Grete Treier Grete Treier on Eesti esimene naisnaisprofirattur. Ta sündis 12. detsembril 1997. aastal Tartus. Ta on abielus Edgari Treieriga, kes on ka tema treener ning neil on ühine tütar Anete. Hetkel pedaalib Treier Itaalia klubi Causs RDC ridades. Kooli ajal oli Grete suhteliselt spodivõõras inimene. Keskkooli lõpupoole hakkas ta vaikselt kergejõustikuga tegelema, kuid trenni tegi ta paar korda nädalas. Jalgrattaspordiga hakkas Treier tegelema oma abikaasa õhutusel, kes on endine Eesti tippjalgrattur. Juba oma esimesel maastkiuratta maratonil saavutas ta kolmanda koha. Paari aastaga sai tast parim naisjalgrattur Eestis. Ta võitis nii maanteel kui maastikuratta sõidus kõiki oma konkurente. 2006
Kodune töö nr. 2 Üliõpilane: Ülesanne: 1. Määrake alltoodud detailide termotöötluse viisid ja reziimid, kandke tulemused tabelisse ning põhjendage kirjalikult tehtud valikuotsuseid. a) Reduktori võll pikkusega 300 mm ja läbimõõduga 40 mm, materjal teras C40E. b) Viil pikkusega 200 mm, ruudukujulise ristlõikega 10 x 10 mm, materjal C125. 2. Koostage lühiülevaade (maht ca 2 lehekülge A4) terase termotöötlusest kõigil alltoodud teemadel: 1) karastamise ja noolutamise eesmärk; 2) kuumutusviiside kirjeldus ja kuumutamise kestuse valik; 3) kuumutustemperatuuri sõltuvus süsinikusisaldusest; 4) valik ja jahutamiskiirus; 5) noolutusviisid ja nende kasutusalad. 1. Terase termotöötlus Terase termotöötlus seisneb kuumutamises üle faasipiiri(de) ning järgnevas jahutmises kiirusel, mil faasimuutused kas toimuvad täielikult, osaliselt või üldse ei leia aset. [1] Terase termotö...
71 47101124247 Rein Randrüüt 04.09.62 36209045096 Ivan Kivima 26.03.73 37303269297 Jana Karjust 07.12.57 45712073802 Aleksandr Järvis 23.11.52 35211232467 Oliver Übi 08.03.73 37303081818 Tarvo Tammik 11.07.67 36707119669 Jako Riisalu 08.04.51 35104081390 Sigrid Kimmari 08.07.67 46707081401 Erkki Niit 25.05.78 37805254523 Olga Meronen 12.05.70 47005125764 Andrus Vaarmann 01.07.55 35507017050 Ivo Treier 23.04.80 38004234377 Sigrid Sauga 09.01.89 48901097189 Aleksandr Liivak 27.12.63 36312272122 Sirje Lehtla 02.10.69 46910023091 Kristina Mihhailov 06.08.56 45608063760 Aivar Treumann 11.05.78 37805111297 Karin Müürsepp 25.07.88 48807257547 Priit Laasik 24.11.63 36311242299 Priit Reinhold 11.02.59 35902116870 Riina Karu 31.07.76 47607317991 Karin Sauga 13.09.58 45809132498 Taivo Maripuu 24
Ülesanne: 1. Joonestada variandile vastava detaili joonis. 2. Joonestada valandi joonis, millel näidata tinglikult ära töötlusvarud, valukalded ja kärn (kui see osutub vajalikuks). 3. Joonestada mudeli joonis. 4. Joonestada koostatud vormi joonis koos vormkasti, kärni (vajaduse korral) ja valu kanalite süsteemi elementidega. 5. Anda vormimis- ja valamisoperatsioonide kirjeldus. Juhendaja : Mari-Liis Kuuse Paul Treier Tallinn 2014 Valand vormitatakse liivvormis, mille siseõõnsus kopeerib valandi kuju. Liivvorm koosneb ülemisest ja alumisest vormipoolest. Selleks, et tagada hõlbsa eemaldamise vormist ja säilitada detaili kvaliteedi asetame vormi vertikaalselt. Valandi siseõõnsus kujundame vormi asetatava kärni abil. Mudeli vertikaalpindadele paneme valukalded, mis kergendavad mudeli eemaldamise vormist ja need valukalded pärast freesitakse.
01.2008 55 Jaan Meronen 16.02.53 35302161093 16 2 16.02.2008 55 Aivar Sillmann 11.03.53 35303119327 11 3 11.03.2008 55 Ahti Reintamm 01.04.53 35304018622 1 4 01.04.2008 55 Andres Süld 05.04.53 35304051513 5 4 05.04.2008 55 Endrik Müürsepp 12.04.53 35304122103 12 4 12.04.2008 55 Endrik Kivima 14.05.53 35305141073 14 5 14.05.2008 55 Gert Treier 14.06.53 35306141258 14 6 14.06.2008 55 Marek Randrüüt 16.07.53 35307166377 16 7 16.07.2008 55 Aivar Lohk 06.08.53 35308061352 6 8 06.08.2008 55 Aivar Kukk 07.08.53 35308078210 7 8 07.08.2008 55 Dmitri Raidjõe 07.08.53 35308078827 7 8 07.08.2008 55 Kaspar Rokk 26.08.53 35308262058 26 8 26.08.2008 55 Lembit Kalinin 26.08.53 35308267382 26 8 26.08.2008 55
Nigeeria loodusvarad Nigeeria ei ole selline riik, kus oleks kõik aastaajad, seal on küll külmemaid perioode kuid siiski on seal palju kõrbeid ja väga soe. Nigeerias olevad loodusvarad on näiteks: Nafta- Nafta koosneb põhiliselt süsinikust, vesinikust, väävlist, lämm astikust ning hapnikust. Naftaga koos esineb ka maagaas, mis koosneb lenduvatest süsivesinikest, peamiselt alkaanidest, millest ...
