sõltumatu demokraatlik vabariik, kus kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas. Kõrgeimat riigivõimu teostab rahvas hääleõiguslike kodanike kaudu Riigikogu valimisega. Võimude lahususe printsiibi järgi on seadusandlik, täitevvõim ja kohtuvõim seatud üksteist tasakaalustama ning on seega teatud mõttes vastandlike huvidega. Eesti on parlamentaarne vabariik, kus seadusandlikku võimu teostab parlament Riigikogu, millel on 101 liiget. Riigikogu liikmed valitakse neljaks aastaks. Riigikogu valib iga 5 aasta tagant Vabariigi Presidendi. Võim on jagatud kolmeks haruks: Seadusandlik: Riigikogu võtab vastu seadusi ja otsuseid, kuulutab Vabariigi Presidendi ettepanekul välja sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni, võtab vastu riigieelarve, esineb avalduste jadeklaratsioonidega ning pöördumistega
Riiklikud sümbolid Eesti riigilipp Eesti riigilipp on ühtlasi rahvuslipp. Ta on ristkülik, mis koosneb kolmest võrdse laiusega horisontaalsest värvilaiust: ülemine laid on sinine, keskmine must ja alumine valge. Lipu laiuse ja pikkuse suhe on 7:11, lipu normaalsuurus on 105 korda 165 sentimeetrit. Esimene sinimustvalge lipp pühitseti ja õnnistati Eesti Üliõpilaste Seltsi lipuna Otepääl 4. juunil 1884. aastal. Järgnevate aastakümnete jooksul sai sinimustvalgest lipust Eesti rahvuslipp. Esimese määruse Eesti riigilipu kohta võttis vastu Eesti Vabariigi ajutine valitsus 21. novembril 1918. aastal. 1922. aasta juunis kinnitas Riigikogu sinimustvalge lipu ametlikult riigilipuks. Pärast Eesti Vabariigi vägivaldset liitmist NSV Liidu koosseisu 1940. aastal keelati senise lipu kasutamine.
...........Keskkool EESTI SÜMBOLID JA TÄHISED Referaat Koostaja: ...................... Tartu 2010 Sisukord 1. Sissejuhatus................................................................................3 2. Riigilipp.................................................................4 2.1 Lipp..........................................................................................4 2.2 Lipupäevad................................................................................. 5 2.3 Heiskamine................................................................................. 5 3. Riigivapp................................................................6 3.1 Vapp..........................................................................................6 4
mandrilisest kliimast Järved Eestis on üle tuhande järve. Suuremad on Peipsi järv idapiiril ja Võrtsjärv LõunaEestis. Sügavaim järv on Rõuge Suurjärv (38 m). Järvede paigutus on väga ebaühtlane, suuremad järvedepiirkonnad asuvad Kagu ja LõunaEestis. Lääne ja KeskEestis on seevastu suuri maaalasid, kus pole ühtegi järve. Saared Eesti saared on Eesti territooriumil asetsevad saared. Eestis on kokku ligikaudu 1520 saart. Suurimad on Saaremaa ja Hiiumaa. Metsad Eesti on üks maailma metsarikkamaid riike: metsaga on kaetud ligi pool Eesti maismaast ehk 2,2 miljonit hektarit. Umbes 40% Eesti metsadest kuulub riigile. Riigimetsi hoiab ja majandab Riigimetsa Majandamise Keskus. Eesti metsad kuuluvad segametsade vööndisse. Valdavad on okaspuuenamusega puistud, kuid on ka lehtpuumetsi. Tänapäeval suudavad Eestis looduslikult metsi moodustada ainult kuusk ja mänd, kase ja haavapuistud on ajutised
Sissejuhatus Rahvastiku moodustavad kindlal territooriumil elavad inimesed nt ühel saarel, maakonnas, teatud riigis jne. Rahvastikku, tema arvu, koosseisu ja arengu seisukohast uurib rahvastikuteadus e. demograafia. Rahvastikugeograafia uurib rahvastiku paiknemist, koosseisu, hõive muutusi nii maailma kui erinevate territooriumide lõikes, samuti nende mõju loodus-, majandus- ja ühiskondlikele protsessidele. Rahvastikualaseid teadmisi on seega tarvis eelkõige loodus-, majandus-, poliit- ja kultuurgeograafia paremaks mõistmiseks. Rahvastikku iseloomustatakse väga paljude näitajatega: Rahvaarv Rahvastiku hõive Rahvuslik koosseis Sündimus ja suremus Ränne Sooline ja vanuseline koosseis Rahvastik kui selline on väga muutlik nähtus. Inimesed sünnivad, vananevad ja surevad, õpivad ameteid, vahetavad töö- ja elukohti. Kõik rahvastikku iseloomustavad näitajad on omavahel tihedas seoses ja muutuvad pidevalt kindlate seaduspärasuste alusel. See aga muudab
EESTI SÜMBOLID Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 Eesti Lipp..............................................................................................................................................4 Lippu Ajalugu.......................................................................................................................................5 Heiskamine.........................................................................................................................................10 Eesti Vapp...............................................
