Ujumine 2008. aasta suveolümpiamängudel toimus 9.21. augustini. Võisteldi 34 alal, millest võrdselt 17 ala oli nii meestel kui naistel. Kõik ujumise alad (välja arvatud pikamaaujumine) peeti Pekingi Riiklikus Veekeskuses Eesti meeste Pekingireisi loodetud tipp lähen aia taha : poolfinaalikohad jäävad väga kaugele . Negatiivseid emotsioone võimendab suurlootuse Martin Liivamägi põrumine 200 m kompleksis. MARTTI ALJAND Meeste 100 m rinnuliujumine 1.02,46 Eesti rekord (45.koht) 200 m rinnuliujumine 2.16,52 (46. Koht) Sünniaeg ja koht: 22. november 1987, Tallinn Mõõdud: 184 cm, 82 kg Klubi: TOP Treener: David Durden Õppeasutus või amet: UC Berkeley, tudeng Saavutused: lühiraja MMi 9. koht (2007), lühiraja EMi 6. koht 100 m kompleksujumises (2006) Aastal 2005 Triestes toimunud lühiraja Euroopa meistrivõistlustel 100 m komleksujumises saavutas Martti Aljand 6. koha.
hooaja parim aeg. Oma viimastel Jamaika keskkoolide meistrivõistlustel jooksis ta 200 m 20,25 ja 400 m 45,30, parandades meistrivõistluste rekordeid vastavalt rohkem kui poole sekundi ja peaaegu sekundiga. Aprillis 2004, 17-aastasena hakkas Bolt elukutseliseks. Esmalt püstitas ta CARIFTA mängude alla 20-aastaste rekordid 200 (ajaga 19,93) ja 400 meetris. Ta on ainus alla 20-aastane, kes on alistanud 200 m jooksus 20 sekundi piiri. Niisiis kuulus talle CARIFTA mängude rekord 200 ja 400 meetri jooksus mõlemas, nii nooremas (alla 17) kui vanemas (alla 20) vanuseklassis. 2009. aastaks on kaks neist rekordeist siiski ületatud. Bolt 2007. aasta MM-i pjedestaalil Mitu USA kõrgkooli pakkus Boltile stipendiumi ja treeninguvõimalust, kuid Bolt lükkas need kõik tagasi, jäädes treenima Jamaika Tehnikaülikooli juurde samadesse tingimustesse, kus ka amatöörina harjutas. Bolt võitis oma esimese täiskasvanute suurvõistluste medali Osaka MM-il 2007. Ateena
· Õsakas (Jaapanis) maailmameistrivõistlustel maailmameister viskega 68,94 2008 · Pekingis olümpiamängudel olümpiavõitja viskega 68,82 · Stuttgardis IAAF-i finaalvõistlustel esimene koht viskega 68,38 2009 · Berliinis maailmameistrivõistlustel pronksmedal viskega 66,88 Gerd Kanter on viis korda ületanud Eesti rekordit. Viimane oli 2006 aastal, mille tulemus oli 73,38. See sama tulemus on ka Gerdi isiklik rekord. Kultuuriminister Laine Jänes tegi ettepaneku premeerida Gerd Kanterit maailmameistritiitli eest 300 000 krooniga, tema treenerit Vesteinn Hafsteinssoni 150 000 krooniga. Rahvusvaheline Kergejõustikuföderatsioon IAAF premeeris Gerd Kanterit tiitli eest 60 000 USD ehk 690 000 krooniga - selline on Osaka MMil ametlik võiduraha kõikidele kullaomanikele. Tallinna linnapea Edgar Savisaar otsustas Kanterit premeerida 200 000 krooniga.
