Seliliujumisel on oluline painduvus – sel juhul saab ujuja end õlgade abil pisut väiksemaks teha ja niimoodi vees kiiremini edasi liikuda. Kehaasend peab olema sirge, puusad veepinna lähedal, õlavöö pöörleb hästi ja pea püsib pinnal, väljahingamine on tugev, rütm peab olema õige ja käteliikumine vastassuunaline. Jalalöök algab puusast ja põlved ei riku veepinda ja jalalöök on tugev ja terav, veidi sissepoole surutud. Pöiad on lõdvad, käsi asetatakse vette järsult ja haaret alustatakse küllalt sügavalt, tõmme algab küünarliigese kõverdamisega, käelaba peab olema õiges asendis ja juhtima liikumist. Tõukel küünarliiges surutakse vastu külge ja käsi sirutub. Tõuge lõppeb labakäe vajutusega allapoole. Õlavars tõuseb ja käsi tuleb lõdvalt veest välja. Üleviimine sirge käega, suunaga üles- taha-alla. Kõige tähtsam on voolujooneline asend, käte vastassuunaline liikumine, pöörlemine, hästi liikuvad hüppeliigesed. Start toimub veest ja võistlejad...
ja targu ning rahulikult. Ujumise õppimisel ja õpetamisel kehtivad kõik pedagoogika kuldsed reeglid: lihtsamalt keerulisemale; kergemalt raskemale; aeglaselt kiiremale jne. Et õppida ära vees elegantselt liikuma punktist A punkti B, peame esialgu omandama ujumise algtõed: õiged asendid ja hingamisrütmi. Seejärel jalgadekäte liigutused ja lõpuks need kõik osad individuaalselt sobivasse paketti köitma. Seliliujumise käte liigutuste õppimisel kuival tuleb hoida kere otse ja püüda kätega sooritada ringikujulisi tõmbeliigutusi sirutades üles. Seliliujumise kätetöö õppimist oleks kõige lihtsam alustada hoides ennast varvastega kinni ujula ääre torust/kui selline on olemas/, või kasutada kaaslase abi. Vaade peaks olema suunatud lakke ning kõrvad peavad olema vees. Kui me räägime ujumisest, ujumisviisist olenemata, siis tuleb vältida rabelemist. Käed tuleb viia
Pukilt sooritatakse krooli, liblikujumise ja rinnuliujumise stardihüpped. Veest allustatakse ainult seliliujumist. 4. Rinnuli pöördel peab vastu seina minema ..... käsi/kätt. Kuidas sooritatakse delfiini pööre? Rinnuli pöördel peab vastu seina minema kaks kätt. Delfiini pöördel tuleb puudutada mõlema käega seina ning seejärel end seinast ära tõukama. 5. Millistes ujumisviisides on lubatud ka saltopööre? Saltopööre on lubatud seliliujumise ja krooli puhul. 6. Mitu valestarti on lubatud võistlejal? Võistlustel ei ole lubatud teha ühtki valestarti. Valestardi puhul ei võeta tulemust arvesse. 7. Kas stardihüpet võib sooritada ka puki kõrvalt? Ei, võistluste ajal ei ole puki kõrvalt hüppamine lubatud. 8. Kui kaugele võib ujuda võistleja vee all peale stardihüpet (meetrites)? Ujumine vee all peale pööret ei tohi olla pikem kui 15 meetrit. 9. Miks on basseini kohal mõlemas otsas lipukesed?
ületamist ja sukeldusujumist. Tervise ja võistlusujumise eesmärk on inimorganismi üldine tugevamine ja karastamine. Ujumine võib olla ka teiste spordialade (moodsa viievõistluse, triatloni) koostisosa. Ujumises on oluline liigutuste kooskõlastatus ja rütmiline hingamine. Ujumine avaldab organismile suurt ja mitmekülgset füsioloogilist mõju. Intensiivsele liikumisele lisanduvad vee termiline toime ja väljahingamise takistus enamiku sportlike ujumisviiside (v. a. seliliujumise) puhul. POSITIIVSED KÜLJED: - aitab olla terve ja heas kehalises vormis kõrge eani. ujumine on üks paremaid võimalusi hea füüsilise vormi saavutamiseks ja hoidmiseks, seda ka raseduse ajal.Ujutamine mõjub imikule rahustavalt, lõdvestab väikeseid lihaseid, annab palju häid emotsioone . - arendab kõhulihaseid, seljalihaseid, käte ja jalgade ning rindkere lihaseid. - parandab liikuvust - aitab põletada samavõrd kaloreid kui sama kestvusega jooksmine
ajaga 25,29, millega ta sai 90 konkurendi hulgas 21. koha. 2005. aastal Jana Kolukanova poolt ujutud Eesti rekordist jäi Triinul puudu vaid üks sajandik. Poolfinaalipääs jäi 0,22 sekundi kaugusele. · Vabaltujumise 100 meetri distantsi läbis ta ajaga 56,10, millega ta sai 48 osaleja hulgas 33. koha. See tulemus jäi 0,29 sekundit alla Jana Kolukanovale 2005. aastast kuuluvast Eesti rekordist. · Triin Aljandile kuulub ka 14. juulil 2007 ujutud 50 m seliliujumise Eesti rekord 29,45. · 2008. aasta lühirajaujumise EM-il Horvaatias Rijekas parandas Triin Aljand 50 m liblikujumise Eesti rekordit 1,35 sekundi võrra ning sai ajaga 25,57 finaalis 4. koha. Medalist jäi tal puudu vaid kaks sajandikku. · 100 m liblikujumises parandas ta enda nimel oleva rekordi ning ujus uueks Eesti rekordiks aja 58,13. · Samas ujutud 50 meetri vabaujumises pääses ta uue Eesti rekordiga 24,58 poolfinaali.
