eristuma hakanud ajaarvamise vahetuse paiku. Neile hõimumurretele vastavad eesti keele suured murderühmad põhjaeesti ja lõunaeesti; vahel lisatakse eraldi kirderanniku murre või murderühm. Keeleajaloolaste arvates oli ühtse eesti keele kujunemise üheks ajendiks germaani ja ka balti keelte kasvav mõju.Eesti keel (varasem nimetus: maakeel) on läänemeresoome lõunarühma kuuluv keel. Selle lähemad sugulased on läänemeresoome keeled vadja ja liivi keel.Eesti keelt räägib emakeelena umbes 1,1 miljonit inimest, kellest enamik (umbes 950 000) elab Eestis, kus see on riigikeel.Eesti keelt eristab paljudest teistest keeltest kolm erinevat hääliku pikkusastet - lühike, pikk ja ülipikk. Vastav pikkusaste annab sõnale erineva tähenduse - näiteks /linn/, /lina/ (omastav kääne) ja /lin:a/ (sisseütlev kääne); või /vala/ (käskiv kõneviis sõnast valama), /vala/ (omastav kääne sõnast vaal) ja /vala/
........................................................................... 6 Kasutatud kirjandus..................................................................................................................... 7 1 Sissejuhatus Eesti keel on läänemeresoome lõunarühma kuuluv keel.Eesti keele lähimad sugulased on samuti läänemeresoome keeled vadja ja liivi keel. Eesti keele varam nimetus oli maakeel. Eesti keele kõnelejad. Eesti keelt kõnelevad maailmas umbes 1,1 miljonit inimest. Enamik neist umbes 950 000 inimest elab elab Eestis, kus on ametlikuk riigikeeleks eesti keel. Eesti keele ajalugu Eesti keele ajalugu on eesti keele kujunemise, arenemise ja muutumise protsess. Eesti keele ajalooks nimetatakse ka eesti keelt uurivat teadusaru. Eesti keel kujunes välja ligikaudu muinasaja lõpul kahe kuni kolme läänemeresoome
Eesti keel Eesti keel (varasem nimetus: maakeel) on läänemeresoome lõunarühma kuuluv keel. Selle lähemad sugulased on läänemeresoome keeled vadja ja liivi keel. Eesti keelt räägib emakeelena umbes 1,1 miljonit inimest, kellest enamik (umbes 950 000) elab Eestis, kus see on riigikeel. Eesti keelt eristab paljudest teistest keeltest kolm erinevat hääliku pikkusastet lühike, pikk ja ülipikk. Vastav pikkusaste annab sõnale erineva tähenduse näiteks /linn/, /lina/ (omastav kääne) ja /lin:a/ (sisseütlev kääne); või /vala/ (käskiv kõneviis sõnast valama), /vala/
surnud sadu põliselanike keeli. Kuid näiteks Jaapanis rääkis Hikkaido saare ainu keelt 1980. aastatel veel ainult kaheksa vanainimest, kuid keeletoetuspoliitika tulemusel on kõnelejate hulk praeguseks tublisti kasvanud. Võru keelest. Võru keel on ühe käsitluse järgi Eesti põline piirkondlik keel ehk regionaalkeel, mis kuulub läänemeresoome keelte hulka; teiste käsitluste järgi on võrokeste keel lõunaeesti keele või eesti keele lõunaeesti murderühma Võru murre. Võru keel on lõunaeesti keeltest (murretest) suurima kõnelejate arvuga. Tal on umbes 70 000 kõnelejat põhiliselt Kagu-Eestis, ajaloolise Võrumaa alal, mis hõlmab praegust Võru ja Põlva, osalt ka Tartu ja Valga maakonda (Karula, Hargla, Urvaste, Rõuge, Kanepi, Põlva, Räpina ja Vastseliina kihelkond). Üpris palju võru keele oskajaid leidub tänapäeval ka Tartus, Tallinnas ja mujal Eestis.
