docstxt/.txt
Mis kuupäeval tähistati Nõukogude Liidus (ja praegu Venemaal) Suure Isamaasõja lõppu? (kuupäev, kuu) 09.05 Mis aastal toimus Saksamaa lõplik lõhenemine kaheks erinevaks riigiks? 1949 Millal tehti katse taastada Eesti riiklik iseseisvus, kui sakslaste kaotus II maailmasõjas oli ilmne? (kuu, aasta) 09.1944 Mis aastal toimus liitlasvägede juhtide Teherani konverents? 1943 Mis aastal toimus Ungari ülestõus? 1956 Mis aastal loodi NATO? 1949 Mis aastal loodi Vastastikuse Majandusabi Nõukogu? 1949 Mis aastal loodi Euroopa Söe- ja Teraseliit, millega pandi alus Euroopa Liidule? 1952 Millal kapituleerus Jaapan II maailmasõjas? (kuupäev, kuu, aasta) 02.09.1945 Millal heideti ameeriklaste poolt aatompomm Hiroshimale? (kuupäev, kuu, aasta) 06.08.1945 Mis aastal toimus liitlasvägede juhtide Potsdami konverents? 1945 Mis aastal loodi Varssavi Lepingu Organisatsioon? 1955 Millal kapituleerus Saksamaa II maailmasõjas? (kuupäev, kuu, aasta) 08.05.1945 M...
Kontrolltöö rida A (Eesti II maailmasõjas 1939-1944) 1. Mis põhjustel suruti Eesti Vabariigile peale Baasideleping, millega toodi Eestisse N.Liidu väed? (5p) 16. Sept jõudis Tallinna sadamasse Poola alveelaev. 2. Mis põhjusel halvenesid Eesti Soome suhted peale punaarmee baaside toomist Eestisse? Eestlased andsid alla ja unarmed oli lihtsam oma lennukitega soomlasi Pommitada! 3. Missuguseid ümberkorraldusi tegi Nõukogude võim Eestis esimese aasta jooksul? Tegid seadusi ümber ja kehvenesid suhted Soomega kuna nad olid Soomele ohtlik aga mitte eriti . 4. Mis riikide sõjaväeosades võitlesid eestlased II maailmasõja ajal? Nõukogude liidus Saksamaal Soomes 5. Miks ei õnnestunud 1944.a. taastada Eesti Vabariiki? Kuna Saks lased ei olnud veel eestist lahkunud Mõisted 6. Umsiedlung Kui saksamaa viis enda väed eestist välja! 7. anneksioon Ühe riigi vägivaldne lähenemine teise riigi vastu 8. A.Zdanov Stalin saatis Eestisse okupee...
1. Mis aastal toimus Müncheni konverents?1938 2. Milles seal kokku lepiti?tsehhoslovakkia loovuutab sudeedimaa saksale 3. Mis olid selle kokkuleppe tagajärjed?Saksa okupeeris terve sudeedimaa 4. Millest võis olla tingitud lääneriikide järeleandlik kõitumine?ei tahetud sõda alustada 5. millise hinnangu annad sina lääneriikide tegevusele münchenis?Lääneriigid oleksid pidanud tsehhit aitama 6. Millal sõlmiti MRP leping?23 august 1939 7. Miks oli sellest lepingust huvitatud Saksamaa, miks Venemaa?Saksa tahtis alustada sõda poolaga ja tahtis et NSVL ei läheks poolale appi. Nõukogude liit sai vallutada suuri alasi. 8. Millised olid selle tagajärjed Euroopale? Puhkeb teine maailmasõda 9. Millised olid tagajärjed Eestile?Eesti läheb nõukogude liidu mõju alla 10. Milline on sinu hinnang MRP lepingule?see oli halb,sest eesti riik ei jäänud pidama 11. Millal sõlmiti baasleping Eesti ja NSVL vahel?1939 12. Miks sõlmis Eesti NSVL'ga Baaside lepingu?...
Ajaloo KT Missugused territooriumid hõivas Saksamaa enne II maailmasõja algust 1938-1939? · Austria, Slovakkia, Tsehhimaa, Klaipeda, Gdanski Nimeta aeg, osalised ja sisu! a) Müncheni konverents · 29.september 1938. aasta · Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia lõpuks ka Tsehhoslovakkia · Kokkulepe, mis sõlmiti, et hoida tagasi sõja algust. Saksamaa soovis kogu Tsehhoslovakkiat, aga kokkuleppega kehtestati, et Saksamaale jääb Sudeedimaa. Lõpuks see kokkulepe purunes ja Saksamaa vallutas kogu Tsehhoslovakkia b) Molotovi-Ribbentropi pakt · 23.august 1939 · NSVL ja Saksamaa · Mittekallaletungileping, millega taheti säilitada erapooletus, kui kumbki pool asub kellegiga sõtta. Lapinguga jagati Euroopa ka mõjupiirkondadeks: Saksamaale jäi Leedu ja Poola lääneosa, NSVL sai Soome, Eesti, Läti, Bessaraabia, Poola idaosa Miks pu...
1 AT8 Eesti maa ja rahvas II maailmasõjas (1939-1944(5) (lühikonsp.) Eellugu – maailm uue sõja lävel II maailmasõja põhjused ulatuvad I maailmasõja tulemustesse. Versaille’s rahulepingu 1919.a. kohaselt tehti I maailmasõjas süüdi eranditult kaotajad (Saksa riik, Austria-Ungari, Türgi), kuigi paljuski asusid sõjaõhutajad lääneriikides. Keskriikide peamisele jõule, Saksamaale määratud reparatsioonid ja võõrvõimu kätte läinud riigimajandus hävitas Saksa majanduse ja elanike heaolu. Selles olukorras tuli 1933 võimule A.Hitler ja Saksa natsionaalsotsialistlik liikumine, kes alustas väga ulatuslikke reforme (Hitleri majandusime) mis tõid Saksa riigi mõne aastaga põhjast maailmas toodangult ja heaolult suuremate riikide hulka. (www.thegreateststrorynevertold.tv ) Saksamaa iseseisva võimsuse kasvu vastu olid USA finantsringkonnad ja Suurbritannia, Prantsusmaa juhtringkonnad, kes koostöös N.Liiduga (...
Teine maailmasõda/ tööleht 11.kl 1. Millist rolli mängis II maailmasõja puhkemisel 23.08.1939.a Saksamaa ja NSV Liidu vahel sõlmitud leping ? - Riigid jagati Venemaa ja Saksamaa vahel ära. Poola jagati kaheks, Eesti, Läti, Soome jäid venemaale. 2. Millega õigustas NSV Liit vajadust, paigutada sõjaväebaasid Eesti Vabariigi territooriumile? Kuidas mõjutas see otsus Eesti iseseisvust? - 28. sept.1939.a sõlmiti NL ja Eesti vahel vastastiku abistamise pakt mille alusel loodi Eesti territooriumile Nõukogude sõjalaevastikubaasid Saaremaal, Hiiumaal ja Paldiski ümbruses. Majandusraskused.. 3. Mida kujutas endast „Narva diktaat“? - NSV Liidu dikteeritud Eesti-Nõukogude kokkulepe Eesti Vabariigi sõjaliseks okupeerimiseks 1940. a 4. Kirjelda olukorda Nõukogude 1940.aastal okupeeritud Eest...
