Kivimid, millel me elame Eestis moodustavad kivimid kolm kihti aluskord, pealiskord ja pinnakate. Alukord, mis on üle kahe miljardi aasta vana, koosneb kristalsetest kivimitest: tard- ja moondekivimitest. Eesti aluskorra moodustavad peamiselt Proterosoikumi moondekivimid, mille sees on kohati nooremaid tardkivimite intrusiive. Suurem osa Eesti aluskorras on tekkinud Paleoproterosoikumi jooksul. Hiljem hakkasid kivimid sügavamale vajuma ja moonduma. Eesti aluskord ei paljandu. Lähim aluskorrakivimite paljand on Soome lahe idaosas asuval Suursaarel
jäävad alad olid vähemalt vanaaegkonna teise pooleni üleujutatud,seetõttu kuhjusid siin setted. Piir maismaa ja üleujutatud ala vahel kulgeb piki Soome lahe põhja ning seega ei ulatu aluskord Eestis kusagil maapinnale. Lähimad aluskorrakivimite paljandid asuvad Soome lahe keskosas Suusaarel ja Suurel Tütarsaarel(kuuluvad Venemaale). Kuna Eesti asub kilbi lõunanõlval,siis kasvab aluskorra sügavus põhjast lõunasse ning samas suunas pakseneb vastavalt ka pealiskord. Tallinnas on aluskord 120-130m sügavusel, võrus aga juba 600 m sügavusel. Pealiskord Pealiskorra moodustavad settekivimid,mis kõikjal Eestis katavad tugevasti kurdunud ja murrangutest läbistatud aluskorra kivimeid. Vanimad paljanduvad settekivimid Eestis on kambriumi ajastu savid ja liivakivid, mida võib näha Põhja-Eesti paekalda jalamil,jõeorgudes ning savikarjäärides. Kambriumi kivimid on tekkinud madalaveelises meres veerohkete jõgedega sinna kantud setetest.Ordoviitsiumis
Krirnmi ja Karpaatide mäestike vahele jäävat lauskmaad. Aluspõhi jaguneb struktuurses mõttes kahte erineva ehituse ja koostisega ossa. Sügavama aluskorra moodustavad tugevasti kurrutatud eelkambriumi tard- ja moondekivimid. Nende kulutatud ja murenemiskoorikuga kaetud pinnal lamavad üldiselt rõhtsa lasumusega pealiskorra settekivimid, mis siin tekkisid osalt eelkambriumis (vendiumi ajastul), peamiselt aga kambriumi, ordoviitsiumi, siluri ja devoni ajastul. Devoni ladestust nooremaid aluspõhja kihte Eestis ei esine. Aluspõhja kivimeid katab kvaternaari ladestu setteist koosnev pinnakate, mis koosneb jäälistest, jääjõelistest, jääjärvelistest, järvelistest ja meresetetest. Valdavalt on need liiv- ja savipinnased. Soostunud aladel leidub ka rohkesti turvast ja allikalupja. Aluskorra struktuuride tektooniline areng Iõppes Ida-Euroopa platvormil põhiliselt enne pealiskorra kihtide kujunemist, kuigi ka hilisema
kattega tasane ala. Noor mäestik Maa välisjõudude poolt kulutamata mäestik. Kõrge, järskude nõlvade ja lumiste tippudega. Euroopas Alpid. Pinnakate kvaternaari ajastu setete üldnimetus, mille moodustavad mandrijäätumise käigus ja hiljem tekkinud setted (moreen, liiv, kruus, turvas) Platvorm tektooniliselt vähe aktiivsed suhteliselt tasase reljeefiga alad. Kristalsetest kivimitest koosnevat aluskorda katab setenditest moodustunud pealiskord. Eesti on osa IdaEuroopa platvormist. Vana mäestik Maa välisjõudude (Päike, tuul, vesi, jää) poolt madalaks kulutatud mäestik. Madal, laugete nõlvadega, ümarate tippudega mäestik. Näiteks Skandinaavia mäestik Euroopas. Voor ovaalse põhiplaaniga pinnavorm, mis on kujunenud pealetungiva jää kulutava ja kuhjava tegevuse tagajärjel. Jõgevamaal Vooremaal esineb kuni mitme kilomeetri pikkusi ja 60 m kõrgusi voori. Joonis 1
Eesti geoloogia Oma geoloogiliselt asendilt kuulub Eesti Ida-Euroopa platvormi (ehk kraatoni) loodeossa, külgnedes vahetult Skandinaavia poolsaart ja Soomet hõlmava Fennoskandia (Balti) kilbiga. Struktuurselt ehituselt jaotub Eesti aluspõhi kaheks korruseks: aluskorraks ja pealiskorraks. Aluskord koosneb kristallilistest kivimitest ja pealiskord settekivimitest. Pinnakatte moodustavad kobedad setted (liiv, kruus, moreen). Nii kristalse aluskorra pealispind kui ka settekivimikihid on kallutatud 0,1 kuni 0,3 kraadi lõunasse, umbes 3 meetrit ühe kilomeetri kohta. Kristalne aluskord Eesti kristalse aluskorra moodustavad 1800-1900 miljoni aasta vanused gneisid ja gneisse läbistavad 1540-1670 miljoni aasta vanused rabakivi intrusioonid. Need kivimid on kaetud 200-780 meetri paksuse Paleosoikumi settekivimite lasundiga.