muutuvaid sõnu tüvevaheldusega. Eristatakse astmevaheldust ja lõpuvaheldust; võivad esineda ka mõlemad korraga. 1) astmevaheldus (laadivaheldus ja vältevaheldus) 2) vokaalivaheldus 3) kujuvaheldus. Käändsõna vormistik Eesti keeles on 14 käänet: Inglise keeles on kaks Nimetav Kes? Mis?, käänet: üldkääne ja omastav Omastav Kelle? Mille?, kääne. Teisi käändeid Osastav Keda? Mida?, väljendatakse eessõnadega. Sisseütlev Kellesse? Üldkääne on käändelõputa. Millesse?, Seesütlev Omastav kääne
dokumentidele. Inimlaps omandab esimese ehk emakeele loomupäraselt, ilma õpetamata. Piisab lihtsalt suhtlemisest teiste inimestega. Keel on ja jääb inimese olulisemaks suhtlusvahendiks.! 3 Eesti keel Eesti keel on läänemeresoome lõunarühma kuuluv keel, mis kujunes välja ligikaudu muinasaja lõpul. Selle lähemad sugulased on läänemeresoome keeled vadja ja liivi keel. Eesti keeles on kaks suuremat murderühma põhjaeesti ja lõunaeesti murded. Nendevahelised erinevused ulatuvad arvatavasti läänemeresoome keelte ühisest algkeelest eraldumise perioodi. Eesti keelt eristab paljudest teistest keeltest kolm erinevat hääliku pikkusastet lühike, pikk ja ülipikk. Vastav pikkusaste annab erinevatele sõnadele erineva tähenduse. Eesti keeles on 14 käänet, mis teeb eesti keele õppimise keerulisemaks, ka eesti keelt emakeelena suhtlevatele inimestele. Eesti keel kasutab ladina kirja eesti tähestikku, milles on 27 tähte.
TÄHEORTOGRAAFI A EESTI KIRI JA TÄHESTIK Meil on ladina kiri. Kasutame alustähestikuna ladina tähestikku, millel põhineb üle 500 keeletähestiku, sh läti, leedu, soome, vietnami, inglise, hispaania, türgi, hausa ning eestigi tähestik. Ladina tähestik põlvneb kreeka tähestikust ja see omakorda foiniikia tähestikust. Algul olid ainult suurtähed, keskajal lisandusid väiketähed ja kirjutuskirja tähed. Trükikiri oli meil varem gooti kiri (fraktuur), mis 1940. aastaks taandus lõplikult antiikva eest. Eesti tähestik: Aa Bb Dd Ee Ff Gg Hh Ii Jj Kk Ll Mm Nn Oo Pp Rr Ss Šš Zz Žž Tt Uu Vv Õõ Ää Öö Üü TÄHEORTOGRAAFIA TÄHESTIKUST Eesti tähestik: Aa Bb Dd Ee Ff Gg Hh Ii Jj Kk Ll Mm Nn Oo Pp Rr Ss Šš Zz Žž Tt Uu Vv Õõ Ää Öö Üü. Võõrtähed: Cc Čč Qq Ww Xx Yy. EESTI HÄÄLIKUD Täishäälikud e vokaalid: a, e, i, o, u, õ, ä, ö, ü Kaashäälikud e konsonandid: b, d, f, g, h, j, k, l, m, n,�
maa ja vabaduse eest. Veidi rohkem kui viisteist aastat tagasi õnnestus see ka saavutada, aga tundub, et see võib taaskord kaduda. Ning seekord anname me selle vabatahtlikult ära. Siin tsiteeriks Gustav Suitsu: ,,Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks." Aga ma ütleks pigem, et saagem eurooplasteks, kuid jäägem eestlasteks. Eesti keel Eesti keel, mida kutsutakse ka maakeeleks on soomeugri keelte hulka kuuluv keel. Eesti keele lähimad sugulased on vadja ja liivi keel. Eesti keelt räägib emakeelena umbes 1,1 miljonit inimest, kellest 950,000 elab Eestis ning väike osa ka Petseri rajoonis. Eesti keele teevad teiste keelte suhtes eriliseks kolm erinevad hääliku pikkusastet. Nendeks on lühike, pikk ja ülipikk. Eesti keel pole mitte ainult ilus, vaid ka tubli. Nimelt on see üks väiksema kasutajaskonnaga riigikeeli maailmas, suudab aga siiski toimida kõigil ühiskonnaelu aladel. Eesti
(1.01.2013) Religioon Leedu on katoliiklik maa: Rooma- katoliku usk 80% Rooma- katoliku usu kogudusi on 677 Luteri kogudusi 54 õigeusu kogudusi 51 Vanausu kogudusi 59 Evangeelseid-baptistlikke kogudusi 11 Kreeka katoliku kogudusi 4 Mooslemikogudusi 5 Juudikogudusi 5 karaiimi kogudusi 1 Rahaühik: Euro Tähestik: Leedu tähestikus on 32 tähte. Aa Bb Cc Cc Dd Ee Ff Gg Hh Ii Yy Jj Kk Ll Mm Nn Oo Pp Rr Ss Ss Tt Uu Vv Zz Zz Leedu keeles on kuus käänet Keele näited labas rytas tere turgus turg hommikust ratas ratas prasau palun laivas laev as mina vaga vagu berniukas poiss kirvis kirves mokykla kool talka talgud kaip gyveni? kuidas siena sein elad? Turism Leedu turism on pidevalt arenemas. Igal aastal kasvab Leedu väliskülaliste arv ja nii kasvab turismisektor iga aastaga üha enam.
