Eesti iseseisvumine oli juhus või paratamatus Kas Eesti iseseisvumine oli juhus või paramatus? Selle küsimuse üle võib pikalt arutleda ja mõelda, sest kindlat vastust sellele pole. Selleks, et Eesti iseseisvaks saaks nähti palju vaeva ja selle taga oli palju inimesi, kes unistasid oma vabast riigist. Eesti iseseisvumisele aitasid kaasa ka suured ja pöördelised ajad maailmas, sest see periood jäi kahe maailmasõja vahele, mis tõi kaasa riigite omavahelise suhete halvenemise. Suhete halvenemine andis võimaluse väike
Eesti iseseisvumine õnnelik juhus või asjade loomulik käik? Eesti iseseisvumise ametlik väljakuulutamine toimus 24. veebruaril 1918. aastal. Iseseisvuse väljakuulutamiseks moodustati erakorraliste volitustega Eesti Päästekomitee, mille koosseisu kuulusid Konstantin Päts, Jüri Vilms ja Konstantin Konik. Kas Eesti iseseisvumine oli ainult õnnelik juhus või asjade loomulik käik, sellel teemal ürtian selgust saada. Eesti iseseisvumisele andis olulise tõuke Venemaa kriitiline olukord. 1917. aasta alguseks oli Venemaa sõjalise ja majandusliku kokkuvarisemise äärel. Venelased ei olnud rahul enda võimuorganitega ning seal toimusid pidevalt rahutused. Kõik see segaduste aeg kulmineerus tsaarivõimu kukutamisega. Kuna enamus ajast ja jõust kulus Vene vägedel oma probleemide
Alles pärast Riia langemist hakati Eesti tulevikku arutama. Tõnisson leidis, et Venemaa ei suuda meid enam Saksamaa sissetungi eest kaitsta ning abi tuleks otsida Antanti riikidelt. Pärast oktoobripööret leidis Poska, et Eestil pole muud võimalust, kui iseseisvuda. Iseseisvumisele aitas ka kaasa eestlaste rahvustunde tõus ning rahvuskultuuri au sisse tõstmine. Loodi haridusseltse ja avati koole. Tegutses luulerühmitus Noor-Eesti, mis elavdas 1905.1919. aasta kultuurielu, tutvustas Eesti lugejaskonnale maailma filosoofilisi suundi ning kokkuvõttes mõjutas oluliselt siinse ühiskondlik-poliitilise mõtte arenemist. Avatud oli Eesti Rahva muuseum ja kasvas eestikeelse ajakirjanduse lugejaskond. Eesti iseseisvus tänu headele juhustele ja ka planeeritud tegevusele. Kõik sai alguse heade juhuste kokkulangemisest. Kui Venemaal poleks toimunud revolutsioone ja olnud segadust, poleks eestlased ehk mõelnudki iseseisvumisele
Ajaloo arutlus Eesti iseseisvumine – õnnelik juhus või asjade loomulik käik? Eesti iseseisvus esimest korda aastal 1918, ent üsna lühikeseks ajaks. Iseseisvuse väljakuulutamiseks moodustati erakorraliste volitustega Eesti Päästekomitee , mille koosseisu kuulusid Konstantin Päts , Jüri Vilms ja Konstantin Konik. Iseseisvumisele lõid eelduse paljud asjaolud ja tegevused. Ma arvan, et Eesti Vabariigi loomine oli kombinatsioon õnnelikust juhusest ja asjade loomulikust käigust. Eesti iseseisvumisele andis tõuke Venemaa kriitiline olukord. 1917. Aasta alguseks oli
Kuidas sai võimalikuks Eesti iseseisvumine? Eesti iseseisvumise ametlik välja kuulutamine toimus 24.veebruaril 1918 aastal. See oli pikaaegse töö tulemus. Iseseisvumisele aitasid kaasa mitmed tegurid, alustades nii eestlaste endi tegevusest, kuid abiks oli ka olukord mujal maailmas ning eriti Venemaal. Millised olid Eesti iseseisvumise eeldused ning kuidas sai see võimalikuks? Eesti iseseisvumine on otseselt seotud I maailmasõjaga, mille käigus lagunesid Euroopa impeeriumid Venemaa ja Austria - Ungari. Maailmasõja järel tekkisid Euroopa kaardile sellised uued riigid nagu Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Tšehhoslovakkia. Mõlemale, juba enne maailmasõda nõrgenenud, riigile sai maailmasõda saatuslikuks. Venemaa ebaõnn sõjas tõi kaasa protestiliikumise kasvu, mille kulminatsiooniks oli tsaarivõimu kukutamine 1917.a. veebruarirevolutsiooniga.
