Eesti televisioon Tuleb tõdeda, et osatähtsus meie elus kasvab aina järjest. Tänapäeval puutume meediaga kokku igal ajal ning igas kohas. Näeme nii tänavatel, ajakirjanduses, televiisoris, kui kuuleme raadiost erinevaid reklaame, uudiseid ning üleskutseid. Minu meelest meedia erinevatest vormidest on kahtlemata populaarseim televisioon, kuid miks ma nii arvan ? Enamus inimesi on oma loomuselt laisad, see on loogiline. Teleka ees üle 3.5 tunni lösutamist on suhteliselt mugav, mis ei nõua ka erilist pingutamist ja on meelelahutuslik. Saateid leidub telekanalitelt igale maitsele. Kui sind huvitavad reklaamid, vaimuvaesed saated, thriller ja actionfilmid ning seebikad, siis neid saad jälgida TV3st ja Kanal 2st. Kui aga huvitab poliitika, kultuur või mõni seriaal tuntud Eesti näitlejaga, see vaatab ETVd. Mullusega võrr...
EESTI MUUSIKA, RAADIO, TELEVISIOON. Merit Kaeramaa Helen Patsula 2008 Rõngu Keskkool Eesti muusika ajalugu Eellugu Eesti professionaalne muusika sündis XIX sajandi lõpul ja kujunes välja XX sajandi alguses. 1869. aastal Tartus toimunud esimene üldlaulupidu. 1896. aastal valminud Rudolf Tobiase avamäng "Julius Caesar" esimene sümfooniline teos eesti muusikas. XIX ja XX sajandi vahetus teeb sisse selged vahed professionaalsete professionaalsed heliloojad. XIX ja XX sajandi vahetusel kerkis esile professionaalsete heliloojate põlvkond(Rudolf Tobiast ja Artur Kapp). 1908. aastal kirjutab esimese eesti sümfoonia pianistina kuulsust võitnud Artur Lemba, samal aastal jõuab ta ka ooperini "Lembitu tütar", esimese tõsiseltvõetavani selles zanris. 1865. aastal asutati laulu- ja mänguselts...
Ringhlingumuuseum Sisukord 1) Sisukord 2) Sissejuhatus 3) Sisu 4) Kokkuvte 5) Kasutatud materijal Sissejuhatus 1999. aasta novembris alustasime kogumistga ja sama aasta detsembris avasime esimese ajutise nituse. 2000. aastal kolis seni ajutistes ruumides tegutsenud muuseum uude hoonesse, mille renoveeris Tri linn, ning rahvusringhlingu 75. aastapeval (18. detsembril 2001) avasime psinituse esimese osa klalistele. Muuseumi kogudele on aidanud aluse panna kik inimesed, kes ajakirjanduses avaldatud leskutsetele reageerisid ning meile oma raadio- ja televisioonivastuvtjaid kinkisid. Tnaseks on muuseumi kogus lisaks vastuvtjatele mitmesugust stuudio-ja saatetehnikat, reporterite tvahendeid, ringhlinguajalugu kajastavat kirjandust, dokumente ning arvukalt fotosid. Sisu Pildilise kujutise edastamisest eetri kaudu kirjutati ajakirjas Raadio 1920. aastatel, kasutusele veti sna tele...
Kultuur ENSV-s- kas vaba looming või riiklik tellimus? Kultuuripoliitika oli NSVL-is pideva ideoloogilise surve all. Kogu NSV taheti muuta üheks rahvaks. Riik taheti muuta sisult sotsialistlikuks ja vormilt rahvuslikuks. Valitses karm tsensuur, kõik nõukogude riigid jäid välismaailma ja lääneriikidega võrreldes arengust kõvasti maha ja elukvaliteet oli ka päris madal. Eesti muutus iga päevaga aina rohkem venepäraseks. Raamatukogud puhastati ,,kodaniku ühiskonna pärandist". Hävitati palju Eesti aegset kirjandust, alles jäeti ainult üksikud eksemplarid. Suruti peale vene keelt, paljud asutused muudeti vene keelseteks. 1960. aastatel, millal kord ei olnud enam haritlaste ka loometegevuse suhtes nii range, algas haritlaste uus põlvkond. Kõrgkultuur sai ränga löögi, aga püsima jäid isetegevusharrastused. Edaspidi tegutsesid koorid, rahvatantsijad nind ka pillimehed. Taastus ka laulupidude traditsioon, nendest said rahvus...
TELEVISIOON Kirjandus Dajana Kask, Jekaterina Smidt, Kärt Kool 8.klass Mis on televisioon? Televisioon (lühend TV) on elektroonilise teabelevi üks vorme, mis võimaldab video ja heliülekannet ja vastuvõttu. Televisiooni võib käsitada ka kui teleülekande organiseerimisega seotud tegevuse, asutuste või vastava telejaamade võrgustikku. Televisiooniülekandeid võtab vastu ja taasesitab televiisor. Vanaaegne kaasaskantav Televisioon Nüüdisaegne teleprogramm pakub vaatamiseks rikkaliku valiku saateid, mis erinevad oma sisu, väljenduslikkuse ja ülesehituse poolest. Peale nn omasaadete (uudiste, vestlussaadete, kultuuri-, spordisaadete) on populaarsust võitnud mujalt tulnud saatevormid, mis on tihti kirevamad, koosnevad paljudest lühikestest lõikudest, nende tempo on kiirem. Laialt on levinud nn üldhuviajakirjavorm ja hulgakülastajatega vestlussaade. Suure osa praegustest saadetest moodustavadki ...
Televiisorite Ajalugu Esimesed telekad Esimesed telekad olid mehhaanilised - need töötasid nagu prozektorid, kus sees oli keerlev ketas, mille avadest paistis pilt ekraanile. Esimesi elektroonilisi telekaid hakkas tootma Saksamaa firma Telefunken. Need telekad olid väga kallid, makstes tänapäeva kursis umbes $6633 dollarit. Kuidas töötasid mehaanilised telekad? Esimesed mehaanilised telerid töötasid põhimõttel, et enne ekraanile prozekteerimist tuleb pilt skänneerida. Need telekad kasutasid skänneerimiseks Nipkow'i ketast, mis leiutati aastal 1884. Kahjuks olid need telekad suhteliselt ebapraktilised. Nende teleritega saavutati maksimumina umbes 5 FPS'i. Klassikaline vana telekas. Kuidas töötas elektrooniline teler? Elektroonilised telerid erinesid mehhaanilistest sellega, et nad ei kasutanud enam mehhaanilisi seadmeid ja olid ka üldiselt arenenumad. Elektroonilised telerid kasutasid ka antenne, et püüda kinni videosignaali ja h...
MEEDIA Info kättesaadavus välismaalastele Eestis Maron Mars Karl Erik Suurkuusk Hardi Veske Riho Heinlaid 11B Mis on meedia? Meedia on keskkond, kus toimub infoedastus, -avaldamine ja massikommunikatsioon. Kõne, telefon Internet Massimeedia: ajaleht, ajakiri, film, raadio ja televisioon. Informatsiooni võimalused välismaalastele Internet Televisioon Raadio ajalehed Televisioon ETV ERR uudised vene keeles ETV 2 ERR uudised vene keeles TV3 Kanal 2 Raadio Eestis on neli raadiogruppi: ERR, AS Mediaholding Invest, Trio LSL ja Sky Media. BBC Russkoje Radio Raadio Uuno ja Raadio Elmar. Vikerraadio Star FM ja Power Hit Radio ERR 4 Ajaleht Postimees Eesti Ekspress Päevaleht Linnaleht Internet Välismaalased saavad infot kätte vene- ja inglise keeles järgmistelt lehekülged...
Mõtisklen tänapäeva televisioonist. Televisioon saab varsti sajandi vanuseks. Läbia aegade on ta muutunud koos maailmaga, teinud muutatusi et sobituda tervikusse ning on saanud oluliseks oskas meie igapäevaelus. Televisioon pakub meile igapäevaselt uudiseid ning meelelahutust. Ta on nagu väike kutsikas kes vajab peremeest ning karmi kätt sest vastaseljuhul hakkab ta ise võimutsema. Sadu aastaid tagasi levisid uudised inimeselt inimesele. Sündmustest ja juhtumitest räägiti kõrtsis, kirikus ning külakoosolekutel. Poliitika ning argipäeva probleemid said just eelmainitud kohtades avalikuks ning võimaluse disskusiooniks. Tänapäeval asendab neid televisioon. Võimalus teha kõike seda kodust lahkumata. Vaja on ühte nupuvajutust ja terve maailm on meie ees valla. Teave, mis rahvani jõuab pole alati olnud nii mitmekesine. Televisiooni algusaastatel näidati peamiselt kultuuri saateid ning dokumentaalfilme. M...
Tulundussektor(erasektot)-eraettevõtted, aktsiaseltsid, pangad,osaühingud.(avaliksektor)-Riigiettevõtted, raudteed,post,televisioon, energiavõrgud.Mittetulundussektor( erasektor) Kodanikuorganisatsioonid, huviühendused, seltsid, klubid, usuühendused.(avalik sektor)- Riiklikud, avalikõiguslikud ja munitsipaalasutused ning ametid, koolid, haiglad, pensioniamet. Karl Max-nägi ühiskonda jagunenuna klassideks, need kujunesid omandisuhte alusel ning põhiklasse eristas teineteisest kummagi asend tootmises. Max Weberi- kolme kontseptsiooni:1)majandusressurside alusel klassideks(kõrg- kesk- ja alamklassideks) 2)toimub saatuslik kihistumine elulaadi ning väärtusorientatsiooni, aga ka päritolu ja seisu põhjal.3) kihistub ühiskond poliitiliselt selle järgi milline on kellegi juurdepääs võimule. Talcotto Parsons-arvates täidab strafikatsioon olulist rolli ühiskonna intrigeerimisel. Ta pakkus välja 3 kriteeriumi analüüsimisex: 1.kvaliteet- inimese t...
CocaCola Pühapäevaliiga Meediaplaan Aeg Tegevus Trükimeedia: Trükimeedia Televisioon Raadio Internet Uudiste (võõrkeelne) agentuur BNS 30.05 Pressiteade: Algas Eesti Päevaleht, Postimees, SL Molodjoz Estonii, ETV, Kanal 2, Eesti Raadio, etv24, Delfi, registreerumine Coca Õhtuleht, Äripäev, Äripäev Delovõje TV3, STV Kuku Raadio, Everyday, Cola Pühapäevaliiga Puhkepäev, Eesti Ekspress, Vedomosti, Vesti Telekanal, PBK Raadio 4, Uno.ee, mängudele Maaleht, Harjumaa, Lääne Dnja...
Kuidas mõjutas Nõukogude võim Eesti NSV kultuurielu? Kogu kultuurielu oli Nõukogude ajal kord rohkemal, kord vähemal määral ideoloogilise surve all, mille tugevus olenes otseselt eri aegadel valitsenud poliitilistest oludest. Näiteks eriti masendav oli vaimne surutis J. Stalini valitsemisaastate lõpul kui ka Breznevi võimuloleku ajal. Sulaperioodil olid veidi liberaalsemad olud. Minu meelest oli väga ebaõiglane eesti NSV eraldatus muust maailmast. Varjati Lääne arengut ning sundorienteeritus vene kultuurile oli tugev. Nõukogude kultuuripoliitika iseloomulikuks küljeks oli ka eelnevate põlvkondade vaimupärandi valikuline hävitamine. Üksikute ajalehtede, ajakirjade ja raamatute eksemplaride alles jätmine ei korva aga siiski tehtud kahju. Lisaks sellele pandi mittesoovitav kirjasõna erifondi ning selle kasutamiseks pidi taotlema ametivõimudelt kirjaliku luba. Vaatamata eestlaste pagemisele Läände on pagulu...
Lähte Ühisgümnaasium LÄHTE ÜHISGÜMNAASIUMI ÕPILASTE ETV, TV3 JA KANAL 2 TARBIMISE HARJUMUSED Uurimistöö Autor: Kristiina Anton Juhendaja: Gerli Lokk Lähte 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS...............................................................................................................2 1. TELEMEEDIA OLEMUS.............................................................................................4 1.1. Telejaamade jagunemine......................................................................5 1.2. ETV, Kanal 2 ja TV3 üldiseloomustus....................................................7 2. TELEMEEDIA AJALUGU EESTIS.............................................................................8 3. EESTI TELEVAATAJATE TÜPOLOOGIA.................................................................9 ...
Meedia kui ühiskonnapeegeldus Greete Hiiemäe 11 humanitaar Meedia on massiteabevahend, ühiskonna peegeldus ja infoallikas. Meedial on mitu erinevat ülesannet ja väljendusviisi. Meediat kohtame kõikjal, nii tänavatel, kaubanduskeskustes kui ka koolis. See on üks viimase sajandi arenenumaid valdkondi ja selle nimel näevad iga päev tuhanded inimesed vaeva. Kuidas aga on meedia seotud ühiskonnaga? Aastaid tagasi kui Eesti oli Nõukogude Liidu võimu all, valitses ajakirjanduses, raadios, televiisorites ning ka ilukirjanduses täielik tsensuur. Tohtis rääkida ainult Nõukogude Liitu ülistavatel teemadel ning ei tohtinud kohe kindlasti halvustada või rääkida millestki paremast väljaspool seda maailma. Seda kõike selleks, et rahvas arvaks, et just nii ong...
