Kirjuta esindusorgani juurde üks tähtis seadus või otsus, mille ta oma tegutsemise ajal vastu võttis a)1917-1919-Eestimaa kubermangu Ajutine Maanõukogu.Määras ametisse Eestimaa Päästekomitee,kes võttis vastu Eesti iseseisvusmanifesti. b)1919-1920-Asutav kogu.Maaseadus,Tartu Rahuleping,Eesti Vabariigi I põhiseadus. 4. Ülesanne-Missugune muutus Eesti ala halduslikus jaotuses toimus pärast autonoomia saavutamise 1917.aastal? Üks rahvuslik kubermang 5. Ülesanne-Ei leidnud materjali, ei osanud teha. 6. Ülesanne-Kirjuta õige mõiste a)Riigivalitsuse pidulik kirjalik pöördumine rahva poole-manifest b)1918-1919 Läti pinnal tegutsenud saksa vabatahtlike väekoondis-Landeswerh c)omavalitsus-autonoomia d)Vene keskvõimu kõrgeim esindaja Eestimaa kubermangus Veebruarirevolutsiooni järel-kubermanga komissaar
Vabastatakse vange, rüüstatakse politsei- ja kohtuasutusi. Tapeti ohvitsere ja politseinikke. Korratused likvideeriti siiski kiiresti. · 1917. a. 5. märtsil saab uueks Eestimaa kubermangukomissariks Tallinna linnapea Jaan Poska. Poska koostas uue kubermanguvalitsuse oma äranägemise järgi. Iseseisvuse eeldused · 26. märts 1917. a. Eesti Vabariiklaste Liidu korraldatud rongkäik Petrogradis · 30. märts 1917. a. Vene AV kinnitab Eesti autonoomia seaduseelnõu, millega: · Põhja- ja Lõuna-Eesti ühendati ühtseks kubermanguks; · Keskvõimu kõrgeimaks esindajaks (kubermangukomissar) sai eestlane (Jaan Poska); · Valiti Eesti esimene rahvaesindus Maapäev- ja moodustati täidesaatev organ - Maavalitsus. Iseseisvuse eeldused · 1917. a. Veebruarirevolutsioon tsaarivalitsuse kukutamine ja Ajutise Valitsuse loomine Venemaal, mille tulemusena ühendati kogu Eesti ala esmakordselt üheks
Eestis aastatel: 1941 (juuniküüditamine) ja hiljem ka. Okupatsioon- võõra riigi territooriumi oma võimule allutamine ja selle oma valduses hoidmine ning seal enese kindlustamine. Okupeerida võidakse ka osa riigi territooriumist. Kes olid need isikud ja millega on nad ajalukku läinud? Konstantin Päts- Eesti riigitegelane, EV esimene president. On läinud ajalukku EV esimese presidendina ja Eesti riigivanemana. Korraldas ka riigipöörde katse, mis tal õnnestus, et vapsid ei võidaks. Jaan Tõnisson- Eesti riigitegelane, korduvalt Eesti riigivanem. Esindas palju riiki ja aitas kaasa väga palju poliitikas. Johan Laidoner- Eesti sõjajuhataja. Korraldas koos Pätsiga riigipöörde. 3. Kirjuta arutlus eraldi lehele (vaata arutluse hindamislehte!!!!) Eesti Vabariigi areng aastail 1920−1940: probleemid ja lahendused 1. Mis tunnused iseloomustavad demokraatlikku Eestit aastail 1918–1934? 2. Miks kehtestati 1934. aastal autoritaarne riigikord? 3
kroonid, sendid). Korrastati ja karmistati EV pangapoliitikat. Majanduskriis: Kõige rohkem puudutas põllumajandust. Tekkis ületootmine. Miinused: -Eksport miinusesse. -Talupoegade sissetulekud -pankrotid, tööliste vallandamine -krooni devalveerimine 1933.a 1934.a algab EV majanduse uus kasv (krooni devalveerimine aitas). 1930.-ndate teisel poolel majandus tugevneb. Saksamaast saab tugev majanduspartner. SISEPOLIITILINE KRIIS 1926.a loodi Eesti Vabariigi sõjalaste Liit aka Vapsid (poliitikasse ei seganud end; sõjaveteranid käisid koos jne.. Liidrid: fassaadliider A.Larka, tõeline "aju" Artur Sirk. Poliitikasse 1930.-ndate alguses tulevad poliitikasse, kui poliitikas on "kaos" (11 valitsust ühe aastaga). Iidoliks oli Mussolini. Kõvakäepoliitika Kirj. Mida nad korda saatsid Neil oli väga suur rahva poolehoid. Pakkusid välja presidendi ametikoha valimise kanditaadid: Põllumeeste Kogu - Päts; Asunike Koondis - Laidoner;