kohaldada ainult seda osa, mis on Euroopa Liidu õigusega kooskõlas või reguleerib suhteid, mida Euroopa Liidu õigus ei reguleeri. Tänu Euroopa Liitu kuulumisele on kõik Eesti kodanikud automaatselt ka Euroopa kodanikud. Võimude lahususe printsiibi järgi on seadusandlik, täidesaatev võim ja kohtuvõim seatud üksteist tasakaalustama ning on seega teatud mõttes vastandlike huvidega. Eesti on parlamentaarne vabariik, kus seadusandlikku võimu teostab parlament Riigikogu, millel on 101 liiget. Riigikogu liikmed valitakse neljaks aastaks. Riigikogu valib iga 5 aasta tagant Vabariigi Presidendi. Presidendiloss, Vabariigi Presidendi kodu ja töökoht Võim on jagatud kolmeks haruks: Seadusandlik: Riigikogu võtab vastu seadusi ja otsuseid, kuulutab Vabariigi Presidendi ettepanekul välja sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni, võtab vastu riigieelarve, esineb avalduste ja deklaratsioonidega ning
EESTI RIIGI SÜMBOLID Eesti riigi sümboliteks on Eesti lipp, vapp, hümn, kuid ka rahvuslind ja lill. Neil kõigil on Eesti jaoks suur tähendus, kuigi tänapäeval kiputakse seda sageli unustama. Referaadis vaatame lähemalt Eesti lipu, vapi ja hümni saamislugu. Riigilipp on riigi ja rahva sümbol, lippu peetakse pühaks ja tema rüvetamise eest karistatakse seadusega. Eesti lipul on kolm värvi: sinine, must ja valge. Iga värvil on oma tähendus. Eesti rahvusvärvid on alguse saanud 29. septembril 1881. aastal, kui
Eesti Vabariigi põhiseadus sätestab, et Eesti on iseseisev ja sõltumatu demokraatlik vabariik, kus kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas. Kõrgeimat riigivõimu teostab rahvas hääleõiguslike kodanike kaudu Riigikogu valimisega. Võimude lahususe printsiibi järgi on seadusandlik, täitevvõim ja kohtuvõim seatud üksteist tasakaalustama ning on seega teatud mõttes vastandlike huvidega. Eesti on parlamentaarne vabariik, kus seadusandlikku võimu teostab parlament Riigikogu, millel on 101 liiget. Riigikogu liikmed valitakse neljaks aastaks. Riigikogu valib iga 5 aasta tagant Vabariigi Presidendi. Presidendiloss, Vabariigi Presidendi kodu ja töökoht Võim on jagatud kolmeks haruks: * Seadusandlik: Riigikogu võtab vastu seadusi ja otsuseid, kuulutab Vabariigi Presidendi ettepanekul välja sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni, võtab vastu riigieelarve,
EESTI RIIGI SÜMBOLID Eesti riigi sümboliteks on Eesti lipp, vapp, hümn, kuid ka rahvuslind ja lill. Neil kõigil on Eesti jaoks suur tähendus Eesti riigilipp Eesti riigilipp, mis on ühtlasi ka rahvuslipuks, on ristkülik, mis koosneb kolmest võrdse laiusega horisontaalsest värvilaiust: ülemine laid on sinine, keskmine must ja alumine valge. Lipu laiuse ja pikkuse vahekord on 7:11, lipu normaalsuurus on 105x165 sentimeetrit. Lipud on alati olnud rahva tõekspidamiste ja traditsioonide sümbolid. Lipul olevad sümboolsed kujundid ja värvid toovad esile omaniku väärtusi. Lipu ajalugu Sini-must-valge värvikombinatsiooni idee sünd leidis aset 29. septembril 1881. aastal Tartus, "Vironia" osakonna (praegu Eesti Üliõpilaste Selts) asutamiskoosolekul. Millest tulenes selline
on Euroopa Liidu õigusega kooskõlas või reguleerib suhteid, mida Euroopa Liidu õigus ei reguleeri. [1] Tänu Euroopa Liitu kuulumisele on kõik Eesti kodanikud automaatselt ka Euroopa kodanikud. Võimude lahususe printsiibi järgi on seadusandlik, täidesaatev võim ja kohtuvõim seatud üksteist tasakaalustama ning on seega teatud mõttes vastandlike huvidega. Eesti on parlamentaarne vabariik, kus seadusandlikku võimu teostab parlament Riigikogu, millel on 101 liiget. Riigikogu liikmed valitakse neljaks aastaks. Riigikogu valib iga 5 aasta tagant Vabariigi Presidendi. Võim on jagatud kolmeks haruks. Seadusandlik: Riigikogu võtab vastu seadusi ja otsuseid, kuulutab Vabariigi Presidendi ettepanekul välja sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni, võtab vastu riigieelarve, esineb avalduste ja deklaratsioonidega ning pöördumistega Eesti rahva, teiste
Eesti põhiseadusest saab kohaldada ainult seda osa, mis on Euroopa Liidu õigusega kooskõlas või reguleerib suhteid, mida Euroopa Liidu õigus ei reguleeri. Tänu Euroopa Liitu kuulumisele on kõik Eesti kodanikud automaatselt ka Euroopa kodanikud Võimuda lahususe printsiibi järgi on seadusandlik, täidesaatev võim ja kohtuvõim seatud üksteist tasakaalustama ning on seega teatud mõttes vastandlike huvidega. Eesti on parlamentaarne vabariik, kus seadusandlikku võimu teostab parlament Riigikogu, millel on 101 liiget. Riigikogu liikmed valitakse neljaks aastaks. Riigikogu valib iga 5 aasta tagant Vabariigi presidendi. Vabariigi President on Eesti riigipea. President on Eesti riigikaitse kõrgeim juht ja ta kuulutab Eesti vastu suunatud agressiooni korral välja sõjaseisukorra ja mobilisatsiooni. Ühtlasi esindab ta Eesti Vabariiki rahvusvahelises suhtlemises, kuulutab välja Riigikogu valimised, annab seadlusi ja algatab põhiseaduse muutmist. President
SUURBRITANNIA MAJANDUS Inglismaa majandus, mis järgib anglo-sakside majandusmudelit, on üks suuremaid maailmas. Inglismaa majandus on suurim neljast majandusest Ühendkuningriigis. London on üks maailma suurimaid majanduskeskusi. Ühena maailma enim arenenud riikidest on Inglismaa liider keemia ja farmaatsiasektoris ning oluline tehnilistes tööstusharudes, eelkõige lennunduses, relvatööstuses ja tarkvara tootvas sektoris. London ekspordib peamiselt toodetud kaupu ja impordib materjale, nagu naftat, teed, villa, toorsuhkrut, puitu, metalli ja liha. Traditsioonilised raske ja töötlev tööstus on Inglismaal viimaste aastakümnete jooksul järsult vähenenud, nagu nad on seda ka terves Suurbritannias. Samal ajal, teenindavad tööstusharud on jõudsalt arenenud. Näiteks turism on suuruselt kuues tööstusharu Ühendkuningriigis, panustades 76 miljardit naela tema majandusele. 2002. aasta andmete järgi annab turismitööstus tööd 1,8 miljonile täistööajaga töötava
Eesti rahvaarv vähenes mullu 16. jaanuar 2015 08:03 Esialgsetel andmetel oli 2015. aasta 1. jaanuaril Eesti rahvaarv 1 312 300, mis on 3600 inimest vähem kui aasta varem samal ajal. Negatiivse loomuliku iibe tõttu (surmade arv ületas sündide oma) vähenes rahvaarv 1900 inimese võrra ning negatiivse välisrändesaldo tõttu (Eestist lahkus rohkem inimesi kui siia elama saabus) 1700 võrra. Kokku vähenes Eesti rahvaarv 2014. aasta jooksul 0,3 protsenti. Paaril viimasel aastal on rahvaarvu vähenemine aeglustunud. Esialgsetel andmetel sündis Eestis 2014. aastal ligi 13 700 last, mis on paarsada last rohkem kui aasta varem. Arvestades, et sünnitusealiste naiste arv on vähenenud, sündis 2014. aastal esialgsel hinnangul naise kohta rohkem lapsi kui aasta varem. 2014. aastal suri 15 500 inimest. Surmade arv on viiendat aastat järjest püsinud samal tasemel, kõikudes vaid +/-300 inimese võrra. 2014. aastal nii sisse- kui ka väljaränne vähenes. Eestisse saabus 2014. aasta
Senaator Nikolai Manasseini revisjon Balti kubermangudes; revisjoniaruandes rõhutati talupoegade rasket olukorda ja baltisakslaste domineerivust; revisjonile 1882–83 järgnenud Vene valitsuse reformid ei taotlenud eestlaste olukorda parandada, vaid asendada Saksa mõju Vene mõjuga. 1883, 7. Tartus asutati Hugo Treffneri gümnaasium. detsember 1884, 23. mai Otepää kirikus õnnistati Eesti Üliõpilaste Seltsi sinimustvalge lipp. 1886 Asjaajamiskeeleks linna- ja vallavalitsustes vene keel. 1887 Üldhariduskoolide õppekeeleks kolmandast klassist alates vene keel. Jakob Hurt algatas Eesti rahvaluule kogumise; Põltsamaal avati venekeelsena Eesti 1888 Aleksandrikool. 10. august Avati esimene hoburaudtee – Tallinnas praeguse Viru väljaku ja Kadrioru vahel. Toris asutati Eesti esimene karskusselts; Tartu ülikoolis ja teistes õppeasutustes algas 1889
· President koostab valitsuse · President valitakse otse rahva poolt · Stabiilne · Võivad tekkida probleemid parlamendiga 5 Poolpresidentalism · President määrab ametisse peaministri ja kinnitab ministrid · Parlamendil on õigus ministreid tagandada · President valitakse rahva poolt Parlamentarism · Valitsuse moodustab parlament · President on üksnes esindusisik · Sagedased valitsuskriisid · Hea koostöö täidesaatva ja seadusandliku võimu vahel Küsimused: · Kas Eesti muutub presidentaalseks riigiks, kui kehtestada presidendi otsevalimised rahva poolt? · 1920-1933 oli Eesti valitsusjuht riigivanem, kes täitis nii presidendi kui ka peaministri ülesandeid, kas Eesti oli siis presidentaalne riik?
Eestis on 2 ringkonnakohut:Tallinna Ringkonnakohus ja Tartu Ringkonnakohus. Riigikohus on riigi kõrgeim kohus, kes vaatab kohtulahendeid läbi kassatsiooni korras. Riigikohus on ühtlasi põhiseadusliku järelevalve kohus. Riigikohtu pädevuses on: põhiseaduslikkuse järelevalve teostamine; kohtulahendite kassatsiooni korras läbivaatamine; kohtuvigade parandamine; teistmisavalduste läbivaatamine; muude seadusest tulenevate ülesannete täitmine. Riigikohtu esimehe nimetab ametisse parlament presidendi ettepanekul. Riigikohtunikud nimetab ametisse Riigikogu Riigikohtu esimehe ettepanekul. Kohtunikud nimetatakse ametisse eluaegsetena. Maa-ja linnakohud arutavad esimese astme kohtuna tsiviil-, kriminaal- ja väärteoasju. Halduskohus arutab esimese astme kohtuna tema pädevusse antud haldusasju. Maa-, linna- ja halduskohtu lahendeid vaatab apellatsiooni korras läbi teise astme kohtus ehk ringkonnakohus. Riigikohtusse saab edasi kaevata ringkonnakohtu lahendeid kassatsiooni korras.
Alates 20. sajandi algusest on metsatulekahjude kohta andmeid kogunud hr Veljo Kütt ja alates 2001. aastast pärinevad algandmed Päästeametilt.6 ,,Nõukogude Liidu ajal aastatel 1970-1985 ei lubanud tolleaegse ENSV (Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik) Metsamajanduse ja Looduskaitse Ministeeriumi juhtkond, kartes Moskva ülemuste pahameelt, tegelikku metsatulekahjude pindala näidata. Pindala vähendati mittemetsamaadel (karja- ja heinamaad, sood, rabad) olnud põlengute andmete väljajätmisega."7 Eestis on teadaolevaid metsatulekahjusid alates 1921. aastast kuni 2010. aastani toimunud 14 505. Neist 3187 on toimunud taasiseseisvunud Eesti Vabariigi ajal. 4591 metsatulekahju toimus aastast 1921 kuni aastani 1939. Enim metsatulekahjusid toimus aastal 1933, kui toimus 578 metsatulekahju ja kokku põles 4733 ha metsa. 1933. aastale järgneb metsatulekahjude rohkuse poolest 1969. aasta, mil toimus 498 metsatulekahju
Turism 52 Andmeallikad. Veebilehekülgi Eesti kohta 54 Eesti Vabariik Rahvaarv 1 318 000 Pindala 45 227 km² Rahaühik euro Pealinn Tallinn Haldusjaotus 15 maakonda, 226 omavalitsuslikku haldusüksust, sh 33 linna ja 193 valda Saarte arv 1521 Suurimad saared Saaremaa, 2671 km² Hiiumaa, 989 km² Muhu, 198 km² Pikimad jõed Võhandu, 162 km Pärnu, 144 km Põltsamaa, 135 km Suurimad järved Peipsi, 3555 km² (Eestile kuuluv osa 1529 km²) Võrtsjärv, 271 km² Kõrgeim punkt Suur Munamägi, 318 m Õhutemperatuur Aastakeskmine +5,6 °C, jaanuaris –3,7 °C, juulis +17,9 °C (2012) 2 EESTI. ARVE JA FAKTE 2013 Eesti on parlamentaarne vabariik. Riigipea on president, kes valitakse ametisse viieks aastaks. Praegune president on Toomas Hendrik Ilves, kes valiti 29. augustil 2011 ametisse uueks ametiajaks.
Siiski tõi ta historiograafiasse enamiku tänapäevastest põhimeetoditest, kaasa arvatud ka selle, et ajalugu uuritaks niivõrd palju kui võimalik primaarsete allikate kaudu. Sulev Vahtre eesti allikaõppe isa: leidis kroonikatestjutustav tekst vahel riimid taastas siis Liivimaa noorema riimkroonika (teised kroonikad viitasid sellele) tegi magistritöö 1955 avaldas raamatuna 1960a.Vahtre sündis põlise talupoja peres PõhjaTartumaal Laiuse vallas. 1942. aastal ilmus Postimehes tema esimene kirjatöö "Sõjasuvi Laiusel", mida ta ise pidas nii poliitika kui ka ajaloo valdkonda kuuluvaks. 1947. aastal asus Tartu Ülikooli ajalugu õppima. Vahtret paelus enam agraarajalugu, mis oli üheks parimaks võimaluseks ajaloo uurimisel, kuid samas oli see siiski selline teema, millega võis ka karjääri teha. 1952. aastal lõpetas Vahtre põhiõppe diplomitööga ja asus edasi õppima aspirantuuri. 1955
Siiski tõi ta historiograafiasse enamiku tänapäevastest põhimeetoditest, kaasa arvatud ka selle, et ajalugu uuritaks niivõrd palju kui võimalik primaarsete allikate kaudu. Sulev Vahtre eesti allikaõppe isa: leidis kroonikatestjutustav tekst vahel riimid taastas siis Liivimaa noorema riimkroonika (teised kroonikad viitasid sellele) tegi magistritöö 1955 avaldas raamatuna 1960a.Vahtre sündis põlise talupoja peres PõhjaTartumaal Laiuse vallas. 1942. aastal ilmus Postimehes tema esimene kirjatöö "Sõjasuvi Laiusel", mida ta ise pidas nii poliitika kui ka ajaloo valdkonda kuuluvaks. 1947. aastal asus Tartu Ülikooli ajalugu õppima. Vahtret paelus enam agraarajalugu, mis oli üheks parimaks võimaluseks ajaloo uurimisel, kuid samas oli see siiski selline teema, millega võis ka karjääri teha. 1952. aastal lõpetas Vahtre põhiõppe diplomitööga ja asus edasi õppima aspirantuuri. 1955
