIS · Majandus ei elavnenud · Kasvas tööpuudus · Saksamaal olid kõige keerulisemad majandusprobleemid (reparatsioonide maks) · Saksamaal algas hüperinflatsioon, mille käigus raha kaotas väärtust kiiremini, kui seda trükiti · Saksamaa majanduslik nõrkus mõjus ka kogu Euroopa majanduse arengule ÄÄRMUSLIIKUMISTE TUGEVNEMINE. KOMINTERN · 1919. aastal moodustati Moskvas maailma kommunistlikke parteisid ühendav Kommunistlik Inernatsionaal e Komintern
Sõja mõju Eestile ● Kindlustuste ehitamine ● raha väärtuse langus ● sõjaväeosade majutamine ● toidu-ja küttepuudus ● sõjapõgenikud ● suurettevõtete evakueerimine Veebruarirevolutioon ● Vene Ajutine Valitsus andis Eestile autonoomia. ● Eestimaa kubermang ja Liivimaa kubermangu põhjaosa ühendati Jaan Poska- eesti kubermangu juht Rahvusväeosad eesti keel sai asjaajamiskeeleks Saaremaa ja Hiiumaa vallutamine ● saksa vallutab ● oktoober 1917 - enamlaste võimuhaaramine Iseseisvumine eesmärgid ● Vene riigi kokkuvarisemisega seotud segadused ● Päästa Eesti sõjategevusest Eesti Päästekommitee - K.Konik, K.Päts, J.Wilms Saksa okupatsioon veebruar 1918 - november 1918 Sakslaste plaan - luua Balti hertsogiriik 11.11.1918 - alustab Eesti valitsus tööd Novembri lõpp 1918 Vabadussõja algus Julius Kuperjanov - hukkub Paju lahingus 23.04
partnereid nii Suurbritannia kui Soome ja teiste Balti riikide näol · Rahvasteliidu mõju suurenedes hakkab Eesti aga end järjest turvalisemalt tundma, eriti peale 1928 aasta Briandi-Kelloggi sõjakeelupakti · 1932 sõlmitakse Eesti ja Venemaa vahel mittekallaletungi leping · Koostöö Rahvasteliiduga näib piisav julgeoleku tagamiseks Poliitiline ja majanduslik areng 1920. Aastatel 1920 võetakse vastu Eesti I põhiseadus, mis on ülimalt demokraatlik. Põhiseaduses olid aga ka omad vead, nt riigipea puudumine, mis omakorda tekitas ohu, et seadusandlik võim hakkab domineerima täidesaatva võimu üle. Vaatamata puudustele toimis I põhiseadus edukalt, kuni 1930 aasta kriisini. Kujuneb välja mitmeparteiline süsteem. Moodustus väga palju erakondi, mis paratamatult tõi kaasa parlamendi killustatuse. Valimised võitnud erakonnad pidid aga moodustama 4-5 erakonnast koosneva koalitsioonivalitsuse
26.riigikord ja sisepoliitika 1920-1934. I põhiseadus ja riigikorraldus selle alusel: Millal võeti vastu? 15.juuni 1920 Riigipea --- Asutav Kogu PS'e koostamisel, Järgiti lääne suurriikide Parlament 100liikmeline; 1- kellest võeti eeskuju? saavutusi ja tradistioone kojaline, valimised 3a tagant Riigikord Demokraatlik parlam- Rahva võimalus Kõrgema võimu kandja;
sulgemine * Kasvas tööstusettevõtete arv * Riigi kontroll kõikvõimalike elualade üle * Kehtestati kodanikuõigused * Demokraatlik kord asendus autoritaarse * Maareform diktatuuriga * Erakondade paljusus * Sagedased valitsuste vahetused * 01.12.1924- riigipöördekatse * Kultuurautonoomia kehtestamine * Parlamentarismi kriis 01.12.1924 Riigipöördekatse- Moskva poolt valmistati ette riigipööre. Umbes 300 relvastatud kommunisti hõivasid valitsusasutused ja sidekeskused. Katse nurjus, kuna töölised ega sõdurid neid ei pooldanud. Tagajärgedeks olid: Kaitseliidu taaselustamine (40 000 liiget), vähenes kommunistide toetus elanike seas, kommunistide võrgustiku hävitamine Eestis, erakonnad unustasid mõnes ajaks omavahelised lahkhelid ning moodustasid „seinastseina“ valitsuse. Kultuuriautonoomia kehtestamine- Kultuuri edendamine 1925
