Raha jõud ja jõuetus Honoré de Balzac "Isa Goriot" Raamat jutustas Pariisi kõrgseltskonna elu, kus mängis suurt rolli raha, jõukus ja kavalus. Kasutatakse mitmeid meetodeid kuidas saada rikkaks ning ka seda seisust hoida. Isa Goriot oli rikas mees, kunagine nuudlikaupmees, ning tema ümber käis põhitegevus. Ta elas pansionaadis, et võimaldada tütardele seda, mida nad kõige enam soovisid: raha. Kuna tütred paistsid rõõmsad, oli ka Goriot rõõmus, kuigi seda oli tal seda vähe. Ta müüs viimaseid võlakirju ja lauahõbedat ning soovis ta oma tütardele Anastasie'le ja Delphine'le parimat.
maapiirkondade vahel. Hansa liit: Läänemere-äärsete kaubalinnade liit. Tallinn, Tartu, piiskopid, Liivi ordumeister ja orduametnikud, Vasallkonnad, Linnad (Riia, Tallinn, Tartu). Viljandi ja Pärnu. Olulisim väljaveoartikkel teravili, peamiselt eksporditi Flandriasse ja Kuldne periood: Jõukuse kasv. Rahvaarvu kasv. Kohalike elanike õiguslik oluikord muutus Hollandisse. Transiitkaubandus. Idakaubandus: Jõukus sõltus kontrollist idakaubanduse üle. järjest ebakindlamaks, aga ka neid puudutas jõukuse kasv.Pillav elustiil. Põllumajandus: Ordu muretses, et kauplemise käigus satub Venemaale riiki sõjaliselt tugevdavat kaupa. 1539 Seoses linnastumise ja manufaktuuritööstuse arenguga Lääne-Euroopas kasvas nõudlus keelati vene ja välismaa kaupmeeste vaheline otsekauplemine, seda võis teha vaid teravilja järgi. Kvaliteetne rehes suitsu käes kuivatatud rukis
Küsimused Seminar 5. Tekstidele Ptk. 5. Demokraatia instrumentaalne ….väärtus • Mis on mõiste „instrumentaalne“ sisu? See tähendab, et demokraatia kui väärtus ei ole olemuslik vaid instrumentaalne ehk siis see tähendab et demokraatia panustab teiste väärtuste teostumisse (nagu armastus, tõde, õiglus) ehk siis demokraatia on istrumendiks teiste väärtusteni jõudmiseks ühiskonnas. • Kas jõukus toetab demokraatiat või demokraatia jõukust? Miks nimetab autor seda muna-kana dilemmaks? Kui see dilemma on üldisem, mis võiks olla selle juureks? No sest võib väita, et lääne ühiskonnad on heal järjel tänu demokraatiale, ning saab äelda ka vastupidi et võib oolla viib jõukus demokraatiani.. See on vastastikus seoses, võib väita nii seda, et tänu demokraatiale on demokraatlikud riigid jõukamad ja paremal elujärjel..
KORDAMINE ÜHISKONNA KT'ks Milles väljendub jõukus ja vaesus? Üleüldine jõukus saabub siis, kui kogu vara kuulub kõigile. Vaesus on erinev igas riigis. Vaesus on see, mida inimene ise tunneb. Absoluutne vaesus on see, kui sul ei ole ellu jäämiseks toitu, riideid ja peavarju. Kuidas saab riik leevendada vaesust? Riik loob keskkonna, kus rajatakse palju ettevõtteid ja siis on vaja töötajaid ja inimesed saavad tööle ja nad hakkavad saama palka ja siis neil on raha, et ellu jääda. Mis on töö, miks tehakse ja kuidas saada tööd
kokkulepitud hindade alusel ning ressursside kasutamise määrab konkurents. Segamajandus - majanduskorraldus, kus kõrvuti turumajanduse elementidega sekkub majandusse ka riik. 18. Mis on isiklik bilanss? Ülevaade, mis näitab inimese või pere vara ja laenukohustuste suurust teatud kuupäeva seisuga ning iseloomustab inimese või pere varasemate perioodide tegevuse tulemusena kujunenud majanduslikku seisukorda 19. Mida tähendab jõukus? jõukus=varad-laenukohustus 20. Millised on leibkonna kulud? Millised on tulud? Tulud (sissetulekud): Töötasu, lisatasud, preemiad; Riiklikud ja kohaliud toetused ja abirahad; Tulu ettevõtlusest; Tulu rendist; Tulu intressidest; Rahalised kingitused. Kulud (väljaminekud): Eluase; Toit; Transport; Sideteenused; Lastega seotud kulud; Ravimid; Isiklikud kulud; Tervishoid; Vaba aeg; Muud kulud. 21. Mis on muutuvad kulud?
lk 6 Sotsiaalsed normid lk 7 Demokraatia lk 8 Riikide valitsemine lk 9 Demokraatliku valitsemise põhimõte lk 10 Rahva osalemine valitsemises lk 11 Parlamendi ülesanded lk 12 Vabariigi president lk 13 Vabariigi valitsus lk 13 Kordamine lk 14 Maakonnad ja kohalikud omavalitsused lk 15-16 Eesti Vabariigi kohtusüsteem lk 17 Jõukus ja vaesus lk 18 Raha teenimine ja kasutamine Kommunikatsioon ühiskonnas Ajakirjandust nimetatakse vahest ka neljandaks võimuks, sest: · Ajakirjandus vahendab inimestevahelist suhtlemist e sotsiaalset kommunikatsiooni (see mõjutab majandust ja seob riigi ühtseks tervikuks). · Ajakirjandus vahendab infot maailmas toimuva kohta. (Teadlikkus ja
ja tööstuslikule rahas ja kihistuse muutumine tootmisele asjades ebapüsivaks · hästi organiseeritud · · Majanduses erineva · Bürokraatia suuruse ja · Identiteedikujundaja tegevusprofiiliga ks rahvusriik ettevõtted · klaasid · Suur tarbimisvalik · Kasvas jõukus · Tööline, kontoriametnik ja pankur ei eristu enam · Tõusis turvalisus üksteisest oma · Tõusis heaolu tarbimisvõimaluste ja · Laienes toetus elustiili poolest inimõigustele ja · Postmodernset ühiskonda vabadustele ilmestab jäikade piiride
Eliit 1. V. Pareto väitis, et eliidid on grupid, kes on erinevate sotsiaalsete hierarhiate tipus. Ta jagab eliidi kaheks: valitsevaks eliidiks (poliitiline eliit), mis hõlmab neid, kes on otseselt või kaudselt seotud valitsemisega ja mittevalitsevaks eliidiks (kultuuri eliit ehk loomingulised inimesed), mille moodustavad ülejäänud. Pareto usub, et kui eliit on avatud andekaimatele mitteeliidi hulgast, on nende positsioonid suuresti kattuvad. Eliidi muutumisel suletuks, kaugenevad andekad ja eliit ükstesest, mis juhul võib olla ohustatud sotsiaalne tasakaal ning ühiskond muutub aldiks vägivaldsetele väljaastumistele, mis ei pruugi aga elimineerida eliidi võimu. G. Mosca jagab ühiskonna kaheks: valitsevaks ehk poliitiliseks klassiks ja valitsetavaks klassiks ehk massiks. Ta väidab, et vähemused valitsevad enamust isegi demokraatias, kuna vähemusel on võime organiseerida ja mas...