Valitsus. Sellega kaasnes üks oluline seadus seoses Eestiga 1917. a nõudsid eestlased autonoomiat (et eestlased saaksid ise enda alade üle valitseda). Märtsis toimus Petrogradis (Peterburis) u 40 000 eestlasega meeleavaldus. Mälestustes, et üleüldises kaoses oli 40 000-meheline meeleavaldus hästi organiseeritud ja olid kolonnid, orkestrid, lipud, aga kahesugused punased ja sini-must-valged. Taheti avaldada survet AV- le, et saaks oma autonoomia. 4 päeva pärast demonstratsiooni võeti vastu otsus, et Eestil on õigus oma autonoomiale, omavalitsusele (30. märts 1917). 1. Em + Lm põ-osa = Em kubermang (rahvuskubermang) 2. Rahvaesindus = Ajutine Maanõukogu/Maapäev (seadusandliku võimu esindaja) 3. eesti keel kuulutati asjaajamiskeeleks > ametnikevahetus > eestlastest ametnikud 4. Lubati moodustada rahvusväeosad kes seni olid Vene sõjavägedes, neid hakati tagasi kutsuma Eestisse Samal ajal 1917
riigivanema ja Riigikogu valimisteks. Autoritaarne Eesti. 12. märtsi riigipööre – põhjused, ettevalmistamine, teostus; vabadussõjalaste arreteerimised, piirangud ajakirjandusele ja erakondadele. Vaikiva oleku kehtestamine – parlamendi tegevuse lõpetamine, erakondade sulgemine, ametiühinguliikumise piiramine, Isamaaliidu ja kutsekodade loomine, tsensuuri kehtestamine, dekreediõiguse kasutamine. Vabadussõjalaste 8. detsembri mässukava. Uus põhiseadus – Rahvuskogu ja 1937. aasta põhiseadus; Riigikogu VI koosseis, presidendivalimised ja Kaarel Eenpalu valitsus; juhitav demokraatia; opositsioon autoritaarse riigikorra vastu. Maanõukogu ja Ajutise Valitsuse tegevus 1918–1919 Teade Saksa vägede edasitungist tekitas Eestis ärevust. Maa okupeerimine ja Saksamaaga liidendamine oli muutumas tõsiasjaks. Vältimaks halvimat, moodustati 19. veebruaril 1918 erakorraliste volitustega Päästekomitee, kuhu kuulusid Päts, Konik, Vilms. 24. veebruaril
riigivanema ja Riigikogu valimisteks. Autoritaarne Eesti. 12. märtsi riigipööre põhjused, ettevalmistamine, teostus; vabadussõjalaste arreteerimised, piirangud ajakirjandusele ja erakondadele. Vaikiva oleku kehtestamine parlamendi tegevuse lõpetamine, erakondade sulgemine, ametiühinguliikumise piiramine, Isamaaliidu ja kutsekodade loomine, tsensuuri kehtestamine, dekreediõiguse kasutamine. Vabadussõjalaste 8. detsembri mässukava. Uus põhiseadus Rahvuskogu ja 1937. aasta põhiseadus; Riigikogu VI koosseis, presidendivalimised ja Kaarel Eenpalu valitsus; juhitav demokraatia; opositsioon autoritaarse riigikorra vastu. Maanõukogu ja Ajutise Valitsuse tegevus 19181919 Teade Saksa vägede edasitungist tekitas Eestis ärevust. Maa okupeerimine ja Saksamaaga liidendamine oli muutumas tõsiasjaks. Vältimaks halvimat, moodustati 19. veebruaril 1918 erakorraliste volitustega Päästekomitee, kuhu kuulusid Päts, Konik, Vilms. 24. veebruaril
nõudma PS-e muutmist, lõpetada korralagedus riigis. Selle org. etteotsa kerkis veteran Andres Laika ja ideloogiliseks juhiks sai Sirk. Organisatsioone tekkis üle Eesti ja kuna see oli asutatud erusõdalaste organisatsioonina ja selle nõudmiseks kohati sarnanevad partei nõudmistega, on vabadussõjaväelasi e vapse võrreldud ka Itaalia fasistidega. 1930ndate lõpuks ühinesid kõik vapsid Vabadussõjalaste keskliiduks. Vapside ideoloogiajuhi Sirk'i juhtimisel töötasid oma PS-e muutmise kava välja ja see pandi rahvahääletusele. 1933 okt kiideti referendumil see heaks. See nägi ette muudatusi riiklikus korralduses: 1) Riigikogu- 50 saadikukohta 2) riigipea eraldati peaministrist, kuid nimega riigivanem, mitte president. Peaminister oma nimeda eraldi ametina. 3) valitukabineti tegevust pidi juhtima riigivanema
