· aktiivne valimisõigus e. hääleõigus - kodanike õigus osaleda saadikute valimisel esinduskogudesse või osaleda referendumil, EV alates 18.eluaastast · passiivne valimisõigus e. kandideerimisõigus - kodanike õigus kandideerida esinduskogudesse jm KOV volikogu - alates 18. eluaastast RK - alates 21. eluaastast EP - alates 21. eluaastast President - alates 40. eluaastast · mandaat - saadikule antud volitus esindada ja kaitsta valijate huve (koht esinduskogus) EV põhiseadus hääleõigusest § 56. Kõrgeimat riigivõimu teostab rahvas hääleõiguslike kodanike kaudu: 1) Riigikogu valimisega; 2) rahvahääletusega. § 57. Hääleõiguslik on Eesti kodanik, kes on saanud kaheksateist aastat vanaks. Hääleõiguslik ei ole Eesti kodanik, kes on kohtu poolt tunnistatud teovõimetuks. § 58
(Eestis on seaduste järgi europarlamendi ja kohalike valikogude valimistel avatud nimekirjad, kuid Riigikogu valimistel kasutatakse nii avatud kui suletud nimistute põhimõtet. See tähendab, et partei juhatus koostab küll kandidaatide nimekirja, kuid erandi moodustavad need kandidaadid, kes koguvad oma valimisringkonnas lihtkvoodi jagu hääli, sest siis osutuvad nad automaatselt valituks Riigikokku, olenemata sellest, mitmendal kohal nad nimekirjas paiknesid. Need hääled, mis kandidaat kogus üle kvoodi, kantakse üle tema nimekirjakaaslastele. Populaarne kandidaat saab nii toetada erakonnakaaslasi, kellel endal kvoodid puudu jää, ning suurendada sedasi kogu erakonna esindatust. Näiteks viimastel Riigikogu valimistel kogus Edgar Savisaar niipalju hääli, mis võimaldasid veel peale tema mitmel erakonnakaaslasel pääseda parlamenti). Kolmandaks tunnusjooneks on mitmemandaadilised valimisringkonnad, kus osutub valituks mitu inimest.
ning nendel häältel on võrdne kaal. Teatud piirangud tulenevad proportsionaalse valimissüsteemi mõnest iseärasusest. Näiteks Eestis kehtiva 5% valimiskünnise puhul ei pääse kompensatsioonimandaatide jaotamisel riigikogusse erakond, kes kogub alla 5% valijate antud häältest. Sellise erakonna liikmetel on võimalik saada Riigikokku vaid siis, kui kogutakse kas isikumandaat või ringkonnamandaat. Ülejäänud hääled lähevad aga ,,kaduma". Erandlikult huvitavad olid 1989. aasta kohalikud valimised Eestis: valijal oli tookord õigus seada kandidaate oma eelistuse järgi pingeritta. 6. VALIMISED ON OTSESED Valija annab tavaliselt oma hääle otseselt kas saadikukandidaatidele või kandidaatide nimekirjale. (Viimast valimisviisi kasutatakse enamasti siiski kahekojalise parlamendi puhul ülemkoja valimisel). Otsesed valimised
Ehk maksimaalselt suur osa elanikkonnast saab osa võtta ning piiranguid on võimalikult vähe. Eestis kehtivad ainult: o Vanuseline tsensus (18.a, et valida, 21.a riigikokku, 40.a presidendiks) o Kodakondsus tsensus o Paiksus tsensus (Lk. 66 tabel naiste valimisõigus) · Eristatakse aktiivset ja passiivset valimisõigust. Aktiivne on õigus valida ja passiivne õigus olla valitud. · Valimised on ühetaolised. Tähendab, et kõik hääled on kaalult võrdsed, seega peab iga valitava taga olema umbes sama arv hääli. · Igal valijal on üks hääl. Igal valijal peab olema võrdne arv hääli. · Hääletamine on salajane. Keegi ei tohi su valimist mõjutada. Salajasuse põhimõtte on ohtu seadnud elektroonilised valimised ning seetõttu on lubatud kuni valimiste päevani oma häät muuta. · Valimised peavad olema otsesed. Hääl peab minema otse mingile erakonnale või kandidaadile
