aastal kaasnesid ulatuslikud muudatused Eesti põllumajanduses, nii juhtimissüsteemis kui ka tootmiskorralduses. Põllumajanduse juhtimisel rakendati N. Liidus kehtinud kahekordne süsteem, milles valitsusvõimu kõrval toimis poliitiline juhtimine parteistruktuuride kaudu. Valitsusvõimu esindas Põllumajandusministeerium (25.VIII 1940. - 25. III 1946. a. rahvakomissariaat). Selles toimusid pidevad ümberkorraldused ja nimemuutused. 1950-ndail aastail olid lisaks veel Sovhooside Ministeerium ja ka Loomakasvatuse Ministeerium. 1960-ndate aastate algul lühikest aega polnud üldse põllumajandusministeeriumi, selle asemel moodustati Varumise Ministeerium. Edaspidi jäid tegutsema mõlemad. Sel perioodil tehti ka katse viia Põllumajanduse Ministeerium Tallinnast Saku asulasse. Katse jäi pooleli ja otsus tühistati. Nõukogudeaegseks viimaseks ümberkorraldusürituseks oli ENSV Agrotööstuskoondise moodustamine 1983. aastal (1985. aastast Agrotööstuskomitee). See ei
toiduainetööstus. Eesti NSV pidi muutuma 4 5 aastaga arenenud tööstusmaaks. Tööstuse forsseeritud arendamine toimus teiste majandusharude arvel Eesti võimalusi ja vajadusi eirates. 23. juulil 1940. aastal kuulutati maa kogu rahva omandiks. Hakati ellu viima maareformi, mille kohaselt läks maa riiklikku maafondi. Maa võeti ära nendelt, kes suutsid seda harida ja loodi uued, kuid elujõuetud talud. Uusmaakoha keskmiseks suuruseks kujunes 10,6 hektarit. Alustati ka ettevalmistustega kolhooside loomiseks: loodi masinatraktorijaamu ja hobulaenutuspunkte. Masinatraktorijaamad (MTJ-d) pidid saama maal sotsialismi tugipunktideks. Põllutöödel jäi nende osatähtsus tühiseks. Loodi mõningad kolhoosid, kuid massiliseks kollektiviseerimiseks ei olnud nõukogude võim veel suuteline. Esimene kolhoos moodustati 25. sept. 1940 .a. Narva lähedal (Krasnaja Niva). Mõned kolhoosid moodustati ka Tartu-, Harju- ja Petserimaal. 1941. aasta suveks oli moodustatud kümmekond kolhoosi. 18
Suure maareformi tulemusena oli ENSVs 136 000 talumajapidamist, kusjuures uusmaasaajate taludest ei kujunenud suurt välja. Talupoegade kaela langesid maareformiga mitmesugused kohustused: pidi riigile andma põllumajandussaadusi ning täitma erinevaid töökohustusi (näiteks talvine metsaraie ja teede korrastamine). Nõukogude võim moodustas uusmaasaajate aitamiseks riiklikke põllumajandusettevõtteid, mis aga ei olnud väga efektiivsed. Kolhooside loomine 1947. aastal võeti vastu otsus luua kolhoosid kõigis Balti liiduvabariikides. Peagi peale otsuse vastu võtmist loodi ENSVs 5 esimest kolhoosi ning tegeldi kulakute otsimisega. Kulakud olid jõukamad talupojad, kellel oli tööjõudu ning põllumasinaid. Tõsteti makse ning tehti kolhoosidele propagandat, kuid see ei toonud vabatahtlikuid kolhoosi tööle. Makse tõsteti veelgi kõrgemale ning loodi aina rohkem kulakute talusid. 1949. aasta
Vabadikud elatusid juhuslikust teenistusest. Vabadikke võib jagada kolme rühma: · maata, iseseisva majapidamiseta ja püsiva elukohata vabadikud; · vabadikud, kes elasid pikemat aega mõnes adratalus, saades sealt ajutiseks kasutamiseks ka tüki maad; · iseseisva pärandatava vabadikukoha pidajad, kes maksid viljakümnist ja kandsid muid maa kasutamisest tulenevaid kohustusi. Vabadikega olid seotud sulased ja teenijatüdrukud. Üks ja sama talupoeg võis olla kord vabadik, kord sulane (või teenija). Sulased ja teenijatüdrukud sõltusid tööandjatest- taluperemeestest. Enne teenistusaja lõppu lahkunud teenija või sulane kaotas kogu palga. Kasutati ka võõrast päritolu orje. Keskajal tunti orje träälide nime all. Träälid moodustusid sõjavangidest või võlaorjusesse langenud isikutest. 5. Suuremad linnad 14.-16. sajandil, käsitööndus ja kaubandus (s.h. nn. sõbrakaubandus) linnades
Juhtimine - käsumajandus Planeerimine - plaanimajandus, viisaastakud, aasta plaanid, kvartaliplaanid Prioriteedid - majandus oli suunatud teiste piirkondade rahuldamisele, industrialiseerimine, tööstuse eelisarendamine 2. Tööstus Ettevõtte suurus - väike- ja eraettevõtted puudusid, olid riigile kuuluvad suurettevõtted Tööjõupoliitika - toodi migranti näol sisse odavat tööjõudu 3. Põllumajandus Ühistamine - kolhoosid, sovhoosid, küüditamine Kurnamine - mais ja suhkrupeet 10. Nõukogude maareform. Lk. 118 1944st-1947. a viidi ellu nõukogude maareformi · maade sundvõõrandamine · määrati talude maksimaalseks suuruseks 30 ha. Saksa okupatsioonivõimusega koostööd teinud pered ei tohtinud omada üle 5-6 ha maad. · võõrandati ka enamik muust varast ning loomadest · riiklikud koormised ja kohustused talupoegadel · algas kollektiviseerimine -1947 a
Sisu. 23.mai 1816.a (Eestimaa) ja 26. märts 1819 (Liivimaa) võeti vastu uued talurahvaseadysed, mis muutsid oluliselt maasuhteid. Nende seadustega pärisorjus kaotati, talupojad kuulutait isiklikult vabaks ja nad moodustasid vaba talurahvaseisuse. Neid ei tohtinud enam osta ega müüa, kinkida ega pantida, nad võisid sõlmida lepinguid ja omada kinnis- ning vallasvara, kuid nad võisid tegeleda vaid põllutööga. Tegelik olukord. Isiklik vabadus oli aga suurel määral näilik, sest mõisnik võis ka edaspidi talupoega sunniviisiliselt tööle suunata, säilis peksukaristus, püsima jäi ka varem levinud tükitöösüsteem. Piiratud oli ka talupoja liikumisvabadus. Vabadust ei antud ka kohe. Eestimaa kubermangus määrati üleminekuajaks 14 aastat. Nende talurahvaseadustega loodi juriidilste üksustena talurahvakogukonnad (vallad). Samtui sätestas Liivimaa talurahvaseadust, et igas kihelkonnas, kus on vähemalt 2000 meeshinge, tuleb asutada kihelkonnakool
kodukohta. Raskusi oli ka endale sõnaõigus plaanide koostamisel, sobiva erialase töökoha leidmisega. 1956. aastal aga soovitati kolhoosidel oma põhikirja täiendada vastavalt Põllumajandus kohalikele oludele. Seda võimalust kasutasid eranditult kõik Eesti Sulaaega tervikuna võib pidada kolhoosid. 1955. aastal suunas EKP majandusliku edasimineku üle 300 inseneri, töölise ja teenistuja perioodiks. Selles oli oma osa alalisele tööle kolhoosidesse nende psühholoogilise kliima mahenemisel. paremaks juhtimiseks, mis vastas Kui Stalini ajal oli majanduses täielikult leninlikule dogmale lin- juhtivatel kohtadel töötanud inimesi naproletariaadi juhtivast osast
korras olnud talud Maade tasuta ümberjagamine süvendas inimestevahelisi pingeid Talupoegade õlul lasusid mitmesugused riiklikud koormised ja kohustused Maareformi ajal hakati Eesti NSV’s moodustama riiklikke põllumajandusettevõtteid, s.o sovhoose ja masina-traktorijaamu, ka hobulaenutuspunkte. Kolhooside loomine Juba alates 1946. aasta lõpust ilmnes Moskva tugevneval survel Eesti NSV tollases võimuladvikus suund kolhooside loomisele. 1947.a mais võttis Keskkomitee vastu direktiivse otsuse kolhooside loomiseks kõigis kolmes Balti liiduvabariigis. Samal aastal loodi Eesti NSV’s 5 esimest kolhoosi ja alustati kulakute väljaselgitamist. Kulakud ja nende koormised Kulakud - talupojad, kes olid kasutanud palgatööjõudu või/ja omasid põllutöömasinaid. Algselt tembeldati kulaklikuks 2700 talu Neile pandi peale kõrge põllumajandusmaks ja hiljem
saadetud. Metsadesse jäi teadmata arv mehi, kel polnud okupantidelt mingit halastust loota või kes ei soovinudki mingit lepitust. Viimane teadaolev eesti metsavend August Sabbe (Joonis 5) tappis end kinnivõtmisel 1978. aastal. 7 Sundkollektiviseerimine ja massiküüditamine 1940. aasta lõpul võeti ka Baltimaades kurss põllumajanduslike ühismajandite -- kolhooside -- kiirendatud loomisele. Väikeomanikest talunike kihi ja põlise elukorralduse säilimine oli Moskva meelest sotsiaalselt ohtlik ning lisaks andis talurahva paljaks riisumine kolhoosidesse ajamise kaudu parima võimaluse relvastatud vastupanuliikumise baasi hävitamiseks. 1947. aasta 21. mail võttis ÜK(b)P Keskkomitee vastu direktiivse otsuse kolhooside loomiseks kõigis kolmes Balti liiduvabariigis. Kevadel alustati
