Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Arutlus: Millised olid eestlaste valikud teises maailmasõjas. (0)

1 Hindamata
Punktid
Arutlus
Millised olid eestlaste valikud teises maailmasõjas.
Kuna eesti oli pidevalt teise maailmasõja ajal saksa või nõukogude liidu kooseisus siis võitlesid eestlased peamiselt sunniviisiliselt mobiliseerituna. Kuna see paljudele meestele ei meeldinud siis valiti ka üle mere oleva soome sõjavägi, kuid rindele siiski ei jõutud. Üle kõige olid mehed valmis võitlema oma kodumaa iseseisvuse eest.
Punaarmeese värvati mehi peamiselt sundmobiliseerimisega. See oli seadusevastane, kuid Nõukogude Liit sellest kinni ei pidanud. 1941 aasta juunis mobiliseeris Punaarmee sunniviisiliselt Venemaale mehi, kellest paljud ei pidanud sealsetele tingimustele vastu, kuna nad olid ülekurnatud või tabasid neid haigused. 1942 aastal moodustati 8. eesti laskurkorpus, kus paljud mehed hukkusid lahingutes ja andsid ennast saklastele vangi.
Eelkõige taheti Saksa armeese minna kättemaksu pärast Nõukogude liidule. Algul vabatahtlike kogunud sakslased läksid järk-järgult üle sundmobilisatsioonile. Vabatahtlikena osalesid sõjas metsavennad . 1942 hakati värbama vabatahtlikke Eesti SS-leegionisse, kuid eestlased olid saksamaa poliitikas solvunud, et vähesed läksid vabatahtlikuna sinna. Kui saksamaa kapituleerus, langesid sõdurid punaarmee vangi.
Kõige rohkem taheti võidelda oma kodumaa eest, kuid seda ei saadud. Paljud pettunud mehed läksid koos naiste jalastega Soome Saksa mobilisatsiooni eest. Nendest moodustati 200. jalaväerügement, kuid sõjas nad võidelda ei saanud. Enamik soomepoisse tuli tagasi eestisse.
Paljudele inimestele ei meeldinud Nõukogude okupatsioon ja seetõttu põgeneti üle mere Rootsi, sealt edasi läände (saksamaa, ameerika, kanada jne). Arvati, et Eesti isesesvus taastatakse ja nad saavad tagasi tulla, kuid seda ei juhtunud ja paljud kodud jäid tühjaks.
Kuna eesti oli pidavalt võõrvõimu all siis ei saadud valida, kelle poolel sõdida, sest toimusid sundmobilisatsioonid ja selle ei ei olnud meestel pääsu.
Arutlus-Millised olid eestlaste valikud teises maailmasõjas #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-05-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 25 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor egon vaiksaar Õppematerjali autor
1-leheküljeline arutlus

Sarnased õppematerjalid

ARUTLUS - Millised olid eestlaste valikud Teises maailmasõjas
1
doc

ARUTLUS - Millised olid eestlaste valikud Teises maailmasõjas?

määramisel. Nad näitasid oma armastust kodumaa vastu ning tahtsid kangekaelselt saavutada selle iseseisvust. Sõidimine Venemaal ja Saksamaal ei toonud mingisugust kasu aitamaks muuta Eestit iseseisvaks. See tõi ainult kahju, nendega koheldi julmalt ja osad surid ka lahingutes või said haavata. Eesti oli Punaarmee võimu all sunniviisiliselt. Nad teadsid, et pole mõtet vastu hakata. Punaarmee oli julm ja kõigutamatu. 1941. a. moodustatud hävituspataljon võitles metsavendade vastu. Nad olid väga julmad, põletasid talusid ja tapsid inimesi ning kariloomi. Mitte keegi ei julgenud neile vastu hakata.Saksa regulaarväed tegid hävituspataljonid maatasa. Punaarmee 22. territoriaalne laskekorpus, kuhu kuulus 7000 eestlast saadeti lahingusse Wehrmacht´i vastu. Väheste elu lõppes seal, 5000 meest andis end sakslastele vangi või läks nende poolele. 1941.a. kuulutasid kommunistid Eestis välja üldmobilisatsiooni. Mehi mobiliseeriti Põhja-Eestist ja nende sünniaastate järgi

10.klassi ajalugu
Eesti mehed Teise maailmasõja rinnetele
8
doc

Eesti mehed Teise maailmasõja rinnetele

inimese. Ühiskondlik- ja kultuurielu allutati rangelt kontrollile. Likvideeriti isetegevuslikke seltse, suleti ajalehti-ajakirju, häviatati mälestussambaid ja raamatuid. Natsionaliseeriti ehk riigistati kõik ettevõtted. Määrati talude maksimaalne suurus, tehti taludest äralõiked, mille maa läks uusmaasaajatele. Rahareformi ja järsu hinnatõusu tulemusena langes elatustase, tekkis toidu-ja tarbeainete puudus. 22. juuni 1941 puhkes Vene-Saksa sõda ning peagi olid sakslased Eestis. Punaarmee loovutas Saksamaale Lõuna-Eesti, aga Kesk-Eestis sakslaste väikeste eelsalkade edasiliikumine takerdus. Siis tuli koondada vägesid ja rünnata koos. Nõukogude okupatsioon kaotati Põhja-Eestis augusti lõpul ja saartel oktoobris. Saksa sõjaväe kõrval võitlesid Punaarmee vastu metsavennad. Metsavennad tahtsid kätte maksta okupatsiooni eest ja taastada endine riigikord. Metsavendade võitlus on

Ajalugu
Eesti teise maailmasõja ajal
10
doc

Eesti teise maailmasõja ajal

taastada. Vene- Saksa sõda puhkes 22. juunil 1941. aastal. Punaarmee loovutas vastupanuta kogu Lõuna- Eesti, kuid alates Kesk- Eestist sakslaste pealetung takerdus. Uute jõude koondamine nõudis aega, seega vabanes Põhja- Eesti nõukogude okupatsioonist alles augusti teisel poolel, saared aga alles oktoobris. Saksa sõjavägi polnud ainus, kes 1941. aasta suvel Punaarmee vastu võitles. Nende vastu võitlesid ka metsavennad. Metsavennad olid represioonide eest metsa varjunud mehed, kes haarasid sõja puhkedes relvad ning asusid võitlusse, et maksta kätte okupatsioonivõimusele ning aidata kaasa omariikluse taastamisele. Relvastatud metsavendade võitlus on ajaloos saanud tuntuks kui Suvesõda. Grupp Valgamaa metsavendi Saksa okupatsioon Eestlased taipasid üsna pea, et algselt heatahtlik tundunud Saksamaa ei mõtlegi taastada Eesti iseseisvust, vaid tahab lihtsalt Nõukogude okupatsiooni asendada natsliku okupatsiooniga.

Ajalugu
Eestlaste valikud teises maailmasõjas
2
docx

Eestlaste valikud teises maailmasõjas

Eestlaste valikud Teises maailmasõjas. Teise maailmasõja ajal sõdisid eestlased peamiselt kolme riigi relvajõududes: Soome, Saksa ja Punarmee rindades. Kuna Eesti iseseisvus ja otsustusvabadus oli väga väike, siis eestlastel polnud Teises maailmasõjas eriti valikuid. Neid sunniti sõdima Saksa ja Punaarmees. Soome armees oli eestlased vabatahtlikult ja paljud põgenesid. Punaarmee ridades võitlesid eestlased peamiselt sunniviisiliselt mobiliseerituna, kuigi see oli sel ajal keelatud. Seal olid eestlastel väga rasked elutingimused ning paljud mobiliseeritutest surid. 1941. Aastal moodustati hävituspataljonid, mille eesmärgiks oli võitlus metsavendade vastu. Need koosnesid üldjuhul

Ajalugu
Millised olid eestlaste valikud Teises Maailmasõjas
4
docx

Millised olid eestlaste valikud Teises Maailmasõjas?