1816/1819 seadustega kaotati pärisorjus. Liikumisvabadus oli veel piiratud, kuid talupoeg võis omada vallas- ja kinnisvara. 19.sajandi keskpaigas vastuvõetud seadustega vabanesid taluinimesed tööst mõisapõllul, teorendilt mindi üle raharendile ning avanes talude päriseksostmise võimalus. Ühtlasi keelati mõisnike kodukariõigus. Kuigi talurahval oli siiski veel mitmeid koormisi ja kohustusi, oli ta siiski saanud isiklikult vabaks. Talupoegade jõukus kasvas. Algas talude päriseksostmine. 1863.aastal kehtestatud passiseadus andis täieliku liikumisvabaduse kogu Vene keisririigi piires, mis tõi kaasa ulatusliku väljarände Eestist. Oma talud jäeti maha. Kuna ees ootav tegelik olukord polnud sootuks nii muinasjutuline kui seda loodeti, pöörduti õige pea tagasi oma koju. Tööstus ja kaubandus arenes jõudsalt. Suurimaks tööstusettevõtteks kujunes 1858.a Narva rajatud Kreenholmi manufaktuur, kus töödeldi puuvilla
1.3 Kellest ühiskond koosneb MINU LISA 3 Milliste kindlate põhimõtete alusel analüüsitakse riigi rahvastikku? · loomulikud - sugu, vanus, rahvus · omandatud - haridus, jõukus Sotsiaalne struktuur- rahvastiku jaotus teatud tunnuse alusel. Demograafia- rahvastiku teadus, mis uurib rahvastiku struktuuri, rahvastiku suurenemist/vähenemist ning liikumist. Rahvastiku iive- rahvaarvu muutused sündide ja surmade ning rahvarände tagajärjel. positiivne iive- kui rahva arv suureneb. negatiivne iive- rahva arv väheneb. Migratsioon- rahvastikuränne. Rahvus- inimeste ajalooliselt kujunenud ühtekuuluvusnorm, mis põhineb ühtsel
Minu arvates on tähtsaim väärtus haridus, sest ilma hariduseta ei suudaks ühiskond mõelda ega korraliult tegutseda. Haridus on tähtis ka noortele, et nad õpiksid selgeks selle, mis aitas edasi vanemaid ühiskonnakihte. Väga tähtsal kohal on ka sõprus, sest kui kõik oleksid vaenulikud ei oleks maailma midagi muud peale sõdade.Sõprus on kõigile oluline,et suureneks rahvaarv ja ka haridus.Nii lasterohkus,haridus,ausus,usklikkus,julgus ja jõukus on kõik sõprusega seotud.Kui mitte kellegil pole mitte ühtegi sõpra ei saa tekkida lapsi.Kui ei teki lapsi ei levi haridus, sest seda pole kellegile õpetada.Kui keegi pole haritud või on keegi kellegist targem haktakse valetama ja seejärel kaob ausus.Kui pole ausust ei usu rahvas enam mittemillessegi ja kaotab ka oma julguse.Kui keegi ei julge midagi teha, ei saa keegi ka rikkaks ja kaob ka jõukus.Kokkuvõttes sõltub kõik sõprusest.
inimesi põllumajanduses. Vanad, töötada ja kellele makse maksta. Leppida suuremat füüsilist jõudu nõudvad tuli paljude koormisega, millest tähtsaim käsitööalad jäid kuni keskaja lõpuni oli viljakümnis (protsentuaalne andam) eestlaste kätte. Eksport endiselt või hinnus (kindla suurusega andam). suurim teraviljal. Eestlaste jõukus hakkas tasapisi suurenema tänu hansakaubandusele, mis suurendas kauplemis võimalusi. Keskaja lõpupoole tekkis talupoegadel uus koormiste liik teokohustus. Ühiskond Enamik eestlasi olid talupojad. Naised olid isa või oma abikaasa eestkoste
MOOD 20. SAJANDIL Anna Karin Ericson SISSEJUHATUS ◦20. sajandi esimese kümnendi algus ◦Milline oli selle ajastu mood? ◦S-figuur, ampiirmood ◦Korsett 10NDAD ◦Mis muutis naistemoodi? ◦Pikad ebamugavad seelikud --> põlvini ulatuvad kleidid ◦Kalifeepüksid, kedrid, nahast säärekaitsed ◦Chaneli ideed 20NDAD ◦Mis iseloomustab moodi? ◦Särkkleit ◦Kunstsiid ◦Moeikoon – Marlene Dietrich ◦Nancy Cunard ◦Mida hakkasid naised mõistma sel kümnendil? 30NDAD ◦Pehmem stiil ◦Liibuvamad kleidid ◦Minimaalne figuurinteostamine ◦Rõhutatud võõkoht ◦Sukahoidjad-püksid ja kerged elastsed korsetid ◦Vivien Leigh 40NDAD ◦Mehelikum ning nurgeliste õlgadega mood ◦Lühemad seelikud materjalipuuduse tõttu ◦Puutallaga kingad ◦Lõpus naiselikum ning elegantsem stiil 50NDAD ◦Naiselikkus ja rafineeritus ◦Turg täis alternatiivseid võimalusi ◦Audrey Hepburn ◦Minimaalne elegants, pikad kindad 60NDAD ◦Peamine murrang – MINI! ◦Stiil ulatus kuni naeruväärsusteni ◦Mis mõj...
