Eestlane kes ta on? Ilmselt lihtsaim definitsioon oleks , et oma iseseisvuse väljavõidelnud väike rahvas väikesel territooriumil, kes hoiab kokku ühise raske mineviku tõttu. Kuid kes on eestlased? Kas tõesti ainult väike rahvus, kel on vaid ühine minevik ja maa-ala? Kui eestlastelt endilt küsida, kes me oleme, siis esimeseks ise- loomustavaks jooneks tuuakse välja töökust, teiseks tuuakse välja rahulikku loomu ning tagasihoidlikkust. Öeldakse, et venelased on väga temperamentsed ning elava loomuga ning eestlastele pole sellised iseloomujooned omased. Mina arvan, et mitmed sajad aastad tagasi, kui eestlased olid veel pärisorjad, võisime 3 tõesti olla pika taibuga, kuid tänapäeva eestlased on üpris ärksa olekuga. Eestlased kui rahvus, on tugeva iseloomuga ning kokkuhoidev. Suutsime orjusest vabaks võidelda, paremad elutingimused endale luua, lisaks veel
- Ei saa öelda, et haridustase madal oleks, üle keskmise pigem. Ma usun, et midagi niivõrd ülearust küll pole- kõik võib elus kasuks tulla. - Haridustase on suhteliselt madal ning ülearust õppimist pole. - Haridustase pole just kõige kõrgem. Õppida ei tule niivõrd, kui näiteks linnakoolides. - Piisav, et hetkel hakkama saada. Hetkel on koolis isegi koormus suurem, rohkem tuleb õppida ja vahest isegi liiga palju. - Väga lihtsalt omandatud kõrge kvaliteediga haridus. - Hea, ülearust palju, liiga palju. - Ülearust ei tule siin midagi õppida. Õpime niigi ülearu ja vähemalt poolt, mida õpime, ei ole elus vaja. 16 Kas riik toetas/ toetab õppimist ja sportimist Teie kooliajal? Tooge näiteid! (erinevad huvialaringid, trennid jne) - Toetab küll, kõik peaks olema tasuta. - Töövihikud maksti kinni ning söögiraha ei pidanud maksma. Võistlustele minnes maksti sõit kinni. Toetab küll
Ja on veel palju teisigi silmapaistvamaid inimesi ning selle üle võib Eesti ainult rõõmustada. Teised Euroopa riigid austavad meie riiki meie tubliduse pärast. Mul on hea meel, et Euroopa Liitu kuuluvad just need riigid, kes seal on. Ning järjest rohkem riike tahab Euroopa Liitu kuuluda. Näiteks 2007. aastal peaksid liituma veel Türgi, Horvaatia, Rumeenia, Bulgaaria ja Makedoonia. Kõik soovivad olla selles kurikuulsas liidus. Selle üle saab ainult uhkust tunda, et meie juba kuulume sinna. Kekutama sellega kuskile just ei lähe, aga tore on ikkagi. Euroopa tulevik on veel suur ja lai. Kindlasti saame meie oma euro ja ka kõik teised riigid, kellel seda veel pole. Tulevikus on kõik Euroopa riigid edukad. Ma vähemalt loodan seda. Ei jää ju muud üle, kui tahad teiste ees silma paista. Tulevik on ju inimeste enda teha. Euroopa ja Euroopa Liit peaksid olema sama tublid, kui nad on siiamaani olnud. See kõik teeb ühiskonda ainult paremaks.
