Miks karta ja mida karta? Karta raamatu lugemisel usklikuks muutuda? Karta et need tõed hakkavad kummitama? Karta avastada midagi, mis pole oodatud...nii olen jätnud hirmu pärast lugemata pooled raamatud. Inimesed, kes usust ja selle põhimõtetest suurt midagi ei tea muutuvad tihti skeptiliseks ja sarkastiliseks, kaheldes kõiges. Kaheldes selles, et kuidas siis ikkagi on/oli võimalik kirja panna kellegi elulugu ja õpetusi tehes seda tagant järele... Neil on õigus aga kristlus on usk ja usk põhinebki ainult uskumisel. Seda on sellest arusaamiseks kõige rohkem vaja. Vaidlejaid ja uskumatuid leidub ka siis, kui asja on oma uskumatu silmaga ka ise pealt nähtud. Alati saab vastu väita ja protesteerida. Mina ei tea, kas ma usun aga kui ma tunnen sellist põhjendamata hirmu, siis ilmselt ükskõikne ma ei ole. Kust on kristlus üldse alguse saanud? Kristlus oli algselt judaismi usulahk, mis esimeste sajandite jooksul pKr kasvas
'' (http://www.vaimumaailm.ee/viewtopic.php? t=5491&start=0&postdays=0&postorder=asc&highlight=&sid=a30d03bebd183886344 6c85f23e7cea2) Niimoodi kommenteerib MVO liige teemat ,,Satanism versus ateism". Selles samas foorumis kõneleb keegi Nightknight järgmiselt: ''Yks ateist ytles et satanistid kaa usuvad jumalasse.'' Mis siis on tegelikult õige? Paljud meie seast usuvad, et ateism ja satanism on samad, kumbki ju ei usu jumalasse ja mõlemal on olemas vabadus teha, mida hing soovib. Sellegipoolest ei ole tegelikult tegu sama asjaga. Ateisti jaoks ei eksisteeri mingit religioosset maailma. Satanist on aga inimene, kes järgib satanismi kui religiooni ja maailmavaadet. Satanist ei ole Jumala suhtes eitaval positsioonil, nagu on seda ateist. MVO on kirjutanud: ''..on oma elu pannud keerlema iseenda isiku ümber, sellal kui ateist ei omista inimeseks olemisele mingisugust sügavamat tähendust. Ateisti jaoks on religioon ja usk täiesti absurdsed
eitavad ning tunnistada ei taha. Sir Alister Hardy öelnud, et inimene on "religioosne loom", sama mõtet toetab ka David Hay, kes ütles: "Spirituaalsus on inimesele kaasasündinud loomuomadus." Tõepoolest, meil ei õnnestu leida ühtegi kultuuri, kus ei eksisteeriks mõnda usundit. Ei erine selle poolest Eestigi. Minnes indiviidi tasemele on keeruline leida ka persooni, kel puuduvad mingisugusest uskumusest mõjutatud maailmavaatelised tõekspidamised. Eesti ühiskond on kristlik ning kristlus juhib meid, meie mõtteid, suhtumisi ja tegemisi igal sammul, hoolimata asjaolust, et suur osa eestlasi end ateistideks peavad. Toon esile mõned mõjutused: Ajalugu. 12. sajandi keskpaigast alates suurenes ristirüütlite huvi Baltimaade, sealhulgas ka Eesti vastu. Ehkki huvi tekkis suurema võimu omamise soovist ning majanduslikel eesmärkidel, võeti ettekäändeks usu levitamine, mida siinmail kohe agaralt ka tegema
Karl Marx (Saksa Ideoloogia)- ,,Usk on oopium rahvale"- kristlik jumalakujutis on väljamõeldis aga lisab mõõtme, et see pole välja mõeldud lohutamiseks vaid ideoloogiliseks konstruktsiooniks, mille abil hoiavad valitsevad klassid valitsetavaid klasse kontrolli all. F. Nietzsche (1882- Rõõmus teadus)- Jumal on surnud, see on sõnum millega tänapäeva inimene elama peab. Sellest lähtudes jälle oma mõte leida. Freud (1927- Ühe illusiooni tulevik)- kristlus määratletud sarnaselt Nietzschele- kristlik religioon pole midagi muus kui neuroos- kollektiivne vaimuhaigus millest tuleks ravida. Kristlik positsioon I- jumal on olemas, on alati leitud et jumala olemasolu pole raske tõestada: · Ontoloogiline tõestus Anselm Cantenbury'st: 1. Mul on idee täiuslikust olendist- seda pole raske omaks võtma, sest kõik oleme võimelised mõtlema olendist, kes on ÜLI. 2
(tõlgendamine?). Religioonisotsioloogia uurib religioosse reaalsuse loomist. New age kui subkultuur. Millega tegeleb religioonisotsioloogia? - Kes usuvad, mida ja kuidas usuvad, millistes oludes usuvad, kuidas uskumused muutuvad kultuurilise miljöö osaks, kuidas interpreteeritakse inimeste kogemusi ja millised võivad olla mingite uskumuste pooldamise tagajärjed. (Eksamiküsimused: 1. Millist tüüpi religioonidefinitsioone religioonisotsioloogias kohtab? 2. Mida religioonisotsioloogia uurib?) Religioonisotsioloogia kujunemine Varased sotsioloogid tegelesid palju religiooniga. Sotsioloogia sünd - ühiskondliku arengu tulemus. Kristliku maailmaseletuse kõrvale tekkisid alternatiivsed seletused; kui kristlikku (praktikat jm) alates 19. sajandist enam iseenesestmõistetavaks ei peetud, hakati uurima-vaatlema religiooni kui inimtegevust, inimeste poolt loodut
See võimas jõud, mis läbib ja tasakaalustab universumit, on liialt umbisikuline ja objektiivne, et hoolida meie väiksel planeedil elavate luust ja lihast olendite muredest ja rõõmudest. Igaüks, kes peab Saatanat kurjuseks peaks mõtlema kõigile neile meestele, naistele, lastele ja loomadele, kes on surnud, sest selline oli Jumala tahe. Kindlasti sooviks enneaegselt elust lahkunut leinavad omaksed, et nende armastatud pereliige oleks elavana nendega koos, mitte surnuna Jumala kätes. Sellegipoolest lohutab kirikuõpetaja neid sõnadega ,,selline oli Jumala tahtmine, mu poeg" või ,,ta on nüüd Jumala kätes, mu poeg". Sellised fraasid on usklikele heaks põhjuseks andestamiseks Jumalale tema halastamatus. Kuid kui Jumal omab täielikku kontrolli kõige üle ning on niivõrd hea, kui arvatakse, siis miks lubab ta sellistel asjadel juhtuda? Liialt kaua on religiooni teenrid põgenenud oma piiblitesse ja seaduseraamatutesse,
3) kaotab enamiku silmis maine (on häbiväärne pidada raha sõpradest tähtsamaks) Tähendus: enamiku arvates on elav inimene (sõber) tähtsam kui surnud asi (raha) Sokrates: hoolida parimate arvamusest: enamik ei muuda “kedagi ei arukaks ega arutuks”, vaid teeb “huupi, mis ette juhtub”. 8) Sokratese vastuväited Kritonile (argumentatsioon esitada võimalikult lühidalt, kuid sisulises mõttes täielikult) Ei tohiks hoolida enamiku inimeste arvamusest (kasulikke arvamusi peab austama, kahjulikke aga mitte; „Niisiis, mu armas sõber, ei pea me nii palju muretsema mitte selle pärast, mida enamik meist räägib, vaid selle pärast, mida ütleb asjatundja õigluse ja ebaõigluse alal, tema üksi ja ühtlasi tõde ise.“) Ei oleks õiglane, kui ta lahkuks vanglast ilma ateenlaste loata. Peaasi tema arust oli mitte toimida ebaõiglaselt. (Põgenedes näitaks ta, et väljakuulutatud kohtuotsusel
millest sõltub inimese tahe, sest muidu oleks inimeste vabadus vastuolus ja takistuseks Jumala kõikvõimsusele ja vabadusele. Selleks (käesoleva küsimuse jaoks) piisab loomupärasest vabadusest, mida üksi saab õigustatult nimetada vabaduseks. /…/ Kuidas mõõta alamate vabadust. Tulles nüüd alama tõelise vabaduse üksikasjade juurde ehk teisiti öeldes, küsides mis on see, mille tegemisest, kuigi seda käsib suverään, võib alam ilma ebaõigluseta sellegipoolest keelduda, peame silmas pidama õigusi, millest me loobume, kui me asutame riigi või millist
laeng hakkab lõppema, tõttavad teised talle appi. Nad lihtsalt "teavad", et tervik saab eksisteerida ainult vastastikuse koostöö tulemusena, kus kõik indiviidid panustavad ühtse terviku säilimise nimel. Millest tunnevad inimesed töökohtadel kõige enim puudust? 1 IGAÜKS SOOVIB TUNNUSTUST Tsiteerin raamatust ,, Kallista oma töökaaslasi " lõigu, mis on hea näide tunnustuse tähtsusest. ,, Olin sellega varemgi kokku puutunud, kuid sellegipoolest vapustas see mind tõtt-öelda lõi see suisa jalad alt! Mõne aja eest, pärast mitmeaastast T-särkide ja lipsude müümist ühes teises tuntud kaubamajas New Yorgis, tuli meie juurde Connecticuti rõivakauplusesse tööle üks imeline naine. Oma eelmises töökohas oli ta kõikide määratluse järgi tõeline superstaar. Ta tegi kõvasti tööd, tehes ilma igasuguse hädaldamisega lõputult ületunde. Kliendid imetlesid teda. Ta teenis head palka. Talle tehtud lisasoodustused olid helded.
Tallinna Saksa Gümnaasium Homoabielude seadustamine Eestis Uurimistöö Koostajad: Henry Tõnnis 11b Karl-Kristjan Veskus 11a Juhendaja: Kaarel Rundu Tallinn 2011 The legalization of gay marriage in Estonia Author: Henry Tõnnis and Karl-Kristjan Veskus Summary The aim of this research is to get the opinion of Estonian youngsters, aged 14-21, about the legalization of gay marriages in Estonia. We chose this topic because it is on the media everywhere and we think that the opinion of young people is equal to the opinion of every other person. With our
Tallinna Ülikool Haapsalu Kolledz Tervisejuhi eriala Anna-Liisa Vainu Filosoofia Kodutöö Haapsalu 2009 Albert Camus " Sisyphose müüt " Absurd ja enesetapp. Filosoofias peetakse kõige tähtsamaks küsimuseks enesetappu. Enesetapp pesitseb meis endis nii kaua, kuni ühel päeval me end ära tapame. Põhjusi võib olla mitmeid. Kui hakata mõtlema, mis võinuks olla põhjus, miks enesetapp meieni jõudis, võime mõelda seda terve oma elu, kuid põhjust me ei suuda leida. See, mis on elu eesmärk, sobib suurepäraselt ka surma eesmärgiks. Enamus meist tõukab enesetapuni mõni kriis või sündmus era või pereelus. Samuti võib süüdlaseks olla ka mõne tuttava südametu käitumine või ütlemine, mis mõjutab meie otsust elule. See, kes enesetapuni jõudis, on tema ülestunnistus elule, et ta ei saanud hakkama. Talle oli antud kõige suurem kingitus universumis elada, kuid ta ei saanud sellega hakkama ja tappis e
küsimuse juurde mida elu tähendab ja miks see oluline on. 2.2. Kierkegaard usu ja kristluse kohta Üks peamisi mõisteid, mida Kierkegaard kasutab rääkides kristlusest ja usust, on ,,usuhüpe" või teisisõnu ,,hüpe usku". Teisisõnu, Kierkegaard rõhutab mõtet et usk Jumalasse ei ole ja ei peakski olema mõistuspärane seles mõttes et ei ole võimalik kuidagi veenvalt tõestada et Jumal on olemas või et kristlus on õige. Kierkegaard ründas selleaegses protestantlikus ühiskonnas levinud uskumist et kristlaseks saamiseks tuleb vastu võtta teatud hulk ratsionaalseid tõendeid kristluse paikapidamise kohta. Kierkegaardi jaoks oli see silmakirjalikkus. Samuti ei ole ta nõus väitega justkuid oleks Kristuse sõnad ainult kogum seosetuid mõistujutte ebaselgete tähendustega ja mis ei sobi ühtsesse süsteemi. Isegi imed nagu vee veiniks muutmine või
minus kõigepealt üksikisiku..., ta aitab mind samamoodi nagu arst, kes surmab oma rohtudega patsiendi ja teeb sellega ka palaviku lõpu.''(Saarinen 1985) Kierkegaardi igasugune kõikehõlmav mõttesüsteem lähtub lõpptulemusest, tema finaliteet välistab eksistentsile olulise avatuse. Süsteem võib hõlmata vaid juba läbielatud ja kogetud, valmis fikseeritud eksistentsi, see võib käsitleda vaid möödunut. Kuid mineviku eksisteerivat üksikisikut ei ole ta kohtab oleviku siin ja just nüüd; tulevik sööstab kogu aeg tema suunas ja eksistents koosnebki sellest. (Saarinen 1985) Kierkegaardi eksistentsifilosoofia põhiküsimused: · Mil määral on inimene subjekt? · Mil määral on inimene muutumise, kellekski saamise olukorras? · Mil määral on inimene üksikisik, mil määral ta on tema ise? · Mil määral on inimene olemas? Ta ei küsi, mis on olemas ta ei loo traditsioonilist ontoloogiat. Ta ei küsi, kust me
Ateismist Eestis http://www.kirikiri.ee/article.php3?id_article=92 Atko Remmel 1 Käesolev artikkel kontsentreerub peamiselt ateismi ajaloole Eestis, ent püüab spekuleerida ka ateismi koha üle Eesti kultuuris. Enamiku uurijate käsitluses periodiseeritakse ateismi Eestis poliitiliste sündmuste kaudu: Ateismi levik XX sajandi alguses (kuni EWni) Ateismi areng EW ajal Ateism nõukogude võimu perioodil 1940-1941 võitleva ateismi esmatutvustamine Eestis 1945-1956 - vaikne aeg, mil toimus ateismipropaganda peamiselt loengute ja trükiste abil 1957-64 - aktiivse usuvastase kampaania periood, mille algustähtajaks on esimeste uute tavandite - noortepäevade - esmatutvustamine. Selle ja järgneva jaotuse piirid on mõnevõrra ebaselged ja tinglikud. Ehkki otsused intensiivistada ateistlikku tegevust võeti vastu juba 1954. aastal, algas aktiivne võitlus alles 1959. aastal. Aastad 1954-1958 ongi üleminekuperioodiks, kus eelnevate võitlusmeetodite kõrvale otsiti uusi. 196
religioon, eetika ja filosoofia. Me ei pääse ka ajaloost, sest võimatu on mõista ning hinnata oma kohta, kui ei ole teada, mis oli enne meid. Kontekst on vajalik. Suuremas ja isiklikumas plaanis vajavad vastust küsimused, mida saab anda lähtudes inimteadvusest, mitte aga uuritavast maailmast väljaspool meid. Nii seisame ka täna kõik küsimuse ees: ,,Kas kõike, mida on võimalik teha, ka peaks tegema?" Seda küsimust on eneselt sunnitud küsima lisaks nanotehnoloogia ning geneetika esindajatele ka poliitikud ning majandusteadlased. Väiksemas mastaabis aga tegeleme selliste valikutega igapäevaselt kõik. Eetikat ei ole kuidagi võimalik välja jätta, küsimus on lihtsalt selles, millist eetikat otsustame rakendada. Nii jõuame päris kiiresti küsimusteni heast ning kurjast, eetiliste 5 normatiivide juurde üldisemas plaanis ning kristlikus mõtteloos Jumala kui eetika kehtestaja
Tooge näiteid. Koopaiidoli kohaselt elavad inimesed justkui koopas, mis kõike neid ümbritsevat moonutab. Koopa all pidas Bacon silmas inimese kasvatusviise, käitumis- ja elamismalle ning isegi juhuslikke sündmusi. Näiteks inimesed, kes sõitsid autos lahtise turvavööga ja tegid läbi avarii hakkavad sellest sündmusest alates vööd kandma – õnnetus muutis neid. Kui usklikus perekonnas kasvab laps üles, siis on ta suure tõenäosusega usklik, kuna teda on väiksest peale usklikuks kasvatatud. Tal pole tekkinud tõsist võimalust teistsuguse maailmapildiga kokku puutuda. 33. Selgitage, milles seisnevad Francis Baconi seisukohalt turuiidolid. Tooge näiteid. Turuiidolid seisnevad selles, et inimesed kasutavad sõnu ja väljendeid, mille tähendust nad ei tea või millel see üldse puudub. Näiteks sobib minu arust võõrkeelsete sõnade, eriti roppuste kasutamine ja mugandamine eestikeelsesse kõnepruuki
Tooge näiteid. Koopaiidoli kohaselt elavad inimesed justkui koopas, mis kõike neid ümbritsevat moonutab. Koopa all pidas Bacon silmas inimese kasvatusviise, käitumis- ja elamismalle ning isegi juhuslikke sündmusi. Näiteks inimesed, kes sõitsid autos lahtise turvavööga ja tegid läbi avarii hakkavad sellest sündmusest alates vööd kandma õnnetus muutis neid. Kui usklikus perekonnas kasvab laps üles, siis on ta suure tõenäosusega usklik, kuna teda on väiksest peale usklikuks kasvatatud. Tal pole tekkinud tõsist võimalust teistsuguse maailmapildiga kokku puutuda. 33. Selgitage, milles seisnevad Francis Baconi seisukohalt turuiidolid. Tooge näiteid. Turuiidolid seisnevad selles, et inimesed kasutavad sõnu ja väljendeid, mille tähendust nad ei tea või millel see üldse puudub. Näiteks sobib minu arust võõrkeelsete sõnade, eriti roppuste kasutamine ja mugandamine eestikeelsesse kõnepruuki
Ainus põhjus, miks keegi sind vihkab, on see, et nad tahaksid olla nagu sina. Maailmas on vähemalt kaks inimest, kes sureksid sinu eest. Mõne jaoks olete kogu maailm. Keegi, kelle olemasolu sa isegi ei tea, armastab sind. Isegi kui sa teeksid tõesti suure vea, tuleneb sellest alati midagi head. Kui sul on tunne, et maailm on pööranud sulle selja, vaata edasi. Pea alati meeles tervitused, mis sa saad. Unusta vastulöök, märkused. Öeldakse, et HEADEL SÕPRADEL võib olla aegu, kui nad ei räägi omavahel. Siiski, sõprussuhe ei unune ealeski. Kohtudes on need sõbrad nagu oleks näinud viimati eile, hoolimata sellest, kui kaua pole näinud või kui kaugel nad teineteisest elavad. Kui oled nii õnnelik, et sul on vähemalt üks selline sõber, pane see oma seinale. Nad teavad keda mõtled. SADA MÕTET TEELE KAASA Võimatu on olla noor ja vanadega mitte vaielda. Üks ema võib saavutada rohkem kui sada õpetajat. Hari ennast ise ja püüa sellega ,mis sa oled ,tei
Kirjas LXXIV väidab, et targa inimese teod on enesega kooskõlas ja sobivuses. Ta on harjunud ning rahulik mõeldes enda surmale, sest see tuleb ju paratamatult, seetõttu ei suhtu ta traagiliselt ka teiste surma. Lähedaste surma taludes on tema hingeseisund sama, mis enda surma oodates, sest ta valitseb ennast ning näeb maailma üldisemalt. Mina arvan, et lähedase kaotus mõjutab ja masendab igat inimest, samas ei oska ma öelda, kas Seneca poolt esitatud väited on õiged või mitte. Arvamusi on väga palju, kindlasti olid Seneca põhjendused tema jaoks tõde. Kindlasti oleks mentaalselt kergem ning lihtsam minna eluga edasi, kuid arvan, et mitte midagi tunda ning ükskõikseks lähedase inimese kaotuse korral jääda pole võimalik. Seneca ei mõista hukka igasuguse kaasaelamise ning leina lapse kaotuse puhul, pigem väidab ta, et seda tuleb teha mõistusega, tasakaalukalt ning enesele kindlaks jäädes, mitte liiale minnes, ei tohi lasta segada sellel oma elu. 36
Ilias: Trooja sõda Stelio Martelli I laul Juba üheksa aastat käib sõda Trooja linna all. Juba üheksa aastat peavad kreeklased ja troojalased omavahel verist võitlust ning ei üks ega teine saa vastase üle otsustavat ülekaalu. Juba üheksa aastat järjest surrakse tapluses. Parajasti on vaherahu, aga kreeklasi sureb ikkagi. Neid tapab saladuslik haigus, mille vastu ei ole mingit rohtu. See on selge märk Zeusi poja Apolloni vihast. Millest niisugune raev? ,,Miks?" küsib kõige tugevam võitlejaist, mürmidoonide kuningas Achilleus. ,,Kalchas, sa oled preester ja ennustaja, seleta, millest see on. Miks kannab Apollon meie peale viha! Millega oleme teda solvanud?" Kreeka vanemate koosoleku üle laskub vaikus, siis aga ütleb Kalchas tõsisel ilmel, kulm kipras: ,,Apollon tahab karistada ühte meie seast, kes peab orjatarina enda käes raevunud jumala soosiku, preester Chrysese tütart Chryseist. Mäletate, Chryes käis siin ja palus tütre vabastamist, aga sellest keelduti jä
- Mida tähendab mõiste sõna ,,tõene" - Sellest, mida tähendab omada tõe mõistet 34. Mis on ,,tõe kandjad"? Tõesust omistatakse eelkõige keelelistele ühikutele. Et keeleväliste asjadega (majad,kivid) seoses saaks tõest rääkida, tuleb nende asjade kohta midagi väita. ,,tegelikult on tõed ja väärused arvamuste ja väidete omadused, ja seepärast ei saaks puhtalt materiaalne maailma just sellepärast, et ta ei sisaldaks ei arvamusi ega väiteid sisaldada ka mitte mingit tõde ega väärtust." Bertrand Russell (1994) 35. Tõe täpsustused ja erandid 1 Tõesust ei omistata mitte kõikidele keelelistele ühikutele: - ,,kõik tudengid peavad tarbima kanepit!" (käsk) - ,,kui vanalt tuleks alustada seksuaaleluga?" (küsimus) - ,,elagu tudengite sügispäevad!" (hüüatus) Käsud, küsimused ja hüüatused võivad olla rumalad, vaimukad, tobedad, kohatud jms ent mitte tõesed/väärad. 36
Kuradi mitu nägu Kurat eksisteerib inimeste mõttemaailmas enamasti kõige kurja võrdkujuna. Tema süüd nähakse tihti paljudes inimkonna hädades. Ometi võib Johann Wolfgang Goethe teosest "Faust" ja Mihhail Bulgakovi romaanist "Meister ja Margarita" leida mõtteid, mis ei toeta täiesti negatiivset üldpilti saatanast. Kes on kurat, kui ta üldse eksisteerib? Millisena näevad Bulgakov ja Goethe tema olemust? Ateistid väidavad, et jumalaid ega kuradeid pole olemas. Teatud mõttes võib nende arvamust õigeks pidada, sest vaevalt eksisteerivad põrgu ja taevariik käegakatsutaval kujul. Inimkonna jaoks osutub tegelikult olevaks kõik, mille eksistents leiab uskujaid. Bulgakov avaldab mõtte, mille kohaselt igaühele mõistetakse tema usu järgi, sest ükski teooria polevat rohkem väärt kui mõne teine. Uskudes vaid antud reaalsuse olemasolusse, muudame surmajärgse elu enda jaoks kindlalt võimatuks. Seega eeldan meeleldi, et eksisteerib mingi kõrgem ühendus oma jum
MEDITATSIOONID ESIMESEST FILOSOOFIAST , kus tõestatakse Jumala olemasolu ning erinevus inimese hinge ja keha vahel René Descartes Tõlkinud Andres Luure ESIMENE MEDITATSIOON Arvamustest, mida saab kahtluse alla seada. Märkasin juba mitu aastat tagasi, kui palju eksiarvamusi ma olen nooruses tõe pähe omaks võtnud ja kui kahtlane on kõik, mis ma nende peale hiljem olen ehitanud, ning taipasin, et kui ma tahan teadustes lõpuks midagi kindlat ja püsivat paika saada, pean ma järelikult kord elus kõik maatasa tegema. et hakata uuesti peale esimestest alustest; aga see töö tundus tohutu, ja ma ootasin, et jõuaks kätte sedavõrd küps iga, et pole enam tulemas paremat aega teaduste kallale asumis
pead, las kõik läheb isevoolu, aga meie usume sellesse, et keegi on parem kui meie, palju ettevalmistunum ja teeb kõik meie eest ära. Milleks töötada kui võib mitte töötada? 14 A: See pole päris nii. Me ei tea neist asjust. Oleme midagi kuulnud kuid keegi ei usu, sest neid ei saa näidata. D: Saab ikka. Ainult igaüks peab seda kiirgama seestpoolt ja mitte kuulama, mida räägivad teised. Maalased õpetavad end järgima mõisteid, arvamusi või infot, mis on esitletud teiste poolt. Oleme endale öelnud, et me sünnime, elame ja sureme. Miks? Kes on nii otsustanud? A: Jumal. D: Ei. Meie oleme otsustanud. Oleme loonud Maatriksisse mõttevormi-energia, mille- ga oleme muidugi ise end sidunud, seda enam, et seome sellega lapsi, selgitades neile kõike teaduslikult. Oleme end programmeerinud. Aga ütle, et sa ei taha sellega ühi- neda, et ei võta seda vastu, et ei taha olla osa sellest grupist, et tahad midagi muud.
..see maailm, kuhu me oleme paisatud tundub meile võõras, ebakohane vastuolus meie endiga. Camus : omandame elamise harjumise enne kui mõtlemise harjumuse. Heidegger: inimene on Dasein (kohalolu). Dasein on maailmas olemine, inimese kõige sügavam, fundamentaalsem tunnusmärk eksistentsiaal. Filosoofia algab eksistentsiaalsest situatsioonist, inimese eksistentsiaalse situatsiooni lahti mõtestamisest. Inimene on alati sunnitud küsima, et miks ma olen, mis ma siin teen? 5.Milline on postmodernistlik kriitika filosoofia essentsialistliku määratluse kohta? Kas selline filosoofiline praktika kus luuakse tekste ei ole lihsalt tegevus, millest on vaimustunud inimesed kes selliste tekstidega tuttavad on. Inimloovuse kohta üldkehtivat tõde ei ole. Kas filosoofial on mingi igavene, ajatu loomus. Olemus, mis teeb ühe tegevuse sõnaliseks. Tekib küsimus kas on olemas normatiiv etalon kuju
Desmond Morris (2002) on välja pakkunud järgmise jaotuse: 1. Kaitsvad liigutused. Näiteks kui me ei taha kuulata, siis surume käed kõrvadele; kui me ei taha näha, siis katame silmad; kui me ei taha tunda lõhna, siis hoiame nina kinni; kui me ei taha rääkida, katame suu. 2. Korrastamisliigutused. Näiteks juuste kammimine ja katsumine. Osaliselt võivad need liigutused olla seotud närvilisusega, sageli aga enda kaunistamisega. Naisel, kes kohtab talle meeldivat meest, käib käsi kergelt juustest läbi. Inimesed, kes tahavad luua uusi suhteid, pööravad oma välimusele ja enda kaunistamisele enam tähelepanu kui need, kel juba on püsisuhe. 3. Konkreetset tähendust omavad žestid. Siia alla kuuluvad žestid, mida tehes me oma keha puudutame. Naiteks laste mängudest tuttav nipitiri (kui pöial pannakse ninale ning lehvitatakse
alusel, mida peetakse õigeks. Üldine tahe on hääletada selle poolt, mis on teie arvates moraalselt õige tulemus või ühine hüve, tähendab hääletada vastavalt oma arusaamale üldisest tahtest. 5. Selgitage demokraatia ja vabaduse vahekorda! 6. Selgitage vähemalt kahte asjaolu demokraatia kasuks! Strateegiline asjaolu: Võrreldes teiste valitsusvormidega võtab demokraatia arvesse kõige suurema hulga inimeste õigusi, arvamusi, huvisid. Episteemiline asjaolu: Kuna otsustamisse on kaasatud suur hulk inimesi, on loogiline, et otsus tuleb paikapidavam ja pädevam. Moraal-psühholoogiline asjaolu: Demokraatia innustab inimesi hoolikamalt oa seisukohtadele mõtlema. 7. Esitage vähemasti kaks kaalutlust osalusdemokraatia vastu! Osalusdemokraatia huvides on iga olulise poliitilise küsimuse üle arutlemine nii, et kaasatud on võimalikult paljud
SISSEJUHATUS FILOSOOFIASSE kodused tööd 1. loeng 1. Milliseid teadmise tüüpe on olemas? Millise teadmise tüübi kohta käib sofia – tarkus, mis sisaldub sõnas filosoofia? 2. Milline on klassikaline ettekujutus teadmise tüübist, mida kutsutakse tarkuseks? 3. Kuidas filosoofiaga alustada? Milliste filosoofide seisukohta selles küsimuses te teate? 4. Mis on eksistentsiaalne situatsioon ja millised filosoofid seda määratlevad? 5. Milline on postmodernistlik kriitika filosoofia essentsialistliku määratluse kohta? 6. Milles seisneb filosoofia elitaarsuse probleem? Milline on teie seisukoht selles küsimuses? 1. Aristotelese jaotuse järgi teatakse kolme tüüpi teadmisi: Loov teadmine – Inimese igapäevaelus kõige sagemini esinev teadmise tüüp, mis tegelikult ei kuulu filosoofia alla. Teadmine vastamaks küsimusele „Kuidas teha?“, oskusteave saavutamaks soovitud lõppeesmärki, olles
olems, pean neid mingil viisil tajuma. Eksisteerib subjekt hing ja objektid kõik ideed. David Hume kogemus on kõigi teadmiste allikas. Teadvusele vahetult ilmnev ta enda tegevus ja muljed on teadmiste suhtes prioriteetsed. Muljed on fundamentaalsemad meie teadvuse vahetud kujutlused, aistingud ja immanentsed tähelepanekud meie oma meele tegevusest. Kõik meie ideed on muljete koopiad. Kui tekib küsimus, kas mõnel ideel on tähendus või mitte, peame küsima: millisest muljest see väidetav idee on tekkinud? Rene Descartes Cogito, ergo sum. II meditatsioon. René Descartes kui ratsionalist cogito ergo sum. Descartes on küps sõnastama läänemaise filosoofia kuulsaimat üksikut ideed. Ükskõik kui kaval jumalike võimetega varustatud paha vaim ka poleks, ta saab mind eksitada vaid siis, kui mina olen olemas. Ekslikud kujutlused saab sünnitada ainult siis, kui ma olen olemas mõtleva olendina. Cogito ergo sum- mõtlen, järelikult
siiski mõlemad midagi juurde. Ei ole õigeid ja valesid valikuid. On lihtsalt erinevad tagajärjed Pea meeles, et parim suhe on see, kui armastus kahe inimese vahel on suurem kui ühe vajadus teise järele. Armasta sügavalt ja kirglikult. Sa võid haiget saada, aga see on siiski üks viis, et elada täiuslikult. Headest asjadest tuleb mõelda sellepärast, et mitte mõelda halbadest asjadest. Kui te jumalaga räägite, olete te usklik, kui jumal teiega, siis olete hull. Pole mõtet ühe mehe pärast surra - võib juhtuda, et tahad mõne teise pärast veel elada. Me sureme ja meist ei jää mitte miskit järele. Inimesed on lollid tehes vigu, mina olin loll leides Sinu . Tarkus on nagu jõgi - mida sügavam ta on, seda vähem häält ta teeb. Elus on ühed, kes võidavad ja teised, kes kaotavad, kuid kui tunned, et sina oled kaotamas, proovi teha kõik, et vastane viiki paluks
390. Armastus on... õis, nii habras, et puudutus võib teda vigastada ja nii tugev, et miski ei suuda takistada teda kasvamast. 391. Üritada unustada kedagi keda sa armastad on sama, mis üritada mäletada kedagi keda sa iial kohanud pole. 392. Elu.. see on nagu pikk koridor - Vahel on seal hele, lausa päikseline, see on see pool kus on meiega õnn, naer ja rõõm, kuid koridoris on ka tumedamaid kohti mis varjutavad seda päikselisust, need on kohad, mis üritavad meilt röövida seda positiivsust, naeru ja õnne. 393. Kuid meie enda valik on, kas me tahame kõndida kogu selle koridori läbi tumedamates kohtades või rohkem kekselda heledates kohtades.... 394. Aeg on täis valusaid pisaraid ja andeksandmatuid pettumusi, kuid on ka täis hetki, mis iial ei unune ja säravad aastate pärast ning hüüavad tasa... oli kord... Armastada tähendab riskida jääda vastuarmastuseta. Loota tähendab riskida pettumisega
Sissejuhatus filosoofiasse 1. Loeng Kursuse kirjelduse juurde tulevad slaidid! Järgmiseks korraks: Albert Camus, Sisyphose müüt, peatükid ,,absurd ja enesetapp" ja ,,absurdi müüdid" [email protected] Tõnu Viigi e-maili aadress http://www.tlu.ee/?LangID=1&CatID=2445 kõik, mis vajalik! EKSAM: 15. Jaanuar/22. Jaanuar! Kell 12.00 18.00(grupid) K-311 1. Loeng: Filosoofiline antropoloogia Kes on inimene? 1.Etoloogiline(teadus loomadest, nende käitumisviisidest) mõtteviis/strateegia inimest võrreldakse teiste loomadega. Mõtlev loom homo sapiens; keel kui informatsiooniedastusvahend. Filosoofid nii ei arva, tunnevad, et midagi olulist jääb puudu! Oluline on mis? Kes? 2. Eksistentsialistlik mõtteviis/strateegia Martin Heidegger ,,Sein und Zeit"(olemine ja aeg) 1927 20.saj kõige enam tsiteeritud filosoofiline raamat inimene=Dasein(siinolemine) inimene on see, kes on kohal, kes on siin. Ta ei asu vaid ühel territooriumil, vaid proitseerib end kogu maailmale. Ol
* On osad autorid, kes on justkui korraga kristlased ja uus-platonistid ning neist kõige kuulsam on Boethius (480-525), kes ütleb et inimene on vaimu pime ehk inimese vaim on kehas ning keha juhib seda ning vaim on pimduses. Keskaja filosoofia * Keskaja filosoofia on nii oma suunitluselt kui oma esitajate poolest kristlik põhi teema on usu ja teadmiste vahekord. * Keskajal vahemikus 500-800 on nö pimeaeg, kus isegi vaimulikud ei oska enam lugeda. -) Kristlus hakkas väga levima aastal 33 ning hakkas tekkima olukord, kus linnades olid kristlased ning maal olid paganad (ladina keeles tähendas see maarahvast). * Keskaja filosoofias oli kaks suurt periood patristika (-325 ehk Nikaia kirikukogu & sealt edasi tuleb Augustiinuse patristika) & skolastika (jaguneb vara-, kesk- ja kõrgskolastikaks). -) Patristika on tegelikult paatrias ehk vara-isade õpetus. -) Skolastika on tegelikult vabaaja veetmine (rikaste vanemate lapsed, kes ei teinud tööd,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