- Antanti (Prantsusmaa, Inglismaa, Usa, Venemaa) · läänerinne ja idarinne - "Läänerindel muutusteta" E.M.Remarque · Venemaa 1917. a. - Veebruarirevolutsioon - Oktoobrirevolutsioon NB! Sotsialism >kommunism NB! enamlased ehk bolsevikud (ehk kommunistid) 2. Eesti Esimeses maailmasõjas · rinne Riia lähistele 1915; saared 1917 · sõja mõjud · Veebruarirevolutsioon - rahutused - streigid, sest Nikolai II loobus troonist - 30. märtsil 1917 Eesti autonoomia (Jüri Vilms) - etniline Eestimaa kubermang (Jaan Poska), õigus esinduskoguks - suvel valiti Eestimaa kubermangu Ajutine Maanõukogu (Maapäev, 1. juuli 1917) · Oktoobrirevolutsioon - kommunistid (Viktor Kingissepp) - 15./28. nov 1917 kuulutab Maapäev end kõrgeimaks võimukandjaks Eestis · Eesti iseseisvumine - jaanuaris Eestimaa Päästmise Komitee (Päts, Konik, Vilms) - 23. veebruaril venelased lahkusid, 24. veebruaril iseseisvus - 24. veebruaril ametisse Eesti Ajutine Valitsus
Valimisõigus Riigipea- President eht peaminister Parteid- Mitmeparteiline erakondlik süsteem Ajakirjandus- Kehtib sõnavabadus, tähtsamad „Postimees“-Tõnisson, „Päevaleht“- Tallinn 7. Miks ja millal toimus üleminek autoritaarsele valitsemisele mida kujutas „vaikiv ajastu”? Autoritaarne Eesti- 12.03.1934-1940 Vapsid ehk veteranid, tahtsid uut põhiseadust ja karmikäelist võimu, st presidenti. Samuti mõjutas ülemaailme majanduskriis. „Vaikiv ajastu“- Kehtestati tsensuur, toimus riiklik propaganda talitus, saadeti laiali parlament, kehtis diktatuur, 1 partei süsteem (Mõjukamad poliitikud: K.Päts, Laidoner, Kaarel Eenpalu) 8. Kuidas arenes eesti majandus kahe maailmasõja vahelisel ajal? Tööstus 1920
riigipea puudus- nii tekkis oht, et seadusandlik võim domineerib täidesaatva võimu üle. Riigivanem ei saanud olla kahe võimu vahel,sest puudus õigus Riigikogu laiali saata ning valitsuse umbusalduse korral tuli tagasi astuda. Parlamendi tähtsus Eesti riigi juhtimisel muutus suuremaks. Esimene põhiseadus toimis kuni1930aastate algul vallandunud kriisini. Hea: Rahval suurem osalus poliitikas, kohalikud omavalitsused iseseisvad. Majanduselu Esimene samm radikaalne maareform, mille aluseks10,okt1919 vastu võetud maaseadus. Reformi käigus riigistati mõisate maa. Kokku loodi 35000 uut asundustalu. Kõigepealt said maad Vabadussõja sõjamehed, seejärel teised soovijad. Asunike põli polnud kerge, sest alustati mittemillestki,kuid tänu maaomanike töökusele jõudsid uued talud kiiresti järjele. Maareformi tulemusel asendus mõisamajandus talumajandusega. Pärast Vabadussõja lõppu algas kiire majandustõus.
· MUUDATUSED: · Keelati Vabadussõjalaste liikumised ( u. 400 arreteeriti ) · Piirati demokraatlikke vabadusi ( Tsensuur) · 1934 RIIGIKOGU saadeti laiali VAIKIV AJASTU 1934-1940 · Seadusi ei andnud välja parlament, vaid PÄTS neid nimet dekreetideks OPPOSITSIOON KEELATUD · 1935 Keelati erakonnad ISAMAALIIT, sinna kuulusid kõik tähtsad riigiametnikud · 1938 Poliitvangid vabastati , diktatuuri leebenemine · 1936 Kutsuti kokku RAHVUSKOGU, mis hakkas tegema uut Põhiseadust · 1937 III PÕHISEADUS hakkas ketima 1938 MUUTUSED: Valiti Riigikogu kahekojaline Riiginõukogu- ülemkoda 40 Riigivolikogu- alamkoda 80 rahvas valis Eestile valiti PRESIDENT 1938a. K. Päts juhitav demokraatia laiendati demokraatlikke vabadusi Rahvusterviklikkuse rõhutamine rahvusluse riiklik propageermine MAJANDUS Vabadussõjajärgne katse tööstuslikku arengut jätkata. Venelaste suur lahkumine.