Lahe koolipäev 2014 12. novembril toimus Tallinnas Nordea kondserdimajas konverents "Lahe Koolipäev 2014". Meie koolist läksid sinna Rando Aav ja Jürgen Lee. Kolmapäeva hommikul hakkasime Rapla jaamast Balti jaama sõitma rongiga. Sealt läksime rongkäiguga Nordea konserdimajja suunduma läbi vanalinna. Tee peal leidsime uusi sõpru ja tegime ühispildi, kujundades inimteksti "ELAD ISE OMA ELU?". Jõudes Nordea kondserdimajja, võeti meid väga hästi vastu. Oli väga palju rahvast. Enne konverentsi sai süüa, juua ja lahedalt olla. Esimesteks esianeteks olid raadio- ja telemees, kirjanik, koolitaja, õppejõud, konverentside vedaja, unistaja, tegutseja ja tulevane mõttekoja moodi turismitalu pidaja Märt Treier; MTÜ Lilleoru kommunikatsioonijuht ja noortele tuttav esimese “Eesti otsib Superstaari” saatejuht Aigi Vahig ja erinevate idamaiste võistluskunstidega tegelev Ville Jehe. Nemad rääkisid üldteemal "Taevas",...
Elva Gümnaasium 9a Birgith Maria Treier Contra Margus Konnula Referaat Juhendaja Mare Lillak Elva 2014 Elulugu Contra kodaniku nimi on Margus Konnula. Ta on sündinud Võrumaal Urvastes 22 märts 1974.Elanud Urvastes, Kauge tänaval Viljandis, Luise ja Raadiku tänavatel Tallinnas, Veski 15 Tartus ja Piitsakülas Urvaste vallas. Lühemat aega ka Räpinas Põlvamaal ja Valtus Raplamaal. Ta on Eesti kirjanik
Tallinna Ülikool Karin Luts ja "Kunstnik" koostanud: Aari Vaino juhendaja: Heie Treier Tallinn, 2011 Karin Lutsu peetakse Eesti esimeseks tunnustust pälvinud naiskunstnikuks. Valisin oma töö aineks tema teose "Kunstnik", kuna minu jaoks iseloomustab see kunstnikku ennast kõige paremini. Teos valmis 1937.aastal õlimaalis ning on praegu eksponeeritud Eesti Kunstimuuseumis. Karin Lutsu loomingus on alati tähtsal kohal olnud soolise indentiteedi küsimus. Tema kooliaastatel Pallases polnud naisõpilased küll harv nähtus, aga kunstnikuna
12.1957 naine Talv Kaljukits Aleksandr Järvis 23.11.1952 mees Sügis Kaljukits Oliver Übi 8.03.1973 mees Kevad Kaljukits Tarvo Tammik 11.07.1967 mees Suvi Kaljukits Jako Riisalu 8.04.1951 mees Kevad Kaljukits Sigrid Kimmari 8.07.1967 naine Suvi Kaljukits Erkki Niit 25.05.1978 mees Kevad Kaljukits Olga Meronen 12.05.1970 naine Kevad Kaljukits Andrus Vaarmann 1.07.1955 mees Suvi Kaljukits Ivo Treier 23.04.1980 mees Kevad Kaljukits Sigrid Sauga 9.01.1989 naine Talv Kaljukits Aleksandr Liivak 27.12.1963 mees Talv Kaljukits Sirje Lehtla 2.10.1969 naine Sügis Kaljukits Kristina Mihhailov 6.08.1956 naine Suvi Kaljukits Aivar Treumann 11.05.1978 mees Kevad Kaljukits Karin Müürsepp 25.07.1988 naine Suvi Kaljukits Priit Laasik 24.11.1963 mees Sügis Kaljukits Priit Reinhold 11.02
Neid võimalusi on palju mille poole suund võtta. Kokkuvõtteks võib öelda, et vahet ei ole mis tee sa valid, peaasi, et sa ise rahul oleksid. Ei ole mõtet ka teha, seda mida sa ei taha. Igaühel on oma kindel siht, mille poole püüelda ja paljud saavad sellega hakkama ja nad elavad rahus. Vahet ei ole kas sa oled rikkas või vaene peaasi, et sa ise rahul oleksid. Kristo Treier 10r
Esialgu oli olümpiapääse 34 sportlasel, kuid vigastuse tõttu jäid eemale kümnevõistleja Mikk Pahapill ja tennisist Kaia Kanepi. Kergejõustikus: kõrgushüppes Anna Iljuštšenko, kettaheites Märt Israel, Aleksander Tammert ja Gerd Kanter, 100 m ja 200 m jooksus Marek Niit, 400 m tõkkejooksus Rasmus Mägi, odaviskes Risto Mätas, seitsmevõistluses Grit Šadeiko, maratonis Evelin Talts, kuulitõukes Raigo Toompuu. Jalgrattaspordis: Grete Treier ja Rene Mandri. Maadluses: Ardo Arusaar ja Heiki Nabi. Ujumises: Triin Aljand ja Martin Liivamägi. Purjetamises: Anna Pohlak, Ingrid Puusta, Karl-Martin Rammo, Deniss Karpak ja Johannes Ahun. Sõudmises: paarisaerulises kahepaadis Jüri-Mikk Udam ja Geir Suursild ning paarisaerulises neljapaadis Tõnu Endrekson, Andrei Jämsa, Allar Raja ja Kaspar Taimsoo. Judos: Martin Padar. Laskmises: Anžela Voronova.
Oliver Übi 8.03.1973 mees Kevad 8.03.2020 7 Tarvo Tammik 11.07.1967 mees Suvi 11.07.2020 6 Jako Riisalu 8.04.1951 mees Kevad 8.04.2020 3 Sigrid Kimmari 8.07.1967 naine Suvi 8.07.2020 3 Erkki Niit 25.05.1978 mees Kevad 25.05.2020 1 Olga Meronen 12.05.1970 naine Kevad 12.05.2020 2 Andrus Vaarmann 1.07.1955 mees Suvi 1.07.2020 3 Ivo Treier 23.04.1980 mees Kevad 23.04.2020 4 Sigrid Sauga 9.01.1989 naine Talv 9.01.2020 4 Aleksandr Liivak 27.12.1963 mees Talv 27.12.2020 7 Sirje Lehtla 2.10.1969 naine Sügis 2.10.2020 5 Kristina Mihhailov 6.08.1956 naine Suvi 6.08.2020 4 Aivar Treumann 11.05.1978 mees Kevad 11.05.2020 1 Karin Müürsepp 25.07.1988 naine Suvi 25.07.2020 6 Priit Laasik 24.11.1963 mees Sügis 24.11.2020 2
Siis paneksin otsingusse õppekavad ning teeksin ühe õppekavadest lahti. Aga kuna loengust jäi ka meelde, et Google'i liitotsing võimaldab panna kriteeriumi, et otsing sooritatakse vastava lehe piires, pean arvatavasti kasutama seda varianti. Panen täpsustatud Google otsingusse sõnad ,,ttu ainekaart" ja domeeniks valin ttu.ee Objektorienteeritud programmeerimine lektor Kaaterl Allik, teadurid Rain IDK0020: keeles Java Öpik, Tarvo Treier jt. 3. Leidke lehekülgi, mis on sarnased Tartu Ülikooli veebilehega. Mitu veebilehte leiate? Esitage ühe aadress (URL). Kuidas otsingu läbi viite? Panen Google'i otsingusse otsinguks related:www.ut.ee ja saan vastuseks 198 tulemust. Üheks vastuseks pakutakse ka Tallinna Ülikooli lehte: http://www.tlu.ee/ samuti ka http://www.utlib.ee/ 4. Leidke lehekülgi, mis viitavad Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi kodulehele. Mitu veebilehte leiate? Esitage ühe aadress (URL)
52 45205137417 1 Risto Kallakmaa 22.05.78 37805223040 1 Jako Riisalu 21.01.73 37301219871 1 Sigrid Sonk 11.08.55 45508115690 1 Ahti Vaask 24.04.86 38604243865 1 Oliver Tammik 01.12.79 37912011363 1 Tiia Jaansoo 27.04.72 47204274033 1 Jaagup Öpik 08.08.80 38008085311 1 Virve Teder 19.10.74 47410197589 1 Andres Meri 06.12.66 36612068083 1 Tanel Västrik 26.01.63 36301265278 1 Signe Treier 11.10.63 46310117961 1 Kristel Ots 03.02.56 45602039490 1 Natalja Kasemaa 04.10.82 48210047965 1 Risto Vaask 23.03.82 38203235664 1 Jako Saarniit 19.04.70 37004191716 1 Maili Sonk 22.04.71 47104221609 1 Endrik Reinsalu 01.06.52 35206019933 1 Karin Hunt 14.03.73 47303144111 1 Indrek Hade 14.03.76 37603144455 1 Kristel Arvola 25.01.61 46101252062 1 Külli Lasn 01.11
Kristjan Jaak Petersoni ilmavaade Kristjan Jaak Petersoni individualiteet nii inimese kui luuletajana on salapärane, sügav ja mitmekülgne. Tema väikesearvulises toodangus peituvad suured luule- ja mõttepärlid. Tema luuletustes ja päevaraamatus on nii palju, mida otsida, mida tunda ja mõtelda igaviku persektiivis, ja ka nii palju , mida leida unustamata südamilkku ja tõelist inimese elu. Kristjan Jaak Peterson on sügava filosoofilise kalduvusega kirjanik. Peterson ei olnud abstraktne filosoof, vaid intuitiivne, emotsionaalne elav mõtleja. Ta süüvis oma väsimata juurdleva mõistusega igaviku saladusisse ja püüdis kõrgemate mõistete selgemale arusaamisele ning põles igaveses otsimistules. Petersoni vaim mõõtis kõiki igaveste probleemide teede sügavusi, ent selgele ja läbimõeldud ilmavaatele ei suutnud ta veel tulla. Lõplik süntees ja konsekventne konstruktsioon ei olnud ta tugev külg, küll oskas ta aga elu, kultuuri ja maailma suur...
Hollandi kunst 17. sajandil Anett Treier 10. D JPG 18.03.2013 Hollandi ehituskunst Hindas praktilisust ja mugavust. Hakkasid levima lõõridega ahjud. · Hollandi arhitektuurile oli tüüpiline raekoda- kõrge katusega hoone, mida kroonis väike haritorn. Rotterdami raekoda Hollandi maalikunst Skulptuur oli tähtsusetu. · 17. sajandi keskpaigal Hollandi maalikunsti õitsenguaeg. · Võideti sõda Hispaania vastu. · Maalikunst väljendas optimismi ja võidurõõmu vabadussõja eduka lõpu puhul. Jan Vermeer van Delft. Tüdruk pärlitega. Maali hoitakse Kuninglikus Maaligaleriis Mauritshuisis. Click to edit Master text styles ...
Kodutöö kirjaliku aruande sisu: Koostage lühiülevaade (maht ca 2 lehekülge A4) terase termotöötlusest kõigil alltoodud teemadel: - karastamise ja noolutamise eesmärk; - kuumutusviiside kirjeldus ja kuumutamise kestuse valik; - kuumutustemperatuuri sõltuvus süsinikusisaldusest; - jahutamiskeskkonna valik ja jahutamiskiirus; - noolutusviisid ja nende kasutusalad. Juhendaja : Mari-Liis Kuuse Paul Treier Tallinn 2014 Lühiülevaade Terase termotöötlus Terase termotöötlus seisneb materjali kuumutamises üle tema kriitiliste temperatuuride (faasipiiride), sellel temperatuuril hoidmises ning olenevalt järgnevas jahutamise kiirusest, mil faasimuutused kas toimuvad täielikult, osaliselt või üldse ei leia aset. Terase termotöötlus on laialt levinud meetod tema omaduste muutmiseks nii materjalil
Elva Gümnaasium Murdeiga Inimeseõpetuse referaat 18.11.2009 Oliver Treier Sisu: Sissejuhatus Lehekülg 3 Mehelikku küpsemist soodustavad Lehekülg 3 Miks ühtedel algab murdeiga varem ja teistel hiljem? Lehekülg 3 Hormoonid Lehekülg 3 Kasv ja kehakuju muutumine Lehekülg 4 Karvkate Lehekülg 4 - 5 Nahk, higi, rasu Lehekülg 5 Kasutatud Kirjandus Lehekülg 6 Sissejuhatus 2 Murdeiga vanus, mil lapsest kasvab täiskasvanu. Tüdrukute murdeiga kestab tavaliselt 10.- 16
Enne Londoni olümpiamänge 2012. aastal said vigastuse kümnevõistleja Mikk Pahapill ja tennisist Kaia Kanepi. Eestlased osalesid 11-nes spordialas: · Kergejõustikus: kõrgushüppes Anna Iljustsenko, kettaheites Märt Israel, Aleksander Tammert ja Gert Kanter, 100 m ja 200 m jooksus Marek Niit, 400 m tõkkejooksus Rasmus Mägi, odaviskes Risto Mätas, seitsmevõistluses Grit sadeiko, maratonis Evelin Talts, kuulitõukes Raigo Toompuu. · Jalgrattaspordis: Grete Treier ja Rene Mandri. · Maadluses: Ardo Arusaar ja Heiki Nabi. · Ujumises: Triin Aljand ja Martin Liivamägi. · Purjetamises: Anna Pohlak, Ingrid Puusta, Karl-Martin Rammo, Deniss Karpak ja Johannes Ahun. · Sõudmises: paarisaerulises kahepaadis: Jüri- Mikk Udam ja Geir Suursild ning paarisaeurilises neljapaadis Tõnu Endrekson, Andrei Jämsa, Allar Raja ja Kaspar Taimsoo. · Judos: Martin Padar. · Laskmises: Anzela Voronova.
edukaks edasijõudmiseks igapäevaelus ja koolis (KLS § 2). Alusharidus on süstematiseeritud teadmiste, oskuste, arusaamade, hoiakute, tõekspidamiste ja suundumuste süsteem, tänu millele inimene omandab võime käituda, orienteeruda, otsustada, omandada, korrigeerida oma käitumist (Ü. Vooglaid. 1996. Alushariduse õppekava projekt). Areng kajastab sisulisi muutusi lapse organismis ja selle omadustes, funktsioonides või käitumises. Kirjanduse põhjal koostas J. Treier Enesehindamine (self-assessment, self-evaluation) - protsess, milles õppeasutuse personal jälgib süstemaatiliselt ja regulaarselt õppeasutuse tegevusi ja tulemusi. Enesehindamise objektideks võivad olla kogu õppeasutus, selle personal või mõni selle rühm/liige. Enesehindamise põhieesmärk on soodustada nii indiviidi kui kollektiivi tasandiltoimuvat õppimist, arengut ja eksperimenteerimist. Enesehindamine aitab kaasa ka vajaliku muutuse
Karl Heinrich Marx Elulugu Karl Heinrich Marx oli (5. mai 1818 Treier, Saksamaa- 14. märts 1883 London) saksa filosoof, materialist, majandusteadlane ja üks rahvusvahelise kommunistliku liikumise rajajaid. Ta oli kahtlemata üks19. saj mõjukamaid sotsialistlikke mõtlejaid. Marx oli mitmekülgne isiksus. teda mõjutasid nii William Shakespeare'i romantilised lood kui ka Newtoni, Locke'i ja Leibnizi ratsionaalne mõtteviis. Talle olid iseloomulikud väärtuslikud omadused: lihtsus, südamlikkus ja elurõõm, vankumatu tahtejõud ja erakordne töövõime,
Karl Marx Karl Heinrich Marx oli (5. mai 1818 Treier, Saksamaa- 14. märts 1883 London) saksa filosoof, kes tahtis maailma muuta, materialist, majandusteadlane ja revolutsionäär. Marx oli mitmekülgne isiksus. Talle olid iseloomulikud väärtuslikud omadused: lihtsus, südamlikkus ja elurõõm, vankumatu tahtejõud ja erakordne töövõime, kartmatus ja mehisus. Marx sündis 1818 Treieris, Saksamaal ja oli oma päritolult juut, kes oma rahvust eitas. Kuna tema isa oli advokaat, õppis ka Marx juudi perekonna pojana kõigepealt õigusteadust. Ta oli päritolult juut, kuid Karl oli esimene oma perekonnas, kes oma rahvust eitas. Teda mõjutasid nii William Shakespeare'i romantilised lood kui ka Newtoni, Locke'i ja Leibnizi ratsionaalne mõtteviis. Bonni ülikoolis, kus Marx õigusteadust õppis vaevas teda alkoholism, mis sundis teda siirduma Berliini ülikooli, kus ta oma isa õuduseks hülgas õigusteaduse ja siirdus hegelliku filosoofia pessa. Doktorikraadi f...
rikkumine (ITVS). Töötaja vastutab omavoliliselt töölt lahkumsie puhul TLS § 118 järgi oma 1 keskmise kuupalga ulatuses. Erisoodustusega lepingu sõlminud töötaja omavoliliselt lahkumisel töötaja vastutus 3 keskmise kuupalga ulatuses. Normatiivmaterjal: - Eesti Vabariigi töölepingu seadus - töötajate distsiplinaarvastutuse seadus - individuaalsete töövaidluste lahendamise seadus Täiendav kirjandus: - Treier, T. Töölepingu ülesütlemine töötaja terviseseisundi tõttu. Juridica, 2006, 2; - Orgo, I.-M. Peamised vaidlusküsimused töölepingu lõpetamisel töötaja mittevastavuse ja katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu. Juridica, 1999, 9. 5
kohal, Hiina (87) kogunisti 74. kohal, niiet võib rahulikult öelda, et vaikse ning väikse riigi kohta on eesti sportlased lausa fantastiliselt edukad. EESTLASED OLÜMPIAL Kergejõustikus: kõrgushüppes Anna Iljustsenko, kettaheites Märt Israel, Aleksander Tammert ja Gerd Kanter, 100 m ja 200 m jooksus Marek Niit, 400 m tõkkejooksus Rasmus Mägi, odaviskes Risto Mätas, seitsmevõistluses Grit Sadeiko, maratonis Evelin Talts, kuulitõukes Raigo Toompuu. Jalgrattaspordis: Grete Treier ja Rene Mandri. Maadluses: Ardo Arusaar ja Heiki Nabi. Ujumises: Triin Aljand ja Martin Liivamägi. Purjetamises: Anna Pohlak, Ingrid Puusta, Karl-Martin Rammo, Deniss Karpak ja Johannes Ahun. Sõudmises: paarisaerulises kahepaadis Jüri-Mikk Udam ja Geir Suursild ning paarisaerulises neljapaadis Tõnu Endrekson, Andrei Jämsa, Allar Raja ja Kaspar Taimsoo. Judos: Martin Padar. Laskmises: Anzela Voronova. Sulgpallis: Raul Must. Vehklemises: Nikolai Novosjolov. Vibulaskmises: Reena Pärnat.
Risto Risto Tedersoo 20.11.58 35811206143 Risto Risto Liiv 23.02.81 38102237841 Risto Risto Kuhi 11.09.64 36409114533 Risto Risto Kallakmaa 22.05.78 37805223040 Risto Risto Vaask 23.03.82 38203235664 Risto Count 5 Signe Signe Räämet 22.06.73 47306223892 Signe Signe Jaansoo 03.08.87 48708037849 Signe Signe Treier 11.10.63 46310117961 Signe Count 3 Sigrid Sigrid Meri 24.12.60 46012245534 Sigrid Sigrid Mullari 27.02.77 47702275185 Sigrid Sigrid Parts 20.09.69 46909208395 Sigrid Sigrid Sonk 11.08.55 45508115690 Sigrid Count 4 Siina Siina Keerup 23.04.83 48304234375 Siina Siina Aidarov 05.05.57 45705058080
10 KASUTATUD KIRJANDUS Eelmäe, August, Luule Epner, Mati Hint, Olev Jõgi, Ants Järv, Meelik Kahu, Maie Kalda, Sirje Kiin, Reet Krusten, Oskar Kruus, Pärt Lias, Toomas Liiv, Maire Liivamets, Karl Muru, Mart Mäger, Silvia Nagelman, Martin Neithal, Endel Nirk, Sirje Olesk, Mart Orav, Ralf Parve, Harald Peep, Kajar Pruul, Asta Põldmäe, Rudolf Põldmäe, Ello Säärits, Ele Süvalep, Lehte Tavel, Eerik Teder, Ülo Tonts, Elem Treier, Udo Uibo, Aarne Vinkel, Väike Eesti kirjanike leksikon. Tallinn 1998. Internetiallikad: http://kultuur.elu.ee/ke478_talvik.htm (25.11.2005) http://www.miksike.ee/docs/referaadid/heititalvik.htm (25.11.2005) 11 Lisa 1 12
äriseadustiku §§ 180-187 ja 306-315 võlaõigusseaduse §§ 1, 619-702 Analüüs ,,Tuleviku töö uued suunad ja lahendused". Lõpparuanne. Technopolis Group &TÜ RAKE, 2017. Kättesaadav: http://www.sm.ee/sites/default/files/content- editors/Ministeerium_kontaktid/Uuringu_ja_analuusid/Toovaldkond/tuleviku_too_- _uued_suunad_ja_lahendused_l6pparuanne.pdf, lk 11-14 Kilusk, G. Kolmepoolsed töösuhted. - Juridica 2004, 10 Käärats, E., Treier, T., Suder, S., Pihl, M., Proos, M. Töölepingu seadus. Selgitused töölepingu seaduse juurde. Sotsiaalministeerium. Juura, 2013. Kättesaadav ka: http://www.sm.ee/sites/default/files/content- editors/Ministeerium_kontaktid/Valjaanded/toolepingu_seaduse_selgitused.pdf, lk 13-16 Muda, M. Turvaline paindlikkus uues töölepingu seaduses. - Juridica 2012, 4 Muda, M., Orgo, I.-M., Tavits, G., Treier, T. Tööõigus. Loengud. 4., täiendatud ja muudetud trükk
koha, mägistel teedel kulgenud grupisõidus kuulus talle 48. koht Koht Võistlusala Osavõtjaid Tulemus 17. eraldistardist sõit (47,3 km) 39 1:05:47.33 (+ 3:35.90) 48. maantee grupisõit (245 km) 143 6:30:49 (+ 7:00) TANEL KANGERT lõpetas üliraske grupisõidu 69. kohaga, mis on 21-aastasele tulevikumehele hea saavutus Koht Võistlusala Osavõtjaid Tulemus 69. maantee grupisõit (245 km) 143 6:36:48 (+ 12:59) GRETE TREIER - Eesti ainus naisrattur Pekingi olümpial lõpetas tugevas vihmasajus kulgenud grupisõidu 30. kohaga Koht Võistlusala Osavõtjaid Tulemus 30. maantee grupisõit (126 km) 66 3:33:17 (+ 0:53) DANIEL NOVIKOV - olümpial debüteerinud noor sportlane jäi meeste trekisprindis viimaseks Koht Võistlusala Osavõtjaid Tulemus 21. trekisõit - 200 m sprint lendstardist 21 11,187 Judo
suudaks maailma tippudega võrdselt konkureerida. Võit ning hilisem lisaaja kaotus maailma esinumbrile on tausta arvestades rahuldav tulemus, ent ei enamat. Martti Aljand, 100 ja 200 m rinnuliujumise 45. ja 46. Martti Aljand täitis küll oma esialgse eesmärgi ja püstitas Eesti rekordi, kuid koht viiendas kümnes ei luba talle kõrgemat hinnet anda. Aljandite ujumisdünastia lippu hoidis 21-aastane noormees sellegipoolest kõrgel. Grete Treier, jalgratta grupisõidu 30. Enne naiste grupisõitu olid eestlaste ootused kõrged Treierilt loodeti kohta esikaheksas, või isegi medalit. Finisijärgsest pettunud olekust võis välja lugeda, et sarnaseid mõtteid mõlgutas ka sportlane ise. Tuleb vaid loota, et ebaõnnestumine rattasõidu isu lõplikult ei röövinud. Deniss Karpak, purjetamise Laser klassi 25. Kaks aastat tagasi MMil pronksi saanud purjetaja tase peaks võimaldama sõitmist ka vaikses tuules. Paraku paranes Karpaki
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI TALLINNA KOLLED Majandusarvestus Caroline Rattasepp TÖÖKESKKONNA OHUTEGURID Juhtimiskontrolli ainetöö Juhendaja: Doris Treier Tallinn 2012 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS On teada, et pidevalt kõrge ja endiselt kasvav tööõnnetuste arv on tingitud ohtutspoliitika vähesest rakendamisest töökohtade. Vähe on pööratud tähelepanu pisematele ja lihtsamatele muudatustele, mis võivad ära hoida nii mõnegi õnnetuse. Tööõnnetuste ja ka kutsehaiguste, suurõnnetuste jne ettekanded ning analüüsid on näidanud, et ohutuse arendamisel ettevõttes on veel palju arenguruumi.
Tammsaare "Juudit" Autor lähtub ühest piibliepisoodist. Vaga naine Juudit päästab oma kodulinna, tungides vaenlase leeri ja raiudes maha vaenlase väepealiku Olovernese pea. Tammsaare Juudit on aga teistsugune. Ta kõneleb üht, kuid mõtleb ja toimib hoopis teisiti. Kodulinlaste ees räägib ta ilmutusest, mis käsib tal minna vaenlaste leeri ja päästa oma kodumaa Petuulia. Tegelikult läheb ta sinna hoopis armastusest vaenlase väepealiku Olovernese vastu. Juudit püüab ahvatleda Olovernest maailma troonivalitsejaks hakkama, et ise saaks istuda kuningannana tema kõrval ja sünnitada kuningapoegi- ja tütreid. Olovernes aga ei ihka sellist elu, ta igatseb ausa elu järele oma mägises kodukülas. Hüljatud Juudit tapab magava Olovernese. Rahvas on esialgu vaimustuses, kuid siis saab teada, et Juudit on muude halbade tegude kõrval mõrvanud ka oma mehe. Juudit tahetakse kividega surnuks loopida. ...