EESTI VABARIIGI SÜMBOLID EESTI RIIGILIPP · Eesti riigilipp on ühtlasi rahvuslipp. · Ristkülik, mis koosneb kolmest võrdse laiusega horisontaalsest värvilaiust: ülemine laid on sinine, keskmine must ja alumine valge. · Sinine väljendab helget tulevikku ja tähistab põhjamaist taevast. · Must meenutab rahva minevikku ja tähistab mullapinda. · Valge märgib rahva püüdlusi vaimuvalguse poole ning tähistab talvist valget lund ja suviseid valgeid öid. · Lipu laiuse ja pikkuse suhe on 7:11, lipu normaalsuurus on 105 x 165 · Esimene sinimustvalge lipp pühitseti ja õnnistati Eesti Üliõpilaste Seltsi lipuna Otepääl 4. juunil 1884. aastal. Järgnevate aastakümnete jooksul sai sinimustvalgest lipust Eesti rahvuslipp. · Esimese määruse Eesti riigilipu kohta võttis vastu Eesti Vabariigi ajutine valitsus 21. novembril 1918. aastal. 1922. aasta juunis kinnitas Riigikogu sinimustvalge lipu ametlikult riigilipuks. Pärast
SPORT 18.STATISTIKA 19.KASUTATUD MATERJAL/VIITED 1. ÜLDANDMED Austraalia on maailmajagu ja manner lõunapoolkeral. Põhjast lõunasse on mandri ulatus 3200, läänest itta 4100 km. Läänes ja lõunas piirneb Austraalia India ookeaniga, idas ja põhjas Vaikse ookeani meredega- Tasmani, Koralli-, Timori ja Arafura merega. Rannajoon on vähe liigestunud: põhjas sopistub Arnhemi maa ja Cape Yorki poolsaare vahel mandrisse Carpentaria laht, lõunarannikut uhub suur Austraalia laht. Tasmaania saart eraldab mandrist 224 km laiune Bassi väin. Kirderannikut ääristab 2300 km pikkune Suur Vallrahu Pealinn: Canberra Riigikord: Rahvaste Ühendusse kuuluv Föderatiivne parlamentaarne monarhia Pindala: 7 613 000 km2 Rahvaarv: 21,262,641 (Juuli 2009) Rahvastiku tihedus: 2,6 in/km² Keeled: inglise Usklikud: kristlased Rahaühik: Austraalia dollar (AUD) Kuninganna: Elisabeth II Peaminister: Kevin Rudd Hümn: Advance Australia Fair Iseseisvus: 1. jaanuar 1901 RIIGIPÜHAD · 1
AJALUGU Maailm 20. Sajandi algul Moesõnaks oli „progress“- tulevikku suhtuti optimistlikult. Maailma valitses Euroopa Tähtsaim majandusharu- tööstus Kasvas turg kontrollivate suurettevõtete- monopolide- tähtsus Tööstuse areng tõi kaasa linnaelanikkonna kasvu Inglismaal elas linnades 80% elanikest Saksamaal 60, prantsusmaal ja USAs 40 Linnasid kus oli üle 100 000 elaniku ooli Euroopas 135, sajand oli neid olnud 23 Teaduse ja tehnika areng Sajandivahetuse paiku sündissid aatomi- ja relatiivsusteooria Õpiti analüüsima inimese alateadvust Ehitati üha kõrgemaid maju ja pikemaid sildu Valmisid üha suuremad laevad (Titanic) Valmis lennuk (vennad Wrightid) Autotööstuses võeti kasutusele konveier Rassism Rassism oli 20. Aastasaaja algul loomulik nähtus, sest Euroopa valitses maailma. Valge inimese missiooniks oli laiskade ja primitiivsete metslaste harimine Suured koloniaalvaldused olid suurbritannial, p
1217 veebruari võit Otepää all + Sakslased lahkusid Eestist, koostöö venelastega 21. september Madisepäeva lahing + Eestlased purustati, sakslased jõudsid kohale enne venelase + Sureb Lembitu ja Kaupo + Jõudude vahekord eesti kahjuks edasipidi 1219 taanlased Tallinna all abis + Põhijõud Põhja-Euroopas + Tallinna = Reval (refallen metskitse langemine) + Punane, valge ristiga lipp Dannebrog olevat just seal ilmutanud ennast sakslastele, kui neil halvasti hakkas minema. Lipp võeti see-eest kasutusele alles 14.sajandi teisel poolel, legend tekkis 17.sajandil. 1220 võiduristimine rootslaste purustamine Lihula all 1222 taanlaste tagasilöömine Saaremaal 1223 eestlaste üldpealetung + Eesti suudeti lühiajaliselt viimast korda välisjõust vabastatud
kihelkonnakohtusse, kolmas mõisa. Hingeloendid korraldati administratiiv-territoriaalsel printsiibil, kubermangude, maakondade, kihelkondade ja mõisate lõikes. Oklaadiraamatud annavad väga head teavet kõigi ühest kubermangust teise siirdunud, talupojaseisusest välja kasvanud või siis kaugema rännutee ette võtnud talupoegade kohta. Esimene eestlastest genealoogiauurija oli Nõo pastor Martin Lipp (uurinud Otto Wilhelm Masingu sugupuud (õ))1855-1923. Eugeenika- tõutervishoid. Jagunes 1) negatiivne- mis seadis oma eesmärgiks kahjulike geenide kandjate kindlakstegemise ja ohustatud liinide päriliku edasikandmise vältimise. Võimalike töömeetoditena pakuti välja väheväärtuslike inimeste seksuaalsuhete keelamist, abielukeeldu, steriliseerimist või hukkamist. 2) Positiivne- positiivne eugeenika seevastu pööras
Eesti vabariigi taastamise katse 18. septembril 1944 tegid Eesti rahvuslikud jõud katse taastada iseseisvus: sõjaeelse Eesti Vabariigi viimane peaminister (ühtlasi ka presidendi kohusetäitja) Jüri Uluots nimetas ametisse Otto Tiefi valitsuse, mis üritas kuni 21. septembrini edutult Eesti Vabariigi taastamisele rahvusvahelist tunnustust hankida. 20. septembri pärastlõunal heisati Pika 12 Hermanni torni sinimustvalge lipp. 21. septembril otsustas valitsus Eestist lahkuda, et jätkata võitlust eksiilis. Samal õhtul ründasid Tallinnat Nõukogude pommitajad. Hommikul lahkusid pealinnast viimased valitsusliikmed ja mõni tund hiljem sisenesid Vene tankid. Punaväelaste üheks esimeseks ,,vägiteoks" oli Pikas Hermanis lehviva sinimustvalge lipu allatulistamine. Valitsuse lootus Läänemaalt Rootsi pääseda ei täitunud. NKVD arreteeris ja saatis vangilaagrisse enamiku ministreid.
Punaarmees olevad eestlased lõpetasid sõja Kuramaal, Saksa armees sõdivad lõpetasid mais 1945 Tšehhimaal. II MS tulemused Eestis ● Iseseisvuse kaotus ● Inimkaotused: Eesti elanikkond vähenes ligi 200000 võrra ● Hulk hävitatud tootmisettevõtteid ● Purustatud asulad ● Kogu senise elukorralduse lõhkumine. molotov rippendrop mis allveelaev? sõjaväebaasid baasidelping EESTI pesidendi kt. 1944 - jüri uluots 5.karl säre 6. vares 7. vapp - nsv liidu vapp Liitsman 10. valitsus juht 1944 sept. - Otto tief 11. Millega onsee hoone ajalukku jäänud - viimane valituse istumine? 13. marshall mannerheim 14. juhtis eesti litimist nsvlga - Andrei ždanov 15. us vägede juht - Eisenhower 16. mis konverents? - jalta 17. sinimägedel 18. saksamaa alistumine 20- hiroshima 21. orzel 22.auschwitzi 23. vares - nukuvalitsuse juht 24. maginot kaitseliin prantsusmaal? 25. stalingrad 26. milline sundmus 1941.aastal. - pearl harbour
Sisukord Poliitiline süsteem ................................................................................................................................. 4 President............................................................................................................................................. 4 Parlament............................................................................................................................................ 5 Poliitilised parteid............................................................................................................................... 6 Valitsus............................................................................................................................................... 6 Kreeka suhted Eestiga........................
eluaastast valimisõigus 22 eluaastast proportsionaalsel isikuvalimised alusel parteide nimekirjade vahel Valitsus Vastutas riigikogu Eesotsas peaminister, Juhtis peaminister, kelle määras ees, juhtis kes pidi omama nii president. Presidendi usaldus oli riigivanem, kes riigikogu ja riigipea määrav kui parlament avaldas täitis ka peaministri usaldust valitsusele umbusaldust otsustas ülesandeid president Rahva Rahvas teostas Kärbiti oluliselt, Rahvalt võeti rahvaalgatusõigus, võimalus võimu kolmel praktiliselt ei valimisõigus 20lt 22le. Oluliselt osaleda moel: *riigikogu saadudki võimust osa kärbiti kodanikuõigusi ja
Avinurme Gümnaasium Referaat Suurbritannia Andres Oja Juhendaja: Ene Lüüs Avinurme 2010 Lipp ja vapp Suurbritannia lipp ehk Union Jack on Suurbritannia riigilipp ja endise Briti impeeriumi lipp. Lipu praegune kujundus pärineb 1801. aastast. Lipp on saadud Inglismaa, Sotimaa ja Põhja-Iirimaa lippude kombineerimisel. Suurbritannia vapil on esindatud Ühendkuningriigi erinevad osad. Vapikilbi esimesel ja neljandal väljal asuvad Inglismaa kolm leopardi. Teisel väljal on Soti lõvi ja kolmandal väljal Iirimaa harf. Vasakult toetab vapikilpi krooniga inglise lõvi ja paremalt soti ükssarvik
Rahvusvaheline koostöö ja vajadused selle arendamiseks. Globaliseerumine, selle peamised tunnused, arenguetapid. Globaliseerumisega seotud riskid. Eesti rollid ja võimalused rahvusvahelises koostöös. Globaliseerumine ehk üleilmastumine on ühiskonnas ja maailma majanduses toimuvad muutused, mis on põhjustatud üha kasvavast rahvusvahelisest kaubandusest ja üha tihenevast üleilmsest kultuurivahetusest ning mis seisneb kultuuride, ökosüsteemide ja väärtuste ühtlustumises (segunemises), ruumilise mitmekesisuse kahanemises, kaugkommunikatsiooni osatähtsuse olulises suurenemises. Majanduse kontekstis seostatakse seda mõistet eelkõige vabakaubandusest tulenevate nähtustega. Globaliseerumise tõukejõuks on muutused tehnoloogias, eelkõige transpordi ja kommunikatsiooni areng ning energia odavnemine, mille tulemusena on väidetavalt tekkimas globaalne küla. Globaliseerumist seostatakse paljude nähtustega, milledest enamik on alguse saanud pärast Teist maailmasõda. Nend
*Pinnaehituse põhijooned tulenevad tema asendist ( paikneb Fennoskandi kilbil ) ja kvaternaarsest jäätumisest *Kõige saarerikkam meri on Saaristomeri. Soome Vabariigi kõrgeim punkt- Halti tipp(1 328m) asub Enontekiö loodeosas. *Ahvenamaa saared kuuluvad küll Soome koosseisu kuid neil on laialdane autonoomia 2.Pinnavormid, siseveed. Mered. Loodus. *Tuhande järve maana: seal on 187 888 järve (pindalaga üle 500 m²) ja 179 584 saart *Madal riik,maapind tõuseb kirde ja põhja suunas ning ulatub harva üle 200 m üle merepinna. *Kõrgeim punkt on Skandinaavia mäestikus asuv Haltiatunturi ehk lühidalt Halti mägi * Kui mitte arvestada edelaosa mõningaid tammikuid ja põhjaosa tundrapaljandikke, kuulub soome Põhja okasmetsavööndisse. Metsad võtavad enda alla ligi 70 % riigi territooriumist. Pinnamoe on kujundanud mandrijäätumised, nagu enamikes Põhja- Euroopa (kaasa arvatud ka Eestis) riikides
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