1. Millist mõistet on iseloomustatud. Kirjuta täht+ mõiste. a. 1919. aastal Asutava Kogu poolt vastu võetud maaseaduse tulemusena loodud uued talud. Asundustalud b. Valitsusjuht EV I põhiseaduse järgi, kes täitis ka riigipea esindusülesandeid. President c. Periood Eesti ajaloos, mil parlament oli laiali saadetud, kehtis tsensuur. Autoritaarne Eesti d. Rahvuste omavalitsusõigus kultuurilistes küsimustes. e. Liit, mida püüti luua 1920. Aastail Poola, Soome, Eesti, Läti ja Leedu vahel. Balti liit f
ohvriks langesid miljonid inimesed. Nende maailmarevolutsiooniidee oli täitmatu soovunelm muuta kogu maailma kommunistlikuks. TAGAJÄRJED MAAILMALE: bolsevike maailmarevolutsiooniidee teostamine tõi kaasa revolutsiooni õhutamise ja hiljem selle puhkemise mitmes riigis. Nõukogude võimu ja vägivalla ohvriks langesid miljonid inimesed. 8. VEEBRUARIREVOLUTSIOONI, OKTOOBRIREVOLUTSIOONI JA SAKSA OKUPATSIOONI TAGAJÄRJED EESTILE. VEEBRUARIREVOLUTSIOON: E sai esimesena VM impeeriumis autonoomia, mis tähendas: E ametnikud, E Maapäev, E keel, E Kubermang P ja L-E, E rahvusväeosad. OKTOOBRIREVOLUTSIOON: E piirati demokraatlikke vabadusi, E Maapäev saadeti laiali, majanduse riigistamine. SAKSA OKUPATSIOON: puudus toiduainetest ja küttest, veeti välja kõike, mida sõda pidav maa vajas, kirju võis saata ainult lahtises ümbrikus ja saksa keeles, saksa keel. Kommunistide minemise ja sakslaste tulemise vahepeal kuulutati Päästekomitee poolt loodud ,,Manifest kõigile
Ajaloo arvestustöö nr 4. Eesti vabariik kahe maailmasõja vahel. 1. Millal ja millistel asjaoludel kuulutati Eesti autonoomseks? Millised muudatused sellega kaasnesid? Võimuorganid? 30. märts 1917, seetõttu, et veebruarirevolutsiooni tagajärjel astus tagasi Nikolai II ja võim läks Ajutise Valitsuse kätte, kes andis Vene impeeriumi vähemusrahvustele autonoomia. · Eesti alad liideti üheks kubermanguks, · Eestlased said võimu maakonna- ja linnavalitsuses, · Mindi üle eestikeelsele asjaajamisele Võimuorganid: Maapäev seadusandlik võim; Maavalitsus täidesaatev võim. 2. Kuidas ja millal tulid võimule enamlased? Milliseid muudatusi ellu viidi? Tegevuse eesmärk? Miks vähenes enamlaste populaarsus? 1917. a. Loodi Punaarmee, hakati ette valmistama relvastatud riigipööret võimuhaaramiseks, Asutav Kogu saadeti laiali
kaubanduse katkemine, halvenes tööjõu kvaliteet. Esimene maailmasõda tõi kaasa rahvusliku liikumine elavnemise.Need organisatsioonid aitasid kaasa võimude kavandatud üldise evakuatsiooni läbikukutamisele ning tõstatasid mõtte luua vene armee koosseisus Eesti rahvusväeosad. Esile kerkisid sotsialismist mõjustatud noored haritlased, sh Jüri Vilms, kes 1916. Aastal nõudis esimest korda, et Eestile antaks autonoomia. Compiegnei vaherahu 11.11.1918 lõpetas saksa okupatsiooni, alustasid taas oma tegevust Ajutine valitsus ja Maapäev. Saksa-Vene sõjategevus: Veebruaris 1918 (10.02) katkesid Bresti rahukõnelused, millele järgnes Saksa vägede üldpealetung kogu Idarindele 18. Veebruaril. Maapäeva Vanematekogu otsustas ära kasutada enamlaste põgenemisega tekkinud võimuvaakumit, et omariiklus välja kuulutada. 23.veebruaril
1915 rinne Riia all ◦ allveelaevad Eesti vetes 1917 sept Riia sakslastele 29. sept Saksa dessant Saaremaale 23. veebr 1917 – rahutused Petrogradis 3. märts – võim Ajutisele Valitsusele ◦ kaksikvõim 2. märts – rahutused Tallinnas 26. märts – eestlaste meeleavaldus Petrogradis 30. märts – määrus Eestimaa kubermangu valitsemise ajutise korra kohta ◦ Eestimaa kubermang, komissar J. Poska 23. mai – Ajutise Maanõukogu (Maapäeva) valimised 1. juuli – Maapäev tuli kokku ◦ Maavalitsus, J. Raamot, K. Päts Reformid ◦ rahvusväeosad, J. Laidoner ◦ eesti keel asjaajamiskeeleks 8. okt – Lääne-Eesti saared sakslaste käes 26. okt – Petrogradis võim VSDT(b)P kätte, Lenin 27. okt – võimu Eestis võtab üle Eestimaa Nõukogude