pinnavorm või nende kogum). Karstivormid on kas maaalused koopad, kanalid või nende sissekukkumisel tekkinud negatiivsed pinnavormid. Karst on levinud nähtus ka Põhja-Eestis Ordoviitsiumi lubjakivide avamusalal. Karstivormide liitudes tekivad järsuveeruslised karstinõod. Karstialadel esineb pinnavee neeldumist, ajutisi järvi ja maa-aluseid nn salajõgesid. Eestis peamiselt põhjaosas. Põhja-ja pinnavee keemilisest, osalt mehaanilsest toimest tingitud nähtus lubjakivi, dolomiidi, kipsi ja kivisoola esinemisaladel. Karsti peamine eeldus on voolava vee, lahustuva kivimi ja lõhelisuse olemasolu. Nende koosmõjul kujunevad karrid, karstilohud ja –lehtrid, avalõhed. 4. Pinnaste liigitus insener(ehitus)geoloogias? Kaljupinnas: iseloomulik tugev osakeste vaheline side, mis annab pinnasele monoliitsuse, jäikuse ja kandevõime. (Jäme purdpinnas on nõrkade osakeste vaheliste seostega ja sisaldavad üle 50% jämepurdu)
suhtes. Paiknemine Läänemere ääres tähendab majandusgeograafilisest aspektist seda, et Eestil on võimalus meritsi suhelda paljude riikidega, eelkõige Läänemeremaadega. Läbi Eesti, Läti, Soome ning Venemaa enda sadamate toimub toorainerikka Venemaa kaubavahetus muu maailmaga. Eestu maismaapiir on 682 km pikkune. Mandriosa rannajoone pikkus on 1242 km, koos saartega 3794 km. 3. Eesti geoloogiline ehitus (aluskord, pealiskord, pinnakate), maakoore teke. Eesti asub IdaEuroopa platvormi loodeosas, Fennoskandia (Balti) kilbi lõunanõlval. Eesti aluspõhi koosneb kahest korrusest. Kõige all lasub paks moonde ja tardkivimitest aluskord, mida katab settekivimitest pealiskord. Pealiskorral lasuvat õhukest pudedate setete kihti nim. pinnakatteks. Pinnakate on tekkinud kõige hiljem, peamiselt viimase jääaja jooksul ja peale seda. Läänemere ümbrust hõlmav u
Mis on suidumine? arengus väljasuremised jne 1. Kuidas moodustuvad Poola, ja kogu Ida-Euroopa lauskmaa kuni terrigeensed setendid, miks? Uurali ja Kaukasuse mäestikuni. Geoloogilise ehituse noorima osa moodustab On teatud geoloogilises läbilõikes ühe sette v Tekivad, kui füüsikalisel murenemisel kantakse kvaternaarne pinnakate, mille kujunemise kivimikihi ‚välja kiildumine’ ehk kihi lateraalselt liiva/ kruusa/ saviosakesi basseinidesse, kus peamised mõjurid olid mandrijäätumine ja sujuv õhemaks muutumine kuni kadumiseni nad settivad (Nt kruus, liiv, savi). Aja möödudes sellega kaasnevad protsessid ning hiljem ka nad muunduvad eri kivimiteks, kui lisada rõhku/ Läänemere areng. Pinnakatte tekkimisele soojust. Nt liivakivi, argilliit
Erineva suurusega pinnavavormidel kujunenud geosüsteeme vaadeldakse maastikuliste üksuste hierarhias järgmiselt: Paik- väikseim geokompleks (e -susteem), mille piires kõik maastikukomponendid on esindatud oma kõige väiksemate territoriaalsete alajaotustena. (Ühel reljeefielemendil, mille piires valdavalt uhesugune pinnakate, veereziim, mikrokliima, mullaliik ja taimekooslus.) Paigas on uhel mesoreljeefivormil kunkal, nõos, väikeses orus või ligilähedaselt uhesugusest ainesest pinnakattega tasandikul kujunenud geokompleks (e -susteem).
Mandriline maakoor on paksem kui ookeaniline,keskmine paksus umbes 40 km. Ookeaniline maakoor moodustab maailmamere põhja ning koosneb basaltse magma tardumisel tekkinud kivimitest, millel lasuvad süvamere setted. Ookeaniline maakor on noorem ja õhem ning uueneb pidevalt.Ookeanilise maakoore graniidi kiht puudub. Eesti ala on maakoor 44-51 km paks ja kahekorruseline: all kristalsetest kivimites koosnev aluskord ja peal settekivimeid pealiskord. Mandriline maakoor kujunes Eesti ala ligi 2 miljardit aastat tagasi Proterosoikumis ja sellest ajast on pärit meie alal kristalse aluskorra tard- ja moondekivimid. 5. Geoloogiline ajaskaala.Aegkonnad ja nende iseloomustus. Eestis esinevad geoloogilised ladestud ja nende iseloomustus. Eesti stratigraafia põhijooned. Geokronoloogiline skaala on ajaskaala, mis jagab geoloogilise aja väiksemateks geokronoloogilisteks üksusteks.Skaala on välja töötatud
other Devonian fishes have been excavated. Photo by Ü. Heinsalu and E. Mark-Kurik. Holotseen - turvas, jõe-, järve- ja meresetted, samuti luiteliivad jne Kvaternaar purdsetted Pleistotseen - moreen, jääjärve setted, jääjõe setted. valdavalt liivakivi (vähesel määral Devon lubjakivi ja dolomiit) Pealiskord Silur Lubjakivi, dolomiit valdavalt lubjakivi (vähesel Ordoviitsium settekivimid määral liivakivi ja savi) Kambrium liivakivi ja savi Vend liivakivi, liiv, savi, aleuroliit
Platvormid - tektooniliselt stabiilsed ning reljeefilt madalad vähese liigestatusega alad. Settekivimite kihid on horisontaal- või peaaegu horisontaallasumuses. Eesti paikneb Ida-Euroopa platvormi loodeosas ning Fennoskandia kilbi lõunanõlval. 7. Iseloomusta lühidalt Eesti aluskorda, aluspõhja ja pinnakatet. Eesti aluskord - eelkambriumiaegne, peamiselt leidub tard- ja moondekivimeid, nagu nt graniit, gneiss ja gabro. Aluspõhi ja pinnakate moodustavad pealiskorra. Aluspõhi - devoni, siluri, ordoviitsiumi, kambriumi ning vendi settekivimid, nagu liivakivi, liiv, savi, lubjakivi ja dolomiit. Vendi ajastust pärineb ka aleuroliit. Pinnakattes - kvaternaari ajastu purdsetted, nagu turvas, jõe-, järve- ja meresetted, luiteliivad, moreen, jääjärve ja –jõe setted. 8. Järjesta Eestis avanevad aluspõhja ladestud alustades kõige vanemast (või avanemise järgi alustades kõige põhjapoolsemast) + iseloomulikud settekivimid.
kulutuse tulemus Peipsi, Võrtsjärve nõod. 2. Eesti maavarad aluspõhja kivimites? Põlevkivi, fosforiit, mineraalvesi, paekivi, dolomiit. 3. Mis on karst. Karst on karstumise tagajärjel tekkinud pinnavorm või nende kogum. Karstivormid on kas maa- alused koopad või nende sisse kukkumisel tekkinud negatiivsed pinnavormid. Karst on levinud nähtus ka Põhja- Eestis Ordoviitsiumi lubjakivide avamusalal. Põhja-ja pinnavee keemilisest, osalt mehaanilsest toimest tingitud nähtus lubjakivi, dolomiidi, kipsi ja kivisoola esinemisaladel. Karsti peamine eeldus on voolava vee, lahustuva kivimi ja lõhelisuse olemasolu. Nende koosmõjul kujunevad karrid, karstilohud ja lehtrid, avalõhed. Karstivormide liitudes tekivad järsuveeruslised karstinõod. Maa-alused karstivormid on koopad, kanalid. Karstialadel esineb pinnavee neeldumist, ajutisi järvi ja maa-aluseid nn salajõgesid. Eestis peamiselt põhjaosas. 4. Pinnaste liigitus insener(ehitus)geoloogias
tekkinud mikroskoopilistest sinivetikatest. Seleta, miks põlevkivi teaduslik nimetus on kukersiit. Kui paks on põlevkkivikiht? (Erinevad kaevandused, karjäärid)? SILURI ladestu 443-417 miljonit aastat tagasi. Eesti ala oli Kesk- Euroopa kohal paikneva sügava ookeani põhjapoolseim laht. Sellesse merre ladestusid karbonaatsed setted (lubikojad) ja sügavamal argilliidid. Karbonaatkivimite kogupaksus on aukartustäratav - isegi üle 400 m. Kogu siluri ladestu kivimikompleks jaotatakse 10 lademeks, millest igaüht iseloomustab kindel kivististe kooslus. Lubjakivide kõrval esineb ka dolomiite - Raikküla lade Paidest idas ja Jaagarahu, Rootsiküla ning Paadla lademed Saaremaal ja Lääne-Eestis, mis sobivad suurepäraselt ehituskiviks. Nende hulgas on kauni mustri ja hea töödeldavusega dekoratiivkivimeid (nn Kalana marmor, Mustjala, Tagavere ja Kaarma dolomiit). Siluri lõpul meri taganes ja lubikodade settimine lakkas. DEVONI ladestu
tardkivimeid. Eesti aluskord ei paljandu. Lähim aluskorrakivimite paljand on Soome lahe idaosas Krstivormid: kurisu ehk neeluauk, koopad, karstilehtrid, karrid Suursaarel. Eesti alsupõhi - Aluspõhi on pealiskorra settekivimeist ja aluskorra kristalseid kivimeist 16. Mis on mattunud org? (teke, suurus, levimus Eestis, näited) koosnev kiht, millel saub pinnakate. Eesti aluspõhi koosneb Proterosoikumi tard- ja moondekivimeist nind Praegu on täidetud mandrijääsetetega (mattunud orud), kuid mõned orud on ka praeguses reljeefis Kambriumi, Ordoviitsiumi, Siluri ja Devoni ajastu settekivimeist. Eesti pinnakate - Pinnakate on pudedaist nähtavad: Elva, Aardla, Rõuge ürgorg. setetest koosnev kiht, mis lasub aluspõhjal. Eesti pinnakate kosoneb põhiliselt moreenist. Pinnakate katab 17. Mis on tektoonilised lõhed
Nautiliseks nimetatakse meresõidus on vaja sellist hämarikku, kus on horisonti näha ja see on just sobiv aeg määramiseks. Põhjanael paistab Eestile 50ndal kraadil. · Astronoomiline valge öö · Polaarpäev Eestis on kasutusel Ida-Euroopa aeg, kust lisame 2 tundi juurde maailmaajale, suvel +3. Ka Venemaal kasutati suveaega, kuid siis mindi üle ühtlasele Moskva ajale. Eesti asub paljude erinevate nähtuste piiril. Esiteks, Eestis jookseb liivakivi ja lubjakivi avause piiril. Põhja-Eesti ja saared on lubjakivi peal, ülejäänud on liivakivi peal. Pinnaehituslik liikumine jälgib jää liikumise suunda. Eesti pindala on 45,2 tuhat km2 (eksamil selle kohta küsimust ei ole). See pindala hõlmab ka Peipsi ja Võrtsjärve. 15 maakonna kogupindala on 43,4 tuhat km2. Enne II maailmasõda oli Eesti pindala 47,5 tuhat km2. Kui aruvtada territoriaalse mere ka juurde, siis on Eesti pindala 70 505 km2.
Platvormid on tektooniliselt stabiilsed ning reljeefilt madalad vähese liigestatusega alad. Settekivimite kihid on horisontaal- või peaaegu horisontaallasumuses. Eesti paikneb Ida-Euroopa platvormi loodeosas ning Fennoskandia kilbi lõunanõlval. 7. Iseloomusta lühidalt Eesti aluskorda, aluspõhja ja pinnakatet. Eesti aluskord on eelkambriumiaegne, peamiselt leidub tard- ja moondekivimeid, nagu nt graniit (rabakivi), gneiss ja gabro. Aluspõhi ja pinnakate moodustavad pealiskorra. Aluspõhjas on devoni, siluri, ordoviitsiumi, kambriumi ning vendi settekivimid, nagu liivakivi, liiv, savi, lubjakivi ja dolomiit. Vendi ajastust pärineb ka aleuroliit. Pinnakattes on kvaternaari ajastu purdsetted, nagu turvas, jõe-, järve- ja meresetted, luiteliivad, moreen, jääjärve ja jõe setted. 8. Järjesta Eestis avanevad aluspõhja ladestud alustades kõige vanemast (või avanemise järgi alustades kõige
Aluskorra sügavus kasvab Eestis: põhjast lõunasse (Tallinas aluskord u 120m sügavusel, Võrus u 600m sügavusel). Pealiskord- settekivimeist koosnev maakoore ülemine osa, mis lasub aluskorral. Kambriumi kivimid- tekkinud madalaveelises meres veerohkete jõgedega sinna kantud setetest. Ordoviitsiumi aeg- madal meri asendus süvamerega , ladestuma hakkasid lubjakivid.(meri oli elustikurikas(siluris samuti)). Fossiilid- kunagiste organismide kivistunud jäänused. Siluri ajastu- jätkus lubjakivi teke. Devoni ajastu- Lubjakivide peale tekkisid liivad ja savid.( peale seda ajastut tekkisid uuesti lubjakivid peale). Pinnakate Pinnakate- moodustavad aluspõhja katvad pudedad kivimid. *Peamiseks materjaliks: Moreen(erineva suurustega kivimiosakestega segu). Ülejäänud osa koosneb mineraalsetest(liiv,kruus,savi) ja elutekkelistest(turvas,muda) setetest. *Põhja- ja Lääne-Eestis on moreen: hallikas ning kividerohke. *Lõuna-Eestis on moreen: punakaspruun ja kividevaene.
Venemaa enda sadamate toimub toorainerikka Venemaa kaubavahetus muu maailmaga. Teised siinsed riigid on meie konkurendid võistluses tulusa Vene transiidi pärast. Mereäärse riigina on Eestil nii maismaa- kui merepiir. Eesti maismaapiir on 682 km pikkune. Tegelikult kulgeb sellestki ligi pool mööda jõgesid ja järvi. Eesti maismaanaabriteks on Venemaa ja Läti. Piiri kujunemine nende riikidega on toimunud läbi pika ajaloo. 3. Eesti geoloogiline ehitus (aluskord, pealiskord, pinnakate), maakoore teke. Aluskorra moodustavad Eesti alal aguaegkonnas (2 mld a.t.) tekkinud moondekivimid: gneisid, kvartsiidid ja kildad. Esineb ka tardkivimeid - graniite, millest tuntumad on rabakivid. Aluskord on põhja-lõuna suunas kaldu, kus kivimite kaldenurk on u. 15°. Kivimite kalduolek on tingitud maakoore tektoonilisest liikumisest ja asendist kilbi lõunanõlvadel. Aluskord Eesti alal ei paljandu. Põhja-Eestis lasub ta ligi 100 m sügavusel, Lõuna-Eestis aga veelgi