Millised olid eestlaste valikud Teises Maailmasõjas? Eestlastel ei olnud Teises maailmasõjas suurt valikut, kelle poolel sõtta astuda. Suuremas osas osaleti Saksa, Vene ja Soome relvjõudude koosseisus, kuid väiksemaid gruppe või üksikuid mehi leidus pea kõigi sõdivate riikide armeedes. Võimalik oli ka põgeneda Rootsi või Saksmaale. Käesolev arutlus räägib täpsemalt nendest meestest, kes astusid sõtta Saksa, Vene või Soome poolel. Punaarmees võitlesid eestlased peamiselt sunniviisiliselt mobiliseerituna. Ehkki

Ajalugu
Eestlaste valikud Teises maailmasõjas
2
docx

Eestlaste valikud Teises maailmasõjas

Millised olid eestlaste valikud Teises maailmasõjas Teise maailmasõja ajal oli eestlastel kolm armeed, milles tuli sõdida: Punaarmee (NSV Liit), Saksamaa ja Soome armee. Peale Eesti annekteerimist 1940. a NSV Liidu poolt, toimus sunniviisiline eestlaste mobiliseerimine Punaarmeesse (50 000 meest), kuigi rahvusvahelise õigusega oli see keelatud. Vähe oli neid inimesi, kes olid valmis võitlema kommunistliku ideoloogia eest. Üheks erandiks oli 1941.a moodustatud hävituspataljon, kes võitles metsavendade vastu. Punaarmee poolel osalesid ka 22. territoriaalse laskurkorpuse ridadesse kuulunud eestlased. See moodustati Eesti Vabariigi sõjaväe baasil ja koosnes algul Eesti ohvitseridest, allohvitseridest ja ajateenijatest. 1941. a. üldmobilisatsiooni käigus Punaarmeesse sattumine sõltus suuresti meeste

Ajalugu
Eesti II maailmasõja ajal
2
doc

Eesti II maailmasõja ajal

leping ja luua Eestisse Punaarmee baasid. Nõudmist saatsid ähvardused. Samad nõudmised esitati ka Lätile ja Leedule. Sõja vältimiseks andis Eesti valitsus järele ja 28. septembril 1939 kirjutati alla baasidelepingule, mille alusel sai Punaarmee endale baasid Lääne-Eesti saartel, rannikul ja ka sisemaal. Järgmiseks nõuti valitsuse väljavahetamist ja Punaarmee koondiste lubamist Eesti pinnale. Kuna sissetoodavad väed olid tunduvalt suuremad kui Eesti kohalik sõjavägi, siis ei olnud vastupanu osutamine mõttekas. Punaarmee okupeeris Eesti 17. juunil 1940. Pärast seda pani Moskva Eestis ametisse endale kuuleka rahvavalitsuse, mille juhiks sai Johannes Vares-Barbarus. Uus Riigivolikogu valiti Moskvas kinnitatud kandidaatide hulgast. Riigivolikogu kuulutas välja Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi ja 6. augustil 1940 võeti Eesti NSV vastu NSVL koosseisu. 2

Ajalugu
Eesti mehed II maailmasõjas
8
doc

Eesti mehed II maailmasõjas

LK 3 Punarmee LK 4 Soome armee LK 5 Kokkuvõte LK 6 Kasutatud kirjandus Metsavendlus Termin ,,metsavennad" tuli Balti regioonis esmalt kasutusele 19. sajandil, mil selle all mõeldi Vene sõjaväest kõrvale hoidjaid, kes ennast metsas varjasid. 1905. aasta revolutsioonis viitavad erinevad allikad metsavendadele kui ,,mässavatele talupoegadele" või kui ,,metsast varju otsivatele kooliõpetajatele Tänapäeva mõistes olid aga metsavennad mehed ja naised, kes aastatel 1940-1941 ja alates 1944. aasta septembrist, mil Eesti oli okupeeritud venelaste poolt, sõdisid relvastatult okupatsioonivõimu vastu. Metsavendade võitluse eesmärk oli kaitsta oma perekondi ja iseennast võõrvõimu vägivalla vastu. Nad lootsid taastada Eesti iseseisvuse. Nõukogude armee okupeeris endiselt iseseisva Eesti, Läti ja Leedu 1944-1945.

Ajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun