Ernesaksa "Jää kestma, Kalevite kange rahvas", millele tegi sõnad Johannes Semper. ENSV riigivapp kujutas sirbi ja vasara kujutist tõusva päikese kiirtes, mida raamis vasakul okaspuu okstest ja paremal rukkipeadest pärg. Pärjapooled on põimitud punase lindiga, pealkirjadega eesti ja vene keeles: "Kõigi maade proletaarlased, ühinege!" ja all tähed "Eesti NSV". Vapi ülaosas oli viieharuline täht. ENSV riigilipp oli punast värvi kangas, mida läbib sinine laineline vööt kahe valge triibuga ülalpool, kujundades kuus teravatipulist lainet piki lippu. Lipukanga ülemise punase osa vasakus ülemises nurgas lipu pikkusest ühe kuuendiku kaugusel vardast on kujutatud kuldne sirp ja vasar ning nende kohal kuldääristuses punane viisnurk. ENSV LOOMISE POLIITILISED KÄSITLUSED__________________________________ Eesti NSV tekkimise kohta on olemas mitmeid erinevaid poliitilisi käsitlusi. Valdavad
iure vaatamata EV de fakto annekteeritusele. Selle doktriini alusel suhtus arvestav osa maailma riikide valitsustest Eestisse kui õigusvastaselt okupeeritud riik perioodi 1940-1991 vältel (Stimsoni doktriin Ameerika Ühendriikides). USA-s sel ajavahemikul avaldatud maakaartidel oli näiteks järgmine märge: ,,USA valitsus ei ole kunagi ametlikult tunnustanud Eesti ja Läti annekteerimist 1940. aastal Nõukogude Liidu poolt." Eesti NSV territoorium jäi kuni 1945. aastani kattuma Eesti Vabariigi territooriumiga. 1945. aastal kehtestati okupatsioonivõimude poolt uus haldusjaotus, milles osa ENSV territooriumist (alad Narva jõest idas ning peaaegu kogu Petserimaa) lülitati Vene NFSV koosseisu. NSVL haldusüksuse ENSV piiride muutmine ei saanud omada mingit mõju de jure edasikestva Eesti Vabariigi territooriumi ulatusele. Seoses sellega nimetati Eesti-Vene piirilepingu sõlmimiseni 2005. aastal Eesti idapiiri Eestis kontrolljooneks
Eestimaa Rahvarinne. Eesti NSV suveräänsusdeklaratsioon, Kodanike Komiteede liikumine ja Balti kett Deklaratsioon Eesti NSV suveräänsusest Oluliseks sammuks Eesti autonoomsuse suunas oli deklaratsioon Eesti NSV suveräänsusest, mis võeti vastu 16. novembril 1988. Moskva seda ei tunnustanud. 1989. aastal hakkasid radikaalsemad rahvuslased moodustama Eesti Kodanike Komiteesid, mis pidid taastama Eesti Vabariigi õigusliku järjepidevuse alusel. ENSV juhtkond sellega aga veel ei nõustunud, vaid taotles NSV Liidu muutmist võrdsete riikide liiduks liidulepingu alusel. Mõlemad suunad olid vastuvõetamatud aga nii Gorbatsovile kui ka tagurlikele kommunistidele, viimased organiseerisid Eestis Interliikumise (ka Inetrrinne), mis asus ägedalt NL-i terviklikkust kaitsma ja püüdis eestlaste rahvuslikke püüdlusi lämmatada. 23. augustil 1989, Molotovi- Ribbentropi pakti (MRP) 50
EESTI 1939 1992 EESTI NSV 1944 1991 1. ENSV aeg enne Teist maailmasõda: 21.07.1940 07.07.1941 (vt. teemat EESTI RIIK JA RAHVAS TEISES MAAILMASÕJAS iseseisvuse kaotamine). 2. Teise maailmasõja tagajärjed Eestile: Teises maailmasõjas okupeeriti paljud riigid vastase poolt, kuid ainult Balti rahvaste omariiklust ei taastatud sõja lõppedes. Eesti kaotas Teises maailmasõjas hukkunute, põgenike, küüditatutena veerandi oma elanikkonnast, u. 280 000 inimest. Neist rindekaotused olid 20 000 meest. Eestlasi
.................33 Seminarid / loengud Sissejuhatus. Ülevaade Eesti ajaloost PUUDU Ülevaade Eesti ajaloost 20. sajandil Ristisõjad Eestis – „Muistne vabadusvõitlus“ 1207-1228 Suur nälg 1695-1697 Põhjasõda Eestis ja katk 1700-1711 Liivi sõda Vene tsaaririik 19. saj II pool-1917 (saksa, vene ja eesti eliit) Esimene maailmasõda 1914-1918 Eesti Vabadussõda 1918-1920 Eesti Vabariik 1920-1940 (eesti eliit) ENSV Nõukogude Liidu osana 1944-1989 (eesti ja vene eliit) Eesti Vabariik „liitudevahelisel ajal“ 1991-2004 (eesti eliit) Eesti Vabariik Euroopa Liidu osana 2004-... (eesti eliit) Muutuste teljed ja katkestused (kaotatud põlvkonnad): Poliitika Institutsioonid Rahvastik (rahva tajumine, demograafiline vetsupott) Majandus Ühiskond ja kultuur Katkestused (aastad): 1710 Katkuepideemia Eestis
sõja lõpul suures osas eri tasandite parteifunktsionäärid ning riigi- ja kohalike võimuorganite ametnikud. 1945. a. alguses oli EK(b)Ps 2400 liiget, sõjajärgsetel aastatel järjest kasvas. 1951. a. oli juba 18500 liiget. Parteiliigetel oli madal haridustase. EK(b)Pd juhtis põhimõtteliselt 1941. aastast Nikolai Karotamm, aga ametlikult alles 1944. aasta sügisest. *1925 astus Karotamm Hollandis kommunistlikku parteisse, 1926 läks NSVL ja jäi sinna elama. 1940 juunis suunati ta Eestisse ajalehe ,,Kommunist" toimetajaks ning septembris sai temast EK(b)P Keskkomitee teine sekretär. *Linnades, maakondades ja valdades olid kommunistliku partei poliitika toetajateks kohalikud parteikomiteed ja tihenev parteiorganisatsioonide võrk. *ENSV valitsus koosnes 1946. aastani rahvakomissariaatidest, siis ministeeriumidest ja teistest keskasutustest. *ENSV Ministrite Nõukogu esimeheks oli 1940-1951 ,,juunikommunist" Arnold Veimer.
ajalooteaduse sovetiseerimine ja sellest lahtirakendamine: Jaguneb kolmeks: Eesti NSV, Välis-Eesti ja Taasiseseisvunud Eesti Vabariik. Hans Kruus pani aluse eesti rahvusajaloole. Eesti poliitik ja ajaloolane, tegeles 19. saj eesti rahuvsliku liikumise uurimisega. Aktiivne eriala seltsides, 30ndatel temast saab Tartu Ülikooli professor. Tema eesvedamisel hakati 30ndatel koostama esimest ajaloolist ülevaate teost, ilmus 3/4 köidest (Viimane köide läks kaduma 40ndatel). ENSV ajal Hans Kruus läks kommunistliku võimu teenistusse. Kui algas NSVL ja Saksamaa vaheline sõda, Hans Kruus saadeti NSVL'u tagalasse. Hans Kruus sai esimeseks ENSV välisasjade rahvakomissar (välisminister, tp). Arvas, et hakkavad käima välisdelegatsioonid ENSVL'u, nõudis Karotammelt suuremat hoonet, kuhu majutada külalised, paremad elutingimused külalistele. 1945. aastaks sai kindlaks, et ükski välisdelegatsioon ei tule NSVL'u
1918. aasta veebruaris alustasid Saksa väed idarindel uut pealetungi, mille käigus nad peagi vallutasid ka Eesti alad. Sellistes oludes otsustasid eesti poliitikud 19. veebruaril luua kolmeliikmelise Eestimaa Päästekomitee, selle liikmeteks olid Konstantin Päts, Jüri Vilms ja Konstantin Konik. Komitee kätte anti kõrgeim võim kuni normaalsete olude taastumiseni. Võimudevahetust ära kasutades otsustati ka välja kuulutada ka Eesti iseseisvus ja deklareerida oma neutraalsust käimasolevas Saksa-Nõukogude sõjas. Esmakordselt loeti iseseisvusmanifest avalikult ette 23. veebruaril Pärnus, seejärel ka mitmetes teistes asulates. 24. veebruaril võtsid eesti rahvuslased võimu üle Tallinnas ja moodustasid Ajutise Valitsuse, mille juhiks sai Konstantin Päts. 25. veebruaril hõivasid linna aga Saksa väed ning Eesti riigivõim ei saanud seetõttu reaalset valitsemist teostama hakata. Mitmed eesti poliitikud vangistati,
Sõja järel pidid iseseisvu kaotanud riigid oma iseseisvuse tagasi saama, aga NSV Liit sai siiski endale Balti maad ja Ida-Poola. Kohe pärast Eesti hõivamist Punaarmee poolt alustas Nõukogude julgeolek aktiivselt vastupanuliikumise mahasurumise ja Saksa või Soome armees teeninud eestlaste kinnivõtmisega. Samal ajal mobiliseeriti Punaarmeesse ligi 20 000 meest. Valitsemine Eesti NSV oli üks NSV Liidu viieteistkümnest liiduvabariigist, millel olid mõned riiklikud tunnused: territoorium, seadusandliku võimu ja täitevvõimu organid, nõukogulik sümboolika jne. Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik oli formaalselt suveräänne riik, kuid tegelikult tal iseseisvus puudus. Faktiliselt haldas Eesti NSV-d NSV Liit, mis oli Eesti NSV 1940. aastal enda koosseisu võtnud. Olemas oli ka Eesti NSV Ülemnõukogu, Ministrite Nõukogu, Eestimaa Kommunistlik Partei(EKP), mis oli osa NLKP-st. Kõik olulisemad otsused, ka Eesti elu puudutavad, langetati NSV Liidu keskvõimude poolt Moskvas
..............................................................................................10 Kasutatud kirjandus.......................................................................................12 Pildid.............................................................................................................13 2 Sissejuhatus Teema ENSV 1945-1953 iselooomustab totalitaarne ainupartei süsteem, äärmuseni tsentraliseeritud riigiaparaadi ühtekasvamine bolsevistliku parteiga (VK(b)P ehk NLKP- ga), ühiskonna elu kõigi külgede range reglementeerimine ja salapolitseilik jälgimine (OGPU, NKVD), primitiivne üldkohustuslik bolsevistlikkommunistlik ideoloogia, juhikultus, tegeliku demokraatia, vabaduse ja õiguste mahasurumine. Sellele lisandusid
..................................................................................... 4 Territoorium ja haldusjaotus........................................................................................6 Metsavendlus.................................................................................................................7 Sundkollektiviseerimine ja massiküüditamine............................................................ 8 Võimuvahetus Eesti Kommunistliku (bolsevistliku) Partei ja ENSV juhtkonnas......9 Sula..............................................................................................................................10 Stagnatsioon................................................................................................................12 Venestamine................................................................................................................ 13 Kultuurielu....................................................................................
rahvakomissariks, või tema asetäitja Aleksei Skurin. Arreteerimised sanktsioneeris ENSV Prokuratuur (ENSV prokurör Kaarel Paas või tema asetäitja eriasjades Sergei Nikiforov ning tema eriosakonna prokurörid) või NKVD Balti ringkonna vägede sõjaväeprokuratuur (sõjaväeprokurör Palkin). Süüdistuskokkuvõtted kinnitasid samad organid. Ka maakondade prokurörid andsid nõusolekuid süüdistuskokkuvõtete kinnitamiseks ja süüdistusmaterjali kohtulikule arutelule saatmiseks. ENSV Prokuratuuri eriosakonna prokurörid osalesid süüdistajatena tribunalide töös. Vangid mõisteti tavaliselt süüdi Vene NSFV kriminaalkoodeksi paragrahvi 58 erinevate lõigete alusel. Paljudel juhtudel ei põhinenud süüdistused konkreetsetel tegudel, vaid pigem vangi üldisel kutsealasel või ühiskondlikul tegevusel ning osalemisel kodanike- ühendustes. Enamasti langetasid otsuse mitmesugused sõjatribunalid. Eestis tegutsesid NKVD
ka majandusajaloos. Tarvel: Algab 23. augustiga 1939 ja lõppeb 20. augustiga 1991, mis jagatud üheksaks perioodiks: - Nn. baaside aeg – 23. august 1939-16. juuni 1940 Osalise okupatsiooni (eeltakti) aeg. Alguseks kas vastastikuse abistamise pakt (28. sept 1939) või MRP (parem) allakirjutamisega 23. augustil. Poliitilise ajaloo sündmustega täpselt dateeritav periood. - Esimene Nõukogude (punane) aasta Alguseks, kas 16. juuni 1940, mil NSVL esitas Eestile ultimatiivse nõude täiendavata Punaarmee üksuste sisselaskmiseks kogu Eesti territooriumile, või (parem) 17. juuni 1940. a, mil üksused tegelikult sisse tulid. Sellega algas Eesti täielik okupatsioon 21. juunil – juunipööre või 21. juulil – Riigivolikogu kuulutas välja Nõukogude võimu või 6. augustil – Eesti liideti formaalselt NSVL-iga. Perioodi lõpuks võib lugeda Tallinna vallutamist Saksa vägede poolt – 28. august 1941.
8. Eesti välispoliitika 191739. Eesmärgid, perioodid, peamised probleemid. 8.1 Perioodid: I periood: 1917-1920 Tunnustuse hankimine Piiriküsimused Välisabi taotlemine II periood: 1920-1939 julgeoleku kindlustamine: 1920-1925 regionaalne koostöö 1925-1938 Rahvasteliit 1930 lõpp- neutraliteet 8.2 Peamised probleemid: Balti koostöö nurjumine NSVL ja Saksamaa suhted 9. 193940. MRP. Baaside leping ja baaside ajajärk. Okupeerimine 1940. 9.1 1939-1940 MRP 23.august NSVL ja Saksamaa mittekallaletungi leping. Sõlmiti Molotovi ja Rippendropi vahel. Sisaldas salajast lisaprotokolli, mis sisaldas järgmist: · Leedu läheb Saksamaa huvisfääri · Läti, Eesti ja Soome lähevad NSVL huvisfääri · Poola riikluse küsimus otsustatakse hiljem, kuid sõbralikult · Bessaraabia NSVL huvisfääri 9.2 Baaside leping ja baaside ajajärk 9.2.1 Baaside leping 24. septembril 1939 tegi Moskva esimesed nõudmised Eestile vastastikuse
KÜLM SÕDA , RAUDNE EESRIIE(LK 6-12) 1. DEFINEERI EHK SELGITA MÕISTE, NIMETUS VM JA ISELOOMUSTA RAUDNE EESRIIE oli Nõukogude Liidu poliitiline üritus kaitsta oma poliitilist mõjuala võõrmõjutuste eest mitmesuguste abinõudega, nagu piiride hermeetiline sulgemine, vaba teabevoolu takistamine, salapolitseiline kontroll, tsensuur jm. "raudne eesriie", millega edaspidi hakati nimetama eraldusjoont demokraatlike lääneriikide ja NSVL mõjualuste Ida-Euroopa maade vahel. KÜLM SÕDA oli Nõukogude Liidu ja Lääne poliitiline, majanduslik konflikt Teise maailmasõja järgsel rahuperioodil. Laiemas tähenduses nimetatakse külmaks sõjaks otsest sõjalist vastasseisu vältivat konflikti, milles osapooled piirduvad majandusliku, poliitilise ja luuretegevusega üksteise vastu. Külmaks sõjaks nimetatakse kahe üliriigi - USA ja Nõukogude Liidu - vahelist vastasseisu pärast II maailmasõda
Sinna jäid ka Eesti, Läti ja Leedu. Varemeis narva 1948 Tohutute inimohvrite, purustuste ja majanduslike kahjude kõrval luhtusid Balti riikide katsed taastada 1944. aastal riiklik iseseisvus Eesti, Läti ja Leedu taasokupeeriti NSV Liidu poolt. Hilisstalinismiks nimetatud perioodil (1944-1953) algas laialulatuslik ühiskonnaelu sovetiseerimine, vastupanu mahasurumine, vaimuelu tasalülitamine ja käsumajanduse juurutamine. Üldist hirmuõhkkonda põhjustasid stalinliku reziimi repressioonid, mis tipnesid 1949. aasta märtsiküüditamisega. Oodatud ,,valget laeva" ei tulnud ning tugevnes arusaam, et nõukogude võim jääb
Itaalia, Rumeenia, Inglismaa, Slovakkia, Rootsi, Ungari, NSV liit, Portugal, Türgi, Bulgaaria, Soome, Hispaania, Sveits, Prantsusmaa, nn. Vichy-Prantsusmaa, Eesti, Austria, Tsehhia, Leedu, Poola, Belgia, Luksemburg, Iirimaa, Holland, Kreeka, Jugoslaavia, Läti, Taani, Norra. NSVL poolt Saksamaa poolt Saksasõbralikud/ Neutraalsed Saksavaenulikud okupeeritud okupeeritud Liitlased Poola, Eesti, Poola, Holland, Itaalia, Hispaania, NSVL, Läti, Leedu, Belgia, Tsehhia, Rumeenia, Portugal, Rootsi, Inglismaa, Austria, Slovakkia, Iirimaa, Sveits, Prantsusmaa, Ungari, Türgi, Luksemburg, Bulgaaria, Kreeka, Soome, Vichy- Jugoslaavia, Prantsusmaa, Taani, Norra Saksamaa liitlane väljaspool Euroopat oli Jaapan. 1940
rajoonide täitevkomiteed kureerisid linnade ja 100) valiti 1947. aasta veebruaris. Valimis valdade/külade täitevkomiteesid, kinnitasid õiguslikke kodanikke oli 1947. aastal kokku 804 nende koosseisu ning andsid konkreetseid 172 inimest, poolthääletanute protsendiks suuniseid tegutsemiseks. ametlikel andmetel 96,17. Järgmised ENSV Liiduvabariigi kõrgeimaks seadusand Ülemnõukogu valimised toimusid 1951. aastal, likuks võimuks oli vormiliselt Eesti NSV edaspidi kuni aastani 1980 iga nelja aasta järel, Ülemnõukogu. 1944. aasta septembri keskel tuli 1980. aastatel aga iga viie aasta järel. Alates Võrus kokku Eesti NSV Ülemnõukogu 3
Vaikiv ajastu – nimetus perioodile pärast Pätsi riigipööret aastal 1934, tsensuur Riiklik Propaganda Talitus – Eestis loodud tsensuuri teostav organisatsioon Vaikival ajastul Eesti Kultuurkapital – fond Eesti kirjanduse, kunsti ja teaduse edendamiseks Umsiedlung ehk baltisakslaste ümberasumine – baltisakslaste lahkumine Saksamaale, kuna Hitler kutsus nad koju Hävituspataljonid – suvesõja ajal loodud NSVL üksused, võitlemaks metsavendadega ja teostamaks „põletatud maa taktikat” soomepoisid – Eestist Soome võitlema läinud inimesed II maailmasõja ajal Eesti Vabariigi Rahvuskomitee – saksa okupatsiooni ajal Saksa võimu vastu tegutsevaid vastupanugruppe ühendav Eesti organisatsioon EKP KK – Eesti Kommunistliku Partei Keskkomitee ehk EKP juhatus ENSV Ülemnõukogu – Eesti kõrgem valitsusorgan, seadustandev võim
vaimset potentsiaali. 2. Baaside leping: ,,Orzeli" juhtum; santaaz ,,Metallistiga", lepingu sisu, baaside paiknemine, eestlaste suhtumine lepingusse. 28. septembril 1939 kirjutati alla Nõukogude liidu ja Eesti vahelisele vastastikuse abistamise paktile. · Kohustuvad andma üksteisele igasugust abi, kaasa arvatud ka sõjalist, otsese kallaletungi või kallaletungi ähvarduse tekkimise korral ükskõik missuguse Euroopa suurriigi poolt · NSVL kohustub andma Eesti sõjaväele abi relvastusega ja muude sõjaliste materjalidega soodustatud tingimustes · EV kindlustab Nõukogude Liidule õiguse omada Eesti saartel Saaremaal ja Hiiumaal ning Paldiski linnas baase mere-sõjalaevastikule ja mõned aerotroobid lennuväele rendi õigustel sobiva hinnaga. Eesti valitsuse NSVL-ga tuleb pakt sõlmida, sest muidu alustab Nõukogude Liit
poliitika, mille eesmärgiks olid senise sotsialistliku ühiskonna reformimine, b) Sotsialistlike riikide koostöö: et tuua riik välja majanduslikust kriisist. Ta algatas avalikustamise (ehk glasnosti) NL-i eestvedamisel moodustasid Gorbatsov algatas suhete parandamine Läänega, et tagada majandusreformide läbiviimine.Terkkisid sotsialistlikud riigid mitmesuguseid poliitilised liikumised ja partied. Ettevõtetele anti suurem iseseisvus, erasektori laienemine. rahvusvahelisi organisatsiooone: Gorbatsovi algatatud muutused ja reformid NSV Liidus andsid eeskuju ja võimaluse muutusteks ka teistes Idabloki riikides. *Majandusalase koostöö organisatsiooniks oli Vastastikuse f) Augustiputš ja Nõukogude Liidu lagunemine: Vanameelsete riigipöördekatse toimus 19 aug, 1991
1944.9.märts- Nõukogude lennuvägi sooritab suurrünnaku Tallinnale 1944.september-J.Uluots määrab ametisse Eesti Vabariigi valitsuse 1944. Saab N.Karotammest EKP KK I sekretär Liiduvabariigi kõrgeim seadusandlik võimuorgan-Eesti NSV Ülemnõukogu oma presiidiumiga Eesti NSV sõjajärgne partei- ja valitsuskaader koosnes peam: juunikommunistidest, korpusest tulnud eestlastest, Venemaa eestlastest ning muulastest 1944.24.nov. kogu eesti territoorium on langenud Punaarmee kontro 1944.a inkorporiteeriti Eesti taas NSV Liidu koosseisu *Eestist sai jällegi impeeriumi keskvõimust täielikult sõltuv liiduvabar (Eesti Nõukogude Sotsalistlik Vabariik) 1944.aastal algasid Eesti Saksa okupatsiooni aktiivsete toetajate ja muidu nõukogude võimule ebalojaalsete inimeste massilised arreteerimised ja nende saatmine vangi- ja sunnitöölaagritesse. 1944-1954 Petserimaa ja Narva-tagune ala liidetakse Vene NFSVkoosseisu
Savisaar, Eesti NSV nimetati samal aastal ümber Eesti Vabariigiks, ehkki NSV Liidust väljaastumisele otseselt veel ei asutud. Valitsus kuulutas välja üleminekuperioodi, mis plaaniti tõenäoliselt lõpetada Eesti iseseisvuse täieliku taastamisega. Rahvusradikaalid valisid samal aastal Eesti Kongressi, mis pidi samuti hakkama ette valmistama Eesti iseseisvuse taastamist. Ülemnõukogu ja Eesti Kongressi vahel puhkesid vaidlused, kas taastada sõjaeelne või luua "uus" iseseisvus. 3. märtsil 1991 korraldati Eesti iseseisvuse küsimuses referendum, mis näitas Eesti elanike selget toetust iseseisvuse ideele. Interrinne ja teised impeeriumimeelsed jõud püüdsid veel iga hinna eest vana korda säilitada, ehkki ka Gorbatsov oli sunnitud järele andma ja nõustus juba liidulepingu ideega. Balti riikidele, Gruusiale ja mitmele teisele liiduvabariigile tuli viimase järeleandmine aga juba liiga hilja ning nad lükkasid selle tagasi, nõudes Gorbatsovilt
Tallinnas. Eesti kartis venemaalt vallandavat anarhiat ja Saksa vägede sissetungi, siis J.Poska leidis, et Eesti tuleb Vabariigiks kuulutada. Millised olid Eesti iseseisvuse väljakuulutamise sise- ja välispoliitilised põhjused? Sisepoliitilised- Venemaa anarhia jätkub. Saksamaa hõivab Eesti. Käik – Maapäev kõrgeimaks võimuks. Delegatsioonid Lääne-Euroopasse. Moodustati Päästekomitee. Iseseisvus manifesti koostamine (Maanõukogu kinnitas). Kuulutati välja esmalt Pärnus (23. Õhtu), Viljandis ja Tallinnas. Eesti Vabariigi Ajutine Valitsus – peaminister Päts, asetäitja Vilms. Välispoliitilised- Venemaa ja Saksamaa – olid sellele vastu, kuid ei saanud midagi teha, eestlased olid aktiivsemad. 2. Mida kujutas endast Eesti Päästekomitee, milline oli selle panus Eesti iseseisvumisel? Eesti Päästekomitee (K
Tegin sellise valiku, sest mulle meeldib Eesti ajalugu ning arvan, et üks õige eestlane peaks seda tundma. Valisin just selle ajajärgu, sest minu vanaema on mulle sellest ajast väga palju jutustanud ning soovisin selle kohta lisaks infot koguda ja silmaringi avardada. Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik oli okupeeritud Eestis asuv haldusüksus. Eesti NSV oli üks NSV Liidu viieteistkümnest liiduvabariigist, millel olid mõned riiklikud tunnused, nagu territoorium, seadusandliku võimu ja täitevvõimu organid, nõukogulik sümboolika jne. See ei tähenda, et liiduvabariik oleks olnud suveräänne riik. Kõik olulisemad otsused, ka Eesti elu puudutavad, langetati NSV Liidu keskvõimude poolt Moskvas. Eesti NSV pealinn oli vastavalt Eesti NSV Konstitutsioonile Tallinn. Eesti NSV kuulutati välja 21. juulil 1940 Riigivolikogu II koosseisu poolt. 6. augustil 1940 otsustas NSV Liidu
Juhtiv koht oli kommunitslikul parteil. Sõjajärgsetel aastatel hakkas partei liimeskond kiiresti kasvama. Parteikaadrit iseloomustas madal haridustase. Linnades, valdades ja maakondades olid kommunistliku partei poliitika teostajateks kohalikud parteikomiteed. 1941. aastast juhtis EKP-d Nikolai Karotamm. Kommunistliku partei ja keskvõimu tahet täitev Eesti NSV valitsus koosnes kuni 1946. aastani rahvakomissariaatidest ja teistest keskasutustest. ENSV Ministrite Nõukogu esimeheks oli aastatel 1940- 1951 Arnold Veimer. Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimeheks oli 1940. aastast Johannes Vares- Barbarus. Tema järlane Eduard Päll. Territoorium ja haldusjaotus. Aastatel 1944-1945 vähendati Eesti territooriumi: Leningradi ja Pihkva oblasti külge liidetud alad moodustasid u 5% Eesti territooriumist, seal elasid valdavalt venelased. Jäädi ilma olulistest sõjalis- strateegilistest piirialadest. 1945
Selle peamisteks põhjusteks olid Hitleri-Saksamaa soov saada revanši valusa kaotuse eest I maailmasõjas, Saksamaa ja tema liitlaste Itaalia ning Jaapani soov maailma ümberjagamiseks ja Stalini juhitud Nõukogude Liidu lootus päästa maailmasõja abil valla maailmarevolutsioon. Niipea, kui Kreml oma valmisolekust märku andis, lendas Saksa välisminister Joachim von Ribbentrop Moskvasse, kus 23. augustil 1939 kirjutas koos NSVL välisasjade rahvakomissari Vjatšeslav Molotoviga alla Nõukogude-Saksa mittekallaletungipaktile ja selle salajasele lisaprotokollile. Salakokkuleppega jagati kogu Ida-Euroopa mõjusfäärideks : Hitler sai vabad käed Läänes, Stalin Soomes, Baltimaades ja Bessaraabias. Poola otsustati omavahel poolitada. Lepiti kokku ka Nõukogude majandusabis Saksamaale, ilma milleta poleks viimane suutnud inglaste-prantslastega sõdida. 1. septembril 1939 tungisid
● 1927 visati Trotski Kommunistlikust parteist välja ja kahe aasta pärast saadeti välismaale. Industrialiseerimine ● Selleks oli vaja suurtööstuse eelisarendamist- industrialiseerimist. ● Loobuti eraettevõtlusest, majandus allutui kesksele juhtimisele. ● Majandust hakati arendama viisaastakute plaanide alusel Industrialiseerimise tulemus ● Rasketööstuse arengult möödus NSVL enamikest maailma riikidest. ● Toodangu kvaliteet oli kehv. Kollektiviseerimine ● Riik vajas vilja tööliste ja sõjaväe toitmiseks. Vilja hindade langetamiseks viidi läbi kollektiviseerimine- ühismajandite ehk kolhooside loomine. ● Maaelanike liikumisvabadust piirati ● Need, kes kolhoosidesse ei astunud saadeti Siberisse (kokku u. 9 miljonit in.) Kollektiviseerimise tulemused ● Vähenes viljasaak ja kariloomade arv.
Olukord meenutas 1918. aasta veebruari - nüüd taganesid sakslased ja venelased tungisid peale - aga seekord jäi iseseisvuse taastamise uksepilu liiga kitsaks. 20. septembri õhtul langetasid eesti sõdurid Toompea Pika Hermanni tornis Saksa haakristilipu ja heiskasid asemele Eesti sinimustvalge rahvuslipu. Kui Punaarmee 22. septembril Tallinna tungis, kerkis Pika Hermanni tippu punalipp. Tiefi valitsuse liikmed lahkusid 21. septembril Tallinnast, et minna Eestist ära ja jätkata välismaal võitlust Eesti Vabariigi taastamiseks. Viimased ministrid, nende hulgas ka Tief, lahkusid järgmisel varahommikul. Samal päeval, 22. septembril, kogunes suurem osa ministritest Läänemaale Puise randa ootama mootorpaati, millega Rootsi pääseda. Paat hilines ja ootajad sattusid Punaarmee kätte ning nad kas küüditati Siberisse või hukati. Tiefi arreteerisid nõukogulased alles oktoobris ja ta mõisteti kümneks aastaks vangi. Surmahaigel Uluotsal seevastu õnnestus 21. septembril R
Eesti NSV = see on Eesti NSV Liidu koosseisus, 1940-41 ja 1944-1991 (1990 muudeti nimi Eesti Vabariigiks). Eesti NSV = Eesti I Sisepoliitika Eesti oli üks NSV Liidu 15 liiduvabariigist. Vormi poolest olid igal liiduvabariigil, ka Eesti NSVl oma võimu- ja valitsemisorganid, lipp, vapp, hümn jne., tegelikult alluti täielikult Moskva keskvõimule. Oli olemas Eesti NSV Ülemnõukogu, Ministrite Nõukogu. Oli Eestimaa Kommunistlik Partei (EKP), mis oli osa NLKPst. (Siiski oli tähtis, kes oli EKP juht) Eestis olid üleliiduliste organisatsioonide kohalikud harud komsomol, pioneeri- ja oktoobrilaste organisatsioonid. Peale Teist maailmasõda (NSV Liidu kõnepruugis Suurt Isamaasõda) oli Eestis
Eesti NSV = see on Eesti NSV Liidu koosseisus, 1940-41 ja 1944-1991 (1990 muudeti nimi Eesti Vabariigiks). Eesti NSV = Eesti I Sisepoliitika Eesti oli üks NSV Liidu 15 liiduvabariigist. Vormi poolest olid igal liiduvabariigil, ka Eesti NSVl oma võimu- ja valitsemisorganid, lipp, vapp, hümn jne., tegelikult alluti täielikult Moskva keskvõimule. Oli olemas Eesti NSV Ülemnõukogu, Ministrite Nõukogu. Oli Eestimaa Kommunistlik Partei (EKP), mis oli osa NLKPst. (Siiski oli tähtis, kes oli EKP juht) Eestis olid üleliiduliste organisatsioonide kohalikud harud komsomol, pioneeri- ja oktoobrilaste organisatsioonid. Peale Teist maailmasõda (NSV Liidu kõnepruugis Suurt Isamaasõda) oli Eestis
Eesti Teises maailmasõjas Baasideleping, juunipööre ja anneksioon 23. augustil 1939 sõlmisid Saksamaa ja Nõukogude Liit vastastikuse mittekallaletungi ehk Molotovi-Ribbentropi pakti, mille salajases lisaprotokollis jaotati omavahel ära ka Ida- Euroopa, Eesti anti NSVL-le. Peagi puhkenud Teises maailmasõjas esineski NSVL Saksamaa liitlasena ning tungis Poolale idast kallale. Eesti koos teiste Balti riikidega kuulutas end sõjas neutraalseks. Nõukogude Liit leidis siiski ettekäände Eesti survestamiseks, sest 18. septembril põgenes Tallinna sadamast seal interneeritud Poola allveelaev Orzel. Väites, et Eesti ei suuda oma neutraalsust tagada, nõudis Nõukogude Liit septembri lõpus sõjaliste baaside lubamist Eesti territooriumile. Et tugevaid liitlasi polnud kuskilt leida, otsustas Eesti nõudmised vastu
39- Eesti NSV valitsemine 1944. suvi- Nõukogude võimu taastamine Eestis. Juhtiv koht kommunistlikul parteil, vormiliselt oli kõrgemaks seadusandlikuks organiks ENSV Ülemnõukogu ja täidesaatvaks organiks ENSV valitsus. ENSV parteikaader koosnes nn juunikommunistidest, Venemaa eestlastest, Eesti laskekorpuse veteranidest, muulastest. Kohalikke eestlasi sõjajärgsetel aastatel vähe. EKP (kommunistide) liikmeskonnas olid madala haridustasemega, hiljem kasvas sest partei kaudu oli võimalik karjääri teha. Kõige olulisematest ametikohtadest koostati eraldi nomenklatuursete ametikohtade loetelu, mille partei keskkommitee kinnitas
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