saanud inimene tõuseb ettepoole ja seega sõltub parlamenti pääsemine valijate toetusest. Suletud nimekirja puhul uut pingerida ei moodustata, parlamenti pääsemise otsustab erakond. Kodanikud saavad mõjutada vaid seda, mitu inimest parlamenti valitakse. Süsteemi peamisteks puudusteks on keerukus ja erakondade suur mõju. Samuti kipub hajuma saadiku isiklik vastutus. Süsteemi plussiks on see, et valijate hääled ei lähe kaduma, kuna need kantakse üle. Samuti on paremini tagatud väikeparteide huvid Eestis rakendatakse proportsionaalseid e võrdelisi valimisi. Millised on demokraatlike valimiste tunnused? Valimisõigus on üldine, kuid kehtivad vanuse-ja kodakondsuspiirang. Valimistel on vaba konkurents, kandidaatide ülesseadmisõigus on igal legaalselt tegutseval parteil. Valimised on võrdsed, see tähendab, et kandidaatidel on võimalikult võrdsed tingimused oma vaadete propageerimiseks
. Kõige püsivamad on olnud valija vanusega seotud nõuded. Vanusepiirang kehtib nii hääleõiguse kui ka kandideerimisõiguse puhul. Enamikes riikides saad hääletada alates 18. eluaastast, kandideerimise vanusepiirangud on erinevad. Eesti põhiseadus lubab kohalikku volikokku kandideerida 18-aastaselt. Riigikokku või europarlamenti 21- aastaselt ning presidendi kohale 40-aastaselt. Kandidaatide üleseadmise õigus on igal legaalselt tegutseval parteil, kodanik võib ka iseenda kandidaktuuri esitada. Iga erakond otsustab, kui palju kandidaate, keda ja millistes valimisringkondades ta üles seab. Tavaliselt tegutseb riigis 4-5 tugevat erakonda ja hulk pisiparteisid, mis loobki konkurentsi erakondade vahel. Erinevalt mittedemokraatlikest valimistest konkureerub siin ühele saadikukohale mitu erinevate välajvaadetega kandidaati. Valimiskampaaniaga saab hääletajate eelistusi mõjutada, seepärast on oluline tagada
VALIMISED Demokraatlike valimiste tunnused: Kandidaate on ühele saadikukohale mitu Kõigil on võrdne võimalus oma vaateid propageerida Kodanikul on õigus teha valik iseseisvalt ja hoida seda saladuses Hääled loetakse ausalt ning tulemused avalikustatakse täielikult Enamikus riikides, ka Eestis, antakse teovõimelisele kodanikule hääleõigus siis, kui ta on saanud 18-aastaseks. Kohalikel valimistel on õigus hääetada ka selles paikkonnas püsivalt elavail välismaalastel, kuid saadikuiks nad kandideerida ei saa. Eesti kodanikul on õigus saada valituks valla/linna volikogusse alates 18. eluaastast, Riigikogusse alates 21. eluaastast. Valla ja
Valimispäeval ei tohi enam teha valimispropagandat, valijaid hirmutada ega meelitada. Kandidaate võib üles seada legaalselt tegutsev partei või inimene iseenda. 3. Valimised on ühetaolised ehk võrdsed Kõigil on võrdsed tingimused oma vaadete propageerimiseks. Seda reguleeritakse õigusaktidega. Levinuim riikliku sekkumise viis on rahaliste annetuste ja kampaaniakulude ülempiiri kehtestamine. Kõik hääled on kaalult ühetaolised (igal 1 hääl, mõnes riigis 2). Peamised valimissüsteemid. Valimissüsteemi tundmine on vajalik nii hääletajale kui kandideerijale. Miks???? Majoritaarne süsteem ehk enamusvalimised. Inglismaa, USA jt. ISELOOMULIKUD JOONED: · Ühemandaadilised valimisringkonnad · Valituks osutub igas ringkonnas vaid üks kandidaat, kes kogub teistest rohkem hääli.
