Juhan Peegel ,,Ma langesin esimesel sõjasuvel" · ,,Ma langesin esimesel sõjasuvel" on eesti korpusepoiste lahingulugu. Paljude eesti poste saatuseks oli võidelda võõras sõjas ja võõras mundris, oli ka neid, kes mobiliseeriti N liidu sõjaväkke, Nii juhtus ka siis Autori endaga, kes sattus eesti ajateenistusest punaaremeesse. · Autor kirjeldab 1941 aasta suve Eesti territoriaalkorpuse võistleja silmade läbi. · See on fragmentaarium, mis pakub kimbu lihtsaid eesti elulugusid · See on raamat surmaminejatest. Surnud on jutustaja ise, noormees nimega Jaan Tamm, kes lamab Pihkvamaa punases mullas, ja jutustab lugu oma lühikese elu lõpukuudest.. Sõjas olles nad ei tea, mitte midagi mis saab. Kõik on suur küsimärk. Tsitaat: ,,Ma ei tea, kas ma suren täna, homme, ülehomme või jään ehk isegi ellu selles meeletus sõjas" · Jutustaja peab monolooge ja mõtiskleb selle üle, mis toimub sõd...
Sõja sünge vari 1. Milliseid sõjafilme oled näinud? Millele on need sind mõtlema pannud? Too näiteid filmidest. Ma olen näinud mitmeid erinevaid sõjafilme näiteks: ,,Trooja", ,,Sõjaratsu", ,,300". Enamus sõjafilmid panevad mind sellele mõtlema, miks inimesed peavad omavahel sõdima, nad võiksid ju omavahel hästi läbi saada. Kõige kurvem on sõdade juures süütud kannatajad ja loomulikult haavata saanud sõdurid, kuna neil on elus edasi saada väga raske. Filmis ,,Sõjaratsu" on tegelasteks poiss ja tema hobune Joey. Kõige see lugu toimub I maailmasõja aeg, kus inimesed ei tea veel mis on sõda. Poiss treenib hobuse väga sõnakuulekaks, kuid ühel päeval müüs poisi ise hobuse sõjaväele maha ja sellest ajast on nende sõprus lõhutud. Vahepeal on hobusel mitmeid omanikke, sõja aeg saab ka hobune vigastada, kuid loomulikult jääb ta ellu. Sõja aeg on poiss läinud sõjaväkke ja ...
Saue Gümnaasium Riigikaitseõpetuse kursus Kaisa Tamme Eesti panus pingete lahendamisel Lähis-Idas. Essee riigikaitseõpetuses Saue 2013 Oleme kõik lugenud meediast, kui hinnatud on eesti sõdurid välisriikides. Meedia kajastab tihti eestlaste tegevustest Lähis-Idas ning kui palju meie mehi neis riikides hukub ja vigastada saab. Osalemine koostöös liitlastega mitmesugustes kriisireguleerimise operatsioonides on olnud Eesti Vabariigi julgeolekupoliitika oluliseks osaks sisuliselt selle algusest peale. Eestlaste panus sõjakolletes on suur ning meie abile loodetakse. Teada on, et USA ja Inglismaa on Eesti sõdurite tegevusega väga rahul, nad on öelnud, et meie sõdurid oskavad kollektiivis töötada ning alluvad korraldustele. Minul on jäänud mulje, et meie sõdurid on...
Retsensioon Kolmapäeval, 17. aprillil, aastal 2013 käisin Tallinnas Eesti Draamateatris vaatamas etendust ,,Kolm õde" neljas vaatuses. Näidend kestis kogupikkuses umbes kolm tundi ning sellel oli üks vaheaeg. ,,Kolme õe" autor on Anton Tsehhov, kes sündis 1860. aastal 29. jaanuaril Taganrogis. Ta on kirjutanud kuus näidendit ning hulgaliselt jutustusi ja novelle. 1884. aasta detsembris haigestus mees tuberkuloosi. 1904 suri Tsehhov 44-aastaselt juues sampanjat oma abikaasa kõrval. Näidend valmis 1900. aastal ja esietendus 31. jaanuaril 1901 Moskva Kunstiteatris. Eesti draamateater tõi etenduse lavalaudadele juba viiendat korda. Olulisemad tegijad, tänu kellele näitemäng teoks sai: lavastaja Hendrik Toompere jr, kunstnik Ervin Õunapuu, muusikaline kujundaja Liisa Hirsch, etenduse juht Karin Undrits. Teose on tõlkinud Otto Samma. Osades olid Mait Malmsten (Prozorov), Liis Haab...
Põhjasõda Põhjasõda peeti aastatel 1700-1721 ülemvõimu pärast Läänemerel. Rootsi vastu võitlesid Moskva tsaaririik, Taani, Saksimaa, Rzeczpospolita ning 1713 aastal liitunud Preisimaa ning Hannover. Sõda algas 22. veebruaril 1700 aastal ilma sõjakuulutuseta ootamatu rünnakuga Riiale Saksimaa kurvürsti ja Poola kuninga August II Tugeva vägede poolt. Riia ründamisest kuuldes otsustas Taani kuningas Frederik IV rünnata Rootsi liitlast Holstein-Gottorpi ning 11. märtsil kuulutas Taani Rootsile sõja. Põhjasõja esimene sõjakäikk lõppes kiiresti ning Taani väljus ajutiselt sõjast, nii et Rootsi põhivastasteks jäid Venemaa ja Poola-Saksimaa. Pärast lüüasaamist Narva all 1700. aastal hakkas Venemaa keiser Peeter I tugevdama oma sõjaväge. Rõhku pandi väljaõpetatud jalaväele ning reorganiseeriti Venemaa sõjalaevastik, regulaararmee ning loodi sõjatööstus. Rootsi peaväe seotust Poolas ära kasu...
Eestlased on läbi sajandite olnud kange rahvas ning vaenlastele vastu hakanud, kuid mitu korda pidi ka kaotaja rolli jääma ning võõra võimu all kannatama. Erand pole ka 13.sajandil toimunud muistne vabadusvõitlus, kus eestlased sõdisid Riia piiskopi, Taani, Rootsi ja Mõõgavendade vastu, kes meid alistada ning ristiusustada püüdsid. Vaenlaste plaan muidugi õnnestus ning eesltaste alistumisel 1227. aastal tõi tulemuseks selle, et Eesti rahvas ristiusustati ning riik läks koos elanikega võõraste võimude vahel jagamisele. Kuid miks me siiski kaotasime? Kuna 1206/1208-1227. aastad mida loetakse muistse vabadusvõistluse ajavahemikuks on piisavalt pikk, et üht väikerahvast läbi kurnata. Mängu tulid katk ning väikesed sõjad, mässud ning hukkamised selle lühikese aja jooksul. Eestlaste rahvaarv oli muistse vabadusvõitluse lõpuks vähenenud ning targem oli viimase võitluse lõpus vaenlasele alistuda. Esiteks tuli mängu katk, mis laas...