TTÜ EESTI MEREAKADEEMIA Üld- ja alusõppe keskus MATERJALIÕPETUS Referaat õppeaines Metallide tehnoloogia, materjalid I Kadett: Andrei Lichman Õppejõud: Paul Treier Rühm: MM42 Tallinn 2015 SISUKORD 1. Metallide kristalliline struktuur ............................................................................. 3 2. Kristallvõre tüübid ....................................................................................................... 3 3. Kristalliseerumine ....................................................................................................... 4 4
TTÜ EESTI MEREAKADEEMIA Üld- ja alusõppe keskus MATERJALIÕPETUS Referaat õppeaines Metallide tehnoloogia, materjalid I Kadett: Andrei Lichman Õppejõud: Paul Treier Rühm: MM42 Tallinn 2015 SISUKORD 1. Metallurgia ..................................................................................................................... 4 2. Metalli reaalne struktur .................................................................................................. 4 3. Kristalliseerumine ........................................................................................................... 5 4. Sulamid .............
erakorraliselt seoses töömahu vähenemisega või töötajast tuleneval põhjusel. Referaadi kolmandas osas vaadeldakse töötaja ja tööandja kohustusi. Töötaja kohustused on juriidiliselt määratletud ning tööandja kohustustega seotud. 19 KASUTATUD KIRJANDUS 1. Kiris, A., Kukrus, A., Nuuma, P., Oidermaa, E. (2012). Õigusõpetus. (3. tr). Tallinn: Külim. 422 lk. 2. Muda, M., Orgo, I-M., Tavits, G., Treier, T. (2003). Tööõigus. Tallinn: Juura. 296 lk. 3. Töölepingu seadus. Riigikogu. Vastu võetud 17.12.2008 - RT I 2009, 5, 35 4. Rando Maisvee, Eversheds Ots & Co. (2011). Tööõigus. [WWW] http://www.audiitorkogu.ee/docs/Koolitus/randomaisveetoooigus3slaidilehel.pdf (25.09.2014) 5. Töötaja ja tööandja kohustused konspekt. [WWW] http://www.eakl.ee/infoleht/TLS/03_kohustused.pdf (28.09.2014) 6. Tööleping ja selle tunnused. [WWW] http://www.tooelu
Venelastel ei olnud aga andmeid, kes õieti on saare hõivanud, kas sakslased või kohalikud ,,natsionalistid'' ja kui suured on saarel olevad relvajõud. Et neid asju selgeks teha, tuli Ruhnule saata luuregrupp. Ööl vastu 30.juulit jõudiski saarele kolm luurajat, eestlane, lätlane ja venelane. Tõeliselt internatsionaalne seltskond. Kuid järgmisel päeval avastas selle kohalikele elanikele kohe silmatorkav ja võõras keelt rääkiva grupi ruhnulane Hendrik Treier. Rannast leiti ka paat, millega mehed saarele olid tulnud. Nüüd käsutas vallavanem Isak Melders kõik mehed välja ja üheskoos kammiti saar läbi, kuid kedagi ei leitud. Ettevõtmist korrati ja et ahelik oleks tihedam, võeti ka naised ja suured poisid ühes. Nii sattuski üks 10-aastane poiss põõsale, mille all luurajad rahumeeli magasid. Poiss tegi kisa ja enne kui unised luurajad relvi jõudsid haarata, olid ruhnulased nad ümber piiranud. Luurajad ei olnud eriti
Vajadus muuta töösuhted paindlikumaks (kaugtöö, renditöö jne). Kaasaegsed sotsiaalkindlustussüsteemid Aktiivne tööpoliitika ning efektiivne elukestva õppesüsteem Tõõigus- erinevad definitsioonid Tööõigus on õigusnormide kogum, mis reguleerib töölepingu alusel töötaja ja tööandja vahel tekkivaid töösuhteid ning töötingimuste kollektiivset kujundamist. Tööõigus. Inge-Maret Orgo. Merle Muda. Gaabriel Tavits. Thea Treier. Tallinn, 2005. lk.21 Tööõigust võib jagada: 1. Individuaalseks tööõiguseks 2. Kollektiivseks tööõiguseks 3. Töökaitseõiguseks Töölepingu regulatsioon õigussüsteemis Tsiviilõigusuhe TsÜS Võlaõigussuhe VÕS § 1-207 TT Tööleping (TLS) Käsundusleping
sajandi linnas. Tartu. (10.12.2015) 4. Rosin, A., Link, S., Drovtar, I. (2013). Energia lokaalse tootmise analüüs büroohoonele osa I. Taastuvenergialahendused. Tallinna Tehnikaülikool. Leitav aadressilt: http://energiayhistud.ee/wp-content/uploads/2016/01/Energia_lokaalse_tootmise_anal %C3%BC%C3%BCs_b%C3%BCroohoonele_Taastuvenergialahendused.pdf (29.02.2016). 5. Staak, M. (2008). Teistmoodi energia. REC Estonia SA. (11.09.2015) 6. Treier, R. (2015). Hajutatud energiatootmise potentsiaal Jõgevamaal. Eesti Maaülikool. Leitav aadressilt: https://jogeva.maavalitsus.ee/documents/182803/1104693/J %C3%B5gevamaa+hajaenergeetika+potentsiaalid_l_150521.pdf/14b63764-83e4-41c1-91bd- d4221785ec39 (10.11.2015) 7. Vuriski, J. (1987). Valgus. Kirjastus. 5051 lk. (10.11.2015) 8. Velling, S., Vaasma, T. (2012) Päikesekiirguse liigid. Leitav aadressilt: https://dspace.utlib