Naiste osalus poliitikas Austria 31,3% Holland 31,0% Island 33,3% Taani 45,0% Soome 44,4% Norra 42,1% Rootsi 55,5% Saksamaa 35,7% Prantsusmaa 37,9% Valimistel on vaba konkurents · Vabadus kandideerida ja hääletada oma isiklike veendumuste kohaselt (kartmata survet või tagakiusamist) · Kandidaatide ülesseadmise õigus on igal legaalselt tegutseval parteil, kodanik võib ka iseenda kandidatuuri esitada. (erakond ise otsustab, kui palju, keda ja millistes valimisringkondades kandidaate üles seab) · Tavaliselt esineb riigis 4-5 tugevat erakonda ja hulk pisiparteisid, mis loob konkurentsi erakondade vahel. Valimised on ühetaolised ehk võrdsed · Valimiskampaaniaga saab mõjutada hääletajate eelistusi (seega oluline tagada parteidele ja
atmosfäärihelendust (virmalisi). Otsene ja esindus demok: otsene e. vahetu demok oli iseloomulik Antiik-Kreekale, kus linnakodanikud otsustasid avaliku elu küsimusi vahetult rahvakoosolekutel. Seda nim. ka klassikaliseks demok. Riigi tasandil on otsene demok. teostamise viisiks rahvahääletus e. referendum. Nüüdse demokraatia peamine vorm on esindus e. vahendatud demok. - rahva nimel teostavad võimu valitud esindajad. Mandaat - saadikule antud volitus esindada ja kaitsta valijate huve, tähendab saadiku kohustust otsuste tegemisel inimestega, kes ta saadikuks on valinud. Mandaat annab saadikule v erakonnale õiguse tegutseda ning oma valimisprogrammi ellu viia. osalus ja elitaar demokraatia : osalus demok iseloomustab kodanikkonna pidev ja mitmekülgne kaasatus poliitikasse. Kodanikul on võimalus osaleda ka küsimuste arutamisel ja otsuste vormimisel. Elitaar demok- keskpunkti moodustab huvide
Eesti põhiseadus lubab kohalikku volikokku kandideerida 18 aastaselt , Riigikokku ja europarlamenti 21 aastaselt ning presidendi kohale 40- aastaselt. Valimistel on vaba konkurents Konkurents ja õigus teha oma valik sõltumatult kuuluvad avatud ühiskonna kõikide valdkondade juurde. Valimiste korraldamisel tähendab see ,,vabadust kandideerida ning hääletada oma isiklike veendumuste järgi. Kandidaatide ülesseadmise õigus on igal legaalselt tegutseval parteil, kodanik võib ka iseenda kandidatuuri esitada. Tavaliselt tegutseb riigis 4-5 tugevat erakonda ja hulk pisiparteisid , mis loobki konkurentsi erakondade vahel. Valimised on ühetaolised või võrdsed Valimiskampaaniaga saab hääletajate eelistusi mõjutada , seepärast on oluline tagada kõigilekandideerivatele parteidele ja üksikkanditaatidele võimalikult võrdsed tingimused oma vaadete propageerimiseks. Valimiste ühetaolisus seisneb ka selles ,et kõik hääled on kaalult ühetaolised
Enamikes riikides võib hääletada alates 18. eluaastast. Konkurents ja õigus teha valik sõltumatult kuuluvad avatud ühiskonna kõikide valdkondade juurde. Valimiste korraldamisel tähendab see vabadust kandideerida ning hääletada oma isiklike veendumudte järgi, kartamata survet või tagakiusamist. Valimiste päeval on keelatud igasugune valimispropaganda, valijate hirmutamine või meelitamine. Kandidaatide ülesseadmise õigus on igal legaalselt tegutseval parteil, kodanik võib ka iseenda kandidatuuri esitada. Tavaliselt tegutseb riigis 4-5 tugevat erakonda ja hulk pisiparteisid, mis loobki konkurentsi erakondade vahel. Valimiskampaaniaga saab hääletajate eelistusi mõjutada, seepärast on oluline tagada kõigile kandideerivatele parteidele ja üksikkandidaatidele võimalikult võrdsed tingimused oma vaadete propageerimiseks. Valimiste ühetaolisus seisneb ka selles, et kõik hääled on kaalult ühetaolised ning igal valijal on ainult üks hääl.
ühinemist ja kaheparteisüsteemi kujunemist. Ühe erakonna enamus parlamendis tagab stabiilse valitsuse. Kaheparteisüsteem on kõige selgemini välja kujunenud briti poliitilise kultuuriga riikides. Erakonnad suunavad oma programmi keskmisele valijale, seetõttu on need mõõdukad. Väike ülekaal valimistel toob kaasa suured muutused erakondade mandaatide arvus ja valitsuse vahetumisel ka poliitikas. Valitsuse programmiks on võitja programm. Kaotsi lähevad kaotajatele antud hääled ja võiduks vajaliku määra ületanud võitjale antud hääled. Üheks valimistulemustega manipuleerimise meetodiks oli nn Gerrimander (Massachusettsi kuberneri Elbridge Gerry 1812 tehtud valimisringkondade järgi), kus ringkonnad moodustatakse nii, et opositsioon jääb enamuses ringkondades nappi vähemusse või koondatakse opositsioon mõnda üksikusse ringkonda, kus nende hääled ületavad võiduks vajaliku ülemääraselt, kuid enamuses ringkondades jäävad vähemusse.