Karl Kuusk 12/1/2012 Eesti iseseisvumine - juhus ? Eesti Vabariigi aastapäeva peetakse 24. veebruaril. Kuid, kas see ,et me seda pidada saame, oli juhus või paratamatus ? Kindlasti oli Eestil iseseisvumiseks väga palju eeldusi. See, et pärisorjus kaotati ja talupoeg sai enda maa peremeheks ning tööstuse areng, olid suureks eelduseks vabariiklusele. Poliitilisteks eeldusteks olid loodud erakonnad ,kus hakkasid esile kerkima Eesti poliitikud ning seeläbi tõusis eestlaste roll ka maavalitsustes. Ilma nende eeldusteta oleks Eesti, kui suverääne riik, olnud vaid kujultlem.
Kuidas sai võimalikuks Eesti iseseisvumine? Eesti iseseisvumisele aitas kaasa huvitav sündmuste jada. Eestlaste unistus iseseisvumisest algas rahvusliku liikumise näol 19. sajandil. Kuigi unistus oli kauge ja sellest rääkisid vaid vähesed sai eesti siiski 20. Sajandi algul iseseisvaks. Kuidas sai võimalkuks Eesti iseseisvumine? Esimene maailmasõda aitas Eestil saavutada iseseisvust. 20. sajandi alguseks oli kerkinud maailmas kaheksa suurriiki: Ameerika, Jaapan, Suurbritannia, Austria Ungari, Venemaa, Prantsusmaa, Saksamaa ja Itaalia. Kõik riigid tahtsid valitseda üksteise üle ning hakkasid tekkima sõjalis-poliitilis liidud. Maailmasõja alguseks olid Euroopa suurriigid jagunenud kahte blokki. Kolmikliitu, kuhu kuulusid Saksamaa, austria-Ungari ja Itaalia ning Antant'i kuhu
EESTI ISESEISVUMINE KAS IME VÕI ASJADE LOOMULIK ARENG? Eesti iseseisvus esimest korda aastal 1918, kuid üsna lühikeseks ajaks. Meie kodumaad soovisid endale nii mõdedki suurriigid nagu: Nõukogude Venemaa, Rootsi ja Saksamaa. Kuidagi suutsime me sellisel ajal iseseisvuda. Kas see oli ime või asjade loomulik areng, sellel teemal ürtian selgust saada. Kõigepealt tuleb selgeks teha , mida siis õigupoolest "ime" ja "asjade loomulik areng" tähendavad. Ime all mõeldakse üleloomulikku ja ebaharilikku sündmust.
See oli sunniud koostöö ja kevadise pealetungi käigus 1919 võeti mõneks ajaks oma kontrolli alla üsna suure ala Petrogradini ja Pihkva jõe taha. Varsti ilmnesid vastuolud loodearmee ja Eesti rahvaarmee vahel ja Laidoner tõmbas väed tagasi etnilistesse piiridesse. 1919 toimus vabadussõja sees teine sõda, mille nimi on Landeswehr'i sõda. Landeswehr oli väeüksus, mis tegutses Läti pinnal ja koosnes sakslastest ja baltisakslastest. Lätis oli iseseisvus välja kuulutatud 1918, kuid neil ei olnud algselt oma sõjaväge. Nii lepiti kokku, et seal olnud sakslased aitavad Lätist Vene vägesid välja tõrjuda. Peagi ühinesid ka baltisakslased. Nad algselt aitasidki ja said venelased välja, kuid siis oleks Landeswehr pidanud laiali minema. Selle asemel kukutati varsti valitsus Landeswehr'i poolt võimult ja ametisse pandi saksasõbralik valitsus. Ametlik valitsus aga palus abi Eestilt, et nood aitaks Landeswehr'ist lahti saada
1917.-1918. aasta vahetusel hakkas enamlaste mõju Eestis kahanema, nende populaarsus vähenema. Põhjused olid enamlaste poliitikas, sest nad: · ootasid maailmarevolutsiooni, kuid rahvas tahtis rahu · eitasid Eesti iseseisvust, tahtsid jääda Venemaa koosseisu · ei andnud talurahvale maad · suhtusid eitavalt kirikusse · rakendasid vägivalda nii vastaste kui rahulike elanike suhtes · ei teinud koostööd teiste poliitiliste jõududega III Eesti iseseisvumine Olukord Eestis 1918. aasta algul oli järgmine: · enamlased kuulutasid sakslased lindpriiks, neid ootas arreteerimine, väljasaatmine jne. · Eestis elavad sakslased baltisakslased olid ärevil ja tahtsid paluda abi Saksamaalt · samal ajal toimusid Venemaal Bresti linnas rahuläbirääkimised Saksamaa ja Nõukogude Venemaa vahel. Nõukogude Venemaa tahtis sõjast väljuda, Saksamaa
ning lüüa lahku hukkuvast Vene riigist. Maapäev kuulutas end ainsaks kõrgemaks võimuks Eestis. 1918.aasta algul sattus Saksmaa kriitilisse olukorda, Maapäev kasutas juhust ja soodsat rahvusvahelist olukorda, et kuulutada Eesti iseseisvaks. 24.veebruaril kuulutatigi välja Eesti demokraatlik vabariik. Saksamaad muidugi Eesti Vabariik ei huvitanud ning juba 25.veebruaril asendati kõik Eesti rahvuslipud Saksa omadega ning algas Saksa okupatsioon. Kuigi iseseisvus ei jäänud püsima, said eestlased iseseisvuse maitse suhu, mõte iseseisvusest oli nüüd reaalselt võimalik ning säilis lootus ning tahe taas iseseisvaks saada. Tähtis tegur on ka Eesti oma rahvaväe sünd. Läbi aastate on eesti sõjamehed pidanud sõdima võõras väes, näiteks Põhjasõja ajal Rootsi väes, veel on pidanud nad sõdima nii vene kui ka saksa vägedes. Esimese maailmasõja ajal mobiliseeriti tsaariarmeesse üle 100 tuhande
Eesti iseseisvumine- kas õnnelik juhus või plaanipärase ja sihikidla tegevuse tulemus 24. veebruaril 1918 toimus iseseisva Eesti Vabariigi väljakuulutamine Tallinnas. Eesti Maapäeva poolt vastuvõetud Manifest kõigile Eestimaa rahvastele on Eesti Vabariigi iseseisvusmanifest ja selle esimene ajalik ettelugemine toimus 23. veebruaril Pärnu teatri rõdult ning manifest avaldati Riigi Teatajas. Aga teekond selle saavutamiseks sisaldab endas nii õnnelikke juhuseid kui ka plaanitut tegevust.
· Eestlased said ametikohtadel kõrgematele kohtadele, Baltisakslaste asemele- baltisakslaste mõju vähenes · Rahvas organiseeris omaabi ja ühisabi ettevõtmisi. · Majanduses raha väärtus vähenes-inflatsioon. · Tarbekaupadest tuli puudus · Maal töökätest puudus, loomad viidi sõjaväkke- rekvireerimine. · Sõjapõgenikud tulid Eestisse. I maailmasõda loob eeldused Eesti iseseisvumisele. Eesti iseseisvumine Eesti iseseisvumine oli pikem protsess. See algas 1917 aasta Veebruarirevolutsiooniga ja lõppes Vabadussõja ja Tartu rahu allakirjutamisega 1920. Iseseisvumise eeldused: · Kultuurilised: Eesti haritlaskonna teke Rahvuslik ärkamine Seltsitegevus,ühiskondliku aktiivsuse kasv. · Majanduslikud: Talude päriseksostmine Tööstuse areng Linnade eestistumine · Poliitilised: Erakondade teke, eestlastest poliitikud
majandusraskuste tõttu pikisilmi sõja lõppu. 6. Kuidas mõjutas I ms. Eestit ja kuidas see meile kasulik oli? Üle 100000 Eesti sõduri mobiliseeriti vene armeesse, kellest umbes 10000 suri. Eesti sõdurid said sõjast palju kogemust peagi tulevale vabadussõjale.Hinnad tõusid, raha kaotas järk-järgul väärtuse ning must turg, eelkõige salaviina müük lõi õitsele. 7. Veebruarirevolutsiooni tagajärjed Eestile (3)? Neg : Palju hukkunuid, hinnad tõusid, poe letid olid tühjad. Pos: Iseseisvumine, tekkis ohvitserkond, saadi rindekogemus? 8. Mida tähendas kaksikvõim Venemaal peale veebruarirevolutsiooni? Valitsesid enamlased ja vähemlased? 9. Kuidas saavutati Eestile autonoomia, ehk piiratud iseseisvus? 26.märts 1917 toimus eestlaste meeleavaldus Peterburis 10. Koostage kava: Eesti vabariigi loomine 1917-1918? (5p) Meeleavaldus Peterburis 26.märts Autonoomne Eesti riik 30.märts Maapäev valimised mai lõpus Maapäev kuulutas end ainsaks kõrgeks võimuks Eestis 25.nov
tõusis esile eesti rahva kultuur. Sellest ajast peale hakkas eestlastel tõusma soov vabaduse järele. Tekkis rahvuslik haritluskond, eestlaste majanduslik jõukus kasvas, eestlased said osaleda omavalitsuste juhtimises ning rahvuslikud liidrid (Konstantin Päts, Jaan Tõnisson) tõusid esile. Võimalus selle teostamiseks oli soodsam kui iial, kui algas I maailmasõda ning Venemaal kukutati tsaar ja algas kodusõda. Sellele järgnev segadus ja enamlaste võimuhaaramine lõid soodsa pinnase Eesti eraldumiseks Vene riigist. (http://www.hot.ee/etsiam/iseseisvumine.html) 1917. aasta esimene pool Eestlaste üheks esmaseks eesmärgiks sai autonoomia saavutamine Vene riigi koosseisus. Nagu mujal Venemaal kujunes ka Eestis välja kaksikvõim. Üheltpoolt teostasid seda Ajutise Valitsuse poolt ametisse määratud kubermangukomissarid, teiselt poolt Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogud
Kestriikide ja Antanti vahel puhkenud maailmasõda 2. Milles seisnes Eesti autonoomia 1917? Miks me võime 1917. aastat pidada Eesti iseseisvumise alguseks? · Kogu eesti ala liidesti üheks rahvuslikuks kubermanguks · Eesti saab I korda rahavesinduse Maapäev · Eesti keelne asjaajamine, õppekeel · Erakondade loomine · Miilitsa loomine · Rahvusväelaste loomine I eesti polk 3. Kuidas puudutasid I MS sündmused Eestit? Eesti iseseisvumine on otseselt seotud Esimese maailmasõjaga, mille käigus lagunesid Euroopa impeeriumid Venemaa ja Austria-Ungari. Sõja mõju Eestile: Majandus- tööjõu puudus, toorainepuudus , tootmise langus põllumajanduses kui ka tööstuses, hinnad tõusid, kiire inflatsioon 4. Miks muutus iseseisvuse väljakuulutamine 1917. aasta sügisel eriti aktuaalseks? Venemaa oli kehvas seisus võis Eesti endaga alla vedada. Saksa väed olid lähenemas. Eesti oli
Majanduslikud eeldused: · Talude päriseksostmine · Linnade kasv ja eestistumine · Kiire tööstuse areng Eesti muutus üheks arenenumaks Venemaa osaks (tööstuslikult) · Laienes põllumajandus- ja tööstustoodete saatmine Peterburgi Kultuurilised eeldused: · Ärkamisaeg · Rahva eneseteadvust tõstvad suurüritused · Ühtlustus kirjakeel · Koolihariduse kasv · Ajalehed ja raamatud olid eestikeelsed · Seltsitegevus 24.02.1918 Eesti iseseisvumine 25.02.1918-11.11.1918 Saksa okupatsioon Koostati iseseisvusmanifest (J.Kukk, F.Peterson) ja moodustati päästekomitee (K.Päts, K.Konik, J.Vilms) Vabadussõda 1918-1920 Püüti jätta muljet, nagu tegu oleks kodusõjaga. Eestimaa Ajutine Revolutsioonikomitee kuulutas end ainsaks seaduslikuks võimuorganiks. 28.11.1918 alustas Punaarmee pealetungi Narvale, sellega algas relvastatud konflikt Nõukogude Venemaa ja EV vahel. See hõlmas ka kahte lühiajalist relvakonflikti Läti pinnal
kui eestlaste vastu) - hariduses muudatused väga negatiivse mõjuga (lapsed ei saanud õpetatavast aru; õpetajaid, kes ei läinud haridusreformidega kaasa, karistati, kiusati taga, lasti lahti) - tsensuur kirjasõna üle > vähenevad rahvuslikud kirjutised (rahvajutud jms) - vene keele oskus võimaldas teha karjääri, minna edasi Venemaa ülikoolidesse (ka sõjakoolidesse), mis olid riigi poolt ülalpeetavad (st õpilastele tasuta) 3. Kultuurielu 19. sajandil · baltisakslaste kultuur - kuni 19. saj. lõpuni kõrgkultuuriga vaid sakslased - isoleeritus Saksamaast - arhailisus (vananenud keel, üle võtnud eestikeelseid sõnu - lokaalne tuntus - loomingus näidati kohalike olusid (eksootika) - nö vahendajad (Venemaale euroopalikum kultuur, vene kultuuri sulandamine Eestis) · baltisaksa ja vene teadlased - ülikool rahvusvaheliselt tuntud - Friedrich Georg Wilhelm Struve o Astronoom o Maakera kuju ja suurus - Karl Ernst von Baer
) 3.03.1917 Nikolai II loobub troonist {viimane tsaar ja Romanovite dünastia esindaja} (veebruarirevolutsioon jõuab märtsirevolutsioonina Tallinna) 30.03.1917 Eestile antakse autonoomia [tähtis kuna, see aitas kaasa iseseisvumisele] 25.10.1917 võtsid enamlastele alluvad väeüksused Petrogradi oma kontrolli alla. Enamlased saavad võimu. 23.02.1918 iseseisvusmanifest loetakse ette Pärnus 24.02.1918 kuulutatakse Tallinnas ametlikult välja iseseisvus ning moodustatakse Ajutine Valitsus 3.03.1918 Brest-Litovski rahuleping (Venemaa astub sõjast välja sellega ja loovutab alasid Saksamaale) 11.11.1918 Compiegne'i vaherahu (I MS lõpp pmst relvad vaikivad) 28.06.1919 Versailles' rahuleping (sõlmiti Saksamaa ja liitlasriikide vahel). {Kuupäeva ei valitud juhuslikult : Rahuleping allkirjastati päeval, mil möödus viis aastat I maailmasõja ajendiks olnud ertshertsog Franz Ferdinandi atentaadist.}
Kuidas sai võimalikuks Eesti iseseisvumine? Eesti iseseisvumise ametlik väljakuulutamine toimus 24.veebruaril 1918 aastal. See oli pikaaegse töö tulemus. Iseseisvumisele aitasid kaasa mitmed tegurid, alustades nii eestlaste endi tegevusest, kuid abiks oli ka olukord mujal maailmas ning eriti Venemaal. Millised olid Eesti iseseisvumise eeldused ning kuidas sai see võimalikuks? Välisteguritest oli oluliseks abiks eestlaste iseseisvumisele kriitiline olukord naaberriigis Venemaal
· Kukutati AV ja võimule said Bolzevikud , eesotsas Leniniga · Võimuorganiteks said nõukogud · Tallinnas läks 24.okt. võim Bolzevike kätte · Bolzevikud olid võimu üle võtmiseks mood. Sõja-revolutsioonikomiteed ( J. Robtsinski, V. Kingissepp) · Bolzevikud alustasid riigistamist · Nad ei andnud talupoegadele maad, tegid mõisatest kommuunid · Bolzevikud alustasid rahuläbirääkimisi Saksa ja tema liitlastega Eesti iseseisvumine · Nov, 1917, Tõnisson kutsus kokku Maanõukogu ehk Maapäeva · Maapäev võttis vastu otsuse selle kohta, et Eestis kehtivad ainult Maapäeva poolt tehtud otsused(Mille järel Maapäev aeti laiali ja Tõnisson aeti minema) · Maapäeva asemel täitis kohuseid Maapäeva Vanemate Kogu (mis tegutses salaja) · Veeb, 1918, moodustati Vanemate Kogu poolt Päästekomitee ( Jüri Vilms-
Ülemnõukogu kõrgeimaks organiks Eesti NSV territooriumil ja kinnitati Eesti NSV suveräänsust NSV Liidu koosseisus. Kahe suuna lähenemine toimus kevadel 1990, kui Eesti NSV Ülemnõukogu tunnistas NSV Liidu riigivõimu Eestis ebaseaduslikuks. Kuulutati välja üleminekuperiood, mis pidi koostöös Eesti Kongressiga viima Eesti Vabariigi taastamiseni. Mais kaotati nimetus Eesti NSV ning asendati see Eesti Vabariigiga. Siiski ei olnud iseseisvus selleks ajaks veel kaugeltki saavutatud. NSV Liit käsitles Eestit ja teisi Baltimaid endiselt Moskvale alluvate liiduvabariikidena ning oli valmis oma ülemvõimu säilitamiseks kasutama äärmuslikke jõuvõtteid, nagu näitasid jaanuaris 1991 toimunud verised sündmused Vilniuses ja Riias. 13. jaanuaril saabus Tallinna Vene NFSV Ülemnõukogu esimees Boriss Jeltsin, kes koos Baltimaade juhtidega kirjutas alla ühisavaldusele, millega tunnustati üksteise riiklikku suveräänsust. M
taotlusi minna realiseerima. Läänes tunti olukorra pärast Läänemere pregioonis muret ning oldi valmis siinseid rahvaidid aitama. Juhtivate Eesti poliitikute salanõupidamisel võeti vastu otsus Eesti iseseisvus esimesel võimalusel välja kuulutada. Koostati isesisvusmanifest, mis jaanuari lõpul kiideti heaks Maapäeva vanemate nõukogu poolt. Otsuse elluviimiseks moodustati Eestimaa Päästmise komitee, kuhu kuulusid Konstantin Päts, Jüri Vilms ja Konstantin Konik. Algselt taheti iseseisvus välja kuulutada Haapsalus, kuid sinna ei jõutud. Eesti kuulutati isesisvaks 23. veebruaril Pärnus, Ülejäänud Eesti linnades 24. veebruaril, mida loetakse ka Eesti Vabariigi iseseisvumiseks. Järgmisel päeval Tallinnasse Saksa väed ja algas Saksa okupatsioon. Saksalased ei tunnistanud aga Ajutist Valitsust. 11. novembril anti Tallinnas võim Ajutise Valitsuse kätte ning 19. novembril tehti seda kogu maal. Seega võib öelda, et Eesti tee iseseisvusele oli konarlik, sest
Referaat Eesti iseseisvumine. Vabadussõda Kerlin Miklas 12K Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium Tallinn 2008 Sisukord 1. Eesti iseseisvumine 2. Vabadussõda Eestis 3. Vabadussõja lõpp 1.Eesti iseseisvumine Eestlaste kätte muutus vallavõim ning järk-järgult linnades (esialgu koalitsioon venelastega sakslaste vastu). Siiski ei mõelnud keegi iseseisvuse peale, rahvas oli üldiselt monarhistlik. Äratajaks sai 1905. a revolutsioon, väljendus massilistes streikides ja talurahvamässudes. Tsaar tegi järeleandmisi (parlament, konstit monarhia). Detsembris toimus massiline mõisate rüüstamine ja põletamine, mis suruti karistussalkade abil maha. Eestlased nõuavad autonoomiat
Eesti iseseisvumine on otseselt seotud I maailmasõjaga, mille käigus lagunesid Euroopa impeeriumid Venemaa ja Austria-Ungari. Maailmasõja järel tekkisid Euroopa kaardile sellised uued riigid nagu Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Tsehhoslovakkia. Mõlemale, juba enne maailmasõda nõrgenenud, riigile sai maailmasõda saatuslikuks. Venemaa ebaõnn sõjas tõi kaasa protestiliikumise kasvu, mille kulminatsiooniks oli tsaarivõimu kukutamine 1917.a. veebruarirevolutsiooniga. Sellele järgnes segadus, enamlaste võimuhaaramine ja kodusõda lõid soodsa pinnase Eesti eraldumiseks Vene riigist. Eesti iseseisvumise eeldused kujunesid tegelikult välja juba varem. Loetleda võiks rahvusliku haritlaskonna teket, eestlaste majandusliku jõukuse kasvu, rahvuslike liidrite(K.Päts, J.Tõnisson) esiletõusu ning ka osalemist omavalitsuste juhtimises. 1917.a. Eestis Veebruarisündmuste keskpunktiks oli Tallinn, kus aktiivsust näitasid üles venelastest vabrikutöölised ja sõjaväelased
1. Eesti iseseisvumise eeldused: a)majanduslikud eeldused: *seoses talude päriseksostmisega muutus talupoeg oma maa peremeheks *algas tööstuse areng b)poliitilised eeldused: *hakati looma erakondi, esile kerkisid eesti poliitikud *tõusis eestlaste osatähtsus maa-ja linnaomavalitsustes c)kultuurilised eeldused: *välja kujunes rahvuslik haritlaskond *ühtlustus kirjakeel *rahva eneseteadvust suurendasid suurüritused(laulupidu, folklooripäevad jne) 2. Momendid Eesti ja Venemaa elus ning rahvusvahelisel tasandil, mis aitasid kaasa Eesti iseseisvumisele: a)Eesti: *erakondade kujunemine *kubermangude liitmine b)Venemaa: *tsaari loobumine võimust *vene sõjaväe nõrkus c)rahvusvahelisel tasandil: *impeeriumide lagunemine *I maail
mittejagamine, terror ja ebademokraatlikud valitsemismeetodid ei leidnud enam rahva seas mõistmist. Iseseisvumine Iseseisvusmanifest, päästekomitee liikmed, iseseisvuse väljakuulutamine. 18.veebr. 1918 alustasid sakslased pealetungi ning enamlased põgenesid. Kasutamaks edukalt ära sobivat momenti- enamlaste lahkumisel ja sakslaste tulekul tekkivat võimuvaakumit- loodi Maapäeva (selle vanematekogu oli käinud salaja koos ning teinud diplomaatilist eeltööd) poolt paindlikumaks tegutsemiseks võimalike repressioonide tingimustes Eesti Päästekomitee (koosseisus Konstantin Päts, Konstantin Konik ja Jüri Vilms). Päästekomitee koostas Iseseisvusmanifesti, milles Eesti kuulutati demokraatlikuks vabariigiks, tühistati enamlaste seadused ning rahvusväeosadele anti korraldus saksa vägede suhtes säilitada erapooletust. 4.veebruaril 1918 lahkusid Tallinna sadamast viimased enamlaste üksused ning
Kogemusi läks vaja hilisemas Vabadussõjas. 3) sõda tõi kaasa majanduslike olude halvenemise > osa maid jäid sööti, sõjaväe tarbeks rekvireeriti hobuseid ja kariloomi 4) tööstu orieneerus ümber sõja vajadustele > laskemoona, sinelite ja transpordivahendite tootmine 5) puudus tarbekaupadest, mille tõusid kiiresti, mistõttu kehtestati neile kaardisüsteem 6) Saksa sõjalaevad blokeerisid merekaubanduse ning pommitasid Pärnut ja Kuressaaret Eesti iseseisvumine 1919-1920 (§ 9-12, lk 37-54) Iseseisvumise etapid 1) Autonoomne Eestimaa kubermang Venemaa koosseisus 2) Enamlased võimul 3) Iseseisvuse väljakuulutamine 4) Vabadussõda 28.nov. 1918- 2.veebruar 1920 I Autonoomne Eestimaa kubermang 30.märts 1917- oktoober 1917 Taust: Veebruaris (8.märts) toimus Petrogradis revolutsioon, mille tulemusel tsaar Nikolai II loobus võimust ja see läks Ajutise Valitsuse kätte, Vm rahvastele lubati autonoomia. Eesti sai selle esimesena 30. märtsil.
Poliitiline elu 20. saj algul Tartu liberaalid: J. Tõnisson, ,,Postimees", esindasid haritlaste ja jõukama talurahva huve, seisukohad: olid venestamise ja saksastamise vastu, tähtis eesti keel, eestlaste võrdsustamine baltisakslastega Tallinna radikaalid: K. Päts, A.H. Tammsaare, ,,Teataja", esindasid ettevõrjate ja Põhja-Eesti haritlaste huve, seisukohad: majanduse edendamise poolt, venelaste väljatõrjumine, majandusliku olukorra parandamine. Sotsiaaldemokraadid: P. Speek, E. Vilde, Martna, ,,Uudised," esindasid tööliste ja üliõpilaste huve, seisukohad: demokraatia, vähemusrahvaste õiguste respekteerimine 1905. aasta revolutsioon Põhjused: 1) ühiskonna kihistumine, 2) absoluutne monarhia takistas majanduse ja ühiskonna arengut, 3) järsk majanduslangus (Vene-Jaapani sõda, 1903 majanduskriis), 4) rahvuslik rõhumine Käik: 9. jaanuaril Verine Pühapäev Peterburis. 12. jaan üldstreik Tallinnas (töölised), jaan-okt ühinesid ka haritlased, õpilased, mõisatöölis
enamlik töölisajaleht "Kiir". Eestis pandi suuri lootusi ka Riigiduumadele, kuid need kukkusid läbi. Paremini ei läinud ka Baltimaade kindralkuberneri juures moodustatud Erinõukogul. Edu saavutasid eestlased vaid kohalike omavalitsuste tasandil. (Laur 1997: 27) Aastad 1914- 1918 Eesti poliitilises arengus 1914. a. 28.juulil puhkenud Esimese maailmasõja üheks tulemuseks oli mitme Euroopa impeeriumi lüüasaamine ja lagunemine ning Ida- Euroopa väikerahvaste iseseisvumine. Vaatamata väikerahvaste seisukohalt soodsale lõpptulemusele, oli maailmasõda ometi kõigi osalevate maade ja rahvaste jaoks raskeks katsumuseks, mille negatiivsed tagajärjed ulatusid veel aastategi taha. Erinevalt Venemaast, kus valitsesid hurraa- patriootlikud meeleolud, ei tundnud eestlased vähimatki soovi sõdida "usu, tsaari ja isamaa" eest, sest sõja ükski mõeldav lõpplahendus ei paistnud pakkuvat Eesti jaoks midagi head- Venemaa võidule kardeti järgnevat vene sõjaka
Eestlased võõrvõimu all Võõrvõimu tulekuga rändavad Eestisse esimesed vähemusrahvused : Balti-sakslased ja ranna- rootslased. talupoegade põllumaad jagatakse vakusteks, mille pealt hakatakse maksu nõudma. (1 vakk=100 talu) Lisaks kirikumaks kümnis. uue nähtusena eestisse tekivad linnad(9) 4 suuremat linna : Tallinn(Reval), Tartu (Dorpat), Uus-Pärnu (Bernau) ja Viljandi (Fellin) kuuluvad Hansa kaubandusliitu. Ülestõusu põhjused: Eestlaste katse taastada muistne iseseisvus Talupoegade tahtmine kaasa rääkida oma maaga kauplemisel. Taani kuninga vasallide omavoli (omaalgatuslikud maksud ) Ülestõusu algus 23.apr. 1343 kui harju- ja läänemaal algas talupoegade ülestõus. 9. Mis uus nähtus tekkis Eestis keskajal ja nimeta neist tähtsamad? Uueks nähtuseks olid 13.sajandil linnad : Tallinn, Vana- ja Uus-Pärnu, Haapsalu, Paide ja Viljandi. 14saj. esimesel poolel veel Narva ja Rakvere. Tallinn, Tartu, Uus-Pärnu ja Viljandi kuulusid Hansa liitu. 10
I maailmasõda. Millal toimus (kuupäevad, aastad)? Miks puhkes (ajend, põhjused)? Kes osalesid? Uuendused sõjanduses. Tulemused. Suurriikide kokkuvarisemine ja uute riikide kujunemine (kaart). Vene revolutsioonid. Miks puhkes veebruarirevolutsioon? Selle tagajärjed. Oktoobrirevolutsioon ja selle tagajärjed. Millal toimusid mõlenad revolutsioonid. Eesti vabariigi loomine! Seosed sündmustega Venemaal, maailmas. Autonoomiaseaduse vastuvõtmine, sellega kaasnenud muutused. Eesti kommunistid ja oktoobripööre ning sellega kaasnenud muutused. Eesti Vabariigi väljaluulutamine. Saksa okupatsioon ja sellega kaasnenud probleemid. Vabadussõda aeg, osapooled, Võnnu lahing, Tartu rahu. I maailmasõda: I maailmasõda algas 28. juulil 1914 - 11. novembril 1918 Sõja ajend : suurriikide vastandlikud huvid ja 1914. aasta juunis tapeti Austri Ungari troonipärija Franz Ferdinandi, vallanduski suur sõda, sest AustriUngari taga seisis Saksamaa. Serbiat toetasid Venemaa + liitlased
· Majanduspoliitika allutati Saksamaa vajadustele ja asuti kõike Eestist välja vedama. · Kultuuripoliitika eesmärgiks kuulutati põliselanike saksastamine. · Eestlaste vastutegevus Eesti Vabariigi iseseisvust de facto tunnustasid Suurbritannia, Prantsusmaa ja Itaalia. · Baltisakslased üritasid luua Balti Hertsogiriiki. · Novembris puhkes Saksamaal revolutsioon, millega keiser kukutati. · 11. novembril anti võim üle Ajutisele Valitsusele. Eesti Vabariigi iseseisvus taastus 21. novembril. Saksa sõjaväelased enne lahkumist Viljandis 1918.a. Ajutise Valitsuse hoone Tallinnas Raekoja platsil 14.november 1918
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
