Millised olid eestlaste valikud Teises maailmasõjas Teise maailmasõja ajal oli kolm armeed, kus eestlased said sõdida. Nendeks olid Punaarmee, Saksa armee ja Soome armee. Kuid oli ka inimesi kes võitlesid ainult oma isamaa eest ja liitusid metsavendadega. Punaarmees võitlesid eestlased enamasti sunniviisiliselt mobiliseerituna. Kuigi rahvusvaheline õigus keelas seda. On ka mõistetav, miks eestlasi sundmobiliseeriti: pärast mõistmist, mida punavõimude poliitika endast kujutas, leidus vähe neid, kes olid valmis
Millised olid eestlaste valikud Teises Maailmasõjas? Kogu Teine maailmasõda alates 1939. aastast kuni Saksamaa kapituleerumiseni 1945. aasta 8. mail oli Eestile väga laastav: Eesti kaotas iseseisvuse, märgatava osa oma rahvaarvust ning mitmetest suurtest linnadest olid alles vaid varemed. Totaalne sõda läbis Eestit kogu ulatuses ning siinsed mehed pidid kord Punaarmee, kord Suur-Saksamaa eest sõdima või siis üldse Soome või Läände põgenema. Punaarmee ridadesse sattusid eestlased peamiselt sunniviisilise mobiliseerimise tõttu, sest pärast mõistmist, mida punavõimude poliitika endast kujutas, leidus vähe neid, kes olid valmis vabatahtlikena kommunistliku ideoloogia eest sõdima. Seetõttu kasutaski Vene väejuhatus rahvusvaheliselt keelatud võimalust võtta okupatsiooniarmeesse okupeeritud riigi kodanikke. Saksa väejuhatus eelistas sõja algperioodil kasutada Eesti
Millised olid eestlaste valikud Teises maailmasõjas? Eestlased sõdisid Venemaa, Saksamaa ning Soome relvajõududes. Kõige enam avaldasid muljet soomepoisid, kes näitasid, et on olemas ka kolmas võimalus, kuidas rääkida kaasa oma saatuse määramisel. Nad näitasid oma armastust kodumaa vastu ning tahtsid kangekaelselt saavutada selle iseseisvust. Sõidimine Venemaal ja Saksamaal ei toonud mingisugust kasu aitamaks muuta Eestit iseseisvaks. See tõi ainult kahju, nendega koheldi julmalt ja osad surid ka lahingutes või said haavata. Eesti oli Punaarmee võimu all sunniviisiliselt. Nad teadsid, et pole mõtet vastu hakata. Punaarmee oli julm ja kõigutamatu. 1941. a. moodustatud hävituspataljon võitles metsavendade vastu. Nad olid väga julmad, põletasid talusid ja tapsid inimesi ning kariloomi. Mitte keegi ei julgenud neile vastu hakata.Saksa regulaarväed tegid hävituspataljonid maatasa. Punaarmee 22. territoriaalne laskekorpus, kuhu kuulus 7000 eestlast saadeti lahingusse
Millised olid eestlaste valikud Teises maailmasõjas Eestlased sõdisid Teise maailmasõja ajal peamiselt Venemaa, Saksamaa ja Soome relvajõududes. Venelaste Punaarmees sõdisid Eestlased peamiselt sunniviisiliselt mobiliseerituna kuna vähe oli neid kes tahtsid kommunistliku ideoloogia eest sõdida. Rahvusvaheline õigus ei lubanud küll okupeeritud riikide kodanikke okupatsiooniarmeesse võtta, kuid Vene väejuhatus tegi seda sellest hoolimata. 20. juulil 1941 kuulutas kommunistlik võim Eestis välja üldmobilisatsiooni ning umbes 32 000 Eesti meest viidi Venemaale tööpataljonidesse. Kaks aastat hiljem moodustati 8. eesti laskurkorpus, kuhu kuulus umbes 27 000 meest, kellest ligi 90% olid eestlased. Saksa armees sõdivad eestlased olid seal eelkõige soovist maksta kätte Nõukogude okupatsiooni ajal kogetu eest, kuid kindlasti oli ka teisi põhjuseid. Algul kasutas Saksa väejuhatus vabatahtlikke kuid järk järgult mindi üle sundmobilisatsioonile. Kui Punaarmee lähe
Suur osa emigreerunud eestlastest rajas endale uutesse elupaikadesse kodud ning ei naasnudki enam kodumaale. See valik oli eestlastele ilmselt kõige kergem, kuna sellega ei kaasnenud lahinguid ega rasket sunnitööd. Eestlastel said Teises Maailmasõjas teha väheseid valikuid, kelle pool sõdida või mida edasi teha. Kahjuks oli valik siiski halva ja veel halvema vahel, millele annab tunnistust ka see, et sõja lõpuks ei suudetud Eesti Vabariiki taastada. Leemet Käär 11.b
Millised olid Eestlaste valikud Teises maailmasõjas Teise maailmasõja ajal sõdisid eestlased kolmes armees. Nendeks olid Punaarmee, Saksa armee ja Soome armee. Punaarmeesse sattusid enamasti need, kes olid sunniviisiliselt mobiliseeritud Vene armeesse. Kuigi oli keelatud võtta armeesse inimesi okupeeritud riikidest, kasutati seda võimalust ära. Oli vähe neid, kes vabatahtlikult astuks Vene armeesse. Paar erandit oli. Üheks neist olid hävituspataljonid, kes võitlesid metsavendade vastu. Nad said tuntuks sellega, kui
Millised olid eestlaste valikud Teises maailmasõjas Teine maailmasõda algas 1. septembril 1939. aastal ja lõppes 2.septembril 1945. aastal. Teise maailmasõja algatasid Nõukogude Liit ja Saksamaa. 23. augustil 1939. a. kirjutasid Nõukogude Liidu välisasjade rahvakomissar ja Saksamaa välisminister alla kahe riigi vahelisele mittekallaletungilepingule, selle salajase lisaprotokolliga jagati Nõukogude Liidu ja Saksamaa vahel Poola; Soome; Eesti; Läti ja Bessaraabia, hilisema täienduslepinguga ka Leedu
Millised olid eestlaste valikud Teises Maailmasõjas? Kogu Teine maailmasõda alates 1939. aastast kuni Saksamaa kapituleerumiseni 1945. aasta 8. mail oli Eestile väga laastav: Eesti kaotas iseseisvuse, märgatava osa oma rahvaarvust ning mitmetest suurtest linnadest olid alles vaid varemed. Totaalne sõda läbis Eestit kogu ulatuses ning siinsed mehed pidid kord Punaarmee, kord Suur-Saksamaa eest sõdima või siis üldse Soome või Läände põgenema. Punaarmee ridadesse sattusid eestlased peamiselt sunniviisilise mobiliseerimise tõttu, sest pärast mõistmist, mida punavõimude poliitika endast kujutas, leidus vähe neid, kes olid valmis vabatahtlikena kommunistliku ideoloogia eest sõdima. Seetõttu kasutaski Vene väejuhatus rahvusvaheliselt keelatud võimalust võtta okupatsiooniarmeesse okupeeritud riigi kodanikke. Saksa väejuhatus eelistas sõja algperioodil kasutada Eesti
Kõik kommentaarid