10 sündmust, mis mõjutasid maailmakultuuri xx sajandil 1. Esimene maailmasõda Eesimene maailmasõda oli esimene suurt osa maailma maadest kaasanudsõda, mis kestis 28.juulist 1914 11.novembrini 1918. Sellekäigus purunes neli impeeriumi(Saksamaa, Austria-Ungari, Osmanite riik ja Venemaa). Esimene maailmasõda sai tuntuks kaevikusõjana, seda eelkõige läänerindel. Üle 9 miljoni inimese langes lahingus. Võeti esimest korda kasutusele keemiarelvad, toimus esimene massiivne pommitamine lennukitelt, ning toimusid esimesed 20.sajandi tsiviilisikute massimõrvad. 1918 aasta veebruaris okupeerisid Saksa väed Ukraina, Mandri-Eesti, Pihvka ja osa Valgevenest. 3.märtsil allakirjutatud rahu kohaselt jäid vallutatud alad Saksamaa võimu alla. Rahulepingutega vähendati kaotanud riikide territooriumi ning pandi neile majanduslikke, poliitilisi ja sõjalisi kohustusi. Esimeses maailmasõjas hukkus ligikaudu 10 mi...
Okupatsioon või vabatahtlik liitumine NSV Liiduga ? 1. Punalipulise Balti laevastiku juhataja viitseadmiral V.Tributs käskis tagada Tallina , Paldiski ja Liepaja sadamas asuvate PBL mereväebaaside ja laevade alaline valmisolek. Samuti käskis Leningradi sõjaväeringkonna juhataja juhatusel vallutada baasides asuvad Eesti ja läti sõjalaevastiku laevad ning kaubalaevastik ja ujuvvahendid. Tuli ette valmistada ja organiseerida ka dessantide maandamine Paldiskisse ja Tallinnasse ning vallutada selle sadamad ja patarei. 12.Juunil vallutati Tallinna sadamad, baasides asuvad sõjalaevastiku laevad, kaubalaevastik ja ujuvvahendid. 16.Juuni teatas NSV Liidu valitsus Eesti valitsusele, et Eesti peab looma sellise valitsuse, kes suudaks ja tahaks Nõukogude Eesti pakti ausalt ellu viia. Eesti pidi kindlustama Nõukogude sõjavägede vaba pääse Eestisse. Eesti pidi NSV Liidu kokkuleppel 17.juunist hoidma oma lennuvägesid lendamast vabariigi kohal, sa...
VABADUSSÕDA Getter Orav 11.klass Sõja algus Vabadussõda puhkes 28. novembril 1918 Punaarmee rünnakuga Narvale, mis lööd küll tagasi, kuid 29. novembril marssis Punaarmee uuesti Narva sisse. Moskva püüdis anda sissetungile kodusõja ilmet, mistõttu loodi Eesti Töörahva Kommuun-enamlaste sõnul iseseisev riik. Kommuuni iseseisvust tunnistas vaid Venemaa ja Kommuuni nõukogu, mille eesotsas seisis Jaan Anvelt, täitis Kremlist tulevaid korraldusi. Kommuun jätkas enamlaste poliitikat, natsionaliseeriti suurettevõtteid ja panku ning moodustati põllumajanduslikke ettevõtteid. Üksteise järel langesid enamlaste kätte Narva, Jõhvi, Rakvere, Võru, Valga ja Tartu. Eesti Töörahva Kommuuni esimees ja lipp Jaan Anvelt Eesti Vabariigi sõjaline ebaedu EV sõjalise ebaedu põhjuseks oli vastase ülekaal ja rahva meeleolu. Valitsusel polnud vajalikku varustust ega laskemoona, samuti puudus ka sõjavägi. Rahval...
Metsavennad Eesti, Läti ja Leedu olid 1940. aastail Punaarmee poolt okupeeritud. Sellest ajast varjas end metsades endisi riigitegelasi või sõjaväelasi, kes oleks muidu vangistatud. Rohkelt hakati ennast metsas varjama pärast massiküüditamist 14. juunil 1941. Kui Saksamaa ja Nõukogude Liidu vahel alustati sõjategevust, läks Eestis rohkesti relvadega mehi metsa, et aidata kaasa Eesti vabastamisele bolsevistliku võimu alt. Esimesed kokkupõrked metsavendade ja Punaarmee vahel toimusid juba 22. juunil 1941. Suvesõja käigus vabastasid metsavennad Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti. Suuremad võitlused toimusid Timmkanali ümbruses ja Tartus, kus metsavennad 10. juulil 1941 alustasid Tartu ülestõusu. Alates 3. juulist 1941 moodustati metsavendadest Omakaitse. Nõukogude armee okupeeris endiselt iseseisva Eesti, Läti ja Leedu 1944-1945. a.-l. Järgnevatel aastatel, kui stalinistlikud repressioonid tugevnesid, pei...
Eesti Vabadussõja muuseum Raimond Russi MUUSEUMI SAAMISLUGU Lagedil, Pirita jõekäärus olevas Külma pargis asub antud hetkel Eestis ainuke sõjamuuseum, kus eksponeeritakse nii eelmistes sõdades kui Teises Maailmasõjas kasutusel olnud sõjatehnikat, relvi, sõjaväevorme ning palju muud. Muuseumi omanikuks on mittetulundusühing, mille juhatajaks on muuseumi asutaja Johannes Tõrs. Muuseumis on väljapanekud nii Eesti Vabadussõjas, kui Teises Maailmasõjas võidelnud eesti väeosade kohta. Esindatud on peaaegu kõik sõjaväevormid, mida eesti sõdurid neis sõdades on kandnud. Hoone keldris on suur, erinevatel ajaperioodidel kasutatud käsirelvade kogu. Muuseumi stendidel olevad väljapanekud kajastavad eestlaste osalust möödunud sõdades, sõjasündmusi, meie tuntud sõjaväejuhte ja nende elusaatusi. Samuti on väljapanekute hulgas palju sõjaajalugusid ja sõjas osalenute mälestusi kajastavaid raamatuid, dokumente ja sümboolikat. "Selle maatüki ostis kun...
Tallinna Kuristiku Gümnaasium / Vabadussõda 9. klass / õp. Veinika Lemsalu 1 VABADUSSÕDA Sõja eelõhtul: 24. veebruaril 1918.a kuulutati välja iseseisev Eesti Vabariik. Kohe seejärel alanud SAKSA okupatsioon, aga ei võimaldanud iseseisvust ellu viia. Saksa okupatsioon kestis 1918.a novembrini, mil I maailmasõjas lüüa saanud Saksa väed lahkusid Eestist. Samal ajal valmistus PUNAARMEE Narva jõe taga ...
Autor: Martin Kalm ,,Nimed Marmortahvlil" Albert Kivikase romaanil põhinev Teos võtab aset 20. sajandil Eestis, kui tuli võidelda enda vabaduse eest. Filmi keskmes on koolipoisid, kes kuuldes, et teiste koolide õpilased lähevad ka sõtta liituvad samuti sõjaga. Kokku moodustatakse 8 liikmeline rühm, kelle pealikuks saab Käsper. Film algab lipuvahetamise stseeniga, kus Ants, Enn, Käsper ja Käämer vahetavad ära Tartu Raekoja platsil lehviva lipu Eesti lipuga. Peale lipu heiskamist on stseen, kus Käsper tuleb uudisega, et Hugo Treffneri Gümnaasiumi õpilased lähevad sõtta. Kuuldes uudistest hakatakse moodustama rühma. Kõige esimesena liitub Käsper, kes on enesekindel vabariiklane ja on seda kuni sõja lõpuni. Teisena liitub Martinson, siis Miljan, Mugur, Konsap, lõpuks veendakse ka patsifist Kohlapuu rühmaga liituma. Rühmaga liitumise vastu on Käämer ja algselt ka Ants. Ants on o...