Kool Automaatrelvad referaat Koostaja: Juhendaja: Kuldre 2011 1 Sisukord 1.AUTOMAATRELVAD 1.1.Mis on automaatrelv?...........................................................................................................3 1.2.Automaatrelva kirjeldus ja omdaused..................................................................................3 1.3.Automaatrelvade tööpõhimõte.............................................................................................4 1.4.Laskemoon...........................................................................................................................4 1.5.Automaatrelvade ajalugu.....................................................................................................4 2.KUULIPILDUJAD 2.1.Mis on kuulipilduja?..................................................................................................
Loo Keskkool II Maailmasõda Referaat Mari Maasikas 9. klass 2008 Sissejuhatus II maailmasõda oli kõige suurtemate purustustega sõda. I maailmasõda polnud isegi niipaljude ohvritega. II maailmasõja alustaja riikideks on Saksamaa eesotsas Hitler ja NSV Liit eesotsas Staliniga. Maailmasõda on ta sellepärast, et ta haaras kogu maailma. Sõja staatust ei otsustatud mitte ainult Euroopas, vaid ka Põhja Aafrikas ning vaiksel ja atlandi ookeanil. 2 II maailmasõda Euroopas Puhkemise põhjused 1. Poliitilised eeldused Rahvaste liit ei suutnud enam rahu tagada. 1930. aastate lõpul hakkas olukord teravnema. Eriti sõjakaks läks Saksamaa kui Hitlerile hakkasid kindlust lisama lääneriikide lepituspoliitika, Müncheni kokkulepe, Austria Tsehhoslovakkia vallutamine ning Molotovi Ribbentropi pa...
Eesti valikud II-maailmasõjas II-maailmasõda algas 1.septembril 1939aastal. Samal kuul esitas Moskva Eestile nõudmise sõlmida vastastikuse abistamise leping ja luua Eestisse punaarmee baasid. Vältimaks sõda kirjutas Eesti valitsus 28.septembril baasidelepingule alla. Baasidelepingu alusel sai punaarmee endale mitu baasi Lääne-Eesti saartel (Saaremaal ja Hiiumaal), rannikul(Paldiskis, Rohukülas, Kloogal, Laulasmaal) ja ka sisemaal(Kuusikul ja Kehtnas). Kohale saabunud punaarmee 65.laskurkorpus oli Eesti sõjaväega võrreldes nii arvuliselt kui ka sõjaliselt mitmekordses ülekaalus: sellesse kuulus üle 21000 punaväelase, 337 soomusmasinat ja 255 lennukit. 17.juunil 1940 aastal Eesti okupeeriti. Mõni päev hiljem pani Moskva ametisse endale Moskva meelse valitsuse. Koheselt likvideeriti Eesti sõjavägi, politsei ja kohtuasutused. Riigiametnikud asendati kommunistidega. Käivitati ...
Eesti riigi ja eestlaste valikud II maailmasõjas Eestlaste jaoks oli suureks sündmuseks Teine maailmasõda. Seal ei antud neile aga suurt otsustusõigust. Siiski said eestlased teha ise valikuid, kas astuda suurele vaenlasele vastu, või alistuda. Enamus eestlasi valis vastuhakkamise. Olid nende tehtud otsused aga õiged? Kui Teine maailmasõda algas, tahtis Eesti jääda neutraalseks, et riik ja rahvas ei satuks relvakonflikti. Alguses oli see valik hea, sest majanduslikult kannatas Eesti vähe. Siis aga sunniti Eestile peale Vastastikue abistamise pakt, et Venemaa saaks Eesti territooriumile luua baase. Alguses olid eestlased sellele vastu, kuid eestlastel oli valida kahe võimaluse vahel: nõustuda raskete tingimustega või lasta riik venelaste poolt vallutada. Eesti valis esimese variandi. Ma arvan, et nii oli õige, mingil määral säilitas Eesti ju iseseisvuse ning Venemaa oli lihtsalt liiga võimas. ...
01.02.2015 Heleri Rebane Ajaloo arutlus Eesti meeste valikud II maailmasõjas II Maailmasõda toimus aastatel 1939 – 1945. See oli eelmise sajandi ohvriterikkam sõda ning selle sõja käigus kaotasid eestlased oma iseseisvuse. 1939 aasta sügisel jäid Baltimaad Moskva mõjusfääri ja välispoliitilisse isolatsiooni. Oli selge, et eestlastel polnud enam häid valikuid. Eestlased tahtsi oma riiki kaitsta, parim valik selleks oli eestlaste oma armee. Eesti armeed oli aga võimatu luua, sest sõjaväejuhtkonna liikmed olid hukatud, vangistatud või saadetud sunnitööle. Sõjatehnika – ja varustus aga ülevõetud punaarmee poolt. Üheks valikuks oli metsavendlus, teiseks valikuks oli astuda punaarmeesse, kolmandaks asutda Saksa armeesse ja neljandaks astuda Soo...
,,Kuivõrd oli eestlastel valikuid II maailmasõjas" 20.sajandil mõjutas Eestit kõige enam II maailmasõda, mille tagajärjel kaotasime iseseisvuse pikaks ajaks. Eestis ei jäänud sõjast puutumata mitte keegi. II maailmasõja ajal sattus Eesti kord natsistliku, kord kommunistliku võimu alla. MRP'ga saadud õigustega koondas NSVL oma väed Eesti piirile. Kuigi Eesti sai arvatavasti juba 1939.aastal teada MRP salajaste protokollide sisust, ei kuulutanud ta siiski koheselt välja mobilisatsiooni, vaid rõhutas selle asemel oma erapooletust. 24.septembril 1939 toimunud Karl Selteri (Eesti välisministri) ja Molotovi kohtumisel esitas Molotov Selterile nõudmise sõlmida vastastikuse abistamise leping. Ähvardades sai Molotov oma tahtmise. Peale Punaarmee üksuste ja sõjalaevastiku paigutamist Eestisse polnud Eesti enam täiesti sõltumatu riik. Teise maailmasõja ajal oli kolm armeed, kus eestlased said sõdida. Nendeks olid Punaarmee, ...