Riigi tasandil on selleks referendum, mida kasutatakse tänapäeval üha rohkem. Esindusdemokraatia ehk vahendatud demokraatia- Rahva nimel võimu teostavate esindajate valimine. Kodanik on oma otsuse delegeerinud saadikutele. Sealne põhiküsimus on, et kuidas säilitada häid suhteid valijate ja valitavate vahel. Selle peamiseks ühendavaks seoseks on mandaat. Ühelt poolt on saadik kohustus arvestada otsuste tegemisel inimestega, kes ta saadikuks on valinud. Teiselt poolt annab mandaat saadikule või erakonnale õiguse tegutseda ning oma valimisprogrammi ellu viia. 2.Valimised 2.1.Valimiste funktsioon Tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vahetumine; Korraline valimine- teatud ajavahemiku möödudes; Vahendada võimudele kodanike nõudmisi. 2.2.Valimisõigus Eestis (kohalikud omavalitsused, Riigikogu, president, Euroopa Parlament) Kohalike omavalitsuste, riigikogu, presidendi ja Euroopa Parlamendi hääletamiseks peab isik olema 18-aastane
Demokraatia esineb kahel kujul: o otsene e. vahetu demokraatia (rahvas teostab riigivõimu otseselt referendumite ja parlamendivalimiste ajal). Klassikaline demokraatia. Riigi tasandil on otsese demokraatia teostamise peamine viis referendum e. rahvahääletus. o esindus- ehk vahendatud demokraatia (inimesed valivad kedagi enda esindajateks kuni parlamendini välja ja usaldavad neid inimesi enda eest küsimusi arutama ning otsuseid tegema). Ka liberaalne demokraatia. Mandaat on saadikule antud volitus esindada ja kaitsta valijate huve. Esindusdemokraatia variandid: elitaardemokraatia võim koondub kitsa grupid professionaalsete poliitikute kätte osalusdemokraatia kodanikud kaasatakse kodanikuühiskonna kaudu otsustusprotsessi Põhiseaduslikkus ehk konstitutsionalism on valitsemine, kus võimu teostatakse piiratud või seadusega määratud viisil. Mittedemokraatliku korda nimetatakse tavaliselt diktatuuriks. Diktatuur tähendab
18-aastaselt, Riigikokku ja europarlamenti 21-aastaselt ning presidendi kohale 40- aastaselt. 3 2.2 Valimistel on vaba konkurents: Valimiste korraldamisel tähendab see vabadust kandideerida ja hääletada oma isiklike veendumuste järgi, st valimiste päeval on keelatud igasugune valimispropaganda ja nõustamine. Kandidaatide ülesseadmise õigus on igal legaalsel parteil või ka kodanikul endal. Riiklik valimiskomisjon kontrollib esistatud dokumentide vastavust seadusele. Tavaliselt tegutseb 4-5 tugevat erakonda ja hulk pisiparteisid, mis loob konkurentsi erakondade vahel. 2.3 Valimised on ühetaolised ehk võrdsed: Et mitte mõjutada valijate eelistusi, tagatakse kõigile kandideerijatele võimalikult võrdsed tingimused oma vaadete propageerimiseks. Selleks on õigusaktidega reguleeritud valimispropaganda tegemine ja valimiskampaania rahastamine.