Ajateenistus või palgaarmee Eesti on alati olnud väikeriik ning selleks ta ka jääb, kui just ei juhtu mingit suurt katastroofi. Igal aastal loeme lehtedest, kuulame raadiost ning vaatame telekast uudiseid kus räägitakse ajateenistusest. Kuidas paljud noored mehed üritavad sellest pääseda. Kes otsib abi meditsiini poolelt, kes peidab end niisama. Aga miks noormehed põiklevad ajateenistusest nii väga kõrvale? Viimasel ajal on palju räägitud palgaarmee moodustamisest, äkki oleks ka Eestil aeg see tegu ära teha. Ning moodustada oma enda palgaarmee? Kui nüüd otsustatakse ,et meil on vaja palgaarmeed, kas see ei läheks mitte liiga kalliks. Kõigepealt oleks vaja reklaamida seda noorte seas, panna üles kuulutusi ja teateid, et selline asi on loodud. Ning kui nüüd tullaksegi kokku ja oldakse valmis moodustama palgaarmee, ega siis ei lõpe raha kulutamine. Kaitseliidule läheks palgaarmee moodustamine väga kalliks. Ning k...
Rahu ja õiglus Rahu on miski milleni inimesed ei ole täielikult suutnud veel jõuda. Miks me sõdime üksteisega, kui saaks ka rahulikult ja õiglaselt tegutseda? Teisest küljest tahab iga riik saada omale võimu, iseseisvust ja oma riigipiiri laiendada, kasutades viise millega nad vaid endale mõtlevad, sest hävitamine ja soovimatu eemaldamine tundub ju kõige lihtsam tee. Afganistanis olevad eestlased ja teisedki sõdurid on seal tagamaks rahu ja korda. See, et need sõdurid seal peavad elama hirmu, pinge ja ka tule all ei ole just väga mõistlik. Nad ei suudaks muuta sealset antud olukorda ja sündmusi, mis on juba pikka aega kestnud. Oleks ju suurepärane kui ükskord tullakse koju teatega, et missioon on läbi ja saavutati mida siiani üritatakse. Arvan, et sellisel liigsel pingutamisel ei leidu mõtet, kuna paljud eesti mehed seal võideldes saavad vigastada ja ka hullemal juhul hukkuvad. Riigis tuleks...
Eesti Vabariik 1919-1939 Mis põhjustas demokraatia kriisi EV? 1920. põhiseadusest tulenevad probleemid. *riigipea tasakaalustava rolli puudumine, * riigikogul liiga suur võim, *1930-1934, *rahva suur toetus referendumil vapside põhiseadusele, *Autoritaarne riigikord, 1933.a põhiseadus Erakondade rohkus. *parlamendis liialt palju erakondi, *valitsuse moodustamine keeruline, vaheldusid kiiresti, *valitsuskriisid, 1920-31 keskmise valitsuse eluiga 11 kuud, *ühepartei süsteem, Isamaaliit 1929.a majanduskriis. *tööpuudus, *majandus partnerite äralangemine, *1933 devalveeriti eesti kroon 35%, *demokraatlike jõudude ebapopulaarsus Liidrite ambitsioonid *tugeva käe poliitika, *"Vaikiv ajastu" Vaikiv ajastu Autoritaarne valitsemise aeg. Riigipööre asendab demokraatliku riigi korra 1. Dets 1934 võtab Päts dekreediga vastu seaduse, mis piirab ajakirjanduse sõnavabadust 2.luuakse riiklik propaganda talitus-...
Fovism: hülgasid kunsti põhitõed: valguse ja varjuga modelleerimine, objektide ainuomase värvi kujutamine. Eesmärk tunnete ja meeleolu väljendamine. Värvid hoogste, erinevate suuruste laikudena, värvid puhtad. Pariisis Sügissalong . Ekspressionismi alus. Henri Matisse: Madame Matisse, La Serpentine, Avatud aken, Vestlus, Tants. Raoul Dufy: Lipuehtes tänav, Trouville'i afisid. Andre Derain: Matisse'i portree, Westminsteri sild Londonis, Püha Pauli katedraal Londonis. Maurice de Vlaminck: Deraini portree. Georges Rouault: Salongis. Ekspressionism: väljenduslik kunst, muuta nähtava maailma värve ja vorme, et väljendada mõtteid, meeleolusid, dramaatiline valgus, rahutus, ühiskonnakriitika, inimese ja esemete deformeerimine, tuhm koloriit. Dresdenis rajatud rühmitus Die Brücke tegelesid ka graafikaga. Oskar Kokoschka: Literaat ja publitsist Herwarth Walden. Emil Nolde: Prohvet, Marcelle, Püha õhtusöömaaeg. Egon Schiele: Autoportree. Karl...
20. sajandi alguse revolutsioonide mõju Eesti riikluse välja kujunemisele 20. sajandi alguses toimus mitmeid revolutsioone, mis mängisid suurt rolli Eesti vabamaks muutumisel ning selle ala eraldumist Venemaast. Samuti muutsid need inimeste igapäevaelu ja tõmbasid inimesi endaga kaasa. Toimus traagilisi sündmusi nii Tallinnas, kui ka mujal. Kaasatud olid kõik: talupojad kui ka linlased. Linnades korraldati miitinguid ja talupoegade osaks jäi mõisade rüüstamine ja nende mõjuvõimu nõrgestamine üle kogu Eesti. Enamasti tagasihoidlik eestlane oli valmis ennast mitmeid kordi kokku võtma ja tegema ühtselt mõistetavaid avaldusi Eesti vabamaks muutmise nimel. Samuti tähendas see muutuste ootamist valitseva korra suhtes riigis, kuna sellega poldud rahul. 1905. aastal toimus revolutsioon, mille ajendiks oli Verine pühapäev. Tallinnas korraldati tööliste streike, peeti miitinguid ja leidsid aset kokkupõrked politseiga. P...
Sotsialismileer Euroopa: NSVL, Rumeenia, Bulgaaria, Poola, Tsehhoslovakkia, Jugoslaavia, Albaania, Ungari, SDV Aasia: Hiina Rahvavabariik, Mongoolia, Põhja-Vietnam, Põhja-Korea Ladina-Ameerika: Kuuba Eesti NSV ENSV võimustruktuuris koolus juhtiv roll Eestimaa kommunistlikule parteile, kes lähtus oma tegevuses Moskva juhtnööridest. Eesti NSV valitsus koosnes 1946. aastani rahvakomissariaatidest, seejärel ministeeriumitest ja teistest keskasutustest. Kõrgem seadusandlik organ oli Eesti NSV Ülemnõukogu, kellel ei olnud reaalset võimu. ENSV partei- ja valitsuskaader koosnes sõja järel peamiselt kõrgemal heaks kiidetud kandidaatidest. ENSV parteijuhid püüdsid kõik olla Moskvale meelepärased. Olid venemaa eestlased ja kompartei ustavad sõdurid. Erinevus seisnes selles, et Karotamm ja Käbin seisid ka Eesti eest, aga Vaino oli venemeelne. Peamised vastupanuvormid (küllaltki aktiivne) 1940. aastad metsavendlus (st. relvaga võitlus) 1950. aa...