Mingi murde kõnelejad saavad üksteisest aru. Murretel ei ole kirjakeelt. Murde kõnelejaid on vähem. Vastuväited Murde kasutusala on nii geograafiliselt kui arvuliselt suhteline. Nt Uus-Guinea ja Etioopia: palju keeli/murdeid, sest puudub ühtne standardkeel. MURRE Mittestandardne madala staatusega keelekuju. Maailma isoleeritud osades räägitav keelekuju, millel pole kirjakeelt. Kõrvalekalle normist, standardkeele hälve. Kõik keelekujud on murded, ükski neist ei ole teise suhtes ülemtasandil. Neutraalne termin: varieteet või keelevariant. KEEL Keel – vastastikku mõistetavate murrete kogum. AGA skandinaavia keeled on vastastikku mõistetavad, kuid pole murded. Vastastikune mõistmine: o pole alati võrdne mõlemas suunas, nt norra ja taani keel; o vastastikune mõistmine sõltub ka kuulajast, tema haridustasemest, soovist aru saada. Nt Aafrika etnilised rühmad; Mis siis ikkagi on keel ja murre?
Eesti keele ajalugu Kordamisküsimused eksamiks, sügis 2015 1. Kui vana on eesti keel? Eesti keel kujunes hõimumurretest, mis omakorda lahknesid läänemeresoome keeleühtsusest 2000-2500 aastat tagasi. Huno Rätsepa sõnul juhtus see 1000. aastate esimesel poolel ning keskuseks võis olla lõunaeesti murdeala. Eesti keel, mida ma täna teame, on umbes 500-800 aastat vana. Eesti keele arenemine toimus uuenduste läbi, sh lõpukadu, sisekadu, laadivahelduse ja vältevahelduse teke. Uurali → soome-ugri → läänemeresoome keeled. Kujunes 13.–16. sajanditel läänemeresoome algkeele hõimumurrete lähenemise ja teistest hõimumurretest ristumise tulemusel. 2. Eesti keele ajaloo periodiseeringud.
seoste kindlakstegemises häälikuseaduste abil. Selleks, et näidata, et erinevate sugulaskeelte tüved on etümoloogiliselt identsed, st sama päritoluga, tuleb näidata, et nende vahel valitsevad häälikuseaduslikud seosed. Häälikuloolise meetodi kasutamisel annavad väärtuslikku lisateavet murdeandmed. Keeleajalooliselt jaguneb eesti keel teineteisest häälikuliselt (ka grammatiliselt ja sõnavaraliselt) tugevasti erinevaks põhjaeesti ja lõunaeesti peamurdeks, mille taustaks on vanad läänemeresoome hõimumurded. Põhjaeesti peamurde raames eristatakse südaeesti ja kirderanniku murderühma; südaeesti murderühma kuuluvad saarte, lääne-, kesk- ja idamurre, kirderanniku murderühma rannamurre ja Alutaguse murre. Lõunaeesti peamurre jaguneb Mulgi, Tartu ja Võru murdeks. Tüvede päritolu väljaselgitamisel on suur väärtus igasugusel taustateabel. Kontaktid laenuandjakeelega on sageli
Kontakt oli indoeuroopa keeltega kust tuli ka palju laensõnu. Taani hindamisraamat ja Läti Hendriku kroonika. 2. Eesti keele kirjeldamise algus: 17. ja 18. sajandi keelekäsiraamatud. 1637 Esimene grammatika, Heinrich Stahl Misjonilingvistika. Pani aluse eestikeelsele protestantlikule kirikukirjandusele ja eesti vanemale kirjakeelele.Ühtlustas keelekasutust, oli oma aja autoriteet. Pearõhk eesti ja saksa keele ühisjoontel. Korrapäratu kirjaviis, kuus ladina käänet. 1648 Lõuna-eesti grammatika. Johann Gutslaff ,,Observationes Grammaticae circa linguam Esthonicam" . Pikk vokaal, palatalisatsioon, 5 käänet. 1660 Põhja-eesti sõnastik. Heinrich Göseken ,,Manuductio ad Linguam Oesthonicam" .17 sajandi suurim sõnavarakogu, grammatika, kullamaa murre. Laidab eesti talupoja keelekasutust. 1693 Johann Hornung "Grammatica Esthonica". Põhjaeesti, hea keele tundmine, diplomaatiliselt ei esitanud ortograafia reformi, vaid kasutas. 5 käänet.