ka erinevad huvitavad õppekavad, sest Taani haridussüsteem erineb Eesti omast mõnetigi. 1.1. Taani kuningriigi kultuur ja eluolu Taani paikneb Jüüti poolsaarel ja 474 saarel ning tema pealinn on Kopenhagen. Taani pindala on 43 094 km². Taanis elab 5 602 600 inimest ning tervelt 130,3 inimest elab ühel km². Riigikeeleks on taani keel ning rahaühikuks on kroon. Taanis elab väga väike protsent välisriigi kodanikke. 98% Taani elanikest on luterlased. Tööpuudus on 8,8%, võrreldes Eestiga, kus tööpuudus on 4,4%, on Taanis väga raske tööd leida. Taanis valitseb parlamentaarne monarhia, riigipea on kuningas, kelle ülesandeks on Folketingi (Taani parlamendi) istungjärkude avamisel osalemine, seadustele allakirjutamine ja mõningad esindusfunktsioonid. Taani riigipea on hetkel kuninganna Margrethe II, kes on abielus prints Henrikuga. Valitsejapaaril on kaks last: kroonprints Frederik (sündinud 1968) ja prints Joachim (sündinud 1969)
Eesti asend Geograafiline asend peegeldab geograafilise subjekti (riigi, regiooni või asula) asukohast tulenevaid suhtlemisvõimalusi temast väljapoole jäävate, ent subjekti jaoks oluliste geograafiliste nähtustega. Subjekt peab kuskil Maa peal asuma ja olenevalt asukohast on ta suhtlemisvõimalused soodsamad või ebasoodsamad. Subjektiks on meie juhul Eesti ühiskond. Seda võib vaadelda suhtes oma asukoha loodusnähtustega (loodusgeograafiline asend), suhtes oma majanduslike partneritega (majandusgeograafiline asend) ja teiste ühiskondade ning riikidega (poliitgeograafiline asend). Loodusgeograafiline asend Eesti asub kõrgetel laiuskraadidel. See tingib suhteliselt jaheda, majandustegevuseks mitte just eriti soodsa kliima, mis tänu Põhja-Atlandi hoovusele on siiski soodsam, kui sellisel laiuskraadil tavaline. Et pooluselähedased alad on asustamata, siis paikneme ka asus
TARTU ÜLIKOOL EESTI JA ÜLDKEELETEADUSE INSTITUUT Sotsiolingvistiline uurimistöö JÜRI MUTTIKA IDIOLEKT SAATE „RINGVAADE“ NÄITEL Mirell Põlma Tartu 2014 SISUKORD 1.KEELEJUHT. MATERJAL............................................................................................4 1.1. Jüri Muttika taust....................................................................................................4 1.2. Analüüsitavad saated ja vestlusteemad...................................................................5 2.TEOREETILINE TAUST...............................................................................................7 2.1. Analüüsitavad keelejooned...............................
tõelist palet. Pronksist maski tagant vaatas välja hoopis uus nägu, õigemini juba ära unustatud vana. Mitte sõdur ega muu tsiviliseeritud tegelane, vaid kõige ehtsam vene pätt. Tema olemasolu olimegi juba peaaegu unustanud."8 "Eesti mehisus", "vene pätt" ja "ära unustatud vana" ei vaja tegelikult kommentaare. Tegemist on ilmselge rahvusgruppidevahelise vastanduse loomisega, kus ühed on moraalselt kõrgemad kui teised. Kui venelased on pätid, siis tuleb nad vangi panna, ehk vastavaid vangilaagreidki ehitada? Samal päeval alustab Andrus Kivirähk Eesti Päevalehes konspiratsiooniteooria loomist, mille järgi toimunu oli riigivastane üritus, sihitud demokraatia kukutamisele ja hilisemates tõlgendustes ka Venemaa poolt organiseeritud. "Lõpuks ometi võis palja silmaga näha, kelle kõrval me ikkagi päevast päeva siin Eestis elame. Millist meelsust esindavad inimesed, kes
Muuseum asutati 1961. aastal Kreeka filatelistist metseeni Georgios Papastefanou initsiatiivil Olümpiafilateeliamuuseumi nime all, praeguse nime sai see pärast laiendamist 1972. aastal. Eesti olümpiamängudel Pärast iseseisvuse välja kuulutamist 1918. aastal osales Eesti oma koondisega 1920. aasta suveolümpiamängudel, kuigi Eesti Olümpia Komitee asutati alles 1923 aastal. Esimeseks taliolümpiaks olid 1924. aasta taliolümpiamängud. Eesti sportlased võtsid osa olümpiamängudest kuni Nõukogude Liit okupeeris Eesti 1940. aastal. 1980. aasta suveolümpiamängude purjetamine toimus Eesti pealinnas Tallinnas. Pärast taasiseseisvumist 1991 aastal on Eesti osalenud kõigil olümpiamängudel. Eesti on kõige rohkem medaleid võitnud kergejõustikus, tõstmises, maadluses ja suusatamise Eesti päritolu sportlaste esinemine olümpiamängudel on tekitanud omajagu küsitavusi,
-- Pirita kloostri preestrile Vello Salole olen kord vabandavalt öelnud, et see on kloostrivastane ja usuvastane lugu, aga tema vastas: eiei, see on Nõukogudevastane lugu. Mina ise väga nii ei arva. Muide, kogumikus "Proovipildid" ilmunud variant ei ole päris esimene, vaid õige mitmes. Parim on kaduma läinud. See stsenaarium lõppes sellega, et Vene väed vallutasid kloostri ja panid püsti oma reliikvia kuigi olid hävitanud katoliiklaste reliikvia. Aga siis löödi kartma, et ikka venelased ei saanud põletada... Kuigi Vene väed selle kloostri tegelikult purustasid. Vaimsus oli meil muidugi kõigil Nõukogudevastane. Kui ma olin olnud küüditatud, siis mis suurt armastust mul sai selle võimu vastu olla? -- Kas teismeeas Siberis asumisel viibimine on teie loomingut otse mõjutanud? -- Kogu elu mõjutab inimest, eks ole, kõik, mis ta on elu jooksul kogenud, kajastub enamasti kirjanduses. Teatud tahtekooliks oli ta kindlasti. Sa pidid raskustest läbi murdma ja..
6 ülemaailmsest suurest majandussurutisest, mis algas 2007. aasta detsembris. 2010. aasta lõpuks hakkas Eesti majandus taas kasvama, kuid surutisest taastumine on osutunud prognoositust aeglasemaks (https://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_2008.%E2%80%932010._aasta_majandussurutis). Seoses majanduskriisiga kasvas tööpuudus. Emori uuringu andmetel saavutas 2010. aasta I kvartalis töötute arv rekordtaseme, seetõttu oli mõistetav, et inimeste huvi ning soov välismaal töötamise vastu oli erakordselt suur. (http://www.stat.ee/37825/?highlight=T %C3%B6%C3%B6tus) Kindlasti on oma osa suurel väljarändel ka sellel, et 2000ndate II poolel said tööealiseks beebibuumi ehk siis 80ndate lõpul ja 90ndate algul sündinud inimesed. Emori uuringu järgi on väljarändajate seas rohkem naisi kui mehi
,,Haridus teeb vabaks" see sentents mind. Kui õpetaja armastab õpilasi, on omistatakse Vana-Kreeka filosoofile õpilased vabad, ja vastupidi, kui õpetaja Epictetusele. Kui kirjutada Interneti otsimootorisse juhtumisi ei armasta õpilasi, siis on nad only educated are free (ainult orjad. haritud inimesed on vabad), saame teada, et Vana-Kreeka stoikust filosoof HARIDUS TEEB VABAKS Epictetus (55 ca 135), kes nii ütles, HARIDUS 12/2009 sündis orjana, oli pealegi veel füüsilise Veel kaks näidet selle kohta, kui puudega ja vaevalt ta õnnelik oli. Aga konkreetne tähendus sõnadel algselt kuna ta õppis filosofeerima ning hakkas võis olla. Surprise (üllatus) tähendas ka teistele filosoofiat õpetama, vabastati algselt ainult nurga taga ootavat üllatust.
See on klassikaline lihtne ettekujutus, et on olemas probleemi põhjus, on mingi struktuuri muutumine sotsiaalne protsess, on olemas probleem - sotsiaalprobleem. Selleks et sots probleemi leevendada, tuleb hoolika uurimisega üles leida põhjused ja need kõrvaldada. Konstruktivistid seevastu esitavad sots probleemidest rääkides selliseid küsimusi, et me muretseme ühtede tingimuste pärast ja jätame kõrvale teised kuigi need on eraldi võttes sama kahjulikud. Näiteks, kas tööpuudus on sots probleem? on. Kas ta täna eestis on sots probleem? on. Miks? vast publikust on, tööpuudus on suur. Kikas palju inimesi joovad kohvi, kas see ka sots probleem? vast ja. Kikas selle üle tahaks diskuteerida, aga las ta olla. Miks on tööpuudus sots probleem? Aktuaalne. Tähelepanu. See puudutab kogu ühiskonda, mitte ainult majanduslikult. Samas varanduslikku ebavõrdsust, sissetulekute emavõrdsust ei käsitleta eestis sots probleemina
majanduslik eraldatus maailmast, millega kaasnes ulatuslik (ent kaugeltki mitte täielik) infosulg Lääne vaimsetest arengutest ja suundumustest. Sõjajärgsel aastakümnel käsitas reziim piiriüleseid teadus- ja kultuurikontakte negatiivsena -,,lääne ees lömitamisena". See aga tähendas otsest sundi orienteeruda vene kultuurile, eriti tugev oli see sund 1940. aastate lõpus ja 1950. aastate esimesel poolel. Venestamispüüetest hoolimata jäid eestikeelne haridus ja kultuur püsima. Nõukoguliku kultuuripoliitika üheks osaks oli eelnevate põlvkondade loodud kultuuripärandi valikuline hävitamine. Nii puhastati raamatukogud sõjajärgsetel aastatel ,,kodanliku ühiskonna pärandist", mille käigus hävitati märkimisväärne osa iseseisva Eesti ajal ilmunud perioodikast ja ilukirjandusest ning enamik allesjäänust suleti erihoidlatesse. Eeltoodule lisandus tervet ühiskonda hõlmav propaganda, mis pidi aitama allutada kogu vaimset elusfääri