Balti riikide ja rahvaste valikud ja võimalused II maailmasõjas On üldlevinud arvamus, et sõja tulemusi mõjutavad riikide taktikalised käigud ning hea riigijuht. Enamik riikide kohta, mis osalesid II maailmasõjas, see ka kehtib. Kas Balti riikide saatus sõltus samadest faktoritest? 23.08.1939 sõlmisid Natsi Saksamaa ja NSV Liidu esindajad Molotovi Ribbentropi pakti, millega jagati Euroopa kahe riigi mõjusfäärideks. Eesti ja Läti jäid Nõukogude Liidu mõju alla, Leedus algselt Vilniuse piirkond, hiljem ka kogu Leedu. Kõikide riikidega toimiti sarnaselt, et sealne võim kukutada ning Nõukogude-meelne valitsus võimule saada. Mina leian, et siinkohal otsustati Balti riikide saatus juba ära, kuna neil ei olnud sõnaõigust oma saatuse määramisel. Esimeseks taktikaliseks käiguks NSV Liidu poolt oli Baaside Leping, mis esitati kõikidele kolmele Balti riigile. Eesti kirjutas alla baaside lepingule 24. Sept. 1939, millega lubas oma territooriumile...
talvesõda (30.11.1939 12.03.1940) Soome ja NSV Liidu vaheline sõda II maailmasõjas, mis lõppes Moskva rahu sõlmimisega (kus Soome iseseisvus jäi püsima, kuid pidi loovutama Karjala maakitsuse), baaside ajastu (baaside leping: Eesti 28.09.1939, Läti: 05.10.1939, Leedu: 10.10.1939) baaside lepingu sõlmimine NSV Liiduga, millega NSV Liit rajab Baltimaadesse omad baasid, okupatsioon võõra riigi territooriumi oma võimule allutamine ja selle oma valduses hoidmine ning seal enese kindlustamine, Atlandi harta (august 1941) Roosevelti ja Churchilli poolt sõlmitud 8 punktiline kokkulepe, milles lubati taastada kõigi sõjas okupeeritud riikide iseseisvus, küüditamine inimeste vägivaldne ümberpaigutamine, juunuküüditamine (14.06.1941) Nõukogude okupatsiooni ajal sundasumisele saadetud ligikaudu 10000 inimest Eestist, Lend-lease`i süsteem abiandmissüsteem, mida USA rakendas oma liitlaste suhtes II maailmasõja ajal, rendile ja laenuks ...
1. Miks puhkus talvesõda, miks olid soomlased edukad ja tulemused Stalin polnud unustanud, et veidi rohkem kui paarkümmend aastat tagasi kuulus Soome vene keisririigile. Kui II ms oli alanud , poola jagatud ning baltimaadesse sõjaväebaasid rajatud esitas nõukogude liit ka Soomele karmid nõudmised: loovutada alasid ning sõlmida vastasikuse abistamise leping. Soomlased aga lükkasid need nõudmised tagasi. Nad ei olnud nõus piirimuutustega ega vene sõjaväebaaside loomisega soome aladel. Nüüd alustati nõukogude liidus ägedat soome-vastast kihutus tööd. NSVL süüdistas soomet selles, et tolle suurtükivägi olevat tulistanud nõukogude vägesid. Edukus: Soome rahva ja kaitseväe kangelaslikkus ning punaarmee väejuhtide saamatus tõmbasid Stalini vallutusplaanile kriipsu peale. SB ning prantsusmaa kavatsesid saata soomele appi oma väed ja see sundis Stalinit rahulduma vähemaga. Tulemused: Algasid rahuläbirääkimised ning 1940 12.märtsil sõlmiti Moskva...
1. Miks puhkus talvesõda, miks olid soomlased edukad ja tulemused Stalin polnud unustanud, et veidi rohkem kui paarkümmend aastat tagasi kuulus Soome vene keisririigile. Kui II ms oli alanud , poola jagatud ning baltimaadesse sõjaväebaasid rajatud esitas nõukogude liit ka Soomele karmid nõudmised: loovutada alasid ning sõlmida vastasikuse abistamise leping. Soomlased aga lükkasid need nõudmised tagasi. Nad ei olnud nõus piirimuutustega ega vene sõjaväebaaside loomisega soome aladel. Nüüd alustati nõukogude liidus ägedat soome-vastast kihutus tööd. NSVL süüdistas soomet selles, et tolle suurtükivägi olevat tulistanud nõukogude vägesid. Edukus: Soome rahva ja kaitseväe kangelaslikkus ning punaarmee väejuhtide saamatus tõmbasid Stalini vallutusplaanile kriipsu peale. SB ning prantsusmaa kavatsesid saata soomele appi oma väed ja see sundis Stalinit rahulduma vähemaga. Tulemused: Algasid rahuläbirääkimised ning 1940 12.märtsil sõlmiti Moskva...
KESKAEG 1208-1558 · Theoderich tsistertslaste ordu liige. Põhjala ristisõja juhtivamaid isikuid. Mõõgavendade ordu rajaja. 1211 Eestimaa piiskop. Viis Eestis ristimisi läbi · Albert- paavsti poolt määratud Liivimaale III piiskop. Liivimaa paganate ristija · Kaupo- oli Turaida vanem, arvatakse, et oli esimene, kes lasi end rahvaga ristida ja hiljem sõdis ka ristisõdijatega koos paganate vastu. · Lembitu eestlaste vanem Sakala maakonnast. Organiseeris võitlust ristisõdijate vastu. · Wolter von Plettenberg- Liivi ordumeister, suutis ajutiselt sõjajõudusid ühendada ja venelasi lüüa. Õnnestus kindlustada mitmekümneaastane rahu Liivimaal. · Melchior Hoffmann- kasukavalmistaja. Teda mõjutas Martin Luther, hakkas luteri jutlusi pidama. · Innocentius III Rooma paavst. Saatis kristlasid Liivimaal paganate vastu ristisõda pidama. Andis Albertile korraldusi. Tunnustas Mõõgavendade ordut...
Eestlaste valikud Teises maailmasõjas. Teise maailmasõja ajal sõdisid eestlased peamiselt kolme riigi relvajõududes: Soome, Saksa ja Punarmee rindades. Kuna Eesti iseseisvus ja otsustusvabadus oli väga väike, siis eestlastel polnud Teises maailmasõjas eriti valikuid. Neid sunniti sõdima Saksa ja Punaarmees. Soome armees oli eestlased vabatahtlikult ja paljud põgenesid. Punaarmee ridades võitlesid eestlased peamiselt sunniviisiliselt mobiliseerituna, kuigi see oli sel ajal keelatud. Seal olid eestlastel väga rasked elutingimused ning paljud mobiliseeritutest surid. 1941. Aastal moodustati hävituspataljonid, mille eesmärgiks oli võitlus metsavendade vastu. Need koosnesid üldjuhul okupatsioonivõimudega koostööd teinud inimestest, kuid üksusi täiendati sunniviisiliselt värvatud tööliste, uusmaasaajate ja kutsealustega. ...
Kordamine 12. klassile II maailmasõda 1. Mõisted 1) Talvesõda Osa Teisest maailmasõjast. Nõukogude liit ründas Soomet. Lõppes Moskva rahulepinguga. 1939-1940. 2) Baaside ajastu NL sõjaväelased elasid eraldi sõjaväebaasides, kust senisel elanikkonnal tuli lahkuda. Nad üritasid hoiduda kokkupõrgetest vene sõjaväelastega. 3) Okupatsioon võõra riigi või selle osa hõivamine ja kontrollimine teise riigi relvajõudega. 4) Atlandi harta - 14. augustil 1941. aastal sõjalaeva pardal Atlandi ookeanil Franklin D. Roosevelti ja peaministri Winston Churchilli vahel sõlmitud kokkulepe, milles sõnastati sõja eesmärgid ja sõjajärgse maailmakorralduse põhimõtted. 5) Küüditamine Inimeste vägivaldne ümberpaigutamine. Eestist küüditati üle 30 000 inimese Nõukogude okupatsiooni ajal Siberisse. 6) Juu...
