Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Eesti muinasajalugu". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
rauaaeg, aare, asva, maak, vall, pronksiaeg, tööriistad, kirst, 500a, hilis, luust, hõimud, kiviaeg, rooma, kirved, tera, põlv, kirves, maaviljelus, küngas, kivid, ingvar, maakonda, paigad, munk, muinasaeg, maapind, kerkinud, mesoliitikum, 800a, muistised, kinnismuistis, pulli, ahing, kammkeraamika, lihvitud, kõõvits, maasse, maaviljeluseMaapind vajus jää raskuse all, jää sulades hakkas aga uuesti tõusma, seda protsessi on võimalik näha ka tänapäeval. 2. Muinasaja mõiste ja selle periodiseering (TÖÖVIHIKUST): Muinasaeg on ajajärk inimeste saabumisest Eestisse, kuni muistse vabadusvõitluseni 13. sajandi algul. Seda periodiseeritakse:Kiviaeg: Vanem kiviaeg ehk paleoliitikum, keskmine kiviaeg ehk mesoliitikum (u 9000-5000a ekr), noorem kiviaeg ehk neoliitikum (5000a ekr 1800a ekr). Pronksiaeg: Vanem pronksiaeg(1800ekr 1100ekr), noorem pronksiaeg( 1100ekr 500ekr). Rauaaeg: Vanem rauaaeg, mis jaguneb kaheks - 1. Eel-rooma rauaaeg(u 500ekr-50a pkr) ja 2. Rooma rauaaeg(50 a- 500a pkr), keskmine rauaaeg (450a-800a pkr), Noorem rauaaeg, mis jaguneb kaheks- Noorem viikingaeg (800-1050 pkr) ja hilis rauaaeg(1050-1200 pkr) . 3.Muistised: Kinnismuistis - Muinasjäänused N: linnused, kalmistud, ohverdamiskohad,jne
Maa kerkimise tagajärjel on Eesti pindala järk- järgult Lääneme arvel suurenenud. 2)INIMASUTUS EESTIS ca 11 000 a vana(e. tekkis 9000 a. ekr) 3)AJALOOLISE AJA PERIOODISEERING. 1.Keskaeg(1200-1561) 2.Uusaeg(1561-1918),alajaotus: Varauusaeg(1561- 1816/1819)3.Lähiajalugu-ehk uusim aeg(1918-) 4)MUINASAJA PERIODISEERING Kiviaeg-vanem kiviaeg ehk paleoliitikum; keskmine kiviaeg ehk mesoliitikum;noorem kiviaeg ehk neoliitikum. Pronksiaeg-vanem pronksiaeg ; noorem pronksiaeg. Rauaaeg-vanem rauaaeg-eel- rooma rauaaeg ja rooma rauaaeg ; keskmine rauaaeg ; noorem rauaaeg-viikingiaeg ja hilisrauaaeg. 5)KERAAMIKAKULTUURID KUNDA KULTUUR KAMMKERAAMIKA NÖÖRKERAAMIKA KULTUUR KULTUUR ASULAKOHAD Lõuna-Soomest Leedu Lõuna-Lätist Põhja- Volga jõest Reini jõeni,
-19. sajandil. f. Rahvusluule ja keeleteadus, sugulaskeelte veerimine, laensõnad. g. Teiste rahvuste kirjalikud allikad (nt Henriku Liivimaa kroonika) Neisse tuleb kriitiliselt suhtuda, subjektiivne hinnang nt õigustati alistamist. 4. Muinasaja periodiseerimine: Aluseks töö- ja tarbeesemete peamine materjal. a. Kiviaeg: · Paleoliitikum (vanem kiviaeg) lõppes jääaja lõpuga. Eestis inimasutust pole teada. · Mesoliitikum (keskmine kiviaeg) tööriistad kivist, sarvest, luud. (9000-5000 eKr) · Neoliitikum (noorem kiviaeg) varasema materjali parim töötlus, lisaks riistad ja savinõud. (5000-1800 eKr) b. Pronksiaeg (II aastatuhande keskpaiast V sajandini) a)Vanem pronksiaeg 1800 1100 eKr b)Noorem pronksiaeg 1100-500 eKr c. Rauaaeg: · Vanane rauaaeg (V saj eKr I saj pKr) · Vanem rauaaeg (I saj V saj keskpaik pKr) · Keskmine rauaaeg (V saj teine pool VIII saj lõpp) a)
aastatuhandel eKr ja lõppes 2. aastatuhande keskel eKr. Kasutati edasi kivist,luust ja sarvedest esemeid, mis olid nüüd paremini töödeldud. Ilmusid uued täiustatumad töö ja tarberiistad. Võeti kasutusele savinõud. Pronksiaeg - 2. aastatuhande keskpaigast kuni 5. sajandini eKr. Eestisse levisid pronksesemed. Kasutati imporditud prionksriistu ja nende kõrval kivi ja luuesemeid. Raugaaeg - Jaguneb esemetüüpide,matmiskommete ja tegevusalade muutumisele neljaks: 1)varane Rauaaeg - 5. sajandist eKr kuni 1. sajandini. 2)Vanem ehk rooma rauaaeg - 1. sajandist kuni 5. sajandini 3) Keskmine rauaaeg- 5.sajandi teisest poolest kuni 8.sajandi lõpuni 4) noorem rauaaeg 9. sajandist kuni 13 sajandi alguseni. 2. Kiviaeg Pulli asula on kõige vanem praegu teadaolev inimeste peatumispaik Eestis Arheoloogiline kultuur – Ühelaadsete leidudega muististe rühm,mis peegeldab selle ala elanike tegevusalade ja eluviisi sarnasust,mõningate arvamuste järgi ka nende asukate