KORDAMISKÜSIMUSED EESTI KEELE UURIMISE OSA EKSAMIKS 1. Mis on eesti keel, millal ja kuidas ta tekkis. Eesti keel kujunes 13-16.sajandil läänemeresoome algkeele hõimumurrete lähenemise ja teiste hõimumurretest eristumise tulemusel. Kuuluvus keelesuguluse aluse: uurali soome-ugri läänemeresoome keeled (eesti, soome, liivi, karjala, vadja, isuri, vepsa). Ühiseid muutusi Eesti alal kõneldud murretes 13.-16.sajandil: · Konsonantide palatalisatsioon nt pall, kott · Lõpukadu ja sisekadu · Järgsilbi pikkade vokaalide lühenemine · n kadus sõna lõpust · Pöörduva eitusverbi muutumine eituspartikliks · Kvotatiivi ja komitatiivi kujunemine Aglutinatiivsuse vähenemine, sõnad ei jagunenud enam nii selgelt osadeks, sulasid kokku. Fusiooni lisandumine.
areng, keelemuutused) • sünkrooniline keeleuurimine (keele hetkeseis) Keeleajaloo uurimise meetodid • filoloogiline meetod (eri ajastu tekstide võrdlus) • komparatiivne meetod ((sugulas)keelte võrdlus) • siserekonstruktsioon (ühe keele vormide võrdlus) Esimesi eesti tekste • 13. saj eestikeelsed tekstikatked (algus) (Henriku Liivimaa kroonika) • 16. saj säilinud eestikeelne raamat (1535) (Wanradti ja Koelli katekismus) • 17. saj lõunaeesti Wastne Testament (1686) • 18. saj põhjaeesti kogu Piibel (1739) Komparatiivne meetod: võrdlev rekonstruktsioon sm hiiri ee hiir va iir ve hir´ li iir er čejer´ mo šejer ud šir ko šir Siserekonstruktsioon üks : ühe : üht 1. *ükte : *ükten : *üktä 2. e > i /_#/: *ükti : *ükten : *üktä 3. t > s /_i/: *üksi : *ükten : *üktä 4. k > h /_t/ *üksi : *ühten : *ühtä 5. LV: *üksi : *ühen : *ühtä 6. Lõpukadu: üks : *ühen : üht 7
Raamat saksa keeles, keele õpik iseseisvaks õppimiseks. Õigekirjutus ja vormiõpetus; terminite selgitusi pole. Käsitleb saksa ja eesti keele ühisjooni, erinevused on kõrvale jäetud. Ei esita käänd- ega pöördsõnade muutmistüüpe, vaid osutab, et sõnad käänatakse ja pööratakse ühtmoodi. Tähestik saksakeelne, sinna kuuluvad ka c, f, x ja z. Pikka vokaali tähistan h-ga. Artiklid üx ja se. 6 käänet. Johann Gustlaff ,,Observationes Grammaticae circa linguam Estonicam" (,,Grammatilisi vaatlusi eesti keeles"; 1648): ladinakeelne, sisaldab saksa-ladina-lõunaeesti sõnastikku (ca 2000 sõna). Pika hääliku märkimine katusega, mitte h-ga. 5 käänet. Sõnatüvi käänamisel muutub. Lisandunud võrreldes Stahliga tuletusõpetus ja lauseõpetus. Eesti keeles tavaliselt ei kasutata artiklit. Heinrich Göseken ,,Manuductio ad Linguam Oesthonicam" (,,Juhatus eesti keele juurde"; 1660):
1. Kui vana on eesti keel? Eesti keel tekkis vanade hõimumurrete alusel eelmise aastatuhande esimesel poolel eri murdeid ühendavate laialdaste uuenduste läbi keelesüsteemi mitmes osas, kusjuures keskuseks võis olla ennekõike lõunaeesti murdeala.” (Rätsep 1989: 1521) Uuendusi: lõpukadu, sisekadu, LV ja VV teke, sõnalõpulise n-i kadu, järgsilpide pikkade vokaalide lühenemine, geminaatide lühenemine üksikkonsonantideks; komitatiivi teke, eitusverbi, potentsiaali ja possessiivsufiksite kadu, kaudse kõneviisi teke; sõnavara muutused eeskätt keelekontaktide mõjul 2. Eesti keele ajaloo periodiseeringud. Saareste perioodid: ...−1200 13.−15. sajand 16.−18. sajand 19.−20. sajand
Esimene: SV norminguline keel; NSV standardid puuduvad, seega piirid on hägustunud. SV puhul kehtib õige ja vale, NSV puhul seda kehtestada ei saa. · Mõlemad omavad sõnavara ja grammatikat, mis võib osalt kattuda · SV erineb muudest variantidest selle poolest, et ta on normitud, st välja on valitud teatud keelendid, mis on kuulutatud normingulisteks. Teised variandid/dialektid norminguid ei oma. Teine: Dialektid ehk murded kohamurded ja sotsiolektid (nt släng). · Dialekt on keele variant, mis erineb grammatiliselt, fonoloogiliselt ja leksikaalselt teistest sama keele variantidest · Dialekt on seotud geograafilise koha ja/või kindla sotsiaalse klassi või staatusgrupiga (Trudgill 1992). · Kohamurre = regional (local, territorial, geographical) dialect, regiolect, topolect · Sotsiaalmurre = sociolect, social (class) dialect Kohamurre on samas maakohas elavate inimeste ühine allkeel
aastad 6) 1880. aastatest kuni aastateni 1914/20 7) Aastad 1914/201940/44 8) Aastatest 1940/44 kuni 1980. aastate lõpuni 9) 1980. aastate lõpust alates 3. Eesti keele kirjeldamise algus: 17. ja 18. sajandi keelekäsiraamatud. Heinrich Stahl ,,Anführung zu der Ehstnischen Sprach" (1637) - Pani aluse eestikeelsele protestantlikule kirikukirjandusele ja eesti vanemale kirjakeelele. Johann Gutslaff ,,Observationes Grammaticae circa linguam Esthonicam" (1648) - Lõunaeesti grammatika, saksa-ladina-lõunaeesti sõnastik (2000 sõna). Hea keeletundmine. 5 käänet; eesti käänamine ei sobi süsteemi, uuendus: rektiiv. Heinrich Göseken ,,Manuductio ad Linguam Oesthonicam" (1660) Põhja-eesti sõnastik (9000 saksa ja ladina sõna eesti vasted, XVII sajandi suurim sõnavarakogu), grammatika. Laidab eesti talupoja keelekasutust. Johann Hornung ,,Grammatica Esthonica" (1693) ortograafiareformi ei esita, vaid kasutab. 5 käänet
1710-1720-eesti-saksa sõnastik, mis oli esimene eesti-muu keele sõnastik ning see oli järgmiste sõnastike aluseks. 1732-A. Thor Helle käsiraamat, sisaldas grammatikat, eesti-saksa sõnastikku, tekste ka vanasõnu ja mõistatusi, koha- ja taimenimetusi, antud oli ka tüüpsõnade muutmine, see oli oma aja kirjakeele norm 1739-esimene eestikeelne täispiibel 1780-A.W.Hupeli käsiraamat, sisaldas grammatikat ja saksa-eesti ja eesti-saksa sõnaraamatuid, eraldi on märgitud põhjaeesti ja lõunaeesti grammatikad, mahukas teos, kasutati ka ülikoolis õppevahendina 19.saj alguses 3. Eesti keele teadusliku uurimise algus 19. sajandil. Beiträge. 19 sajandil hakkas suhtumine eesti keelde muutuma ja hakati pöörama suuremat tähelepanu. Usuti, et igaüks peaks saama haridust oma emakeeles, kõik inimesed vajavad teadmisi. Loodeti ka, et haritus vähendab sotsiaalseid vastuolusid. Tekkis ka huvi rahvaluule ja rahvakeele vastu
Tartu Kutsehariduskeskus Turismiosakond Laura Nirgi ISLANDI KULTUUR REFERAAT Juhendaja: Lili Kängsepp Tartu 2011 1. SISSEJUHATUS Islandi Vabariik (Lveldi Ísland) on saareriik Atlandi ookeani põhjaosas Gröönimaa, Sotimaa ja Norra vahel. Pindala on 103 125 km2 ning rannajoone pikkus on 4988 km. Rahvaarv 2010. aasta seisuga on 318 800. Üle poole rahvastikust elab pealinnas Reykjavikis. Islandi esmaasukateks olid Iirimaalt keldid ja Skandinaaviast norralased. Tänapäeva islandlased ongi peaaegu kõik nende esimeste saabujate järeltulijad. Saare asustamine algas aastal 874, aastast 1262 oli Norra, aastast 1380 Taani maksualune (Taani-Norra unioon). Aastani 1537 oli Island sisemiselt iseseisev, sealtpeale allus Taanile. 01.12.1918 Island iseseisvus, kuid jäi Taaniga personaaluniooni. 17.06.1944 kuulutas end iseseisvaks vabariigiks. Aastast 1996 on presidendiks Olafur Ragnar Grimsso