Eesti II maailmasõja ajal II maailmasõda ja Eesti Eesti kuulutas end II maailmasõjas erapooletuks. 23.08.1939: MRP (Eesti NSVL huvisfääris). Eesti oli osa Idarindest (juuli 1941-dets 1944). I Nõukogude okupatsioon 1939-1941. Saksa okupatsioon 1941-1944. II Nõukogude okupatsioon 1944-1991. Kronoloogia 18. sept 1939: Poola allveelaev Orzel põgenes Tallinna sadamast. NSVL nõuab sõjaliste baaside lubamist Eestisse. 28. sept 1939: Baaside leping e. vastastikuse abistamise leping Eesti ja NSVL vahel. 16. juuni 1940: NSVL ultimaatum Eestile. 17. juuni 1940: Eesti okupeerimine. 21. juuni 1940: riigipööre Eestis (Johannes Vares Barbarus). 21. juuli 1940: ENSV 6. aug 1940: Eesti liitumine NSV Liiduga. Kronoloogia 14. juuni 1941: juuniküüditamine (u 10 000). Juuli-okt 1941: Suvesõda August 1941: Saksa okupatsiooni algus. Jaan 1944: Punaarmee sissetung Eestisse. Sept...
II Maailmasõdas ja Eesti I rida Iseloomusta sõjategevust 1939-1942. Mis tagas teljeriikide edu sõja esimesel perioodi? 1.09.1939 ründas Saksamaa välksõjataktikat kasutades Poolat. NSVL tegi sama Poola vastupanu murti. ,,Kummaline sõda" Prantsusmaa ja Inglismaa vs Saksamaa. Sõjategevust tegelikult ei toimunud, istuti oma kaevikutes. NSVL paigutas oma väed baaside lepingu alusel Baltikumi. Soome kaitses oma iseseisvust Talvesõjas. Aprillis 1940 tungisid Saksa väed Taani. Lõpetati ,,Kummaline sõda". Samal ajal lõpetas NSV Liit MRP. Juuni 1940 okupeeriti Baltikum ning liideti vägivaldselt endaga nende alad. 10.mai 1940 alustas Saksamaa pealetungi Prantsusmaale. 22.06.1940 Prantsusmaa kapituleerub. 1941 juunis tungib Saksamaa kallale NSV Liidule. 7.detsember ründab Jaapan Pearl Harbouri. Teljeriikide edu tagas Blitzkriegi ehk välk...
1. Nimetage riigid, kes sattusid Saksamaa võimu alla enne Hitleri kallaletungi NSV Liidule Poola, Taani, Norra, Holland, Belgia, Luksenburg, Prantsusmaa põhja osa. 2. Iseloomustage Atlandi hartat. Millised punktid olid vastuolus NSV Liidu huvidega? Miks? Atlandi harta oli Roosevelti ja Churchilli poolt algatatud leping, mis deklareeris Saksamaaga võitlusse astunud riikide eesmärgid ja põhimõtted. Harta eeldas loobumist territoriaalvallutamist ja rahvaste enesemääramisõiguse austamist. Sellega liitus 15 riiki. NSVL huvidega vastuolus oli rahvaste enesemääramisõiguse austamine. NSVL seda punkti ei täitnud ja okupeeris Baltikumi. Teiseks oli huvidega vastuolus punkt, mis nägi ette loobuda territoriaalvaldustest, kuna Nõukogude Liit taotles maailmarevolutsiooni, mis nägi ette kõikide rahvaste ühendamist. Kolmandaks oli Atlandi hartas kirjas, et alla kirjutanud riigid ei taotle omakasu, kuid ka sellest NSVL kinni ei pidanud. 3....
Eesti riigi ja eestlaste valikud II maailmasõjas Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vaheline vastastikuse abistamise pakt ehk "baaside leping" sõlmiti 28. septembril 1939 aasta keskööl Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vahel Moskvas, seda kuu aega pärast Molotov- Ribbentropi pakti sõlmimist. Sellele dokumendile alla kirjutades, oli Eesti justkui oma vabadusest ilma ühegi püssilasuta lahti öelnud. Kuid millised olid Eesti riigi ja eestlaste valikud II maailmasõjas? Mina arvan, et Eesti riik ei oleks tohtinud nii kergekäeliselt alluda NSV Liidu provokat-sioonidele ja kirjutada alla baaside lepingule. Eesti riigi valitsus arvas naiivselt, et neutraliteedi välja kuulutades jäädakse sõjast puutumata. Kuna sõda oli vältimatu ja sellest osa oleksime saanud me kindlalt, tulnuks eestlastel valmistuda partisanisõjaks. Sõjaohtu tundes, oleks pidanud Eesti riik hakkama varustust sõja tarvis koguma hakkama ja seda metsa peidik...
Sõjatandrid ja olulisemad lahingud. Vt ka kaarti Adamson, lk 25, Fjodorov lk 57. Enamasti toimus sõjategevus Saksamaa, Austria-Ungari, Prantsusmaa territooriumil. Vähem toimus Suurbritannias, Itaalias. Tannenbergi lahing – 1914. aastal Ida-Preisimaal toimunud venelaste ning sakslaste vaheline lahing, kus venelased marssisid otse sakslaste lõksu teadmatuse ning II armee kindral Samsonovi juhtimisvigade tõttu. Langes 140000 venelast, kõigest kümnendik pääses. Sakslaste kaotused olid ca 20000 meest. Vene kindral, II armee juhataja Samsonov lasi ennast maha, kui oli mõistnud oma vea tõsidust. Marne’i lahing – 1914. aasta septembri alguseks olid Saksa armeed juba kurnatud. Prantslased said tänu õhuluurele aimu sakslaste liikumisest, mille järel andis Prantsuse ülemjuhataja Joffre käsu rünnata neid lõuna pool Marne’i jõge. See tabas sakslasi ootamatult ning sundis neid pöörduma. Saksa väejuht von Moltke ei soovinud enam lahingut juhtida, k...
Kordamisküsimused ajaloos (AT8): Eesti II maailmasõjas 1939-1944. 1. Mis põhjustel suruti Eesti Vabariigile peale Baasideleping, millega toodi Eestisse N.Liidu väed? *Suutmatus täita oma neutraalsust ja kaitsta Poola allveelaeva Saksamaa eest (Poola allveelaev jõudis 1. september 1939. Tallinna, kus aga 17. sept põgenes) 2. Kus peituvad ajaloo ühe suurema sõja II maailmasõja põhjused? *II maailmasõda oli I maailmasõja jätk (Saksamaa kättemaksuhimu I ms kaotuse eest ja Hitleri võimuletulek, kommunistliku Venemaa teke jne) 3. Millist kokkulepet võib lugeda II ms. seaduslikuks alguseks?(mida sisaldas) MRP pakti sõlmimine N-Liidu ja Saksamaa vahel, millega jaotati Ida-Euroopa omavahel ära ja lubati mitte üksteist rünnata. 4. Milles lepiti kokku MRP sõlmi...