Barokk (maal). Peter Paul Rubens Üldiseloomustus 17.saj-18.saj algus Ta on eeskätte Euroopa stiil, kuid esimene, mis kolonistide kaudu jõudis Ameerikasse. Barokk tekkis ja stiilipuhtaimal kujul esines katoliiklikes maades ( itaalia, hispaania, flandria). Ta on seotud ka usulise liikumise vastureformatsiooniga. Katoliiklikud maad olid sel ajal ühtlasi ka feodaalmaad veel. Barokk-kunst eelkõige üldistab kiriku, kuningate ja õukondade hiilgust ja vägevust. Neis riikides, kus tähtsat rolli mängis kodanlus (holland, inglismaa, osalt prantsusmaa), esines barokk palju tagasihoidlikumal kujul. Barokk-kunstile omane: · Rahutus · Dünaamilisus (liikuvus) · Kirglik tunnteväljendus · Emotsionaalsus · Elavad liigutused, otsitud poosid nii maalikunstis kui sklulptuuris Itaalia Nimekaim maalija- Caravaggio /karavado/. Ta kujutab tõetruult lihtrahvatüüpe, harrastab anrimaali. Maalidele iseloomulik nn keldriluugivalgus- ülevalt viltu ...
jõukas ja tähtis ettevõtja. Ta teenis raha tänu sellele et tal oli oma tehas kuhu ta pani inimesi tööle. Ehk siis teised teenisid temale raha oma raske tööga. Lõpuks oma raha tütardele andes kaotas ta kõik, seetõttu oli ka üksik. Ta poleks üksik kui oleks andnud raha peale oma surma tütardele, kuid tema jaoks oli tütarde heaolu palju tähtsam kui ta ise. Tütred ei tulnud isegi isa surivoodile kuigi isa oli nende heaks nii palju teinud. Rastignaci jaoks oli peamine raha ja jõukus. Ta üritas kõiki võimalusi kasutades pääseda kõrgklassi hulka ja saavutada varalist heaolu. Samuti oli ta inimene kes hoolis ka teistest. Ta üritas kõigest väest viia tütred Gorioti surivoodile. Isegi oma vara mis ta oli nii raskelt kätte saanud , andis ta lõpuks Gorioti matuste jaoks. Rastignac oli ainuke kes käis Gorioti matustel ja leinas teda.
Anti Saluste Magnus Künnapas Kaspar Raudla Hannes Vahemäe Majanduspoliitika Majanduspoliitika on majanduse mõjutamine poliitiliste abinõudega, seega lõppkokkuvõttes riigi poolt. Majanduspoliitika on üks osa ühiskonnapoliitikast ja hõlmab kahesuguseid abinõusid: 1)võib olla tegemist abinõudega välis-, sise-, kaitse-, tervishoiu-, kultuuri-, õiguspoliitikas jne, millel otsest majanduslikku mõju alati ei olegi; 2) majanduslik mõju võib-olla otsene. Makromajanduspoliitilised eesmärgid 1) elustandardi kasv; 2) täistööhõive tööealise elanikkonna hulgas; 3) stabiilsed hinnad; 4) madal inflatsioon. Eesti majanduspoliitika üldeesmärk on saavutada jätkusuutlik, sotsiaalselt ja regionaalselt tasakaalustatud majanduskasv. peetakse üldjoontes ettevõtlusele soodsaks ja positiivseks. Majanduspoliitika alustalad krooni kursi fikseerimine valuutakomitee süsteemi raames; valitsussektori tasakaalustatud eelarvepõhimõt...
Islandi keel https://www.youtube.com/watch?v=v641uRBW9_4 Territooriumi suurus ja rahvastiku keskmine tihedus Pindala- 103 125ruutkilomeetrit Asustus- pool rahvastikust elab pealinnas Reykjavikis ja selle naabruses. Rahvaarv- 323 810 (2013) Keskmine eluiga ● Islandil sündinud naistel 81 ● Islandil sündinud meestel 76 ● Euroopa keskmine naistel 80 ● Euroopa keskmine meestel 72 ● Eesti keskmine naistel 82 ● Eesti keskmine meestel 72 Maastik Maavarad ja inimeste üldine jõukus Islandi põhiline maavara on kaalisool ning nendel on ka palju odavalt saadavat energiat, tänu maa seest alatasa tulevale kuumale aurule. Religioon ● 84% on luterlasi ● Mitmesugused evangeelsed vabakirikud (üle 5%) ● 2,15% katoliiklust ● 0,62% nelipühilasi ● 0,32% ásatrú´t (alates 1972. aastast tunnustatud usund) ● 0,25% seitsmenda päeva adventiste ● 0,22% Jehoova tunnistajaid ● 0,21% budiste ● 0,11% islamiste
kohtusüsteem. Majanduslikud hüved: riiklik või munitsipaalmeedia, toetused rahvuskultuurile, MTÜ-dele, teed, tänavad, sotsiaalteenused, pension. (Ühiskonnaliikmete bioloogilised ja sotsiaalsed erinevused; sotsiaalne kihistumine; inimvajaduste hierarhia tähendus) · Bioloogilised erinevused: sugu, rass, vanus, füüsilised ja vaimsed võimed, seksoriendatsioon. · Sotsiaalsed erinevused: haridustase, majanduslik jõukus, elukoht, maailmavaade, väärtushinnangud, kodakondsus, suhtumine religiooni, ühiskondlik aktiivsus, perekondlik staatus. · Sotsiaalne kihistumine: Ülemklass- rikkad, parem haridustase, omnd, parem tervis Keskklass- inimesed, kes saavad hakkama, tegelevad oma hobidega ja säästavad raha. Alamklass- vaesed, vajavad toimetulekuks toetusi ja abi, madalam haridustase, viletsaim tervis. Asotsiaalid- inimesed, kellel pole sissetulekut, elukohta, perekonda.
1775. aastaks elas PõhjaAmeerika kolooniates umbes 2 miljonit valget ning pool miljonit mustanahalist. Inimeste varanduslik kihistumine oli kolooniates märksa väiksem kui Euroopas. Ameerika kolooniates kujunes kohe kodanlik ühiskond. Kuigi kolooniad kuulusid Inglismaa ülemvõimu alla, ei sekkunud valitsus esialgu kolooniate siseasjadesse. Kuningavõimu esindas kuberner, kellel oli vetoõigus. Igal koloonial oli seadusandlik esinduskogu ning omavalitsus. Kolonistide kasvav jõukus tekitas 18. sajandi teisel poolel Inglismaa valitsuses soovi nende maksukoormust tõsta, aga Inglismaa tollipoliitika takistas kolooniate majanduslikku edenemist ning see viis peagi vaenusuheteni. Inglise võimud püüdsid ameeriklaste vastupanu relvajõul maha suruda. Ärevas olukorras tuli tollases Põhja Ameerika suurimas linnas Philadelphias kokku kontinentaalkongress, kes 4.juulil 1776 võtsid vastu iseseisvusdeklaratsiooni ning 4. juulit tähistatakse siiani iseseisvuspäevana.
Isolatsioonipoliitika- Sisepoliitika Industrialiseerimine- Suurtööstuste areng Vapsid- Vabadus võitlejad Vaikiv ajastu- NEP- Uus majanduspoliitika 5. Äärmusliikumised Euroopas ja nende juhid. Kominterm- Nõukogude liit Natsionalistid-Hitler Fasistid-Mussolini 6. 19.saj. peamised poliitilised ideoloogiad. Liberalism ja Konservatism 7. USA areng peale I MS. Arenes kiiresti, kasvas kodaniku jõukus 8. Franklin Roosevelti tegevus majanduskriisi ajal USA-s. Uus kurss 9. Diktatuuri tekke põhjused (kommunistlik, Fasistlik). Pettumine Versailesi süsteemis ning demokraatias, Majanduslikud raskused 10.Autoritaarse ja totalitaarse riigi tegevuspõhimõtted. Totalitaarne- Võim ühel, kontroll inimeste üle Autoritaarne- Võim grupil, poliitiliste erakondade tegevus piiratud. 11.Millega said tuntuks ja nende eesmärgid?
Euroopa Liit on ainulaadne majandusalase ja poliitilise koostöö partnerlus, milles osaleb 27 demokraatlikku Euroopa riiki. El-du eesmärk on tagada oma 495 miljonile kodanikule rahu, jõukus ja vabadus õiglasemas ja turvalisemas maailmas. Euroopa Liit loodi eesmärgiga lõpetada naabritevahelised sagedased ja verised sõjad, mis tipnesid Teise maailmasõjaga. 1950. aastal algas Euroopa Söe- ja Teraseühenduse loomisega Euroopa riikide majanduslik ja poliitiline lõimimine, et tagada kestev rahu. Ühenduse asutajaliikmed olid Belgia, Madalmaad, Itaalia, Luksemburg, Prantsusmaa ja Saksamaa. 1950. aastaid iseloomustas külm sõda Ida ja Lääne vahel
USA oli ainus sõjast kasusaaja sest: 1. Suurbritannia tootmine jääb USA omale alla 2. USA tarnib sõjatehnikat ja annab laene 3. USA muutub Euroopa võlausaldajaks 4. Saksamaa majanduses toimuvad segased ajad Hüperinflatsioon on raha väärtuse hüppeline kahanemine. See tekib, sest kõikides riikides püütakse majandust kiiresti jalule aidata. Riik hakkab raha juurde trükkima ning ettevõtetele laene andma. Saksamaal oli kõige kriitilisem aasta 1923. Kahanes enim keskklassi jõukus, sest inimeste säästud kadusid. Inflatsioon ulatus 1923. aasta oktoobris 30000%. Otsustati, et katteta raha enam ei trükita ning raha seotakse kinnisvara ja maaga. Saksamaa: Hitler saab võidutseda, Prantsusmaale ja Suurbritanniale oli vaja maksta võlga ning ka sõda kaotati. Majanduse õitseng: Leiutati esimene elektriline pesumasin, tolmuimeja. Ford sai käima autotööstuse. 24.okroober 1929 toimus tohutu börsikrahh ning langustrend jäi kestma 1932 aastani.
Felix Mendelssohn-Bartholdy 1809-1847 Mendelsson sündis Hamburgis rikkas ja kõrgelt haritud juudi perekonnas. Is aoli ungarlane, pankur. Perekonna jõukus ja inimesed, kellega suheldi mõjutasid otseselt Mendelssohni arengut ja käekäiku. Muusikaõpinguid alustas kalveril ja viiulil. 1819 algasid kompositsiooni õpingud ja lisandusid ka teised (solfedzo, literatuur jne). Eeskujud: J. S. bach, G. F. Händel, A. Vivaldi. Kuni Mendelssohn polnud oma raske iseloomu tõttu enamike kolleegidega vastuolus kogub üha uusi sõpru. Lähimad: R. Schumann, F. Chopin, F. Liszt. Kontakteerub Hector Berlioziga. Tööpaigad: Leipzig, Berliin, Köln
Rootsi aja alguses olid kirikud hävinud. Viidi läbi nõiaprotsesse, mille käigus surid süütud inimesed. Loobuti ristimisest ja kiriklikust abielulaulatamisest, surnuid maeti vanadesse kalmetesse. Aadlikud muutusid rentnikeks ja neil oli ülemerekaubandusega tegelemine keelatud. Majanduse miinused: tekkis ühiskondlik kihistus. Tartu majandus olukord kujunes ebasoodsaks ja elanikkkond vähenes. Majanduse plussid: manufaktuuride tekkimine, riigisissetulekute kasvamine. Eesti jõukus tuli pealmiselt Venemaa kaubanduse vahendamisest ja kohaliku teravilja väljaveost. Rootsi ajal olid omad plussid ja miinused, kuid mina arvan, et Rootsi aeg ei olnudki eriti hea. Levis küll haridus ja lugemisoskus, kuid seda ei anna võrrelda seda pärisorjuse, mõisakoormiste ja Eesti linnade allakäiguga.
Types of holiday: Career in Tourism Trends in tourism Alandatud hind-Discount price Alaline,püsiv-permanent Ajavahe-jet lag Ekstreemturism-Hardship holiday Autasu-Reward Edasi-tagasi pilet-Return ticket Eripakkumine(soodushinnag)-Special rate Avatud inimene-Outgoing personality Jõukas-Affluent Eripakkumine-Special offer Hariduskäik-Educational history Jõukus-Prosperity Hobi-või huvialaturism-Special interest holiday Honorar-Fee Kaasmaalane-Compatriot Järsku alandatud-rock-bottom price Juhi töökoht-Management job Kasum,tulu-Revenue Kallis-expensive Kaaskiri-Covering letter Koopia-...