Eesti Vabariik 1920-1939 1. Eesti majanduslik arengut 1919 1940. a) maareform (millal, sisu, hinnang)- 1919, suurmaaomanduste riigistamine, riigi tagavaramaa loomine ja uute talukohtade loomine (asundustalud), tekkis ulatuslik väikeomanike kiht, palgatööliste osakaal vähenes oluliselt, mõisnikelt võõrandati loomad ja põllumajanduslik inventar, kerkisid uued majad, laudad, kõrvalhooned ja külad. Reform oli edukas b) rahareformid 1)1919- eesti mark (vastu võttis Ajutine Valitsus)
. .Mõisted 7- 9.................................................................................................................... .Isikud 10- 11................................................................................................................. Aastad 1 MÕISTED 1905.a. revolutsioon - Sankt Peterburg, verine pühapäev, tapeti Nikolai II, tekkisid poliitparteid 1934.a. riigipööre - sõjaväeline, Päts, Laidoner, Vapsid suleti, 12.märts Antant - kolmikliit RU, UK, FR Antikominterni pakt - nõukogudevastane propagandakampaania Atlandi harta - 1941: UK ja US vaheline sõja eesmärkide ja maailmakorralduse kokkulepped Autoritaarne ja totalitaarne diktatuur - üksikisikuline võim terves riigis Balkani sõjad (I ja II) - "1: 1912; Ser,Bul,Mont vs Türgi; Balkani rahvad soovisid vabaneda Tür ülemvõimu alt; Tür sai lüüa, kaotas kõik EU valdused (v.a. Istanbul).
Tegeles nii peaministri kui ka presidendina. 4) Eesti Vabadussõjalaste Keskliit suurim poliitiline liikumine Eestis, mis algselt koondas Vabadussõja veterane. Nõudis põhiseaduse muutmist. 5) Vaikiv ajastu ajastu, mil Riigikogu oli vaikivas olekus(autoritaarne riigikord). Tööl ei käidud, palka saadi. Algas 12 märts 1934, kui Päts ja Laidoner korraldasid riigipöörde. 6) Maareform olulisim ümberkorraldus majanduse alal, mõisnike maavaldused riigistati ja jagati soovijatele. Tekkisid asundustalud. 7) Võnnu lahing lahing Rahvaväe ja landesveerlaste vahel, mis lõppes eestlaste võiduga. Taastati Läti Ajutise Valitsuse võim ja Saksa väed viidi Baltimaadest välja. 8) Tartu rahu rahuleping Eesti-Vene vahel. Määrati idapiir, Venemaa pidi Eestit tunnustama. Olulisim välisleping kogu
Eesti tasand 1.poliitiliste erakondade kujunemine 2.kubermangude liitmine 3.eestlaste positsioonide tugevnemine omavalitsusorganisatsioonides 4.rahvusväeosade moodustamine 5. Maapäeva tegevus 6.enamlaste ebademokraatlik tegevus Venemaa tasand 1.tsaari loobumine võimust 2.Bresti rahuläbirääkimised 3.võimuvaakum 4.sõjaväe nõrkus Rahvusvaheline tasand 1.I MS sündmused sakslaste sõjaline edu 2.impeeriumide lagunemine 3.eeskujud: Poola autonoomia, Soome Sündmused 1917 märts Määrus Eestimaa kubermangu valitsemise ajutise korra kohta (1 kubermang). Eestimaa omavalitsuse seadus, Maapäev e Maanõukogu 15.11.1917 Maapäev kuulutas end kõrgeimaks võimuks Eestis, tulevase riigikorra määrab ära Asutav Kogu 1918 jaanuar Eesti Asutava Kogu valimised (Eesti tulevik), katkestati enamlaste poolt 18.02.1918 katkesid Bresti rahuläbirääkimised, Saksamaa alustas pealetungi 19.02
transpordivahendite tootmine. · Puudus tarbekaupadest, mille tõusid kiiresti, mistõttu kehtestati neile kaardisüsteem. · Saksa sõjalaevad blokeerisid merekaubanduse ning pommitasid Pärnut ja Kuressaaret. b) Veebruarirevolutsioon 1917 aastal. Kukutati keiser, kehtestati vabariik, võimule sai Ajutine Valitsus suund demokraatlikule riigile. c) Autonoomia - 30. märtsil kinnitas Eestile Ajutine Valitsus autonoomia ehk omavalitsuse, mille alusel: · Eestimaa ja Liivi kubermangu põhjaosa liideti ühtseks rahvuskubermanguks. · Kubermangu valitsuses asendati vene ametnikud eestlastest ametnikega. · Uue haldusüksuse etteotsa asus keskvalitsuse poolt ametisse nimetatud kubermangukomissar Jaan Poska ja tema abistamiseks Maanõukogu. · Kohalik võim koondus eestlaste kätte. · Ametlikuks asjaajamise keeleks sai eesti keel.