Ei rakendata inimõigusi rikkuvaid piiranguid tulenevalt soost, usust või rassist. Siiski rakendatakse teatud valimispiiranguid e, -tsensusi: · Vanusetsensus nii aktiivse kui passiivse valimisõiguse korral · Kodakondsustsensus · Tervisetsensus (PS Pt.7): "...on kohtu poolt tunnistatud teovõimetuks." · Kirjaoskustsensus arengumaades · Paiksustsensus kohalikel valimistel 2)Ühetaolised e võrdsed st · Kõik hääled on kaalult ühetaolised jai gal valijal on ainult üks hääl · Tagada kõikidele kandideerivatele parteidele võimalikud võrdsed tingimused oma vaadete propageerimiseks 3)Otsesed st valija annab oma hääle otseselt kas saadiku kandidaadile või kandidaatide nimekirjale. 4)Salajased st puudub kontroll valija tahteavalduse üle. Keegi ei tea, kelle poolt valija hääletas. 5)Regulaarsed st korralised valimised toimuvad korrapäraselt teatud ajavahemiku möödudes (PS pt
demokraatia. Esindusdemokraatia tuumaks on esindajate valimine, kes rahva nimel võimu teostavad. Kodanikkond (rahvas) ise ei osale vahetult ja alaliselt otsustamises, ta on oma õigused delegeerinud saadikutele. Seega piirdub rahva osavõtt valitsemisest hääletamisega teatud aja järel toimuvatel valimistel. Esindusdemokraatia põhiküsimus on see, kuidas hoida usaldusväärset ja toimivat sidet valijate ning valitute (rahvasaadikute) vahel. Selleks ühendavaks seoseks on mandaat – saadikule antud volitus esindada ja kaitsta valijate huve. Ühest küljest tähendab mandaat saadiku kohustust arvestada otsuste tegemisel inimestega, kes ta saadikuks valisid. Teisest küljest annab mandaat saadikule või erakonnale õiguse tegutseda ning oma valimisprogrammi ellu viia. Valitsusparteid väidavad reforme tehes sageli, et kuna kodanikud valimistel nende poolt hääletasid, andsid nad sellega poliitikutele mandaadi, st kiitsid heaks just niisuguse poliitika.
Erakonna siseelu: Juhid - > aktivistid - >liikmeskond - >poolehoidjad ja valijad 1 Iseloomusta üldiselt põhilisi erakonnasüsteeme. Põhilisederakonnasüsteemid: 1)üheparteilisus 2)mitmeparteilisus- mittepüsivad 3)kaheparteisüsteemid 4)domineeriva partei süsteemid (5) Valimised 1 Iseloomusta üldiselt põhilisi valimissüsteeme. Majoritaarne valimissüsteem valimistel enim hääli saanud partei saab võimule,vähemuse hääled lähevad kaotsi ja nende huvid jäävad esindamata. 7 Proportsionaalne valimissüsteem - 1 Tutvusta rahvaesinduse valimisõiguse laienemist ajas ja sellega seotud põhilisi küsimusi. · Võitlus üldise valimisõiguse eest: meestel esimesena 1848 S veitsis, naistel 1893 Uus- Meremaal (1905 Soomes)
üksikute kandidaatide poolt. Suurem tõenäosus on valituks saada neil, keda partei on nimekirjas ettepoole pannud. (Hispaanias, Portugalis) Valimiskünnis-paneb paika, mitu protsenti hääli peab erakond üleriigilistel valimistel koguma, et üldse saada kohti parlamendis. Eestis on valimiskünnis 5%, alla selle kogunud hääli parteid riigikokku ei pääse. 5. Valimiste põhimõtted. Otsene-valimistulemuse määravad valijate hääled, mitte miski muu. Salajane-igaüks hääletab eraldatud valimiskabiini ning teistel pole õigust tema valikut teada saada. Ühetaolised- iga kodaniku häälel on võrdne kaal ja pole priviligeeritud kodanikke, kellel on mingil põhjusel mitu häält. Regulaarsed- valimised toimuvad kindla ajavahemiku, harilikult iga 4-6 aasta järel. Vaba- kõik valimisõiguslikud kodanikud saavad neil osaleda hääletades või ise kandideerides