Eesti iseseisvumise ja taasiseseisvumise sarnasused ja erinevused Eesti iseseisvumisel on väga palju sarnaseid ning erinevaid jooni taasiseseisvumisega, millest osa toon ma siin välja. Iseseisvumisel võideldi korraga mitme ründava välisvaenlasega, taasiseseisvumisel tuli jagu saada eelkõige riigisisesest okupatsioonist. Tallinnas 24. veebruaril 1918 kuulutati välja Ajutine Valitsus. Kuid see rõõm ei jäänud pikalt püsima, sest juba varsti tuli uuel riigil oma vastupidavust tõestada ja seda juba väga võimsate vastasega nagu olid Saksamaa ja Nõukogude Venemaa. Nii jõudiski iseseisev Eesti rahulikult olla ainult üks päev ja juba 25. veebruaril marssisid siia sisse Saksa sõdurid ja okupeerisid Eesti. Iseseisvumine toimus pikaajalise võitluse käigus, taasiseseisvumine aga vägivallata. 1991. aasta augustis Moskvas läbikukkunud riigipöördekatse andis impeeriumi väikerahvastele võimaluse omariikluse taastamiseks. Erinevate pol...
1. IIMS 01.09.39 Saksa väed ründasid Poolat. Aasta jooksul liitusid Prantsusmaa, Suurbritannia. 1941 liitusid NSVL ja USA. Kaks poolt kujunesid: Saksamaa liitlased (Jaapan, Ungair, Itaalia) ja Suur kolmik (NSVL, Suurbritannia, USA). Tähtsamad piirkonnad: Euroopa, Põhja-Aafrika, Kaug-Ida ja Vaikne ookean. Euroopas lõppes sõda 1945 maikuul (kapituleerus Saksamaa). Lõplik rahu 02.09.45 (Jaapan alistus). Saksamaale pandi liiga ranged karistused ja kohustused IMS lõpuk. 2. 23.08.39 MRP / Eesti plaaniti NSVL'ile. 28.09.39 Eesti ja NVSL vastastikuse abistamise leping, baaside leping / Punaarmee baasid Eestisse 17.06.40 NSVL tõi sõdurid ilma loata Eestisse / Eesti okupeeriti 21.06.40 Johannes Vares-Barbarus peamistriks / uus valitsus 06.08.40 Eesti võeti NSVL koosseisu / iseseisvus kadus 14.06.41 Massiküüditamine / juhtivad kultuuritegelased viidi ära ja enamus surid 3. Orzeli põgenemine Tallinnast NSVL süüdistas Eestit lepingu ...
Muistne vabadusvõitlus 12. sajandiks olid laplased, soomlased, eestlased, liivlased, lätlased ja leedukad ainsad paganarahvad Euroopas. Sellest, kui tähtsaks peeti Läänemere idaranniku rahvaste ristiusustamist, annab tunnistust vallutatava maa pühendamine Neitsi Maarjale, kes keskaegse inimese silmis oli Jeesuse kõrval üks tähtsamaid kristlikke pühakuid. Seni oli jõudude tasakaal Venemaa ja Euroopa vahel hoidnud kumbagi poolt ristisõjast tagasi. Ristisõda Läänemere idaranniku maades algas rootslaste retkedega Soome 12. sajandi keskpaigas ning lõppes leedukate vabatahtliku ristiusu vastuvõtmisega 15. saj. Eestlaste muistne vabadusvõitlus oli aastatel1208-1227. Eestlased alistati jõuga ning nad olid sunnitud ristiusu vastu võtma. Eestlaste peamiseks allajäämise põhjuseks oli vastase suur ülekaal ja nende hea relvastus. Suurt tähtsust omas ka see et eesti sõjamehed polnud elukutselised sõdurid ning neil polnud v...
Eesti iseseisvumine ja taasiseseisvumine - sarnasused ja erinevused Eesti iseseisvumine toimus 24. veebruaril aastal 1918. Sellel aastal kuulutati välja iseseisvusmanifest. Eesti taasiseseisvumine toimus 20. augustil aastal 1991. See toimus rahumeelselt tänu Nõukogude Liidus alanud perestroikale ja Ülemnõukogu vastuvõtt otsusele, et Eesti on nüüd iseseisev riik. Nendel kahel tähtsalt Eesti sündmusel on sarnaseid, kui ka erinevaid külgi. Mis on Eesti iseseisvumise ja taasiseseisvumise sarnasusteks ja erinevusteks? Eesti iseseisvumisel võideldi korraga mitme võimsa välisvaenlasega, kelleks osutusid Nõukogude Venemaa ning Saksamaa. Nii jõudiski olla Eesti rahulikult ainult üks päev iseseisev, kuna järgmisel päeval tungisid sisse juba Saksa sõdurid, kes okupeerisid Eesti. Saksa okupatsioon kestis 1918. aastal veebruarist novembrini. Siis kukutati Saksamaal keisrivõim ning Eesti kasutas seda ära ja Ajutine Valitsus asus...
Eesti ja sõjad 16-18.sajandi algus Eestit jagati riikide vahel mis teda ümbritsesid. Eestis suurema maatükki sai see endale kes parasjagu võimsam oli. Liivisõja ajal Eesti kuulus kolme riigi alla Poola, Taani ja Rootsi. Põhja- Eesti mis kuulus Rootsile nimetati Estlandiks. Lõuna-Eesti koos Läti aladega mis kuulus Poolale nimetati Livlandiks ja Saaremaa kuulus eraldi Taanile. Liivisõja alg perioodil venelased tegid luure- ja rüüsteretke Eestisse. Kaitset Eestil peaaegu ei olnudki ainult talupojad üritasid oma peresid kaitsta. Kevadel venelased piirasid sisse Narva ja Tartu. Narvas samal ajal kui venelased sinna sisse tungisid süütas üks ettevaatamatu kodanik õllekeetmisel linna põlema. Narvalased ei suutnud korraga tuld kustutada ega venelastega võidelda. Narva langes. Tartu rahvas aga hoopis ei suutnud vastase meelitustele ja lubadustele ära öelda ning nad loovutasid oma linna niisama. Mõni aasta hiljem Tartu...