ületati see ameeriklase poolt. Erki Nool tegi ajalugu selle sajandi algul ta võitis 2000. aastal Austraalias toimunud olümpiamängud. Olümpiavõitjaks tuli Nool läbi suurte raskuste, sest kohtunikud ei suutnud pärast viimast ehk kolmandat kettaheite katset öelda, kas Nool astus üle või mitte. Lõplik otsus oli, et ei astunud, ja tulemus pandi kirja.Teine suur saavutus on 2001. aastal maailmameistrivõistlustel hõbemedal.See tulemus on tänaseni ka Eesti rekord kümnevõistluses. (Wikipedia 2013) Naised võistlevad seitsmevõistluses, mille aladeks on 100m tõkkejooks, kõrgushüpe, kuulitõuge, 200m jooks, kaugushüpe, odavise ja 800m jooks.Kahjuks eestlannadel pole ette näidata suuri tulemusi Olümpiamängudel ega Maailmameistrivõistlustel. 3.SPRINDIALAD Sprindialadeks on 100m, 110m tõkkejooks, 200m, 400m ja 400m tõkkejooks.Tõkkejooksudel on rajale jaotatud 10 tõket, mille kõrgus ja omavaheline kaugus peab olema väga täpselt paika
ODAVISE Referaat 1. ODAVISKEST ÜLDISELT 1.1 MIS ON ODAVISE? Odavise on kergejõustikustaadionil harrastatav heiteala, kus visatakse ligikaudu 2,5 meetri pikkust oda. Odaviske võistlused toimuvad nii naistele, kui ka meestele. Samuti on odavise ühe alana kavas nii meeste kümnevõistluses kui ka naiste seitsmevõistluses. Katse sooritamisel on sportlase kasutuses hoovõturada, mille lõppu on märgitud mõõtesektori algust tähistav joon. Sellest joonest üle astumise korral katse mõõtmisele ei lähe. 1.2 REEGLID 1.2.1 O DA Oda suurus, kuju, minimaalne kaal ning raskuskese on rangelt määratud IAAF (International
Teise valelähte korral kõikidel jooksu distantsidel sportlaselt võetakse võimalus edasi võistelda, välja arvatud mitmevõistlejad. 2.2 Kiirjooks (sprint) Lühimaajooksus ehk sprindis peab võistleja jooksma temale määratud 1,25 m laiusel rajal; kasutatakse madallähet. Stardisignaali annab lähetaja e starter, suurvõistlustel ja rekordite kinnitamiste puhul on nõutav elektriajavõtt. Kui osavõtjaid on palju, korraldatakse eel- ja vahejooksud (veerand-ja poolfinaalid); lõppjooksu e finaali pääseb 100-400 m jooksus 8, pikematel võistlusmaadel kuni 25 jooksjat. Kiirjooksu kategooriasse kuuluvad kõik distantsid kuni 400 m, kusjuures 400 m jooksu nimetatakse pikaks sprindiks. 800 m ja 1500m jooksu nimetatakse keskmaajooksuks ja distantse üle 1500m pikamaajooksudeka. Sprint on kergejõustiku alus. Peale hea jooksupinna see eriti muud ei vajagi. Samas on ta väga plahvatuslik ala, mis nõuab tugevaid ja energilisi lihaste kokkutõmbeid. Et vähendada
· Ta on Keila Swimclubi liige ning enne Usa-s õppima asumist oli tema treeneriks isa Riho Aljandi. · Aastast 2005 õpib ta Texas A&M ülikoolis [1] turismi ja hotellindust [2]. · Triinu hobideks on muusika, filmid ja ristsõnad. Eesmärk spordis on jõuda tippu. · Ujuja Martti Aljand on Triin Aljandi vend. Saavutused · 2003. aastal Barcelonas toimunud maailmameistrivõitlustel saavutas Triin 50 m liblikujumises 15. koha. · Ta osales ka 2004. aasta Ateena olümpiamängudel, kuid ei suutnud 50 m vabaujumise eelujumistes näidata võimetekohast aega. Aljand sai kirja 26,19, mis oli 0,51 sekundit nõrgem isiklikust rekordist ja 0,49 sekundit halvem tema sama aasta parimast resultaadist. Eestlanna sai seitsmendas ujumises kolmanda koha, kaotades esimesena lõpuseinani jõudnud taanlannale Jeanette Ottesenile 0,24 sekundiga. · 73 ujuja konkurentsis sai Aljand 26. koha. Parima ajaga läks poolfinaali hollandlanna Inge de Bruijn 24,66-ga
