Eesti koht globaliseeruvas maailmas. Globaliseerumine toimub jõudsalt ja kõikjal. See hõlmab endast kultuuride väärtuste ühtlustumist ning muudab maailma justkui globaalseks külaks. Selle kõik on teinud võimalikuks maailmakaubanduse suurenemine, info kiire levik, rahvusvahelise suhtluse tihenemine, mille on toonud kaasa demokraatia levik maailmas jne. Minu arvates on Eesti koht globaliseeruvas maailmas täiesti olemas, tänu kiirele arengule ja avatusele uute asjadega kaasa minemisele, aga meie mõju ülemaailmastumisele või sellega kaasnevatele protsessidele on pea olematu, kuna meil pole vahendeid selle kiirendamiseks, nagu näiteks suurel hulgal maavarade olemasolu ja selle eksport. Kuigi ma usun, et oleme suurepäraseks eeskujuks teistele samal ajal NSV Liidu alt vabanenud riikidele. Kui mõelda Eesti kohale globaliseeruvas maailmas, siis peaksime mõtlema sellele, mis on need vahendid, mida saa...
Liis Liinev Eesti koht globaliseeruvas maailmas Tänapäeval on üleüldiseks tendentsiks globaliseerumine ehk üleilmastumine, mis aga suurendab majanduslikku, kultuurilist ja poliitilist sõltuvust teistest riikidest, seda nii Eestis kui ka üle Euroopa. Me asume nüüdseks teiste riikidega ühel pulgal ja meil on täita ühiskondlikus mõttes samad ülesanded nagu teistel Euroopa riikidel. Aga samas on Eesti noor ja vaene riik. Meie probleemid erinevad vanast Euroopast meie väiksuse ja vähese kogemuste pagasi tõttu, aga on ikkagi väga sarnased teiste väikeriikidega. Oleme alles sobitumas ülejäänud globaliseeruva maailmaga. Meie kultuuriruum on pikalt Nõukogude mõjusfääris olnud ja me pole saanud nii vabalt ülejäänud Euroopa riikidega suhelda, kui oleksime tahtnud. Ka majanduslikust aspektist vaadates pole meil pakkuda maai...
Eesti keskaja mõiste ja koht Eesti ajaloos: mõiste kasutuselevõtt, sünkroonsus LääneEuroopa keskajaga, side Eesti naaberaladega. Hinnang üldistele arengutele perioodi jooksul historiograafias. Eesti keskaeg 1500-1550. Mujal 500-1500 algas veidi hiljem, kui Lääne-Euroopas. Siis kui meil siin keskaeg algas, oli lääneeuroopas juba kõrgekeskaeg. Naaberalade, nt lätialadega on meil sarnane käsitlus. Allikad ja arhiivid. Põhilised allikapublikatsioonid: Liv-, Est- und Kurländisches Urkundenbuch, Acten und Rezesse der livländischen Ständetage. Saab paavstikuuria andmetest Vatikanis üht-teist. Lisaks sellele ka Saksa Ordu andmeid, aga nendega on ka probleem, sest kõik ei ole säilinud, üks moment jõudis see arhiiv Rootsi ja suuremas osas hävis kuningalossi tulekahjus. Mitte säilimise põhjus seiseb selles, et kui tuleb kuskil sõda, siis arhiiv on asi, mis esimeste seas likvideeritakse, kuna on sseda parem, mida vähem vaenalne meie kohta teab. ...
TIITELLEHT Sissejuhatus Eva Lootsaril on väga tähtis koht Eesti eelkoolipedagoogikas. Kogu elu õppides, õpetades ja juhendades, oli Eva Lootsar eeskujuks ja innustajaks paljudele oma õpilastele, töö- ja kutsekaaslastele Käesolevast referaadist saabki lugeda tema tähtsusest ja panusest Eesti koolieelse kasvatuse arengusse.Tema elu-ja töökäigust, pedagoogilistest põhimõtetest, veendumustest ning tema välja antud teoste 2 Elu- ja töökäik Eva Lootsar sündis 31. märtsil aastal 1907 Aaspere vallas.Ta omandas Tartu Lasteaednike Seminaris 1927. aastal lasteaedniku kutse. Terve oma järgneva töise elu pidas ta oluliseks pedagoogikaklassiku J.A Comeniuse põhimõtteid. Peale lasteaiakasvataja kutse omandamist suundus Eva Lootsar taas õppima, nüüd juba Tartu Ülikooli ajaloo-ja filosoofia teaduskonda. ...
Inglise Keele iseseisevtöö. Artikli tõlkimine. http://www.whitebuffalobeadsandstones.com/loveandforgiveness.html Artikkel armastustamisest ja andestamisest. Kuidas need kaks sõna armastamine ja andestamine, võivad muuta kogu sinu eluvaadet ? Esiteks pead sa usaldama midagi suuremat kui sina ise.Kutsu seda Jumalaks, Hingeks, Buddhaks, mis iganes su usk on, usalda, sellel on suurem plaan ( kas õppetund usaldama? ) kui su igapäeva mured. Mis on su kõige olulisem õppetund, mida sa saad siin Maal olles õppida? Armastamine ja andestamine. Kuid kuidas sa suudad armastada kui sinu südames on olnud viha? Andesta. See tundub nii lihtne, kuid see võib olla kõige raskem asi , mida sa teed enda elu jooksul. Sa eksisid või keegi reetis sind, kuidas sa lased sellel minna? Sa andestad.Sa andestad ja see vabas...
Eesti koht inimarengu pingereas ja inimarengu indeksi moodustamine. Majanduse arengu tase maailma riikides on kujunenud väga erinevaks. Iseloomustame erinevust 1996. aasta andmetel sisemajanduse kogutoodanguga ühe elaniku kohta (SKT) USA dollarites: ühes rikkamas riigis Sveitsis on see 40 746 USD ja ühes vaesemas riigis Sudaanis on see 40 USD, seega erinevus on kümnete tuhandete kordne. Samas eksisteerivad suured erinevused ka riigisiseselt, erinevate regioonide ja sotsiaalsete kihtide vahel. Arenenud riike iseloomustab astmeline tõus madalamalt tulutasemelt kõrgemale, kusjuures jõukad grupid teenivad enam kui on riigi üleüldine kõrge sissetulek, kuid tippgrupid saavad väiksema osa kogutulust kui võrreldavad grupid vähemarenenud maades. Arengumaades pole domineeriv mitte keskklass, vaid eksisteerib terav kontrast ülekaaluka rahvastikuosa, kelle keskmine sissetulek on tunduvalt allpool maa üldiselt madalat keskmist ja väga kõrge sissetul...
TUULEENERGIA KASUTAMISE ARENG, KOHT EESTI JA MAAILMA ENERGIAMAJANDUSES. MIS ON TUULEENERGIA? · Tuuleenergia on tuule kineetilise energia muundamine tuuleturbiinide abil mehaaniliseks energiaks või elektrienergiaks. Tuuleenergia muundavad mehaaniliseks energiaks näiteks tuuleveskid e. tuulikud ja elektrienergiaks tuulegeneraatorid. · Tuuleenergia kui alternatiiv fossiilsetele kütustele on taastuv, laialdaselt levinud ja puhas. Tuuleenergia ei tooda kasvuhoonegaase ning koormab energiat vähem kui teised energiaallikad. AJALUGU · Mehaanilise energia saamiseks: · Purjepaadid ja -laevad on kasutanud tuuleenergiat tuhandeid aastaid ja arhitektid on sama kaua tuult majades loomuliku ventilatsioonina kasutanud. Kreeka insener Heroni tuulikut 1. sajandist kasutati esimesena teadaolevalt selleks, et masinat tööle panna. Veel 20. sajandi alguses olid Eestis tuuleveskid väga levinud. · Elektrienergia s...
KLASTRI OLEMUS JA SELLE KOHT MAJANDUSES. MINU KLASTER EESTI MERENDUSKLASTRI TUGEVUSED JA NÕRKUSED NING MÕJU EESTI MAJANDUSELE JA SOTSIAALELULE Sisukord EESTI MERENDUSKLASTRI TUGEVUSED JA NÕRKUSED............................1 SISUKORD..........................................................................................2 1.SISSEJUHATUS..................................................................................3 2.KLASTRI OLEMUS, EELISED...............................................................4 3.MIKS ON KLASTIT VAJA?....................................................................5 4.KLASTRI NÄITED...............................................................................6 6.KASUTATUD ALLIKAD:.......................................................................7 5.«EESTI MERENDUSKLASTRI TUGEVUSED JA NÕRKUSED NING NENDE MÕJU EESTI VABARIIGI MAJANDUSELE JA SOTSIAALELULE».....................8 6.ALLIKAD:...
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS ALTERNATIIVSE ENERGIA KASUTAMIS VÕIMALUSED EESTIS referaat Mare Valg k-12b pärnu 2014 sisukord Alternatiivenergia üldiselt..................................................................................................3 Tuuleenergia kasutamise areng ja koht Eestis..................................................................3 Tuuleenergia Eestis...........................................................................................................3 Hüdroenergia eestis..........................................................................................................4 Hüdroenergia toodang Eestis............................................................................................4 Biokütus.....................................................................................................................
Nõukogulik kultuuripoliitika Eesti nõukoguliku kultuuripoliitika peamiseks eesmärgiks oli ,,sisult sotsialistliku ja vormilt rahvusliku" kultuuri juurutamine, mis toimus pideva ideoloogilise surve all. Inimestel lubati tegeleda rahvatantsuga, käia laulukoorides või rahvamuusikaansamblites, kuid samal ajal jälgiti kogu aeg, et see tegevus ei oleks liiga rahvuslik ja ei tekiks vastupanu nõukogude korrale. Peale selle oli üheks osaks eelnevate põlvkondade poolt loodud vaimupärandi valikuline hävitamine. Jälle sellepärast, et ei tekiks valitsevale korrale vastupanu õhutavat meeleolu. Lisandus veel tervet ühiskonda hõlmav propaganda, mis pidi aitama allutada rahvast valitseva reziimi kontrollile. Pidi jääma mulje, et rahvuskultuur on olemas, kuid tegelikult kontrolliti rangelt kõikide raamatute, filmide ja isegi tantsude sisu. Eesti kultuuri lõhustasid kaheks Teine maailmasõda ja n...
Jõgeva Gümnaasium JOHANN VOLDEMAR JANNSEN Referaat Koostas: Kätri-Avelin Säärits 8.b klass Õpetaja: Jana Tiido Jõgeva 2012 JOHANN VOLDEMAR JANNSEN Jannseni osa Eesti kirjanduse ajaloos seisab peamiselt selles, et ta aitas oma tegevusega talurahvas suurendada harjumust lugeda ajalehti ja raamatuid. Sammuti oli tal oluline koht kultuuriürituste alagatamises ja korraldamises. Kuid kõige olulisem on see, et ta läbi raamatute ja ürituste tõstis inimeste rahvuslikku eneseteadvust. Lapsepõlv Johann Voldemar Jannsen (Jaan Jensen) sündis 16. mail 1819. aastal Vana-Vändra vallas möldri pojana. Johanni isa suri, kui poiss oli 7-aastane, mistõttu pidi kirjanikuhakatis võõr...
Kas linnakoolija maakooli noored on sarnased või erinevad? Eestis on sadu tuhandeid koolinoori. Inimestena vaadates on nad kõik ühesugused, kuid neid eristavad nende juuredkoht kust nad tulevad. Ei mõelda just tihti sellele, kui palju mõjutab inimest see, kas ta on tulnud suurest linnast või väikesest maakohast. Seda mõtet arendades tuleb päevavalgele küsimus, kas Eesti linna ja maakooli õpilased on sarnased või pigem erinevad? Käisin neli päeva maakoolis, kus oli kuuskümmend õpilast. Võrreldes minu praeguse kooliga, kus on kuussada õpilast on vahe tohutult suur. Esimene võrdlus, mis ma võiksin kohe tuua on keskkond. Väikses koolis tunnevad kõik kõiki ning sõprussuhted on väga lähedased. Algklassid suhtlevad väga edukalt põhikooliga ja vastupidi. Üksteise vastu ollakse tolerantsemad, sest sõprade valik on väike. T...
Kultuur ENSV-s. Kas vaba looming või riiklik tellimus? Nõukogude võim taastati 1944. Aastal. Eesti NSV võimustruktuur sarnanes Nõukogude Liidu omaga juhtiv koht oli kommunistlikul parteil. Nõukogude võim tahtis Eesti NSV-d eraldada läänemaailmast, nende arengust ja suundumustest. Nad üritasid vaikselt hakata Eesti kultuuri asendama Nõukogude Liidu omaga. Selleks püüti hävitada iseseisvusaegset ilukirjandust. Kirjanduse tellimine välismaalt oli äärmiselt piiratud. Ühiskonnast ei kadunud ka kunagi tsensuur. Selleks tagati julgeolekuorganid. Eesti kultuur oli jaotatud kaheks: välis-ja kodueesti kultuur. 1944.aastast läksid paljud loovinimessed pagulusse, et jätkata seal oma senist tegevust, kuid eestlased ei näinud nende loomingut kuni 1980. aastate lõpuni. Haritlaste põlvkon langes ideoloogilise terrori ohvriks. Selle tagajärjel nende loometegevus kahanes. Paljud haritlased olid sunnitud taluma ka repressioone. 1950.aastate teisel...
Eesti NSV valitsemine ja poliitilised olud 1944-1985 Nõukogude võimu taastamine Eestis algas Punaarmee sissetungiga 1944. aasta suvel. Peamised lahingud algasid Narva ümbruskonnas, kust Punaarmee lootis kiiresti läbi tungida ja Tallinnani jõuda. Linn linna järel okupeeris Punaarmee Eestit, kuna nad said Saksa rindest läbi ja sakslased alustasid oma vägede Eestist väljatõmbamist. Oktoobri alguseks oli Punaarmee käes kogu Eesti mandriala, kuid saartel lahingud veel jätkusid. Viimased Saksa väeosad taandusid Sõrve säärelt alles 24. novembril. Eesti NSV võimustruktuur oli analoogiline NSV Liidu omaga, kus juhtiv koht oli Eestimaa Kommunistlikul Parteil. Aastal 1945 kuulus EKP rahvuslikku koosseisu 2409 liiget, kellest 40% olid eestlased ja 60% venelased. Aastal 1955 oli EKP-s liikmeid 21 511, kellest 44% olid eestlased. Kuldsed 60-ndad tõid kaasa EKP eestistuse ehk aastal 1965 oli liikmeid 54 836, kellest eestlased olid 52%. Aastak...
Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor Ettevõtluse Instituut Turunduse eriala Mait Adoma Euroopa- mis edasi? Essee Juhendaja Andres Arrak Tartu 2011 Euroopa- mis edasi? Praegune olukord Euroopas on huvitav ja annab mõtlemisainet- mis edasi saab, kas on tulemas uus majanduskriis, kuidas Eestil läheb jne. Enamus meist elab oma igapäevarutiinis võideldes argipävamuredega ning konstateerides fakti, et pole tööd, raha ega süüa. Lõhe Eesti ühiskonnas on väikese aja jooksul veelgi kasvanud, inimesi kes elavad allapoole vaesuspiiri on lubamatult palju. Vajalike ressursside puudumine tekitab inimestel alalhoiuinstinkti ja seega hakatakse paremaid võimalusi mujalt maailmast otsima. Paljud vanemad lähevad välismaale tööle, jättes pere siia maha. Halvimal juhul minnakse kahekesi mujale...
EESTLASED TALIOLÜMPIAMÄNGUDEL Birger Rasmussen AT22 Juhendaja: Deivi Sadeiko Särevere 2010/2011 SISUKORD · Tali olümpiamängude toimumise ajad · Sankt Moritz · Garmisch Partenkirchen · Oslo · Cortina d'Ampezzo · Innsbruck · Grenoble · Lake Placid · Sarajevo · Galgary · Albertville · Lillehammer · Nagano · Salt Lake City · Torino · Vancouver Tali olümpiamängud I. 1924-Chamonix II. 1928- Sankt Moritz III. 1032- Lake Placid IV. 1936- Garmisch-Partenkirchen 1940- Sankt Moritz' 1944- Cortina d`Ampezzo' V. 1948- Sankt Moritz VI. 1952- Oslo VII. 1956- Cortina d`Ampezzo VIII. ...
Olümpiamängud Pekingis . 2008 Mariliis Toome ja Annabel Kalev . Rocca al Mare kool . 6b 14.11.2008 SISSEJUHATUS. Ujumine 2008. aasta suveolümpiamängudel toimus 9.21. augustini. Võisteldi 34 alal, millest võrdselt 17 ala oli nii meestel kui naistel. Kõik ujumise alad (välja arvatud pikamaaujumine) peeti Pekingi Riiklikus Veekeskuses Eesti meeste Pekingireisi loodetud tipp lähen aia taha : poolfinaalikohad jäävad väga kaugele . Negatiivseid emotsioone võimendab suurlootuse Martin Liivamägi põrumine 200 m kompleksis. MARTTI ALJAND Meeste 100 m rinnuliujumine 1.02,46 Eesti rekord (45.koht) 200 m rinnuliujumine 2.16,52 (46. Koht) Sünniaeg ja koht: 22. november 1987, Tallinn Mõõdud: 184 cm, 82 kg Klubi: TOP Treener: David Durden Õppeasutus või amet: ...
Eesti sportlased Pekingi olümpiamängudel Tartu Kivilinna Gümnaasium 10E Tõnis Petersell 2008/09 Eestlased Pekingi olümpial medalimehed, üllatajad, keskmikud ja põrujad Gerd Kanter, kettaheite olümpiavõitja Maailmameister võttis seisusekohase võidu. Kommentaarid on liigsed tegemist on praeguse maailma parima kettaheitjaga. Jüri Jaanson ja Tõnu Endrekson, sõudmise paarisaerulise kahepaadi hõbe42- aastane Jaanson väärib lihtsalt imetlust ning ega see märksa noorem Endreksongi viletsam mees ole. Siingi on kommentaarid liigsed kõvad mehed! Kaire Leibak, kolmikhüppe 10. Leibaku kõrge koht on Pekingi olümpia üks meeldivamaid üllatusi. Seni nigelalt kulgenud hooaeg tekitas võistluse eel pigem pessimistlikke arvamusi, ent piiga ilmutas tugevat närvi ja tõestas, et astub juba maailma keskmike kannale. Samas oli Leibakul õnne, kuna kolmikhüppe ülitugevaks osutunud tipule järg...
Andrus Veerpalu Andrus Veerpalu sündis 8.veebruaril 1971.aastal Pärnus. Õppis Pärnus Rääma Põhikoolis. Ta on lõpetanud Eesti Spordigümnaasiumi Otepää filiaali 1990.aastal. Sportima hakkas 1979. aastal ( 8.aastaselt), suusatreeninguid alustas 1983. aastal(12.aastaselt) Johannes Toimi õpilasena, jätkas 1985-90 TSIK-is Ene Aigro, 1990-96 Pärnumaa suusaklubis ,,Jõulu" Eeri Tammiku ning Eesti koondises Hain Kinksi ja Mati Alaveri juhendamisel. Ta on on eesti suusasportlane, olümpiavõitja ja maailmameister. Praegu on Andrus Veerpalu treener Mati Alaver. Andrus elab perega (abikaasa Angela ja lapsed Andreas, Annette ja Anders.) Otepääl. Abikaasa Angela on tulnud kahel korral naiste arvestuses Eesti karikavõitjaks rulluisutamises. Kui võimalik, võtab Andrus abikaasa ja lapsed võistlustele kaasa. Kodus on Andrusel garaazis ligi 40 suusapaari, klassika ja uisustiili jaoks, märja ja kuiva ilma puhuks j...
Eesti esimesed taliolümplased : Christfried Burmeister, Johannes Villemson , Aleksander Mitt ja Eduard Hiop Sankt Moritzi olümpiamängudel II taliolümpiamängud, Sankt Moritz · 11.02. - 19.02.1928 Koht:15 ,Nimi :Christfried Burmeister,Riik:Eesti ,Võistlusala:500m,Tulemus:46,2 Koht:18,Nimi:Christfried Burmeister,Riik:Eesti ,Võistlusala:1500m,Tulemus:2.33,6 Koht:24,Nimi:Christfried Burmeister,Riik:Eesti ,Võistlusala:5000,Tulemus:9.46,2 Koht:22,Nimi:Aleksander Mitt,Riik:Eesti ,Võistlusala:500 m,Tulemus:47,7 Koht:19,Nimi:Aleksander Mitt,Riik:Eesti,Võistlusala:1500m,Tulemus:2.35,0 Koht:21,Nimi:Aleksandet Mitt ,Riik:Eesti ,Võistlusala:5000m,Tulemus:9.35,2 Seitsmekordne Eesti meister Christfried Burmeister käis võimeid mõõtmas Sankt Moritzi taliolümpial . IV taliolümpiamängud, Garmisch-Partenkirchen · 06.02. - 16.02.1936 Iluuisutamine . Koht:18. Nimi:Helene Michelson-Eduard Hiop,Riik:Eesti,Võistlusala:paarissõit,Tulemus: - Kiiru...
Sissejuhatus Olumpiavõitja Andrus Veerpalu on sündinud 8. veebruaril, aastal 1971 Pärnus. Andrus Veerpalu lõpetas 1990. aastal Eesti Spordigümnaasiumi Otepää filiaali. Suusaspordiga hakkas ta tegelema 12-aastasena. Esimesed märkimisväärsed tulemused olid 8. koht 10 km klassikalises stiilis Nagano OM-il 1998. aastal ning hõbemedal 50 km klassikalises stiilis 1999 MM-il Ramsaus. Ta on kahekordne maailmameister, kahekordne olümpiavõitja ja 15-kordne Eesti meister aastatel 19902005. Veerpalu on Eesti kõigi aegade edukaim sportlane olümpiamängudel, olles võitnud kokku 3 medalit, lisaks on ta ainus Eesti sportlane kes on tulnud maailmameistrik suusaspordis. Andrust on treeninud kaua aega treener Mati Alaver, ja treenib teda siiani veel. Andrus Veerpalu on abielus Angelaga, peres kasvab neli last: Andreas (sündinud 24. mail 1994), Anette, Anders ja Anlourdees. Sportlikud saavutused Olümpiamängudel · 1992. aasta taliolümpiamängud ...
Tallinna Laagna Gümnaasium Ujumine Eestis Referaat Koostaja: Inna Dormidontova 8. b klass Juhandaja: Malle Zoova Tallinn, 2010 Sisukord 1. Sisukord.......................................................................................................lk 2 2. Sissejuhatus.................................................................................................lk 3 3. Ivar Stukolkin..............................................................................................lk 4 4. Indrek Sei....................................................................................................lk 5 5. Elina Partõka...............................................................................................lk 6 6. Veiko Siimar.......................................................................
REFERAAT Andrus Veerpalu Gümnaasium 6 klass 2011.-2012.õ.-a. Koostas: SISUKORD 1.Kes on Andrus Veerpalu? 2.Teekonna algus. 3.Elustiil. 4.Sportlikud saavutused. 5.Karjääri lõpp. 6.Lõpetuseks 1.KES ON ANDRUS VEERPALU? Andrus Veerpalu nime teavad tänapäeval kõik-ka need,kes ise ei olegi suured spordifanaatikud.Sellest tagasihoidlikust Pärnumaa poisist sai läbi aegade Eesti kõige edukaim meessportlane olümpiamängudel,olles võitnud kolm medalit,millest kaks on kuldsed.Lisaks on meie endine murdmaasuusataja ka kahekordne maailmameister. Oma sportlaskarjääri lõpetas Andrus 40-aastaselt.Vastava otsuse tegi ta meedias teatavaks 23.veebruaril 2011 aastal.Oma osa mängis lõpetamise juures ka positiivseks osutunud dopinguproov,mida sel ajal avalikkuse eest kiivalt varjati. 2.TEEKONNA ALGUS. Andrus Ve...
KEHTNA KÜNNIVÕISTLUS Merlin-Hans Hiiekivi Eesti künnivõistluste ajaloost • Eesti esimese künnivõistluse korraldas Carl Robert Jakobson 10. augustil 1874 oma talus Kurgjal, demonstreerides hõlmadraga kündmise eeliseid harkadra ees. • 1965. aastast on Eesti meistrivõistlusi peetud regulaarselt erinevates Eestimaa piirkondades. • Käesoleval aastal oli künnivõistlus Kehtnas, kohas kus 1964- 1987 aastail toimusid üle-Eestilised künnivõistlused. Künnivõistlusi peeti 10 aastat Olustveres kuid sel aastal toimusid nad Kehtnas. Põhjused: Kehtnas oli olemas ajalooline künnivõistluste traditsioon. 50 aastat tagasi korraldati seal esimesed kaasaaegsed künnivõistlused. Paljud Kehtna asutused, organisatsioonid ja firmad olid huvitatud ning nõus kaasa aitama taoliste võistluste korraldamisele. Olustveres pole enam piisavalt künniks korralikku rohumaad- künnivõistluste esimesel päeval võisteld...
Hagudi Põhikool Carmen Apsolon VII klass Referaat ERIKA SALUMÄE Juhendaja: Silver Palu Koostas: Carmen Apsolon TUTVUSTUS Erika Salumäe (sündis 11. juunil 1962 Pärnus) on Eesti jalgrattur ja poliitik. Ta on kahekordne maailmameister ja kahekordne olümpiavõitja trekisõidus. Erika Salumäe on Eesti Olümpiakomitee auliige. Erika Salumäe on Eesti Petanque'i Klubide Liidu president. SPORTLIKUD SAAVUTUSED Erika Salumäe on püstitanud 15 maailmarekordit. Ta on valitud Eesti parimaks naissportlaseks 1983., 1984., 1987., 1988., 1989., 1990., 1992., 1995. ja 1996. aastal. Ei naistest ega meestest ole kedagi teist 9 korda Eesti aasta parimaks sportlaseks valitud. Maailmameistrivõistlused: 1984: 2. koht trekisprindis 1986: 2. koht trekisprindis 1987: 1. koht trekisprindis 1989: 1. koht trekisprindis 1995: 3. koht trekisprindis Olümpiamängud: 1988. aasta suveolümpiamängud Seoulis...
Andrus Veerpalu sündis 8.veebruaril 1971.aastal Pärnus. Õppis Pärnus Rääma Põhikoolis. Ta on lõpetanud Eesti Spordigümnaasiumi Otepää filiaali 1990.aastal. Sportima hakkas 1979. aastal ( 8.aastaselt), suusatreeninguid alustas 1983. aastal(12.aastaselt) Johannes Toimi õpilasena, jätkas 1985-90 TSIK-is Ene Aigro, 1990-96 Pärnumaa suusaklubis ,,Jõulu" Eeri Tammiku ning Eesti koondises Hain Kinksi ja Mati Alaveri juhendamisel. Ta on on eesti suusasportlane, olümpiavõitja ja maailmameister. Praegu on Andrus Veerpalu treener Mati Alaver. Hetkel elab ta perega Otepää. Tal on naine Angela ning lapsed Andreas, Anette, Anlourdees ja Anders. Sini-must-valge lipu all jõudis esimese talisportlasena olümpiavõiduni suusataja Andrus Veerpalu. Noore sportlasena äratas Veerpalu tähelepanu juba 1992. aasta Albertville'i olümpial, saavutades 10 km distantsil 21. koha. Aga see oli ka tükiks ajaks kõik. Tulemuste poolest sattus Veerpalu järgnenud...
TÕRVA GÜMNAASIUM Referaat EL SALVADOR Majandus Autor: Kristin Laas Juhendaja: Laine Tangsoo Tõrva 2014 1 Sisukord Sissejuhatus................................................................................................3 Majandus............................................................................................... ....4 Majanduse arengu näitajad.......................................................................5 SKT näitajad ........................................................................................ ......6 Import, eksport ja kaubanduspartnerid....................................................7 Energeetika................................................................................... ............7 Inimarengu indeks..................................................................
Põlevkivi kaevandamine Eestis Analüüs Sissejuhatus Kuni 20. sajandi teise veerandini oli maastikku kujundavaks inimtegevuse viisiks peamiselt põllumajandus. Kahe maailmasõja poolt põhjustatud energianälg Läänemere piirkonnas edendas intensiivselt siinset põlevkivitootmist, mis on jätnud tuntava jälje ka maastikupilti. Omalaadse ilme peisaazile annavad hulgalised aheraine- ja tuhamäed, olles praktiliselt suurimad relatiivse kõrgusega pinnavormid Eestis. Teisalt, seal kus maad on altpoolt õõnestatud (kaevandatud), toimub kohati hoopis vastupidine nähtus maapind vajub, tekib uus pinnareljeef ja algab soostumine. Segipööratud pinnasega künklik- mägistel põlevkivikarjäärialadel pakub vaatepilti tõeline "kuumaastik", taamal lainjad, põhiliselt metsamaastikuks liigendatud rekultiveeritud alad. Kogu see inimtegevuse poolt uuesti kujundatud maastik asub Kiviõli ja Narva vahel 70...
Saalihoki ehk saalibändi on siseruumides mängitav jäähoki sarnane meeskondlik spordimäng. Kaks meeskonda võistlevad teineteise vastu plastmassist hokikeppidega eesmärgiga saada kerget aukudega plastmasspalli vastasmeeskonna väravasse. Saalihoki sai alguse koolidest ja on lisaks võistlusspordile populaarne harrastussport. Suurima populaarsuse on ta saavutanud Soomes, Rootsis ja Sveitsis. Populaarsus kasvab jätkuvalt nii Euroopa riikides kui ka Aasias (Singapur, Jaapan, Taiwan). Maailmameistrivõistlusi on peetud alates 1996. aastast. Nii meeste kui ka naiste maailmameistrivõistlusi peetakse iga kahe aasta järel, paarisaastatel meeste, paaritutel naiste MM. Reeglitest · Saalihokipall on tühi õhuline 26 auguga plastmassist pall läbimõõduga 72 millimeetrit. Palli suurim lubatud kaal on 23 grammi. · Väljaku mõõtmed on 20×40 meetrit. Väljakut ümbritseb 50 cm kõrgune piirdeaed. · Värava mõõdud on 160×115 cm, sügavus 65 ...
Gerd Kanter Gerd Kanter sündis kuuendal mail 1979. aastal Tallinnas Pikkus: 196 cm Kaal: 125-128 kg Käte siruulatus: 207 cm Pärast Gerdi esimese klassi lõpetamist kolis pere elama Vigalasse. Seal õppis ta põhikoolis. Keskkooli lõpetas Gerd Pärnu-Jaagupis. Gerd on lõpetanud diplomiga Tallina Tehnikaülikooli Kõrgema Majanduskooli ärijuhtimise erialal. Hetkel on tal õpingud pooleli Estonia Business Schoolis. Kanter jõudis kettaheiteni suhteliselt hilja alles 17-aastaselt. Gerd jõudis kettaheiteni tänu oma isale, kellel on samuti erakordne sportlik anne, kuid kellel paraku puudusid võimalused end realiseerida. Kui Gerd oli umbes 17-aastane, otsustas isa talle paar kettaheite harjutust õpetada. Esimesel võistlusel heitis Gerd ketast 30 meetri kanti. Peale põhikooli lõpetamist tekkis ligi kaks meetrit pikal noormehel mõte korvpalluriks hakata. Miskipärast praakisid asjatundjad turske nooruki välja, ning täiesti ...
Sissejuhatus Kristina Smigun-Vähi on sündinud 23.veebruaril 1977 Tartus. Kristina treener on tema isa Anatoli Smigun. Nii ema Rutt kui ka isa Anatoli on mõlemad olnud edukad suustajad. Kristina on Eesti suusasportlane, kes kuulub maailma tippu naiste murdmaasuusatamises. Ta on kahekordne juunioride, ühekordne täiskasvanute maailmameister ja kahekordne olümpiavõitja. Kristina Smigun-Vähi elab Otepääl ning tema klubiks on Otepää spordiklubi. Lapsepõlv Kristina on tegelenud suusatamisega kogu elu ja hakkas treenima juba lapsepõlves. Seetõttu ei olnud tal palju vaba aega mängimiseks ja sõpradega jalutamiseks. Nagu kõik sportlased, ta pidas reziimi ja tal oli karm distsipliin. Kristina ja tema noorem õde Katrin palju aega veetsid trennimas. Sportlikud saavutused Olümpiamängudel 1994 Lillehammeris: 27. koht 10 km vabastiilis 28. koht 15 km vabastiilis 30. koht 5 km klassikas 1998 Naganos: 46. koht 30 km vab...
Põltsamaa Ühisgümnaasium KÕRGUSHÜPE Põltsamaa 2009 Kõrgushüpe Kõrgushüpe seisneb horisontaalse lati ületamises ilma seda puutumata, kasutades üksnes keha jõudu. Keldid pidasid kõrgushüppevõistlusi juba sajandeid tagasi, ametlikult peeti esimesed võistlused Suurbritannias 1840. aastal. Pärast reeglite kehtestamist 1865. aastal sai kõrgushüppest Ateenas 1896. aastal ka olümpiaala. Esimene naiste kõrgushüppevõistlus peeti 1895. aastal USA-s ja naiste esimene kõrgushüppevõistlus olümpiamängudel toimus Amsterdamis 1928. aastal. Võistluskorraldus Hüppejärjekord otsustatakse loosiga. Kohtunikud tõstavad latti 5cm kaupa, hiljem tõstetakse kõrgust minimaalselt 2 cm kaupa. Organiseerijad kehtestavad minimaalse kvalifikatsiooninormi, mis peab olema edukalt ületatud kolme katsega. Sportlastel on ühe katse sooritamiseks aega 1,5 minutit. Strateegilistel kaalutlustel võib võistleja kvali...
Valga Põhikool TANEL LAANMÄE Uurimistöö Laura Põder Juhendaja: Riho Meri Valga 2015 SISUKORD Sisukord.......................................................................................................... 2 Sissejuhatus................................................................................................... 3 Odaviskest...................................................................................................... 4 Kes on Tanel Laanmäe?.................................................................................. 5 Tee spordini.................................................................................................... 6 Odaviskaja trenn............................................................................................ 7 Eesmärgid ja igapäeva elu...............................................................................
Kuresaare Ametikool Teeninduse osakond Erika Salumäe Galina Latkina Juhendaja: Ivar Metsküll Kuressaare2009 Erika Salumäe Trekijalgrattur Erika Salumäest sai taasiseseisvunud Eesti esimene olümpiavõitja. Nõos ja Elvas sportimist alustanud Salumäe esimesed treenerid olid Jüri Kalmus ja Stanislav Solovjov. Hiljem Liidu koondises oli tema juhendajaks Vladimir Leonov. MM-võistlustel osales Salumäe aastatel 1984 1995 nii Liidu kui Eesti koondises. 1984. aastal võitis Salumäe treki MM-ilt oma esimese medali hõbedase. Kuldmedaleid kogunes lõpuks kaks: 1987 ja 1989. Kui oma esimese olümpiavõidu saavutas Salumäe 1988. aastal veel NSV Liidu koondises võisteldes, siis teise kulla 1992 Barcelonas võitis Salumäe juba sini-must- valge lipu all võisteldes. Nii sai temast teine Eesti sportlane, kes võitnud kaks olümpiakulda. 1988. aasta Souli olümpiale murdis Salumäe end läbi lõputute katsevõistluste kada...
Ujumisest üldiselt Sportlik ujumine sai alguse Inglismaalt. Juba 1837. aastal toimus Londonis esimene ujujate demonstratsioonesinemine. 1869. aastal moodustati esimene ujujate organisatsioon London Swimming Association, mis korraldas 1877. aastal esimesed rahvuslikud meistrivõistlused. Ujumine on üks liikumisvormidest, mida on võimalik harrastada aastaringselt. Vaatamata suhteliselt kõrgele basseinikülastamise tasule, võib ujumist siiski pidada üheks odavamaks tervisespordialaks, mille harrastamiseks on vaja ainult trikood või ujumispükse, ujumismütsi ning soovi korral spetsiaalseid ujumisprille. Ujumine parandab hingamist ja verevarustust. Ujumine arendab nii kõhu-, selja-, kaela-, käte-, jala-, kui ka rindkerelihaseid. Samal ajal koormab ujumine vähem südant ja liigeseid ning horisontaalasendis on südamel kergem korraldada vereringe tegevust. Ujumine sobib kõigil...
TALLINNA 32. KESKKOOL KRISTINA SMIGUN Referaat Koostaja: Ella Käi 12b klass Tallinn 2009 SISUKORD Kes on Kristina Smigun? ..................................................................................... 2 Kristina ja suusatamine ........................................................................................ 3 Kristina saavutused .............................................................................................. 5 Torino olümpiakullad .......................................................................................... 7 Kristina tagasilöögid .......................................................................................... 10 Pilte .................................................................................................................... 12 Viited ............
NIMI: Martin Liivamägi RIIK: Eesti ELUKUTSE: ujuja ALA: vahelduvstiilis ujumine ISIKLIKUD REKORDID: 100 m vabaujumises aeg 51,67 200 m vabaujumises aeg 1.44.27 100 m rinnuliujumises aeg 54,46 200 m rinnuliujumises aeg 1.55,22 100 m liblikujumises aeg 49,43 100 m seliliujumises aeg 51,18 MILLI(S)TEL OLÜMPIAMÄNGUDEL OSALES: · Euroopa Noorte Olümpiapäevad aastal 2003 · Pekingi olümpiamängud aastal 2008 TULEMUS JA KOHT OLÜMPIAVÕISTLUS(T)EL: Euroopa Noorte Olümpiapäevad 16. koht 200 meetri kompleksujumises. Pekingi Olümpiamängude 200m kompleksujumise 35. koht TULEMUSI MUUDELT VÕISTLUSTELT: · 2008/2009 hooaja Euroopa edetabeli 12. koht 200m kompleksujumises ajaga 1.59.95 · 2007/2008 hooaja Euroopa lühiraja edetabeli 16. koht 100m kompleksujumises ja 18. koht 200m kompleksujumises · 4. koht Pekingi eelolümpial ,,Swimming China Open" 200m kompleksujumises · 2007. a Tallinna meistrivõi...
Andrus Veerpalu sündis 8. veebruaril 1971 Pärnumaal. Ta on Eesti endine murdmaasuusataja, kahekordne maailmameister ja kahekordne olümpiavõitja. Veerpalu on Eesti kõigi aegade edukaim meessportlane olümpiamängudel, olles võitnud 3 medalit.Ta õppis Rääma põhikoolis ja Otepää spordiinternaatkoolis. Trennikaaslased imetlesid Veerpalu meelekindlust Umbes kakskümmend suve tagasi, kui Pärnu suusapoisid Jõulumäe spordibaasis pooleteisekilomeetrisel metsaringil suusatamise imitatsioonijooksu tegid, tabas keegi neli tiiru enne lõppu raja ääres herilasepesa. Herilased läksid maruvihaseks. Kõik poisid said nõelata. Mispeale kõik tegid treeningkorraga lõpparve. Peale ühe. Veerpalu hiilgas treeningusemude sõnul juba noorena tohutu tahtejõu ja töövõimega. «Kui teised jätsid vahel mõne ringi jooksmata, siis Andrusega ei juhtunud seda kunagi,» meenutab Eiko vend Eido Tasalain .Jõulumäe tervisekeskuse juhataja asetäitja spordi alal. «Tal ei jäänud ku...
Eesti Nais-Sprinterid Eestis on ainult 3 nais-sprinterit. Nad on: Ksenija Balta Maris Mägi Egle Uljas Ksenija Balta Ksenija Balta ( sündinud 1. novembril 1986 Minskis) on Eesti kergejõustiklane. Tunnustused: 2006. astal saavutas ta Eesti aasta naissportlase valimisel Kristina Smiguni ja Irina Embrichi järel kolmanda koha, 2009. aastal aga esimese koha. Välisrekordid Ala Tulemus Aeg Koht Märkused 100 m jooks 11.47 8. august 2006 Göteborg Eesti rekord 200 m jooks 23.05 1. juuli 2006 Arles Eesti rekord Siserekordid Ala Tulemus Aeg Koht Märkused 50 m jooks 6.35 28. veebruar 2008 Kuressaare Eesti rekord 60m jooks 7.34 10. veebruar 2010 Tallinn Isiklik rekord 60 m tõk...
Elektroonilisele materjalile viitamine (veebileht): TLÜ. (2010). Tallinna Ülikool. [WWW] http://www.tlu.ee/web/? lang=en&page_id=457 (25.02.2010) Seletus: veebiaadressi nimi. vaatamise aasta. Veebiaadressi täispikk nimi. [WWW] veebiaadress (viimati vaatamise kuupäev) Raamatu viitamine: Leiwo, Matti. 1993. Lapse keeleline areng. Tallinn: Tallinna Pedagoogikaülikool, lk 73-75, 125, 131 Seletus: Perekonnanimi, Eesnimi. Ilmumise aasta. Teose pealkiri. Väljaande koht: kirjastuse nimi, leheküljenumbrid, mida töös kasutati Teiste üliõpilaste poolt tehtud töödele viitamine: Kalvik, Mari-Liis. 2004. Kvantiteedisuhted rannikumurdes. Tartu. [Magistritöö], lk 13, 15, 30-35 Seletus: Perekonnanimi, Eesnimi. Aasta. Töö pealkiri. Kus tehtud?. [töö liik (seminar, bakalaureus, magister, doktor)], leheküljenumbrid Ajakirja või ajalehe artiklile viitamine: Sutrop, Urmas. 1999. Eesti keele välted ja balti polütooniline keel Keel ...
KOOL Eestlased Vancouver'i taliolümpiamängudel Koostaja:Sinu Nimi Juhendaja:Õpetaja Nimi Tartus, 2010 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Avatseremoonia...................................................................................................................... 3 Olümpiakoondis..........................................................................................................................4 Iluuisutamine ja jäätants..........................................................................................................4 Maria Sergejeva ja Ilja Glebov ...........................................
Eesti sportlased Pekingi olümpiamängudel 27. august 2008 XXIX suveolümpiamängud, Peking · 8.08. - 24.08.2008 Iluvõimlemine IRINA KIKKAS - raskelt väljateenitud olümpiadebüüt lõppes mitmete eksimuste tõttu tagasihoidlikult, muidu kindlate sooritustega hiilgav sportlanna ei pidanud suurvõistluste pingele vastu Koht Võistlusala Osavõtjaid Tulemus 20. individuaalne mitmevõistlus 24 62,775 punkti Jahilaskmine ANDREI INESIN - sooritus lõppes 115 märgi tabamisega, mis jättis kaks aastat tagasi maailmameistriks kroonitud mehe oma viiendal olümpial kokkuvõttes teise kümnesse Koht Võistlusala Osavõtjaid Tulemus 18. kaarrada 41 115 (22+24+20+24+25) Jalgrattasport REIN TAARAMÄE sai eraldistardist sõidus kõrge 17. koha, mägistel teedel kulgenud grupisõidus kuulus ta...
Eestlaste saavutused taliolümpial Referaat Sissejuhatus Eestlased on osalenud taliolümpiamängudel alates 1928.aastast.Spordialadel milles eestlased juba ammusest ajast osalenud on: suusatamine, iluuisutamine, kiiruisutamine, mäesuusatamine, laskesuusatamine (Lisa 1). Et sportlased saaksid taliolümpial osaleda on neil abiks Eesti Olümpiakommitee,kes korraldab sportlaste minekut olümpiale.Igal taliolümpiamängudel on osalenud eestlased.Järgnev referaat toobki teieni eestlaste saavutused taliolümpial aastate kaupa. . Olümpiamängude ajaloost 23. mail 1911 toimunud ROK-i XII istungil Budapestis üllatas itaalia krahv Eugenio Brunetta d'Usseaux ROK-i liikmeid ettepanekuga korraldada olümpiavõistlusi ka talialadel ning soovis näha talialasid juba 1912. aastal Stockholmi mängude kavas. Rootsi esindaja teatas, et 1913. aastal korraldatakse Rootsis juba neljandad Põhjamaade mängud ning seega pole olümpia raames talialadel erilist mõt...
Tartu Forseliuse Gümnaasium Edgar Valter Referaat koostajad: juhendaja: Tartu 2008 Sisukord Sisukord................................... lk 1 Sissejuhatus............................. lk 2 I Elulugu.................................. lk 3 II Elutöö................................... lk 4 III Looming.............................. lk 5 , 6 IV Tunnustus............................ lk 7 , 8 V Pildid.................................... lk 9 Kokkuvõte................................ lk 10 Kasutatud kirjandus.................. lk 11 1 Sissejuhatus Edgar Valter on tuntud lastekirjanik ja kunsnik , kes elas aastatel 1929-2006. Me oleme kuulnud tema illustreeritud tegelaskujudest krõllist , naksitrallidest , sipsikust ja kunksmoorist , aga me tahaksime rohkem teada saada . Me loodame , et...
Maarika Anijärv Enim tegeletakse Eestis spordialadest kergejõustikuga ja sealt ka mitmeid silmatorkavaid võite erinevatelt aladelt. Kuulsaimakas elusolevaks Eesti kergejõustiklaseks on Erki Nool. Suusatamisega alates 12. eluaastast tegelenud Andrus Veerpalu on nimekaim Eesti meessuusataja ja naissuusatajatest kuulsaim on Kristina Smigun, kellel on seljataga kaks kuldmedalit Olümpiamängudelt ja kuulub ka maailma naissuusatajate tippu. Läbi aegade on eestlased Olümpialt koju toonud kokku 24 Olümpiavõitu. Eesti kergejõustiklased Kergejõustik on üks harrastatavaimaid ja vanimaid spordialasid. Kergejõustik hõlmab sportlikku käimist, jookse, heiteid, hüppeid ja mitmevõistlusi. Silmapaistvaimateks Eesti kergejõustiklasteks loetakse hetkel Erki Noolt, Andrus Värnikut ja Gerd Kanterit. Neist kuulsaim, Erki N...
Ülenurme Gümnaasium EESTI SPORTLASED TALIOLÜMPIAMÄNGUDEL Referaat Koostaja : Kätlin Laagus Ülenurme 2009 Sisukord Olümpiamängude ajaloost...........................................................................................................3 Eesti Olümpia Komitee...............................................................................................................3 Eestiga seotud sportlased taliolümpiamängudel......................................................................... 5 Sankt Moritz 11.02. - 19.02.1928........................................................................................... 5 Garmisch-Partenkirchen 06.02. - 16.02.1936......................................................................... 5 Oslo 14.02. - 25.02.1952..............................................
PÄRNU TAMSAARE KOOL ANNA KONDRASHOVA – LEVANDI REFERAAT ENRICKE RAUL HAVASAAR 7K KLASS 2015 /2016 õ.a. ANNA KONDRASHOVA – LEVANDI Anna Levandi (neiuna Anna Kondrašova , sündinud 30. juunil 1965 Moskvas) on vene päritoluga Eesti iluuisutamistreener, endine iluuisutaja. Anna alustas treeninguid lapsepõlves . Ta õppis Moskvas Armee Keskspordiklubi koolis ja lõpetas Moskva Kehakultuuriinstituudi. Tema treeneriteks on olnud Eduard Pliner ja Stanislav Žuk. Anna saavutused: Saavutused: NSVL meister — 1984, 1985, 1986, 1987, 1988 Euroopa MV — 3. koht 1984, 1986, 1987, 1988 Maailma MV — 2. koht 1984; 4. koht 1986 Olümpiamängud: Sarajevo 1984 — 5....
Eesti sportlased ja nende tulemused Pyeongchangis toimunud taliolümpiamängudel Anita Algus 8.b klass Kadrina Keskkool 27.02.2018 Eestlasi esindas Pyeongchangi olümpiamängudel 22 sportlast kuuel alal. (5 naist, 18 meest) Kiiruisutamine Marten Liiv Sünniaeg: 23.12.1996. Treener: Hannes Wolf. M 1500m 13.02.2018 (35 osalejat) 33.koht, ajaga: 1:50.23 (kaotus võitjale 6.22) M 1000m 23.12.2018 (36 osalejat) 18.koht, ajaga: 1:09.75 (kaotus võitjale 1.80) Marten Liiv. Foto: Kia Speed Skating Academy Saskia Alusalu Sünniaeg: 14.04.1994. Treener: Tristan Loy. Klubi: SK Tervis N Massstart 24.02.2018 (kokku 24 osalejat) 4.koht, ajaga: 8:47.46, punkte oli 15. (Esimesel kohal oli aeg vastavalt 8:32.87 ja punkte oli 60) Parim eestlaste saavutatud tulemus PyeongChangis ...
Õpilasfirmad kui praktiline tegevus õppetöö osana Epp Vodja JA Eesti Euroopa trend ettevõtlusõpe ja ettevõtlikkusõpe (entrepreneurship) JA Eesti Eestis JA Eesti Majandusõpe Ettevõtlusõpe Ettevõtlikkusõpe Programmide eesmärk Elus parem toimetulek Ettevõtlus kui eluperspektiiv võimalus nii andekatele kui vähem andekatele Ettevõtlusõpe Hõlmab ettevõtlikkuse arendamist ja ettevõtlusteadmiste andmist. Euroopa Komisjoni ekspertrühm aastal 2005 "Õpilasettevõtted on üks parimaid meetodeid ja kindlasti väga tõhus vahend ettevõtlusvaimu edendamiseks koolis." õppekava Ettevõtlikkuse õpetamine läbiva teemana JA Eesti Seitse sammu Isiklik majandus Rahvusvaheline majandus · Ettevõtlusõpe valikainena põhikoolis · Tegutsev ettevõte · Minifirma · Creatlon Majandus- ja ettevõtlusõpe gümnaasiumis Eestis õ...
Valgamaa Kutseõppekeskus KVK II Erge Ilja Andrus Veerpalu Referaat Juhendaja: Anneli Taul Valga 2009 Sisukord 2.Sisukord 3.Andruse elust 4-9.Ekskursioon suusastaari noorusmaile 10.Kasutatud kirjandus 11-14.Lisad Andrus Veerpalu (sündis 8. veebruaril 1971 Pärnumaal ) on eesti suusasportlane , kahekordne maailmameister ja kahekordne olümpiavõitja . Veerpalu on Eesti kõigi aegade edukaim sportlane olümpiamängudel, olles võitnud kokku 3 medalit. Nimi: ANDRUS VEERPALU Hüüdnimi: Antu Sünniaeg: 08.02.1971 Sünnikoht: Pärnu Pikkus: 182 cm Kaal: 73 kg Klubi: Suusaklubi JÕULU Treener: Mati Alaver Endised treenerid: Johannes Toim, Eeri Tammik, Ene Aigro Suusad: Fischer Saapad: Salomon Kepid: Swix Kindad: Toko Riietus: ISC Suvine riietus: ASICS, Salomon Prillid: Rudy Keeled: eesti, vene ja soome keel Andrus Veerpalu on abielus A...
annaabi.ee 