liidrite(K.Päts, J.Tõnisson) esiletõusu ning ka osalemist omavalitsuste juhtimises. 1917.a. Eestis Veebruarisündmuste keskpunktiks oli Tallinn, kus aktiivsust näitasid üles venelastest vabrikutöölised ja sõjaväelased. Nagu mujal Venemaal kujunes ka Eestis välja kaksikvõim. Üheltpoolt teostasid seda Ajutise Valitsuse poolt ametisse määratud kubermangukomissarid, teiselt poolt Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogud. Eestlaste üheks esmaseks eesmärgiks sai autonoomia saavutamine Vene riigi koosseisus. Märtsi lõpus loodi autonoomne Eestimaa kubermang Venemaa koosseisus, mida juhtis Ajutise Valitsuse komissar (J.Poska) ning valimiste teel tuli moodustada Ajutine Maanõukogu ehk Maapäev. Senised vene ametnikud asendati eestlastega, asjaajamiskeeleks sai eesti keel. Asuti rahvusväeosade moodustamisele (1. Eesti Polk). 1917.a. suvel kujunesid välja Eesti erakonnad: Eesti Demokraatlik Erakond (juht J
Samas omasid ühiskonnas väga suurt mõjuvõimu tööliste ja soldatite saadikute nõukogud, kes olid palju radikaalsemate ja vasakpoolsemate vaadetega. Näiteks esindas töölisi Petrogradi Nõukogu, mis koosnes enamlastest ja mille eesotsas kükitas Lenin ning millel oli väga suur mõju. Autonoomia Eestis Revolutsiooni tulemusena ühendati kogu Eesti ala üheks administratiivalaks Eestimaa kubermanguks, millele anti 1917.a. 30. märtsil piiratud autonoomia. Kubermangukomissariks määrati Jaan Poska. Maanõukogu Vastavalt tuli rahva poolt valitud Maanõukogule ehk Maapäevale üle anda senised aadli omavalitsuse ja kubermanguvalitsuse ülesanded. Kubermanguvalitsuses, sellele alluvates ametkondades ja maakondade tasandil asendati senised vene ametnikud eestlastega; asjaajamiskeeleks kuulutati eesti keel. 1917.a. suvel hakati looma rahvusväeosi. Vastavalt Ajutise Valitsuse poolt kehtestatud loale kujunesid 1917.a
kuid Prantsusmaa nõudis hoopis pealelöögi alustamist Ida-Preisimaal. Kuna Venemaa ei suutnud piisavalt rünnakut ette valmistada, ründas Saksamaa neid Hindenburgi ehk tsepeliiniga ja lõi sellega Venemaa pealetungi tagasi, purustades Vene armee ning sundides neid Ida-Preisimaalt lahkuma. Sõja mõju Eestile ligi 100 000 mobiliseeriti ning toodi sisse umbes 200 000 vene sõdurit. Sellega kaasnes inflatsioon, tehaste evakueerimine, rahvusväeosade ja autonoomia idee ning rahulolematus tsaarivõimuga. 1. maailmasõja lõpp ida- ja läänerindel, tagajärjed (palju hukkunuid, ev väljakuulutamine), sealhulgas Eestile. Olulised muutused Euroopa kaardil. Läänerindel liitlasteta jäänud Saksamaa olukord oli lootusetu. Wilhelm 2. oli sunnitud troonist loobuma ning Saksamaa kuulutati seejärel vabariigiks. Kuna vabariik kuulutati välja Weimaris, hakati seda riiki nimetama Weimari vabariigiks. 11. 11. 1918 kirjutas Saksa delegatsioon
õigusega ise dekreete välja anda, Riigikogu seadusi vetostada, Riigikogu laiali saata. 1934. a märtsis pidid toimuma uue Riigikogu ja riigivanema valimised Riigivanema kandidaadid K. Päts, J. Laioner, A. Larka, A. Rei "Vaikiv ajastu" Eestis 1934 -1940 12.märtsi 1934 riigipööre Korraldasid peaminister K. Päts ja sõjaväe ülemjuhataja J. Laidoner kehtestasid 12.03.1934 riigis 6 kuuks kaitseseisukorra väitega, et vapsid valmistasid ette riigipööret Riigikogu ja riigivanema valimised lükati edasi. 3) vabadussõjalaste organisatsioonid suleti, u 400 liiget arreteeriti (enamus lasti vabaks ja mõned said tingimisi karistada). 3) poliitilised koosolekud ja meeleavaldused keelati 6) Siseministriks määrati Karl Einbund (Kaarel Eenpalu) - kujunes kolmandaks võtmeisikuks autoritaarse reziimi kehtestamisel 7) Kaitseseisukorda pikendati aastast aastasse
* - moodustatakse karistussalgad (massimõrvad, talude põletamine, ihunuhtlused, asumisele ja sunnitööle saatmine..) * ajalehed sulgeti, erakonnad aeti laiali, kodanikuõigused kaotati.. * luuakse uus poliitiline reaalsus piiramatu isevalitsus asendatakse konstitutsioonilise duumamonarhiaga * rahvas saab valida riigiduuma ja selles ka ise osaleda * töötingimuste paranemine * ametiühingute lubamine * ülikoolidele antakse autonoomia * emakeelsete erakoolide lubamine * algkoolis emakeele lubamine * 1. põhiseadus * riigiduuma kokkukutsumine * haridusseltsid * eestlased näitavad ennast aktiivse poliitilise jõuna Muutused (näidetega ) rahvuskultuuri arengus pärast 1905.a. * rahvuskultuuri hüppeline areng (seltside loomine, emakeelse hariduse laienemine, ülikoolide autonoomia..) * kultuuriruum kahestub * hakati nõudma kolme keelt (eesti, vene, saksa) - keeleuuenduslikud suunad - sõnavara
vallutuspoliitika. 2)imperialistlike riikide taotlused enne esimest Ms. 3) milliseid lepinguid sõlmisid suurriigid sõja eel, miks ja millised sõjalised liidud kujunesid. 4) miks nim. Balkanit Euroopa püssirohu tünniks? 5) kes sõdib Antanti poolel idarindel, läänerindel. 6) nim. Suurriikide vastuolusid ja taotlusi, mis olid seotud Balkaniga. Nim sõjalisi konflikte selles piirkonnas enne 1 Ms. 7) millise rahuga lõppes 1 Ms. 8) millised poliitilised sündmused müjutasid 1 Msi käiku? Põhjenda oma arvamust. 9) mõisted ja nimed 1 Ms-is ja pärast seda. Separaatrahu (saksamaa ja venemaa vaheline rahu, Bresti rahuleping)- eraldi sõlmitud rahuleping vaenlasega, liitlastega arvetamata, Franz Ferdinand, positsioonisõda, dominioon- valgete kolooniad, mille eesotsas olid valged inimesed ja esines sisemine iseseisvus( uus- meremaa, austraalia, Kanada, Iirimaa), 10) millal ja milleks loodi rahvasteliit, rahvasteliidu struktuur. Millised olid rahvasteliidu tugevad ja nõrgad küljed? Lk 92
välispoliitilisse isolatsiooni (eraldatus). Miks sattus Eesti 1930.datel aastatel välispoliitilisse isolatsiooni ? v. 1) Seda isolatsiooni soodustas K.Pätsi autoritaarne võim (sama terves Ida-Euroopas) 2) suurriigid otsustasid välispoliitilisi küsimusi (MRP 23.aug 1939) 3) demokraatlike riikide (ingl, prant.) lepitus poliitika Saksamaa suhtes (Müncheni leping). Kas Eestis oli hädavajalik kehtestada vaikiv ajastu (1934 märts - 1940) ? v. Oli , muidu oleksid vapsid riiki juhtima hakanud. Nii sise- kui välispoliitiline olukord nõudis seda .Liiga aeglane otsustamine demokraatial. Väliselt mõjutas seda majanduskriis ja enamikes ida- euroopa riikides oli autoritaarne võim. Eesti iseseisvuse kaotus Põhjused: Kas rahvusvaheline olukord ? Või Eestis tehtud valed otsused. Anna hinnang Pätsi tegevusele vabariigi algus aastatel . Päts oli Eesti vabariigi väljakuulutamise üks eestvedajaid , loodi Päästekomitee, Iseseisvusmanifesti