See aasta oli Erki Noolele tippsportlase karjääri algus. Noole treener Sven Andresoo sõnul on ta töökas, hea koordinatsiooniga ja kiire. Ka noormehe jõunäitajad on veel tagasihoidliku kehakaalu kohta head. Treeningud põhinevad ikka veel kiirusjõu arendamisel ja tehnikalihvimisel. Noole ekstreener Rein Sokk on samal aastal öelnud, et Nool on alles noor, ei oska veel kümnevõistleja moodi mõelda. Kui ta selle peaks ära õppima, teeb ta veel imet. 1991. aasta talvel vigastas Nool end treeningul ja võistlemine tuli unustada peaaegu poolteiseks aastaks. Enne kukkumist teivashüppes saavutas Nool NSV Liidu meistrivõistlustel seitsmevõistluses viienda koha. Aastad 1992, 1993: 1992.aastal õnnestub Noolel alistada 10-võistluses 8000 punkti piir ning see tagab pääsu Barcelona suveolümpiamängudele. Barcelona järel lõpeb Noole koostöö Sven Andresooga. Erki alustab eksirännakuid
51, parandades senist maailma sisetipptulemust üle kolme meetri (Teemägi 2009:318) ning samal aastal saavutas ka Berliini MM-l auväärse 3. koha, tulemusega 66.88. On spekuleeritud teemal, et Kanter suudab heita kaugele soodsa vastutuule korral, siis Rootsis Växjös heidetud sisemaailmarekord kummutab nimetatud spekulatsioonid ümber. Maailmarekord on 74.08, mille on heitnud Jürgen Schults 1986. aastal (http://www.team75plus.com/636 03.12.09). Et käesolev rekord purustada Kanteri poolt, on loodud Gerd Kanterit toetav meeskond - Team 75 plus. Tiimi loojaks ja juhiks on Raul Rebane. Gerd Kanter on korduvalt valitud parimaks Eesti meessportlaseks. Kanter lõpetas viimase hooaja maailma edetabeli juhina, võitis 28 võistlust järjest. Gerd Kanteri treener on islandlane Vesteinn Hafstensson. 2009 aastal on kõnekaid tulemusi näidanud ka noor naiskergejõustiklane Ksenija Balta. 3.2. Ksenija Balta Ksenija Balta on sündinud 1. novembril 1986
Osvald Käpp Olümpiavõitja 1928 vabamaadluse kergekaalus, EM-hõbe 1926 ja -pronks 1927 kreeka-rooma maadluse kergekaalus. Eesti meister vabamaadluses (1925.,1926. ja 1928.) ning kreeka-rooma maadluses (1926. ja 1927.). Põhja-Ameerika meister kreeka-rooma maadluses 1929. ning vabamaadluses 1930. ja 1931. aastal. Voldemar Väli Olümpiavõitja 1928 ja -pronks 1936, kaks EMi tiitlit aastatel 1926 ja 1927. Väli esindas Eesti Vabariiki 34 korda, mis on Eesti rekord raskejõustikus. Eesti meistri tiitlite arvult (19) jääb ta alla vaid Johannes Kotkale (22). Kergekaalus tuli ta Eesti meistriks 13 aastat järjest. Oma karjääri jooksul pidas Voldemar Väli üle poole tuhande matsi, millest võitis üle 90%. Eesti tippu kuulus ta 21 aastat. Teda peeti kogu maailmas silmapaistvaks tehnikameheks. Ta suutis välkkiirelt võtteid sooritada ja kogemuste kasvades kujunes suurepäraseks taktikuks, mis lubas tasavägistest matsidest ikka võitjana väljuda.
sportlasena kahelt EMilt medali võitnud Nool on oma kümnevõistlejakarjääri lõpetanud, siis Loskutovilt loodeti veel kevadel Göteborgi silmas pidades head etteastet. Sest Rootsi kliima võiks anda ka põhjamaade maratoonaritele võimaluse hispaanlastele-itaallastele vastu hakata. Aga võta näpust! Loskutovi plaanid lõi segamini põlvevalu, mis sundis teda pooleli jätma treeninglaagri Kislovodskis ja lõpuks ka EMi võistlustest loobuma. Kolmel eelmisel kontinendi meistrivõistlustel stardis olnud Loskutov oli viimased aastad treeninud just Göteborgi silmas pidades. Loskutov ja kolmikhüppaja Kaire Leibak olidki ainsad, kes EMi normi täitnud veerandsajast Eesti kergejõustiklasest suurvõistlustest kõrvale jäävad. Leibak soovis EMi asemel keskenduda kohe varsti Pekingis algavateks juunioride MM- võistlusteks. 2 Vanim meister Eestist Muidugi võib alati loota üllatajatele ja siin on Eesti n-ö must hobune Ksenija Balta