SISUKORD Sisukord..................................................................................................................................... 1 sissejuhatus................................................................................................................................ 3 1 II maailmasõjast pärit lahingumoon eestis...............................................................................4 2 II maailmasõja-aegsete lõhkekehade lühitutvustus..................................................................6 2.1 Käsigranaadid....................................................................................................................6 2.2 Miinipildujate miinid........................................................................................................ 8 2.3 Maamiinid................................................................................................................
Külm sõda. 1945. juuni/august toimus Potsdami konverents. Osalesid: Suurbritannia, NSVL, USA. Konverentsil ilmnesid selgelt kommunistliku NSVLi ja kapitalistliku lääne vahed. Kui USA ja Sb olid II maailmasõjas võidelnud diktatuuririigi Saksamaa vastu ( + Jaapan, liitlased ) siis NSVL teostas II maailmasõjas vallutuspoliitikat (MRP). Sisuliselt langes II MS ajal NSVLi võimu alla kogu Ida-Euroopa, kes kehtestas kommunistliku diktatuuri. Külm sõda on pikale veninud pingeseisund 2 üliriigi (USA, NSVL) vahel. Otsest sõjategevust nende kahe riigi vahel ei toimunud (Kuum sõda puudus.). Külmale sõjale isel. : 1. Võidurelvastumine. 2. Kriisikolded (Korea sõda, Kuuba kriis) 3. Võitlus mõjuvõimu pärast 3-nda maailma riikides. 4. Propaganda / Ideoloogiline sõda. 5. Rahvusvahelised-, sõjalised organisatsioonid ( NATO, VLO ) ning erinevad majanduskoostöö plaanid. · Külma s...
Saue Gümnaasium Eestlaste valikud II maailmasõjas Nimi:Rene Ott 2008 Eesti vabariik oli Teises maailmasõjas erapooletu, kuid sellegipoolest peeti Eesti pinnal lahinguid ning Eesti poisid võitlesid võõras armees. Eestlastel oli Teises maailmasõjas võimalik võidelda kolme armee eest. Nendeks olid Punaarmee, Saksa armee ja Soome armee. Punaarmeesse sundmobiliseerit sellel ajal põhiliselt inimesi, sest väga vähesed tahtsid vabatahtlikult liituda Punaarmeega. 1941. aastal moodustatud hävituspataljone täiendati tihtipeale sunniviisiliselt värvatud tööliste või kutsealustega. Punaarmees osalesid ka 22. territoriaalse laskurkorpuse ridadesse kuulunud eestlased. See moodustati Eesti Vabariigi sõjaväe baasil ja koosenes Eesti ohvitseridest ja ajateenijatest. 1941. aasta suve keskpaigaks oli kropuses juba ligikaudu 29000 meest koos Nõukogude Liidust mobiliseeritutega. Eestlasi ...
II MAAILMASÕDA 1. Miks puhkes II maailmasõda? Kes selles kõige rohkem süüdi oli? · I MS ebaõiglased tagajärjed: kaotajate kättemaksusoov; osade võitjate pettumus (Jaapan, Itaalia) ei saanud mida tahtsid · Diktatuuride teke, demokraatia nõrgenemine: dikt. Riikidel kergem sõda alustada (pole kellegi nõusolekut vaja) · Saksa natside välispoliitilised plaanid · NSVL ambitsioonid maailmarevolutsiooni plaan väga huvitatud sõjast kuna ei tahtnud ise alustada · Sõjatööstuse areng relvi vaja realiseerida · Rahvasteliidu nõrkus puudus riiike ohjeldav jõud · Lääneriikide lepituspoliitika olla rahumeelne diktaatorite suhtes. 1930. aastate keskpaigas ja teisel poolel hakkasid Prantsusmaa ja Inglismaa ajama välispoliitikat, mis oleks pidanud maha rahustama Hitleri, et too uut sõda ei alustaks (nt anti Sksm käsut...
Kordamisküsimused: II maailmasõda II ms põhjused POLIITILISED EELDUSED: *Rahvasteliit ei tulnud oma ülesannetega toime. Sõjakaid suurriike ei suudetud ohjeldada. *Sõlmiti MRP. *Versailles' süsteem osutus ebapüsivaks. MAJANDUSLIKUD EELDUSED: *Hitler arendas sõjatööstust, ka Stalin. *Hitler vajas vallutussõdu (sõjavägi vajas rakendust). IDEOLOOGILISED EELDUSED: *Hitleri põhiidee oli, et Saksa rahvas vajab eluruumi. *Stalin tahtis kommunismi mõjuvõimu laiendada läände. Ansluss e. Austria ühendamine Saksamaaga, 13. märts 1938. Austriast sai Saksamaa osa nimetusega Ostmark. Müncheni konverents 29-30. sept 1938. Saksamaa saab õiguse Sudeedimaale. Konverentsil osalevad Saksamaa, Suurbritannia, Prantsusmaa ja Itaalia. Rapallo leping 16. apr. 1922, Itaalias, Rapallos Vene SFNV ja Saksamaa Weimari vabariigi vahel sõlmitud rahvusvaheline leping. *Taastati riikide vahel diplomaatilised suhted. *Loobuti sõjakahjude nõudmistest. *Lepiti kokku kauband...
Eesti II maailmasõjas Kuigi Eesti kuulutas end 1939. aasta septembris alanud Teises maailmasõjas neutraalseks, sõdisid eestlased nii natsliku Saksamaa, kommunistliku Venemaa kui ka soomlaste armees. Punaarmee ridades võitlesid eestlased peamiselt sunniviisiliselt mobiliseerituna. Ehkki mobiliseerimine oli ebaseaduslik - rahvusvaheline õigus ei lubanud võtta okupatsiooniarmeesse okupeeritud riikide kodanikke - kasutas Vene väejuhatus just seda võimalust. Leidus vähe selliseid inimesi, kes olid vabatahtlikena nõus sõdima kommunistliku ideloogia eest. 18. septembril 1939 põgenes Tallinna sadamast seal interneeritud Poola allveelaev Orzel. Nõukogude Liit väitis, et Eesti ei suuda oma neutraalsust tagada ning nõudis sõjaliste baaside lubamist Eesti territooriumile. Eesti otsustas nõudmised vastu võtta. Sõlmiti Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vaheline pakt, mis lubas tuua Eestisse Punaarmee osi. Eestis...
Eesti iseseisvumine. Aastad 1917-1918 1Kultuurilised eeldused: · Ühtlustus kirjakeel · Levisid eestikeelsed raamatud ja asutati uusi ajalehti · Kujunes välja rahvuslik haritlaskond · Rahva eneseteadvust suurendasid suurüritused (laulupeod, folkloori ja vanavara kogumine) · Aktiivne seltsielu · Professionaalse rahvusliku kultuuri kujunemine (kirjandus, muusika, teater, kujutav kunst, sport) Majanduslikud eeldused: · Talude päriseksostmise tulemusena muutus talupoeg oma maa peremeheks · Algas tööstuse areng; 20 sajandi algul toimunud arenguhüppega kujunes Eesti üheks tööstuslikult arenenumaks piirkonnaks Venemaal · Laienes tööstus- ja põllumajandustoodete saatmine Vene turule · Eestlaste jõukus kasvas · Algas linnade eestistumine (majaomanikud, haritlased, väikekaupmehed) Sisepoliitilised: · 20. sajandi algul kerkisid esile eestlastest poliitikud · 1905. a. revolutsioon äratas rahva pol...
II ms lahingud, konverentsid, Eesti saatus 1. Pöördelised lahingud Midway lahing - Toimus 4 juuni - 7 juuni 1942. Toimus Jaapani ja USA vägede vahel Midway saartel. Võitis USA. Põhjuseks oli Jaapani ahnus võimu järgi vaiksel ookeanil, mis USA-le ei meeldinud. Jaapan kaotas. El Alameini lahing - Toimus kaks lahingut: 1) 1. juuli 1942 - 27. juuli 1942, 2) 23. oktoober 1942– 4. november 1942. Lahing toimus Egiptuses teljeriikide ja briti vägede vahel. Võideldi võimu üle Põhja Aafrikas. Võitjana väljusid briti väed. Stalingradi lahing- Toimus 23.08.1942-02.02.1943. Saksamaa proovis vallutada Stalingradi linna. Kõige räigem ja verisem sõda II ms ajal. Saksamaa sai lüüa. Kurski lahing - Toimus Kurskis 05.07-23.08.1943 Saksamaa ja NL vahel. Lahingu alustas Saksamaa eesmärgiga vallutada Kurski linn. Lahing lõppes NL võiduga, kuna Hitler vajas vägesid mujal. Normandia dessant - 6. juuni 1944 – juuli keskpaik 1944....
Mõisted!! Antant - Esimeses maailmasõjas Keskriikide vastu sõdinud riikide ühine nimetus. Inglismaa, Venemaa ja Prantsusmaa Keskriigid - riigid, mis sõdisid Esimeses maailmasõjas Antandi vastu: Saksamaa, Austria- Ungari, Türgi ja Bulgaaria Balkani Püssirohukelder - Balkani poolsaare hüüdnimi 20. sajandi algul seal valitsevate pingete tõttu Schlieffeni plaan kindralstaabi ülema von Schlieffeni üksikasjalik plaan, kuidas ette valmistada ja pidada sõda kõigepealt tungida läbi neutraalse Belgia Prantsusmaale ja purustada riik pooleteise kuuga, seejärel suunata kõik jõud Venemaale Positsioonisõda - kaevikusõda pikaks ajaks paigale jäänud ja tugevasti kindlustatud rindel Ypres'i lahing lahing, kus saksalsed kasutasid esminest korda mürkgaasi, inglased ei osanud seda arvata, ohvriks langes 15 000 sõdurit, kellest kolmandik suri Somme'i lahing Prantsuse- Inglise vägede pealetung, Somme'i lahingus kasutati esimest korda lennuväge ja tank...
,, Eestlaste valikud II maailmasõja ajal’’ Teine maailmasõda sai alguse siis kui sõlmiti Molotovi-Ribbentropi pakt NSVL-i ja Natsi-Saksamaa vahel ning peale seda kaotas Eesti Vabariik oma iseseisvuse. Eesti okupeeriti kui Natsi-Saksamaa tungis 1941. aasta suvel kallale NSVL-ile. Saksamaa okupatsioon Eestis lõppes 1944. aasta sügisel ja peale seda sattus Eesti NSVL-i okupatsiooni alla. Teine maailmasõda oli täis hirmu, teadmatust ja raskeid valikuid. II Maailmasõjas pidid eestlased tegema valikuid nii riigi kui ka rahva endi seas. Riigina pidi Eesti valima, kas nõustuda NSVL-i baaside lepingu või astuda Punaarmee okupatsioonile ning riigikorra muutumisele või mitte. 1940. aasta suvest ei olnud enam vaba riiki ning valikuid tegid ainult eestlased ise. Olulisteks valikuvõimalusteks olid metsavendlus, sõdimine Punaarmee, Saksa ja Soome armeedes ning põgenemine Nõukogude okupatsiooni eest Läände. Punaarmees olid eestla...
Eestlased II maailmasõjas Kristiina Anton Algus 1939. Eestisse jõudis samal aastal. 28.09. kirjutati alla vastastikuse abistamise paktile 1940. suhete pingestamine Venemaa poolt Venemaa okupatsioon 1940-41 Sõjaväe, politse ja kohtuasutuste likvideerimine Juuniküüditamine (14.06, 11 000 inimest) 41. aasta suvel mobiliseerimine, 32 600 eestlast Hävituspataljonid Punaarmee 07.07 Saksa ületab piiri 20.07 üldmobilisatsioon 28.08 vallutati Sakslaste poolt Tallinn, Saksa okupatsioon Sundmobilisatsioon, alates 16-aastased noormehed Okupatsioon oli 41. aasta septembrist – 44.aasta oktoobrini Punaarmees olnud inimesed viidi vangilaagritesse, või hukati Nov. vabastati 2400 meest, kes olid vabatahtlikult nõus minema sõdima. Vastupanuliikumised (rühmitused ja organisatsioonid) II Vene okupatsioon Venemaa lähenes Narvalt, et siis Tallinnani jõuda Uus üldmobilisatsioon Saksamaa po...
Esimene maailmasõda 8.b Algus Esimene maailmasõda oli esimene suurt osa maailma maadest kaasanud sõda, mis kestis 28.juulist 1914 11.novembrini 1918. Sõdivad riigid jagunesid Antandiks (Suurbritannia, Prantsusmaa, Venemaa ja Itaalia) ja Keskriikideks (Saksamaa, Austria-Ungari, Bulgaaria ja Türgi). Osa võttis 38 riiki ja 74 miljonit sõdurit. Üheski varasemas konfliktis ei osalenud nii palju sõdureid ning rohkem ohvreid on olnud hiljem ainult Teises maailmasõjas. Euroopa riikide piirid muutusid sõjategevuse tagajärjel drastiliselt: purunes neli impeeriumi (Saksamaa, Austria-Ungari, Osmanite riik ja Venemaa). Nendes riikides valitsenud dünastiad kaotasid võimu sõja jooksul või vahetult pärast seda. Esimene maailmasõda sai tuntuks kaevikusõjana, seda eelkõige Läänerindel. Üle 9 miljoni inimese langes lahingutes. Esimeses ilmasõjas kasutati esimest korda keemiarelvi, toimus esimene massiivne pommitamine lennuki...