Asustus on hõre, paljud majad tühjaks jäänud. Lapsed käivad Kaseküla koolis. 11 Kulu 1997 ,91 12 Juntunen 1983, 120 13 Nigol 1918, 41 14 Nigol 1918, 50 15 Nigol 1918, 50-51 A.Nigol16 märgib, et Vambola asub 65 versta kaugusel Izmorski jaamast ning on asutatud 1908 Järva- ja Virumaalt tulnute poolt. Peale Vambola on Siberis teisigi rahvusromantilistest meeleoludest inspireeritud külanimesid (Linda, Koidula). Vambolas peeti 1923. aastal ka Mariinski eestlaste laulupidu. Naabruses asunud Vabaküla (rahvasuus Vabaduseküla, Morando) on kaardilt kadunud, sealsed elanikud suuresti Vambolasse ümber asunud. Pärast sõja lõppu siirduti Vambolast massiliselt Eestimaale, tööjõulisi elanikke jäi väheseks. Nii käis eestlasest kolhoosiesimees aastatel 1971-1972 Tsuvassias, agiteerides sealseid elanikke Siberisse ümber asuma. See nõrgendas omakorda Vambola eestlust. Umbes 360 elaniku hulgas on praegu eestlasi vaid viiendik. 16 A.Nigol 1918, 49 2
ja rehkendamist asutatakse Tartus 1554, Pärnus 1526, Paides 1528, Narvas 6 Esimene kool Eestis ei tähendanud mitte esimese eestikeelse kooli asutamist. Toomkoolide õppekeeleks oli ladina keel Kuni 16 sajandini, ehk teise mõõdupuuna võttes Liivi sõjani oli katoliikliku toomkooli kaks põhiülesannet: kindlustada järelkasv kohalikele katoliku usu vaimulikele ja teiste kirikuametite pidajaile ning anda linnakodanike lastele algharidus. Saksa linnakodanikke ja rüütelkonda huvitas haridus sel ajajärgul vähe, välja arvatud juhul, kui nende soov oli oma last mõne kõrgema vaimuliku kohale ette valmistada. Maa pärisrahva, ehk eestlaste ainsaks vaimuharijaks jäi endiselt kirik, kuigi vastastikune huvi jäi kasinaks. Vaimulikkonna poolt puudus sügavam huvi rahva hariduse ja kirikliku valgustamise vastu. Oluline oli vaid, et rahvas on väliselt ristiusku astunud ja täidaks katoliku usu kultuslikke nõudeid. Siia kuulus ennekõike pihil käimine. Jutlusi tollal ei tuntud
seisundist? (1979) ja "Mis on postmodernism? (1982). Lyotard väidab, et suured narratiivid (ideed, mis püüavad maailma tervikuna mõista ja seletada) on lõppenud, ei täida enam oma endisi funktsioone. Kui müüdid otsivad legitiimsust minevikust, siis need metanarratiivid - tulevikust. Nende metanarratiivide järgi tekib idee, et kaasaeg on tulevikku suunatud projekt, me elame mingit ettevalmistust tulevikule. Inimesed küll igatsevad stabiilsuse, terviklikkuse ja ühtsuse järele, kuid see võimalus tänapäeval puudub. Postmodernset ajastut iseloomustab loobumine kindlatest tõdedest, ühe või teise õpetuse või doktriini monopolist. Peamine moodus postmodernismi seletamiseks on tema kõrvutamine modernismiga. Postmodernistlik kunst üritab taas läheneda elule, kunstiteosesse tuuakse sisse banaalsed, triviaalsed, kitsilikud elemendid, püütakse kahandada lõhet "kõrge" ja "madala" kultuuri
Peale selle õppis ta puid raiuma, palke parvetama, kala püüdma, seeni, marju ja murulauku kuivatama, uudismaad harima, leiba küpsetama ja ennekõike - ellu jääma. Isa iga kiri võis jääda viimaseks. Ühes kirjas oli prantsuskeelne lause, mis on poegadele antud õpetusest ehk kõige väärtuslikum: "Il faut savoir faire flech e de tout bois" ehk "Igast puust peab oskama teha noole'' Lennart Meri on meenutanud, et nende esimene peatuspaik oli Malmõz, kus elasid venelased, tatarlased ja marid. Aliee, Lennart ja Hindrek Meri uueks koduks sai barakk. Ebainimlik viletsus üllatas ja kohutas. Kuidas tulijad hakkama saavad, kui kohalikelgi puudusid kõige algelisemad elamistingimused? Pere ei olnud Malmõlis kuigi kaua. Peagi koliti lähedal asuvasse metsatööstuskeskusesse, kus sai paremat palka. Toitu oli vähe ja see maksis kõrget hinda. Meri perekond vahetas kodunt kaasa võetud esemeid turul toidu vastu. Perekonna
endast järge 2000. aastal Tallinnas korraldatud Eesti Soome laulupeole, kandis nime ,,Südamete laulusild". Soome laulupidude traditsioon sai omal ajal alguse paarkümmend aastat meie esimesest laulupeost. Jõgevamaad ja Mustveed said soomlastele tutvustada päris palju Mustvee naislauljad, kelle särkidele oli kirjutatud ,,Mustvee Meeliko" ja nende tähenduste vastu tunti suurt huvi.[---] Oleme oma Tallinna laulupidudega harjunud. Soomlastel pole niisugust suurejoonelisust. Meie laulupidu on selline üldrahvaline. Tänavaääred on rahvast täis rongkäigu ajal. Seal laulupeost suurt numbrit ei tehta (Käosaar: 2007). Jah, oma laulu- ja tantsupidude üle oleme kahtlemata uhked. Eesti rahval on juba ajaloost alates vajadus töö kõrval ka ilu luua, et nii uut energiat koguda. Rikastavad on kultuurialased riikidevahelised sidemed, on ju soomlased teadagi meie laulupeotraditsioonist suures vaimustuses ja nad püüavad ka ise selles osas midagi ära teha.
Soolise Võrdõiguslikkuse Komisjoni poole kahe aasta jooksul alates diskrimineerimise aset leidmisest. See, kelle vastu on kaebus esitatud peab tõendama, et võrdse kohtlemise põhimõtet pole rikutud. Kui tööandja suhtes on tekkinud diskrimineeriva käitumise kahtlus, peab ta 5 tööpäeva jooksul andma kirjaliku seletuse toimunu kohta. Seletuses peavad olema järgmised andmed isiku kohta, keda eelistati: 1) tööstaaz 2) haridus 3) töökogemus ja muu tööks vajalikud oskused 4) muud selgeid eeliseid andvad oskused või põhjendused. Kui on kahtlus ebavõrdses palga maksmises, on õigus nõuda tööandjalt palga arvutamise aluste kohta. Soolise Võrdõiguslikkuse Komisjon alustab menetlust kas omal algatusel või avalduse alusel. Seega kui inimest on diskrimineeritud, kirjutab ta kirjaliku avalduse, mis sisaldab: 1) avalduse esitaja nime või nimetust, postiaadressi või sidevahendite numbreid ja kuupäeva
Rahvus- on etnose arengustaadium. Rahvust ühendab keelel, kultuuril, usul ja/või muudel teguritel põhinev etniline identieet. Need rahvad, kes on läbinud rahvusliku ärakamise. Etnose arengujärgu lõppstaadium. Kaukaasias on 3 riiki: Armeeni, Gruusia ja Aserbaitsan, kuid rahvuslik olukord on seal väga kirju. 30 erinevat rahvust, parem öelda erinevat rahvast! See on meile üks lähedal paiknev suure mitmekesisusega ala. Eestis elavad rahvused- eestlased 930 tuhat, venelased 351 tuhat, ukrainlased 29 tuhat, valgevenelased 17 tuhat, soomlased 11 tuhat, tatarlased, lätlased, poolakad, juudid, leedukad 2 tuhat. Sakslased 1800. Eestis elab väga palju erinevaid rahvusi, ka 1 inimene rahvusest on esinadatud. Millised rahvad elavad Eestis? 2000 rahvaloenduse järgi Eestlased, venelased, ukrainlased, valgevenelased, soomlased, tatarlased, lätlased, poolakad, juudid, leedulased, sakslased, armeenlased. Gagauusid-Kaukaasia rahvas. Karaiimid-ühte pidi on juudid. Jne, jne,
eesmärgid ning motivatsioonid. Teiste motiive tõestada on keeruline. Ka ei ole ühtegi tõendit, et amatöör on vooruslikum kui professionaal (Smith, 1988). Amatöörspordi ajaloos võib jõuda vana Kreekani, kus võistlejad olid Gardneri hinnangul amatöörid, kes võistlesid suurest armastusest spordi vastu (Pierce, 2008). Kuid see, et vana Kreeka olümpiamängud olid täidetud amatööride vaimuga on Youngi (1984) arvates müüt. Youngi meelest võistlesid sportlased regulaarselt raha pärast ning kasumi tõttu mis nad spordist said. Amatööri mõiste sai väidetavalt alguse Inglismaa traditsioonidest (Allison, 2001; Young 1984). Esimene amatöörspordi mõiste sai tähenduse Inglismaal 1866 (Glader, 1978 viidatud Pierce 2008), kui Amateur Athletic Club määratles amatööri kui igat džentelmeni, kes ei ole kunagi võistelnud avalikul 7
hõimumurdest, põhja-eesti, lõuna-eesti ja kirde-eesti hõimumurdest. Esimesed Eesti koha- ja isikunimed on säilinud Läti Henriku Liivimaa kroonikas. Tootmise arenemise, majanduse tugevnemise ja kultuuri ühtlustumise tagajärjel algas sel ajal eestlaste kujunemine ühtseks rahvaks. Eestlased nimetasid end maakonniti sakalasteks, harjulasteks jne. Soomlastele on virulaste (virolaiset) ja lätlastele ugalaste (igauni) nimetus hakanud tähendama kõiki eestlasi. Venelased nimetasid eestlasi ja kõiki läänemeresoomlasi tuudideks. Ka Liivimaa kroonikas kasutati kõrvuti maakondlike nimetustega ühisnimetust Estones. Eestlased ise omandasid ühisnimetuse "eestlased" alles 19. sajandi rahvusliku liikumise ajal. Eestlaste vabadusvõitlus (1208-1227); Lembitu; Madisepäeva lahing; vabadusvõitluse lõpp Kuni XII sajandini olid eestlased iseseisvad, vabad, kõrge kultuuriga põlluharija ja meresõitja rahvas. 13
(Euroopa Liidu Säästva Arengu Strateegia 2006, 2). Säästev areng on tasakaal inimese elukvaliteedi paranemise ja keskkonna taluvusvõime vahel. „Säästev areng taotleb tasakaalu inimesi rahuldava elukeskkonna, loodusvarade jätkusuutliku kasutamise ja majanduse arengu vahel ning täisväärtusliku ühiskonnaelu jätkumist praegustele ja järeltulevatele põlvedele.“ (Eesti Inimarengu Aruanne 2009). Säästvat arengut toetav haridus on teadmiste, oskuste, hoiakute ja väärtushinnangute süsteem, mis annab võimaluse luua seoseid inimest ümbritseva keskkonna erinevate tasandite (majanduse, looduse ja sotsiaal-kultuurilise keskkonna) vahel, arvestades samas säästva arengu põhimõtet. Keskkonnahariduse eesmärk on luua keskkonnateadlikkust nii kohalikku kui globaalset tasandit arvestades. (Eesti Keskkonnahariduse Kontseptsioon 2006, 5).