SISSEJUHATUS ÜLDKEELETEADUSSE ja KEELETEADUSE ALUSED KORDAMINE EKSAMIKS sügissemester 2013 LOENGUTE JA KOHUSTUSLIKU KIRJANDUSE PÕHJAL Õpikust (Fred Karlsson: Üldkeeleteadus) on kohustuslik lugeda järgmised leheküljed: Morfoloogia peatükk lk 107-147 Maailma keelte peatükk lk 292-318 (need, kes ei pea maailma keelte küsimusele vastama, ei pea lugema, aga võivad) Soovitav on lugeda ka Foneetika ja fonoloogia lk 65-107 Moodle'ist: Keeleteaduse põhimõisteid (nn sõnastik) Kordamismoodul (8.) 1. Keel kui kommunikatsioonisüsteem, keele allsüsteemid Keel on ühiskonna liikmete jaoks tähtsaim väljendus- ja kommunikatsioonivahend, mis peegeldab ühiskonna liikmete elulisi väljendusi; koos keelega omandab inimene sotsiaalseid norme ja käitumisviise nagu ka kultuuritraditsioone. keel on märgisüsteem, mida inimene kasutab suhtlemiseks ja oma mõtete väljendamiseks. Igal märgil on oma vorm ja tähendus. Elus eelesüsteem muutub pidevalt. Kõne on
türgi keel o assimilatsioon e sarnastumine häälikute muutumine osaliselt või täielikult sarnasteks o dissimilatsioon häälikute erinevaks muutumine · Prosoodia o rõhk rõhuline on silp või sõna mitte häälik, eesti keeles on rõhk omasõnades esimesel silbil (v.a võõrsõnad ja hüüdsõnad ning omasõna ,,aitäh") o intonatsioon o kvantiteet e välde eesti keeles 3 väldet (haruldane), välde ei mõjuta vaid ühte häälikut vaid ka silpide pikkust o sõnade toon e lause intonatsioon: ühtlane, tõusev, langev, tõusev-langev toon Fonoloogia · Mõisted: · foon e häälik akustiliselt eristatav häälik · minimaalpaar eri tähendusega sõnad, mis erinevad üksteisest ühe hääliku võrra · allofoon ühe foneemi esindaja, mida kõrv eristab
Rekonstruktsioon on algkeele põhisõnavara ja struktuuri välja selgitamine tütarkeelte sarnasuste ja erinevuste võrdlemise teel. Rekonstrueeritud algkeeled on näiteks uurali ja indoeuroopa algkeel. Etümoloogia on sõnade päritolu uurimisega tegelev keeleteaduseharu, ta vaatleb sõnade päritolu ja nende sugulussuhteid teiste sama keele või teiste keelte sõnadega. 15. Isolaatkeel Keelkonna moodustavad ka sellise keeled, millele pole leitud ühtegi sugulast või mille sugulaskeeled on välja surnud). Nt baski, jaapani jaburusaski keel. 16. Keele variatiivsus Põhimõisteks variatiivsus palju erinevaid variante. Variatiivsus võib olla: · geograafiline (eri piirkondades räägitakse eri keelt dialekt ) · sotsiaalne (sotsiaalne klass - seostatakse sissetulekuga, haridusega, vanus, sugu) · situatsiooniline nt stiil, formaalsus (kõik räägivad erinevates olukordades veid erinevalt). 17. Keelekontakt: substraat, adstraat, superstraat
vokaalharmooniast, omistusliidetest (tänaseks kadunud), pöörduvast eitussõnast, kaasaütleva käände kujunemisest. Tegemist on peamiselt usulise või juriidilise tõlkelise erikeelega, mille loojad on olnud muulased või muukeelse hariduse saanud. Seega on vanimas kirjakeeles palju rahvakeelele võõrast eelkõige grammatikas, sõnavaras vähem. 2) 1600-1686 - Tuli kasutusele ülemsaksa kirjaviis (h kui vokaali pikendav märk): võõrtähed c, f, w, x + nende ühendid (saksa k: sch, ck, tz). Kirjutatud tekstide hulk suurenes. Selgelt kujunes välja 2 eraldi kirjakeelt: tallinna k vs tartu k. Algas kirjakeele esmane normimine ja ühtlustamine (esimesed grammatikad ja hilisematele autoritele eeskuju andvad religioossed tekstid). Kirjakeel oli peamiselt tõlkeline vaimulik erikeel, mida vaimulik luges ja vahendas maarahvale.
Traditsioonilise käsitluse järgi jagunevad uurali keeled kahte, s.o soome-ugri ja samojeedi rühma, kuigi mõned teadlased seavad selle jaotuse kahtluse alla ja on laiendanud termini ,,soome-ugri" kõigi uurali keelte kõnelejate kohta1. Enamasti on keelesidemed naabruses elavate soome-ugri keelte kõnelejate vahel tuntavad. Näiteks eesti keele kõnelejad mõistavad eelneva õppimiseta kuigipalju vadja, liivi, soome ja isuri keelt. Need keeled erinevad seevastu tugevasti - suurest hulgast laensõnadest hoolimata - teistest indoeuroopa naaberrahvaste nagu vene või läti keelest. See-eest ungari, mari või neenetsi keele puhul piirdub ,,mõistmine" üksikute sõnatüvede tuvastamisega. Traditsiooniline arusaam keelte sugulusest, algkodust nagu ka uurali keelte kujunemise kujutamisviis keelepuuna on viimasel aastakümnel tekitanud elavaid vaidlusi lingvistide seas
Eesti kirjakeele sünnist võib kõnelda ka pidgin- ja kreoolkeele terminites: 19. sajandi teisest poolest alates pidgina arenenud keel kasvates endale 20. Sajandi esimesel poolel rahva, sundides uue keele kooli kaudu rahvale peale ning surudes alla ja hävitades konkureerivad keeled. Tähtsamad teosed- wiedemanni eesti-saksa sõnaraamat, Saareste Eesti keele mõisteline sõnaraamat. Eesti kirjakeele seletav sõnaraamat. Eesti murrete sõnaraamat. Eesti murded ja kaasaegse kirjakeele ühisosa- saarte murre, läänemurre, keskmurre, idamuure, rannikumurre, kirdemurre, mulgi murre, tartu murre, võru murre, setu murre. Kõige suurem osa kirjakeelega on keskmurdel 58%, kõige väiksem aga võru murdel 18 %. Idapoolne osa Pöide kihelkonnast ja ka muhulased saavad Õ hääldamisega kenasti hakkama. Piirid- eraldavad riike ja territooriume. Kuigi kaardil kujutatakse neid tavaliselt joonega on piiri tähendus tihti palju laiem
Eurooplaste põlvnemine Praegu levinud arvamuse kohaselt, mida kinnitavad hulgalised mõõtmised, on kogu nüüdne inimkond pärit mõnest üksikust esiemast, kes elas Aafrikas umbes 70 000 aastat tagasi.Mingil põhjusel rändas see rahvas Aafrikast välja. Aga millist teed mööda? Ja kuidas ta Euroopasse jõudis? Miks üldse Aafrikast lahkuti? Võib-olla sai rahvast liiga palju. Võib-olla muutus kliima ebasoodsamaks.Üks ajaline pidepunkt on Homo sapiens `i ilmumine Euraasiasse umbes 40 000 aastat tagasi.Teine ajaline pidepunkt (vähemalt Põhja-Euroopa rahvaste puhul) on kindlasti viimane jääaeg või õigemini selle lõpp. Eesti aladel peetakse lõplikult jääst vabanemise ajaks 13-11 000 aastat eKr. (A. Mäesalu, T. Lukas, M. Laur, T. Tannberg, 1997:7 ).Aurignaci ( ajastu kuni umbes 28 000 eKr) migratsioon tähendas tänapäeva inimeste saabumist Euroopasse. Eesti geneetikud on pikka aega uurinud, kuidas kõigi maailma rahvaste esivanemad Aafrikast välja
kau-nis, kar-tul, arheoloo-gia, põu-e. Morfoloogilistesse tunnustesse kuuluvaid häälikuid sisehäälikute hulka ei arvata, nt sõnas heintele ei kuulu t sisehäälikute hulka: hein-tele. Sõna, mille sisehäälikuteks on lühike vokaal ja lühike konsonant, on alati I vältes, nt kala, kodu, inimene. Sõna, mille sisehäälikute hulka kuulub pikk foneem, diftong või konsonantühend, on II või III vältes. Eesti õigekiri eristab II ja III väldet ainult siis, kui sisehäälikuteks on lühike vokaal ja pikk klusiil ning neile järgneb lühike vokaal, nt pika : `pikka. Muudel juhtudel eesti õigekiri II ja III välte vastandust ei kajasta. Seesuguste sõnade väldet saab määrata ainult häälduse alusel: II välde III välde laulu (sõnad) laulu (lauldes) karja (juht) karja (minnes) matka (siht) matka (alustades) teade heade (te) toote toote (hind)