1. Muinasaeg, selle periodiseerimine, dateeringud. Muinasaeg ehk esiaeg ajajärk esimeste inimeste saabumisest umbes 9000 aastat eKr kuni ristisõdade alguseni Baltikumis 13.sajandil. Muinasaega periodiseeritakse järgmiselt: 1) Kiviaeg a) vanem kiviaeg ehk paleoliitikum ( - 9001 eKr) b) keskmine kiviaeg ehk mesoliitikum (9000 - 4200 eKr) c) noorem kiviaeg ehk neoliitikum (4200 1800 eKr) 2) Pronksiaeg ( 1800 500 eKr) 3) Rauaaeg a) vanem rauaaeg (500 450 eKr) b) keskmine rauaaeg (450 eKr- 800 pKr) c) noorem rauaaeg (800 1200 pKr) 2. Kiviaja kultuurid: Kunda kultuur, kammkeraamika, venekirves- ehk nöörkeraamikakultuur: dateering, millest tuleneb kultuuri nimi, tuntumad asulad (dateering), nende asukoha ja elamute lühikirjeldus, kooselu vormid, oskused, töö- ja tarberiistad, elatusalad, matmiskombed. Osata tuua
tärkas tundrale iseloomulik taimkate, uitasid põhjapõdrad, polaarrebased jms. Esiajaks ehk muinasajaks nim. ajajärku esimeste inimeste saabumisest kuni ristisõdade alguseni Baltimaadel 12. saj. löpul. Sellele järgnes Eesti ajalooline aeg ehk periood keskaja algusest tänapäevani. Muinasaja periodiseering : Kiviaeg : 1) vanem kiviaeg ehk paleoliitikum 2) keskmine ehk mesoliitikum (u 9000-5000 a eKr) 3) noorem ehk neoliitikum (u 5000-1800 a eKr) Pronksiaeg : 1) vanem pronksiaeg (u 1800-1100 a eKr) 2) noorem pronksiaeg (u 1100-500 a eKr) Rauaaeg : 1) vanem rauaaeg 1.1) eel-rooma rauaaeg (u 500-50 a eKr) 1.2) rooma rauaaeg ( u 50 eKr-450 a pKr) 2) keskmine rauaaeg (u 450-800 a pKr) 3) noorem rauaaeg 3.1) viikingi aeg (u 800-1050 a pKr) 3.2) hilisrauaaeg (u 1050-1200 a pKr) Muinasajast saame teadmisi :
Eesti pindala suurenes. 2.Millist ajajärku nimetatakse muinasajaks? Vastus. Muinasajaks nimetatakse ajajärku esimeste inimeste saabumisest kuni ristisõdade alguseni Baltimaades umbes 9000 eKr kuni 13. sajandini. 3.Millisteks perioodideks jagatakse muinasaeg( nii kivi- kui ka metalliaeg) ? Vastus. Kiviaeg vanem kiviaeg ehk paleoliitikum - keskmine e mesoliitikum( 9000- u 5000 a eKr) EESTI - noorem kiviaeg e. neoliitikum ( u 5000- u 1800 eKr) Pronksiaeg - vanem pronksiaeg(u 1800 a eKr- u 1100 eKr) - noorem pronksiaeg( u 1100- 500 eKr) Rauaaeg vanem rauaaeg Eel-rooma rauaaeg ( u 500 a Ekr u 50 pKr) Rooma rauaaeg ( u 50-450 pKr) - Keskmine rauaaeg( u 450-800 pKr) - Noorem rauaaeg Viikingi aeg( u 800-1050 pKr) Hilis rauaaeg( u 1050-1200 pKr) 4
protsessid atmosfääris ja teised loodusnähtused. Vanem kiviaeg: paleoliitikum algab inimese kujunemisega, lõpeb P-Euroopas viimase jääajaga. Keskmine kiviaeg: mesoliitikum 9000-5000 eKr Noorem kiviaeg: neoliitikum 5000-1800 eKr, Eestis alguse tunnuseks savinõude kasutuselevõtt. Paljudes teistes maades üleminek viljelusmajand. Rauaaeg: vanem rauaaegu: eelrooma (500eKr-50pKr), rooma(50-450pKr) Noorem rauaaeg: viikingiaeg(800-1050), hilisrauaaeg (1050-1200) KESKMINE KIVIAEG EHK MESOLIITIKUM (9000-5000eKr) IX aastatuhande algusest eKr pärinev Pulli asulakoht on kõige vanem praegu teadaolev inimeste elupaik Eestis. Kunda lammasmägi sinna elama asutud mõnevõrra hiljem. Kõigi Eesti mesoliitikumi asulad kuuluvad Kunda kultuuri alla, sest ühelaadsed muistised, mis peegeldavad omaaegsete elanike tegevusalade ja eluviisi sarnasust, on arheoloogid ühendatud teatud arheoloogilise kultuuri alla.
Neemiklinnused-püstitati mäeseljaku neemikuna lõppevale otsale. Linnamäed-Mägi-ja neemiklinnused olid kõige enam levinud linnausetüüpideks ja neid kohtab kogu Eesti mandril,rahvasuus tuntakse neid valdavalt linnamägedena. Kalevipoja sängi-tõõpi linnuseid rajati voortele,tavaliselt nende kõrgemale keskosale,juna külgedelt olid nad looduslikult kaitstud,siis vallid ja kraavid tuli rajada otstele. Ringvalli-linnuseid-iseloomustab ümber kogu linnuseõue rajatud kõrge kinstlik vall. Maalinnad-kõige võimsamate vallidega ringvall-linnuseid püstitati Saaremaal ja Lääne-eestis,kus neid tuntakse rahvasuus maalinnadena. Ingvar-rootslaste kuningas tuli umbes 600. aastal väega Eestimaale. Ruunikivid-XI sajandi esimesel poolel püstitati neid Rootsis,Eestis langenud tähtsamate viikingite auks. Kääpad-liivast kuhjatud põletusmatused Tsuudid-Vene kroonikates nimetati eestlasi ja mõningaid teisi ida pool Peipsit elanud läänemeresoomlasi tsuutdideks. 1030
Eesti muinasaeg Muinasaeg e. esiaeg-aeg, mille kohta puuduvad kirjalikud allikad.(13.saj alguseni, Läti Hendriku kroonika). Uuritakse muististe järgi Arheoloogia-teadus, mis uurib muinasaega. Malev- eestlaste sõjaline üksus Vakus-maksustamis piirkond. Kinnismuistis- matmispaigad, hooned, linnused Irdmuistis- ehted, tööriistad, relvad Aalooline aeg- aeg, mida uuritakse kirjalike ajaloo allikate põhjal Muinasaja periodiseerimine- Määravaks on tööriista materjal Kiviaeg: (4 milj aastat tagasi) vanem kiviaeg e paleoliitikum- Eestis puudub inimasustus keskmine mesoliitikum u 9000-5000 eKr noorem kiviaeg e neoliitikum u 5000-1800eKr) Pronksiaeg vanem pronksiaeg u 1800-1100 eKr noorem pronksiaeg u 1800-500 eKr Pronksiga on kergem tööd teha ja saadi rohkem tööd teha kiiremini pronksi sai üles sulatada
kammkeraamika kultuur arheoloogiline kultuur (IV at), mil Eestisse saabusid uued hõimud, kes kaunistasid savinõusid erilise tehnikaga, tööriist meenutas kammi venekirveste kultuur arheoloogiline kultuur (III at), paati ehk venet meenutavad hästi lihvitud ja puuritud silmaaukudega sõjakirved andsid sellele ajastule nime; u. 2500 a eKr jõudsid Eestisse lõuna poolt uued hõimud. kindlustatud asulad asulaid piirati paekividest laotud tara ja palkidest kaitseseintega, nt Asva Saaremaal kivikirstkalmed matmisvorm, 3-8 m läbimõõduga ring, märgiti põhja-lõuna suund, nt Jõelähtmes laevakalmed surnukeha põletati ja maeti, kivid laoti laevakujuliselt, nt Sõrve poolsaarel väikeselohulised kultusekivid 1750 rändrahnu, millele on uuristatud lohuke, tähendus teadmata alepõllundus algeline põlluharimise tüüp, kus mets raiuti maha, puudel lasti mõnda aega kuivada, seejärel põletati, tuhka külvati seemned, põldu hariti karuäkkega
Saj. Algul pKr. 2. Inimese kujunemine: · Australopiteekus esimene ahvinimene. Vanim leitud luustike vanus 5 milj aastat. Käisid kahel jalal. väike aju, suur nägu, väike kasv. Kuuluvad hominiidide sugukonda. · Homo habilis e osavinimene. hominiidide sugukonna perekond. Aju suurenemine ja näo mõõtmete vähenemine. Loetakse vanimaks ürginimeseks. Elas Ida-aafrikas. Esimesed kivist tööriistad. · Homo erectus e. Sirginimene u 2 milj. Aastat tagasi. Pikk ja sihvakas. Ajumaht 2/3 nüüdisajainimese aju mahust. Tööriist pihukirves, oli lihasööja. · Homo sapiens e. Pärisinimene heidelbergi inimese otsene järglane. Jaguneb omakorda kaheks: - Neandertallane levikuala euroopast lähis-idani. Pole meie esivanem, vaid eraldiseisev haru. Ajumaht oli suurem, kui
Nesoliitikum- neoliitikum e noorem kiviaeg (V aastatuhandest II aastatuhande keskpaik eKr), kasutati edasi samadest materjalidest esemeid,aga need olid paremini töödeldud,võeti kasutusele savinõud.Pronksiaeg-(2000-500 eKr) levisid pronksesemed (Eestis ainult sissetoodud esemed), valdavalt luu ja kiviesemed.Rauaaeg-(900 eKr 1000 pKr) esemetüüpide, matmiskommete ja tegevusalade järgi: varane, vanem e rooma, keskmine ja noorem rauaaeg 2. Kiviaeg. - Mesoliitikumi asulapaigad.IX aastatuhande algusest eKr pärinev muistse asulakihiga Pulli asula on kõige vanem praegu teada olev inimeste peatuspaik Eestis. Ühelaadsete leidude ja muististe rühma, mis peegeldab selle ala elanike tegevusalade ja eluviisi sarnasust, (ka etnilist ühtekuuluvust) nim arheoloogiliseks kultuuriks.Kõik Eesti mesoliitikumi asulad kuuluvad nn.Kunda kultuuri.Levinud
MUINASAEG EESTIS *periodiseerimine 1. 2. KIVIAEG- vanem kiviaeg ehk paleoliitikum keskmine kiviaeg ehk mesoliitikum uuem kiviaeg ehk neoliitikum Paleoliitikumi Eesti ajaloos välja ei tooda. Kõik leiud on kadunud. Mesoliitikum ( u. 9000-5000 eKr) Neoliitikum (u 5000 1800 eKr) neoliitiline revolutsioon- mindi üle karjakasvatusele ja põlluharimisele. 1 2 PRONKSIAEG- vanem pronksiaeg (u 1800-1100 eKr) 3 noorem pronksiaeg (u. 1100-500 eKr) RAUAAEG- vanem rauaaeg (u 500 eKr- 450 pKr) keskmine rauaaeg ( u. 450-800) noorem rauaaeg (u. 800-1200) Eestis ise hakati rauda tootma kusagil ajaarvamise alguses. 2) Uuritakse: 3) 1) arheoloogilised leiud 4) 2) esemelised muistised Üksikuid teateid on võimalik leida teiste rahvaste kirjalikest allikatest ( Vana-Rooma, Skandinaavia, Vana-Vene)
c) Neoliitikum ehk noorem kiviaeg umbes 5000 kuni 1800 a eKr: Keraamika ilmumine, põlluharimise, karjakasvatuse algus, lihvitud kiviesemete tulek. Narva kultuur, kammkeeramika kultuur, nöökeraamika kultuur. Elati veekogude lähedal, võimalusel liivasel rannal. Osaline püsiasustus. Maa peale ehtitatud puust sõrestikuga hooned. Surnud maeti elukoha juurde, kohati majadesse surnu hauas selili, väljasirutatud asendis, käed rinnal või külgedel. Panused: tööriistad, relvad, ehted, looma ja inimesekujulised ripatsid. Merevaigust ehted. Nöörkeraamika kultuuri ajal hakkas asustuse veesidusus kaduma, oluline oli hea põllumaa olemasolu. Kasvatati otra, nisu, kaera. Alepõllud. Asulad väiksemad, ilmselt elati koos ühe perena – taluline asustus. Kalmistud kõrgematel kohtadel, elu-paikadest eemal. Madalad hauad, surnu hauas kägaras. Panusteks ehted tööriistad ja relvad.
· Etnograafilised andmed, rahvaluule, isegi eesti keel. · Kaugemate ja lähemate naabrite kirjalikud allikad Muinasaja periodiseering KIVIAEG - Paleoliitikum - Keskmine kiviaeg ehk mesoliitikum u 9000 u 5000 aastat eKr Noorem kiviaeg ehk neoliitikum u 5000 u 1800 aastat eKr PRONKSIAEG Vanema pronksiaeg u 1800 u 1100 aastat eKr Noorem pronksiaeg u 1100 500 aastat eKr RAUAEG Vanem rauaaeg u 500 eKr u 450 pKr Eelrooma rauaeg u 500 eKr u 50 pKr Rooma rauaeg u 50 pKr u 450 pKr Noorem rauaaeg u 800 pKr 1050 pKr
Peale jää sulamist hakkas ka kliima soojenema ja tekkisid kase ja männimetsad Muinasaeg: ajajärk esimeste inimeste saabumisest kuni ristisõdade alguseni Baltimaades nimetatakse esiajaks ehk muinasajaks. Sellele järgnes ajalooline aeg. Muinasajast saame teada inimeste rajatu ja mahajäetu põhjal. Nendeks on kalmistud, linnused, asulakohad, tarbeesemed jne- Neid nimetatakse muististeks. Muinasaja periodiseerimine: Aluseks on töö ja tarbeesemete materjal- kivi, pronksi ja rauaaeg Kiviaeg: · Paleoliitikum e. Vanem kiviaeg(2,6 mln-10 000) · Mesoliitikum e. Keskmine kiviaeg(10 000-5000) · Neoliitikum e. Noorem kiviaeg(5000-1800) Pronksiaeg: · Vanem pronksiaeg(1800-1100) · Noorem pronksiaeg(1100-500) Rauaaeg: · Vanem rauaaeg o Eelrooma rauaaeg 500 ekr-50 pkr o Rooma rauaaeg 50-450 · Keskmine rauaaeg 450-800 · Noorem rauaaeg o Viikingiaeg 800-1050 o Hilisrauaaeg 1050-1200
eKr. Noorema kiviaja ehk neoliitikumi ( u 5000- u 1800 aastat eKr ) alguse tunnuseks Eestis loetakse savinõude kasutuselevõttu, paljudes teistes maades aga üleminekut viljelusmajandusele. Eesti pronksiajas eristatakse vanemat ( u 1800- u 1100 eKr ) ja nooremat pronksiaega ( u 1100- u 500 eKr) Rauaaega jagatakse Eestis vastavalt esemetüüpide , matmiskommete ja tegevusalade muutumisele kolmeks põhiperioodiks: vanemaks ,- keskmiseks ja nooremaks rauaajaks . Eelrooma rauaaeg ( u 500 eKr- u 50 pKr ) Rooma rauaaeg ( u 50 u 450 pKr) Ajalooline aeg ja selle periodiseering 1. Perioodi keskaja algusest kuni tänapäevani nim Eestis ajalooliseks ajaks 2. Eesti keskaja kronoloogiliste piiride suhtes ei ole meie ajaloolased ühel meelel 3. Eesti ajaloos on tavaks alustada uusaega Liivi sõjaga 4. Uusajast omakorda eristub selle esimene periood- varauusaeg mis kestab kuni 1789.a alanud Prantsuse revolutsioonini 5
KORDAMINE. 1. Kiviaja muistsed kultuurid. Kiviaeg Pronksiaeg Rauaaeg Dateering 9000a eKr 1800a eKr. 1800a eKr 500a eKr. 500 a eKr 1200a pKr · Vanem Paleoliidikum · Vanem · Vanem · Keskmine · noorem · Keskmine Mesoliidikum · Noorem · Noorem Neoliidikum Kunda kultuur Kammkeraamika kultuur
. kandsid endas liiva-, kruusa- ja savimasse paljastasid Põhja- ja Lääne-Eestis paepinna lihvisid mägedest kaasa võetud kaljupanku, mis jäid hiljem maha rändrahnudena Jää sulamisel kujunesid järved ja sügavate orgudega jõed, Kagu-Eesti kuplid ja Kesk-Eesti voored. 2. Muinasaeg, selle periodiseerimine. TV lk.4 KIVIAEG Vanem kiviaeg ehk PALEOLIITIKUM Keskmine kiviaeg ehk MESOLIITIKUM (u 9000-500 eKr) Noorem kiviaeg ehk NEOLIITIKUM (u 5000-1800 eKr) PRONKSIAEG Vanem pronksiaeg (u 1800-1100 eKr) Noorem pronksiaeg (1100-500 eKr) RAUAAEG Vanem rauaaeg Eel-rooma rauaaeg (u 500 eKr 50 pKr) Rooma rauaaeg (50 450 pKr) Keskmine rauaaeg (u 450-800 pKr) Vanem rauaaeg Viikingi aeg (800-1050 pKr) Hilis rauaaeg (1050-1200 pKr) 3. Muinasaja uurimise allikad ja teadused. Kinnismuistsed (asulakohad, linnused, kalmistud, ohverdamiskohad, relvad, ehted, töö- ja tarbeesemed) Etnograafilised andmed (rahvaluule, eesti keel)
mille käigus kasutatud maa jäeti sööti, kasutades seda vahepeal karjamaana. Loomasõnnik väetas põldu ja mõne aasta pärast võis põllu jälle üles harida. Hooned tehti ristkülikukujulised ja laoti palkidest. Palgid asetati rõhtsalt ja nende vahed täideti saviga. Püstkodasid kasutati mõnikord suveköökidena. Rannikualadel ja saartel hakati asulaid piirama paekividest laotud taraga ja palkidest kaitseseinadega. Tuntuim pronksiaja kindlustatud asula oli Asva asula Saaremaal. Asulate kindlustamise fakt näitab, et siinsed elanikud olid visa tööga suutnud koguda teatud väärtusi, mis äratas võõraste saagihimu. Kindlustatud asulates osati juba ise pronksi ümber valada, seetähendab, et hakkas arenema käsitöö. Noorem pronksiaeg eristub uut tüüpi kinnismuististega, nagu kindlustatud asulad, muistsed põllud, kivikirstkalmed ja lohukivid. Matmiskommetes leidis aset suur muutus, sest nüüd
sissepuuritud ja vähesed leiud. kägarasendis. silmaaukudega kivikirved. PRONKSIAEG Vanimad Karjakasvatus, Eesti jagunes Hakati rajama 1800 500 eKr pronksesemed maaviljelus, kaheks maapealseid Asva kultuur odaots ja sirp. küttimine ja regiooniks: kalmehitisi kindlustatud asula Metallist tööriistad kalapüük. Kasvatati rannikupiirkonnak kivikirstkalmeid. järgi Saaremaal olid paremad. lambaid, kitsi ja s ja sisemaaks. Kalme Jätkus kivikirveste veiseid, mõnevõrra Hakkas valitsema konstruktsiooniks valmistamine, vähem sigu ja üksiktaluline olid suurematest teised esemed tehti hobuseid. Peamised asustus, kujunes kividest 5-8
MUINASAEG Muinasaeg ehk esiaeg algab 9 aastatuhat eKr ja kestab kuni aasta 1200. 1. mesoliitikum ehk kesmine kiviaeg 2. neoliitikum ehk noorem kiviaeg 3. vanem pronksiaeg 4. noorem pronksiaeg 5. eelrooma rauaaeg 6. rooma rauaeg 7. kesmine rauaaeg 8. viikingiaeg 9. muinasaja lõpp Esiaja esimene periood on mesoliitikum ehk keskmine kiviaeg (9000-5000eKr), mille tunnuseks loetakse Eestis savinõude kasutuselevõtt. Pulli asulakoht on kõige vanem praegu teadaolev inimeste elupaik Eestis. Kõik Eesti mesoliitikumi asulad kuuluvad Kunda kultuuri. Kunda kultuuri elanikud elasid püstkodades, kütiti hülgeid ja põtru. Umbes tuhatkond inimest elas kunda kultuuri asulas. Ei elatud paikselt. Tähtis oli jaht ja kalastamine
I Kiviaeg II Pronksiaeg (1800-500 e.Kt) III Rauaaeg (500e.Kr-1200 p.Kr) Vanem k.a e paleoliitikum Vanem p.a Eelrooma rauaaeg Keskmine k.a e mesoliitikum (9000- Noorem p.a Rooma r.a 5000 e.Kr) Noorem k.a e neoliitikum Viikingi r.a Hilis r.a (Need kõik kokku oli esiaeg e muinasaeg) IV Keskaeg (12 saj-15-16 saj. vahetus) V Uusaeg (16 saj-19 saj algus) VI Lähiajalugu (20 saj) (Need kokku = Ajalooline aeg). Mesoliitikum
Venekirveste kultuur u. 2500 a eKr jõudsid Eestisse lõuna poolt uued hõimud. Nende poolt kasutatud venet ehk paati meenutavate hästi lihvitud ja puuritud silmaaukudega sõjakirveste põhjal nimetatakse kultuuri venekirveste kultuuriks. Kivikirstkalme VI sajand eKr I sajand pKr rajama hakatud Maapealne kalmeehitus.Kalme konstruktsiooniks olid suurematest kividest enamasti 3-8 m läbimööduga ring ja selle keskele laotud põhja-lõuna-suunaline kirst, kuhu sängitati surnu. Tarandkalme - Tarandkalmed olid levinud 1. aastatuhande esimesel poolel pKr. Tarandkalme on kivikalme, mis sisaldab ühte või mitut madala kivimüüriga piiratud piklikku nelinurkset põhja-lõunasuunalist tarandit. Tarandkalme pikkus on kuni 60m ja sinna maeti mitu inimest koos ehetega, enamasti põletusmatusena. Aestid aastal 98 pKr Tacituse poolt kirja pandud rahvus. Tänapäeval arvatakse, et selle all mõeldi balti hõimusid. Pole ka välistatud, et
janaabrite vanemad kirjalikud allikad, nt Läti Henriku kroonika. 3. Muinasaja periodiseerimine (koos aastaarvudega) Muinasaeg hõlmab kogu Eesti ajaloost üle kaheksa ja poole aastatuhande pikkuse perioodi. Arheoloogid on periodiseerimise aluseks võtnud materjali, millest valmistati peamised töö- ja tarberiistad. Kiviaeg, mesoliitukum (9000-4900 ekr) Neoliitikum (4900-1800 eKr) Pronksiaeg (1500- 500 eKr) Rauaaeg Varane rauaaeg 6. sajand eKr 1. sajand Vanem e. rooma rauaaeg 1. sajand 5. sajand Keskmine rauaaeg 5. sajand 8. sajand Noorem rauaaeg 9. sajand 13. sajand 4. Mesoliitikum Eestis 8 aastatuhande keskpaigast pärineb praegu vanim teadaolev inimeste pesitsuspaik Eestis nimega Pulli asula. Kõik Eesti mesoliitikumi asulad kuuluvad nn. Kunda kultuuri. Kunda kultuuri elanikud rajasid asulad veekogude lähedusse. Kivimitest kasutati tööristade valmistamisel tulekivi, kuna tulekivi leidus Eestis vähe, siis kasutati küllalt arvukalt
AJALOO KT muinasaeg Eesti muinasaeg: Kiviaeg - keskmine kiviaeg - uuem kiviaeg Pronksiaeg Rauaaeg - vanem rauaaeg (eelrooma, rooma rauaeg) - keskmine - noorem - viikingiaeg - hilisrauaaeg Esimesed inimesed "ilmusid" maakerale u 3'000'000-5'000'000 a tagasi. Jääaeg algas Eestis u 2milj a tagasi, jääalt vabanes lõplikult u 13'000 a tagasi. Kiviaeg Eestis (vt. tabel vihikust :)) Eesti rahvuse kujunemine: Seda on selgitatud 2 teooriaga. Esimene neist väidab, et toimus 3 suuremat rahvastikurännet
tegevusalade ja eluviisi sarnasust. Piiriks mesoliitikumi ja neoliitikumi vahel loetakse savinõude (e keraamika) valmistamise oskust ja tööriistade valmistamise olulist paranemist. Dateeri Arh kult ja Inimeste Matmis-kombed Eluolu tähtsamad elatus- ja (kuhu ja kuidas asulakohad tegevusalad maeti) Mesoliitik Kunda kultuur. Küttimine Haua-panustega Tööriistad kivist um Tähtsamad (põdrad, laibamatus (silmaauguta 9700-4000 asulakohad: koprad), kivikirved, eKr Pulli asula kalastamine kõõvitsad, Kunda sisevee-kogudel, uuritsad, nooleotsad Lammasmägi; korilus → jne), luust, sarvest ja
ohverdamiskohad, põldude jäänused, metalltöötlemiskohad, aga ka muinasajal valmistatud töö-ja tarberiistad, relvad, ehted). Kasutamist väärib ka rahvaluule, milles esineb sageli küllalt vanu pärimusi ja ka eesti keel, mille tõttu saab teha oletusi hõimude ja rahvaste varasematest rändamistest ning kokkupuuteist teist keelt kõnelenud rahvastega. Muinasaega uurivad arheoloogid, kes teostavad muististel arheoloogilisi kaevamisi. Muinasaja periodiseerimine- kivi-, pronksi- ja rauaaeg. Perioodiseerimise aluseks on võetud töö- ja tarberiistade materjal. Kiviajas eristatakse veel vanemat, keskmist ja nooremat kiviaega, pronksiajas vanemat ja nooremat pronksiaega, rauaajas vanemat( eelrooma rauaaeg rooma rauaaeg), keskmist ja nooremat( viikingiaeg ja hilisrauaaeg)rauaaega. Ajalooliseks ajaks nim Eestis perioodi keskaja algust kuni tänapäevani. Perioodid: Uusaeg , alustab Liivi sõjaga. Varauusaeg, uusajast esimene periood, mis kestab kuni 1789
Baltimaadel 12. Sajandi lõpul nimetatakse esiajaks ehk muinasajaks. Oli umbes 9000 1200 pKr. Mesoliitikum keskmine kiviaeg ehk mesoliitikum on meil dateeritud ajavahemikku u. 9000 u 5000 eKr. Neoliitikum Noorema kiviaja ehk neoliitikumi (u. 5000 u 1800 a. eKr) alguse tunnuseks loetakse savinõude kasutuselevõttu, paljudes teistes maades aga üleminekut viljelusmajandusele. Rauaaeg rauaaeg (u500 eKr u 1200 pKr) jagatakse Eestis vastavalt esemetüüpide, matmiskommete ja tegevusalade muutumisele kolmeks põhiperioodiks: vanemaks, keskmiseks ja nooremaks rauaajaks. Arheoloogiline kultuur Ühelaadsed muistised, mis peegeldavad omaaegsete elanike tegevusalade ja eluviisi sarnasust, on arheoloogid ühendanud teatud arheoloogilise kultuuri alla. Kõik Eesti mesoliitikumi asulad, ka Pulli, kuuluvad nn Kunda kultuuri.
pronksiaeg vanimad pronksriistad on odaots ja sirp. eestis puudus pronksiks vajalik materjal ja alguses oli pronks kallis, et seda mujalt hankida. asulaid hakati piirama paekivist laotud tara ja palkidest kaitseseinaga. peamine elatusala oli karjakasvatus(lambad, kitsed, veised), kõrvalala oli maaviljelus, kõplapõllundus. elatuslisa andis küttimine ja kalapüük(hülged). mõnes asulas osati ise pronksi ümber valada millest valmistati kirveid ja odaotsi, ehteid. kaubavahetuse areng. varane rauaaeg varane rauaaeg põhjapanevat murrangut kaasa ei toonud. nüüd hakati rajama kivikirstkalmeid. suured kivid ringikujuliselt, reeglina keskele maeti perekonnapea. olid mõned laevkalmed, kivid olid paigutatud laevakujuliselt ning surnuid maeti põletatult. levisid kultusekivid. õpiti ise oma rauda tootma, meil leidub soorauamaaki. metallist tööriistadega edenesid tegevusalad. tänu metallkirvestele levis aletamine(mets raiuti maha, jäeti kuivama, pandi põlema ja tuhk oli väetiseks)
- Kõrgem kunstitase (Luust ja merevaigust voolitud väikesed kujukesed, savinõude kaunistamine täketega) - Muutused matmiskommetes (surnuid maeti asula territooriumile, lahkunutele pandi hauda kaasa esemeid) b) Venekirveste kultuuris võrreldes kammkeraamika kultuuriga? - Tööriistade valmistamisoskus paranes (silmaaukudega paremini lihvitud kirved) - Tegeldi algelise loomakasvatusega - Hakati tegelema algelise maaviljelusega 1.3. METALLIAEG EESTIS · PRONKSIAEG (II at keskpaik e.Kr. V saj. e.Kr.) Asva kultuur sai alguse u II at keskpaiku eKr. Kõige tuntum asula sellest kultuurist on Asva kindlustatud asula Saaremaal mille see arheoloogiline kultuur ka nime sai. Siinsetel elanikel oli vira tööga kogutud juba teatud väärtusi (loomakarjad, pronks jm), mis võõrastes saagihimu võisid tekitada. Seepärast hakatigi rajama kindlustatud asulaid. Selleks piirati asula paekivist laotud tara ja palkidest kaitseseinaga. Pronksiaja teise poole peamiseks
Volga ja Lääne Reini jõeni, lõunas peaaegu Alpideni. Tegeldi loomakasvatusega(kits, lambad, veised ,sead), viljakasvatusega(oder, nisu, kaer),kalastuse ja küttimisega. Nad ei püsinud paigal, nad rändasid ringi ,et leida paremaid põllumaid ja karjamaid. Matmiskombed: kalmistud rajati asulast väljapoole veidi kõrgemale künkale, surnud pandi haudadesse kägarasse mõlemad käed pea alla, arvatakse et nad sidusid surnuid kinni, sest kartsid neid. Eelrooma rauaaeg(500eKr-50pKr)-Rauast tööriistad olid tugevamad, kui pronksist. Jätkusid pronksiaegsed traditsioonid, maeti kivikirstkalmetesse, tehti lohukive, valmistati samu tööriistu. Hakkasid levima uued põllusüsteemid, teistsugused kalmed , ajutiselt kasutatavad linnused, rauasulatuskohad. Kalmed: koosnesid kiviridadest, mis piirasid 4nurkset tarandit(1-2m lai ja 2-3m pikk). Võeti kasutusele soorauamaak. Süvened majanduslik ebavõrdsud. Vanem ehk Rooma rauaaeg 50 - 450 pKr Põllundus tõusis teiste majandusharude seas esikohale.
annaabi.ee 