Ptk 22-24a (Kommunistlikud riigid, NSV Liit, Eesti NS, Eesti NSV kultuur). Ülesanded Arutlusteemad: 1. Kuidas mõjutas NSV Liidu majandus Eesti NSV majandust? Nagu NSV Liidus nii oli ka Eesti NSVs plaanimajandus. algas tööstuse jõuline arendamine, suurettevõtete loomine linnastumine võõrtööliste sissevool maal talude kaotamine kolhooside moodustumine (sundkollektiviseerimine) sovhoosid, väikesed individuaalmajapidamised Nii tööstuses kui ka põllumajanduses suretati täiesti välja erasektor. Riiki, mida valitses kommunistlik partei, ent seda majanduse taset polnud saavutatud, nimetati sotsialistliku orientatsiooniga riikideks. 2. Mida positiivset ja negatiivset oli nõukogude Eesti kultuuris ja hariduses? 1944 väliseestikultuur, kodueestikultuur 1960. aastatel uus põlvkond, vabamad olud 1970. aastatel pessimism, range kontroll, venestamine enim kannatas kõrgkultuur linnastumine rahvakultuuri säilitamine (laulupeod) Eesti Vabariigi kultuur...
Nõukogulik kultuuripoliitika Eesti nõukoguliku kultuuripoliitika peamiseks eesmärgiks oli ,,sisult sotsialistliku ja vormilt rahvusliku" kultuuri juurutamine, mis toimus pideva ideoloogilise surve all. Inimestel lubati tegeleda rahvatantsuga, käia laulukoorides või rahvamuusikaansamblites, kuid samal ajal jälgiti kogu aeg, et see tegevus ei oleks liiga rahvuslik ja ei tekiks vastupanu nõukogude korrale. Peale selle oli üheks osaks eelnevate põlvkondade poolt loodud vaimupärandi valikuline hävitamine. Jälle sellepärast, et ei tekiks valitsevale korrale vastupanu õhutavat meeleolu. Lisandus veel tervet ühiskonda hõlmav propaganda, mis pidi aitama allutada rahvast valitseva reziimi kontrollile. Pidi jääma mulje, et rahvuskultuur on olemas, kuid tegelikult kontrolliti rangelt kõikide raamatute, filmide ja isegi tantsude sisu. Eesti kultuuri lõhustasid kaheks Teine maailmasõda ja n...
Eesti telekanalite positiivsed ja negatiivsed küljed Meedia erinevatest vormidest on kahtlemata populaarseim televisioon. See on muidugi ka loogiline, sest enamus inimesi on oma loomuselt laisad. Teleka ees lösutamine ei nõua pingutamist ja on väga meelelahutuslik. Firmade jaoks on televisioon tähtsaim reklaamimisvõimalus, sest juba iidsetest propagandaaegadest on teada, et liikuval pildil on eriline võim. Kuna aga Eesti inimene veedab keskmiselt päevas 3,5 tundi teleka ees, siis on ülimalt tähtsad telekanalite näidatavad saated. Muidu on võimalus, et järgmine generatsioon huvitub sellest, kas ,,Lihtsa Elu" Triinul on rinnaimplataadid, mitte oma riigis toimuvast. Minule seostub ETV kultuuriga, Kanal 2 ja TV3 aga lõpmatute reklaamidega ja vaimuvaesete saadetega. Erinevalt ETV-st, ei rahasta Kanal 2-te ja TV3-e riik, seetõttu on reklaam vältimatu- kuidas muidu saaks telekanal end ülal pidada. Kuid need on ületanud ...
Eesti kelle kordamine Meedia. Mis on meedia?- informatsioonikandjate ühine nimetus. Meedia ülesanded- edastada infot, vahendada inimeste arvamusi, vahendada teadmisi, mõjutada riiklike ja ühiskndlike institutsioonide tegevust, kujundada avalikku arvamust, pakkuda meelelahutust. Meedia alla kuulub- trükiajakirjandus ajalehed, ajakirjad, raadio, televisioon, uus meedia interneti vahendusel. Ajakirjandus on - aktuaalsele sündmuste kohta informatsiooni kogumine, kontrollimine, analüüsimine ja esitamine. Ristmeedia- on loo jutustus erinevatel platvormidel, ajalehed, ajakirjad, televisioon, filmid jne. Ristmeedia eesmärk- iga eraldi meedia toode on eraldi seisvalt meedia produkt. See ehitatakse nii ülesse, et iga uus osa, mis põhielemendiga liitub, annaks kogemusele midagi juurde. NT: Angry Birds leiab paljudelt erinevatelt toodetelt ja on ekraanilt leitav. Diskursus- diskursustest on võimalik aru saada ainult koo...
TELEVISIOONIS NÄIDATAV VÄGIVALD PÕHJUSTAB KURITEGEVUST Kaasaegses infoühiskonnas on meedial väga suur tähtsus. Noored vaatavad televiisorist palju filme. Enamikes filmides on seos vägivallaga. Kurb, et väikelastele mõeldud multifilmides näidatakse vägivalda ja kurjust. Alles hiljuti avas 18-aastane Soome koolipoiss tule oma kaasõpilaste pihta. Hukkunute hulgas oli ka kooli dirketor. Kurjategija viidi raske peahaavaga haiglasse, kus ta hiljem suri. Pärast selle juhtumi kajastumist Eesti Televisioonis võtsid politseinikud Tallinna ühest keskkoolist kaasa abituriendist noormehe, kes Internetis Soome kooli veresauna tunnustas ja mitmes blogi sissekandes relva ostuks abi palus. Ta tunnustas tapatöö korraldanud nooruki teguviisi heaks ja kiitis teda oma põhimõtetes kindlaks jäämises. Tallinna kooli noormees sai televisioonis näidatud koolitulistajalt julgust juurde. Eesti telesaadetes "Raport", "Krimi" näidat...
Kas meedia toodab vägivalda? Meedia mängib meie elus suurt rolli. Ta aitab meil suhelda maailmaga ja saada informatsiooni elust. Kuid meedia ei ole alati hea ja kasulik. Kas meedia toodab vägivalda? Meedia alla kuuluvad igasugused ajakirjad, ajalehed, televisioon ja internet. Ajakirjadest me võime lugeda asjadest mis toimub väljaspool meie riiki kuid muidugi ka elust meie riigis. Samas võib ajakirjandus tekitada vägivalda. Tuues näite Eestist. Ajakirjas Kroonika tehakse maha kuulsat Eesti lauljat. Ning selle laulja fännid võivad tõsta mässu ja tekitada vägivalda,see on meedia halb pool. Televisioon on minu elus lahutamatu osa. Ma vaatan telerit päevas väga palju. Uudised on inimesele kasulikud ja harivad. Mina ise vaatan ainult Kanal 2 uudist Reporter. Uudiste vaatamine ja kuulmine laiendab teadmisi ja püüab tuua tähtsaima uudise inimeseni. Kuid on palju filme ja multifilme mida ei soovitata väikestel ...
