EESTI TÖÖTUKASSA ÄRIPLAAN 2014 Sisukord Sisukord......................................................................................................................................2 1. Äriplaani kokkuvõte................................................................................................................3 2. Loodava ettevõtte üldandmed.................................................................................................3 3. Visioon, missioon ja eesmärgid...............................................................................................3 4. Ärikeskkond............................................................................................................................3 5. SWOT analüüs........................................................................................................................3 6. Toode/teenus, põhiprotsessid, omahinna arvestus.............................
EESTI TÖÖTUKASSA ÄRIPLAAN 2014 Sisukord Sisukord......................................................................................................................................2 1. Äriplaani kokkuvõte................................................................................................................3 2. Loodava ettevõtte üldandmed.................................................................................................3 3. Visioon, missioon ja eesmärgid...............................................................................................3 4. Ärikeskkond............................................................................................................................3 5. SWOT analüüs........................................................................................................................3 6. Toode/teenus, põhiprotsessid, omahinna arvestus.............................
Matsalu rahvuspark Üldandmed · Loodi 1957.a · Pindala 48 610 ha · Asub Lääne-Eestis, jäädes nelja valla territooriumile: Lihula Martna Rindla Hanila · Hõlmab: Matsalu lahte Väinamere osa Kasari jõe alamjooksu umbes 50 meresaart Üldandmed · Keskus Penijõel,Penijõe mõisas · 1976-kanti Matsalu Ramsari nimekirja. · 2004-nimetati Matsalu Looduskaitseala ümber Matsalu rahvuspargiks. · Registreeritud on: 275 linnuliiki 49 kalaliiki 47 imetajaliiki 772 liiki soontaimi Kultuuripärand · Lääne-Eesti iseloomulike koosluste ning Väinamere looduse ja kultuuripärandi kaitseks · Kultuurmaastikud · Materiaalne ja vaimne pärand · Traditsiooniline inimtegevus ja selle väljendus kinnispärandis ja rahvakultuuris · Kõik rahvuspargi alaga seotud kultuuriavaldused Kaitsealused pesitsevad linnud · Väike-konnakotk...
Harjumaa Sisukord Geograafiline asukoht ja üldandmed Maavalitsuse kohta informatsioon Ajalugu Loodus Looduspargid Asukoht Asub Eesti põhjaosas Harjumaa piirneb edelas Lääne, lõunas Rapla, kagus Järva ning idas Lääne-Viru maakonnaga. Vapp ja lipp Üldandmed Pindala: 4333,13 km² Harju maakonnas on arvestuslikult 524 938 elanikku 59,77% elanikest on eestlased ja 32,29% venelased Omavalitsused Harju maakonnas on 24 omavalitsusüksus 6 linna (Tallinn - Maardu - Keila - Saue - Paldiski Loksa) 18 valda (Aegviidu - Anija vald - Harku vald - Jõelähtme vald - Keila vald - Kernu vald - Kiili vald - Kose vald - Kuusalu vald - Kõue vald - Nissi vald - Padise vald - Raasiku vald - Rae vald - Saku vald - Saue vald - Vasalemma vald - Viimsi vald ...
Sisukord 1. Eesti üldandmed.......................................................................................................4 2.Hollandi üldandmed..................................................................................................5 3. Omavahelised suhted...............................................................................................6 3.1. Majandussuhted..................................................................................................6 3.1.1. Kaubavahetus...............................................................................................6 3.1.2. Turism..........................................................................................................7 3.2. Kultuurisuhted.....................................................................................................8 3.2.1. Muusika..............................................................................
Luksemburg 12B 6. märts 2012 Luksemburg Lipp Riigihümn · http://www.youtube.com/watch?v=Fati6R8Osj4 · "Ons Hemecht" on Luksemburg hümn. · Selle autor oli Luksemburgi luuletaja nimega Michel Lentz Üldandmed I · ELiga ühinemise aasta: asutajaliige (1957) · Poliitiline süsteem: konstitutsiooniline monarhia · Pealinn: Luksemburg · Üldpindala: 2 586 km² · Rahvaarv: 511,840 (2011) · Tihedus: 194.1 in/km 2 · Rahaühik: euro (Eurotsooni liige alates 1999. aastast.) · Riigikeeled: Luksemburgi, prantsuse ja saksa Rahvastikupüramiid · Keskmine eluiga :78 a. (mehed), 83 a. (naised) Üldandmed II · Peaminister: Jean-Claude Juncker · Suurhertsog: Henri (troonipärija on kroonprints Guillaume) · SKT elaniku kohta: 122,272 USA dollarit (2011) - Suurim maailmas!!!! (Eesti SKT elaniku kohta on 16,880 USD, 2011 a. ...
Andrus saareste Maile Kikerpill Kadrina Keskkool 2013 Üldandmed Andrus Kustas Saareste Nime erikujud: Albert Saaberg, Albert Helmut Gustav Saaberk (kuni 1921), Albert Saareste (kuni 1935) 18.06.1892 Tallinn - 10.05.1964 Uppsala eesti keeleteadlane ja murdeuurija lõpetas Tartu Ülikooli eesti keele erialal Eesti esimese murdesõnade atlase autor organiseeris süstemaatilise eesti murdeainestiku kogumise 19251941 Tartu Ülikooli eesti keele professor Akadeemilise Emakeele Seltsi esimees pani eesti keele õpetamisele Tartu Ülikoolis korraliku teadusliku aluse 19241931 ajakirja Eesti Keel peatoimetaja 1939 Eesti Punase Risti III klassi teenetemärk pidas loenguid nii eesti murretest, eesti keele häälikuloost kui morfoloogiast (vormi või kuju uurimine), hiljem ka üldkeeleteadusest 19311939 Eesti Keele Arhiivi juhataja 1944. aastal põgenes Saksamaale, sealt siirdus 1945. aastal Rootsi Kasutatud allikad http://isik.tlulib.ee/index.php?id=2890...
Eesti arenenud maa Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas. See piirneb põhjast üle Soome lahe Soomega, läänest üle Läänemere Rootsiga, lõunast Lätiga ja idast Venemaa Föderatsiooniga. Üldandmed Pindala: 45,277 km2 (veestik moodustab sellest 2,840 km2) Rahvaarv: 1 340 935 elanikku (neist 71.8% eestlased, 21.6% venelased, 2.1% ukrainlased, 1.2% v...
TALLINNA ÜLIKOOL Jägala ja Keila jõed ja joad Referaat Veronika Humal ja Helle-Kai Saapar Matemaatika- ja Loodusteaduskond Õpperühm: LG-1 Juhendaja: Kaija Käärt Tallinn 2011 Sisukord Jägala jõgi........................................................................................................................................3 Üldandmed...................................................................................................................................3 Taimestik......................................................................................................................................3 Põhjaloomastik..........................................................................................................................
Grigori Ponomarjov KOOLIMAJA PROJEKT SELETUSKIRI Õppeaines: HOONE KAVANDAMINE Ehitusteaduskond Õpperühm: HE 71 Juhendaja: Jüri Tamm Esitamiskuupäev:................. Üliõpilase allkiri:................. Õppejõu allkiri: .................. Tallinn 2018 SISUKORD SISUKORD ................................................................................................................................ 2 ÜLDOSA ................................................................................................................................... 5 1.1. Üldandmed .................................................................................................................... 5 1.1.1. Hoone....................................................................................................
Anton Adoson DAIMLER 1.1 PS D, 1886 REFERAAT Õppeaines: SISSEJUHATUS ERIALASSE Transporditeaduskond Õpperühm: AT 11/21 Juhendaja: Sven Andresen Esitamiskuupäev:……………. Üliõpilase allkiri:…………….. Õppejõu allkiri:……………… Tallinn 2015 SISUKORD 1. SISUKORD..........................................................................
KOHVIKU POSTITARE OÜ ÄRIPLAAN 2015 Sisukord Sisukord......................................................................................................................................2 1.Äriplaani kokkuvõte.................................................................................................................3 2. Loodava ettevõtte üldandmed.................................................................................................3 2.Visioon, missioon ja eesmärgid................................................................................................4 4. Ärikeskkond............................................................................................................................4 5. SWOT analüüs........................................................................................................................4 6. Toode/teenus, põhiprotsessid, omahinna arvestus....................
Kadrina Keskkool Vadja keel ja Vadjalased Referaat Kristjan Pärna Juhendaja: Liivi Heinla Kadrina 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS ........................................................................... .....3 1. ÜLDANDMED................................................ ..........................4 1.1 Nimetused........................................................................... ...........................4 1.2 Asuala................................................................................. ............................4 1.3 Arvukus.........................................................................
Elis Savisaar, Triinu Lotta Toots, Tommi Välja, Kertu Klementi, Annabel Laur, Romet Lasn Üldandmed •Eesti NSV oli NSV Liidu haldusüksus okupeeritud Eestis. •1940-1991 •Pealinn: Tallinn •Riigikeeled: eesti ja vene •Rahaühik: rubla •Hümn: Jää kestma, Kalevite kange rahvas •Rahvaarv (1989): 1 565 662 ● Ajalugu alates aastast 1944 1944: 1957: Stalini Rahvamajand Alates aeg use 1985: jätkub nõukogude Gorbatšovi reform aeg 1956: 1970ndate Hruštšovi lõpp: aeg Brežnevi aeg Julgeolekuorganid ja võõrsõjaväe kohalolek ● 1954.a moodustati eraldi üleliiduline Riikliku Julgeoleku Komitee (KGB). ● Ühiskonda tuli pidevalt jälgida ja kontrollida. ● Nõukogude võimu põlistamisele aitas olulisel määral kaasa Eestisse jäetud sõjavägi. ● Eesti territoorium kuulus Balti sõjaväeringkonna koosseisu. ● ...
PEIPSI RANNIK ÜLDANDMED: Eesti pikima rannajoonega (30km) Peipsisse voolab u 200 jõge või oja, suurim neist on Emajõgi Ainus väljavoolav jõgi on Narva jõgi Peipsi järve vesi on nõrgalt aluseline Järves elab 37 liiki kalu ning 9 liiki kahepaikseid vanadel rannaluidetel kasvab männimets Rannajoon on enamasti sirge PEIPSI RANNIK PÕHJAS JA LÕUNAS ON VÄGA ERINEVAD põhjakallas lõunakallas Liivane rand Kinnikasvanud Luited Soostunud Nt: Kauksi Nt: Kasepää Peipsi järve põhi on lõunast madalam, seetõttu vajub vesi rohkem lõuna poole ja sealsed alad ongi rohkem kinnikasvanud PEIPSI JA PEIPSI RANNIKU TEKE Peipsi areng algas mandrijää taandumisega järvenõo lõunaosast põhja suunas. A...
Soome-ugri keelkond Üldandmed • Uurali keelkonna suurim haru. • Soome-ugri keelkonda kuulub umbes 23 keelt. • Kõnelejate arv on ligikaudu 23 miljonit. • Ungari, soome, mordva ja eesti keele kõnelejaskond on kokku 21 miljonit, ülejäänud 19 keele kõnelejaskond vaid 2 miljonit. Soome-ugri keelte omavahelised sugulussuhted Keeled ja nende rääkijad soome 5000000 eesti 1000000 karjala 40000 vepsa 6000 ingeri 300 liivi alla 20 vatja alla 50 saami eri murded 35000 mordva 750000 mari 550000 udmurdi 500000 komi 250000 ungarlased 14000000 handi 13000 Uurali algkodu Uurali keelte algkodu asub suure tõenäosusega Uurali läänenõlvast Obi jõe alamjooksuni. Üks mõjukamaid Uurali algkodu leidmiseks püstitatud hüpoteese on Péter Hajdú hüpotees. Uurali keelte eripära • Suur käänete rohkus võrreldes teiste Euroopa keeltega • Ungari keel on maailma käänderikkaim Kadumisoht Suurem osa soome-ugri keeltest on kadumisohus. UNESCO andmeil on kadum...
Estonia hukk Üldandmed Estonia oli Eesti parvlaev. Ehitati 1980.aastal Meyer Werfti laevatehases Saksamaal. Varasemad nimed olid Vikind Sally(1980-1990), Silja Star(1990-1991) ja Wasa King. Eesti Merelaevandus ja Nordström & Thulin ostsid laeva Estline´i Tallinn-Stockholmi liini jaoks. Laev alustas liiniliiklust 2.veebruaril 1993. Laev oli 155,43 m pikk ja 24, 21 m lai. Maksimaalne võimalik kiirus oli 21 sõlme. Kajutikohti oli 1190 ja kahele autotekile mahtus korraga 460 autot. Uppumine Uppus 28.septembril 1994 kella 00:55 ja 02:03 vahel. Sõites Tallinnast Stockholmi. Pardal oli 989 inimest Hukkus 852 inimest Päästeti 137 inimest Leiti ainult 95 hukkunu surnukeha. Uppumisega seostatud Estonia pardal toimunud relvavedu. Plahvatusi laevapardal. Lekked laevakeres Rahvusvahelise komisjoni lõpparuande kohaselt tõmbas tormis lahti rebenenud vöörivisiir kaasa sellega ehituslikult seotud rambi, mistõttu vesi pääses autotekile. Sügavu...
Narva linna areng Kokkuvõte Üldandmed Katastrikaardid Muutused Narva asula tekkis 2015 1936...2015 Narva linn asub Ida-Viru maakonnas Narva jõe alamjooksul. Narva on ...
Viljandimaa Heidi Vares 9. klass 2010 Geograafiline asukoht üldandmed Pindala 3 500 km² 8 % Eesti pindalast Elanikke 54 500 Keskus Viljandi linn suuruselt 6. linn Eestis Teised suuremad linnad KarksiNuia, AbjaPaluoja, SuureJaani, Mõisaküla ja Võhma Viljandi linnal on 8 sõpruslinna Viljandis asub teater Ugala Päevaleht "Sakala" Vapp ja lipp Viljandi linna lipp ja vapp Viljandi maakonna lipp ja vapp Ajaloost Eksisteeris Sakala näol juba muinasajal Esmakordselt mainiti Viljandit AlIdrisi poolt, kui muinaslinnust 13. saj. asusid siin maakonnad Sakala ja Nurmekund 17. saj. asutati esimene eestlastele mõeldud kool 19. saj. teiseks pooleks üks jõukamaid maakondi Eestis Siin asus Eesti tuntuima sõjapealiku Lembitu kants Viljandi ordulossi varemed Loodus Paikneb Sakala kõrgustikul Kõrgeim punkt 146 m. Rutu...
(kool) Eesti Vabariik Referaat Koostaja: (nimi) Juhendaja: (nimi) (aasta) 2 SISUKORD SISSEJUHATUS..........................................................................................3 EESTI VABARIIGI ÜLDANDMED...................................................................4 PÕHISEADUS.............................................................................................5 RIIGIKORD................................................................................................5 RIIGIKOGU...............................................................................................6 EESTI VABARIIGI VALITSUS.......................................................................7 EESTI MAJANDUS......................................................................................8 KASUTATUD KIRJANDUS........................................................................
Tallinna Arte Gümnaasium KREEKA Referaat Koostaja(d): Kert Sakkeus, Anneli Torim Juhendaja: Vootele Hansen Tallinn 2015 Sisukord Riigi kontuur 3 Üldandmed 4 Arengutase 5 Rahvastik 6-8 Linnad 9 Kasutatud allikad 10 2 Riigi kontuur Peast riigi kontuuri joonistamine: Me eksisime igasuguste väikeste saarte ja poolsaarte joonistamisega, mis kuuluvad Kreekale. 3 Üldandmed Kreeka on riik Kagu-Euroopas, mis paikneb Joonia mere, Vahemere ja Egeuse mere ääres. Maismaapiir on Kreekal Albaania, Makedoonia, Bulgaaria ja Türgiga. Kreeka asub Eestiga samas ajavööndis (GMT+2). Sarnaselt muule Euroopale toimub samuti igal aastal üleminek suve- ja talveajale. Geograafilised koordinaadid: 38° N, 24° E Pindala: 131 940 km² Rahvaarv: 10 775 557 (2014) ...
Saksamaa turism Üldandmed Pealinn Berliin Rahvaarv ~82 miljonit Pindala ~357 000 km² Keel saksa keel Rahaühik Euro Valitsemisvorm parlamentaarne liitriik Turismi arengueeldused Stabiilne poliitiline olukord Palju ajaloolisi ehitisi Kaunis loodus Parasvöötmeline kliima Populaarsemad kohad Saksamaal Brandenburgi väravad Kölni toomkirik Neuschwansteini loss Ajalooline Bremeni vanalinn Kriidikalju Ulmi katedraal Brandenburgi väravad Autor: Carl Gotthard Langhans Pikkus: 65m Laius: 11m Kõrgus: 20m Valmis aastal 1791 Meenutab Ateena Akropolise Sissekäiku. Kölni toomkirik Gooti Stiilis kirik Suurim keskaegne kultushoone saksamaal Kiriku ehitamine: Ehitamist alustati 1248 a. Kirik valmis lõplikult 1880a. Sarnaneb Amiens´i katedraalile Neuschwansteini loss A...
OÜ MATKARAJA GIID Äriplaan Juhendaja: 1 Sisukord: Lühikokkuvõte............................................................................................................................3 Üldandmed:.................................................................................................................................3 Missioon ja eesmärgid.................................................................................................................3 Teenuse kirjeldus.........................................................................................................................3 SWOT analüüs............................................................................................................................4 Turg.............................................................................................................................................5 Konku...
Lydia Koidula ÜLDANDMED: · Sünninimi - Lydia Emilie Florentine Jannsen · Sündis - 24 detsember 1843 Vändras · Suri- 11 august 1886 Kroonlinnas · Amet Eesti kirjanik · Johann Voldemar Jannseni tütar ELULUGU: · Sündis esiklapsena Vändra kiriku köstri ja kooliõpetaja Johann Voldemar Jannseni peres. · Koliti Pärnusse. · 10-aastaselt alustas õpinguid Pärnu Linna Kõrgemas Tütarlastekoolis, mille lõpetas 1861. detsembris · 1863 koliti Tartusse · Töötas kuni abiellumiseni isa ajalehe juures, lugusid tõlkides ja kirjutades · 1871 tehti avalikkusele teatavaks Lydia ja Tartu Ülikooli arstiteaduskonna läti rahvusest üliõpilase Eduard Michelsoni kihlus · 1873 nad abiellusid ning asusid elama Kroonlinna. LAPSED: · Hans Voldemar (1874 -1878) 4a · Anna Michelson (1878 1965) 87a · Hedvig Michelson (1876 1941) 64a · Max Michelson (1884 - 1884) sündis surnult ABIKAASA: (Edua...
Wolfgang Amadeus Mozart Ander Lõns 2014 Üldandmed 27. jaanuar 1759 5. detsember 1791 Viini klassikalise koolkonna esindaja ehk üks Viini klassikutest Helilooja ja pianist Suri 35aastaselt Elulugu Sündis Salzburgis 4aastaselt hakkas õppima klavessiinimängu Omalkäel õppis ka viiluit ja orelit 5aastaselt komponeeris esimesed muusikapalad 6aastaselt kontsertreisid Euroopas 9aastaselt esimene sümfoonia 10aastselt esimene ooper Elulugu 14aastaselt Bologna muusikaakadeemia liige Rooma paavstilt Kuldkannuse rüütli aunimetus 22aastaselt astus Salzburgi peapiiskopi tööle kontsertmeistrina 25aastaselt lahkus piiskopi teenistusest Elas vabakutselise muusiku elu 26aastaselt abiellus, kuus last Suri Viinis 35aastasena Looming 16 ooperit: 1. ,,Figaro pulm" 2. ,,Võluflööt" 41 sümfooniat: 3. Sümfoonia nr.40 27 klaverikontserti 5 viiulikontserti 25 keelpillikonsterti Palju lühipalasid klaverile...
VINNI-PAJUSTI GÜMNAASIUM OSAÜHING DIABEET ÄRIPLAAN SISUKORD · Kokkuvõte.........................................................................................................3.lk. · Ettevõtte üldandmed........................................................................................4.lk. · Äriidee iseloomustus.........................................................................................5.lk. · Projekti kirjeldus..........................................................................................6.- 7.lk. o Teenused o Teenuse ja teenindamise lühikirjeldus o Keskkond · Ettevõtte juhtimine ja personal.......................................................................8.lk. o Juhtivtöötajad o Personal · Turustamine......................................................................................................9.lk. o Turu isel...
San Marino Referaat SISUKORD sisukord.............................................................................................................................................2 1. San Marino üldiseloomustus........................................................................................................ 3 1.1 Üldandmed..............................................................................................................................3 1.2 Geograafiline asend ning looduslikud tingimused................................................................. 3 1.3 San Marino kuuluvus majandusorganisatsioonidesse............................................................ 4 2. Rahvastiku soolis-vanuseline koosseis.........................................................................................4 3. Energiamajandus.....................................................................................................
Räpina Aianduskool Päevane osakond Haljastus eriala Praktika AS Ceres Aianduskeskus Välispraktika aruanne Juhtõpetaja:Katrin Uurman Koostaja:Liia Järvsoo Räpina 2010 SISUKORD 1.Sissejuhatus 1.1.Firma üldandmed 2.Sooritatud erialaste tööde põhjalik analüüs 3.SWOT analüüs 3.1.Praktika tugevad küljed 3.2.Praktika nõrgad küljed 3.3.Praktika paremaks muutmise võimalused 3.4.Ohud ,mis võivad varitseda välispraktikal 4.Kokkuvõte Lisa1.Pildid Lisa2.Praktikapäevik Lisa3.Iseloomustus 1.Sissejuhatus Mu esimene praktika kogemus .Kohaks valisin AS Ceres Aianduskeskuse.Praktika eesmärk on/oli anda kogemus ,kuidas on töötada oma eriala peal ning üleüldse ettevõttes,kinnitada õpitud teooriat. Ülesanded olid väga erinevad. Kokku oli tunde 690, mille täit...
Kool Referaat KETTAHEIDE JA GERD KANTER Autor: 9.a Juhendaja: Asukoht, aeg Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 2 1.Kettaheide............................................................................................................
docstxt/.txt
1 Rahvastiku üldandmed: Näitajad 2008 1995 2005 2015 2025 Rahvaarv Rahvaarv (tuhandetes) 5,245 5,105 5,223 5,271 5,251 Muutus (%) 0.1 0.3 0.2 - -0.1 Sündivus Sünde (tuhande inimese kohta) 10 12 11 10 10 Sünde (tuhandetes) 54 63 55 55 52 Suremus Keskmine eluiga 79 76 78 80 81 Vastsündinute suremus (tuhande sünni 4 4 4 3 3 kohta) Suremus (tuhandetes) 52 49 51 56 62 Migratsioon Migrantide arv (tuhandetes) 4 3 5 3 3 2 Rahvastiku püramiid ja prognoos tulevikuks: ...
Pärnu Hansagümnaasium Marjanne Priidik 10.c klass Venemaa Referaat E. Reinik Pärnu 2010 Venemaa üldandmed · Pindala: 17 075 200 km 2 · Rahvaarv: 141 904 000 (2009) · Pealinn: Moskva · Keeled: vene keel ja vabariikides kohalikud keeled · Rahaühik: Vene rubla (RUB) · Usk: vene õigeusk Mõned Venemaa järved ja jõed · Baikali järv · Volga jõgi · Ilmjärv · Uurali jõgi · Karatsai järv · Leena jõgi · Valdai järv · Amuuri jõgi · Nero järv · Obi jõgi · Laadoga järv Venemaa suurimad linnad · Moskva 8 747 000 inimest · Peterburi 4 437 000 inimest · Novosibirsk 1 442 000 inimest Venemaa asupaik teiste riikide ja merede suhtes · Kagus piirneb Venemaa Põhja-Koreaga, lõunas Hiina, Mongoolia, Kasahstani, Aserbaidzhaani ja Gruusiaga, edelas Ukrainaga, läänes Valgevene, Leedu, Eesti, So...
Raamatututvustu s Khaled Hosseini „Tuhat hiilgavat päikest“ Üldandmed: Ilmumisaasta: 2007 (2010 eesti keeles) Tõlkija: Triin Tael Päritolumaa: Ameerika Ühendriigid Kirjastus: Eesti Ajalehed AS Autorist Khaled Hosseini (sünd. 1965 Afganistanis)- kirjanik ja arst 15. aastaselt kolis Ameerika Ühendriikidesse Üks maailma loetuim kirjanik Esikromaan „Lohejooksja“ („The kite runner“) ilmus 2003.a Raamatuid maailmas müüdud üle 38 miljoni eksemplari Kuulsaimad romaanid: „Lohejooksja“, „Tuhat hiilgavat päikest“, „Ja mägedelt kajas vastu“ UNHCR-i (ÜRO pagulaste agentuuri) hea tahte saadik MTÜ Khaled Hosseini Fondi asutaja Raamatu sisu Tegevuspaik: Afganistan Aeg: 1960-2003 Teos räägib kahest Afganistani naisest, Mariamist ja Lailast, ja nende sõprusest Kabulis Talibani ajal Mariam on harami, väljaspool abielu sündinud laps, kes elab emaga Herati lähe...
1.Eesti asend maailmas ja naaberriigid Eesti asub põhja- ja ida poolkeral, Euraasia mandril, Euroopa maailmajaos. Läänemere rannikus, parasvöötmes, segametsade allvööndis. Keskosa koordinaadid : 58 N ja 25 E 2. Eesti piiride kirjeldus Jagunevad mere- ja maismaapiirideks. Maismaapiir Venemaa ja Lätiga (u 640 m), merepiir Soome ja Rootsiga (3800 m) 3. Äärmuspunktid 1) Põhjas Vaindloo saar ja Purekkari neem 2) Lõunas Naha talu 3) Idas Narva linn 4) Läänes Nootama saar ja Ramsi neem 4. Üldandmed Pindala 45 000 km² Rahvaarv 1,4 mln inimest Rahvastiku tihedus 30 in/ km² 5. Platvormi ehitus, mõiste, joonis Platvorm püsiv mitmekihilise ehitusega maakoore osa Koosneb pealiskorrast settekivimitest (liiva-, lubjakivi, savi ) ning aluskorrast (graniit) 6. Geoloogilised ajastud atlas 7. Mis on aluskord ? Millest koosneb, vanus. Aluskord kurrutatud kristalsed kivimid (nt graniit, gneiss). Vanus 2500 mln aastat 8. Pealiskord, m...
Kool Nimi klass MEHHIKO Juhendaja: Koht aasta Mehhiko (Mehhiko lipp, 2009) Üldandmed: · Pindala on 1 972 550 km² · Rahvaarv on 111 211 789 inimest · Pealinnaks on Mexico · Keeleks on hispaania keel · Rahaühikuks on peeso · Mexicos elab 2009 aasta seisuga 14 007 495 inimest (Mehhiko üldandmed, 2009). Geograafiline asend: (Mehhiko,2009) Mehhiko asub Kesk-Ameerikas. Idast piirab teda Mexico laht ja Kariibi meri ning läänest piirab Mehhikot Vaikne ookean. Mehhiko asub Ameerika Ühendriikide ja Guatemala vahel. Geograafilised koordinaadid: 23 00 N, 102 00 W Maaala: · Üldine: 1 972 550 km² · Maismaa: 1 923 040 km² · Vesi: 49 510 km² Maaala võrdlus: Natuke vähem kui kolm korda Texase maala ulatus. ...
MERI Referaat Juhendaja: Tallinn 2013 Sisukord Sisukord..........................................................................................................................1 Sissejuhatus....................................................................................................................2 1. Ökosüsteem...................................................................................................................3 1.1 Ökosüsteemist üldiselt.............................................................................................3 1.2 Omadused......................................................
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Peipsi Järv Referaat Koostaja: Raili Kivisalu Juhendaja:Aija Kosk Tartu, 2011 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Avaliku keskkonnahüvise kirjeldus.............................................................................................4 Üldandmed.............................................................................................................................4 Geoloogia...............................................................................................................................4 Elustik..................................................................................................................
Mihkel Kohava Alan-Skiip Küttim Hardi Link & Jaak Peterson esitlevad SOOMAA RAHVUSPARK ÜLDANDMED Soomaa Rahvuspark on loodud suurte soode, lamminiitude ja metsade kaitseks Vahe-Eesti edelaosas. Maastikuliselt liigestuselt paikneb Soomaa Madal- ja Kõrg-Eesti piiril: Sakala kõrgustiku läänenõlval ja Pärnu madalikul Navesti, Halliste ja Raudna jõe vesikonnas, jäädes siiski Madal-Eestisse. Soomaa üks tuntumaid vaatamisväärsusi on nn viies aastaaeg suurvesi. Soomaa rahvuspargi territooriumile jääb viis raba: Valgeraba, Öördi raba, Riisa raba, Kikepera raba jaKuresoo raba. Neist Kuresoo on Eesti suurim raba. Soomaa Rahvuspargi põhieesmärgiks on säilitada kogu sealset loodusmaastikku ja klassikalist kultuurmaastikku. Soomaa Rahvuspark on erilise rahvusliku väärtusega kaitseala looduse ja kultuuripärandi, sealhulgas ökosüsteemide, bioloogilise mitmekesisuse, maastike, rahvuskultuur...
Kohtla–Järve Linna üldandmed Haridus Linna eelarve Kohtla-Järvel ja selle eeslinnades asub 9 kooli, milles Pindala: 42 km² õpib kokku umbes 3500 õpilast. Elanikke: 44 500 Linnapea: Elanikkond Jevgeni Solovjov Kohtla-Järve linna elanikkond koosneb enamjaolt Maakond: Ida-Virumaa venelastest, eestlase osakaal on väike, palju on vanemaealisi inimesi. Info linna kohta Kohtla-Järve asub Jõhvi vallas. Linna elanikkond on valdavalt venekeelne. Eestlasi oli 2000. aasta rahvaloenduse andmeil 17,8% elanikest ning 2011. a...
Eesti Rahva Muuseum Objekti külastus: 15.10.2015 Koostajad: Klaid Melnikov, Indrek Tõkke Tartu 2015 Üldandmed • Aadress: Narva mnt 173a, Tartu/Tila küla, Tartu vald • Valmimisaeg: detsember 2015 • Tellija: AS Riigi Kinnisvara • Peaprojekteerija: AS EAReng • Peatöövõtja: Fund Ehitus OÜ • Ehitusluba nr: 1757/09 • Nurgakivi paigaldati: 30.04.2013 • Hoone kogumaksumus: 63,1 miljonit € • Töötajaid objektil: 230-250 Hoone andmed • Hoone pikkus: 355,8 m • Hoone laius: 71,7 m • Hoone kõrgus: 2,4-15,3 m • Ehitusalune pind: 21 973 m2 • Brutopindala: 39 124 m2 • Netopindala: 33 876 m2 • Sh hoidlad: 8139 m2 • Näitused: 6136 m2 Muuseumi siseplaan Välistööd • Tiigi laiendamine • Parkimisala ehitus • Haljastus tööd • Sissepääsu ripplae paigaldamine • Välisseinte klaaspaneelide paigaldamine • Välivalgustite paigald...
Fääri saared Referaat 2 Sisukord Sissejuhatus................................................ Error: Reference source not found Üldandmed................................................. Error: Reference source not found Ajalugu....................................................... Error: Reference source not found Majandus.................................................... Error: Reference source not found Maksud....................................................... Error: Reference source not found Kaart........................................................... Error: Reference source not found Fääri saared.................................................Error: Reference source not found Kokkuvõte.................................................. Error: Reference source not found 3 Sissejuhatus Kuna Fääri saared on koht ...
Pärnu Ja Pariis Referaat 2011 1 Sisukord Sisukord......................................................................2 Sissejuhatus...............................................................3 Linnade asukoht.........................................................4 Linnade üldandmed....................................................5 Linnade ajalugu...........................................................6 Linnade tuntus........................................................78 Linnade legend Kokkuvõte....................................................................9 2 Sissejuhatus Mina valisin selle referaadi teemaks Pärnu, s...
Hando Runnel Üldandmed Nimi: Hando Runnel Sündinud: 24. november 1938 Perekonnaseis: Abielus Katre Ligiga, 6 lapse isa Haridus: Jalgsema algkool, Järva-Jaani ja Ambla 7.kl kool, Tartu 1. keskkool, Paide keskkool, EPA kaugõppeteaduskond. Tegevus Tegevus: Loomingu toimetuses (1966-1970) publitsistikaosakonna juhataja, kutseline kirjanik Tartus, Kirjanike Liidu liige 1969, kirjastuse Ilmamaa asutajaid Tartus 1992, raamatusarja "Eesti mõttelugu" idee algatajaid, sarja väljaandmiseks vajaliku sihtkapitali organiseerija, vabade kunstide professor Tartu Ülikoolis 1992- 1993, U. Masingu pärandi uurija ja trükiks ettevalmistaja. Pseudonüümid: 1. Jaanus Andreus Nooremb (näidend "Küüni täitmine" koos Madis Kõivuga. - Looming, 1978, nr 4) 2. Robertino Rand (Edasi 1983. a, nr 265) Luule iseloomustus Läbivd teemad ...
Puhja Gümnaasium NIMI klass FI LI PI I N I D Refereaat Juhendajad: õp õp Koht 2009 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 1. Üldandmed.......................................................................................................................................4 2. Looduslikud tingimused...................................................................................................................5 3. Majandus .........................................................................................................................................6 4. Vaatamisväärsused............................................................................................................................7 Kokkuvõte........
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Mullateaduse osakond MULLASTIKUKAARDI ANALÜÜS Mullateaduse iseseisev töö Koostaja: Julia Vassina(KK1) Juhendaja: Kaire Rannik Tartu 2018 1 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS 3 1. PÕLLUMASSIIVI ÜLDANDMED 4 2. ÜLEVAADE PÕLLUMASSIIVI 5 MULLASTIKUST 3. PÕLLUMASSIIVI MULLASTIKU 6 ANALÜÜS 3.1 Rähkmulld 6 3.2 Gleimulld 6 3.2.1Gleistunud rähkmullad Kg 7 3.3 Koreserikas rähkmuld 7 KOKKUVÕTE 8 KASUTATUD KIRJANDUS 9 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS Antud töö eesmärgiks on teha põllumasiivi analüüs ning järeldused selle sobivuseks ja kasvupotentsiaalideks. Selles t...
ITAALIA VABARIIK Asukoht kaardil. Itaalia ulatub 800km pikkuselt Vahemerre. Valdav osa Itaaliast on mägine. Põhjas asetsevad Alpid. Nendest lõunasse jäävad sügavad orud, kus asuvad Itaalia suurimad järved Garda järv, Como järv, Lago Maggiore. Alpide jätkuks Kirde-Itaalias on Dolomiidid. Piki kogu Itaalia poolsaart kulgevad Apenniinid. Mägised on ka Sitsiilia Ja Sardiinia. Üldandmed. · Pealinn : Rooma · Pindala : 301 230 km² · Riigikeel : itaalia · Rahvaarv : 58 103 000 · Rahvastikutihedus : 192,8 in/km² · Rahaühik : euro (EUR) · Iseseisvus : 17.märts 1861 Itaalia köök Itaalia söögikultuur. Road ja enam kasutatavad toiduained jagunevad selles Vahemere-äärses riigis vastavalt piirkondadele- Põhja-,Kesk- ja Lõuna-Itaalia ning saared. Kui mereäärsetes regioonides süüakse enam kala ja mereande, siis sisemaal on hinnas kõik see, mida pakub maa-eelkõige liha ja köögiviljad. Itaalia põhjaosas asuvates Alpides kasvatat...