Välja hingab ujuja vee all, nägu pööratakse veest välja ainult sissehingamiseks. Pöördeseinast pööratakse tagasi nii, et ujuja painutab keha ette, sukeldub veidi allapoole ja teeb kukerpalli. Ujuja tohib puudutada seina ükskõik millise kehaosaga, kuid tavaliselt tehakse seda jalgadega, et keha sirutades uut hoogu saada. 3.2 Seliliujumine Seliliujumine on sarnane "tagurpidi" kroolile, mõlemas stiilis tõmmatakse käega täissirutusest täissirutuseni. Seliliujumise eelis on lihtne ja pidev võimalus hingata, puudus on nähtavuse puudumine liikumissuunas. Seliliujumine on ainus stiil, milles starditakse veest. Seliliujumises mängib käetõmme tähtsamat rolli kui jalalöök ning seda saab jaotada tõmbefaasiks ja taastusfaasiks. Käed liiguvad korraga: kui üks käsi lõpetab tõmmet, siseneb teine vette. Käsi alustab tõmmet üle pea sirutatud asendist, sellest hetkest peaks käsi liikuma suunaga alla ja küljele
nägu stardiseina poole, hoides käepidemetest. Keelatud on haarata varvastega ülevoolurenni servast või sellele toetuda. Stardi andmise hetkeni ei ole võistlejatel lubatud teha mitte mingisuguseid liigutusi. Start sooritatakse seinast tõukamisega. Pärast kohtuniku lühikesi vilesid peavad osalejad stardiks valmistuma (ära võtma liigse riietuse, välja arvatud ujumiskostüüm, vajaduse korral panema ette prillid) ja pärast pikka vilet astuma stardipukile. Seliliujumise ja kombineeritud teateujumise korral tuleb viivitamatult hüpata vette ning teise pika vilega viivitamatult minna stardiliinile ja haarata käepidemetest (see on lubatud ka enne teist vilet). Kui starter on saanud kohtunikult stardiloa (väljasirutatud käsi, mis peab jääma sellesse asendisse kuni stardisignaali kõlamiseni), annab ta käskluse ,,Kohtadele!", mille järel vahetuses osalejad peavad kohe sisse võtma stardiasendi, asetades vähemalt ühe jala stardipuki esimesele servale
Tihti tehakse seda viga, et tõmmatakse pööret sooritades pea rinnale. See on halb, sest nii võib pea ära lüüa ja pööre ei ole nii sujuv. Viimase aja uuringutes on tähele pandud, et enim vigastusi esineb just rinnuliujumises- põlvede ja kaelaga. Seliliujumine Seliliujumisel on mõningad sarnasused krooliga, asend on vaid selili. Selle tõttu ongi see ujumisstiil mõndadele inimestele kergem- nägu on veest vaba ja on kergem hingata. Seliliujumise erinevus teistest stiilidest on, et ujuja ei näe, mis suunas ta liigub. Seliliujumisel on lisaks keha sirgelthoidmisele tähtis hoida ka kaelapiirkond kehaga samal joonel. Käed tuleb tuua ükshaaval sirutatult ette. Esmalt läheb vee alla väike sõrm. Seal painutatakse küünarnukki kuni 120 kraadini, nii võtab labakäsi üle tõukefaasi. Väga oluline on ka jalgade õige asend. Põlved peavad olema vee all ning puusaliigesest tulevad löögid peavad olema pikad ja kiired.