Kordamisküsimused 1.TARBIMINE (lk 88-91): 1)Mis on tarbimine? Majandusteaduse järgi isikute vajaduste rahuldamine kaupade või teenuste ostmise teel. 2)Kes on tarbija? Teenuse või kauba ostja, saaja, kasutaja. 3)Iseloomusta tarbimise ja reklaami seoseid. *Reklaamiga meelitatakse tarbijaid ostma just nende reklaamitavat toodet. *Reklaam teeb kauba leidmise hõlpsamaks. *Reklaam soosib tarbimist. *Reklaam levitab vajalikku teavet tervisekäitumise, vastavate toodete ja teenuste kohta. *Reklaamid pakuvad kaupasid soodsalt. 4)Tarbimise mõju keskkonnale. Euroopa Keskonnaagentuuri 2002.aasta aruanne näitab, et viimase 20 aastaga täisehitatud alage pindala Lääne- ja Ida-Euroopas on suurenenud 20% võrra, mis ületab tunduvalt rahvaarvu kasvu Euroopa Liidus. See on killustanud ja hävitanud taimestiku ja loomastiku looduslikke kasvualasid peaaegu igal pool Euroopas. Kui me tarbime vähem, tekib ka vähem jäätmeid ...
Lühike kokkuvõte ajaloost 2006-2010 Teatrisündmused Eestis: · 2006 Vanemuises linastub ,,Peer Gynt", lavastaja Mare Tommingas · 2008 Tartus etendub rock-ooper ,,Ruja" Poliitilised ja sotsiaalsed sündmused: · 2006 toimus Serbia ja Montenegro liitriigi lagunemine Serbiaks ja Montenegroks · 2008 Venemaa tungib Gruusiasse · 2009 Barack Obama sai USA presidendiks · 2009 suri Michael Jackson · 2010 Aafrikas toimusid jalgpalli maailmameistrivõistlused · 2011 Eesti võttis kasutusele euro Kultuurisündmused maailmas: · 2007 toimus ülemaailmne kontsertüritus Live Earth globaalse soojenemise vastu · 2007 ilmub viimane Harry Potteri sarja raamat · 2008 toimus 3-kuuline stsenaristide streik Hollywoodi vastu Kultuurisündmused Eestis: · 2006 Kristina Smigun sai 2 kuldmedalit Torino taliolümpiamängudelt · 2007 Eesti Raadio ja Eesti Televisioon ühendati Eesti Rahvusringhäälinguks · 2008 ...
Sass Henno Elulugu ❖ sündis 13.10.1982 ❖ 1989-2001 Miina Härma Gümnaasium ❖ 2001-2003 Tartu Kõrgem Kunstikool ❖ 2003-2005 Tallinna Ülikool ❖ Eesti Televisioon ❖ 2007 Balti filmi- ja meediakool ❖ Al. 2005 Eesti Kirjanike Liidu liige Looming ❖ ‘‘Elu algab täna’’-(2002) ❖ ‘‘Mina olin siin. Esimene arest’’ -(2004) ❖ ‘‘Mereröövlimäng’’ - (2005) ❖ Lühimängufilm ‘‘Südameasjad’’ -(2007) ‘‘Mina olin siin. Esimene arest’’ ❖ Romaanivõistluse võitja (2004) ❖ Hoogne stiil, selged karakterid, jõuline sõnakasutus ❖ noored, kes elavad väljaspool kehtivaid seadusi ❖ vaesus, vägivald, vangistus Kasutatud allikad ❖ http://minaolinsiin.ee/ ❖ http://et.wikipedia.org/wiki/Sass_Henno ❖ http://www.poogen.ee/?SubID=8&ArID=37 702
Kes iganes kontrollib meediat, kontrollib ka mõistust Me elame muutuval ajastul. Muutuvad asjad, muutub suhtumine neisse ja küllap muutuvad ka inimesed. Meie vanemate kodudes ei pruukinud televiisorit ollagi, või kui oli, siis edastas see vaid must-valget pilti. Kel oli aga rohkem õnne, sai endale lubada värvilse pildiga telerit. Raadio oli ajalehtede kõrval peamiseks infokandjaks ja igas kodus au sees. Veel siis, kui meie vanemad olid noored, oli televiisorist näidatavate saadete hulk ja nende varieeruvus väike. Värvitu pilt edastas vaid tähtsamaid päevauudiseid ja meelelahutusele oli aega vähe. Mäletan hästi, kuidas ema kirjeldas iga päev kell 20 hoovi pealt tuppa jooksvaid lapsi, et näha ainukest pooltundi lastesaateid terves päevas. Ometi oleme praegu jõudnud punkti, kus tänapäeva noored vaatavad televiisorit väga vähe. Miks see nii on? Siinjuures võib üheks põhjuseks tuua televisiooni mitmekülgsuse ja suure i...
Eda-Ines Etti Ksenia Heinsoo 12. klass Eda-Ines Etti on Eesti laulja ja näitleja. Elulugu Sündinud 1981. aastal Haapsalus. Paar aastat hiljem kolis pere elama Väike-Maarjasse. Eda-Ines on lõpetanud Väike-Maarja gümnaasiumi ja lisaks Rakvere muusikakooli klaveri erialal. Aastal 2000 esindas ta Eestit Eurovisiooni lauluvõistlusel, saavutades neljanda koha. Muusikaline karjäär "Kaks takti ette" Soolokarjäär Märkimisväärne edu Ines sai esineda mitmel pool Euroopas "Kolme lillekese juubel" Televisioon ja raadio "Eurolaul", "Laulud tähtedega", "Usu või ära usu!" ja "Eesti talent". Ta on osalenud teleseriaalis "Õpetajate tuba" ja olnud Raadio 2 hommikusaate juht. Kasutatud allikad http://et.wikipedia.org/wiki/Eda-Ines_Etti http://pep1000.wordpress.com/about/eda-ines-ett i/ http://www.ines.ee/ https://www.youtube.com/watch?v=5Tb3aC9BY_ E https://www.youtu...