8742 3 Götzis 04.06.2000 8706 2 Talence 30.07.2000 8672 1 Götzis 31.05.1998 8667 1 Budapest 20.08.1998 8664 2 Talence 19.09.1999 8641 1 Sydney 28.09.2000 8628 1 Tallinn 05.07.1998 8604 2 Götzis 27.05.2001 8575 1 Götzis 28.05.1995 8543 5 Atlanta 01.08.1996 8534 4 Götzis 01.06.1997 8460 2 Götzis 30.05.1999 8447 3 Götzis 26.05.1996 8413 6 Ateena 06.08.1997 8386 4 Uniondale 20.07.1998 8362 1 Tallinn 16.06.1996 8353 3 Talence 14.09.1997 8289 2 Tallinn 29.06.1997 8281 1 Tallinn 06.07.2003 8268 4 Göteborg 07.08.1995 8235 8 Ateena 24.08.2004 8234 7 Talence 15.09.1996 Välja on toodud punktid, koht pärast viimast ala, võistluse toimumise asukoht ja lõpetamise kuupäev. Isiklikud rekordid kergejõustiku üksikaladel
kohaneda ning leppis kesise tulemusega Koht Võistlusala Osavõtjaid Tulemus 21. odavise 38 eelvõistlusel 75.56 ANNA ILJUSTSENKO vihmasajus kulgenud olümpiadebüüt piirdus eelvõistlusega, kolmandal katsel hüpatud 1.89 andis lõpptulemuseks 21. koha Koht Võistlusala Osavõtjaid Tulemus 21. kõrgushüpe 31 eelvõistlusel 1.89 MOONIKA AAVA viskas kvalifikatsioonivõistlusel oda 56.94 ja lõpetas olümpia 26. kohaga Koht Võistlusala Osavõtjaid Tulemus 26. odavise 54 eelvõistlusel 56.94 TAAVI PEETRE etteaste Pekingi olümpiamängude kuulitõukevõistlusel piirdus kvalifikatsiooniga, tulemus võrreldes Ateena olümpiaga oli parem, koht aga mitte Koht Võistlusala Osavõtjaid Tulemus 26. kuulitõuge 44 eelvõistlusel 19.57 Eesti jagab medaliriikide edetabelis 46.-49. kohtaEesti võitis Pekingi olümpialt ühe kulla ja
jooksuala olümpiamängude praeguses kavas.100 m jooksus võisteldakse staadioniraja sirgel osal, nii et rada ei sisalda kurve. Iga võistleja peab jääma oma rajale. Starditakse madalstardist stardipakult. Praegune meeste maailmarekord, mille 2009 püstitas Usain Bolt, on 9,58 sekundit.[1] Eesti rekord on 10,19 sekundit ja selle püstitas Marek Niit 2012. Aastal. Praegune naiste maailmarekord, mille 1988 püstitas Florence Griffith-Joyner, on 10,49 sekundit. Eesti rekord on 11,47 sekundit ja selle püstitas Ksenija Balta 8. augustil 2006. 200m jooks: 200 meetri jooks on jooksusprindialade hulka kuluv kergejõustikuala. 400 m staadionil antakse 200m jooksu start poole kurvi peal ja lõpetatakse sirgega . Iga võisteja peab jääma oma rajale .Sarditakse madalstardist stardipakult. Praegune meeste maaimarekord on püstitatud Usain Bolti poolt kelle ajaks oli 19,19 sekundit .Eesti rekord on 20.43 sekundit ja selle püstitas Marek Niit.
Referaat Odavise Ajalugu Vana-Kreeka Vana-Kreekas oli odavise üks pentlatoni aladest. Visati metallotsaga puitoda, mis tõenäoliselt ei olnud pikem kui 2m. Hoovõtu- ja visketehnika ei erinenud nüüdisaegsest. Visketulemuste kohta andmeid ei ole. Uuem aeg Esimesed nüüdisolümpiamängude kavad odaviset ei olnud, aga Skandinaavias ja Soomes oli odavise võistlusalaka kasutusel enne Ateena olümpimänge 1896. Võistlusreeglid Odaviske hoovõturada on 3036,5 m pikk. Oda koosneb kolmest osast: esiosast, varrest ja käepidemest. Esiosas on teravast ja tugevast metallist ots, vars on valmistatud üleni metallist või muust sobivast materjalist. Käepideme asend on selline, et oda raskuskese oleks selle all. Oda kaalub meestel 800 g ja selle pikkus on 2.6m-2.7m ning naistel vastavalt 600 g ja 2.2m2.3m.