Millised olid eestlaste valikud Teises Maailmasõjas II Maailmasõda toimus aastatel 1939-1945. See oli 20. sajandi ohvriterikkaim sõda ja selle käigus Eesti kaotas iseseisvuse pooleks sajandiks. Eestlastel tuli võidelda erinevates sõjavägedes .Valikuid ei olnud palju Eestlaste armee, Saksa armee, Punaarmee. Punaarmeesse läks üldiselt väga vähe vabatahtlikke, sellepärast saadeti sundolukorras Venemaale üle 33000 mobiliseeritu, kes saadeti üle kogu NSV Liidu . Kõige rohkem oli neid Uuralis, Lääne-Siberis ja Volga jõe ääres. Mobiliseeritud saadeti vangilaagritesse ning ehituspataljonidesse , kus olid väga rasked elu- ja töötingimused. Kurnatuse tagajärjel suri juba esimesel talvel kaks-kolmandikku mobiliseerituist. Suurima panuse II maailmasõja võitlustes Eesti riigi ja rahva eest andsid eesti mehed Saksa vormis. Saksa armeesse läksid eestlased 1941. aastal vabatahtlikult, lootusega kätte maksta Punaarmeele. Me...
Vasta küsimustele : 1. Millised olid Eesti riigi võimalikud valikud 1939-1940 ? Eestlastel ei olnud võimalik enam midagi otsustada K.Päts oli sõlminud Baaside lepingu, millega otsustati ka Eesti riigi saatus. Molotovi- Ribbendrop paktiga aastal 1939 oli Eesti riik sunnitud nõustuma Venemaa nõudmistega ja laskma Punaarmeel riiki tulla. Eesti sõjavägi likvideeriti. Ametist tagandati kõik kõrgemad ametnikud, sõjaväe ja politsei juhid, kohtunikud, maavanemad ja linnapea. 2. Millised olid eestlaste valikud II maailmasõjas? Eestlastel väljavaade oli üsna nigel. Vähesed tahtsid sõdida Punaarmees välja arvatud need kes teenisid hävituspataljonis või laskurkorpuses.. Kuna, aga nüüd oli Eesti NSV-liidu osa pidid eestlased Punaarmees sõdima kui neil ei õnnestunud põgeneda Soome ja ka teistesse Lääneriikide sõjavägedesse. Hoogu hakkas koguma metsavendlus. NB! Eesti riik oli okupeeritud, oma valitsust, poliitikat ega armeed enam ei olnud. Riik...
Eesti maailmasõjas 19141917 I Maailmasõda (19141918) esimene suur rahvaste sõda, mis hävitas 4 Euroopa impeerumist. (Saksa , Venemaa , Austria ja Türgi). I Maailmasõda on nimetatud ka positsioonisõjaks. Kuna kaitseretked olid tugevamad kui ründerelvad. · Idarindel kaotasid venelased Tannenbergi lahingu 1914.a ja peale seda on Sakasaväed Venemaale ainult pealetungil · 1915.a jõudsid saklased juba Riia linna alla ja oktoobril 1917.a vallutasid Saaremaa ja Hiiumaa. Sõda ja Eesti Eestlast võitles vene poolel u 100 000, kellest u 10 000 hukkusid. Kokkuvõttes sõjas Vene poolel osalemine oli meile kasulik, kuna andis väärtuslikku lahingukogemust tulevase Vabadussõjas. Lisaks tõi sõda kaasa mitmeid olulisi ebamugavusi palju tarbekaubad ( tee, suhkur, tuletikud jne.. ) Kaardi peal Eesti. Eesti 1917a. Veebruarirevolutsioon 1917 selle tagajärjel Vene keiser Nikolai II loob...
VI. TEINE MAAILMASÕDA 1939-1945: 1. Blokid II maailmasõjas: · Saksamaa ja tema liitlased: Alates 1939.a. augustist (MRP-st) kuni Saksamaa poolse kallaletungini NSVL-le 22.juunil 1941.a. võib neid kahte riiki pidada liitlasteks (näiteks Poola vallutamisel), kuigi otsest sõjalist liitu ei sõlmitud. Samas ei kuulutanud lääneriigid 1939.a.septembris Stalinile sõda, lootes arvatavasti varsti puhkevale Saksa- Nõukogude sõjale. 1930.ndate teisel poolel alanud Itaalia ja Saksamaa koostöö viis nende vahel nn. Teraspakti sõlmimiseni 1939.a. mais; sellega kohustusid mõlemad pooled üksteist sõjategevuses toetama. Samas ei lülitunud Itaalia sõtta veel septembris 1939.a., kuna Mussolini ei kiitnud heaks Hitleri liitu Staliniga ning polnud veel sõdimiseks valmis. Nähes Saksamaa edu 1940.a.kevadel ja suvel Läänerindel Prantsusmaa ja Inglismaa vastu, kuulutas ka Itaalia Prantsusmaale sõja (kuigi sõjalist tähtsust see e...
Eesti rahvas II maailmasõjas Eesti pinnal on tema ajaloo jooksul toimunud palju sõjategevust, alates muinasajast, kui peeti ristisõdu, Liivi sõjast ja lõpetades II maailmasõjaga, mis loodetavasti jääb viimaseks sõjaks meie kodumaa pinnal. Eestlased on palju sõdinud ja teevad seda praegugi ka mujal riikides, võõral pinnal, kas sunniviisiliselt nagu Nõukogude okupatsiooni ajal või siis Ameerika sõdades nii Iraagis kui hetkel käivas Afganistani sõjas. Eesti riigile ei ole vägivald võõras, selle tõttu oleme osalised ka kaasaja suuremates sõjakolletes. Me oskame hinnata rahu, nii isamaa mullal kui ka maailmas. II maailmasõda aga üks pöördepunkt ja kõige raskemaid aegu meie rahva minevikus, sest riigi pinnalt käisid läbi mitmed võõrväed ja toimus represseerivaid sündmusi. II maailmasõda algas Eesti rahva jaoks Nõukogude okupatsiooniga 1940. Aastal, enne seda toodi Eesti pinnale Punaarmee osi ja meie naaber Nõ...
Kolonel Alfons Rebane Autor : Voldemar Pinn Raamat mehest, kes sai Rüütliristi tammelehtedega sõja viimasel päeval. Alfons Rebane on mees, kes oma sõjameestega jättis legende, mis ei näi kustuvat. Tema ümber käib arvukalt kuuldusi, mis otseselt paika ei pea, kuid üks mis on kindel on see, et ta on mees, keda keegi kes temaga kokku puutunud on ei unusta. Tegemist on läbi aegade legendaarseima Eesti sõjamehega ja ühe sõjamehe tee kirjapanek ei saa olla lihtne, keeruline on sorteerida õige valest ja leida fakte, mis sajaprotsendiliselt paika peavad. Kuid seda tehti, kasutades sadasid kirjapanekuid nii tema enda sulepeast kui ka tema tuttavate, sõjaväekaaslaste ja perekonna. Kasutama peab ajaleheartikleid, raamatuid ja vestlema teda tundnud-näinud-kuulnud meeste-naistega. See, mis kõigest kokku panduna välja tuleb on mosaiik tuhandetest kildudest, kuid nii auväärt mehe elulugu kirja panna, saab jä...