Talupoegade õlul olid mitmed koormised ja kohustused. Põllumajandussaadused pidi sümboolse tasu eest riigile müüma teatud koguse põllumajandussaadusi. Suuremate talude normid olid tunduvalt suuremad kui väikestel taludel. Maareformi ajal hakati Eestis moodustama riiklikke põllumajandusettevõtteid ehk sovhoose ja masina-traktorijaamu ja ka hobuselaenutuspunkte. Kolhooside loomine 1947. aasta mais võttis ÜKP Keskkomitee vastu otsuse rajada kolhoosid kõigis kolmes Balti liiduvabariigis. Sama aasta sügisel loodi Eesti NSV-s 5 esimest kolhoosi ning alustati kulakute väljaselgitamist. Kulakuteks peeti talupoegi kes kasutasid palgatöölisi ja/või omasid põllutöömasinaid. Nendele pandi peale kõrge põllumajandusmaks. 1948. aastal hakkasid talupojad üksmeelselt kollektiviseerimisele vastu. Võimu surve tugevnes ja suurendati veelgi maksusurvet ning riiklikke normkoormisi. Talupoegade vastupanu murti ulatusliku küüditamisega 1949
peredele rahuldavat elatist. Kolmekümnendate aastate teisel poolel arutleti tõsiselt elujõulisemate talude loomise üle väiketalude liitmise teel, kuid sõda lõpetas kavatsused ja ideest teostuseni ei jõutudki. Järgmine muutustelaine tabas Eesti maamajandust aastatel 19471950 sundkollektiviseerimise käigus. Maa, loomad, tootmishooned ja tehnika võõrandati omanikelt ja anti ühismajandite käsutusse. Loodi 2213 kolhoosi, sh. 100 kalurikolhoosi ja 127 sovhoosi (otse riigile alluvat majandit). Kolhoosi liikmetele jäeti õigus kasutada 0,6 ha õue-aiamaad ja 1,5 ha karjamaad ning pidada lehma, mullikat, sigu ja lambaid. Kollektiviseerimisele järgnes võõraste kultuuri- ja tootmistavade sissetoomine. Kolhoosi liikmetele maksti töö eest naturaaltasu (teravili, kartul), Alates 1959. aastast kaotati Eestis esimesena endises Nõukogude Liidus töötasu maksmine natuuras ja hakati palka maksma sularahas
Eesti NSV põllumajanduse areng 1944 -1985 Eesti Vabariigi majanduse aluseks oli olnud talumajapidamisele tuginev põllumajandus ning kohalike ressursse ja tööjõudu arvestav tööstus. Põllumajanduses sai esimeseks põhjalikuks nõukogulikuks ümberkorralduseks 1940. a. alustatud maareformi läbiviimine. Vastav seadus 1940. a. maareformi ennistamiseks võeti Eesti NSV Ülemnõukogu poolt vastu juba 1944. a. septembris. Maareform tähendas esmalt maa sundvõõrandamist e. riigistamist: aastatel 1944-1947 võõrandati Eesti NSV-s üle 927 000 hektarit maad. Sõjajärgse maareformiga määrati talude maksimaalseks suuruseks 30 ha. Saksa okupatsioonivõimudega koostööd teinud pered ei tohtinud omada üle 5-6 hektarit maad. Samuti võõrandati neilt ka enamik must varast ja loomadest. Maareformi lõpuks oli Eesti NSV territooriumil umbes 136 000 talumajapidamist. Maareform ei parandanud maal sotsiaalseid ega majanduslikke olusid, rääkimata inimestevaheliste
Maade tasuta ümberjagamine süvendas inimestevahelisi pingeid, see aitas kaasa talude kollektiviseerimisele. Esmatähtsaks kujunes oõllumajandussaaduste riigile müümise kohustus. Talupojad täitsid ka mitmeid töökohustusi nt metsaraie või teede korrastamine. Maareformi läbiviimise ajal hakati Eesti NSV-s moodustama riiklikke põllumajandusettevõtteid- sovhoose ja masina-traktorijaamu. Kolhooside loomine. 1947. aasta mais võttis ÜK(b)P keskkomitee vastu otsuse kolhooside loomiseks. Sama aasta sügisel alustati kulakute väljaselgitamist. Kulakutseks peeti talupoegi, kes olid kasutanud palgatööjõudu ja/või omasid põllutöömasinaid. Neile pandi peale kõrge põllumajandusmaks. Talupoegade vastupanu murti ulatusliku küüditamisega 1949. aasta märtsis. Algas talupoegade massiline kolhoosidesse astumine. 1951. aasta lõpuks oli kolhoosides üle 95% kõigist talumajapidamitest. Ühistöö kaotas peremehetunde, hoolimatus kujunes kolhoosi igapäevaelu normiks.