kauem säilisid rahvausundi jäänused. alates 18.saj kristliku liikumise massilisus, vennaste kogudus. 2. Põhja-E 3. Lõuna-E erinevused P-E-st on kubermangudes, murde- erinevused. 4. Peipsi subkultuur (vadja, vene, isuri kultuuride mõjud) 5. Setumaa kuulus 13-20 saj Vene valdusse, õigeusk. 6. Mulgimaa majandusl jõukad, alalhoidlikud 7. iga suurem saar omaette 8. Eesti-Rootsi alad (Vormsi, Naissaare, Noa-Rootsi) Suuremad murded • Kirde-E rannikumurre • Põhja-E koos osaga saartest 21 • Lõuna-E (Mulgi, Tartu, Võru, Setu rühmad) Suuremad eestlaste väljarännanud kogukonnad on Abhaasias, Siberis, Kaug-Idas, Peipsitagustel aladel Oudova maakonnas, Peterburis; Kanadas, USA-s, Rootsis, Aust- raalias. 22 Osa II Etnoloogia uurimisvaldkonnad 23 Peatükk 5 Keel ja kultuur. Maailma
• Keelenditel ega tekstidel ei ole sellist parameetrit nagu tähendus; tähendus saab tekkida ainult pädeva lugeja teadvuses ja on seetõttu subjektiivne. Sama tekst võib tähendada ühe lugeja jaoks üht ja teise jaoks teist. • Ka õigsus, grammatilisus, vastuvõetavus jms ei ole mitte keelendite ega tekstide, vaid lugejate parameetrid. Sama tekst võib ühele lugejale sobida ja teisele mitte. • Ma saan mõjutada seda, missugune mu emakeel on. • Suhtlejana olen oma keelelistes otsustes vaba ja vastutan oma otsuste eest ise. • Vaidlustamise korral ei kõlba argumentidena viited väidetavale keelele, selle kirjeldustele ega tekstidele, vaid saan viidata üksnes iseenda või teiste inimeste arvamustele. Kui need on teie jaoks igav läbitud etapp, siis ärge edasi lugege, te ei leia siit midagi uut. Kui olete nendega teoreetiliselt nõus, aga
Kirjanduse lõpueksam 2015 Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid – eepika, lüürika, dramaatika, ühe XX sajandi väliskirjanduse teose analüüs (näiteks suveraamat, aga võib ka muu) EEPIKA: (kreeka k epos – sõna, jutustus, laul) on jutustava kirjanduse põhiliik. Žanrid on: - antiikeeposed, kangelaslaulud - romaan – eepilise kirjanduse suurvorm, palju tegelasi, laiaulatuslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliike: ajalooline (Kross), psühholoogiline (Hesse, Tammsaare), põnevus-, sõja-, ulme-, kriminaal-, armastus-, seiklus-, autobiograafiline, sümbolistlik romaan jne; - jutustus – kujutab romaaniga võrreldes väiksemat elunähtuste ringi, teose kangelase elu kujutatakse põhiliselt mingil ühel perioodil (Vilde, Bunin); - novell – eepilise kirjanduse väikevorm, tegelasi vähe, keskendutakse ühele tähtsamale sünd
TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 DOKTORIVÄITEKIRI Kaitsmine toimub 20. novembril 2008. aastal kell 10.00 Tallinna Ülikooli Kunstide Instituudi saalis, Lai 13, Tallinn, Eesti. Tallinn 2008 2 TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti. Doktoriväitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks kultuuriajaloo alal 13. oktoobril 2008. aastal Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste doktorinõukogu poolt. Juhendajad: Ea Jansen, PhD Maris Kirme, kunstiteaduste kandidaat, TLÜ Kunstide Instituudi muusika osakonna dotsent Oponendid: Olavi Kasemaa, ajalookandidaat, EMTA puhkpilliosakonna professor
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