Andrus Värnik on 27. septembril 1977. aastal Antslas sündinud Eesti odaviskaja. Tema isiklikuks rekordiks on 87. 83 meetrit, see on püstitatud 2003. aasta augustis Valgas. A. Värnik treenib Heino Puuste juhendava käe all ja kuulub Võru KJK Lõunalõvi klubisse. Tema parimateks saavutusteks kronoloogilises järjekorras on 15. koht 2000. aastal Sydneys olümpiamängudel, 2. koht 2003. aastal Pariisis maailmameistrivõistlustel, 2004. aastal 6. koht Ateena olümpiamängudel ja 1. koht Helsingis maailmameistrivõistlustel 2005. aastal. Tallinnas, 1979. aastal, 6. mail sündis Gerd Kanter, kes on Eesti kettaheitja. Võistlustel esindab G. Kanter praegu Tallinna Kalevit, tema treeneriks on hetkel Islandi päritoluga Vesteinn Hafsteinsson. G. Kanteri parimaks saavutuseks on 2007. aastal saavutatud esimene koht Õsakas maailmameistrivõistlustel, kus ta oli osalenud ka varem, 2003. ja 2005. aastal, enne seda on ta kaasa löönud veel Euroopa
J aak Uudmäe (sündis 3. septembril 1954 Tallinnas) on eesti kergejõustiklane (kolmikhüppaja ja kaugushüppaja). Olümpiavõitja (1980) tulemusega 17.35. Aastatel 1979 ja 1980 tunnistati J aak Uudmäe Eesti aasta sportlaseks. 1980. aastal anti Uudmäe treenerile J aan J ürgensteinile NSVL teenelise treeneri ja J aagule NSVL teenelise meistersportlase aunimetus. 1981. aastal tuli J aak Uudmäe Euroopa karikavõitjaks kolmikhüppes tulemusega 16.97. Tema nimel on Eesti kolmikhüppe rekord 17.35 ning siserekord 17.10. Tiit Sokk Tiit Sokk Tiit Sokk (sündis 15. novembril 1964) on eesti korvpallur ja korvpallitreener. Ta võitis NSV Liidu koondise koosseisus 1988. aastal olümpiakulla. Aastal 1991 tuli ta Tallinna Kalevi koosseisus NSV Liidu meistriks. Töötas 1998. aastast Nybiti ja hiljem Dalkia/Nybiti meeskonna peatreenerina. Praegu töötab Eesti Korvpallikoondise peatreenerina. Klubid mäng ijana Tallinna Kalev (19811984)
üks tuntumaid sportlasi. Tanel Laanmäe on saavutan palju edu odaviskes. Referaadis käsitletaks, mis on ikka odavise, Tanel Laanmäe elulugu, spordi karjääri, tulevatest plaanidest, tulemustest ja Tema treeningutes andes ettekujutuse milline on Eesti tippsportlase karjäär ja elu. Kogu tekts on Tanel Laanmäe intervjuust minuga. 3 ODAVISKEST Odavise on üks kergejõustiku aladest. Odaviske kui iseseisva võistlusala harrastamise alustamise au kuulub Skandinaavia ja Saksamaa sportlastele, kes pidasid ametlikke võistlusi juba 19. sajandi lõpul. Oda pikkus (260 cm) ja kaal (800 g) määratleti 20. sajandi algul. Suurvõistlustel oli odavise esimest korda kavas 1906. a vaheolümpial, kus esikoha võitis rootslane Erik Lemming tulemusega 53.90 m. Ka esimeseks olümpiavõitjaks tuli 1908. a Londonis sama mees tulemusega 54.83 m. Esimene ametlik maailmarekord oli Lemmingu 1912
aastal Baltimore'is Marylandi osariigis USAs. Michael Phelps on 193 cm pikk ja kaalub 91 kg. 2003. aastal lõpetas ta gümnaasiumi ja 2003. aastal läks ta õppima Michigani ülikooli ( seal õpib Phelps spordi turustamist). Phelpsil on kaks vanemat õde, Whitney ja Hilary. Mõlemad õed on ujujad. Phelpsi sponsorid on Speedo, Visa, Omega, Power Bar ja Matsunichi. Phelps on kõigi aegade edukaim olümpiaujuja. Olümpiamedaleid on tal 16 ( neist 14 on kuldsed ) ja see on olümpiamängude rekord. Tema on ka ainuke sportlane, kes on ühtedelt mängudelt saanud kaheksa kuldmedalit ( need 8 medalit sai ta 2008.aastal Pekingi suveolümpiamängudelt ). Phelps on teinud kokku 32 maailmarekordit. "Swimming World" leht on valinud Phelpsi neli korda aasta ujujaks aastatel 2003, 2004, 2006 ja 2007. Tema treener on olnud algusest peale Bob Bowman ( Bowmann sündis ja kasvas üles Kolumbias ). Phelps'i rahvusvahelised tiitlid, koos erinevate maailmarekorditega on talle toonud autasud nagu ,,World
Ta on sündinud St. James'is Jamaicas. 2011 aasta maailmameistrivõistlustel võitis Blake 100m maailmameistritiitli ajaga 9.92 ja jooksis kolmandat vahetust 4x100m teatejooksus, kus Jamaica koondis tuli uue maailmarekordiga 37.04 maailmameistriks. Tema personaalne rekord 60m-is on 6,75, ning selle ta püstitas aastal 2008, rekord 100m jooksus on 9.82s, mille ta saavutas Zürichis aastal 2011, ning 200m jooksu rekord on 19.26s, mille püstitas samuti 2011 aastal, Brüsselis, mis on teine kõige kiirem 200m aeg maailmas. Blake jooksis 10 sekundist kiiremini esimest korda 2009. aasta juulis Roomas Kuldliiga etapil, kus ta ajaks oli 9.96 kui ta oli 19aastane.
