pannes mõlemalt koolkonnalt laenates kirja põhjaeesti õigekirjareeglid. Need reeglid, mida me tunneme niinimetatult vana kirjaviisi nime all, kehtisid 19. sajandi keskpaigani. Rootsi ajal ei ilmunud piibel eesti keeles tervikuna, sest kirjaviisi osas ei suudetud kokku leppida. 1686. aastal anti välja lõunaeestikeelne Uus Testament. Selle tõlkisid ja toimetasid pastor Andreas Virginius ja tema poeg Adrian. Uus Testament oli esimene täiesti eetikeelne raamat. Samal ajal hakati tõlkima eestikeelde kirikulaule ja alguse sai ka eestikeelne juhuluule. Rootsi aja lõppu jääb ka Eesti ajakirjanduse algus. Usk Rootsi ajal algas Luteri kiriku tõsine ülesehitamine. Rootsi riik hakkas tutvustama talupoegadele luterluse põhitõdesid. Kirikutes ja kabelites hakati pidama eestikeelseid jumalateenistusi. Joachim Jhering oli Rootsi ajal üks tegusamaid piiskopeid Eestimaal. Liivimaal ei saanud luteriusk levida, kuna seal oli katoliku Poola ülemvõim.
teened ka Liivimaa vaimulikkonna eesotsas seisnud kindralsuperintendendil Johann Fischeril. Koguduse elu jälgimise kõrval hakati tähelepanu pöörama ka koolide asutamisele. 1645. aastal kehtestati kogu PõhjaEestis katekismuse ja aabitsaõpetuse nõude. Igas kihelkonnas tuli ametisse palgata köster ja tema ülalpidamiseks eraldada köstrimaa. Hakati ka vaimulikku kirjandust eesti keelde tõlkima. Rahva seas kõneldava keele murdeerinevuste tõttu anti raamatuid välja eraldi lõunaeesti ja põhjaeesti keeles. Alustati piibli tõlkimist, kuid täismahus ilmus see alles 1739. aastal. TARTU ÜLIKOOL Eesti hariduse edendamisel oli oluline tegelane kindralkuberner Johan Skytte, kes oli Rootsi kuninga Gustav II Adolf kasvataja ja hiljem Uppsala ülikooli kantsler. Tänu temale loodi 1630. aastal Tartus Akadeemiline Gümnaasium. 1631. aastal esitas Skytte kuningale palve muuta Tartu gümnaasium ülikooliks. 1632
1645.aastal fikseeris Eestimaa kuberner Gustav Oxenstierna uuendatud maakorraldus sunnismaisuse ja pärisorjusse PõhjaEestis. Talupojad kaotasid oma isikliku vabaduse. Nii toimus Rootsi võimu perioodil talupoegade lõplik pärisorjastamine. Et mõisnike võimu talupoegade üle veelgi kindlustada, andsid Rootsi võimud välja seadusi ja korraldusi, millega keelati talupoegade omavoliline lahkumine mõisniku juurest. Talupoeg ei tohtinud ilma mõisniku loata maad müüa ega osta, pealegi võis mõisnik temalt maa igal ajal ära võtta. Mõisnikud võisid talupoegadele anda ka ihunuhtlust. 1639. aasta seaduse ja 1671. aasta maapolitseikorraldusega kuulutati parisorjadeks nii pärisorja peres sündinud lapsed kui ka aadliku maale elama asunud parisorjad ning vabad inimesed. Rootsi valitsus oli sunnitud talurahva kaitseks välja andma ka mõned määrused, milles keelati
Vabu talukohti oli palju ja mõisnikud püüdsid neid iga hinna eest täitsa, kuna mõisnike sissetulek sõltus eelkõige tema talupoegade arvust. Rootsi riigivõimu kindlustudes tõusis mõisate arv Eestis ca 1000-le mõisale. Talupoegade õigusi küll kärbiti veelgi, kuid mõned neist siiski säilisid. Paljud mõisnikud kasutasid innukalt oma kodarikuõigust ehk õigust omal tahtel talupoega peksta, kuid makse ja koormisi tõsta ei saanud, sest siis võis talupoeg mõisniku kohtusse kaevata. Samas oli Eestimaal kõrgem kohtuvõim mõisnike endi käes. Kuid Stockholm ei olnud kaugel ja põhimõtteliselt oli võimalik oma häda kurta isegi kuninga enda ees. Mis puutub linnadesse, siis ka siinkohal võib öelda, et ordu kuldajad olid selleks korraks pöördumatult läbi saanud. Kui Liivi ordu ajal oli Eesti jõukus tulnud peamiselt Venemaa kaubanduse vahendamisest, siis nüüd käis idakaubandus alla ja paljud linnad kiratsesid.
................................................................................................................... 9 Rahvakoolid pärast seminari .................................................................................................
a., kui Stockholmist saadeti kohale haritud piiskop Joachim Jhering. Koguduse elu jälgimise kõrval hakati tähelepanu pöörama ka koolide asutamisele. 1645. a. kehtestati kogu PõhjaEestis katekismuse ja aabitsaõpetuse nõude. Igas kihelkonnas tuli ametisse palgata köster ja tema ülalpidamiseks eraldada köstrimaa. Tõsisemat rahva lugemaõpetamise püüet näitab ka PõhjaEesti jaoks aabitsa uustrüki väljaandmine Jheringi algatusel. Bengt Gottfried Forselius võttis enda peale koolmeistrite väljaõpetamise raske ülesande. Õppinud Tallinna gümnaasiumis ja veidi Saksamaa ülikoolis, alustas ta talupoiste tasuta õpetamist. 1684. a. asutati kuningavõimu toetusel Tartu lähedale Piiskopimõisa (praeguses Ropka linnaosas) seminar eesti koolmeistrite ja köstrite ettevalmistamiseks. Õpiaeg koolis oli kaks aastat ja ainsaks õpetajaks oli Forselius ise
1 Rahvahariduse edendamine. Et kindlustada luteriusu mõju, pidasid võimud vajalikuks kirjaoskuse levitamist. Esialgu pandi maalaste lugema õpetamisel lootusi köstritele ( kirikuõpetaja abilised). Lugemisoskus levis, kuid vaevaliselt, sest köstreid oli vähe ja nende haridus puudulik. Peamiseks ülesandeks sai koolmeistrite väljaõpetamine. Selle erakordselt raske töö võttis enda peale talurahvasõbralikus kodus kasvanud Bengt Gottfried Forselius. Ta oli sündinud 1660.aasta paiku Harjumaal Harju-Madise kihelkonnas Soomest pärineva rootsi pastori peres. Forselius valdas hästi ka eesti ja saksa keelt. Õppinud Tallinna gümnaasiumis ja veidi Saksamaal ülikoolis, alustas noor koolimees talupoiste tasuta õpetamist. 1684.aastal asutati Tartu lähedale Piiskopimõisa seminar eesti koolmeistrite ja köstrite ettevalmistamiseks. Ainsaks õpetajaks selles koolis oligi Forselius. Õpiaeg kestis 2 aastat,
hulgast. Rootsi riigi seisuste esindusel, Rootsi riigipäeval Eesti-, Liivi- ja Saaremaa aadlil esindust ei olnud. Baltisakslased ja Rootsi aadelkond Pärast 1561. aastal Liivimaa vallutamist Poola poolt asutati seniste ordu maavalduste asemel riigimõisad, mis anti valitsemiseks Poola kuninga poolt valitud Poola ja Leedu päritolu aadlikele. Liivimaa vallutamise järel Rootsi-Poola sõja tulemusel andis Rootsi kuningas need maavaldused Rootsi kõrgaadlile. Kuningas Gustav II Adolfi (valitses 1611-1632) ja kuninganna Kristiina (valitses 1632-1654) ajal said sellised perekonnad nagu Oxenstierna, De la Gardie, Fleming ja Gyllenhielm võimsad läänistused Läänemere provintsides. Enam silma paistnud perekond oli Rootsi ajal Eestis De la Gardie suguvõsa, kellest kolm põlvkonda tegutses Eestis, teine rootsi päritolu aadliperekond, kes võib end võrrelda De la Gardiedega, on Stenbockid. Kohtuvõim.
kuningad. Kuid Gustav II Adolf kinnitas 1629. aastal Liivimaa aadli privileegid vaid osaliselt, Rootsi riik laskis käest oma majandusliku ja sellest tulenevalt ka poliitilise positsiooni Liivimaal, annetades suurema osa maadest eravaldusse (peamiselt riigi ees teeneid omavale Rootsi kõrgaadlile). Rootsi riigi seisuste esindusel, Rootsi riigipäeval Eesti-, Liivi- ja Saaremaa aadlil esindust ei olnud. Rootsi aja alguses, Gustav II Adolfi valitsemisajal moodustati kohtukondade Liivimaa maakonnad, mis ei olnud rahvuslikult koostiselt ühtlaselt moodustatud. Rootsi aja lõpus, reduktsiooni ajal 1694. aastal moodustati Liivimaa kubermangus kaks distrikti. Liivimaa kindralkuberneri Jacob Johann Hastferi korraldusega 4. oktoobrist 1693 fikseeriti Põhja- Liivimaa maakondade piirid arvestades rahvuslikke printsiipe, eraldades Pärnu maakonnast Salatsi, Väike-Salatsi, Ruhja, Härgmäe, Luke ja Valga ning ühendades nad Riia
organisatsioonilises kindlustamises olid suured teened ka Liivimaa vaimulikkonna eesotsas seisnud kindralsuperintendendil Johann Fischeril. Koguduse elu jälgimise kõrval hakati tähelepanu pöörama ka koolide asutamisele. 1645. aastal kehtestati kogu Põhja-Eestis katekismuse- ja aabitsaõpetuse nõue. Igas kihelkonnas tuli ametisse palgata köster ja tema ülalpidamiseks eraldada köstrimaa. Hakati ka vaimulikku kirjandust eesti keelde tõlkima. Rahva seas kõneldava keele murdeerinevuste tõttu anti raamatuid välja eraldi lõunaeesti ja põhjaeesti keeles. Alustati piibli tõlkimist, kuid täismahus ilmus see alles 1739. aastal. Eesti hariduse edendamisel oli oluline tegelane kindralkuberner Johan Skytte, kes oli Rootsi kuninga Gustav II Adolf kasvataja ja hiljem Uppsala ülikooli kantsler. Tänu temale loodi 1630. aastal Tartus Akadeemiline Gümnaasium. 1631. aastal esitas Skytte kuningale palve muuta Tartu gümnaasium ülikooliks
polnud epideemiaid ega nälga, positiivne iive Grammatika ja eestikeelne kirjasõna Tartu ülikooli asutamine Barokk - rahvariided 4. Koos Poola võimu kehtestamisega taastati Liivimaal katoliku kiriku organisatsioon.Olulist osa etendasid jesuiidid.Liivimaad peeti väga tähtsaks kogu Põhja-Euroopa tagasivõitmiseks katolikule usule.1583. aastal asutati Tartus jesuiitide gümnaasium.Gümnaasiumi kõrvale asutasid jesuiidid tõlkide seminari,mille peaeesmärk oli ette valmistada preestrikutseks sobivaid kandidaate kohaliku rahva hulgast.Kui rootslased 1625. aastal Tartu vallutasid,lõpetas see jesuiitide tegevuse ja katoliku ajastu Eestis.Ka pärast Rootsi võimu kehtestamist jäi Eesti- ja Liivimaa saksa kultuuriruumi osaks.Luteri kiriku ülesehitamine sai alata alles Rootsi võimu juurdumisel Eestis.Liivi sõda oli viinud kirikuolud haletsusväärsesse
1645- kehtestati kogu Põhja-Eesti katekismuse- ja aabitsaõpetuse nõud Igas kihelkonnas tui ametisse köster ja tema ülalpidamiseks eraldada köstrimaa 1645 - Brömsebro rahuga sai Rootsi Taani kuningriigilt Saaremaa ja Muhu saare. Köster- luterliku ja katoliku kiriku kirikuteener, ül: abistada vaimulikke usuteenistusel ja hoida kiriku vara. Vaimulikku kirjandust hakati eesti keelde tõlkima Raamatuid anti välja eraldi lõunaeesti ja põhjaeesti keeles Alustati piibli tõlkimisega, täismahus ilmus see 1739 aastal 1739- eesti keelne suur piibel Tartu Ülikooli asutamine Eesti hariduse edendamisel oli oluline tegelena kindralkuberner Johan Skytte. Johan Skytte- Viis läbi kohtureforme, liivimaa kindralkuberner (kohalik). Tänu temale loodi 1630 a Tartus Akadeemiline Gümnaasium Tallinnas avati gümnaasium 1631.a
truuduse andmisega). Tagasivõetud maad anti rendile nende endistele valdajatele kes pidid nüüd rendimaksu maksma. Nii kasvasid riigi sissetulekud märkimisväärselt. Selle tagajärjena kujunes Liivimaa aadlike seas oppositsioon mida juhtis Patkul. Pärisorjastamine-Koos reduktsiooniga taaskehtestati sõdade ajal nõrgenenud sunnimaisus. Sellega kaasnes talupoja allutamine mõisahärra politsei ja kohtuvõimule millega seati talupoeg mõisnikust sõltuvusse. See võeti vastu mõisnike huvides sest talupoegi ehk tööjõudu oli vähe. Liivimaa majandusreglement-kinnistatakse reduktsiooni ajal toimunud muutused. Kuna pärisorjusest vabastamine lükati maapäeva poolt tagasi siis talurahva kaitse korraldamine jäi jõusse vaid kroonumaadel (mis liivimaal moodustasid maast). Kroonumaade ehk riigimaade talupoegade õiguslik seisund määratleti 1696 avaldatud Liivima maj.reg
fikseeriti koormised. Talupoegadele anti talude päritav kasutamisõigus, ka õigus kaevata rentniku peale. Eelnev käib üksnes kroonumõisate kohta. Eramõisad jäid samaks. Talupoegadel oli õigus vallasvarale. Koormiste ülemäärast tõstmist takistas feodaalne traditsioon. Talurahva peamised protestivormid olid ülestõusud, väljarändamine, usuvahetus, palvekirjad ja hernhuutlus. Pärisorjus kaotati Eestis 1816 ja Liivimaal 1819. Enam polnud talupoeg mõisniku ori, vaid tsaari alam. Maa kuulutati täielikult mõisa omandiks. Talupoeg sai maad kasutada üksnes rendi eest. 1849/56 uued talurahvaseadused- andis talupojale võimaluse endale talu osta, raharent. Mõisnikud ei tohtinud seda mõisamaaks muuta. Talupoegade koormised- mõisa ees: endiselt peamiseks teotöö (teorent) + naturaalandamid ja rahamaksud (nt. vakuraha). Riigi ees: pearaha ja nekrutimaks. Kogukonna ees: teedekorrastamine, magasiaida ja koolide ehitamine, jne
1620 Eesti rahvaarvu hinnatakse vähem kui 100 000-le 1629 Altmargi vaherahuga loovutas Poola kõik Väina jõest põhja pool asuvad alad Rootsile 1629 Ametisse astus kindralkuberner Johan Skytte 1630-ndad Maad hakati uuesti kasutusele võtma, talupoegade elukohavahetus 1630-ndad Saarlaste elanikkond moodustab eestlastest 25% 1630 Luuakse Tartu Akadeemiline gümnaasium 1631 Avatakse Tallinna gümnaasium (Hilisem Gustav Adolfi gümnaasium) 1632 15. oktoober Avatakse Tartu Ülikool 1632 Gustav II Adolfi surm 1634 Johan Skytte kutsutakse tagasi 1637 Heinrich Stahl koostab esimese eesti keele grammatika 1638 Joachim Jheringi ametiaja algus 1642 Väärusuga seondatud Pühajõe mäss 1642 Tartu Ülikoolis alustab õpinguid Eesti rahvusest Johannes Freyer. 1645 Brömsebro rahuga liideti Rootsi aladega Saaremaa
Stefan Batory-oli 15711576 Transilvaania vürst ja alates 1576 kuni surmani Poola (Rzeczpospolita) kuningas; Stefan Batory sai tuntuks oskusliku diplomaadina, ta kaitses Ungari kuninga János Zsigmondi õigust troonile. Antonio Possevino-paavsti saadik, vastureformatsiooni kuulsamaid misjonäre; 1582. aastal aitas Possevino sõlmida Jam Zapolski rahulepingut, millega Poola sai võimu kogu Liivimaa üle; Possevino toetas eriti Tartu seminari tööd, mida ta pidas täielikult enda looduks ja mida ta ka külastas. Gustav II Adolf-oli Rootsi kuningas 16111632; sõlmis Poolaga koheselt vaherahu, mida hiljem pikendati; sai tuntuks hiilgava väejuhina Kolmekümneaastases sõjas, langes Lützeni lahingus, mille rootslased siiski võitsid, veidi enne lahingut kirjutas ta alla Tartu Ülikooli asutamisürikule. Johan Skytte-Liivimaa kubermangu esimene kindralkuberner; ta oli haritud noormehena olnud Gustav II Adolfi
Koguduste majandusasjadega tegelemiseks seati ametisse vöörmündrid ja see lähendas talupoegi kirikule. Kuid muinasusundist võõrandamine ei olnud kerge, seega hävitasid pastorid sõdade ajajärgul ohverdamispaiku. 1642. aastal toimus suur talurahva rahutus Pühajõe mäss. Läbi hakati viima nõiaprotsesse, mille käigus pidi teada saama, kas tegemist on nõiaga või mitte; nõid tapeti(tuleriit, mõõk) Viimane selline surmanuhtlus viidi Eestis läbi 1699. aastal. Bengt Gottfried Forselius Sündis 1660. aasta paiku Harjumaal. Valdas hästi eesti ja saksa keelt. Õppis Tallina Gümnaasiumis ja Saksamaal ülikoolis. Asus talupoisse tasuta õpetama. Kui 1684. aastal Piiskopmõisa seminar asutati, õpetas ta ainsana välja koolmeistreid ja köstreid. Õpiaeg kestis 2 aastat. Õpiti lugemist, usuõpetust, kirikulaule, raamatuköitmist, saksa keelt ja arvutamist. 1686. aastal ilmus tema enda koostatud aabits. 1688. aastal määrati ta Stockholmis Eesti- ja Liivimaa
Esimesed kindlad andmed talurahvakoolide kohta Harjumaal pärinevad 1680. aastatest. Eesti rahvakooli alguseks võib lugeda aga alles 1686. aastat, sest siis hakati teadlikult riikliku poliitika tulemusena kooliharidust andma ka lihtrahvale. Hariduse andmise kaugem eesmärk oli pöörata rahvas evangeelsesse usku, sest luterluse põhimõtete järgi pidi iga koguduseliige olema ise suuteline pühakirja ning muud vaimulikku kirjandust lugema. Olukord hakkas paranema pärast õpetajate seminari loomist. Forseliuse õpetajate seminari ajast on teateid juba 41 talurahvakooli tegutsemisest, enamik neist koolidest paiknes LõunaEestis. Forselius Harjumaalt, rootsi pastori perest pärit Bengt Gottfried Forseliusel rajas 1684. aastal Tartu lähedale Piiskopimõisa (Papimõisa) kuninga nõusolekul õpetajate seminari. Seminari asusid õppima peamiselt ümberkaudsete kihelkondade poisid, kellest said koolmeistrid ja köstrid.
1643-45taani rootsi Sõda,saaremaa sai rootsi, kogu eestimaa rootsi riigile. ROOTSI AEG: 3 rüütelkonda: 1.eestimaa rüütelkond, 2.liiimaa rüütelkond, 3.saaremaa rüütelkond olid kohaliku omavalit. Organisatsioonid kaitsesid mõisnike huve, 3aasta tahant korraldati maapäevi. Vakuraamat- Pandi kirja talupoegade kohustused millest rohkem ei tohtinud nõuda. Bengt gottfried Forselius-õpetas talupoisse, 1684 asutas seminari. Andreas ja adrian virginius- tõlkisid uue Testamendieesti keelde: vastne testamend, 1686. jOhann skytte- 1630gümnaasium. Tallinnas 1631 gustav adolfi gümnaasium. Tartu ülikool:avati 15 okt 1632. 4 teaduskonda: usu,õigus Arsti ja filosoofia. 2. Variant - Liivi sõda Vana-Liivimaa ordumeister Wolter von Plettenberg mõistis sõda ette, kui 1492 aastal lasi Ivan III teha Ivangorodisse kindluse, tatariike Venemaal oli lõppenud. 1502-Smolino lahing Pihkva lähedal
Teotöö jagunes kaheks, jalategu ja rakmetegi. Jalategu tähendas et tööle mõisa tuli minna ilma hobuseta. Rakmetegu kohustas tööle minema hobuse või härjapaariga. Rakmetegu tuli teha 3-6 korda nädalas. Rakmetegu tähendas maakündmist, viljakoristust. Kui mõisas oli kiireloomulisi töid, tuli teha veel abitegu. Näiteks kevadine viljakülv, heinategu, viljakorustus. Talviti tuli käia mõisavooris kui oli vaja vedada vilja Tallinna, Riiga või Pärnu. Lisaks kõigele eeltoodule oli talupoeg kohustatud viima mõisale osa oma saagist, kariloomadest ja ka käsitööesemeid. Reduktsioon 1660. a sai Karl 11. rootsi kuningaks. Peale sõdu jäi Rootsi riigikassa tühjaks. Et riigi tulusid suurendada otsustas Karl 11. need riigi maad, mis olid aadlikele kingitud riigile tagasi võtta. RIIGI POOLT KINGITUD MAADE TAGASTAMIST RIIGILE NIM. REDUKTSIOONIKS(i aint even mad). Reduktsioon algas Eestis 1680. a. Eestis langes reduktsiooni alla 50% maadest, Saaremaal 30% ja Liivimaal 80%
Nõiaprotsessid. Luteri piiskop Joachim Jhering. Hakati pidama eestikeelseid missasid.Edendati kooliharidust. Johann Fischer. Protestantlik kirik võttis üle katoliku kirikus valitseva nõiajahi ja ilmutas Rootsi võimude toetusel erilist agarust nõidade jälitamisel. Just nüüd hakati üle kogu maa korraldama nõiaprotsesse, mille ohvriks langesid tihti rahva aktiivsemad ja andekamad liikmed, näiteks rahvaarstid. 10)Forseliuse seminar, miks see oli tähtis? Bengt Gottfried Forselius võttis enda peale koolmeistrite väljaõpetamise raske ülesande. Talurahvakoolid ja eesotsas koolmeistrid. 11) TÜ asutamine Eesti hariduse edendamisel oli oluline tegelane kindralkuberner Johan Skytte, kes oli Rootsi kuninga Gustav II Adolf kasvataja ja hiljem Uppsala ülikooli kantsler. Tänu temale loodi 1630. aastal Tartus Akadeemiline Gümnaasium. 1631. aastal esitas Skytte kuningale palve muuta Tartu gümnaasium ülikooliks. 1632
Kirikuelu korraldamiseks moodustati nii Eesti- kui Liivimaal konsistoorium (-kirikuvalitsus ja kohtuorgan). Vaimulikkonna etteotsa seati piiskop ja Liivimaal superintendent. Luteri kiriku taastamist organiseerisid: Piiskop J. Jhering H.Samson Seadsid endale eesmärgiks luteri kiriku positsioonide kindlustamise, selleks võideldi nii katoliku kiriku kui paganausu vastu, otsisid agaralt nõidu. Andis välja esimese eestikeelse aabitsa. 1626.aastal andis välja juhendi nõidade ära tundmiseks. Joachim Jhering töötas välja lisaks aabitsa tegemisele ka range ning ajastule iseloomulike kirikukaristuste süsteemi (mitmesugused rahatrahvid, häbipingil põlvitamine ja kiriku ukse ees jalgade pakkupanemine). Hermann Samsonist sai aga luterliku fundamentalismi silmapaistvaim esindaja. Tema poolt
1628 Hiiumaal Hütis avatakse esimene klaasikoda eesti aladel. 1628 Inglise parlament piirab Charles I võimu. 1629 Altmargi vaherahu Rootsi ja Poola vahel. Kogu tänase Eesti maismaaala saab Rootsile. 162940 Charles I valitseb ilma parlamendita. 1630 Tartus avatakse esimene gümnaasium Eesti aladel (pole säilinud) 1631 Tartus avatakse esimene trükikoda Eesti aladel. 1631 Tallinnas avatakse gümnaasium (praegune Gustav Adolfi Gümnaasium) 1632 Riias ilmub kaks Joachim Rossihniuse lõunaeestimurdelist eesti-saksa käsiraamatut pastoreile. 1632 Tartus avatakse ülikool nimega Academia Gustaviana. 1632 Gustav Adolf hukkub Lützeni lahingus. Troonile saab tema tütar Kristiina, kes valitseb a-ni 1654. 2 1632 Galileo Galilei avaldab raamatu ,,Dialoog kahe peamise maailmasüsteemi kohta". Kirik mõistab teose hukka ja paneb Galilei elu lõpuni koduaresti.
Üle kogu maa hakati läbi viima nõiaprotsesse. Kõigepealt rakendati kaebealuse suhtes ,,veeproovi". Usuti, et süütu vajub vees põhja, nõid jääb pinnale. Levinud karistus nõidumise eest oli põletamine tuleriidal. Viimane nõiaprotsessil langetatud surmanuhtlus viidi Eestis täide 1699. aastal. Rahvahariduse edendamine Peeti tähtsaks kirjaoskuse levitamist. Peamiseks ülesandeks sai koolmeistrite väljaõpetamine. Selle töö võttis enda peale Bengt Gottfried Forselius. Ta oli sündinud Harjumaal Harju-Madise kihelkonnas rootsi pastori peres. Ta valdas hästi ka saksa ja eesti keelt. Ta õppis Tallinna gümnaasiumis ja veidi Saksamaal ülikoolis. 1684 asutati Piiskopimõisa seminar kolmeistrite ja köstrite ettevalmistamiseks. Ainsaks õpetajaks oli Forselius. Õpiaeg kestis 2 aastat. Peamine rõhk oli usuõpetusel ning lugemisel. Forselius juurutas uue meetodi lugemisoskuse kiireks omandamiseks
Üle kogu maa hakati läbi viima nõiaprotsesse. Kõigepealt rakendati kaebealuse suhtes ,,veeproovi". Usuti, et süütu vajub vees põhja, nõid jääb pinnale. Levinud karistus nõidumise eest oli põletamine tuleriidal. Viimane nõiaprotsessil langetatud surmanuhtlus viidi Eestis täide 1699. aastal. Rahvahariduse edendamine Peeti tähtsaks kirjaoskuse levitamist. Peamiseks ülesandeks sai koolmeistrite väljaõpetamine. Selle töö võttis enda peale Bengt Gottfried Forselius. Ta oli sündinud Harjumaal Harju-Madise kihelkonnas rootsi pastori peres. Ta valdas hästi ka saksa ja eesti keelt. Ta õppis Tallinna gümnaasiumis ja veidi Saksamaal ülikoolis. 1684 asutati Piiskopimõisa seminar kolmeistrite ja köstrite ettevalmistamiseks. Ainsaks õpetajaks oli Forselius. Õpiaeg kestis 2 aastat. Peamine rõhk oli usuõpetusel ning lugemisel. Forselius juurutas uue meetodi lugemisoskuse kiireks omandamiseks
1) Ülikool asutati Tartusse, sest 1629.a sai Tartust Liivimaa kindralkubermangu keskus ja Tartusse saabus kindralkuberner J.Skytte, kellel oli kaasas korraldus luua gümnaasium. Skytte sai kuningalt loa laiendada see ülikooliks 2) Ülikoolis 4 teaduskonda: filosoofia, teoloogia, juura,meditsiin 3) Õppekeel: ladina keel 4) Õppetöö vormid: Loengud, dispuudid 5) 1684.a asutati Tartu lähedale piiskopi mõisa seminar eesti koolmeistrite ja kõstrite ettevalmistamiseks- Biengt Gottfried Forselius 6) õpetati: lugemist, usuõpetust, vaimulikke laule, arvutamist, saksa keelt, raamatute kõitmist 7) Forselius koostas ise ka aabitsa. 8) Käis 2 poisiga- Ignatsi Jaagu ja Pakri Hansu Jüriga Stockholmis kuninga juures. 9) Kooli lõpetas 160 poissi- kellest said õpetajad ➔ Arhitektuur: • Iseloomulik barokkstiil- ümaraks paisutatud tornikiivrid, voluudid, ovaalsed aknad. • Uut tüüpi kaitseehitised- bastionid- 5 nurksed mullast kuhjatud astangulised kindlused. ➔ Kokkuvõte
EESTI KIRJAKEELE AJALUGU I Kirjakeele vanim periood 13.–16. sajandini. Esimesed tänini säilinud, peamiselt käsikirjalised tekstid. Kirjaviis on ebaühtlane, alamsaksa- või poolapärane. Esimesed eestikeelsed fraasid on kirja pandud 13. sajandi esimesel poolel Henriku Liivimaa kroonikas, nt Laula! Laula! Pappi; Maga magamas. 16. sajandist alates kujunevad eraldi põhja- ja lõunaeesti kirjakeel ehk tallinna ja tartu keel. Esimesest säilinud trükitekstist, Simon Wanradti ja Johann Koelli katekismusest (1535), on säilinud 11 katkendlikku lehekülge. Tähtsamaid tallinnakeelseid allikaid: Kullamaa käsikiri (1524–1532), mis sisaldab katoliku palveid ja usutunnistust, pärisnimesid ja üht lauset. On säilinud ka paar käsikirjalist vandeteksti ja talurahvaõiguse katkend. Tähtsamaid tartukeelseid allikaid: Johannes Ambrosius Velteruse ja Laurentius Boieruse
EESTI AJALUGU ROOTSI AJAL(16291721) SOFIA KARAJEVA Puhja Gümnaasiumi 10.klassi õpilane 30.04.2013 Halduskorraldus · PõhjaEesti Eestimaa kuberm.(Pärnu ja Tartu mk.) · LõunaEesti ja PõhjaLäti Liivimaa kuberm. · Saaremaa (1645) säilitas eriseisundi · 1660. aasta Oliwa rahu Ruhnu saar · Kindralkuberner kõrgeim valitsusametnik Rüütelkonnad · Eestimaa rüütelkond · Liivimaa rüütelkond · Saaremaa rüütelkond · Maapäevad Liivimaa ordumeister, Riia peapiiskop ja vasallid, 3. a järel · Maanõunikud (12, Saaremaal 6) eluaegne amet · Rüütelkonna pealik · Liivimaal maamarssal Kohtuvõim · Adraja sillakohtunikudtp
1697 lisandusid erinevad nakkushaigused Kokku suri umbes 70 000 inimest HARIDUSELU ROOTSI AJAL - Luterlik kirik Toimusid eestikeelsed jumalateenistused; Köstrid õpetasid kirikulaulu ja katekismust; Hakkas levima lugemisoskus; Tähelepanu koolide asustamisele; 1645. kehtestati Põhja-Eestis katekismuse- ja aabitsaõpetuse nõue; eestikeelne vaimulik kirjandus; põhjaeesti ja lõunaeesti keel; Alustati Piibli tõlkimist - Tartu Ülikool Ülikooliidee Gustav II Adolfile esitas tema kasvataja ja kindralkuberner Johann Skytte; 1630 - Tartu Akadeemiline Gümnaasium; 1631 - gümnaasium Tallinnas; 1631 - Tartu Ülikool - Gustav II Adolf algatus jne, ladinakeelne, njetu eestlased - Õpetajate seminar Forselius rajas 1684 Tartu lähedal õpetajate seminari;
Keskajal oli eestlaste muinasusund segunenud katolike tavadega. Väärusuga seondati 1642. Aastal suur talurahva rahutus Urvaste kihelkonnas Osulas (Pühajõe mäss). Hakati üle kogu maa läbi viima nõiaprotsesse. Rahvahariduse edendamine. Maalaste lugema õpetamisel pandi lootusi köstritele. Lugemisoskus levi vaevaliselt, sest köstreid oli väha ja nende haridus puudulik. Peamiseks ülesandeks sai koolmeistrite väljaõpetamine. Selle raske töö võttis enda peale Bengt Gottfried Forselius. Ta alustas talupoiste tasuta õpetamist. 1684. Aastal asutati Tartu lähedale Piiskopimõisa seminar eesti koolmeistrite ja köstrite ettevalmistamiseks. Ainsak õpetajaks oli seal Forselius. 1686. Aastast kasutati tema enda koostatud, trükis ilmunud aabitsat. Ta määrati Eesti-ja Liivimaa talurahvakoolide inspektoriks. 1687. Aastal oli Liivimaa maapäev otsustanud, et igasse kihelkonda peavad mõisnikud laskma ehitada koolis ja maksma sealsele koolmeistrile palka.
Piiskop Joachim Jheringi eestvedamisel hakati taastama luteri kiriku olukorda Eestis. Kuna Rootsi oli luterlik riik, siis Eestile suuremat tähelepanu pöörates luteri kiriku võimu tugevdati, kindlustades Rootsi võimu Eestis. Kirikuelu korraldamiseks moodustati kirikuvalitsus, mille etteotsa sai Eestis piiskop. Kirikutes ja Kabelites hakati eestikeelseid jutlusi korraldama, talupoegadele hakati õpetama katekiskmust ja kirikulaulu, levima hakkas lugemisoskus ning hakati tõlkima piiblit. Nõiaprotsessid- 17. saj teine pool. Potantlik kirik võttis üle katoliku kiriku valitseva nõiajahi ja ilmutas rootsi võimude toetusel erilist agarust nõidade jälitamisel. Nüüd hakati üle kogu maa korraldama nõiaprotsesse, mille ohvriks langesid tihti rahva aktiivsemad ja andekamad liikmed, nt rahvaarstid. Nõiad põletati või karistati. 5) Eesti talupoegade õiguslik seisund ja selle muutumine rootsi ajal
siinsetele elanikele kaasa palju olulisi muudatusi. Tähtsamateks nendest võib pidada kohtusüsteemi ümberkorraldamist ja uue haldusjaotuse väljakujunemist. Levinud on komme nimetada seda aega ,,vanaks heaks Rootsi ajaks" kuid selles ajas polnud ainult positiivseid külgi, oli ka negatiivseid. Karl IX korraldatud reduktsioon mõjus erinevatele seisustele erinevalt. Reduktsioon vabastas riigi kätte läinud mõisate talupojad pärisorjusest. Siiski säilis aga talupoegade sunnismaisus. Talupoeg vabastati küll mõisniku kohtumõistmise alt, kuid viimasele jäi siiski väiksemate eksimuste korral kodukariõigus,taluperemeeste karistamine keelati aga hoopis ära. Keelatud oli ka talupoja võõrandamine maast lahus. Reduktsiooni käigus fikseeriti ka koormised ning need viidi vastavusse talu tegeliku kandevõimega. Talupoegadele anti talude päritav kasutusõigus ,samuti oli ka õigus kaevata mõisarentniku peale ,kes majandusreglemendist kinni ei pidanud
Viimane surmaga lõppenud nõiaprotsess toimus 1699. aastal. Rahvahariduse edendamine: Et tugevdada luteri usu mõju, peeti vajalikuks kirjaoskuse levitamist. Algul oli lootus köstritel, kellelt oodati, et nad õpetaksid maalapsed lugema. Lugemisoskus levis aga ikkagi väga aeglaselt, sest köstreid oli vähe ja nende haridus puudulik. Peamiseks ülesandeka oli koolmeistrite väljaõpetamine. Selle töö võttis endale Bengt Gottfried Forselius. Ta oli sündinud Soomest pärit rootsi pastori peres. Pere oli väga talurahvasõbralik. Forselius kõneles eesti ja saksa keelt. Õppis Tallinna gümnaasiumis ja Saksamaa ülikoolis. Ta alustas talupoiste tasuta õpetamist. 1684.aastal asutati Tartu lähedale Piiskopimõisa seminar eesti koolmeistrita ja köstrite ettevalmistamiseks. Selle kooli ainsaks õpetajaks oligi Forselius. Õpiajaks oli kaks aastat. Enamik õpilastest olid Tartu lähistelt
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
