Põllumajandus · Iseloomustamise aluseks: haritava maa % · või haritavat maad (ha) elaniku kohta agrokliimavööde · aktiivsete temperatuuride summa · sademete hulk ja ajaline jaotus hõivatute osakaal põllumajanduses põllumajanduse osatähtsus SKT-s põllumajandusliku tootmise vormid Põllumajandusliku tootmise vormid I KORILUS (praegu ~10 milj. Aasias ja Aafrikas) Loomade kodustamine põlluharimine (rändkarjakasvatus) (alepõllundus) VARAAGRAARNE (praegu ~300 milj. Aafrikas ja Okeaanias) Maa kuulub kogukonnale Ei osale maailmamajanduses (elatusmajandus) Põllumajandusliku tootmise vormid II Taime- ja loomakasvatuse ühendamine => segatalud HILISAGRAARNE (Kaug-Ida riisi-, maisi- ja hirsitalud; Ladina-Ameerika maisitalud) ...
uusimatele saavutustele (õpiku tagant) 22) Kergetööstus- Tööstusharu, mis tegeleb rõivaste ja jalatsite valmistamisega ning nende valmistamiseks vajalike materjalide tootmisega, nagu näiteks riie (tekstiilitööstus) ja nahk (nahatööstus) 23) Veondus- ehk transport, majandusharu, mis tegeleb kaupade ja inimeste veoga. 24) Transiit ehk transiitveondus- kaupade läbivedu riigist. 2. Nimeta majandusharud! Põllumajandus, tööstus, kaubandus, transport, ehitus. 3. Nimeta majandussektorid! Hankiv- (kõige vajaliku hankimine loodusest, nt põllumajandus, kalandus, metsandus, juhindus) , töötlev- (loodusest saadu ümbertöötlemine, nt ehitus, tööstus) ja teenindavsektor (mitte materiaalsete hüvede loomine ja vahendamine, nt haridus, arstiabi, kirjandus, teater, riigikaitse). 4. Mis iseloomustab tööjõu kvaliteeti? Üldine haridustase ja kutsealased oskused 5
AGRAARAJASTU majandusharudpõllumajandus, kalandus, metsandus, jahindus tootmisüksus-mõis, talu töö iseloom-käsitöö kasutatavad ressursid-maa, mets, vesi tegevuspiirkond-maakond, provints veokulud-väga kõrged osalemine maailmamaj.-üksikute kaupadega Kestis Euroopas 15.saj-ni INDUSTRIAALAJASTU Majandusharud- töötlev tööstus, tekstiilimasinatööstus, metallurgia Tootmisüksus-ettevõte, tehas Töö iseloom-masinatöö Kasutatavad ressursid- maavarad Tegevuspiirkond-riik(kolooniad) veokulud-kõrged Osalemine maailmamaj.-üksteisest iseloeeritud majandussüsteemid Kestis Euroopas kuni 1970 INFOAJASTU majandusharudteenindus, info töötlemine/edastamine, transport tootmisüksus-uurimis- või teenindusüksus töö iseloom-vaimne töö kasutatavad ressursid-informatsioon
* leidub klaasliiva, kipsi, lubjakivi, dolomiiti, mida kasutatakse ehitusmaterjalitööstuses Põllumajanduses on tähtsam loomakasvatus, kuna taimekasvatuseks pole väga häid tingimusi * põllumajandus perioodiline * külm talv * keskmise viljakusega mullad * liigestatud reljeef - põllumajandus koondunud kõrgustikevahelistele aladele * üle poole haritavast maast on söödakultuuride all * kasvatatakse enam otra, nisu ja suhkrupeeti TÄHTSAMAD MAJANDUSHARUD * tähtsaimad tööstusharud on metsa-, kerge-. toiduaine- ja keemiatööstus * suurimad ekspordiartiklid puit ja puiduproduktid (moodustab 1/3 Läti ekspordist), masinad ja seadmed, metallid, tekstiil, toiduained - peamised ekspordipartnerid on Suurbritannia, Saksamaa, Rootsi, Leedu ja Eesti * 71% Lätis toodetud elektrienergiast on hüdroelekter, ülejäänud fossiilsetest kütustest. Lisaks vajamoneva energia ostab Läti põhiliselt Leedust ja Eestist * veondus viimasteil aastail arenenud
KOOL EESTI Referaat Koostaja: NIMI Rühm: AT-13 Juhendaja: NIMI Pärnu 2015 · SISUKORD SISUKORD................................................................................................................................... SISSEJUHATUS Eesti Loodus Kliima Taimestik Eksport Import Maavarad Majandusharud.............................................................................................................................. KOKKUVÕTE............................................................................................................................. KASUTATUD KIRJANDUS........................................................................................................ · Eesti Eesti Vabariik on maa ja riik Põhja-Euroopas. See piirneb põhjast üle Soome lahe
Majandus Tööhõive jaotus aastal 2009 : Teenused 59,8% Tööstus-, ehitus- ja energiasektor 28,5% Põllumajandus, metsandus, kalandus 11,7% SKP aastal 2009 - 167,652 (mln ) riigi kohta - 15,176 inim. kohta Peamised majandusharud Terasetööstus Veinitööstus Tekstiilitööstus Keraamikatööstus Keemiatööstus Autotööstus Kalatööstus Laevaehitus Eksport, import 2009. aasta peamised 2009. aasta peamised ekspordiartiklid olid: impordiartiklid olid: · Masinad ja seadmed 16,5% Masinad ja seadmed 19,4% · Sõidukid ja teised Naftatooted 12,3% transpordivahendid 12,1% Sõidukid ja teised · Mitteväärismetallid 7,9% transpordivahendid 11,8% ·
....................................................... ............3 Üldandmed..................................................................................................................... ...........4 Rahvastik........................................................................................................................ ............4 Loodusvarad................................................................................................................... ............5 Majandusharud............................................................................................................... ...........6 Välismajandus sidemed.............................................................................................................6 Kokkuvõte....................................................................................................................... ...........7 Kasutatud kirjandus.............................................................................
3.4. Vee-energia Veehoidlad vähendavad üleujutuste ohtu, tekitavad veetagavara (saab kasutada niisutuseks või elanikkonna veega varustamiseks, puhkemajanduse arendamiseks jne). Arenenud riikides püütakse loobuda ehitamast kõrgeid tammesid. Hüdroelektrijaamadele oluline piisava tarbimise olemasolu, suurte liinikadude tõttu ei tasu elektrienergiat kaugele vedada. Kõige rohkem hüdroenergiat toodetakse USA-s ja Kanadas. Kokku neis kahes neljandik maailma veejõujaamade elektritoodangust. Euroopas toodetakse suurem osa vee-energiast Norra, Rootsi, Island, Apli riikides (Prantsusmaa,Itaalia,Sveits,Austria) ja Venemaal. 3.5 Tuumaenergia Tuumaelektrijaamades on võimalik toota elektrienergiat suures koguses, ökonoomselt ja õhusaastevabalt. Tänapäeval annavad tuumaelektrijaamad 17% kogu elektrienergiast, peaaegu sama palju kui hüdroelektrijaamad. Kütusena kasutatakse uraani (varusid umbes 50 aastaks). Rikkaimaid uraanileiukohad Kanada, Usa, LAV. T...
Rände saldo emigrantide ja immigrantide vahe Assimilisatsioon vähemuse sulandumine suure rahvaga kas vägivaldsel või loomulikul moel Pagulus sunnitud elukohavahetus, poliitistel, usulistel või rassilistel põhjustel. Inimarengu indeks ÜRO arvutatav näitaja mis arvestab haridust, eluiga ja SKT. Kõrge 0.9 Keskmine 0.6 Madal 0.4 Eestil 0.86 Majandusharud Põllumajanduse osatähtsus SKTs Lõuna riikides juhtiv majandusaru Põhja riikides mõni protsent Ületoidetud piirkonnad USA, Euroopa Alatoidetud piirkonnad Aafrika, osa Aasiast Põllumajanduse paigutust mõjutavad tegurid vesi, kliima, nõudlus Sobivad kliimavöötmed lähisekvatoriaalne, ekvatoriaalne, parasvööde Mittesobivad kliimavöötmed arktiline, lähisarktiline, troopiline
väikesed naftavarud ning leidub maagaasi. Ka idas on maagaasimaardla. Peamine mineraalne maavara on boksiit, mida ka eksportitakse. Boksiit Rahvastik Põhiandmed: Pindala: 93 030 km2 Rahvaarv: 10 400 000 inimest Pealinn: Budapest Keel: ungari keel Rahaühik: forint Inimesi km kohta: 109 in. km2 Linnade arv: 169 Külade arv: 2094 Usund: põhiliselt rooma katoliku usk Eluiga: meestel 66 ja naistel 74 Majandusharud Masinate, seadmete ja transpordivahendite tootmine. Keemiatööstus ja sellega seotud tööstusharude toodete valmistamine. Valmistoidukaubad ja joogid (veinitööstus) Metallide ja metalltoodete tootmine. Metalli tootmine Viinamarja kasvatus Vaatamisväärsused Kaluribastion Ungari parlamendihoone Püha Mátyási kirik
............................... 4 2.3 METSAVARAD................................................................................................. 5 2.4. MINERAALSED VARAD................................................................................... 5 2.5 ENERGIAVARAD............................................................................................. 6 3.MAJANDUS........................................................................................................... 7 3.1 MAJANDUSHARUD.......................................................................................... 7 3.2 IMPORT JA EKSPORT, VÄLISMAJANDUSSIDEMED.............................................7 KOKKUVÕTE............................................................................................................ 9 KASUTATUD ALLIKATE LOETELU............................................................................ 10
Keila Kool Õhtune osakond Kerli Loopman TEKSTIILITÖÖSTUS Juhendaja: Eve Torv Keila 2010 Sisukord § Üldiseloomustus § Jaotus § Ajalugu § Paigutus § Tööjõukulu § Arenenud riigid või arengumaad? § Eksport § Tekstiilitööstus Eestis § Kreenholmi manufaktuur § Baltika Grupp § Baltika Brändid § Brändid mujal maailmas § Kasutatud materjal Üldiseloomustus Tekstiilitööstus on kergetööstuse haru ning sellel alal töötavad oskustöölised valmistavad ette looduslikke kiudusid, niite ja lõngu ning valmistavad materjale (kangaid) kudumise, silmuskudumise vm. tehnikas,ning muid tekstiilist ja karusnahast tooteid. Tekstiilitööstuse alla kuuluvad puuvilla, lina, villa ketramine ja kudumine ning mittekootud materjalide tootmine Üle 13 miljoni töötaja on otseselt hõivatud tekstiilitööstusega. Jaotus Tekstiilitö...
miljoneid turiste. Riigi tähtsamaks sissetuleku allikaks ongi turistid. Tänu sobivale kliimale ja pinnamoele on Hispaanias kõrgelt arenenud ja viljakas põllumajandus. Kasvatatakse näiteks: maisi, tomateid, suhkrupeeti, ube, paprikat ja muid juurvilju ning loomulikult puuvilju nagu näiteks: apelsine, sidruneid. Samuti on arenenud viinamarja, suhkruroo ning mandlite kasvatus. Viimaseid kasvatatakse ainult Hispaanias (Euroopa riikidest) . Majandusharud Hispaania turule sisenedes tuleb kindlasti silmas pidada, et ei ole olemas ühtset Hispaania turgu, vaid 17 erinevat autonoomset piirkonda, mis erinevad nii keele, kultuuri, kliima kui ka temperamendi poolest. Seepärast tuleb väga täpselt teha selgeks oma ettevõtte võimalused ja soovid ning siis välja valida piirkonnad, kuhu on soov siseneda ja arvestada kõikide eripäradega. Andaluusia (pealinn Sevilla)- Peamised majandusharud on põllumajandus (45%
türklased 9% ja teised rahvused 6% Usundid: Õigeusklikud, moslemid Keskmine eluiga: Mehed 69,2; Naised 76,3 Kuulsused: Kuulsad muusikud: B. Karlov, E. Genev, Ivana, P. Vladigerov. Kuulsad sportlased: Jalgpallurid: D. Berbatov, M. Petrov ; Kergejõustiklane: S.Kostadinova. Kuulsad teadlased: H.Botev, L.Karavelov, V.Levski, B.Stefanov, P.Beron, G.Dimitrov. Kuulsad kunstnikud: Z.Zograf, D.Zograf, N.Obrszopisov, S.Venev, I.Lazarov, M.Vasilev. Majandus: Majandusharud: Turism, toiduainetetööstus, transport, ehitus, infotehnoloogia, maavarad Tegletakse: Ehitusega, toiduainetööstusega, põllumajandusega, energeetikaga. Eksport: Kergetööstustoodang, toiduained, veinid, värvilised metallid Import: Kütus, masinad, rauamaak, valtsmetall, kemikaalid, kiudained SKT elaniku kohta: 10 973 USD Kasutatud kirjandus: http://et.wikipedia.org/wiki/Bulgaaria Eesti Nõukogude Entsüklopeedia I osa http://europa
2. Looduskasutus on paljudes maailmariikides ebaotstarbekas (globaalsed keskkonnaprobleemid). 3. Elatakse võlgu, dendents on aga nende suurenemisele. 4. Tööjõud liigub Lõunariikdiest põhjariikidesse, sell kuid madal arengutase ei võimalda seda tööjõudu kasutada. 5. Tehnoloogiad, spetsialistid ja kapital Lõunariikides on sageli Põhjariikidest ning selle kaudu mõjutatakse Lõunariikide poliitikat. Majandustegevuse vormid: Primaarsed majandusharud--looduskeskkonda kasutavad toorainet hankivad harud. Sekundaarsed majandusharud--tooraine töötlemine (tööstus). Tertsionaalsed harud--teenindavad tootvaid harusid ja inimest (transport, olmeteenisdus, välismajandus kaubandus jne). Kvarternaarne tasand--nad aitvad inimtegevusel areneda (teadus, haridus, infotööstus). Kvinaarne tasand--juhtimistegevus (riikidevahelised ühendused). Majandustegevuse ruumilise paigutuse seaduspärasused: 1
aluseks on majanduses kasutatavad tehnoloogiad ning neile vastavad ühiskondlikud suhted. Tootmisviisid võivad olla traditsioonilised, industriaalsed. Tootmisviiside järgi võib eristada ühiskondi: agraarühiskond/agraarajastu., industriaalühiskond/industriaalajastu, infoühiskond/infoajastu. 2. Iseloomusta erinevaidühiskonna arenguetappe (agraarühiskond, tööstusühiskond, infoühiskond) põhitunnuste alusel (tootmise eesmärk, peamised majandusharud, osalemine maailmamajanduses, töökorraldus) Agraarühiskond: toodeti enda vajaduste põhiselt; peamised majandusharud olid metsandus, kalandus, põllundus; maailmamajanduses osalesid üksikud kaubad; tööd tehti käsitsi, tööviljakus oli madal. Tööstusühiskond: eesmärk oli parandada elujärge, müüa saadusi edasi; peamised majandusharud olid tekstiilitööstus, metallurgia, masinatööstus; majandussüsteemid olid
INFOÜHISKOND Teenindussektori oluline kasv info töötlemine ja edastamine, äriteenused, turism ja meelelahutustööstus Geograafiline kaugus kaotab oma tähtsuse Inimeste tööalane mobiilsus (konverentsid) E-riik, e-kool, e-omavalitsus, e-valimised. Kosmose- tuumatehnoloogia kiire areng Vaimne töö (teadusmahukas tootmine) Ühtne maailmamajandus Üha kasvav elutempo KOKKUVÕTE: AGRAARNE ÜHISKOND - elatusmajandus Majandusharud - PÕLLUMAJANDUS Tootmisüksus - MÕIS TALU Töö iseloom- KÄSITSITÖÖ Kasutatavad ressursid- MAA, METS, VESI Hõive- VALDAVALT PÕLLUMAJANDUS Tegevuspiirkond- MAAKOND Maailmamajandus- ÜKSIKUD KAUBAD INDUSTRIAALÜHISKOND- turumajandus Majandusharud- TÖÖTLEV TÖÖSTUS Tootmisüksus- TEHAS, ETTEVÕTE Töö iseloom- MASINATÖÖ Kasutatavad ressursid- MAAVARAD Hõive- VALDAV OSA TÖÖSTUSES Tegevuspiirkond- RIIK Maailmamajandus- KUJUNEB ALLES
Tugev ettevõtetevahelised sidemed 3. Tugev ettevõtetevahelised sidemed 3. Meeldiv töö- ja elukeskkond (kõrge 4. Kvalifitseeritud tööjõu olemasolu elustandard 5. Tipptasemel teadus ja tehnoloogilised 4. Ülikoolide lähedus uuendused 8. Iseloomusta autotööstuse tootmiskorraldust ja paigutusnihkeid. Selgita mõisted: majanduse struktuur - riigis või piirkonnas väljakujunenud majandusharude vahekord. primaarne sektor majandusharud, mis tegelevad tooraine hankimisega (põllumajandus, kalandus, metsamajandus, loodusvarade kaevandamine) sekundaarne sektor töötlemisega, valmistoodete tootmise ja tarbijatele edastamisega tegelevad majandusharud (metallurgia, energeetika, puutööstus, kergetööstus) tertsiaarne sektor majandusharud, mis tegelevad teenindusega (meditsiin, transport, haridus, side) kvaternaarne sektor majandusharud, mis on seotud teadusega ja juhtimisega
LOODUSVARAD Rikkalikult kivi- ja kaalisoola, vähesel määral raua-, nikli- ja vasemaaki, mets, vesi, kivisüsi, pruunsüsi, maagaas, nafta, uraan. Mets katab ligi 30% Saksamaa pindalast. Metsad on eeskätt mägedes (kuusk ja nulg) ja maa kirde osas (mänd). Saksamaa suurim ja tähtsaim jõgi on Rein. Suurimad jõed on omavahel ühendatud laevatavate kanalitega. Maavarad on pikaajalise kaevandamise tõttu suuremas osas ammendatud. MAJANDUSHARUD Saksamaa majandus moodustab EL majandusest 20% ning on maailmas suuruselt 4. kohal. Olulisemad majandusharud on autotööstus, masinatööstus, keemiatööstus, elektrotehnika, keskkonnatehnoloogiad, biotehnoloogiad ning lennu- ja kosmosetööstus. EKSPORT Saksamaa põhilised ekspordiartiklid on: • masinad ja varuosad • sõidukid • kemikaalid • toidukaubad • tekstiilid • metallid
hõives (Joonis: Rahvastiku hõive muutus) Hõive erinevates majandussektorites näitab riigi arengutaset. 3. Tuleta meelde majandussektorid. 4.Tv.lk.9 ül.6-10k. NB! Arenenud riigid kuuluvad reeglina infoühiskonda, arengumaad on suures osas industriaalühiskonnas ja käputäis kõige mahajäänumaid riike on veel agraarühiskonnas. MAJANDUSSEKTORID · Primaarsesse sektorisse ehk esmasektorisse kuuluvad kõik otseselt tooraine hankimisega tegelevad majandusharud, mis on väga tihedalt seotud loodusvarade paiknemisega. · Sekundaarses sektoris ehk tööstuses tegeletakse tooraine töötlemise ja sellest toodete valmistamisega. Näiteks viljast valmistatakse jahu või sulatatakse maagist terast. · Tertsiaarne sektor ehk teenindus koondab kõik toodangu kaubastamise ja teenindamisega tegelevad majandusharud. Sellesse sektorisse kuuluvad ka transport, toitlustamine, kultuur, turism jne.
Kordamine geograafia tööks 1. Võrdle agraarajastut, tööstusajastut, infoajastut! Agaarajastu Tööstusajastu Infoajastu Enamus inimesi töötab Enamus inimesi töötab Enamus inimesi töötab põllumajanduses tööstuses teenindussektoris Peamised majandusharud: Peamised majandusharud: Peamised põllumajandus, jahindus, maetalliurgia, masinatööstus, majandusharud: info kalandus tekstiilitööstus töötlemine, edastamine, transport Linnasi vähe, inimesed Tekib palju linnasid, sest oli Palju linnasid, linnade elasid peamiselt maal vaja saada palju inimesi, kes hulk suureneb, vastu
LÜHIISELOOMUSTUS KOGUMINE; KÜTTIMINE JA KUI INIESED JÄID PAIKSEKS JA TOOTMINE; ARENESID KIIRESTI. JUHTIVA JA PEAMISED KALASTAMINE; ÜLEJÄÄKE EI HAKKASID PÕLDU HARIMA. GLOBALISEERUMINE; KOHA SAAVUTAS MAJANDUSHARUD OLE PEAMISED MAJANDUSHARUD RAHVUSVAHELISED FIRMAD. VABRIKUTÖÖSTUS. SEISUSLIK OLID KÄSITÖÖ, KAUBANDUS, ÜHISKOND ASENDUS VEONDUS
Põhimõisted: majanduse struktuur – majanduse koosseis; majandus koosneb 3 (4) põhisektorist, mis omakorda koosnevad erinevatest ühttüüpi majandusharudest. o primaarne e. hankiv sektor – siia kuuluvad loodusvarade hankimisel põhinevad tegevusalad: maavarade kaevandamine, põllumajandus, kalandus, metsandus, jahindus o sekundaarne e. töötlev sektor – primaarse majandussektoritoodangut töötlevad majandusharud: energeetika, metallurgia, masina-, keemia-, toiduainete- ja kergetööstus o tertsiaarne e. teenindav sektor – mitteaineliste hüvede tootmine, ühiskonda teenindavad ja tootjat tarbijaga siduvad tegevusalad: veondus, side, äri- ja finantsteenused, teadus, haridus, tervishoid, kultuur, olmeteenused, puhkemajandus. Tööjõu rakendatus tertsiaarses sektoris on maa arengutaseme näitajaks.
piirkonnas ● kivisöekaevandused Ruhri basseinis ja Saarimaal Põllumajandus ● Haritavat maad 51%, tegeleb 3 mln. Inimest ● Põhjaosas kasvatatakse:nisu, õlleotra, kartulit, suhkrupeeti ● Reinimaa-Pfalzi liidumaa orgudes viinamarjakasvatus ● Parematel maadel peetakse sigu ja veiseid, kasvatatakse nisu ja suhkrupeeti ● kehvematel aladel piimakarja-, rukki- ja kartulikasvatus Majandus ● Peamised majandusharud: Keemiatööstus & masinatööstus ● Ekspordiartiklid: masinad & varuosad, sõidukid, kemikaalid, metallid ● Impordiartiklid: masinad, sõidukid, kemikaalid, toidukaubad, tekstiilid ● Energiamajandus: 40% naftasaadused, 14% kivisüsi, 22% maagaas, 11% tuumaenergia Ungari ● Fakte ● Pealinn: Budabest ● Pindala: 93 030 km² ● Asukoht: Euraasia, Euroopa ● Riigikord: Parlamentaarne vabariik
UKRAINA Romy Ruven Mõniste Kool IX klass 2014 Sisukord 1. Riigi geograafiline asend 2. Riigi loodus Loodus Kliima Loomad Taimed Veestik 3. Loodusrikkused 4. Tähtsamad majandusharud 5. Suurimad linnad 6. Vaatamisväärsused Riigi geograafiline asend Ukraina asub Ida-Euroopas, 44. ja 53. põhjalaiuse vahel. Piirneb Rumeenia ja Moldovaga edelas, Ungari ja Slovakkiaga läänes, Poolaga loodes, Valgevenega põhjas ja Venemaaga idas. Ukraina pindala on 603 700 km2. Euroopas on Ukraina suuruselt viies riik. Ukrainast suuremad on Venemaa, Prantsusmaa, Türgi ja Hispaania. (Ukraina on Eestist 13 korda suurem.)
Agraarajastu Industriaalaj. majandusharud metsandus,kalandus,jahindus tekstiil,metallurgia, masina tootmisüksus mõis,talu ettevõte, tehas töö iseloom käsitsitöö masinatöö ressursid(kas.) maa,mets,vesi maavarad tegevuspiirkond maakond,provints riik (kolooniad) veokulud väga kõrged kõrged osalemine mm. üksikud kaubad 1)üksteisest isoleeritud 2)globaalse ulatusega Infoajastu
Väliskapitali investeerimistingimuste parandamine ja värav Venemaa ja Balti riikide majanduse juurde. Soome majanduse nõrgad küljed: 1980. Aastate tehnilisele majanduskasvule järgnesid rasked tagasilöögid ( STK vähenes aastail 1991-93 15%). Suur ühiskondlik sektor ja välisvõlg (viimane moodustab SKT-st 22%). Lääne- Euroopa suurim tööpuudus (1993. Aastal 22%) väheneb aeglaselt väike siseturg ja Euroopa ääremaa asend. Soome peamised majandusharud: laevaehitus, elektroonikatööstus, kergemasinatööstus, raskemasinatööstus, elektrometallurgia, paberimass ja paber, agrotööstus, keraamikatööstus, keemiatööstus, tekstiiltööstus. Soome on endiselt üks jõukamaid turumajandusmaid 5 Regina Peterson Soome Vabariik KOKKUVÕTE
Pärnu 26.02.2012 Sisukord : Üldandmed............................................................................................3 Rahvastik...............................................................................................4 Loodusvarad..........................................................................................5 Majandusharud......................................................................................6 Välismajandus sidemed.........................................................................7 Kokkuvõte.............................................................................................8 Kasutatud materjalid.............................................................................9 Üldandmed 2 Pindala: 357 023 km Rahvaarv: 82 002 400 (2008) Pealinn: Berliin
Poola Kätlyn Jürisaar Üldandmed · Pindala- 312,679 ruutkilomeetrit. · Rahvaarv- 38,482,919 (Juuli 2009 seisuga) · Naabrid- Saksamaa, Tsehhi, Slovakkia, Ukraina, Valgevene, Leedu, Venemaa. Asukoht kaardil. Loodus · Asub parasvöötmes. · Põhja-Poola on tasandikuline, riigi lõunaosa aga mägine. · Kõrgeim mägi- Rysy(2499m) · Suurimad jõed- Wisla ja Odra · Suurim järv- niardwy järv (110 km²) Majandus · Peamised majandusharud on autotööstus, keemiatööstus ja turism. · Toodetakse elektroonikat, riideid, autosi, busse, helikoptereid ning lennukeid. · Kaevandatakse hõbedat ja tsinki. Rahvastik ja kultuur · Üle 95% elanikkonnast poolakad. · Umbes 60% rahvastikust elab linnades. · Rahvastiku iive 4.11 promilli. · Kirjaoskuse tase on 99% · Tähtsaimaks usuks on katoliku usk(95% elanikkonnast)
Muutused ühiskonnas I Korilus Valitses elatusmajandus, puudus käsitöö kaubandus ja riik. II Agraarne ühiskond=põllumajanduslik ühiskond. Varaagraarne · Rändkarjakasvatus · Alepõllundus · Ülejääke ei ole · Vahetuskaubandus · Käsitöölised · Riigi alged (röö Hilisagraarne · Taime- ja loomakasvatuse ühinemine · Paiksed põlluharijad · Ülejäägid (väetis) · Toodeti müügiks · Uued majandusharud- käsitööndus, kaubandus, transport, rahakaubandus · Riik III Industriaal ühiskond= tööstus ühiskond Iseseisev ind. On industriaalsele tootmisviisile üleminek loomuliku majandusliku tehnoloogia muutmiste tõttu. Sõltuv ind. Globaliseerimine globa-poliitilised majanduslikud muutused, mida põhjustab massikommunikatsiooni kiire areng ning inimeste ja kaupade suurenenud mobiilsus. Põhjused: · Info kiire liikumine
Sisukord 2. Majandus 2.1 Sissejuhatus...................................................................2 2.2 Loodusressursid.............................................................3 2.3 Tähtsaim toodang ..........................................................3 2.4 Teised majandusharud...................................................3 2.5 Sisemajanduse kogutoodang..........................................3 2.6 Inimarengu indeks..........................................................4 2.7 Import, eksport ja kaubanduspartnerid...........................4 2.8 Kasutatatud materjalid...................................................5 1 2.Majandus 2.1 Sissejuhatus
Umbes 6000-7000 aastat tagasi hakkasid inimesed paikseks jääma, põldu harima ja koduloomi pidama. Algas põllumajandus- ehk agraarajastu. Enda ja loomade jõudu ning lihtsaid mehhanisme kasutades tootsid inimesed kohalikest loodusvaradest elatus-vahendeid, millest valdav osa tarbiti elatus- majanduse e. naturaalmajanduse tingimustes kohapeal. Peamine tegevusala oli põllumajandus: toodeti eluks vajalikke toiduaineid. Käsitöö, kaubandus ja teised majandusharud olid vähemtähtsad. Esivanematelt päritud teadmised ja oskused täiustusid väga aeglaselt, tööjaotus oli kujunenud vaid põlluharijate ja käsitööliste vahel. Ühiskond oli üles ehitatud seisuslikult ja kogukonniti. Agraarajastul elas iga piirkond omaette, eri regioonide majandused olid üksteisest peaaegu sõltumatud. Riigikassasse koondati maksudena vaid vähene osa kohapeal loodud hüvedest ning
Juhendaja: ******* Pärnu 2012 Sisukord : Üldandmed............................................................................................3 Rahvastik............................................................................................5-4 Loodusvarad..........................................................................................6 Majandusharud......................................................................................7 Välismajandus sidemed.........................................................................8 Kasutatud materjalid.............................................................................9 Üldandmed Asukoht: Lääne-Euroopa Pindala: 36 900 km2 (siseveekogudega 41 500 km2) Rahvaarv: 16 318 199 (juuli 2004) Pealinn: Amsterdam Pealinna elanike arv: 94 500 Keel: hollandi keel Rahaühik: euro
Troopiline kliima Tihe veestik Keskmine temperatuur +31 Rahvastik Rahvaarv 65,3 miljonit Räägitakse tai, inglise keelt Usundid: budism, islam ja vähe kristlust Bangkokis elab 10% elanikest Rahvastiku tihedus 132 in/km2 Majandus SKT 273 mln dollarit Toodete ja teenuste eksport 73,7% Toodete ja teenuste import 75,8% Kogu väljaminekud 15,6% SKP iga-aastane kasv elaniku kohta 3,6% Tai majandusharud Põlluharimine Turisim Eksportimine Toitlustus Massaaz Majutus Turismiliigid Puhketurism Kultuuriturism Loodusturism Fototurism Pühapaikade külastamine Turisimi positiivne mõju Riigile tuleb raha Suur osa tööhõivest Tulu investeeringute pealt Toob sisse raha loodusekaitseks Säilivad looduslikud alad Ehitatakse teid Turismi negatiivne mõju Tohutu liiklus Saaste
Ahvenamaa Anna-Maria Kiss 9.B Asukoht · Ahvenamaa asub Rootsi ja Soome vahel Läänemere põhjaosas Üldinfo · Ahvenamaa pealinn on Maarianhamina(rootsi keeles Marienhamn) · Läänemeres 6500 saarest koosnev saarestik ,millest 65 on asustatud · Ahvenamaa kuulub Soomele, välja arvatud osa Märketi saarest. · Elanikke arv 28 500(2012) ja pindala on 1580 km² Majandus · Tähtsamad majandusharud on merendus, kaubandus, pangandus, toiduainetööstus ja põllumajandus · Vastavalt Éurostati andmetele oli Ahvenamaa 2006. aastal rikkuselt 20. piirkond Euroopa Liidu 268 regiooni hulgas ja seejuures jõukaim piirkond Soomes. Faktid · Ahvenamaal asub Soome suurim ja vanim kartulikrõpsuvabrik · Ahvenamaal pole ühtegi Mcdonaldsi restorani · Ahvenamaal räägitakse rootsi keelt,kuigi see asub Soomes Loomastik · Loomastiku hulgas on vähemalt 60 imetajaliiki
Kreeka Kätlin Lumi Ülenurme Gümnaasium 10b Üldine KaguEuroopas Joonia mere ja Egeuse mere ääres Balkani poolsaare lõunaosas Pealinn Ateena Rahvaarv 11,2 miljonit Rahaühik Euro Ametlik riigikeel kreeka Üldpindala 131 957 km2 Majandus Üle 50 % Kreeka tööstusest paikneb SuurAteena piirkonnas Peamised majandusharud on põllumajandus, turism, ehitus ja laevandus Tänapäeva Kreeka on 1975. aasta põhiseaduse kohaselt vabariik 300liikmeline ühekojaline parlament valitakse neljaks aastaks Riik on jagatud 13 administratiivringkonnaks Muusika Tähtis roll kreeka seltsielus juba hellenismiajastul Sõnade ja muusika kooskasutamine ulatub tagasi antiik ja bütsantsiaega Antiikaja pillid lüüra, lauto, erinevad vilepillid ja löökpillid Hea teada!
president- Sauli Niinistö peaminister- Alexander Stubb Sisepoliitika põhiseadus valitsuse koostamine koalitsioonid Välispoliitika president koos valitsusega vastutab välispoliitika eest kuulub Euroopa Liitu, aga ei ole NATO- s ainuke Venemaaga piirnev Euroopa Liidu liikmesriik, mis ei kuulu NATO- sse Seadusandlus põhineb Rootsi õigussüsteemil kuritegevuse tase on madal vähe korruptsiooni Majandus kõrgelt arenenud tööstusega segamajandus SKT elaniku kohta on kõrge peamised majandusharud- elektroonika, masinaehitus, metsandus ja keemiatööstus kõige konkurentsivõimelisem riik 2003- 2005 Ahvenamaa Ahvenanmaa; Åland 6500 saart Ahvenamaa kuulub Soomele, välja arvatud osa Märketi saarest, ja on autonoomne. Ahvenamaal on oma seadusloome, kodakondsus ja postmargid. Pärast 1856. aasta Pariisi rahulepingu sõlmimist on Ahvenamaa demilitariseeritud piirkond. Täname kuulamast!
Korilus Agraarühiskond Lühiiseloomustus ja peamised Viljade kogumine, küttimine, Üleminek majandusharud kalastamine. Kõik enda tarbeks. põllumajandusühiskonnale algas 5000-6000 a. e.m.a., kui inimesed jäid paikseks ja hakkasid põldu harima. Levik kaasajal Aarfika, L-A Aafrika, Aasia
Saksamaa, Poola ja Ida-Hiina. Vihmametsad – L-Ameerikas Brasiilias, Aafrikas Kongo juures ja Indoneesia Metsavarude suurust iseloomustatakse : Metsamaa pindala (ha), metsasus (%), puiduvaru (m3) aastane juurdekasv pindala kohta (m3 a/ha) ja liigiline koosseis. Aasta jooksu ei tohiks metsa raiuda rohkem, kui on aastane juurdekasv. Metsatööstusklaster – hõlmab metsamajandamise, puidu varumise ja töötlemisega seonduvad majandusharud ja äriteenused. Metsa hooldamine: uue metsa istutamine ja külvamine,kahjuri tõrje ja hooldusraie. Metsatööstus tegeleb puidu varumisega, töötlemise, mitmesuguste puidutoodete valmistamise ning paberi ja tselluloosi tootmisega. Suurim puidutarbija : USA. Suurimad paberitootjad : Usa, Jaapan, Hiina. Metsarikkad riigid ostavad puitu sisse,et oma puiduvarusid säilitada.
Üldandmed Riigi arengutase Kaart Rahvastik Vapp Põllumajandus Lipp Toit Eksport Geograafilise asendi iseloomustamine Import Energeetika Ülevaade looduslikest tingimustest Haridussüsteem Peamised majandusharud Kliima Pildid Vetevõrk Loodusvööndid 8.1.13 Kristyna Kokk 2 Üldandmed Pindala 756 950 km 2 Rahvaarv (2003) 15 665 216 Pealinn Santiago Keel Hispaania Rahaühik Peeso ( CLP ) Ajavöönd maailmaaeg 4 Riigihümn Himno Nacional Seadusandlik kogu asub Valparaisos Rahvastiku tihedus 20,7 in./km² Iseseisvus: 18
Hajaküla- Küla, kus majad asuvad hajutatult. Haldusjaotus- Riigi territooriumi jaotus väiksemateks osadeks, s.o haldusüksusteks. Haldusreform- Haldusjaotuse ning haldusüksuste õiguste ja kohustuste ulatuslik muutmine suhteliselt lühikese ajavahemiku jooksul. Hankiv majandus- Loodusvarade kasutamisele orienteeritud majandusharud; tänapäeval põllumajandus, metsandus, kalandus ja jahindus. Hõivatud isik- Palgalisel töökohal töötav või tasulist tööd tegev isik. Iive- Rahvaarvu suurenemine või vähenemine; iive on positiivne, kui rahvaarv suureneb, ja negatiivne, kui väheneb. Imikusuremus ehk imikusuremuskordaja- Alla aastaste suremus 1000 samal aastal elusana sündinud lapse kohta. Immigratsiooni kvoot ehk sisserände piirarv- Absoluutarvuna või
1. Millega tegeleb majandusgeograafia? Majanduslike geosüsteemide, kujunemise, toimimise ja arengu iseärasuste käsitlemisega. 2. Millega tegeleb regionaalpoliitika? Üksikute piirkondade majandusliku arengu mahajäämuse vähendamisega. 3. Kuidas jagunevad majandusharud majandussektoriteks 1)hankiv majandus- põllumajandus, kalandus,jahindus,metsandus 2) teenindav majandus- haridus,tervishoid,kaubandus,veondus,riigihaldus,muud teenindusharud 3)Töötlev majandus- 1. Tööstus- toiduaine-, puidu-, metalli-, keemia-, masina-, mäe-, ehitusmarterjalitööstus, energeetike (elektoenergeetika,kütusetööstus), kergetööstus(tekstiilitööstus, naha ja jalatsitööstus) 2. Ehitus 4. Eesti tööjõu jaotumine majandussektorite vahel
KONTROLLTÖÖ: ESMASEKTOR 1. Mõisted: 1.1.Mahepõllumajandus- vähesel määral või ainult looduslikke väetisi ja taimekaitsevahendeid kasutav põllundus 1.2.Istandus- suur taimekasvatusmajand, mis toodab saadusi müügiks ja tegeleb nende esmase töötlemisega. 1.3.Metsatööstusklaster- kõik metsa majandamise, puidu varumise ja töötlemisega omavahel seotud majandusharud ning äriteenused 2. Iseloomusta: 2.1. Ekstensiivne põllumajandust: · Põllumajanduslikku maad on palju · Maaühiku kohta kasutatakse vähe tööjõudu · Toodang on maaühiku kohta väike 2.2.Pinnamood (3 punkti): · Mulla viljakusest sõltub tamide saagikus · Parasvöötme mustmullad on kõige huumusrikkamad · Vale maaharimine vähendab viljakust 3
LINNADE MAJANDUS: KÄSITÖÖ JA KAUBANDUS Majandusharud Linnaelanike põhilised elatusalad olid käsitöö ja kaubandus, kuid hariti ka põldu, peeti loomi ja tegeleti aiandusega. Loomi peeti ka linnatänavatel. Tegutsesid kalurid, kes müüsid oma saaki nii linnas turul kui ka kaupmeestele väljaveoks. Tsunftid ja gildid Tsunfti põhiülesandeks oli kontroll käsitööndusliku tootmise, toodete kvaliteedi ja müügi üle. Kehtis tsunftisundus, mille kohaselt ei tohtinud ilma kindlasse tsunfti kuulumata käsitööga tegeleda. Tsunftijänes tsunftiväline käsitööline Skraa õpipoiss, sell, meister, vanem Juhtiv osa tsunftides kuulus tsunftimeistrile. Ühe linna käsitöötsunftid moodustasid käsitööliste gildi. Kaupmeeste ühendus oli tavaliselt Suurgild. Suurgildi hoone Tallinnas Click to edit Master text styles Second level Third level ...
Norra Reis Norra Transport buss, laev Sihtgrupp - klassiekskursioon Grupi suurus 40 inimest Reisi kestvus 9 päeva Hind eurodes 327 eurot Valuuta 1 euro = 7.4576 Norra krooni Riigi tutvustus Pealinn Oslo Asub Euroopas Rahva arv 4,9 miljonit Rahaühik on kroon Niiske ja külm kliima Riigi lipp Vaatamisväärsused Norra fjordid Jotunheimen'i rahvuspark Akershus'i kindlus Juhtivad majandusharud Naftatööstus Gaasitööstus Alumiiniumitööstus Akvakultuuritööstus Reisiplaan 1 päev Kogunemine Võrus ja väljasõit 2 päev - Hommikuks jõuame Stockholmi. Sõit läbi Rootsi Norrasse. Kongsvingeri kindlus . Ööbime Hamari lähedal. 3 päev - Norramaa ajaloo- ning vabaõhumuuseum Maihaugen (lisatasu 70 NOK). Ööbime Lesjaskogsvatneti kämpingus. Reisiplaan 4 päev - Geiranger - üks Norra maalilisemaid fjorde, laevasõit fjordil
Loodusvöönd: enamjaolt lehtmetsade vööndis, mäestikes on okasmetsad. RAHVASTIK Rahvused, nende osakaal: sakslased 91,5%; türklased 2,4%; muu 6,1% (sh. kreeklased, itaallased, poolakad, venelased, hispaanlased jne. Usundid: protestantlus 34%, katoliiklus 34%, moslem 3,7%, muu 28,3%. Sündimus: 8,18 sündi 1000 inimese kohta Suremus: 10,8 surma 1000 inimese kohta Rahvastiku vanuseline koosseis MAJ ANDUS Majandusharud: elektritootmine, autotööstus, kaevandused, elekrtoonikatööstus, kergetööstus, rasketööstus jne. Import: masinad, autod, kemikaalid, toiduained, tekstiilid, metallid. Eksport: masinad, autod, kemikaalid, metallid ja manufaktuurid, toiduained, tekstiilid. KASUTATUD KIRJ ANDUS www.nightlab.ch/climate/ www.census.gov/ipc/www/idb www.cia.gov/library/publications/the-world- factbook/index.html http://et.wikipedia.org
Väärlinnastumine tähendab linnastumise ettejõudmist industrialiseerumisest eriti kui demograafiline plahvatus veel kestab. Maha jäänud põllumajandus ei võimalda kiiresti kasvavale maarahvastikule maad, tööd ega elatist. Ülejäänud/liigne maarahvas siirdub linna, tööd ei leita sealtki, tekib marginaalne rahvastik ja slummid. Linnastumise lõppjärk (infoühiskonna linn): Selle etapi alguses on esimese maailma riigid. Nendes valitseb postindustriaal tootmisviis, linnades teenindavad majandusharud, rahvaarv linnades väheneb eriti keskustest, inimeste töökoht ei sõltu enam linnast.
Paigutamisnihked on, et algselt oli enamik tootjaid Euroopas, nüüd Jaapanis ja Hiinas MÕISTED: Majanduse struktuur- majanduse koosseis; majandus koosneb 3 (4) põhisektorist, mis omakorda koosnevad erinevatest üht tüüpi majandusharudest. Primaarne- siia kuuluvad loodusvarade hankimisel põhinevad tegevusalad: maavarade kaevandamine, põllumajandus, kalandus, metsandus, jahindus. Sekundaarne- primaarse majandussektoritoodangut töötlevad majandusharud: energeetika, metallurgia, masina-, keemia-, toiduainete- ja kergetööstus. Tertsiaarne- mitteaineliste hüvede tootmine, ühiskonda teenindavad ja tootjat tarbijaga siduvad tegevusalad: veondus, side, äri- ja finantsteenused, teadus, haridus, tervishoid, kultuur, olmeteenused, puhkemajandus. Tööjõu rakendatus tertsiaarses sektoris on maa arengutaseme näitajaks. Kvarternaarne- moodsaim osa majandustegevuses, mis iseloomustab postindustriaalset tootmisviisi
19) Mis on OPEC? Naftat eksportivate riikide organisatsioon 20)Millised probleemid võivad kaasneda maagaasi tootmisega? (ökoloogilised, sotsiaalsed) Torud takistavad loomade rännet, ohtlik(katastroof), kui maagaas saab otsa, siis tuleb leida uus alternatiivne energiaallikas, mis võib osutuda kallimaks ja inimesed jäävad töötuks 21)Millised probleemid võivad kaasneda nafta tootmisega?(ökoloogilised,sotsiaalsed) Nafta sattumine merre, näiteks laevaleke. Tekib merereostus 22)millised majandusharud on maailma suurimad söe, nafta ja maagaasi tarbijad? Energiamajandus- elektroenergeetika, trantsport 23)Milliseid ohte loodusele kaasneb maagaasi ja nafta tootmisega? Merereostuse korral hukuvad paljud loomaliigid 24)Kus asuvad maailma suurimad naftavarud? Pärsia lahe äärsetes riikides, USA 25)Miks nimetatakse naftat ''mustaks kullaks''? Sest nafta on kallis ja palju tahetud. 26)Millised eelised on maagaasil võrreldes naftaga?
Tootmisviis majanduses kasutatavad tehnoloogiad ja neid võimaldavad inimvahekorrad ning töökorraldus. Industriaalühiskond e. tööstusühiskond, töötleval tööstusel põhinev ühiskonnakorraldus. Peamised tegevusalad on tööstus ja ehitus. Infoühiksond on ühiskonnakorraldus, milles informatsioon on majandustegevuse peamine alus.Globaliseerumine e. üleilmastumine, majandus tegevuse hajutamine maailmas. Kõige enam globaliseerunud majandusharud: rahandus,meelelahutus,kõrgtehnoloogia,meedia.( poliitiline tegevus-kuulumine rahvusvahelistesse organisatsioonidesse, tehnoloogia-neti ühendus, personali kontaktid- reisimine, rahvusvahelised telefonikõned, majanduse intrekratsioon-rahvusvaheline kaubandus).
annaabi.ee 