palgata mõne ala spetsialistid. «Näiteks kettaheites vajan kellegi õpetust,» nentis ta.1 1 Kasutatud ajalehte Postimees 03.09.2007 väljaanne 5 1.1. Raja võitis ennast ja kihlveo Noolega Andres Raja jooksis Osaka MMi kümnevõistluse esimese päeva viimasel alal 400 meetri jooksus end täiesti tühjaks tasuks isiklik rekord ning kihlveovõit olümpiavõitja Erki Noole üle. Kogu kümnevõistluse esimese päeva isikliku rekordi piiril püsinud Raja läbis hilisõhtul 400 meetrit 48,89ga. Esimest korda suurvõistlustel osalev mees vankus pärast finisit mitu minutit, ent püsis jalgel ning vedas end lõpuks ajakirjanike ette. «Pea nii valutab,» olid Raja esimesed sõnad. Kuid kuulnud, et jooksis isikliku tippmargi, elavnes ta silmanähtavalt. «Läks korda!» õhkas ta
II maailmasõja tõttu ei toimunud 1940. aastal XII ja 1944. aastal XIII olümpiaadi mängud. Sõja lõppedes oli maailm ümber korraldatud ja järjekordselt puudutas see ka Eestit, mis nüüd oli NSV Liiduga liidetud. Seetõttu ei võistelnud Londonis ühtegi Eesti sportlast. Neilt mängudelt toimusid esimesed suuremad teleülekanded (seda siiski vaid Suurbritannia piires), viimast korda olid aga programmis olümpia kunstikonkursid. 1.3 Londoni OM 2012 2012. aasta suveolümpiamängud olid XXX olümpiaadi suveolümpiamängud Mängud toimusid 27. juulist 12. augustini 2012 Suurbritannia pealinnas Londonis. Londonist sai esimene linn, kus olümpiamängud on toimunud kolm korda. Eelmised olümpiamängud Londonis toimusid1908. ja 1948. aastal. Teised kandideerinud linnad olid muu hulgas New York, Pariis, Moskva ja Madrid. Eesti lippu kandis avatseremoonial Aleksander Tammert, lõputseremoonial Heiki Nabi
SAVERNA PÕHIKOOL KEHALINE KASVATUS Sandra Sumberg Suusatamine referaat veebruar 2015 Sisukord 1) Sissejuhatus 2) Levinumad sõidustiilid Klassikaline sõidustiil Vaba - ehk uisustiil 3) Murdmaasuusatamine Eesti tuntumad murdmaasuusatajad 4) Laskesuusatamine Eesti tuntumad laskesuusatajad 5) Mäesuusatamine Eesti tuntumad mäesuusatajad 6) Kasutatud allikad Sissejuhatus Suusatamine on traditsiooniline viis liikumiseks lumel vms libiseva kattega pinnasel.Suusatamiseks tarvitatakse sidemete abil jalgade külge kinnitatud lamedapõhjalisi abivahendeid, mida nimetatakse suuskadeks. Liikumise hõlbustamiseks ja tasakaalu hoidmiseks kasutatakse suusakeppe. Parema libisemise või vastupidi, pidurdamise tarbeks määritakse suuski sageli suusamäärdega, suuskade kinnitamiseks jalgade külge pruugitakse suusasaapaid. Vanimad jäljed suusatamisest pärinevad kaljujoonistelt ja koopamaalingutelt. Vanim suusk on
Olümpiaembleemi võivad kavandada nii rahvuslikud olümpiakomiteed kui olümpiamängude korralduskomiteed. Kõikidele olümpiamängudele kavandatakse oma embleem, mille elementide hulgas on kindlasti mänge korraldava linna sümbol, olümpiarõngad, linna nimi ning mängude toimumisaasta. Olümpiahümn- ametliku olümpiahümni muusika kirjutas Spyros Samaras ning originaalsõnad Kostis Palamas. Mõlemad autorid on pärit Kreekast. Esmakordselt kasutati olümpiahümni 1896. aasta Ateena mängudel, ent ametlikuks olümpiahümniks kinnitati see alles ROK-i 55. istungjärgul 1958. aastal Roomas. Olümpiatuli on tuli, mis süüdatakse ROK-i volil päikesekiirte abil Olümpias Kreeka jumalate kuninganna Hera Templi varemete esisel. Olümpiast liigub tuli erilise teatejooksuga tõrvikutest kantuna olümpialinna, kus põleb kogu mängude kestel olümpiastaadionil. Esmakordselt põles olümpiatuli 1928. aasta Amsterdami mängudel, Olümpias süüdati tuli esmakordselt 1936