Margus Laidre „Lõpu võidukas algus“ - retsensioon Kaisa Kamenik A83347 Margus Laidre poolt 1995. aastal ilmunud raamat „Lõpu võidukas algus“ keskendub Põhjasõja algusele ning seda Rootsi riigi vaatepunktist. Käsitletud on põhiliselt aastaid 1700- 1701, mil kuningas Karl XII Eesti ja Liivimaal oli ning põhiline tähelepanu on Narva lahingul ja olukorral Riia all. Lisaks kirjeldab raamat põhjalikult tolleaegset armeeolustikku ja üldist Euroopa poliitilist seisu 17. sajandi lõpul ja 18.sajandi algul. Raamat tõstatab palju küsimusi ning püüab muuseas arutleda, mil määral oli Rootsi suurriigi saatus juba enne sõja algust teada. Käesolev retsensioon püüab arutelu laiendada ning kommenteerida oma mõtetega autori poolt toodud seisukohti. Eestis on üpris levinud mõiste „vana hea Rootsi aeg“. Kuigi selle perioodi määratlemine Eesti...
Arutlus Millised olid eestlaste valikud teises maailmasõjas. Kuna eesti oli pidevalt teise maailmasõja ajal saksa või nõukogude liidu kooseisus siis võitlesid eestlased peamiselt sunniviisiliselt mobiliseerituna. Kuna see paljudele meestele ei meeldinud siis valiti ka üle mere oleva soome sõjavägi, kuid rindele siiski ei jõutud. Üle kõige olid mehed valmis võitlema oma kodumaa iseseisvuse eest. Punaarmeese värvati mehi peamiselt sundmobiliseerimisega. See oli seadusevastane, kuid Nõukogude Liit sellest kinni ei pidanud. 1941 aasta juunis mobiliseeris Punaarmee sunniviisiliselt Venemaale mehi, kellest paljud ei pidanud sealsetele tingimustele vastu, kuna nad olid ülekurnatud või tabasid neid haigused. 1942 aastal moodustati 8. eesti laskurkorpus, kus paljud mehed hukkusid lahingutes ja andsid ennast saklastele vangi. Eelkõige taheti Saksa armeese minna kättemaksu pärast ...
OMARIIKLUSE SAAVUTAMINE 1917.a Demokraatliku Venemaa osa Vabadussõda 28.nov.1918-3.jaan.1920 Riigielu Jaan Poska kubermangukomissar Iseseisvumine 30.01.1919 Paju × korraldamine 1917-1918.a. 30. märts 1917.a Autonoomiaseadus (Venemaalt) 15.nov.1917. Eesti Kaitseliit ETK Asutav Kogu M...
Eesti osalus Afganistani sõjas on otstarbekas Seisuga 29 oktoober 2009 oli Eesti osalus Afganistani missioonil 170 meest. Nende eesmärgiks on tagada julgeolek ja toetada Afganistani valitsust. See teema on tekitanud väga palju vaidlust Eesti oma kodanike hulgas, et kas kõik need surmad, mis on olnud, on ikka seda väärt ja kas Eesti ikka peaks osalema sellel missioonil. Talibani poolt vallutatud Afganistan oli kujunenud suureks ohuks nii oma kodanikele kui ka teistele riikidele. Pärast Talibani režiimi kokkuvarisemist ja uue valitsuse moodustamist Hamid Karzai juhtimisel, anti NATO-le mandaat toetada julgeoleku kindlustamist. Kuna ka Eesti kuulub NATO-sse, on loomulik, et ka meie osaleme sellel missiioonil. Afganistani valitsus vajab toetust seni, kuni ollakse kindlad, et Afganistaan ei kujuta enam oma rahvale ega teistele riikidele ohtu. Osalemine Afganistani sõjas tuleb meie kasuks ka s...
Vabariigi aastapäev 1. Loe. Inimeseõpetuse tunnis rääkis õpetaja eesti riigi tunnustest ehk sümbolitest. Igal riigil on oma lipp, vapp, hümn. Eesti vapil on kolm lõvi. Eesti lipp on kolmevärviline. Eesti rahvuslind on suitsupääsuke, rahvuslill on sinine rukkilill. 24. veebruaril on vabariigi aastapäev. See on Eesti riigi sünnipäev. Selle päeva hommikul päikesetõusu ajal heisatakse Toompea tornis pidulikult riigilipp. Lipu heiskamise ajal lauldakse hümni. Ka kõikidel majadel lehvivad sini-must-valged lipud. Aastapäeva puhul toimub pealinnas sõjaväe paraad. Paraadi avab president. Õhtul korraldab president koos abikaasaga piduliku vastuvõtu. President tervitab vastuvõtul kõiki külalisi kättpidi. Külalised saabuvad pidulikes riietes. Vastuvõtul võib kanda ka eesti rahvariideid. Eesti rahvariided on väga ilusad. Naistel on peas tanu ja ees põll. Seljas on neil tikitud pluus ja triibuline seelik. Seeliku peale on seotud kirju vöö. Meestel ...
Carl Robert Jakobsoni nimeline Torma Põhikool Tsernobõli palve Raamatu kokkuvõte Koostaja: Carolina Sirel 8.klass Torma 2015 1 Raamatu kokkuvõte See raamat koosneb intervjuudest inimestega, kes elasid katastroofi ajal ja kellest suur osa elab veel praegugi Tsernobõli katastroofi kõige kuumemates piirkondades. Me oleme palju kuulnud sõduritest, kes pidid radioaktiivses piirkonnas tegema likvideerimistöid, kuid üsna vähe inimestest kes elasid sealsetes linnades ja külades, nendest, kes ei läinud pärast koju, vaid kelle kodu asuski seal ja kes sunniti lahkuma. Paljud neist naasid pärast oma kodukohta, sest kaotada polnud enam midagi. Nad olid kaotanud kiirgusest põhjustatud haiguste tõttu oma mehe-naise-lapsed-vanemad ja ka ise juba k...
Laekvere Põhikooli 9. klassi õpilase LAURA KARU referaat HITLERI SUURIM LÜÜASAAMINE IDARINDEL Laekvere 2015 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS………………………………………………………………………3 2. EELLUGU……………………………………………………………………………..4 3. OSAPOOLED………………………………………………………………………….5 3.1 Punaarmee…………………………………………………………………………5 3.2 Süd…………………………………………………………………………………5 3.2.1 Operatsioon Blau............................................................................................6 4. SÕJAKÄIK…………………………………………………………………………….7 4.1 Rünnak algab………………………………………………………………………7 4.2 Blau tõeline algus…………………………………………………………………..7 4.3 Sakslaste tung Stalingradi alla…………………...
Ajaloo kontrolltöö 1. Saksamaa tegevus vabanemaks Versailles’i rahulepingust Tühistab ühepoolselt rahulepingu Kehtestab üldise sõjaväe kohustuse Asus uuesti relvastuma 1933. aastal astub Rahvasteliidust välja 2. Lääneriikide rahustamispoliitika Usuti, et diktaatore on võimalik üksteise vastu välja mängida ning alguses paistis see õnnestuvat, kuid diktaatoreid ühendas ühine vastane, Lääne demokraatia. Ei õnnestunud, sest diktaatorid ihkasid aina suuremat võimu Euroopas. 3. Kominterni-vastane pakt Sõlmiti 1936. aastal Saksamaa ja Jaapani vahel, NSV Liidu vastu. 4. Hispaania kodusõda Algas 1936. aasta juulis ning lõppes 1939. aasta aprillis, mil Franco kuulutas kodusõja lõppenuks. Euroopa riigid said selles sõjas harjutada oma sõjalist taktikat ning oma relvastust. 5. Austria anšluss ja Müncheni kokkulepe Austra anšluss leidis aset 1938. aast...