Näiteks kui töötaja töötasu on 10 eurot tunnis, peab tööandja valveaja tunni eest maksma 1 euro. Läbitöötamist vajav materjal: ● töölepingu seaduse §§ 42-71 ● täiskasvanute koolituse seadus, eelkõige § 1 ja 4. ptk ● pühade ja tähtpäevade seadus ● liiklusseaduse § 130 ● Haridustöötajate tööaeg. Vabariigi Valitsuse 22. augusti 2013. a määrus nr 125 ● Siigur, H. Töö- ja puhkeaeg uues töölepingu seaduses. - Juridica, 2009, 4 ● Käärats, E., Treier, T., Suder, S., Pihl, M., Proos, M. Töölepingu seadus. Selgitused töölepingu seaduse juurde. Sotsiaalministeerium. Juura, 2013. Kättesaadav ka: http://www.sm.ee/sites/default/files/content-editors/Ministeerium_konta ktid/Valjaanded/toolepingu_seaduse_selgitused.pdf, lk-d 88-123 ● Seletuskiri töölepingu seaduse eelnõu juurde. 18.06.2008. Kättesaadav: http://www.riigikogu.ee/? 19
Stanislav Vassiljev Raja 15-403 620 2308 Taavi Salumäe Akad.tee 15A 525 4418 Taivo Kangilaski II 312A 620 2117 Taivo Lints II 310A 620 2119 Tanel Tammet Raja 15 - 223 620 3457 Tarmo Robal Raja 15-210 620 2263 Tarmo Uustalu Akad.tee 21-B402 620 4250 Tarmo Veskioja Raja 15 - 408 620 2307 Tarvo Treier Raja 15-117 620 2300 Tatjana Kalinina II 404 620 2352 Teet Evartson Raja 15-225B 620 2257 Teodor Luczkowski Raja 15 - 137 620 2245 Thomas Hollstein Raja 15 Tiina Zingel Raja 15 -224 620 3461 Timo Tomson IIA 305 Toivo Paavle II 223 620 2160
Võib arvata, et Päts kartis Tammsaare keeldumist. Albu valda tekib esimene Tammsaare kuju ja juba ta elu ajal tavaliselt ei panda elu ajal kirjanikele kujusid. o Friedebert Tuglas A. H. Tammsaare (1918) o Marta Sillaots A. H. Tammsaare looming (1927) o Karl Mihkla, A. H. Tammsaare elutee ja looming (1938) o Eerik Teder Mälestusi A. H. Tammsaarest (1978) o Epp Annus, Rein Undusk Klassika ja narratiivsus: Tammsaarest Kngroni (1997) o Elem Treier Tammsaare maailmakirjanikuna: kolm välismaa Tammsaare-uurijat (2001) o Bernard Linde A. H, Tammsaare oma elu tõest ja õiguses (2007) o Maarja Vaino Teistmoodi Tammsaarest (2008) o Maarja Vaine Irratsionaalsuse poeetika A. H. Tammsaare roomingus (2011) A. H. Tammsaare looming Jaguneb 3 perioodiks: 1. periood algus on realistlik, vildelikkus; esimene tähenduslik kirjatükk novell ,,Tähtis päev" (1903.a lugu sellest, kuidas karjapoiss saab vaba päeva, kes ei
muutmine. Samuti ei ole TLS §-st 38 tulenevat vaba aega ja töötasu maksmist õigustatud nõudma töötaja, kelle töö tegemist võib takistada ühekordne üritus, mida saab korraldada viisil ja ajal, mis ei sega töö tegemist. Näiteks peab töötaja korraldama pulmapeo enda vabal ajal, puhkusel olles või tööst vabadel päevadel.74 73 EAKL (2011).E-käsiraamat TÖÖLEPINGU SEADUS. http://www.tööõiguskoolitus.eu/front/et_EE/ . 74 Treier T., Suder S., Käärats E. (2011). SELGITUSED töölepingu seaduse juurde, lk 41-42. Öötöö ja riigipühal töötamise hüvitamine toimub TLS § 45 alusel vaba aja andmise või rahalise hüvitusega 75 TÖÖLÄHETUS 326. Mis on töölähetus? Tööandja võib lähetada töötaja tööülesannete täitmiseks väljapoole töölepinguga ettenähtud töö tegemise kohta. Töötajat ei või töölähetusse saata kauemaks kui 30 järjestikuseks
Sirje Urb Raja 15 - 139 620 2300 Stanislav Vassiljev Raja 15-403 620 2308 Taavi Salumäe Akad.tee 15A 525 4418 Taivo Kangilaski II 312A 620 2117 Taivo Lints II 310A 620 2119 Tanel Tammet Raja 15 - 223 620 3457 Tarmo Robal Raja 15-210 620 2263 Tarmo Uustalu Akad.tee 21-B402 620 4250 Tarmo Veskioja Raja 15 - 408 620 2307 Tarvo Treier Raja 15-117 620 2300 Tatjana Kalinina II 404 620 2352 Teet Evartson Raja 15-225B 620 2257 Teodor Luczkowski Raja 15 - 137 620 2245 Thomas Hollstein Raja 15 Tiina Zingel Raja 15 -224 620 3461 Timo Tomson IIA 305 Toivo Paavle II 223 620 2160 Tõnu Näks II 310A 620 2119 Tõnu Trump II 414 620 2350
TÖÖLEPINGU SEADUS Selgitused töölepingu seaduse juurde TÖÖLEPINGU SEADUS Selgitused töölepingu seaduse juurde Koostajad: Egle Käärats Thea Treier Seili Suder Maria Pihl Mariliis Proos 2013 töölepingu seadus Selgitused töölepingu seaduse juurde Töölepingu seadus, vastu võetud 17. detsembril 2008. a, jõustunud 1. juulil 2009. a. Tööelu arengu osakond Sotsiaalministeerium Gonsiori 29, 15027 Tallinn e-post: [email protected] tel: 626 9301 faks: 699 2209 Kaanekujundus: Jaana Kool Küljendus: Eve Strom Trükk: Tallinna Raamatutrükikoda Kirjastus Juura
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