Eesti rahvaerakonna ja Kristliku rahvaerakonna saadikud suhtusid sundvõõrandamisse halvasti, kuna nad lahkusid enne hääletust protesti märgiks. Teistel erakondadel ei olnud selle vastu ilmselt midagi, kuna otsus võeti vastu üsna üksmeelselt. Maareformi tähtsus: 1)Kadusid varasemad teravad vastuolud, kuna klassidevahelised erinevused ei olnud enam nii suured ming rahvas sai endale rohkem õigusi 2)Eestlased said endale maad ja talud, nende olukord muutus paremaks, tekkis Eesti Vabariigile lojaalne väikeomanike kiht. MAJANDUSTÕUS 20. AASTATE ALGUL PÕHJUSED MILLES SEISNES? MILLAL JA KUIDAS LÕPPES? 1)Maareformi elluviimine 1)Eestlased said maad jatekkis 1923. a tabas Eestit 2)Tööstuse kiire areng hulgaliselt talusid majanduskriis. Riigis puhkes
poliitilises elus tegutsemise kogemust. Eestlaste katsed poliitikat teha lakkasid peaaegu täielikult, kui algas venestamine. 1896 Postimehe toimetajaks sai Jaan Tõnisson. 19. saj lõpul ja 20. saj algul oli poliitika tegemine siiski üsna arglik. Rahvamassid jäid poliitikast kõrvale. Pöördepunktiks sai 1905. aasta revolutsioon. Sel aastal läksid poliitilised ideed kõige laiematesse rahvamassidesse, väga kiiresti, järsult, jõuliselt. Demokraatia, vabariikliku riigikorra ja autonoomia soovimise juured olid jõudnud tänu sellele rahva teadvusse. Poliitilise ärkamise aeg lõppes tõenäoliselt 1917. a veebruarirevolutsooniga. I üleminekuperiood 1917-1920-21 omariikluse rajamise aastad 1917 varakevad eestlaste peamised asualad ühendati rahvuskubermanguks, sellele anti laialdased omavalitsuslikud õigused. Kuni sügiseni jäi Eesti Kubermang siiski Vene impeeriumi koosseisu. 15.11.1917 vana kalendri järgi teoreetiline murrang veebruar 1918 23
Kordamine kontrolltööks Lähiajalugu I Eesti osa Daatumid: 1. 30.03.1917 - Eestimaa kubermangule anti eesti rahvuslike jõudude nõudel piiratud autonoomia 2. 24.02.1918- Tallinna sadamast lahkusid viimased enamlaste üksused ning Päästekomitee kuulutas välja Eesti iseseisvuse (Eesti demokraatliku vabariigi) 3. 28.11.1918 - algas Vabadussõda Eesti vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel 4. 23.06.1919 -Võidupüha. Eesti väed purustasid Landeswehri (Lätis tegutsevad saksa üksused) Võnnu ümbruses toimunud lahingus 5. 2.02. 1920- Tartu rahu sõlmimine Eesti iseseisvust tunnustat 6. 15.06
Eesti tuntumate romaanikirjanike ja luuletajate töid tõlgiti võõrkeeltesse. Mitmes Euroopa riigi pealinnas toimusid eesti kunstinäitused. Kõige tuntum eesti kunstnik oli Eduard Viiralt. Jõudsalt arenes isetegevus. Jätkus kohalike laulupidude ja muusikapäevade traditsioon. Loodi rohkesti uusi laulukoore ja orkestreid. Korraldati üldlaulupidusid. Eesti sportlased tõid olümpiamängudelt 19 medalit, laskespordis saavutati kahel korral maailmameistritiitel. 30.märts 1917- Eesti saab autonoomia 24.veebr. 1918- Eesti vabariigi väljakuulutamine, vabariigi ajutise valitsuse moodusatmine 28.nov 1918- Vabadussõja algus Apr 1919- Asutava Kogu (parlamendi) valimised 23.juuni 1919- Võnnu lahing Võidupüha 2.veebr. 1920 Tartu rahu 1. dets. 1924- kommunistide mäss Tallinnas 1920- maareform 12.märts 1934 sõjaväeline riigipööre 23.aug. 1939-MRP 28.sept. 1939 vastastikuse abistamise leping 17.juuni 1940- NL okupeeris balti riigid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