KEELED JA ANTIIKMAAILM Klass........................................ 7-12.klass 1) MITU TÄHTE ON EESTI TÄHESTIKUS? 27/31 2) MILLISE KEELE KIRJATÜÜBID ON HIRAGANA JA KATAKANA? Jaapan 3) KUIDAS NIMETATAKSE SÕNA VÕI LAUSET, MIS TAGURPIDI LOETUNA ANNAB SAMA SÕNA VÕI LAUSE? Palindroomiks 4) KUIDAS NIMETATAKSE TEADUST, MIS UURIB SÕNADE PÄRITOLU? Etümoloogia 5) MIS KEELES ON KIRJUTATUD TROOJA? Heebrea 6) KUIDAS NIMETATAKSE KOLME PUNKTI, MIS MÄRGIVAD MINGI TEKSTIOSA VÄLJAJÄTMIST DOKUMENDIST? Ellips 7) MILLINE PIIBLI TEGELANE JUHATAS ORJAD EGIPTUSEST VÄLJA? Mooses 8) KES OLI RA? Päikesejumal 9) MILLISE KAASAEGSE MÄNGUGA, MIDA MÄNGITAKSE RUUDULISES PÕHJAL, SARNANES EGIPTUSE MÄNG ,,SENET"? Male 10) MIKS KANDSID KREEKA SÕDURID LAHINGUS PUNASEID KEEPE? Siis ei paista veri välja 11) VANAD KREEKLASED KASUTASID OLIIVIÕLI NII JUMESTUSES, MEDITSIINIS KUI KA KÜPSETAMISE...
AJALUGU 14-14a PTK MÕISTED Massiküüditamine - 14.juuni 1941, Eestist viidi välja vägivaldselt, ilma süüdistuse ja kohtuotsuseta 10 000 inimest. Eranditult nii naised , mehed kui ka lapsed. Enamus lapsi ja naisi saadeti elama Siberisse ja mehed saadeti vangilaagritesse. Natsionaliseerimine - riigistati kõik eraettevõtted ( panagad , tehased , kinod, kauplused, suuremad majaüksused jne) Metsavennad - põrandaalused rühmitused, võidelti vene okupatsiooni vastu ja nad peitsid ennast metsades. Mobilisatsioon - mobileeriti Eesti mehi väeüksustesse, et võidelda Eesti nimel võõra võimu vastu. ( vastu tahtmist sõtta saatmine ) Suur põgenemine -otsides pääsu sõjategevuse ja kommunistliku reziimi eest, lahkusid paljud eestlased massiliselt kodudest. Põhiliselt mindi elama Läände, et hiljem kui vene võim on Eesti pinnalt lahkunud, tagasi naasta. massirepressioon - massiküüditamine ja hukkamine, vangilaagritsse saatmine 1940. aasta juunis asutus Ve...
Tallinna Humanitaargümnaasium 10.a klass Eesti Kaitseväe auastmed ja nende tähendus Referaat Õpetaja : Igor Kopõtin Koostas : Maria Lustsikov Tallinn 2012 · Mis on auaste ? Sõjaväeline auaste on hindamise süsteem sõjaväelise ülesehitusega organisatsioonides. Hinnatakse isikute juhtimisvõime, hariduse, staazi või ka teenete järgi, neid kantakse sõjaväe vormiriietusel. Mida edukam teenija, seda kõrgem ta auaste. Samas auastmes kaitseväelaste hulgas loetakse kõrgemaks kaitseväelast, kes teenib kõrgemal ametikohal; võrdse ametikoha ja auastme korral kaitseväelast, kes on saanud varem viimase auastme. · Kes annab välja ? Auastmete andmise õigus on järgnevatel isikutel: vabariigi president - ohvitseridele kaitseväe juhataja - allohvitseridele väeosa ülem - sõ...
Ajalugu 1. Viini kongress (millal? Osavõtjad, otsustajad, mida arutati?, tulemus). 1814-1815a suveni. Osavõtjad- 216 esindajat enamikust Euroopa riigist, peamisteks otsustajateks olid Inglismaa, Austria, Venemaa, Preisimaa, suurematest riikidest ei osalenud Türgi. Läbirääkimistel ilmnesid suuriikide omavahelised vastuolud, nii et Euroopa poliitilise kaardi ,,korrastamisel" ähvardasid puhkeda uued sõjalised konfliktid. Napoleoni Sada päeva lükkas aga vastuolud tagaplaanile, liitlased asusid taas Prantsusmaa vastu sõtta. Päras Napoleoni purustamist pandi paika ka sõjajärgse Euroopa uus poliitiline korraldus. 2. Napoleoni sada päeva (millal? Mida tähendas? Tagajärjed) Napoleon lahkus saladuskatte all koos oma lähikondlaste ja umbes 1100 mehega Elba saaralt ja maabus 1815 a . märtsis Prantsuse rannikul .Pariisi saabudes oli kuningas Louis XVIII koos oma kaaskonnaga pealinnast pagenud . Napoleon tegi uu...
Essee Kas oleksid sündmused võinud areneda teisiti? Mina usun, et sündmused oleksid võinud vabalt areneda ka teisiti, sest tegelikult olid ju venelased koos oma vägedega juba algusest peale eestlastest üle ning oleks saanud Eesti ka sõjaga endale saada, mida aga õnneks ei juhtunud. Seekord olid Eestlased üle oma kavaluse ja koostöö osas. Kui eestlased ei oleks endas nii kindlad olnud, ja rahvas nii ühtne, oleks Eesti võibolla et siiani Venemaa võimu all. Kõik seisneski selles et Eesti pidi iseseisvuse välja kuulutama, kuid see ei olnud sugugi nii lihtne, kui pealtnäha tunduda võis. Eesti poleks saanud iseseisvaks, kui poleks esitatud iseseisvuse hääletust, mis õnneks esitati ja kus oli ka piisavalt hääli, et Eesti iseseisvaks kuulutada. Pärast Eesti iseseisvaks hääletamist tulid vene sõdurid, et infokanaleid enda valdusesse saada ja iseseisvus kukutada. Eestlastel tuli k...
Eesti NSV · Üldperiodiseering · Sõjajärgne segadus · Sisuliselt kuulus kõrgem võim kommunistlikule parteile. · EKP Eestimaa Kommunistlik Partei Keskkommitee 1. sekretär Tegelikult täitis Moskva korraldusi. - N. Karatamm 1944-1950 (tugines juunikommunistidele ja laskurkorpusest tulnud eestlastele) - J. Käbin 1950-1978 (oli Moskva-meelne, kuid samas arvestas ka Eesti NSV eripäraga. - K. Vaino 1978-1988 (üdini Moskva-meelne ja umbkeelne. Vene keele kasutamise propaganda.) - V. Väljas 1988-1990 · Vormiliselt kuulus kõrgem seadusandlik võim ülemnõukogule. · Ebaausad valimised ja võltsid tulemused. · Tänapäevalikku parlamentaalset tegevust ei toimunud. · Valitsus ehk ministrite nõukogu. · Nõukogude salapolitsei KGB. · 1940 teine pool ja 1950. algus Stalinismi tippaeg Eestis. - Pea...
NATO Euroopa LiitUSA Koostöö julgeolek. Kollektiivkaitse. Rauno Leppik NATO PõhjaAtlandi Lepingu Organisatsioon Loodi 4. aprillil 1949. aastal NATO kõrgeim organ on PõhjaAtlandi Nõukogu NATO peasekretär on alates 2009. aasta 1. augustist Anders Fogh Rasmussen NATO liikmesriigid Alates 2009. aasta 1. aprillist on NATO liikmeid 28. 1949 (asutajad): Ameerika Ühendriigid, Belgia, Holland, Island, Itaalia, kanada, Luksemburg, Norra, Portugal, Prantsusmaa, Suurbritannia ja Taani 1952 Kreeka ja Türgi 1955 Saksamaa LV 1982 Hispaania 1990 laienemine endise Saksa DV alale 1999 Poola, Tsehhi ja Ungari 2004 Eesti, Bulgaaria, Leedu, Läti, Rumeenia, Slovakkia ja Sloveenia 2009 Albaania ja Horvaatia kollektiivkaitse PõhjaAtlandi pakti viienda artikli kohaselt võetakse ühe liikmesriigi vastast rünnakut kui kallaletungi kogu ühenduse vastu. Eesti NATO sõjalistes ...
Andrus ,,Beebilõust" Elbing Andrus Elbing ehk Kessu ehk Beebilõust sündinud 24. juulil 1981 Kuressaares on eesti luuletaja ja räppar. Juba 15-aastaselt sattus see noor Saaremaa poiss Tallinna Psühhoneuroloogia haiglasse, kuna kohalik Saaremaa julgeolekuteenistus pidas noort Elbingut ühiskonnale ohtlikuks ja kahjulikuks nähtuseks. Sealt tegi mees ka oma esimesed sammud tutvumaks hiphop muusikaga ning 1998. aastal lõi ta nüüd grupeeringu HaDeC koos nüüdseks oma albumi ilmutanud, samuti Saaremaalt pärit räppari Okym Riimiga.Grupi tegutsemisaeg jäi lühikeseks, sest 2000. aastal määrati Beebilõust mitmete erinevate kuritegude eest viieks aastaks vangi. Koos kongikaaslase Raimond Kukuskini ehk JR Rhymes ´iga loodi seal grupeering Verba Ab Intra, mille materjal lindistati salaja tsoonis ning läbi äraostetud vangivalvurite smuugeldati lindistused vabadusse ning tänu sellele leidis muusika ka raadios mängimist n...
1905. aasta revolutsioon Eestis 1. Uus sajand · Kapitaalsed muutused: kihistumine, uued liidrid, baltisakslaste osakaal, põllumajanduskriis, eestlaste esimene rahaasutus 1902 Eesti Laenu-ja Hoiuühisus · Muutused linnades: eestlaste positsioon ja osakaal kasvab · Pessimistlikud meeleolud seoses venestusega (Grenzstein versus Tõnisson) · Ajakirjanduse areng: "Postimees", "Teataja" ja "Uudised" · Areneb poliitiline mote: konservatism, liberalism, sotsiaaldemokraatia · Kujunevad erisuunalised poliitilised arusaamad Konservatistid Liberalistid sotsiaaldemokraadid Mõttekandjad Baltisakslased Mõõdukad Venelased ja Jaan Tõnisson eestlased Radikaalid Konstatin Päts eesmärk Kord ...
Kas Eestil oli 1939.a. alternatiive? 1. septemberil 1939.a. algas Teine maailmasõda. Eesti säilitas sõjaolukorras neutraliteedi. 1939. aasta 24. septembril tehti Eestile NSV Liidu poolt ettepanek kirjutada alla vastastikuse abistamise ettepanekule, mida praegusel ajal tuntakse baaside lepingu nime all. Lepingu kohaselt pidi Eesti territooriumile tulema NSVL sõjaväebaasid(Saaremaa, Hiiumaa ja Paldiski, kokku u 25 000 NSVL sõdurit). Keeldumise korral oleks NSVL kasutanud Eesti vastu jõudu, Eesti juhtkond otsustas NSVL nõudmised vastu võtta. 28. septembril 1939.a. kirjutati vastastikuse abistamise lepingule Moskvas alla ja juba 18. oktoobril jõudsid Punaarmee sõdurid Eestisse. Peale Eestiga lepingu sõlmimist, tehti samasugune leping ka Läti ja Leeduga. Kuid, kas Eesti Vabariigil tegi õigesti, et NSVL vastu ei hakatud? Trivimi Velliste ütles, et Päts ja Laidoner tegid väga hästi, et nad vastu ei hakanud. Et see oli ai...
Kohustusliku sõjaväeteenistuse poolt või vastu. Eestis on teatavasti sõjaväekohustus tõsiasi, kuid seda vaid meestele. Naistele on see üdini ning täielikult vabatahtlik valik, kas astuda kaitseväkke või mitte. Mida arvata sellisest süsteemist ning kas olla sõjaväekohustuse poolt või vastu? Minu arvamus sellest jaotub kaheks. Mul on vastuargumente ning poolikuid pooltargumente. Ma olen absoluutselt nõus seisukohaga, et sõjavägi on mitmest aspektist kasulik, see parandab sinu füüsilist vormi, su tervist ning see valmistab sind eluks rohkem ette, kuid ühest otsast oleks sündsusetu saata vastu tahtmist Eesti Vabariigis elavad noormehed oma aega teenima, kuna paljud poisid ei poolda otseselt sõdimist ning nende number 1 prioriteet ei ole oma senisesest elust kaheksaks või üheteistkümneks kuuks lahti öelda ja asuda reservväelasele vajalikke teadmisi omandama. Mõtlema paneb veel ju ka see, et kui meil kehtib siiski Eesti VABAriik, sii...
1905. aasta revolutsioon Eesti elu edasiviiv sündmus? 1905. aastal 9. jaanuaril algas revolutsioon Venemaal Peterburis, mille ajendiks oli Verine Pühapäev. Sõdurid avasid tule sealse rahumeelse demonstratsiooni pihta, mille tagajärjel sai surma üle 1000 inimese ja haavata ligikaudu 5000. Seejärel puhkesid protestimeeleavaldused kogu Venemaal ja Eestis, peamiselt Tallinnas. Korraldati streike, peeti miitinguid, leidsid aset kokkupõrked politseiga ja muud rahutused. Rahuldused ei piirdunud vaid linnasiseselt, vaid levisid ka väljapoole pealinnast, haarates vabrikutöölisi, ametnikke ja käsitöölisi linnades, tudengeid ja õpilasi koolides, mõisamoonakaid, sulaseid ja taluomanikke külades. Samaaegselt teravnesid ka võitlusvormid: majanduslikud nõudmised asendusid poliitilistega, streigid muutusid peaaegu igapäevasteks, maal hävitati mõisavara, sagenesid kokkupõrked politsei ja sõjaväega. Kuid kas sellest kujunes sündmus, m...
