Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Multimeedia (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Milleks multimeediat vaja?
  • Milleks teda vajatakse?
  • Mida ta endast kujutab?
  • Kuidas teda tuleks kasutada?
Multimeedia
Milleks multimeediat vaja?
· Multimeedia tähendab inglise keeles
mitme teabeliigi kombineeritud esitlust
· Eesti keeles on seda tõlgitud sõna
"media"- multimeedium ehk multimeedia
· Multimeedia on infotehnoloogia kiiresti
arenev valdkond
Multimeedia peamised tunnused
· Ühes loomeproduktis paljude teabeliikide kokkusulatamine
Tekst Graafika
Multimeedia
Tabelid Animatsioon
Graafika Audio Video
Multimeedia peamised tunnused
· Eri teabeliigid ühendatakse kokku arvuti
abil.
­ Reaalajatöö (vajab head arvutit)
­ Interaktiivtöö ... "inimene- arvuti" (õppimis-,
töötamis- ning meelelahutusvõimalusi)
Multimeediast veel veidi
· Osad multimeedia vormid on ammu tuntud
­ Kino
­ Televisioon
· Mõlemal juhul on peamisteks vahenditeks
kaks multimeedia põhikomponenti
­ Liikuv videokujutis
­ Heli (audio)
Multimeediast veel veidi
· Tänapäeva IT areng lubab multimeedia
võimalusi kasutada nii kodus kui tööl ­
lubades meil kõigil olla
multimeediatoodete loojateks (kodused
videod, heliplaadid, animatsioonid, foto töötlus jne.)
· Interneti hüpermeedium on multimeedia
laiaulatuslik rakendamine ülemaailmsetes
laivõrkudes
Multimeediasüsteemide kasutuselevõtu
puhul tuleks vastata küsimustele...
· Milleks teda vajatakse?
· Mida ta endast kujutab?
· Kuidas teda tuleks kasutada?
Multimeedia kasutamine
· Kodus
­ Õppimine (õppeprogrammid)
­ Käsiraamatud (tekst, pildid, muusika, videod)
­ Meelelahutus (mängud)
· Tööl
­ Väljaõpe (õppeprogrammid)
­ Marketing (reklaam, müük)
­ Tootetutvustus
Multimeedia kasutamine
· Meelelahutus ja ajaviitesektor:
­ Kunstiteose loomine
­ Kodune multifilm
­ Muusikaansambel
­ Matkimisprogrammide kasutamine
­ Muusika komponeerimine
­ Loodus talletamine
Multimeedia vahendid
· Hea arvuti
­ Kõrge töötlusvõimega protsessor
­ Suur hulk mälu (RAM, HDD, CD-ROM)
­ Videokaart, helikaart
­ Multimeediale kohandatud tarkvara
Multimeedias ­ nelja tüüpi kujutised
· Liikumatu kujutis
· Pilditekst
· Liikuvkujutis
· Animatsioon (liikumise matkimine)
Multimeediast veel ...
· Kaasaegse videokujutis on värviline ja
nõutavate värvitoonide arv võib ulatuda
16,7 miljonini, siis nõuded videoandmete
salvestamiseks ja töötlemiseks on eriti
kõrged
· 1-sekund = 20MB --- 1-minut = 1,2GB
Liikuvkujutiste digiteerimisel vajalik
andmete tihendamine ja pakkimine
Vasakule Paremale
Multimeedia #1 Multimeedia #2 Multimeedia #3 Multimeedia #4 Multimeedia #5 Multimeedia #6 Multimeedia #7 Multimeedia #8 Multimeedia #9 Multimeedia #10 Multimeedia #11 Multimeedia #12
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 12 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-01-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 25 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor thutmoses Õppematerjali autor
Milleks on vaja multimeediat

Sarnased õppematerjalid

IKT põhimõisted
41
docx

IKT põhimõisted

1990. aastate algul täienes 486 protsessor edasi ja 1992. aastal loodi 486DX2, mille taktsagedus ulatus kuni 66 MHz. Kaks aastat hiljem (1994) loodi 486DX4, mille taktsagedus ulatus kuni 100 MHz. DX4 oli ka 486 protsessori seeria viimane mudel. Siis mindi üle Pentium (80586) protsessorile, mille taktsagedus oli alguses 60 MHz, kuid juba 1994. aastal ületati 100 MHz piir. 1995. aastal hakati tootma Pentium Pro protsessoreid ja 1997. Aastal loodi juba uus multimeedia toetusega protsessor MMX, mis sai väga populaarseks. MMX protsessori taktsagedus ulatus kuni 266 MHz. 1997. aasta lõpuks tuli välja ka Pentium II protsessor, mis edestas oma eellast parameetritelt suuresti. Pentium II taktsagedus ulatub kuni 450 MHz. 1998. aastal tuli Intelil välja Celeron, mis sai väga populaarseks, sest ta oli võrreldes Pentium II hulga odavam. 1999. aastal tuli välja Pentium II järeltulija Pentium III. Pentium III taktsagedus ulatus 1999. aasta lõpuks kuni 733 MHz

Infotehnoloogia
Arvutite riistvara
142
doc

Arvutite riistvara

Eesti Mereakadeemia Informaatika ja arvutitehnika õppetool INFORMAATIKA - I Arvutite riistvara (loengukonspekt) Koostas: J.Pääsuke Tallinn 2001-2004.a. Sisukord 1. Sissejuhatus............................................................................................................................4 1.1. Arvutite (personaalarvutite) ajaloost...............................................................................5 1.2. Mõningaid põhimõisteid..................................................................................................6 1.3. Arvuti väljast ja seest vaadatuna.....................................................................................7 2. Arvutite protsessorid.............................................................................................................

Arvutid



Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun