Leedu kultuur
K O O S T A S : M A R G E M E T S O J AÜldinfo
Vilnius Riigikeel : Ledu
keel
Asukoht:
Eurooa
Liidu
Läänemere
kagunurgal
P
indala: 65 200
Rahvaarv: 2 971 900
(1.01.2013)
Religioon
Leedu on katoliiklik maa:
Rooma - katoliku usk 80%
Rooma- katoliku usu kogudusi on 677
Luteri kogudusi 54
õigeusu kogudusi 51
Vanausu kogudusi 59
Evangeelseid-baptistlikke kogudusi 11
Kreeka –katoliku kogudusi 4
Mooslemikogudusi 5
Juudikogudusi 5
karaiimi kogudusi 1
Rahaühik: Euro
Tähestik: Leedu tähestikus on 32 tähte.
Aa Ąą Bb Cc Čč Dd Ee Ęę Ėė Ff Gg Hh Ii Įį Yy Jj Kk
Ll Mm Nn Oo Pp Rr Ss Šš Tt Uu Ųų Ūū Vv Zz Žž
Leedu keeles on kuus käänet
Keele näited
labas rytas – tere
turgus –
turg hommikust
ratas –ratas
prašau –palun
laivas –laev
aš– mina
vaga –
vagu berniukas– poiss
kirvis –
kirves mokykla– kool
talka –
talgud kaip gyveni?– kuidas
siena –sein
elad ?
Turism Leedu turism on pidevalt arenemas. Igal aastal
kasvab Leedu väliskülaliste arv ja nii kasvab
turismisektor iga aastaga üha enam.
Vilnius oli vanasti kogu kaubanduse keskpunktiks
ida ja lääne vahel. Olles Euroopa keskmes oli sellel
läbi sajandite palju kultuurilisi mõjutusi ja see mis
meil on nüüd, on arhitektuuriline ime- üks kõige
hämmastavamaid linnu maailmas
Vaatamisväärsused
Leedu märksõnaks võib
kindlasti pidada merevaiku.
Niiöelda "Kuldne
rannik "
asub Leedu suurima jõe
Nemunas`e äärel, mis
suubub Balti
lahte Leedus on
kaunid kuurortlinnad Preila, Nida,
Palanga ja Klaipeda, kus
leidub tegevust ja
nautimismõnu kõigile.
Väga kuulus on Leedu
Ristimägi
Tavad
Rahvusport: korpall
Rahvakalendris peetakse suurimaks talvepühaks
esimest jõulupüha (kaledos), kõige tähtsam päev on
aga 14. detsember
Päevatööd olid rangelt ette määratud
Kunst Igal teeristil, igas külas ja
linnas, kirikute, koolide
ja talude ees ning
klmistutel 2-3 meetrised
tammepuust
skulptuurid .
Praegune kunsti kõrgtase
ja
mitmekesisus on aga
tänuvõlgu rahvuslikele
traditsioonidele, mida on
osatud hoida ja
arendada.
Toidukultur
Leedu köögis kasutatavad
koostisained on väga
sarnased eesti köögile -
kartul ,
juur - ja teravili, piim,
koor.
Leedu tüüpilisimate
roogade põhikomponent on
riivitud toores kartul. Vanasti oli perenaiste elu
seetõttu üsna vaevarikas.
Toidukultuur
CEPELINAIehk DIDŽKUKULIAI
(KARTULITSEPELIINID)
KUGELISehk PLOKŠTAINIS (KARTULIVORM)
BULVINIAI BLYNAI(KARTULIPANNKOOGID)
ŠALTIBARŠČIAI (KÜLM
BORŠ )
Šakois:
Kasutatud kirjandus
https://wiki.gomaailm.ee/wiki/leedu/ file:///C:/
Users /Marge%20Metsoja/Downloads/156.pdf
https://www.google.ee/search?q=ristim%C3%A4g i&es_sm=93&source=lnms&tbm
Tänan tähelepanu eest!
Document Outline
- Slide 1
- Üldinfo
- Religioon
- Slide 4
- Keele näited
- Turism
- Vaatamisväärsused
- Tavad
- Kunst
- Toidukultur
- Toidukultuur
- Slide 12
- Kasutatud kirjandus
- Slide 14
Kõik kommentaarid