Televisioon Meedium "Kaugnägemine" Elektroonilise teabelevi vorm. Kõige populaarsem elektrooniline meedium Emotsionaalne mõju kõige suurem Avastused füüsikas ja keemias 19. sajandil. Masskasutuses alates 1030ndatest Eestis sai alguse 1955 aastal "Digipööre" 1. juuli 2010 Esimene telesaade 19. juuli 1955 Ülevaade Telekeskuse valmimisest Ringvaade "Nõukogude Eesti" nr 18 Esimene uudistesaade 11. märts 1956 "Aktuaalne kaamera" Rezissöör Grigori Kromanov Kalmer Tennosaar ja Zinaida Madissova "Kamera Aktuelle" Aitäh kuulamast! Aeg küsimusteks
TALLINNA ÜLIKOOL Digitehnoloogiate Instituut Piret Gilden Arhiivihaldus FILMIARHIIV Referaat Õppejõud: Liivi Aarma Tallinn 2015 1 SISUKORD Sissejuhatus........................................................................................................................................3 Filmiarhiivi ajalugu............................................................................................................................3 Fotode ja filmide kogumine Eesti Riigiarhiivi perioodil................................................................4 Iseseisva arhiivi asutamine.............................................................................................................4 Filmiarhiiv................................................................................................................
Telekommunikatsiooni ajalugu Referaat Tallinn 2015 Table of Contents Telekommunikatsioon................................................................................................. 3 Telekommunikatsiooni ajalugu.................................................................................... 4 Vanaaeg...................................................................................................................... 4 Kirjavahetus................................................................................................................ 4 Telegraaf ja telefon.................................................................................................. 5 Raadio..................................................................................................................... 6 Televisioon.........................................................................................................
Keeled Keelesugulus.Maailma keeled Maailmas on ligi 7000 keelt, millest 200 on kultuurkeelde. Arenenud kultuurkeel: Ilukirjandus: romaanid, novellid, luuletused Kunstid: teatrietendused, ooperid, filmid Teadus: uurimistööd Haridus: lasteaiad, koolid, ülikoolid Ajakirjandus: ajalehed, veebiväljaanded, televisioon, raadio Arvutitarkvara: programmid, mängud Riiklik asjaajamine: dokumendid Keeleteadlased arvavad, et tänapäeval kõneldavad keeled on kujunenud kümneid tuhandeid aastaid tagasi kõneldud algkeel(t)est. Suguluses olevad keeled moodustavad keelkonna, mis jaotub vastavalt keelte sugulusastmetele allrühmadeks. Suurte kõnelejate arvuga on Indoeuroopa, Hiina, Altai, Austroneesia ja Afroaasia keelkond. Eesti kuulub soome-ugri keelte hulka, mis koos samojeedi keeltega moodustavad Uurali keelkonna. Suurem osa Euroopas kõneldavate...
KULTUURIELU PÕHIJOONED Sissejuhatus Eestikultuurielu peale II Maailmasõda jagunes kaheks: välis- ja kodueesti kultuuriks Eestikultuuril Eesti NSV-s tuli vastu seista venestamissurvele ja loomevabaduse piiramisele Nõukogude reziim lubas mõningaid kultuurikontakte ja kodueesti ja väliseesti vahel Nõukogude kultuuripoliitika olemus Kultuuripoliitika peamine eesmärk oli ,,sisult sotsialistliku ja vormilt rahvusliku" kultuuri juurutamine Infosulg Sundorienteeritus vene kultuurile Propaganda Haritlaskonna uus põlvkond Nõukogude võimu kartuses põgenesid haritlased Läände Paguluses loodud vaimupärand eelkõige kirjanduses kuulub meie kultuurilukku Kodumaale jäänud iseseisvusaegne haritlaskond langes ideoloogilise terrori ohvriks Osaline enesetaastumine Kultuuritarbimine ja massiteave Sõda ja sellel järgnenud vaimse surutise aastad rängaks löögiks eelkõige kõrgkultuurile Isetegevusharrastus Professionaaln...
Kontrolltöö kordamisküsimused 1. Millise mudeli põhjal kommunikatsioon toimib? 2. Mis rolle meedia ühiskonnas täidab ning kuidas on meediumite areng ühiskonda mõjutanud? Meedia – katusmõiste erinevate meediumite kohta, mis reguleerivad ühiskonna arengu seisukohalt olulisi protsesse ning talletavad ja edastavad infot. Ülesanded: informeerimine, arvamuste ja reaalsuse vahendamine ning kujundamine, riiklike ja ühiskondlike institutsioonide mõjutamine, meelelahutus. 3. Millised on peamised meediumid ja mis on nende iseloomulikud jooned? Trükiajakirjandus - Valdavalt kirjalik (järjest rohkem ka pilti), paberkandjal, võimalik tekste süvenenult ja korduvalt lugeda, mahult ja tiraažilt piiratud. Raadio - Info kiire edastamine ja kättesaamine, hõlmab ainult kuulmismeelt, saatejuht kui eriline meelelahutaja, võimalus teemasid süvitsi käsitleda. Televisioon - Hõlmab nii nägemis kui kuulmismeelt, rõhk visuaalil, toetav jutt on konkreetne ja l...
Aasta a Esmaspäev E Raudteejaam rtj Osaühing OÜ Keskkool kk Niinimetatud nn Lugupeetud lp Lehekülg lk Suurmeister s-meister Põhja-Jäämeri P-Jäämeri Elektronpost e-post Ja nii edasi jne Tartu Ülikool TÜ Tallinna Maksuamet TMA Aktsiaselts AS Riigiaktsiaselts RAS Usaldusühing UÜ Teaduseväline TVM Vene-eesti sõnaraamat VES Eesti Teaduste Akadeemia Küberneetikainstituut ETA KübI Ja keemiainstituut ETA KI Eesti Vabariigi Hinnaseadus EV HiS Eesti vabariigi Haridusseadus EV HaS Kaitsepolitsei KaPo Eesti televisioon ETV Umbes u Ameerika Ühendriigid USA Aadress aadr Juhataja juh Minut min Professor prof Sündinud sünd. Telefon tel Klass, klaas kl Trükk tr Kroon kr Õpetaja õp September sept Sajand saj Õpilane õpil Teaduskond teadusk Ladina-Ameerika Lad-Am Emeriitprof, postiaadr Õpilasnõukogu õpil-nõuk Sajandivahetus saj-vah Fil-kand Peamiselt pms Miljon mln...