olen selliseks tulemuseks suuteline . Oli üsna ideaalilähedane ujumine , vaid viimasel kümnel meetril läksid hingamine ja rütm veidi sassi ." Tulemus: 25. koht ANNALIISA PÕLD Naiste 400 m kompleksujumine 4.58,21 (35. Koht) Sünniaeg ja koht: 24. august 1990, Tartu Mõõdud: 165 cm, 60 kg Klubi: North Coast Aquatics, Keila Swimclub Treenerid: Jeff Pease Õppeasutus või amet: Torrey Pines High School, õpilane Saavutused: USA klubide juunioride meistrivõistluste 50 m seliliujumise hõbe (2006) Texases toimunud 2008. aasta USA ujumise meistrivõistlustel täitis AnnaLiisa Põld 400 meetri kompleksujumises ajaga 4.54,43 Pekingi olümpiamängude Bnormatiivi. Ujumiskoondise pesamuna AnnaLiisa Põld tahtis pärast oma olümpiastarti näo ajakirjanike eest ära peita nii häbi oli tal enda olümpiadebüüdi pärast. 45. koht ei anna tõepoolest põhjust rõõmustamiseks. 17aastane AnnaLiisa Põld jääb seatud eesmärgist , Aivi Liiv.Kiili Eesti rekordist 4
sukeldusujumist. Tervise ja võistlusujumise eesmärk on inimorganismi üldine tugevamine ja karastamine. Ujumine võib olla ka teiste spordialade (moodsa viievõistluse, triatloni) koostisosa. Ujumises on oluline liigutuste kooskõlastatus ja rütmiline hingamine. Ujumine avaldab organismile suurt ja mitmekülgset füsioloogilist mõju. Intensiivsele liikumisele lisanduvad vee termiline toime ja väljahingamise takistus enamiku sportlike ujumisviiside (v. a. seliliujumise) puhul. Keha rõhtne asend kergendab oluliselt südame tegevust (EE, 1998). 1.2 Ujumisviisid Ujumisviisid on krool, selili-, rinnuli-, ja liblikujumine (Joonis 1). Sportlik ujumine hõlmab suurvõistlustel vaba-, selili-, rinnuli-, liblika-, kompleks- ja teateujumist. Ujumisvõistlustel (v. a. seliliujumises) starditakse stardipukilt vette hüpates, seliliujumises starditakse vees, end stardiseinalt ära tõugates (EE, 1998). 5 Joonis 1
jõukohane. Marko Albert, triatloni 41.Raske on jõuda kõrgele kohale, kui kolmest alast valdad hästi vaid ujumist, rattasõidus oled keskmik, ent lõppkohti otsustavas jooksus nõrk. Martin Liivamägi, 200 m kompleksujumise 35. Ujumiskoondise ühe suurima lootusena olümpial startinud Martin Liivamägile oli see teine järjestikune tiitlivõistlus, kus ta eesmärki ei täitnud. 35. koht jäi esialgu jõukohaseks hinnatud poolfinaalipääsust väga kaugele. Andres Olvik, 200 m seliliujumise 40.Kaks päeva enne olümpiastarti pressikonve- rentsil Eesti rekordi uuendamist iseenesest mõistetavaks pidanud Andres Olvik pidi pärast eelujumist kurvalt tõdema iseenesest ei tule siin midagi. Anna-Liisa Põld, 400 m kompleksujumise 35.Ujumiskoondise pesamuna Anna-Liisa Põld tahtis pärast oma olümpiastarti näo ajakirjanike eest ära peita nii häbi oli tal enda olümpiadebüüdi pärast. 35. koht ei anna tõepoolest põhjust rõõmustamiseks.
tuleb viivitamatult hüpata vette ning teise pika vilega viivitamatult minna stardiliinile ja haarata käepidemetest (see on lubatud ka enne teist vilet). Kui starter on saanud kohtunikult stardiloa (väljasirutatud käsi, mis peab jääma sellesse asendisse kuni stardisignaali kõlamiseni), annab ta käskluse ,,Kohtadele!", mille järel vahetuses osalejad peavad kohe sisse võtma stardiasendi, asetades vähemalt ühe jala stardipuki esimesele servale. Käte asend ei ole reglementeeritud. Seliliujumise ja kombineeritud teateujumise puhul peavad osalejad võtma stardiasendi, olles vees ja haaranud käepidemetest. Alles siis annab starter signaali - sireeni (lasu, vile). Stardisignaaliks võib olla ka käsklus ,,Läks!" ja samaaegne järsk lipu lehvitus alla. ,,Ühe stardi reegli" puhul tuleb iga ujuja, kes stardib enne stardisignaali, diskvalifitseerida. Kui stardisignaal on kõlanud enne diskvalifitseerimist, tuleb lasta distants lõpetada ning eksinud ujuja diskvalifitseeritakse pärast
veekogude ületamist ja sukeldusujumist. Tervise - ja võistlusujumise eesmärk on inimorganismi üldine tugevamine ja karastamine. Ujumine võib olla ka teiste spordialade (moodsa viievõistluse, triatloni) koostisosa. Ujumises on oluline liigutuste kooskõlastatus ja rütmiline hingamine. Ujumine avaldab organismile suurt ja mitmekülgset füsioloogilist mõju. Intensiivsele liikumisele lisanduvad vee termiline toime ja väljahingamise takistus enamiku sportlike ujumisviiside (v. a. seliliujumise) puhul. Keha rõhtne asend kergendab oluliselt südame tegevust.1 1.2. Ajalugu Ujumine on üks vanemaid ja klassikalisemaid spordialasid. Vanimad ujumist kujutavad kiviskulputuurid ja seinamaalid kinnitavad, et juba 4.aastatuhandel eKr 1 Eesti Entsüklopeedia (1998) , lk. 121 osati Lähis-Ida maades tänapäeva krooli ja rinnuliuumist meenutaval viisil vees liikuda. Esimene kirjalik tõend ujumise õpetamise kohta on pärit Egiptusest Keskmise
annaabi.ee 