Sündmused Eestis 1939-1940: Kas okupatsioon või vabatahtlik liitumine Nõukogude Liiduga? 1940. aasta Eesti võimuvahetuse üle on palju vaieldud. Tulihingelised eestlased kaitsevad ikka oma isamaa nime ma mainet, öeldes, et tegu oli okupatsiooniga. Paljud Lääneriigid selle väitega jällegi ei nõustu ning on kindlad, et Eesti liitus NSV Liiduga omast vabast tahtest. Ühe nurga alt vaadates oli ilmselgelt tegu okupatsiooniga. Esimeseks juriidiliseks sammuks Eesti okupatsiooni poole oli MRP salaprotokoll, mis määras ära selle, et Eesti läheb Nõukogude Liidu mõjusfääri. Esimene reaalne samm aga oli Baaside leping Nõukogude Liiduga, mille allkirjastamise tõttu rajasid Nõukogude väed Eestisse sõjaväebaasid. Piiri taha oli enne allkirjastamist kogunenud 130 000 Nõukogude sõdurit, kes pidid sõjahirmu tekitamise tulemusel allkirjastamist kiirendama. Lepingule kirjutati alla ning sisse toodi 25 000 sõdurit, rajades baasid Saaremaale, Hiiumaale ja Pal...
Esimene maailmasõda 1914-1918 Esimene maailmasõda I Ms oli esimene suurt osa maailma maadest kaasanud sõda, mis kestis 28. juulist 1914 kuni 11. novembrini 1918 Sõdivad riigid jagunesid Antandiks ja Keskriikideks. Antant - 1907. aastal sõlmitud liit Venemaa, Prantsusmaa ja Suurbritannia vahel. Keskriigid - Saksamaa, Austria-Ungari, Türgi ja Bulgaaria Antant ja Keskriigid Sõja põhjused Võimuvõitlus kolooniate pärast Wilhelm II plaan Tehnika areng Imperialism Franz Ferdinandi surm 28. juunil 1914 tapeti Austria troonipärija Franz Ferdinand Serbia terroristide poolt Troonipärija ja tema abikaasa surid See sündmus vallandas I Ms Sõdade väljakuulutamine Saksamaa kuulutas Venemaale 1. augustil ja Prantsusmaale 3. augustil sõja. Itaalia kuulutas ennast erapooletuks sõjategevuses 2. augustil. Suurbritannia kuulutas sõja Sak...
Maaväe auastmed Kui kaitseväelaste vahel puudub alluvussuhe, eristatakse neid auastme järgi. Sõjaväeline auaste on hindamise süsteem sõjaväelise ülesehitusega organisatsioonides. Hinnatakse isikute juhtimisvõime, hariduse või ka teenete järgi. Neid kantakse sõjaväevormiriietusel. Auaste näitab kaitseväelase omandatud sõjaväelist haridust, teenistusstaazi pikkust ja teenistuses saavutatud edu. Samas auastmes kaitseväelaste hulgas loetakse kõrgemaks kaitseväelast, kes teenib kõrgemal ametikohal; võrdse ametikoha ja auastme korral kaitseväelast, kes on saanud varem viimase auastme. Iga järgmise auastme teenimiseks on vaja omandada teatud hulk kogemusi ja teadmisi. Auastmete andmise õigus on järgnevatel isikutel: Ohvitseridele- Vabariigi president Allohvitseridele- Kaitseväe juhataja Sõduritele- Väeosa ülem Maaväe auastmed jagunevad järgmiselt: Sõdurid alustavad reamehest ning saavad edasi kapraliks. Edasi tul...
Tänapäeva Eesti rõõmud ja mured Maailmas ei ole olemas ideaalset riiki, mis rahuldaks kõigi selle riigi elanikke. Nii ei ole ka Eesti perfektne riik, kus elada, aga siin on palju positiivset, mis hoiab meie Eesti Vabariiki koos lisaks meile kui Eesti riigi elanikud. Eesti riigi üheks suurimaks trumbiks on meie e-lahendused. Eesti on sellel alal just tänu e- lahendustele maailma esirinnas. Need lahendused muudavad inimese elu palju kvaliteetsemaks, mugavamaks ja kiiremaks. Eesti oli üks esimeste seas, kes võttis ID-kaardi ka muudes eluvaldkondades kasutusele. Näiteks ID-kaardiga sa saad internetipanka sisse logida või poodides sooduskaardina kasutada. ID- kaardiga saad ka digiallkirja anda, mis on samaväärne käsitsi antud allkirjaga. Hiljuti sai ka Eesti kosmose riigiks, saates kosmosesse oma esimese satelliidi. Selle projekti eestvedajaks on Mart Noorma, kes on saate Rakett 69 peakohtuni...
Miks eestlased kaotasid muistse Vabadusvõitluse? Muistne Vabadusvõitlus on lahing, mis jääb alatiseks eestlaste südametesse, sest see on üks tähtsamatest võitlustsest Eesti ajaloos. See lahing näitab, et eestlased on juba 13.sajandist peale oma vabaduse eest võidelnud. Ma arvan, et eestlaste üheks kaotamise põhjuseks oli see, et eestlastel puudus ühistegevus ja polnud ühtset riiki. Iga maakond võitles enda eest ja teiste saatus neid ei huvitanud. Samuti olid maakondade vahelised sidemed nõrgad. Maakonnad ei aidanud üksteist materiaalselt ja häda tekkimisel keegi ei raatsinud appi tulla. Eestlaste ja vallutajate sõjaline tase oli erinev. Eestlaste sõjavagi koosnes tavalistest meestest, kellel puuudus eelnev sõjaline kogemus ja strateegline mõtlemine.Vallutajate sõdurid olid peamiselt rüütlid, kes olid elukutselised sõjamehed ja kellel oli sõjaline väljaõpe. Rüütlid kasutasid ka relvi ja sõjalis...
Tallinna Polütehnikum Eesti mehed Esimeses Maailmasõjas Referaat Andres Möll PA-11B Tallinn 2012 Sissejuhatus Esimene maailmasõda puhkes 1914. aastal. Sõja otseseks ajendiks sai Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinandi mõrvamine Sarajevos 28. juunil 1914. See andis Austria- Ungarile ettekäände esitada Serbiale ultimaatum ja pärast selle tagasilükkamist kuulutada Serbiale sõda. Venemaa kartis kaotada mõjuvõimu Balkanil ja kuulutas Serbia toetuseks 31. juulil välja mobilisatsiooni. Järgnes Saksamaa sõjakuulutus Venemaale ja Prantsusmaale. Suurbritannia astus sõtta 4. augustil. Sõja tegelikud põhjused on kaugemas minevikus. 20. sajandi alguseks oli maailm jaotatud põhiliselt Suurbritannia ja Prantsusmaa vahel ning eeskätt Saksamaa taotles senise maailmakorra ümbervaatamist. Teravaid erimeelsusi suurriikide vah...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