majanduslik ja poliitiline üleolek euroopas.Napoleoni sõjad aitasid kaasa Prantsuse revolutsiooniideede levikule ja rahvaste vabadusliikumisele.Tema ümberkorraldused ning vastuvõetud seadused Prantsusmaal said eeskujuks paljudele teistele riikidele.Nende mõjul toimusid reformid Preisimaal,Austrias,Itaalias,Venemaal ja mõneski teises riigis.Napoleonil oli seitse õde-venda, kes said täisealiseks, ning kolm õde-venda, kes surid lastena.Napoleoni aadlipäritolu ning perekonna suhteline jõukus ja sidemed võimaldasid talle hariduse, mis oli tol ajal tavalistele korsiklastele kättesaamatu.Jaanuaris 1779.aastal astus Napoleon Autini usklikku kooli, et õppida Prantsuse keelt ning sama aasta mais võeti ta sõjakooli. Ta rääkis rõhutatud Korsika aktsendiga ning ei õppinud kunagi korrektselt kirjutama. Napoleoni kaasõpilased narrisid teda tema aktsendi pärast ning ta pühendas end lugemisele. Eksamineerija märkis Napoleoni kohta, et ta on alati silma paistnud oma pühendumisega
kuulujutud olla alusetud, kuid seda hullem, kui nendel juttudel on tõepoolest alust. Ka jutud vaibuvad, kuid see ei tähenda, et kõik selle unustavad. Pole õige mees, kes laseb oma naisel teise mehe juures käia, olgu siis põhjus milline tahes. Ka naine ei hooli enda väärikusest, kui on nõus parema elujärje nimel oma meest petma. Tänapäeval võib üsna tihti kohata olukordi, kus noored naised vanemate meestega käivad. Vaid üksikud neist on koos armastusest, enamjaolt on põhjuseks jõukus ja võim. Kurb on vaadata kuidas mugavama elu nimel ollakse valmis kõrvale jätma tunded nagu armastus ja sageli ka õnn. Enne kui teha midagi moraalitut, peaks alati mõtlema, kuivõrd ollakse valmis sallima jutte, mida inimesed ümberringi rääkima hakkavad. Parem mõelda, et ma jätsin tegemata midagi, mis oleks kahjustanud mu väärikust, kui kahetseda mõnda tegu, mida ma poleks pidanud tegema. Karin Torim
,,Mäeküla piimamees" 1.Jututäht 2. Teose probleemistik a) Perekonnasuhted ja abielusuhted, armukadedus(Prillup). b) Naise õigused (Mari) c) Jõukus, omakasupüüdlikkus, väärtustamine (Prillup ei oska enne väärtustada seda, mis tal on, kui on selle kaotanud) d) Kahetsus (Prillup kahetseb, et andis Kremerile oma naise ,,kasutusõiguse") e) Eetika (Kremer) f) Alkoholism (Prillup uputas mured joogiklaasi) g) Ühiskonnaprobleemid(talupoegadel pole võimalusi) 3. Romaani stiil (leheküljenumbrid kirjastuse Eesti Raamat 1970.aasta väljaande põhjal). NÄITED.
Maarahvas XIV-XVI sajandil Pärast Jüriöö ülestõusu mahasurumist muutus eestlaste õiguslik seisung kehvemaks ning neid karistati sageli ja julmalt. Üha rohkem asusid sakslased elama mõisadesse ja 16.sajandi keskpaigast küündis mõisade arv juba 500-ni. Mõisades tegeleti peamiselt teravilja kasvatamisega, mida müüdi lääne-Euroopasse ja madalmaadesse. Aadlike jõukus kasvas ja tekkis juurde uusi mõisasid ning 16.sajandi keskel oli Eestis juba üle viiesaja mõisa. Talupoegadelt hakati nõudma teoorjust. Künnis, mis algeselt tähendas kümnendikku ulatus nüüd vaid kuni veerandini viljasaagist. 16.sajandil mingi üle paljudes mõisades raharendile. Suurenenud surve eest põgenesid paljud talupojad Venemaale, Rootsi või Soome. Mõisnikud hakkasid neid karistama, trahvima ning hiljem jõuga tagasi tooma. Kui
Mida vähem naisi, seda drastiliselt väheneb rahvastik tulevikus Kuidas toita vananevat rahvastikku? Hellitatud üksiklaste probleem Tänapäeva hiinlased ei soovigi enam rohkem lapsi Ei kaasne otsest kasu keskkonnale Samas on teadmata, mis toimuks Hiinas, kui seda poliitikat poleks rakendatud. Vähem lapsi = suhteliselt suurem jõukus Kaasneb tarbimise kasv, suureneb surve kk- le. Linnastumine Eetilised dilemmad Kas tähtsam on kasu keskkonnale või üksikisikule? Kas Hiina meetmed toovad kaasa reaalse kasu keskkonnale või ainult majandusele? Abort vs tagajärjed? Poisid vs tüdrukud? Kes hoolitseb sellises ühiskonnas vanurite eest? Seisukoht lähtuvalt erinevatest koolkondadest
läheneda oluliselt laiapõhjalisemalt. Juurde veel üks kujutluspilt just iseseisvuse saanud Lõuna-Sudaanist, kus valitsus peab peale aastakümneid kestnud sõjalist konflikti üles ehitama riigi. Elanikud on konfliktist traumeeritud, valitsusel pole eelarvet ega administratiivset võimu ning ta ei suuda pakkuda kasvõi minimaalseid teenuseid, nagu julgeolek, arstiabi, haridus. Toimib laialdane korruptsioon. Riigile peaks õnne toovaks hõbelusikaks olema naftaväljadest terendav jõukus, mis tagaks hea elu ka valitsejatele. Aastatuhande arengueesmärkide algatuse alusel rahastatavate meetmete hulka kuuluvad näiteks Haitil toidule parema juurdepääsu tagamine, Rwanda laste varustamine piimaga, tervishoiutöötajate arvu suurendamine Ghanas ning veesäästmisvõimaluste parandamine Samoas. ÜRO aastatuhande arengueesmärkide 2011. aasta aruandes kinnitatakse, et osade eesmärkide saavutamisel on tehtud suuri edusamme. Loodetakse, et 2015
sündisin 15. augustil 1769 aastal ja surin 5. mail 1821 Saint Helena saarel. Ma olin Prantsusmaa valitseja ja väejuht. Ma valitsesin Prantsusmaad 11. novembrist 1799 kuni 11. aprillini 1814 ja 13. märtsist 1815 kuni 22. juunini 1815. Ma olin ka konsul ning hiljem esimene konsul. Ma olin ka 18. maist 1804 kuni 11. aprillini 1814 Prantsuse esimese keisririigi Prantsusmaa keiser. Minu aadlipäritolu ja perekonna suhteline jõukus ja sidemed võimaldasid mulle hariduse mis oli tol ajal tavalistele korsiklastele kättesaamatu. Ma läksin Autini usklikku kooli, et õppida prantsuse keelt ning sama aasta mais võeti mind vastu sõjakooli. Ma rääkisin rõhutatud Korsika aktsendiga ning ei õppinud kunagi korrektselt kirjutama. Minu kaasõpilased narrisid mind minu aktsendi pärast ning ma pühendasin end lugemisele. Kui ma olin suurtükiohvitser Touloni piiramises,
neist elab juba täielikus vaesuses. Neil on tihti raske ots-otsaga kokku tulla, mistõttu jääb võrdlemisi vähe raha muuks kui toiduks ja eluasemekuludeks. Sotsiaalne mobiilsus- Liikumine ühest ühiskonnakihist või sotsiaalsest klassist teise. Põlvkondadevaheline sotsiaalne mobiilsus- Jätkusuutlik areng on niisugune arengutee, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused, seadmata ohtu tulevaste põlvede samasugused huvid. Sotsiaalne klass- sissetulek, majanduslik jõukus, omand. Seisuslikud ühiskonnad- Feodaalühiskond (positsioon pandi paika sünnipäraga ning ühest ühiskonnast teise liikumine oli väga raske). Eliit- Mõjukus ühiskonnaelus (seostab ka lugupeetavusega) Ametnike eliit- mõjukad kõrged ametnikud riigiasutustes (nt ministeeriumite kantslerid). Poliitiline eliit- Mõjukad ja tuntud poliitikud kas riigi- või kohalikul tasandil. Sõjaväeline eliit- Kõrged sõjaväelased. Akadeemiline eliit- Tuntud ja hinnatud teadlased.