Tänapäeval kohalikus omavalitsuses, kus rahva kaasamine poliitikasse on lihtsam. Riigi tasandil teostatakse referendumeid ehk rahvahääletusi. Esindusdemokraatia on nüüdisdemokraatia peamine vorm. Tuumaks on rahva nimel võimu teostavate esindajate valimine. Rahvas ei osale vahetult ja alaliselt otsustamises, vaid on oma õigused delefeerinud saadikutele. Rahva osavõtt piirdub hääletamisega valimistel. Mandaat- saadikule antud volitus esindada ja kaitsta valijate huve. Mandaat reguleerib valitute ja valijate vahelisi suhteid ning piirab valitute tegutsemist. Demokraatia võimalused: Kaitseb üksikisikut võimu eest ja kaitseb tema vabadust, kuna valitsemine on seadusega piiratud; Edendab haritust ja sotsiaalset kapitali, võimaldades inimesel olla informaaritud ja osaleda poliitikas; Tugevdab inimeste ühtekuuluvust ja solidaarsust; Edendab ühist ja individuaalset heaolu, tagab poliitilise tabiilsuse, kuna poliitikud peavad
1992 põhiseaduse vastuvõtmiseks ja 2003 põhiseaduse täiendamise seaduse vastuvõtmiseks, mis lubas kuuluda EL. Siis oli ka küsitlus (tulemus pole siduv) EL astumiseks. Põhiseadus ei luba välislepingut rahvahääletusele panna (§ 106). Riigikogu otsustab nii hääletusele pandava küsimuse, hääletamisele pandava eelnõu kui ka hääletamise korraldamise. Muu riigielu küsimuse rahvahääletusele paneku korral ei sõltu vastusest Riigikogu mandaat ja erakorralisi valimisi ei saa tulla. Kui rahvas lükkab tagasi eelnõu, siis on mandaat läbi ja erakorralised valimised. Mõningaid põhiseaduse peatükke saab muuta ainult rahvahääletusega, vt § 162 (miks?). Eestis ei saa vastandada riigipea rahvast parlamendile, nagu nendes riikides, kus rahvahääletuse otsustab riigipea. Kui rahvahääletusele pandud eelnõu kukub läbi,
· Hübriidne süsteem ühendatakse mõlema süsteemi põhimõtted o Pooled parlamendikohad jagatakse ühel, teised teisel põhimõttel o Igal valijal on kaks häält üks kandidaat tema regioonist, teine üleriigilisest valimisnimekirjast o Venemaa, Itaalia, Saksamaa, Leedu, Ungari o Erakondlikud ja regionaalsed huvid on paremini tasakaalus Eesti valimissüsteem · Proportsionaalsed valimised, 5% künnis, 12 ringkonda, igas 6-13 mandaati · Valituks osutumiseks peab kandidaat koguma hääle miinimumnormi kvoodi o Need hääled, mis kandidaat kogub üle kvoodi, kantakse üle nimekirjakaaslastele häälte ülekandmise põhimõte · Mandaadid o Isikumandaat lihtkvoodi täis saanud isik Lihtkvoot = kehtivad hääled / mandaatide arv ringkonnas Erakonnad ei võida midagi, kuna isikumandaadi võitnud kandidaadid arvestatakse ringkonnamandaatide hulka
stabiliseerumise märke. Enamik tänaseid põhierakondi olid siis juba välja kujunenud (reformierakond, isamaaliit, SDE). Tänane üsna stabiilne parteisüsteem kujunes välja alles 2000. aastate teisel poolel. 5) Valimiste põhimõtted ja peamised valimissüsteemid. Valimised on demokraatliku valitsemissüsteemi kõige olulisem komponent. Demokraatlikud valimised peaksid olema: Otsesed – valimistulemuse määravad valijate hääled, mitte miski muu Salajased – igaüks hääletab eraldatud valimiskabiinis ning teistel pole õigust tea valikut teada Ühetaolised – iga kodaniku häälel on võrdne kaal Regulaarsed – valimised toimuvad kindla ajavahemiku järel, tavaliselt 4-6 aasta. Valimissüsteemid: Majoritaarne valimissüsteem – riik on jaotatud nii paljudeks valimisringkondadeks, kui palju on parlamendis kohti ning igast ringkonnast
kodanik vähemalt 15 aastat ning siin elanud olema vähemalt 10 aastat). Sellega taheti ära hoida väliseestlaste kontrolli. Käiku taolised punktid ei läinud. Kõik põhiseaduse eelnõud läksid korraga hääletamisele(v.a Kulboki oma, sest see oli juba maha võetud) Valimised toimusid neljas voorus. See eelnõu, mis sai I voorus vähim hääli, ei pääsenud järgmisesse vooru. Kes sai II voorus vähim, ei saanud III-sse jne. IV voor, kus oli järel vaid 1 eelnõu, hääletati selle üle, kas vastav eelnõu võetakse põhiseaduse moodustamisel EESKUJUKS(see tähendab, et antud eelnõu ei läinud käiku täies mahus) Tulemused olid järgmised: EELNÕU I voor II voor* III voor IV voor RAIDLA 25 26 22 X ADAMS 29 29 29 Võeti ps. Eeskujuks(37 häält) LEPS 1 X X X