... Gümnaasium Andrus Kivirähk referaat Koostaja: ... ... 2011 Sisukord Sisukord .................................................................2 Sissejuhatus ...............................................................................3 Kivirähk linnulennult ..................................................................4 Looming ......................................................................................5 Ülevaade teosest .........................................................................9 Midagi põnevat veel...................................................18 Kokkuvõte ..............................................................20 Kasutatud kirjandus ...................................................21 Sissejuhatus Mina valisin enda referaadi teemaks Andrus Kivirähi. Ma valisin ta sellepärast, et ta on üsna tuntud kirjanik ning ma olen tema raamatuid lugenud ja need on mulle meeldi
Konstantin Päts. Endiselt püsis kaitseolukord, süvenes tsentralisatsioon, poliitilist organiseeritust ei lubatud, säilis valitsuse kontroll elualade üle. Majandus arenes tõusujoones. Majandusliku tõusu üheks komponendiks oli riigi senisest suurem sekkumine majandusellu. See avaldus mitmete, enamasti kõige moodsamate riiklike ettevõtete rajamises. Hoogsalt arenesid põlevkivi- ja keemiatööstus, samuti puidutööstus ja teised tööstusharud. Tööliste arv kasvas ja tööpuudus likvideeriti peaaegu täielikult. Mõningat pahameelt sünnitas vaid asjaolu, et kriisiaastail kärbitud palgad tõusid väga aeglaselt, kõrgele tõstetud maksud jäid aga püsima. Eesti elanike materiaalne olukord oli hea. Majanduslik heaolu lubas kapselduda rahulolusse ja pigistada silmad kinni demokraatia piirangute ees, mis inimeste isiklikku elu otseselt ei häirinud. Riik toetas jõuliselt põllumajanduse aregut, mille puhul puhul näitasid edenemist haritava
gümnaasiumis. Seal ta tegi näiteks raha eest poistele kodutöid ära ning sellega teenis ta päris hästi. Kui Ullo sai täiskasvanuks hakkas ta elu minema ülesmäge. Alustas Spordileksikonist, siis rajas koos emaga äri ning lõpuks jõudis Eesti Vabariigi valitsusse nõunikuks. Ullo oli oma eluga jälle rahul, sest talle meeldis ta töö ning ta puutus kokku igasuguste huvitavate inimestega. Hiljem kui sakslased ja venelased võimule tulid, siis Ullo elu hakkas jälle allamäge minema. Vahepeal istus vanglas, siis 30 aastat pidi töötama tehases ja valmistama kohvreid ning lõpuks töötas ühes tehases juhatajana. Oma viimased aastad veetis ta Seewaldi hullumajas ning suri südameatakki. 5. Arutle, kas Paeranda võib pidada erandinimeseks? Ullot võib kindlasti lugeda erandinimeseks, kuna tal oli võimalus olla nii paljute ajalooliste hetkede tunnistajaks
TALLINNA ÜLIKOOL Instituut osakond ..... NAISELIKKUSE STEREOTÜÜBID Referaat Juhendaja: lektor ..... Tallinn 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS...........................................................................................................3 1.MIS ON STEREOTÜÜP?........................................................................................4 1.1.Stereotüüp on kõva...................................................................................................4 1.2.Sotsiaalpsühholoogid on leidnud..............................................................................5 2.NAISELIKKUS.........................................................................................................6 2.1.Tänapäeval....................................................................................