Märt Avandi Märt Avandi 26. 02. 1981 • 2004–2006 Rakvere teatris • 2006–2008 Endla teatris • 2009–2014 Draamateatris • 1999 - Rapla ühisgümnaasium • 2004 - Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool Liis-Katrin Avandi Poeg Herman Rollid Eesti Draamateatris • 2002: "Suur kosjasõit" – Lõoke • 2002: "Liilia" – Liilia • 2004: "Asjade seis" • 2008: "Pikk päevatee kaob öösse" – Edmund Tyrone • 2009: "Mängud tagahoovis ehk Because" – Asaf Saharov • 2009: "Sinul on meretäis hirmu" – Rivo • 2010: "Vassiljev ja Bubõr ta tegid siia" – Ivanov, Siegfried • 2011: "Võlanõudjad" – Lancelot Gobbo • 2011: "Saatuse heidikute kuu" – Jim Tyrone • 2011: "Kuni inglid sekkuvad" – Aleksander Rollid mujal • 2004: "Valgelaev ja taevakäijad" – osaline (Albu suvelavastus) • 2005: "Misjonärid" – Rahutuvi (Rakvere teater) • 2005: "Inimese teekond" – osaline (NO99) ...
ENSV VALITSEMINE 1950. AASTAD KUNI 1970. AASTATE LÕPP · Johannes (Ivan) Käbin o EKP keskkomitee I sekretär, valitses 28 aastat (kõige pikem valitseja Eestis 20.ndal sajandil) o Laveerimispolitiikia (arvestas Eesti huve ja täitis ära kõik Moskva käsud · Aleksei Müürisepp o Valitsusjuht ja pärast Ülemnõukogu Presiidiumi esimees · Artur Vader o ÜP esimees, nähti Käbini mantlipärijana o Jõi ennast surnuks · Valter Klauson o ENSV valitsusjuht aastani 1983 · Tekkis palju suurettevõtteid o Balti Soojuselektrijaam Enam-vähem sai kogu Eesti elektriseeritud o Punane Kunda Tsemendivabrik · Rahvamajandusnõukogu o Loodi Eesti majanduse juhtimiseks 1960.ndate algul o Peaaegu kogu Eesti tööstust juhiti Eestist (oma disain jne) o Elu olgu sitt, aga suits olgu Priima..... hahhhah · Vastupanuliikumine o ...
Märt Avandi 10.C Jaanika Orav Märt Avandist Ta on 26. veebruaril sündinud eesti näitleja. Lõpetas Rapla Ühisgümnaasiu mi 1999.aastal ja Kõrgema Lavakuntstikooli 2004. aastal. Lavarollid Endla teatris 2006: "Vargamäe kuningriik" Indrek 2006: "Liblikas ja peegel" mees 2007: "Karge meri" Eerik Lamm 2007: "Kajakas" Trigorin, Boriss Aleksejevits, kirjanik 2007: "Kangelane" Andrus Kuusk 2008: "Pomminmäng" seersant Henderson Rollid Eesti Draamateatris 2002: "Suur kosjasõit" Lõoke 2002: "Liilia" Liilia 2004: "Asjade seis" 2008: "Pikk päevatee kaob öösse " Edmund Tyrone 2009: "Mängud tagahoovis ehk Because" Asaf Saharov 2009: "...
• demagoogia – kõnedes, arutluses jm toimuv kuulajaskonna sihipärane ja ebaaus mõjutamine Nt. demagoogiavõtted: argumentum ed hominem, kus näidatakse ennast heas valguses ja teist naeruvääristatakse; tegelikkuse moonutamine, kus varjatakse olulist infot ja kasutat. ebamääraseid argumente • meedia - keskkond, kus toimub infoedastus, info avaldamine ja/või massikommunikatsioon / informatsioonikandjate ühine nimetus / massiteabevahendid nagu ajaleht, ajakiri, film, raadio, televisioon / ka internet, arvutimängud, paber, heli-ja videolindistused, kõne ja telefon. Nt. ajaleht Postimees • juhtkiri – ajalehe või ajakirja harilikult esimesel leheküljel avaldatud lühike artikkel, mille autor on lehe peatoimetaja ja mis käsitleb lühidalt mingit aktuaalset küsimust (enamasti on sellest kirjutatud ka lehes) ja/või loetleb lehes avaldatud artikleid ning põhilisi teemasid. • pressinõukogu - ajakirjanduse eneser...
Laevakanali te mõju keskonnale Nicaragua kanal • Igivana idee rajada Kesk-Ameerikasse kanal - praegu Panama kanal • Hong Kong Nicaragua Canal Development Group ja Nicaragua valitsus • 278km pikk, 230-520m lai ja 28m sügav • Ehitamisega seoses palju sotsiaalseid ja keskkondlikke probleeme Mõju keskkonnale • Võõrliigid • Nicaragua järve vee saastumine • Vee eutrofeerumine, hägustumine, sooldumine • Ohustatud liikide elupaikade kadumine • Üleujutuste oht maavärinate tõttu (tammid) • Palju keskonnaprobeelme, mida ette ei oska ennustada Lahendus • Kanali ehitamata jätmine • Kanali mujale ehitamine • Haruldaste liikide ümberasustamine • Langetatud puude uuesti istutamine Täname! Kasutatud allikad Loite, S.; Musting, O. 11.01.2017. Meie maailm: Läbilõikamine. Telesaade. Eesti Rahvusringhääling: Eesti Televisioon. http://etv.err.ee/v/3be8d07e-76b8-42c4-aefe-f070294ae96a (22.02.2017) Howard, Brian Clark. (2014). Nicaragua...
Vändra Gümnaasium Uurimistöö Uuemeedia keelekasutus Koostaja: Kelly Sumre Vändra 2009 Sisukord Uurimistöö Uuemeedia keelekasutus......................................................................................................1 Sisukord.................................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus...............................................................................................................................................2 Soosingus on stiilivärving........................................................................................................................3 Kas inglise keele kummardaja või oma keel austaja?.......................................................................... 4 Kokkuvõte................................
Eesti raadio ajaloo olulisemad sündmused Tom Passel Nadezda Pritulina Vlada Safonova Eesti raadio ● Eesti Raadio oli Eesti riigieelarveline ringhäälinguasutus. 1. juunil 2007 ühinesid Eesti Televisioon ja Eesti Raadio Eesti Rahvusringhäälinguks. Eesti raadio ajalugu ● 1921. a. sügis - Eestis demonstreeriti esimest korda raadioaparaati ● 1923. a. 22. november - loodi sõna “ringhääling” ● 1924. a. 16. jaanuar - esimene oletatav saade Haapsalust ● 1924. a. 11. mai - tunnustatud esisaade Haapsalust ● 1927. a. 1. jaanuar - seati sisse raadiomaks ● 1927. a. 6. veebruar - esimene esperantokeelne saade, Felix Moor tuleb ringhäälingusse tööle, esimene ülekanne teatrist ("Estonia") ● 1927. a. 16. veebruar - esimene lugemistund ● 1927. a. 5. mai - esimene lastetund ● 1927....