Riigi tasandil demokratiseerumine Rahva kasvav osalus poliitikas Riigi alusdokumendiks sai konstitutsioon Kõigi kodanike võrdõiguslikkuse printsiip Sotsiaalsed barjäärid nõrgenesid Majanduskasvu hakkas määrama tööstuse areng Industriaalühiskonna kujunemine Elanikkonna sissetulekute kasv Tehniline innovatsioon Tööstuslik kapitalism tekitas tööturu Vabrikutöölised ei vajanud põhjalikku väljaõpet Tööstuse areng andis hoobi aadliseisusele Keskklassist vabrikuomanike jõukus suurenes Külaühiskonna ja modernse ühiskonna võrdlus Traditsiooniline külaühiskond Modernne ühiskond · Jõukuse ja võimu peamine allikas on · Tähtsaimad majandusharud on põllumajandus tööstus ja kaubandus · Kehtivad jäigad hierarhilised ja · Ühiskondlik kihistumine on seisuslikud raamid mitmetahuline ja mobiilne · Suurem osa inimesi elab paikselt · Linnaelanike osatähtsus suureneb
Oma elu viimased aastad veetis Goriot pansionis. Algul, olles üsna rikas, elas ta parimas toas ja kandis häid, kalleid riideid, kuid et tütarde mehed neile kõige ihaldatu jaoks raha ei andnud, kulutas ta suure osa oma sissetulekust nende soovide täitmiseks. Ta müüs oma võlakirjad, parimad riided ja kolis lõpuks ka pansioni kõige kehvemasse odavamasse tuppa. Samuti keeldus ta aitamast kõiki teisi, hoolis ainult tütardest. Rastignaci jaoks oli ilmselt peamine seisus ja jõukus. Ta üritas kõiki võimalusi kasutades pääseda kõrgklassi hulka ja saavutada varalist heaolu. Tol ajal oli elus edu saavutamiseks kaks võimalust- tuli sündida mõjuvõimsasse, tähtsasse perekonda, või end kaugete, kõrgemast soost sugulaste abil üles töötada. Rastignaci puhul tuli kõnealla ainult teine variant ja seega palus ta abi oma sugulaselt, kes viis ta kokku erinevate aristrokraatidega ja tutvustas teda mitmetele mõjukatele inimestele.
Linnad ja kaubandus Linnade iseseisvus ja jõukus põhines traditsiooniliselt kaubandusel, mille senise edu tagatis oli püsiv rahu ja stabiilsed suhted. Pärssivalt mõjusid 17. sajandi alguse sõjad kaubandusele ka Läänemere ruumis -- nõnda lagunes valdavalt Saksamaal peetud Kolmekümneaastases sõjas lõplikult juba ammu mõranema hakanud Hansa liit. Läänemere-kaubandus koondus võõramaiste, peamiselt Põhja-Saksa, Madalmaade ja hiljem Inglise kaupmeeste kätte. Eesti tähtsamad kaubalinnad olid Rootsi võimu ajal endiselt Tallinn ja Narva, esimene neist oli kubermangukeskusena Lääne-Euroopa ja Venemaa vahelise kaubanduse peamine transiitsadam. Kõige tavalisem väljaveoartikkel oli teravili (umbes kolmandik ekspordist), selle kõrval veeti välja nii Venemaalt kui ka Eestist pärit lina. Venemaalt vahendati Tallinna kaudu Lääne-Euroopasse veel laevaehituskraami, karusnahku ja muid metsasaadusi. Eestisse sisse veeti peamiselt soola (Hispaaniast), m...
täiendus. Püha pärimuse üleskirjutused: Mahabharata Hinduismi õpetus usk jumalatesse või ühte jumalasse (Brahman), kes võib avalduda eri vormides (kaasaarvatud materiaalsed asjad) ohverdamise oluliseks pidamine kastisüsteem: 4 kasti + puutumatud. Abielupiirangud. uuestisünd: dharma, aatman, moksa, karma, sansaara Õpetus Kolm teed: tarkuse tee (pühade tekstide uurimine); tegude tee (kohustuste täitmine); pühendumise tee (jumalateenimine). Neli sihti: maine jõukus ja edu; iha ja nauding; voorus ja moraal; vaimne vabanemine Olulisemad jumalad: Brahma, Siva (hävitaja), Visnu (looja) Hinduismi rituaalid Tempel annetuste, laulmise, palvetamise ja õpetamise koht. Pidevalt avatud. Pühasilp: "Om" Palverännak: sadu erinevaid paiku. Eri paik toob eri edu. Oluliseimad: Ganges ja Himaalaja. Rituaalid Pühad on seotud eri jumalate austamisega. Askees, vaimsed ja kehalised harjutused Eetika Sünd: nõupidamine preestriga, millal
Ühel päeval vajab Piibeleht Sandri abi ,kuna ta on Matilde õesse Laurasse armunud.Probleemiks oli ainult Vestman ,kes ei tahtnud ,et tema teist tütart kosiks mingisugune kirjanik. Sander aga oli täiesti unustanud lubaduse Piibelehele .Kuid Piibeleht ähvardas vana ,,Pisuhänna"mustandiga nende saladuse romaanist päevavalgele tuua. Kuid Sander ei taha seda kõike enda kanda võtta, kuna see võib tähendada tema jaoks kogu raha kaotust ja just raha ja jõukus on tema jaoks kõige tähtsam. Nüüd peab Sander aitama klassivenna sobivaks väimeheks tegema,sest muidu tuleks kõik avalikuks .Mõeldakse välja geniaalne plaan.Kuna hiljaaegu oli ära surnud üks saksa preili, kelle maja ja krunt nüüd müügis olid ning sellest teadsid ainult vana Vestman ning Piibeleht, Piibelehe nõul otsustatakse Vestman üle kavaldada. Kuna Sander pidi niikuinii tema nõunikuna Peterburgi sõitma tehingut sõlmima, siis otsustati, et ta sõidab nüüd Peterburi
eraomand, töölised müüvad oma tööjõudu neil poleomandit · Klassivastuolud viivad revolutsioonini · Kapitalistliku tootmise põhijooned: vajadus toota kasumit ja püsida konkurentsis Max Weber · Protestantlikes maades arenes majandus kiiremini · Protestantlus soosib turumajandusega sobivate iseloomujoonte: töökus, kokkuhoidlikkus, arvepidamine kujunemist · Potestantide arvates on jõukus ja ametialane edukus jumalale meelepärane Emile Durkhaim · Sotsioloogiateaduse üks rajajatest · Tööstusühiskonnas suureneb tänu tööjaotusele inimeste vastastimune sõltuvus · Samas suureneb individualism · Sotsiaalsete sidemete purunemine · Egoism võib ühiskonna koost lagundada
USA teke Arutlus Kaija Põder 10. Klass Esimesteks Ameerikasse sisserändajateks olid hispaanlased, peale keda hakkasid tulema ka inglased, prantslased, hollandlased ja teised rahvad. Rändajate hulgas olid erinevatest ühiskonnakihtidest ja erineva ametiga inimesi. Neile polnud uute oludega kohanemine kerge. Hakkasid tekkima kolooniad, algul said hästi läbi põliselanikud ja kolonistid, kuid hiljem tekkis üha rohkem omavahelisi arusaamatusi. Kolonistid õppisid indiaanlastelt palju, näiteks maisikasvatust ja tubakasuitsetamist. Erimeelsuste käigus hävitati indiaani kultuuri ja tõrjudes põliselanikke järjest kaugemale läände. Tekkis ka indiaanisõda, mis kestis poolteist sajandit. Kolooniatest tõrjuti välja ka prantslased, kuna nende seas oli palju neid, kes polnud harjunud töötamise ja neid koormas maksusüsteem. Lõplikult...
Seda vaadet on kritiseeritud, kuna tekivad suured käärid inimeste sotsiaalturva vahel, sest inimesed ei ole sünnipäraselt samade võimetega. IRL-is on teatud konservatiivsust ja isamaalisust, kuna kaks erakonda ühinesid. Konservatiivid kaitsevad rahvuskapitali. IRL toeatab vaba turu majandust, avatud turgu. Sotsiaalse turvalisuse tagab kogukond, kollektiiv või sugukond. Heaolu tagab endale ja oma pereliikmetele eelkõige töötav inimene. IRL soovib, et Eestis kasvaks jõukus. Väga sarnane vaade Reformierakonnaga, mistõttu olid nad pikalt valitsuse koalitsioonis. Keskerakond peaks olema tsentriline, kuid on vasakpoolne erakond. Keskerakond on Tallinnas loonud munitsipaalpolitsei ja -kauplused, tasuta ühistranspordi. Keskerakondlased arvavad, et riigi vastutus on üksikisiku turvalisuse ees suur ja nad pooldavad progressiivset maksusüsteemi. Tähtsal kohal on regiooni areng ja et kõikjal Eestis oleks hea elada: nii maal kui linnas.
riskantne. Demokraatia säilitamiseks on vaja poliitilist valmisolekut kriisiolukordade jaoks kui ka kodanike endi tahet. Kui demokraatias on kõik võrdsed seaduse ees, siis nii paraku inimesed ennast tihtilugu ei tunne. Olenemata meie tahtest, pooldab demokraatia kapitalismi ehk majandust. Sellise nurga alt vaadatuna saavad kannatada vaesemad inimesed kui samal ajal on võim jõukamate küüsis. Järelikult, kui jõukus juhib riiki, siis vähemuste poolel asetsevate kodanike huve rahuldatakse sageli harvem ning mitte eriti suurel määral. Siit tuleb välja negatiivne aspekt kuna demokraatias ei ole võimalik rahuldada kõigi inimeste huve, sest tihtilugu on huvid erinevad ning neid oleks võimatu kokku sobitada, et tekitada kõigi jaoks meelepärane olukord. Mõeldes nüüd näiteks diktatuursele valitsemisvormile, siis pole rahval mingit
Hääleõiguslike kodanike kaudu teostab rahvas oma suveräänsust ehk iseseisvust."2 Nii see peakski tõepoolest olema, kuid kuidas paistab tegelikkus. Käesolevas uurimuses püüab autor välja tuua kitsaskohad ja seigad, mis peaks tõestama poliitilise reziimi ja vägivalla sidusust. Sügavam tähelepanu on pööratud Eesti iseseisvumisele, kui murdeprotsessiks ühiskonnas, selle mõju, sh. vägivallapoleemika- ja toimetulekule demokraatlik parlamentaarses reziimis. Demokraatia e. jõukus, on oluline poliitiline arengutegur. Püüdleme parema elu poole, soovime omale paremaid asju, mugavusi, millega oleme loonud enesele turvalise tarbimisühiskonna kui sellise. 20.saj. eruoopa ühiskonda iseloomustavad suurtootmine ja -tarbimine, piiride kaotamisega loodud inimeste ja info liikumisvabadus, kapitalism ja jõukus. Kõik ühiskonnad liiguvad madalamalt arenguastmelt kõrgemale, mis väljendub agraarvaldkonnas tööstusesse ja teenindusse. Juhuste kokkulangemine
puudumine. Samuti just naiste seas väga madal haridustase. See omakorda tõstatab küsimuse kuidas saavad need riigid olla samal tasemel, ehk ilmestab koheselt ka seda, et üks indeks ei anna selget ülevaadet riigi arengu kohta. Vastus eelnevale retoorilisele küsimusele on aga lihtne Saudi Araabia kõrge koht tabelis on tingitud riigi kui sellise jõukusest kõrgem rahvamajanduse kogutoodang tõstab riigi asetsemist pingereas. Samas, kogu see jõukus ehk naftamiljonid, üldjuhul kuningaperest ning nende lähiringkonnast kaugemale ei jõua jõukus on koondunud väikese grupi inimeste kätte. Samas statistiliselt ongi nii, et SKP elanikkonna kohta on Saudi Araabias 55 200 USD, samas Eestis 29 300 USD (2016. aasta tulem). See omakorda tõstabki riigi pingeskaalas üles poole. Teine aspekt selle indeksi avaldamisel on paratamatult just see, et algandmed ei ole alati täpsed
19.saj 1pool:kaotati pärisorjus, talupojad said perek nimed, kirjaoskuse levik, teoorjus,estofiilide tegevus.Masing: Narva gümn,saksamaa halle ülikool(usuteadus). eesmärk:rahva silmaringi ja mõtlemisvõime avardamine köitva popul. teaduslike lugemismat varal. Tegevus:koostas ning andis välja rahv raamatu"Pühapäeva..." mis tutvustas eesti lugejaid paljude võõraste maade, sealse looduse ja inimestega.. Ajakiri "Marokva Näddalla-Leht".Kirjutas õppekirjandust. ped saavutused:Ärgu sunnitagu last kurjaga lugema siis,kui lapsel on parim mänguhoog, lugemine ärgu olgu karistuseks...keelealane:rikastas eesti kirja ja valmistas ette uuele kirjaviisile ülemineku . õ täht.Sentimentaalne jutukirj: lugejale, äritolu:saksa rahvaraamatud. Suve Jaan:Eesti sent. kirj. silmapaistev esindaja,elupõline kooliõpetaja. Ta tegutses Tallinas rakv, ja pärnu kreisikoolis vene keele ning joonistuse õpetajana. Peterson: Jakobi algkool>riia kreisikool>riia kuberm gümn....
Kas inflatsioon on parem kui deflatsioon? Kui seda küsimust küsida suure hulga erinevate inimeste käest, siis ei saaks tulla ühtset vastust. Inimeste jõukus ja positsioon ühiskonnas on erinev. Riigimajandusele oleks kasulik inflatsioon, kuid inimesele kes seal elab, deflatsioon. Selge on see, et riigile on inflatsioon kasulik. Hinnad tõusevad ja raha väärtus väheneb. Riik teenib kasu ju ka riigis olevate firmade pealt. Halb on aga see kui hinnatase tõuseb siis tuleb turule uusi pakkujaid, kes ei pruugi müüa kvaliteetset kaupa. Nad küll pakuvad turuhinnast madalamat hinda, kuid kauba kvaliteedi suhtes liiga kallist. Tarbijale ei ole
USA 18.-19. sajandil: 1. Kolonistide rahulolematuse põhjused. Inglise valitsus tõstis kolonistide makse (liigne jõukus) Keelati rajada asundusi lääne poole Apalatši mäeahelikust Kolonistid hakkasid järjest enam tundma end ameeriklastena Tooraine odav müük Kolonistid pidid majutama ja ülal pidama briti sõjaväge 2. Iseseisvussõda 1775-1783: osapooled, sõja algus, iseseisvusdeklaratsiooni väljakuulutamine ja tähtsus, ameeriklaste võidu põhjused, sõja tulemused Pariisi/Versailles` rahuga. G. Washingtoni ja T. Jeffersoni roll? Osapooled: Kolonistid + Prantsusmaa, Holland, Hispaania Inglismaa 1776 tuli kokku teine kontinentaalkongress, kus tuldi välja poliitilise iseseisvuse nõudmisega. Iseseisvusdeklaratsioon: Kuulutati välja 4. juulil 1776, Deklaratsioon kuulutas 13 kolooniat iseseisvateks riikideks. Ameeriklased võitsid sest kasutasid lahkrivi, neil oli välis abi teistelt riikidelt, neil oli suur motivatsioon ...
Demokraatia levik 19. saj keskel peeti parimaks lääne ühiskonnamudelit. Dem aluseks on majanduslik progress. Arvati, et vaeses ühiskonnas pole dem võimalik, et ainult heaolu ja haridus loovad eeldused dem väärtuste ja käitumisnormide kujunemiseks. Püüti juurutada dem Aasias ja Aafrikas arvestamata nende riikide eripära. Selle põhjuks oli optimism maj ja tehnoloogilise arengu suhtes maj jõukus lahendab kõik ühiskonnaprobleemid. Tehnoloogia ja kaupade tarnimine vähearenenud riikidesse tõi positiivse kõrval korruptsiooni, suurenes välisvõlg, muutus elustiil, kujunesid uued väärtushinnangud, oluliseks sai raha. Ei kujunenud laia dem keskklassi, ei laienenud kodanikuõigused ja vabadused. 1980.-90. aastail lõpetati lääneühiskonna matkimine, ümberkorraldusi hakati läbi viima kohalikke olusid arvestades.
Linna pääses läbi hästi valvatus väravate kaudu ning linna südameks oli turuplats, mida ääristasid ka väiksed poed. Sinna sai läbi iga tähtsama tänava kaudu.Seal seisis tavaliselt kõige ühiskondlikum ja tähtsam hoone – raekoda. Keskaegne linn oli välisilmelt eelkõige kindlus, mis pidi andma selle elanikele sõdade ajal varju ja kaitsma neid röövretkede eest. Nende linnade ilmes peegeldus otseselt nende jõukus ja tähtsus.Suuremad neist suutsid rajada oma tuumiku ümber võimsa kivist ringmüüri.Tallinna linnamüür oli võimsaim. Mõnda kohta oli rajatud isegi topeltmüür. Linnad ei suutnud kasvavat elanikkonda öra mahutada ning nii asus vaesem rahvas eeslinnadesse. Linnahooned olid algul puidust, mis tähendas kestvat tuleohtu.Eriti laastavad oli suuremates linnades. Keskaegne välimus on ajaloolistest linnadest kõige paremini jälgitav jällegi Tallinnas, kus on säilinud tänavavõrk.
Loomuseaduse idee: kõik inimesed on saanud loojalt loomuse Topelttagajärje doktriin: On alati väär teha halba tegu selleks, et tuua kaasa häid taagajärgi, kuid mõnikord on lubatav teha hea tegu, millega kaasneb halbu tagajärgi. Mõõdukas ja moraalne objektivism William Ross- mõõdukas objektivist eristas prima facie printsiipe Mõõdukas objektivismis on olemas ka mõningaid absoluutseid üleskaalumatuid printsiipe. Universaalsed väärtused: elu, tervis, majanduslik jõukus, abielu, perekond. Valetamist taunitakse. Minu reeglid: 1. Ei tapa 2. Proovin alati rääkida tõtt 3. Perekond on alati esikohal 4. Ei varasta Inimloomus on universaalne Huvid on erinevad aga vajadused on sarnased. Inimloomus viitab, et on olemas 1 hulk objektiivseid moraaliprintsiipe, mis on rakendavad kogu inimkonnale. Moraaliprintsiibid on vajaduse ja huvide funktsioonid. Kuldne reegel: tee teistele seda, mida sa tahad, et sulle tehtaks.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