ohustanud ükski konkurent. Moskva istungjärk jäi ka hispaanlasest presidendile viimaseks 80-aastasena loovutas ta maailma mõjukama spordijuhi tooli belglasele, meditsiiniharidusega kolmekordsele olümpialasele Jacques Rogge`ile. Peking valiti olümpialinnaks 13.juulil ROK- i 112. istungjärgul, pannes jõuvahekorrad paika juba esimeses ringis. Peking kogus 44 häält ehk rohkem kui teised kandidaadid Pariis ja Toronto kokku. Pisut vähem kui poolteist aastat enne Pekingi olümpia algust avaldas Ameerika näitlejanna Mia Farrow majanduslehes Wall Steert Journal arvamusloo. Seal mõistis ta hukka Hina tihedad sidemed Sudaaniga, kelle valitsus pole suutnud teha lõppu massilstele tapmistele ja vägistamistele Darfuris. Sellest hetkest hakkas Pekingi olümpia boikoti teema maailmas tuure koguma. Farrow` arvamusloost kujunes globaalne meeldetuletus, et paljugi sellest, mis Hiina teeb ja mis Hiinas endas toimub, jätab kõvasti soovida. Maailmale ei meeldinud ka
110 m tõkkejooks 14,48 913 5418 5 Kettaheide 43,66 739 6124 4 Teivashüpe 5,00 910 7067 2 Odavise 65,82 826 7893 2 1500 m jooks 4.29,48 748 8641 1 Ateena 2004 Sai 8235 punktiga 8. koha. Teised tiitlivõistlused Kergejõustiku maailmameistrivõistlustel 7. augustil 2001 Kanadas Edmontonis saavutas Nool kümnevõistluses tulemusega 8815 punkti teise koha. See tulemus on tänaseni Eesti rekord. Üksiktulemused olid 10,60/1,5, 7.63/2,0, 14.90, 2.03, 46,23, 14,40/0,0, 43.40, 5.40, 67.01, 4.29,58. Kergejõustiku Euroopa meistrivõitlustel on Nool saavutanud 1998 Budapestis kulla ja 2002 Münchenis hõbeda. Kümnevõistluse tulemuste pingerida Tulemused üle 8200 punkti: 8815 2 Edmonton 07.08.2001 8742 3 Götzis 04.06.2000 8706 2 Talence 30.07.2000 8672 1 Götzis 31.05.1998 8667 1 Budapest 20.08.1998 8664 2 Talence 19.09
.....21 4.5.4. Isklikku...................................................................................................................22 5. Kokkuvõte............................................................................................................................23 6. Kasutatud kirjandus..............................................................................................................243 1. Sissejuhatus Oma töös uurin Eesti olümpiavõitjaid taasiseseisvuse ajal ja ka olümpia ajalugu. Oma uurimuses tahaks välja tuua olümpiavõitjate kärjääri, saavutused, tunnustused ja kindlasti midagi praeguse elu kohta. Valisin sellise teema kuna tegelen ka ise spordiga ja olen väga suur spordi huviline. Eesti on võitnud olümpiamängudelt kokku 26 kuldmedalit, 21 hõbemedalit ja 26 pronksmedalit neist 7 kuldmedalit on võidetud taasiseseisvuse ajal. Seitse medalit on võitnud viis erinevat sportlast nii tali kui suveolümpia mängudelt. Taliolümpia
110 m tõkkejooks 14,48 913 5418 5 Kettaheide 43,66 739 6124 4 Teivashüpe 5,00 910 7067 2 Odavise 65,82 826 7893 2 1500 m jooks 4.29,48 748 8641 1 Ateena 2004 Sai 8. koha. Teised tiitlivõistlused Kergejõustiku maailmameistrivõistlustel 7. augustil 2001 Kanadas Edmontonis saavutas Nool kümnevõistluses tulemusega 8815 punkti teise koha. See tulemus on tänaseni Eesti rekord. Üksiktulemused olid 10,60/1,5, 7.63/2,0, 14.90, 2.03, 46,23, 14,40/0,0, 43.40, 5.40, 67.01, 4.29,58. Kergejõustiku Euroopa meistrivõitlustel on Nool saavutanud 1998 Budapestis kulla ja 2002 Münchenis hõbeda. Nool hüppas 1996 Tallinnas kümnevõistluse käigus kaugust 8,22 m (lubatust tugevama taganttuulega). Kokku sai ta sel võistlusel 8362 punkti. See on kümnevõistluse käigus tehtud kaugushüppe maailmarekord. Seitsmevõistlus
Tammert, Andrus Värnik; maadlejad Helger Hallik, Valeri Nikitin, Toomas Proovel; purjetajad Peeter Sharashkin, Imre Taveter, Toomas Tõniste, Tõnu Tõniste; sõudjad Leonid Gulov, Jüri Jaanson, Andrei Shilin; ujujad Jana Kolukanova, Raiko Pachel, Elina Partõka, Indrek Sei; vehklejad Kaido Kaaberma, Andrus Kajak, Meelis Loit, Nikolai Novosjolov; viievõistleja Imre Tiidemann. Ateena 13. 29. August 2004 ROK valis Ateena 28. suveolümpiamängude korraldajaks oma 106. istungjärgul 5. septembril 1997 Lausanne'is. Varem jäi tal üllatuslikult saamata õigus korraldada 1996. aasta suveolümpiamängud Ateenas toimunud esimeste kaasaegsete olümpiamängude 100. aastapäeva tähistamiseks. Eesti koondis: Moonika Aava, Marko Albert, Marko Aleksejev, Triin Aljand, Maret Ani, Andrus Aug, Aleksandr Baldin, Aleksei Budõlin, Tõnu Endrekson, Leonid Gulov