Muutused eluolus ja ühiskonnas Sissejuhatus I maailmasõda toimus 28.07.1914 - 11.11.1918 Esimene suurt osa maailma maadest kaasanud sõda Sõdivad riigid jagunesid Antandiks ja Keskriikideks. Sõja tulemusena purunes neli impeeriumi (Saksamaa, Austria-Ungari, Osmanite riik ja Venemaa). ~20 000 000 inimest kadunud ja hukkunud Rohkem ohvreid on olnud ainult hiljem II maailmasõjas Muutused ühiskonnas 1916. a lõpuks oli mobiliseeritud üle 50 mlj. mehe, mõnel maal kehtestati töökohustus. Elatustase langes, tekkis toidupuudus, levis epideemia. Kasvas deserteerumine rindelt, sest sõda hakkas venima. Naised pidid ära tegema meestetöö ning osad asusid tööle tehastesse. Palka said nad sama töö eest vähem kui mehed. Kõik see aitas kaasa naiste iseseisvumisele. Riigi osa majanduses suurenes märgatavalt. Riiklike tellimuste eest tasuti riigikassast. Sõda suurendas sotsiaalseid pi...
Kas Eestil oli 1939.a. alternatiive? 1. septemberil 1939.a. algas Teine maailmasõda. Eesti säilitas sõjaolukorras neutraliteedi. 1939. aasta 24. septembril tehti Eestile NSV Liidu poolt ettepanek kirjutada alla vastastikuse abistamise ettepanekule, mida praegusel ajal tuntakse baaside lepingu nime all. Lepingu kohaselt pidi Eesti territooriumile tulema NSVL sõjaväebaasid(Saaremaa, Hiiumaa ja Paldiski, kokku u 25 000 NSVL sõdurit). Keeldumise korral oleks NSVL kasutanud Eesti vastu jõudu, Eesti juhtkond otsustas NSVL nõudmised vastu võtta. 28. septembril 1939.a. kirjutati vastastikuse abistamise lepingule Moskvas alla ja juba 18. oktoobril jõudsid Punaarmee sõdurid Eestisse. Peale Eestiga lepingu sõlmimist, tehti samasugune leping ka Läti ja Leeduga. Kuid, kas Eesti Vabariigil tegi õigesti, et NSVL vastu ei hakatud? Trivimi Velliste ütles, et Päts ja Laidoner tegid väga hästi, et nad vastu ei hakanud. Et see oli ai...
Arvestus. Maailm 1900-1918 16. Inimkonna edusammud 20. saj alguseks, tähtsamad leiutised ( 4 leiutist ja miks peate just neid olulisteks) 17. Ideoloogiad: marksism,-Maailma sotsialistlik ümberjagamine. Nt. kommunism NSVL liidus. Puudub klassid, klassivõitlus, eraomand, perekond. liberalism -vabameelsus on suund majanduses, poliitikas ja filosoofias, mis lähtub kõigi inimeste vabadusest ja õigustest, mida kaitseb riik. konservatism - on enamasti demokraatlik parempoolne ideoloogia või mõtteviis, mis tugineb eelkõige traditsioonilistele väärtustele. Alalhoidliku riigijuhtimise mõtteviisina välditakse kergekäelisi ning vägivaldseid riigikorralduse muutusi. 18. Riikide arengu iseloomulikud jooned enne I ms (majandus, sisepoliitika, välispoliitika): · Inglismaa - tüüpiline koloniaalsuurriik, turumajanduslikud põhimõtted olid juba väga ammu. Võimule tulid leiboristid, kes suunasid...
Johannes Vares Barbarus Koostasid Marjanne ja Liis 11. c klass Pärnus 2010 Elukäik sündinud 1890.a Viljandimaal; majanduslik kindlustatus eeliseks teiste haritlaste ees; Heitali vallakool (1899-1901); Viljandi kihelkonnakool (1901-1903); Pärnu Hansagümnaasium (1904-1910); "Rahvusvaheline teaduslik-kirjanduslik ring"; Elukäik esimesed luuletused: "Ärge roomake!"; "Sügise öö"; Kiievi ülikooli arstiteaduskonnas (1910-1914); Barbarus maailmasõjas; sõjakatsumused muudavad Barbarust; kuulus "Tarapita" rühmituse koosseisu; Elukäik Nõukogude Liidu pooldaja; 1940.a "rahvavalitsuse" peaministrikandidaat; hiljem kuni surmani Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimees; eestlastele suunatud kommunistlik propaganda (1941); 1947 suri, leiti vannito...
Aastaarvud II MS: märts 1938 Austria liitmine Saksamaaga 29.september 1938 Müncheni kokkulepe 23.august 1939 Molotov ja Ribbentrop allkirjastavad Moskvas NSV-liidu ja Saksamaa vahelise mittekallaletungilepingu ning selle salajase lisaprotokolli 1.september 1939 Saksamaa kallaletung Poolale; Teise maailmasõja algus 3.september 1939 Saksamaale kuulutavad sõja Inglismaa ja Prantsusmaa 17.september 1939 NSV-liidu sissetung Ida-Poolasse november 1939 märts 1940 Soome Talvesõda aprill 1940 Saksamaa hõivab Taani ja Norra 10. juuni 1940 sõtta astub Itaalia 22. juuni 1940 Compiegne`i vaherahu Saksamaa ja Prantsusmaa vahel 22.juuni 1941 Saksamaa kallaletung NSV-liidule august 1941 Churchill ja Roosevelt kirjutavad alla Atlandi hartale 7.september 1941 Jaapan ründab USA sõjaväebaasi Pearl Harboris jaanuar 1942 Washingtonis kirjutatakse alla lepingule, mis keelab Kolmikpakti riikidega separaatrahu sõlmi...
Balti riikide okupeerimine 1939-1940 · Autoritaarne riigikord. Kõik Eesti jaoks olulised otsused võeti vastu väga väikeses poliitikute ringis. · 23.09.1939 MRP · 15.09.1939 Tallinna sadama juures palus võimalust maabuda Poola allveelaev Orzel · 17.09.1939 Orzel lahkus Tallinna sadamast. Tuli pinnale Gotlandil, pani 2 Eesti madrust paati. Samal päeval said poolakad teada, et Nõukogude Liit oli Poolat rünnanud. Nad ei tundnud enam ennast turvaliselt Eestis. Selle tõttu hakkas Nõukogude Liit avaldama eesti valitsusele survet,et pole pädevad oma piire kindlustama. Nõukogude Liit tahtis oma sõjaväebaase Eestisse tuua. Kui tingimustega nõus ei ole, kasutab nsv sõjalist jõudu piiride kindlustamiseks. Laidoner ei lubanud rünnata. Suurbritannia oli loobunud Eesti toetusest, Prantsusmaa ootas ise ja kartis rünnakut, Läti hetkel sõjaliseks väljaa...