sissejuhatus.....................................................................................................................2 1.Andekuse mõiste......................................................................................................... 4 Andeka lapse tunnused...............................................................................................7 1.2 Andekuse diagnoosimine.................................................................................. 11 1.21 Andekuse diagnoosimise meetodite liigid....................................................12 2.Andeka lapse arendamine..........................................................................................15 Haridusliku erivajadusega õpilase õppekorralduse erisused ................................... 15 § 46. Haridusliku erivajadusega õpilane.............................................................. 15 § 47. Haridusliku erivajadusega õpilase õppe korr
suvel ja rohkem talvel. - orograafilised tingimused - Lombroso mõtles selle all, et kuritegevuse tase sõltus sellest, kuivõrd eraldatud on üks või teine piirkond muust maailmast. - tsivilisatsiooni ja barbaarsuse tase - elanikkonna tihedus - toitumus praegu on raskem seoseid leida. Võib-olla toiduabiga seotud. - alkoholi ja narkootikumide kasutamine seonduvad ka sellega, milline õiguslik reziim nende kättesaadavusel on. - haridus - majandus pigem on olulised muutused. - religioon Hetkel väga tugevasti arutluse all. - perekonnaseis jne. Enrico Ferri 1856 1929: Itaalia kriminoloog, Lombroso õpilane ja mõttekaaslane. Kui Lombroso tuli bioloogilisse kriminoloogiasse arstiteaduse poolelt, siis Ferri oli jurist ja tema mõtted on seotud rohkem süsteemi otsimisega. Ferri faktorid: - füüsikalised faktorid (vastava piirkonna välised faktorid, nagu kliima, temperatuur jne)
Kodutöö aines sotsiaaltöö alused Juhtumite kirjeldused Juhtum 1 on 22 aastane, sündinud ja kasvanud ühes endise liiduvabariigi pealinnas. Kui oli 8 - aastane, siis oli kogu pere sunnitud sünnilinnast põgenema. Põhjuseks rahvuste vaheline vaen ja vägivald. Kõigepealt põgeneti oma ajaloolisele kodumaale. Seal ei elanud nad enam kui paar aastat kuna sugulased isegi suutsid end vaevu ära elatada. Siis sõideti Moskvasse. Kuid sealgi tekkisid probleemid, mis seotud varjatud vaenuga tulnukate suhtes. Olles 11 aastane, tuldi kasuema sugulaste juurde Eestisse, - Ida - Virumaale. Tema meelest oli see kole - ta oli harjunud elama suurtes linnades, aga tolles linnas, ei ole isegi mitte trollibusse. "Linn on rõõmutu, talved on pikad ja külmad, sügised hirmniisked." Respondendi ema oli surnud siis, kui ta oli 2 aastane "Oma ema ma õigupoolest ei mäletagi. Põhiliselt kasvatas mind kasuema." Ilmselt ei meeldinud kasuemale see, et poiss ei vaevunud eriti varjama oma suhtumi
Oleksin ma edukas ettevõtja? Paulo Coelho on oma raamatus ,,Alkeemik" lausunud järgmist: ,, Kui sa midagi väga tahad aitab sind selles kaasa salamisi kogu maailm." Seega ma leian, et mitte miski siin planeedil Maa pole võimatu ning mu omad kogemused näitavad, et võimatu pole ka pea ees tundmatusse ärimaalima sukelduda ning lõpuks ikka tunda enda seal justkui kala vees. Mina ettevõtjana. Kui aus olla olen ma kogu oma mäletatava elu endale ette kujutanud seda, et kui ma kord suureks kasvan juhin ma oma isikliku ettevõtet. Ma mäletan kusagilt kaugest lapsepõlveajast, kuidas ma mõtlesin välja mänge ja olukordi, kus mina olin ärijuht ning kujutasin endale ette, kuidas ma oma alamaid juhendan, neile tegevust otsin ja kui edukas see lõppkokkuvõttes on. See on ilmselge, et mängumaailm erineb reaalsusest. Kui seal on kõik nii kerge ja lihtne siis reaalsus on vastupidine. Õpilasfirma ,,SiiDii" tõi mu pilvedelt alla maa peale. Oma firmat luua on keerukas. Juba nime
· Näo assümeetria · Silmade defektid ja iseärasused · Lõualuu ja põsesarnade liigne suurus · Ebaharilikud sõrnad · Jne 1 Lombroso käsitles ka muid faktoreid: · meteoroloogilised, klimaatilised tingimused · orograafilised tingimused (kui isoleeritud on piirkond muust maailmast) · tsivilisatsiooni tase · elanikkonna tihedus · toitumus · alkohol, narkootikumid · haridus · majandus · religioon · perekonnaseis · jne Ta kasutas algset valedetektorit. 2.3. Enrico Ferri. Enrico Ferri (1856-1929) itaalia kriminoloog, Lombroso õpilane ja mõttekaaslane Ferri faktorite teooria · Füüsikalised faktorid Füüsikalised faktorid on kliima temperatuur jne. Alguses võib tekkida imestus, et miks need peaks siis kuritegevust mõjutama. Kuidas füüsilised faktorid mõjutavad kuritegevust?
Arne Ader, Urmas Tartes Eesti looduskaitse Keskkonnaamet 2010 Sisukord Looduskaitse ajalugu Eestis . ...................................................................................................................................................................... 4 Looduskaitseseadus . ....................................................................................................................................................................................................8 Kaitstavad loodusobjektid . .........................................