võõrandati inimestel peaaegu kõik. Maareform i parandanud maal sotsiaalseid ega majanduslikke olusid. Uusmaasaajate majapidamistest asjalikke talusid ei saanud. Talud olid liiga väiksed, madala tootmistehnilise tasemega ning enamik neist inimestest ei osanud olla peremehed. Talupoegade õlul lasusid mitmesugused rasked koormised ja kohustused. Maareformi ajal hakati Eesti NSV-s moodustama riiklikke põllumajandusettevõtteid. 1964. aasta lõpus võeti tollases Eest NSV-s suund kolhooside loomisele. 1947. aasta mais võttis ÜK(b)P Keskkomitee vastu otsuse, mis tõi endaga kaasa kolhooside 8 loomise kõigis kolmes Balti liiduvabariigis. Eesti NSV-s loodi esimesed 5 kolhoosi ja laustati nn kulakute väljaselgitamisega. Kulakud olid talupojad, kes kasutasid oma talus palgatöölisi või kes omasid masinaid. 1948. aasta lõpuni hakkasid talupojad üksmeelselt kollektiviseerimisele vastu. Võimu surve tugevnes ja 1948. aasta jooksul
tavat teavet, arreteerisid massiliselt kohalikke elanikke. Metsavennad ründasid vene garnisone, sõjaväevoorc, julgeolekutöötajaid, vangieskorte ja -laagreid ning kohalikke parteiorganeid. Nii külvasid nad okupandis ebakindlust ja levi- tades poliitilist propagandat ka lendlehtedcna, püüdsid üleval Nõukogude Eestis kulges kollektiviseerimine maal aeglaselt. Esialgu püüti kollektivisee- rida sellega, et vähendati kolhooside maksukoormust ja suurendati eratalu poegade oma, ent kui see ei andnud soovitud tulemusi, prooviti vägivallaga. 1949. aasta märtsis viidi kolmes Balti liiduvabariigis Nõukogude Liidu Ministrite Nõukogu otsusel läbi massiküüditamine, mille ohvriks langes ühtekokku 29 000 perekonda ehk üle 87 000 inimese. Nõukogude Eestis oli küüditamise kavandamine kohaliku siseministeeriumi ja julgeolekuministeeriumi õlgadel, nende ametnikele
Vabadikud elatusid juhuslikust teenistusest. Vabadikke võib jagada kolme rühma: · maata, iseseisva majapidamiseta ja püsiva elukohata vabadikud; · vabadikud, kes elasid pikemat aega mõnes adratalus, saades sealt ajutiseks kasutamiseks ka tüki maad; · iseseisva pärandatava vabadikukoha pidajad, kes maksid viljakümnist ja kandsid muid maa kasutamisest tulenevaid kohustusi. Vabadikega olid seotud sulased ja teenijatüdrukud. Üks ja sama talupoeg võis olla kord vabadik, kord sulane (või teenija). Nendega tehti leping, kauaks jäävad. Enne teenistusaja lõppu lahkunud teenija või sulane kaotas kogu palga. Kasutati ka võõrast päritolu orje. Keskajal tunti orje träälide nime all. Träälid moodustusid sõjavangidest või võlaorjusesse langenud isikutest. Võlaorjuse kaudu sattus träälide hulka ka eestlasi. 1424. aasta maapäev otsustas, et ristiinimest ei tohi üle 10 aasta orjuses hoida., pärast seda tuli nad vabaks lasta
NL-l paiknesid siin ka raketibaasid. Eesti oli piiritsoon, sina kuulus nt Saaremaa, Hiiumaa, muhumaa, ka põhjarannik. Sinna said vaid need, kellel oli sissekirjutis või lähisugulased seal, ülejäänutel oli vaja kutseid. Põllumajandus kollektiviseeriti. See sai alguse pärast küüditamist (juba enne üritati seda selgitada, pärast tõusis kümnetes kordades sinna astumise arv. Algselt oli tegemist väikekolhoosidega, st üks küla oli üks kolhoos. Kolhoosidele esialgu pani kõlavad nimed, nt punane koit. Kolhoosidele olid kestetatud riiginormid. See, mis järgi jäi tuli panna kõrvale seemnevili ja mis sellest järgi jäi teenistuseks. Tavaliselt kolhoosnikele palga maksmine toimus aasta lõpus natuuras. Kolhoosi töö eest maksti ülivähe, hakati liitma kolhoose. Hakkasid tekkima hiigelkolhoosid. Umbes 50-ndate keskpaiku said kolhoosid jalad alla (hakati tooma ka õpetatud inimesi neid juhtima)
See tähendas tagasipöördumist sõjakommunismi juurde. Talupojad ühendati kolhoosidesse ehk ühismajandeisse. Kolhoosi omandiks muutus nii talupoegade, nende tööloomad, tööriistad. Miks toimus kollektiviseerimine? Et talurahvalt kergelt vajalikke toiduaineid kätte saada, iga üksiktalupojaga tegelemine oleks aeganõudev, töömahukam. Kollektiviseerimine oli talupoegade jaoks väga ränk, sest eelkõige pidi täitma riigi poolt antud norme ja endale sai jätta vaid ülejäägi. Sellised kolhoosid, mis andsid riigile vaid ülejäägi, kuulutati kulaklikuks. Samuti ei võinud talupojad avaldada vastupanu, sest nemad saadeti kas vangilaagritesse või asumisele. kulakuiks tehti kuni 15% talurahvast, koos kulakukäsilastega isegi kuni 20% 3. 1932-1933. a nälg Ukrainas ja mujal. Millest tingitud? Hinnang. Ukraina talupojad ei tahtnud astuda kolhoosidesse, seega Nõukogude võim korjas vastu talve talupoegadelt vilja ära, mis põhjustas massilise nälga suremise. Kuna inimesed pidid
uuesti. 3. Milline oli 1944 1947. a maareformi sisu? Kõik maad kuulutati taas riigi omandisse. Maakasutus oli reformi ajal väga ebapüsiv. Maareformi käigus muudeti talude suurusi ja piire. Põhiliseks tegevuseks oli uute aktide väljaandmine, alustati maade kollektiviseerimisplaanidega. Alusatai ka aerofotode tegemist, sest plaanid olid väga ebatäpsed, reformi peamiseks oli rahva petmine kolhooside tekkimise ettevalmistamiseks. 4. Milliseid maakorralduslikke töid tehti kollektiviseerimisperioodil? Koondati põllumajanduskõlvikud, mis ennem kuulusid üksiktalupidajatele, kolhooside maafondi. Uute kolhoose iseloomusats killustatus, selle parandamiseks alustati maakasutuse korrastamist, vahetati maid erinevate kolhooside, solhooside ja metsamajandite vahel, seejuures ei tohtinud maapind väheneda. Lõpuks
5. Mis iseloomustas sotsialistliku orientatsiooniga riike? Too näiteid. 5. Peamiselt III maailma riigid, mis olid NL otsese või kaudse mõju all NSVL toetas neid riike majanduslikult ja sõjaliselt NT: Etioopia, Somaalia, Kongo, Angoola, Afganistan jt arengumaad 6. Too näiteid stalinistlikest repressioonidest Nõukogude Liidus pärast II maailmasõda. Seleta mõisted: 1) küüditamine; 2) GULAG; 3) Leningradi süüasi (kohtuasi) 6. Küüditamised, massilised arreteerimised, vangilaagrid, kolhoosid. Küüditamine-inimeste sunniviisiline ümberasustamine GULAG(Glavnoje upravlenije lagerei)- NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi Laagrite Peavalitsus, mille alluvusse kuulusid vangliaagrid NL'is Leningradi süüasi(kohtuasi)-Stalini heakskiidul organiseeritud näidisprotsess, millega anti tugev hoop väidetavalt partei ühtsust õõnestanud Leningradi parteiorganisatsioonile, mille juhtival kohal tegutsenud kommunistide hulgast
Ainsaks ajalooliseks vähemusrahvuseks olid jäänud peipsivenelased. Stalinistlik venestuspoliitika hõlmas eriti kultuuri, loomeinimesed langesid rünnaku alla, kritiseeriti haridussüsteemi ja hävitati õpikuid. 1946. teeb enesetapu Johannes Vares-Barbarus (võib olla ka pol. mõrv). Majanduslikult valitakse edasiseks suunaks suurtööstuse arendamine Eestis. Põllumajanduses riigistati veel maid. 1947. aastaks kosus põllumajandus löökidest, kuid juba 1946. aastal oli suund võetud kolhooside loomisele. 47 aasta lõpuks oli kolhoose 5, 48. aasta keskpaigaks oli juurde loodud veel 53. Kolhoosi astumine oli lojaalsuse avaldus nõukogude võimule. Poliitika tipnes EKP Keskkomitee VIII pleenumiga 1950. aastal, kui viidi läbi poliitiline puhastus Eesti NSV juhtkonnas, mille sõnavõttudes tembeldati kodanlike natsionalistideks ja millega rahvuskaader ja nn. juunikommunistid (Hans Kruus koos Nigol Andreseni, Johannes Semperiga)
- Saksa sõjaväes või Omakaitses teeninud mehed ja sakslastega koostööd teinud poliitikud - Rahvuslikult meelestatud inimesed - Metsavennad ja nende sugulased / kaasaaitajad - Rikkamad talunikud ja nende perekonnaliikmed Selle poliitika suunajaks oli parteiaparaat ja otsesteks täideviijateks eelkõige julgeolekuorganid: nii sise- kui ka riikliku julgeoleku ministeerium. Juba 1944. aastal algasid Eestis Saksa okupatsioonivõimu toetajateks peetud isikute ja muidu nõukogude võimule ebalojaalsete inimeste massilised arreteerimised ning nende saatmine vangi- ja sunnitöölaagritesse. Represseeritute arv oli aastatel 1944-1954 ligikaudu 30 000. Osad nendest põgenesid maale, täiendades metsavendade ridu. Kuulutati mitmel korral välja amnestia ja kutsuti neid tagasi igapäevatööd tegema. Tuli välja, et neid arreteeriti massiliselt
NÕUKOGUDE EESTI VALITSEMINE Nõukogulik võimustruktuur Liiduvabariigi valitsemisega tegelesid polii perioodil juhtis keskkomitee büroo (aastatel tilise, seadusandliku ning täidesaatva võimu 196266 nimetati seda presiidiumiks). institutsioonid. Nõukoguliku võimustruktuuri Parteiaparaadi juhiks oli esimene sekretär, keskseks institutsiooniks ning poliitilise võimu kelle kutsel käis kord nädalas koos EKP kandjaks oli kommunistlik partei, mis kandis Keskkomitee Büroo, kus arutati Eesti NSV kuni 1952. aastani ametlikku nimetust Eestimaa haldamisega seotud küsimusi. Keskkomitee Kommunistlik (bolševike) Partei (EK(b)P), büroo oli paljuski liiduvabariigi tegelik seejärel Eestimaa Kommunistlik Partei (EKP). võimukese, kus arutati�
( KGB ). Juba 1944.aastal algasid nõukogude võimule ebalojaalsete inimeste massilised arreteerimised, saatmine vangi-ja sunnitöölaagritesse. 1944-1945 represseeriti u. 30 000 inimest. Osa pages repressioonide eest metsa. Viimane metsavend tuli välja 1978 aastal. 1949.a. märtsis toimus massiküüditamine, mille käigus deporteeriti Eestist Siberisse üle 20 000 inimese. Vägivallaaktsioon oli läbi viidud eesmärgiga hirmutada elanikkonda seoses kolhooside moodustamisega. Repressioonipoliitika üheks osaks oli vaimne vägivald. See väljendus ühiskonna vaimuelu täielikus allutamises valitseva reziimi ideoloogiale ( kommunistlik ideoloogia, sotsialistlik majanduskord). Haridus, teadus, kunst kõik pidid teenima seda ühiskonda. Levis kommunistlik propaganda , kehtis range tsensuur. Sõjajärgsel perioodil alustati võitlust nn. kodanliku natsionalismiga. Selleks korraldati EKP VIII pleenum. See oli stalinismi võimutsemise tipphetk Eestis
o Ülemliidulised (NSVL ainupädevus) o Liidulis-vabariiklikud (ühispädevus) o Vabariiklikud (liiduvabariigi pädevus) ENSV Ministeeriumide jaotus alluvuse järgi Liidulis-vabariiklikud 1973. aastal 19 Siseministeerium Välisministeerium Rahandusministeerium Tervishoiuministeerium Haridusministeerium alates 1966 Jt Vabariiklikud 1973. aastal 5 Kohaliku Tööstuse ministeerium Sotsiaalkindlustuse ministeerium Kommunaalmajanduse Haridusministeerium kuni 1966 Jt ENSV Ministrite Nõukogu Ülesanded Liiduvabariigi igapäevaelu juhtimine üleliiduliste ja kohaliku parteibüroo direktiivide ja suuniste alusel Aruandlus NSV Liidu MN-le, EKP KK-le, ENSV ÜNP-le ja ÜN-le Kohalike haldusorganite töö suunamine ja kontollimine Valitsusorganid ENSV-s
eestlased koos valdavalt muukeelse parteiga; ühiskonnas suurenes hirmuõhkkond ja vaimne surutus; stalinistlik ideoloogia valitses; rünnak rahvuskultuuri ja rahva ajaloolise mälu vastu. Eriti rängalt tabati kultuurivaldkonda. Kiirendav tegur Eesti venestamisel. Süüditused ei kadunud kuskile ning olid aktuaalsed kuni 1980a. II pooleni. 5. Üliindustrialiseerimine ja kollektiviseerimine Eesti NSV-s, selle tagajärjed. Kollektiviseerimine- 1946 ilmnes suund kolhooside loomisele. 1947 loodi Eestis 5 esimest kolhoosi ja alustati kulakute väljaselgitamisega. Kulakud olid talupojad, kes olid kasutanud palgatööjõudu ja olid paremal järjel. Kulakuks said 2700 talu ning neile oandi peale kõrge põllumajandusmaks ja suurendati põllumajandussaaduste riigile müümise vorme. 1948 hakkasid sellele talupojad vastu ja alles jäi 195 kolhoosi. Talupoegade vastupanu murti küüditamisega. Peale seda suurendati maksukoormust,
elavate vanemate isimeste mälestustele. Jalgsema kooli ajaloost on 1981. a tehtud Järva-Jaani Keskkooli ajalooõpetaja Vilma Annuki juhendamisel väike kodu- uurimistöö. Töö koostamisel on põhiliseks allikaks olnud Jalgsema Algkooli kroonika, mida pean usaldusväärseks. Ülevaade sellest koolist põhineb eelpool nimetatud tööl. Kolhoosi loomise kohta sain teavet Järva-Jaani muuseumist ja väikesest brozüürist "Järva-Jaani kolhoos. II osa kirjutasin Jalgsema külast võrsunud tuntud meestest Johan ja Pearu August Pitkast ning Hando Runnelist. Johan Pitka kohta on võimalik lugeda päris mitmeid raamatuid. Mina eelistasin kasutada põhiliselt Voldemar Pinni raamatut "Admiral Pitka elu ja surm", sest see on kirjutatud väga huvitavalt. III osas kirjeldan külas asuvaid olulisemaid looduslikke vaatamisväärsusi, milleks on Jalgsema järv ning Pitkade lapsepõlvega seotud kahevenna kask (mõnes raamatus
alluvusega linnaga ning oli 30 rajooni. Tartu rahulepinguga piir muutus, 5% kaotati. Uus haldusjaotus 1944-1945-ni, Petserimaa Venemaale, 1950 kaotati vallad, moodustati rajoonid(algul 39 rajooni, hiljem 15), linnades täitevkomiteed , külanõukogud, 3 oblastit. · Maaelu hakkas hääbuma, linnastumine · Algas industrialiseerimine. Võõrtööliste sissetoomine ja rõhk oli rasketööstuses 6. Millal ja miks hakati looma kolhoose? Mida kujutas endast kolhoos? Kolhoos oli Nõukogude Liidus põhiliselt põllumajanduse või kalandusega tegelev majand. Kolhooside loomine toimus Nõukogude Liidus aastatel 19291933 kollektiviseerimise teel. Ametlikult oli kolhoosi minek vabatahtlik. Selle käigus hukkus nälja ja repressioonide tagajärjel ligikaudu 6 miljonit inimest. Küüditati kümneid miljoneid. Pärast küüditamist mõistsid inimesed, et tuleb kolhoosi minna. Kes ikka ei mõistnud, neid karistati mingil teisel otsitud ettekäändel.
............................................................ 9 xx. Avalik vastupanuliikumine..................................................................................................... 10 5. Majandus ja rahvastik....................................................................................................................... 10 xxi. Maareform(1940; 1945-1947)............................................................................................... 10 xxii. Kolhooside loomine.............................................................................................................. 11 xxiii. Kiirendatud industrialiseerimine .......................................................................................... 11 xxiv. Käsumajandus ja selle tagajärjed......................................................................................... 11 xxv. Põllumajanduse toibumine.............................................................
Niinimetatud ,,rahvavaenlastelt" ja lihtsalt suurematelt kui 30-hektariliselt taludelt võeti ära kokku 927000ha maad, millest 514000ha jagati vähese maaga talunikele ja uusmaasaajatele. Ülejäänud maal rajati riigimajandeid - sovhoose - või jäeti see lihtsalt sööti. Kehvemate talupidamiste abistamiseks asutati masina-traktorijaamu ja hobulaenutuspunkte. Seejärel sundkollektiviseerimine (kolhoseerimine). 1947. aasta mais võttis ÜKP Keskkomitee vastu direktiivse otsuse kolhooside loomiseks kõigis kolmes Balti liiduvabariigis. Sama aasta sügisel loodi Eesti NSV-s 5 esimest kolhoosi ja alustati kulakute väljaselgitamist. Kulakuteks peeti talupoegi, kes olid kasutanud palgatööjõudu või/ja omasid põllutöömasinaid. Neile pandi peale kõrge põllumajandusmaks ja hiljem suurendati tuntavalt põllumajandussaaduste riigile müümise norme. Seejärel suurendati makse ja müüginorme ka teistel taludel. 1948
*1950. a. vallad kaotati ning külanõukogud said ainsateks kohalikeks võimuorganiteks. *Sama aasta sügisel viidi läbi rajoniseerimine ning maakonnad kaotati ja nende asemel moodustati 39 maarajooni. *1952-1953 oli ENSV jagatud kolmeks oblastiks. *Vägivallapoliitika oli suunatud erinevate ühiskonnakihtide vastu, eesmärgiga allutada kõik oma kontrollile. *Selle poliitika suunajaks oli parteiaparaat ja täideviijaks julgeolekuorganid: nii sise- kui riikliku julgeoleku ministeerium. *Palju eestlasi suhtus NSV võimu taastamisse negatiivselt. 1944-1953 toimus metsavendlus. Samal ajal loodeti lääneriikidele. *Pärast sõda jäi metsadesse veel palju Saksa sõjaväes teeninud mehi, Saksa okupatsioonivõimudega koostööd teinuid, Punaarmee mobilisatsioonist kõrvalehoidjaid ja lihtsalt nõukogude võimu eest põgenenuid. Kokku oli neid 30000, aktiivseid relvavõitluses osalejaid 10000. Toimusid nende massilised arreteerimised ja nende saatmine vangi- ja
Eesti NSV valitsuses: - 1940-1946 – Rahvakomissaride Nõukogu (RKN) - Al 1946 – Ministrite Nõukogu (MN) Rahvakomissariaadid/ministeeriumid: - Liidulis-vabariiklikud (dualistliku alluvusega: nii Moskva keskametkonnale kui ka liiduvabariigi juhtkonnale. Loodi Moskva jaoks prioriteetsemates valdkondades), - Kohalikud. Kohalik tasand: nõukogude täitevkomiteed. Sisulist võimu nad ei teostanud, mida aeg edasi, seda rohkem muutus sisuliseks võimuks kohalik majand ja selle juht. Täitev võim viis suuresti ellu poliitikat, mis olid heakskiidu saanud partei poolt. ENSV valitsusjuhid: - Arnold Veimer - Aleksei Müürisepp - Valter Klauson - Bruno Saul - Indrek Toome Need mehed kuulusid võimuladvikusse. Enamik neist ei olnud tugevalt seotud poliitilise võimu intriigidega. SADUSANDLIK VÕIM Teostati kahel tasandil: - Ülemnõukogu istungjärk - Ülemnõukogu Presiidiumi tegevuse kaudu
laiendada põlevkivitööstust. Eesti NSV muudeti Leningraadi majanduslikuks tagamaaks. Laienda masina- ja metallitööstust, rasketööstust, kergetööstust ning enamus toodangust läks valdavalt üleliidulisele turule. Tehased kuulusid NSV sõjatööstuskompleksi ja allusid otseselt Moskva vastavatele ametko Tööjõudu toodi hulgaliselt teistest NSV Liidu osadest. Indrustraliseerimise käigus kadus lõplikult erasektor. 1947 mai- Luuakse esimesed kolhoosid eestis 1949.25.märts- suurküüditamine *deporteeriti Siberisse 20 722 inimest *küüditamine nõrgendas oluliselt metsavendade vastupanu *talupoegade vastupanu murdmine *hirmuõhkkonnas algas taluperede massiline kolhoosidesse astumin 1949 kevad- Eestis teostub sundkollektiviseerimine 1950. aasta alguseks suutis okupatsioonivõim relvastatud vastupanu liikumise maha suruda 1950.21-26.märts-Toimub EKP Keskkomitee VIII pleenum, millele jä stalinismi kõrgperiood eestis
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