Luksemburg 9.klass Grete Tamm Sissejuhatus Luksemburgi Suurhertsogiriik on väike maismaaga piiratud riik Lääne-Euroopas, mida ümbritsevad Belgia, Prantsusmaa ja Saksamaa. Luksemburgi rahvaarv jääb alla poole miljoni ning territoorium on 2586 km2 (võrreldav Jõgeva maakonnaga). Nimetusi erinevates keeltes: Grand Duchy of Luxembourg (inglise keeles) Großherzogtum Luxemburg (saksa keeles) Grand-Duché de Luxembourg (prantsuse keeles) Luxembourgi Suurhertsogiriik (eesti keeles) Üldandmed Ametlikud keeled: Saksa keel,Prantsuse keel, Luxembourgish Pindala:2,586.4 km2 (175th) Rahvastikuarv: 2010 arvatavasti 502,202[1] (170th) Keskmiselt : 194.1/km2 (59th) Välisresidentide osakaal on 42% riigi elanikkonnast, mis on kõrgeim määr kogu Euroopas. Riigikord Luksemburgis on parlamentaarne esindusdemokraatia koos konstitutsioonilise monarhiaga, mida valitseb Suurhertsog. See on maailma ainuke iseseisev ...
Eesti turismigeograafia arvestuslik KT (8.per) Eesti üldandmed Asukoht: Põhja-Euroopa, Läänemere kaldal. Pealinn+suuremad linnad: Tallinn+Tartu, Narva, Kohtla-Järve, Pärnu Rahvaarv: 1 318 005 (2012), neist eestlased 68% Pindala: 45 227km2 Eesti keel kuulub: soome-ugri keelte läänemere-sooome rühma Riigikord: parlamentaarne vabariik Seadusandlik võim: Riigikogu Täidesaatev võim: Vabariigi Valitsus Kõrgeim võimukandja: rahvas Haldusjaotus: 15 maakonda mis on jagatud valdadeks ja linnadeks, mida juhib omavalitsus. Riiklikud sümbolid: Rukkilill, suitsupääsuke, paekivi, räim, tamm Riiklikud tähtpäevad: 24.veebr Iseseisvuspäev, EV aastapäev 6.jaanuar- kolmekuningapäev 2.veebr- Tartu rahulepingu aastapäev 4.juuni- Eesti lipu päev 2.nov- hingedepäev ...
Pildi lisamiseks klõpsake ikooni Pildi lisamiseks klõpsake ikooni 1 FLORIDA Ro dny Ve rne r Re e de r 8.B Pildi lisamiseks klõpsake ikooni Asukoht 2 Florida on USA kaguosas paiknev osariik, see piirneb põhjast Alabama ja Georgia osariigiga. Florida asub mitme Kariibi meres oleva riigi lähedal, nagu näiteks Bahamas ja Kuuba. Florida osariigi kõrgeim tipp on Britton Hill, mis asub 105 m kõrgusel merepinnast. Pildi lisamiseks klõpsake ikooni · Florida osariigi pindala on 170 451 ruutkilomeetrit, mis on umbes 3,8x suurem, kui Eesti pindala. · Seal elab 2012 aasta seisuga 19 317 568 inimest, mis on neljas kõrgeim USA-s. · Florida asustustihedus on keskmiselt 136,4 inimest ruutkilomeetri kohta. · F...
Referaat SAKSAMAA Claudia Oks M-13 ÜLDANDMED Saksamaa on liitvabariik, mis asub Kesk-Euroopas. Pealinn on Berliin. Pindala on 356 910 km2. Rahaühik on euro. Riigikeel on saksa keel. Saksamaa asub parasvöötmes ning kliina on seal jahe, pilvine, seal on niisked ja vihmased talved ning suved, vahetevahel on seal soe ja troopiline tuul ja ka suhteliselt kõrge niiskustase. Usunditeks on protestantism ja katoliku usk. Rahvaarv on 82 071 000 inimest. LOODUSVARAD Rikkalikult kivi- ja kaalisoola, vähesel määral raua-, nikli- ja vasemaaki, mets, vesi, kivisüsi, pruunsüsi, maagaas, nafta, uraan. Mets katab ligi 30% Saksamaa pindalast. Metsad on eeskätt mägedes (kuusk ja nulg) ja maa kirde osas (mänd). Saksamaa suurim ja tähtsaim jõgi on Rein. Suurimad jõed on omavahel ühendatud laevatavate kanalitega. Maavarad on pikaajalise kaevandamise tõttu suuremas osas ammendatud. ...
annaabi.ee 