Tallinna Kunstigümnaasium BERLIINI MM KERGEJÕUSTIKUS 2009 Referaat Autor: Reet Silluste Klass: 12T Õpetaja: Krista Kallas Tallinn 2009 Sisukord 1. Berliini MM-i toimumisaeg ja osalejad................................................................2 2. Eestlased Berliini MM-il........................................................................................2 3. Medalid....................................................................................................................2 medalite tabel..........................................................................................................3 4. Kettaheide...............................................................................................................4 5. 200m jooks.................................................
Eesti kergejõustiku olümpiavõitjad Pärast iseseisvuse väljakuulutamist 1918. aastal osales Eesti oma koondisega 1920. aasta suveolümpiamängudel, kuigi Eesti Olümpia Komitee asutati alles 1923 aastal. Esimeseks taliolümpiaks olid 1924. aasta taliolümpiamängud. Eesti sportlased võtsid osa olümpiamängudest kuni Nõukogude Liit okupeeris Eesti 1940. aastal. 1980. aasta suveolümpiamängude purjetamine toimus Eesti pealinnas Tallinnas. Pärast taasiseseisvumist 1991. aastal on Eesti osalenud kõigil olümpiamängudel. Eesti on kõige rohkem medaleid võitnud kergejõustikus, tõstmises, maadluses ja suusatamises
............................................3 Sportlaskarjääri algus...........................................................................................................................3 Ülikooliaeg...........................................................................................................................................4 Olümpia lähenemine.............................................................................................................................4 Tokio olümpia.......................................................................................................................................5 Järnevad aastad.....................................................................................................................................6 NSV Liidu rahvaste IV spartakiaad......................................................................................................7 México olümpia............................................................
(Teemägi_1963) 1945. aasta suvel tõukas Lipp kuuli esmakordselt üle 14 meetri ja tuli NSV Liidu meistrivõistlustel kolmandaks. Nüüd oli peamiseks eesmärgiks arendada kuulitõuget. Treeningmetoodika oli küll algeline, kuid paremate kaasmaalaste jälgimine tõi palju kasu. 1946. aasta kevadel tõusis kuulitõuke troonile Dmitri Gorjainov. Mõned nädalad hiljem aga, alustas oma pikka võidukäiku Heino Lipp. NSV Liidu rekord kuulus nüüd tema nimele, Tartus sai tõugatud 15.62.(Teemägi_1963) 5 Edasimenekut oli märgatud ja Lipp kutsuti Moskvasse. Tema treeninguid jälgisid mitmeid asjatundijad. Nähes, et mitmel korral ületas Lipp 15.70 piiri, ei olnud tema Tartus tõugatud tulemuse õigsuses enam kahtlust. Esimesel võistlusel Moskvas lõi Lipp Gorjainovit lõplikult tulemuseks 15.78. Veel samal aastal viis ta rekordi 16.12-le. Heino Lipu kui kuulitõukaja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