ELU EESTIS 1940ndatel · 1.september.1939 II maailmasõda · 1939 sõlmiti NSVL-ga vastastikuse abistamise leping. Eestisse saabus 25 000 punaväelast. · 21.juuli.1940 kuulutati välja ENSV 6.august.1940 võeti NL koosseisu Pätsi asemel sai presidendiks J. Vares(Barbarus) · 14.juuni.1941 Esimene massiküüditamine · 22.juuni.1941 Suur Isamaasõda (Saksa-NSVL) · 1941 Saksa väed okupeerisid Eesti · 1944. pommitati puruks paljud Eesti linnad nt Tartu, Tallinn, Narva. · Oli sundmobilisatsioon saksa armeesse · 1944 Eesti läks uuesti nõukogude okupatsiooni alla · 1944-1949 pidevalt arreteeriti inimesi, metsades olid haarangud, et tabada metsavendi · 25.-26.märts 1949 Teine massiküüditamine · stalinism jõudis eestisse, peatus kirjanduslik ja kultuuriline areng Kirjanduselu 1940ndatel: - sotsialistlik realism NSVL ainulaadne loomingumeetod...
MIHKEL RAUD. Mihkel Raud (sündinud 18. jaanuaril 1969 Tallinnas) on eesti laulja, kitarrist, ajakirjanik ja kirjanik. Lapsena mängis ta filmides "Keskpäev" (1981) ja " Nukitsamees" (1981). Sisukord 1 Muusika 2 Televisioon 3 Kirjandus 4 Isiklikku 5 Raamatud 6 Albumid 6.1 Merry Christmas Mr. Lawrence 6.2 Mr. Lawrence 7 Viited 8 Välislingid 8.1 Artiklid 8.2 Audio Muusika Raud on mänginud kitarri ansamblites Golem, Metallist, Singer Vinger, Ba-Bach ja Merry Christmas Mr. Lawrence. Televisioon Raud juhtis koos Tuuli Kochiga TV3-s saadet "Koosolek", mis lõpetati 2005. aastal.[1] Ta on üks kohtunikest saates "Eesti talent". Ta on telekonkursi "Eesti otsib superstaari" üks kolmest kohtunikust ja on juhtinud teles...
Vahur-Üllar Kersna Miks Vahur? Mina valisin Vahur Kersna, sest ta on üks populaarsemaid saatejuhte Eestis. Vahur ja haridus Sündinud 4. aprillil1962 Võrus 1980 Antsla Keskkool 1985 TRÜ ajakirjandusosakond 1976 avaldas karikatuurid ajalehes "Säde" Vahur ja televisioon 1985. aastal "Prillitoosi" spordinurga toimetaja 19861999 "Noortestuudio pärastlõuna", "HTV uudised", "Monoloog tundmatuga", "Jah! Show", "Vabakava", "Kuniks elu", "Öine lend eikuhugi", "Õhtune Ekspress", "Reisile sinuga" 19992007 "Pealtnägija" koos Mihkel Kärmasega 2004 - 2006 "Rännud Kersnaga" 2009 "Täna õhtul" 2009 "Sind otsides" Vahur ja raadio 19931995 Raadio Top (saatejuht, peatoimetaja) 19971998 Raadio Pluss B3 (direktor, saatejuht hommikuprogrammis) 19862007 Vikerraadio (hommikuprogrammi saatejuht) Vahur ja auhinnad Aasta eetriajakirjanik 1997 Kuldmikrofon 2004 Ajakirja "Nädal" lugejate poolt hääletatud 7 korral parimaks meessaatejuhiks televisioonis 1999...
Ajalugu §43 Nõukogude võimu taaaskehtestamine 1944. a eesti kultuur kaheks välis ja kodueesti kultuur. Kultuuripoliitika olemus. · ,,Sisult sotsialistlik, vormilt rahvuslik" uus võim suhtus kultuuripärandisse klassiprintsiibist lähtuvalt, seetõttu ka vaimuelu ideoloogilise surve all. · Vaimne surutis Stalini valitsemise lõpuaastatel ja Breznevi ajal. Vahepeal sulaajal suhteliselt liberaalsed olud, kuid tsensuur ei kadunud. · Oluline koht julgeolekuorganite tegevusel. · Ulatuslik infosulg. Sundorienteeritus vene kultuurile.(eriti tugev 1940 lõpp, 1950.algus) · eelnevate põlvkondade vaimupärandi valikuline hävitamine. Mittesoovitud kirjandus erifondiväljastamiseks vaja eriluba. · Propaganda aitas allutada valitsevale reziimile. Haritlaskonna uus põlvkond Paljud eesti haritlased NK võimu kartuses Läände Pagulastel...
Keeles on rahva elujõud Eesti keelt kõneleb veidi üle miljoni inimese, mis tundub maailma suurima kõnelejate arvuga mandariini keele taustal imeväiksena. Kuid nagu vene kirjanik Lev Tolstoi on öelnud: „ Keel on rahvuse hing“. Selle püsimajäämisel on ainuroll meie endi ühtsusel, elujõul ning sellel, kui suurt vaeva näeme keele säilimise ning edasiviimise osas. Eesti keel on üks ilusamaid ning tublimaid keeli just seetõttu, et see on üle pidanud elama nii mõndagi, millest mõni teine keel ennast välja poleks keerutanud. Sõjaaegsetel ning –järgsetel aastatel suudeti säilitada mitte ainult juriidiline järjepidevus, vaid ka keel ning kultuur. Siinkohal tuleks teha suur kummardus eesti rahvale, kes on suutnud takistusi trotsides olla alati ühiselt mõtlev ning tegutsev. Eesti keele kasutusalad on nii väheste kõnelejate hulga kohta ütlemata suured: ilmuvad ajakirjad ning ajalehed, teadus, televisioon ning i...
TV3 Janeli Ait Sisukord Firma nimi Kanal TV3 algus TV3 Firmamärk TV3 nimi Kanal sai praeguse nime 1996. aastal, kui ühe omaniku kätte läksid seni eraldi tegutsenud EVTV ja RTV. RTV oli lühend Reklaamitelevisioonist. Nii EVTV kui RTV kasutasid oma programmi edastamiseks ühte ja sama levikanalit, millel varem oli tegutsenud endine Venemaa Televisioon. EVTV oli eetris esmaspäeval, kolmapäeval, reedel ja pühapäeval ning RTV oli eetris teisipäeval, neljapäeval ja laupäeval. TV3 algus Eratelekanalite konkurentsitihedal turul olid tegevad Kanal 2, Tipp TV (Jüri Makarov), mis sai hiljem nimeks TV1 (perekond Sõnajala omanduses) ning varem nimetatud EVTV koos RTV ga. Jaanuaris 1996 kaks viimati nimetatud kanalit ühinesidki TV3 kaubamärgi alla. Paljude alustatud seriaalide näitamine on piirdunud ainult poolte hooaegadega ja siis on nad saat...
Õppeotstarbeline intervjuu Marko Reikopiga Intervjueerija: Kaspar Erik Lind Intervjueeritav: Marko Reikop Aeg: 28. November 2012; 16:00 Koht: Telemaja, Faehlmanni 12. Kestus: 25 minutit Kaspar: `'Miks otsustasite õppida bibliograafiat Tallinna Ülikoolis?'' Marko: `'See oli väga lihtne protsess, kuna ma ei soovinud sõjaväkke minna, sest ma lõpetasin '87. aastal keskkooli ning oli oht, et tuli vene sõjaväkke minna ja ma ei soovinud minna. Läksin edasi õppima ning üks väheseid erialasid, kus ei olnud vene keele sisseastumiseksamit, oli raamatukogundus ehk bibliograafia. Ning ma vaatasin, et kuna seal vene keele sisseastumiseksamit ei ole siis, vahet pole, lähen õpin seda. Sain siis sisse, lõpetasin esimese kursuse ära, kuid siis võeti mind ikkagi sõjaväkke, kuna kõrgkool sõjaväest ei päästnud. Läksin siis nõukogude armeesse teenima, olin seal 1½ aastat. Vahepeal tuli välja seadus, et kõik päevase osakonna üliõpi...
Oh ajad, oh kombed. Läbi aegade on Eestis ja teadustöödes kasutatud erinevaid keeli. Saksakeelt, NSVL ajal Vene keelt, nüüd eesti keelt... Globariseerumise tulemusena hakatud kasutama rohkem inglise keelt, mis on kõigile kätte- ja arusaadavam. Maailma televisioon, muusika, raamatud ja suhtlemine enamus ongi inglise keeles. Tõlkida ei jõua igasse keelde ja sellepärast loetaksegi inglise keeles samuti. Pluss - raamat kaotab oma originaalsuse. Teadustöösid kaitsakse inglise keeles, sest kui sa ei oska seda, mida sa oled õppind või avastand rahvusvahelises keeles, siis ei ole teadmistel suurt kasu. Ei suudeta oma seisukohti vajadusel ülemaailmas selgeks teha. Ka mõned õppejõud võivad olla välismaalased ja sellepärast peabki oskama ka oma seisukohti põhjendada rahvusvahelises keeles ehk inglise keeles. Edasiõppimisvõimalused on palju suuremad kui keel on rohkem arenenud - saavad inimesed ennast väga häst...
Multimeedia Milleks multimeediat vaja? · Multimeedia tähendab inglise keeles mitme teabeliigi kombineeritud esitlust · Eesti keeles on seda tõlgitud sõna "media"- multimeedium ehk multimeedia · Multimeedia on infotehnoloogia kiiresti arenev valdkond Multimeedia peamised tunnused · Ühes loomeproduktis paljude teabeliikide kokkusulatamine Tekst Graafika Multimeedia Tabelid Animatsioon Graafika Audio Video Multimeedia peamised tunnused · Eri teabeliigid ühendatakse kokku arvuti abil. Reaalajatöö (vajab head arvutit) Interaktiivtöö ... "inimene- arvuti" (õppimis-, töötamis- ning meelelahutusvõimalusi) Multimeediast veel veidi · Osad multimeedia vormid on ammu tuntud Kino Televisioon · Mõlemal juhul on peamisteks vahenditeks k...
1.Sotsiaalmaad. *Rumeenia *Ungari. *Bulgaaria *NSVL. *Poola. *Saksa Demokraatlik Vabar. *Tsehhoslovakkia *Hiina Vabar. *Jugoslaavia *Mongoolia. *Albaania *PõhjaKorea. 2.sots.maad kes kuulusid sotsalistlike sõprusüh. *NõukogudeL. *Poola *Ungari *Rumeenia *Bulgaaria *Saksa DV. *Kuuba. *Tsehhoslovakkia *Mongoolia. *Vietnam. 3.sotsalistliku organisatsioonriikid. *Saksa DV. *Poola *Kongo *Somaalia *Benin. *LõunaJeemen *Etioopia *Angola *Mosamblik. *Afganistan. 4.Sotsalistlike riikide poliitiline süsteem. Nõukogude ülemvõimu all ühtlustati nende riikide poliitiline elu NL eeskujul.Nõukogude mudelit hakati jõuliselt juurutama 19471948a. Sotsalistlike riikide poliitiline elu allutati ühe partei kommunistliku parteikontrollile. Valitsevas kommu...
Marie Udam Kolme põlvkonna teabevälja analüüs Sissejuhatus kommunikatsiooni ja meediasse (SOZU.04.076) Tartu 2011 Sissejuhatus Selles analüüsis võrdlen enda, oma ema ja vanaema teabevälju ajal, mil nimetatud isikud on 20-aastased. Ma olen sündinud aastal 1991 ja analüüsin oma teabevälja praegusel infoallikate poolest rikkal ajal ehk aastal 2011. Minu ema Ulvi on sündinud aastal 1964, seega vaatlen tema teabevälja 1984. aasta paiku, mil inimeste elu ja meediat kontrollis rangelt Nõukogude riigi võim. Minu vanaema Aili-Tiia on sündinud 1938. aastal ehk uurin tema teabevälja aastal 1958, mil Eesti alad olid samuti Nõukogude okupatsiooni all, kuid mil oli kätte jõudnud sulaaeg. Uurin, kust oleme saanud teavet, millised teemad meid on huvitanud, milliseid teadmisi, väärtusi ja käitumisnorme oleme neist ammutanud. Annan ülev...
Eesti keel teiste keelte seas Kristiina Kesküla Orissaare Gümnaasium Milleks meile on vaja keeli? Keel annab meile võimaluse omavahel suhelda, mõelda ja minevikku mäletada. Maailmas arvatakse olevat 7000 keelt, kuid ainult 200 on neist arenenud kultuurkeeled. Arenenud kultuurkeeled: Ilukirjandus- novellid ja romaanid Kunstid - ooperid ja filmid Teadus- uurimustööd Haridus-koolid Ajakirjandus- ajalehed ja televisioon Eesti keel Eesti keel (varasem nimetus: maakeel) on läänemeresoome lõunarühma kuuluv keel. Selle lähemad sugulased on läänemeresoome keeled vadja ja liivi keel. Eesti keelt räägib emakeelena umbes 1 miljon inimest, kellest enamik elab Eestis, kus see on riigikeel. 2012. aasta seisuga kõneles eesti keelt emakeelena hinnanguliselt 922 000 inimest Eestis ja 160 000 mujal maailmas. Võõrkeelena kõneles 2012. aasta seisuga eesti keelt 168 000 inimest. Eesti keel...
annaabi.ee 