Taastati Läti Ajutise Valitsuse võim ja Saksa väed viidi Baltimaadest välja. 8) Tartu rahu rahuleping Eesti-Vene vahel. Määrati idapiir, Venemaa pidi Eestit tunnustama. Olulisim välisleping kogu omariikluse ajaloos. 9) Neutraliteet Eesti välispoliitika. Erapooletus, ei eelistatud avalikult ei Saksamaad ega Venemaad. 2. Isikud. 1) K. Päts Eesti esimene president, korraldas 1934. aastal riigipöörde, et ennetada vapside võimuletulekut. 2) J. Laidoner sõjavägede ülemjuhataja, korraldas 1934. aastal koos Pätsiga riigipöörde. 3) E. Rutherford Briti teadlane, kes teostas 1919. aastal esimese tehisliku tuumareaktsiooni. 4) C. Chaplin kuulus tummfilmides näitleja ja lavastaja. Tema komöödiad olid tuntud üle maailma. 5) M. Dietrich 1930.ndate üks kuulsamaid filmitähti
+ Pr ja Ingl võlad Ingl: - arendati vanu tööstusharusid + tema territooriumil lahinguid ei toimunud + reparatsioonid Sm: - kaotas Lotringi - pidi maksma reparatsioone 2)majanduslik õiteng 1924-29 arenes: *autotööstus Ford T *keemiatööstus *elektrotehnika raadio,pesumasin,külmkapp nõudlus oli suur raha ostmiseks ja toomiseks laenati pankadelt Pilet 6 Suure majanduskriisi põhjused ja tulemused Suur majanduskriis 1929-1935 Põhjused: *ülelaenamine, võeti ja anti kergekäeliselt laene, laenukoormus suur *ületootmine *lahendamata majanduslikud probleemid *laenuintressi tõus *riik ei soovinud sekkuda majanduse reguleerimisse *eurooplaste madal ostujõud Euroopa majandus ei arenenud nii kiiresti ning sellepärast ei suudetud ameeriklaste kaupu piisavalt osa ja tekkis ületootmine. *Ameerika kaitsetollid sisseveo maksud olid nii kõrged, et eurooplased ei saanud oma kaupu Usa's müüa
· 2.02 Tartu rahu; esimese riigina tunnustab Nõukogude Vene Eesti sõltumatust de jure · 21.01 lõppeb Pariisi rahukonverents · 15.06 Asutav kogu võttis vastu EV esimese põhiseaduse, loodi Eestimaa Kommunistlik Partei · Eesti osales esmakordselt oma võistkonnaga Amsterdami OM. 1921 · EV sai Antaadilt tunnuse de jure · EV võeti vastu Rahvasteliitu 1922 · 30.12 moodustati Nõukogude Liit 1923 · Suur majanduskriis Saksamaal, hüperinflatsioon 1924 · NL sõlmis diplomaatilised suhted Suurbritannia, Prantsusmaa ja Itaaliaga · 21.01 suri V.I.Lenin-Uljanov 1926 · Ilmus A.H.Tammsaare ,,Tõde ja õigus" I osa. · Tööd alustas Eesti Ringhääling (Eesti Raadio eelkäija) 1928 · Eestis tuleb käibele kroon (rahareformi eestvedaja rahandusminister Leo Sepp) 1929 · 24.10 ,,must neljapäev" New Yorgi börsil, algab ülemaailmne majanduskriis 1929- 1933 1933 · 30
rippumatust ja iseseisvust" Rahulepingu tähtsus: 1) Mõlemad riigid tunnustasid teineteist 2) Sõlmiti diplomaatilised tähtsusedAsutava Kogu valimised ja tegevus 1919 - 1920. Eesti Vabariigi 1. põhiseaduse vastuvõtmine ja parlamentaarse demokraatia kujunemine, maaseaduse vastuvõtmine ja maareformi teostamine. Asutav Kogu uue riigi tekkides või riigikorra muutudes valitav parlament, peaülesandega koostada ja vastu võtta põhiseadus. 120-liikmeline Asutav Kogu asus tööle 23. aprillil 1919 ning töötas kuni 1920. aasta lõpuni. Asutava Kogu tegevus: 1) moodustati Eesti Vabariigi valitsus eesotsas Otto Strandmaniga. 2) Võeti vastu Eesti Vabariigi Põhiseadus 15. juunil 1920 kuid jõustus alles 21. detsembril 1920. 3) Eesti Vabariigist sai parlamentaarne demokraalik vabariik, eesotsas 100 liikmeline 3 aastaks valitav riigikogu (seadusandlik võim)
· Prantsusmaa oli kõige kangem ja ütles, et kaotajad on kõiges süüdi. Ta tahtsid saksamaad tükeldada. Rahulepingud sõlmiti: Saksamaaga Versailles' rahuleping 28.06.1916 Austriaga Ungariga Bulgaariaga Türgiga · Loodi rahvasteliit = maailma riike ühendav organisiatsioon, mis pidi ära hoidma sõja tekke ja aitama kaasa riikidevahelisele majanduslikule ja kultuurilisele koostööle. Idee autor oli USA president Wilson, aga ise nad liidu liikmeks ei astunud. Rahvasteliidu keskus asus Genfis (sveitsis) · Esimese maailmasõja tulemusena muutus poliitiline kaart. 1) Suured impeeriumid lagunesid: -Saksa impeerium -Austria-Ungari imp -Türgi imp -Venemaa imp 2) Tekkisid uued riigid: -Soome -Eesti -Läti -Leedu -Poola -Austia -Ungari -Tsehhoslovakkia -Jugoslaavia 3) riigipiirid muutusid
annaabi.ee 