1. Valimissüsteemi elemendid, põhimõisted (mandaat, kvoot, jagaja, ringkond, jaoskond) V: valida kandidaati või parteid, hääletada ühe isiku poolt või järjestada, luua ringkonnad või mitte, kasutada ühe või mitmemandaadilisi ringkondi, mitu ringkonda luua?, milline toetus oleks vajalik valituks osutumiseks?, milliseid matemaatilisi vahendeid kasutada häälte mandaatideks muutmiseks?, kasutada künniseid või mitte. Mandaat saadikule antud volitud esindada ja kaitsta valijate huve, ka valimisringkonnale eraldatud saadikukoht. Kvoot Volikogusse või parlamenti pääsemiseks vajalik valijahäälte piirmäär. Jagaja D'Hondti valimistulemuste meetodi numbrid, millega jagatakse. Ringkond haldusüksuse tüüp, mõnedes riikides ühtlasi ka omavalitsusüksus. Valimisringkond piirkond, mille määratlemiseks võetakse aluseks rahvaloendusel saadud andmeid
Valitsuse määrused piiritlevad ja kinnitavad asjaomaste asutuste täpsed kohustused. Määrus(üldakt) õigusakt, mille valitsus või volikogu annab välja piiramatu arvu juhtude reguleerimiseks. Demokraatlike valimiste nõuded: 1) kandidaate on ühele saadikukohale mitu 2) kõigil on võrdne võimalus oma vaateid propageerida 3) kodanikul on õigus teha valik iseseisvalt ja hoida seda saladuses 4) hääled loetakse ausalt ning tulemused avalikustatakse täielikult. Majoritaarne valimissüsteem Valituks osutub kandidaat, kes saab oma valimisringkonnas kõige enam hääli. Proportsionaalne valimissüsteem iga partei saab parlamendis kohti proportsionaalselt kogu riigis kogutud häälte arvule. Eestis kehtiva proportsionaalse süsteemi iseärasused: 1) kandidaat pole sõltumatu, vaid esindab oma erakonna seisukohti. 2) valijahääli kantakse ühelt kandidaadilt teisele üle
- suletud nimekirjad 3. Hübriidsed pooled parlamendikohad jagatakse majoritaarselt (näiteks regioonis) , pooled proportsionaalselt (üleriigilised erakondade nimekirjad) 6.3. Demokraatlike valimiste põhimõtted 1. Valimised on üldised - s.t. et võtab osa kogu täisealine kodanikkond. Piirangud: vanusetsensus paiksustsensus kodakondsustsensus Aktiivne valimisõigus - õigus vallida Passiivne valimisõigus - õigus olla valitud 2. Valimised on ühetaolised - s.t. et kõigu valijate hääled on kaalult võrdsed. Igal valijal on reeglina üks hääl või siis mõnedes valimissüsteemides kaks häält. 3. Valimised on otsesed - s.t. et valija annab oma hääle otse kas kandidaadile või partei nimekirjale. Kaudset valimisviisi - valijameeste kaudu - kasutatakse vaid kahekojaliste parlamentide ülemkoja valimistel. 3. Hääletamine on salajane - igaüks peab hääletama isiklikult Valimiskäitumine lk.74-77,
mandaadid jagatakse valimistel kandideerinud nimekirjade või kandidaatide vahel võrdeliselt nende saadud häälte arvuga (1% häältest = 1 koht, 20% häälest = 20 kohta). - valimiskünnisest (5%) väljajäävad erakonnad ei saa kohti Majoritaarne valimissüsteem ehk enamuse valimissüsteem ehk enamusvalimised on valimissüsteemi liik, kus enim hääli saanud rühmitus ehk partei saab kindlas ringkonnas koha, vähemusse jäänud rühmituse hääled lähevad kaotsi ja ühiskonna vähemusse jäänud osa jääb esindamata (kui A saab 5000 häält, siis B 4000 ja C 3000 häält lähevad nii-öelda kaotsi). - 20 osariiki: 11 hääletab 20millioni häälega ühe kandidaadi poolt, 9 hääletab 22millioni häälega teise kandidaadi poolt võidab see, kelle pool hääletas rohkem osariike d’Hondti jagajamise meetod:
Äärmuslik: palju väikseid ja killustunud parteisüsteem 52. Mis on iseloomulik äärmuslik mitmeparteisüsteemile. Palju väikeseid parteisi ja killustunud parteisüsteem. 53. Iseloomusta kahte peamist valimissüsteemi ja võrdle neid omavahel. Selgita, millist valimissüsteemi Sina pead kõige õiglasemaks ja miks. Majoritaarne valimissüsteem – valimistel enim hääli saanud partei saab võimule,vähemuse hääled lähevad kaotsi ja nende huvid jäävad esindamata. Proportsionaalne valimissüsteem - Vastavalt erakonnale antud häälte hulgale saab ka proportsionaalselt kohti parlamendis 54. Kuidas on omavahel seotud valimissüsteem ja parteisüsteem. Sõnasta Duverger’i seadus. Proportsionaalne valimissüsteem toetab enamasti mitmeparteisüsteemi teket ja majoritaarne valimissüsteem kaheparteisüsteemi teket. 55
b) Riigikogu valitakse iga 4 aasta järel, c) Vabariigi valitsus valitakse iga 3 aasta järel, d) President valitakse iga 5 aasta järel. (PS §60, 79, 92, 156) (Vastus: Vabariigi valitsuse volitused kestavad teatud sündmuse saabumiseni, seega on ebaôige väide c.) 13. Kes osutusid valituks? Loe läbi järgmine tekst. Valimisringkonnas on registreeritud kolm erakonda ja kaks üksikkandidaati. Valimisringkonnas on 10 mandaati. Valimisringkonna kohta arvutatakse lihtkvoot, mis saadakse valimisringkonnas antud kehtivate häälte arvu jagamisel mandaatide arvuga. Lihtkvoodi (isikumandaadi) alusel osutub valituks kandidaat, kellele antud häälte arv ületab lihtkvoodi vôi on sellega vôrdne. Pärast isikumandaadi jaotamist jaotatakse ringkonnamandaadid. Ringkonnamandaatide jagamisel ei osale üksikkandidaadid. Ringkonnamandaadid jaotatakse nende erakondade vahel, mille kandidaadid kogusid üleriigiliselt kokku vähemalt 5% häältest
a. kriminaalkaristust kandvatel ja teovõimetutel isikutel. Parlamendi- ja presidendivalimiste puhul on ka kodakondsusnõue. Vanusepiirang Eestis: hääletada võivad inimesed alates 18. eluaastast, kohalikku omavalitsusse kandideerida 18-aastaselt, Riigikokku ja Euroopa parlamenti 21-aastaselt ja presidendiks 40-aastaselt. Valimistel on vabadus kandideerida ning hääletada oma isiklike veendumuste järgi. Kandidaatide ülesseadmise õigus on igal legaalselt tegutseval parteil, kodanik võib ka iseenda kandidatuuri esitada. Tavaliselt tegutseb riigis 4-5 tugevat erakonda ja hulk pisiparteisid, mis loobki konkurentsi erakondade vahel. Valimised on ühetaolised ehk võrdsed- luua võimalikult võrdsed tingimused oma vaadete propageerimiseks. Igal valijal on 1 hääl. Valimissüsteemid- majoritaarne ehk enamusvalimiste süsteem (nt. Suurbritannia, USA, India). Moodustatakse ühemandaadilised valmisringkonnad, st igast
Sisukord Riigiõigus -- üldosa Riigiõiguse mõiste, süsteem, normid ja allikad Riigiõiguse mõiste Riigiõigus kui õigusharu Riigiõigus kui teadusharu Riigiõigus kui õppedistsipliin Riigiõiguse süsteem Riigiõiguse üldprintsiibid Riigiõiguse instituudid Riigiõiguse normid Riigiõiguse allikad Konstitutsioon Seadused Täitevvõimu aktid Tavad Kohtupretsedendid Õiguse üldtunnustatud põhimõtted Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted Riigiõiguse norme sisaldavad välislepingud Euroopa Liidu institutsioonide poolt antud aktid, kui neil on riigiõiguslikku tähendust Rahvusvaheliste kohtute otsused, kui need omavad riigiõiguslikku tähendust Muud riigiõiguse allikad Konstitutsiooniteooria alused Konstitutsiooni mõiste ja liigid Konstitutsiooni vastu
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