kiht.Jää kulutuse tulemus Peipsi, Võrtsjärve nõod. *(12) Eesti maavarad aluspõhja kivimites? Põlevkivi, fosforiit, mineraalvesi, paekivi, dolomiit. *(11) Mis on karst.Karst on karstumise tagajärjel tekkinud pinnavorm või nende kogum. Karstivormid on kas maaalused koopad või nende sissekukkumisel tekkinud negatiivsed pinnavormid.Karst on levinud nähtus ka Põhja-Eestis Ordoviitsiumi lubjakivide avamusalal. Põhja-ja pinnavee keemilisest, osalt mehaanilsest toimest tingitud nähtus lubjakivi, dolomiidi, kipsi ja kivisoola esinemisaladel. Karsti peamine eeldus on voolava vee, lahustuva kivimi ja lõhelisuse olemasolu. Nende koosmõjul kujunevad karrid, karstilohud ja lehtrid, avalõhed Karstivormide liitudes tekivad järsuveeruslised karstinõod. Maa-alused karstivormid on koopad, kanalid. Karstialadel esineb pinnavee neeldumist, ajutisi järvi ja maa-aluseid nn salajõgesid. Eestis peamiselt põhjaosas. *(10) Pinnaste liigitus insener(ehitus)geoloogias
Ida-Euroopa platvormil on kaks suur kilpi Balti ja Ukraina kilp. Ulatuslikud kilbid asuvad ka Aafrikas, Indias, Austraalias, Kanadas, Gröönimaal ja Siberis (Ivar Arold, 1987). 2. Vanaaegkond ehk paleosoikum Paleosoikum on geoloogiline aegkond, mis järgnes Proterosoikumile ja eelnes Mesosoikumile; algas 540 miljonit aastat tagasi, kestis 290 miljonit aastat ja lõppes 250 miljonit aastat tagasi. Paleosoikum jaguneb Kambriumi, Ordoviitsiumi, Siluri, Devoni, Karboni ja Permi ajastuteks (joonis 1.)(http://www.ut.ee/BGGM/eluareng/paleosoikum.html). Joonis 1. paleosoikumi geokronoloogiline tabel Selle aja aja jooksul leidsid aset baikali, kaledoonia ja hertsüünia kurrutused. Üldise maakerke tagajärjel tekkis vana Angara mannaer, aegkonna alguses lõunapoolkeral kujunenud Gondvana hiidmandril esines korduvalt mandrijäätumisi (I.Arold, 1987). Paleosoikumis toimus kaks väga olulist sündmust organismide arengus:
Tallinnas on aluskorrakivimite sügavus 118-130m. Lõuna suunas sügavus suureneb ja küünib Võrus 600m-ni. Haanja kõrgustiku all Mõniste ümbruses on vallitaoline kerkeala, kus aluskorra sügavus on vaid 295-400m. Aluskorra väiksemaid kerkealasid on teada veel mujalgi, näit. Uljaste kuplid, Hiiumaal Kärdla lähedal Palukülas jne. Olulisus:_ tagab meile seismiliselt suhteliselt stabiilse jalgealuse. Pealiskord Kristalseid aluskorrakivimeid katab settekivimeist pealiskord (vanuses ~600-350 milj aastat.) Pealiskorra kivimikihid on kerge lõunasuunalise kaldega. Samas suunas toimub ka pealiskorra lasundi paksenemine. Kuna kivimikihid on lõunasse kaldu, siis avanevad Põhja-Eestis kõige alumised ja ühtlasi kõige vanemad kihid. Lõunapoole liikudes avanevad lääne-idasuunaliste vöötmetena järjest nooremad kihid. Pinnakatteks nimetatakse aluspõhja katvaid kobedaid setteid, mis on tekkinud murenenud ning samasse kohta jäänud aluspõhjakivimeist või on geol
- Millised füüsikalised tegurid on vajalikud moondeprotsessi käivitamiseks? Rõhk, soojus ja fluid - Milline keskkond tekitab kildalisuse? suunatud rõhuga keskkond - Mida iseloomustab moondefaatsies? kindel termodünaamilises tasakaalus olev mineraalne kooslus - Millistes piirkondades toimub regionaalmoone? kurdmäestike all (laamade põrkepiiril) - Mis kivimtüüp tekib lubjakivi moondel? Liivakivi moondel? Graniidi moondel? · lubjakivi maromor · liivakivi kvartsiit · graniit graniitogneiss - Mida on migmatiit? Koldeliselt sulanud moondekivim Maakoore mehhaanilised deformatsioonid Lõhend rebenddeformatsioonid ilma kivimplokkide nikhumiseta Murrang rebenddeformatsioonid kivimplokkide nikhumisega Murrangute tüübid: - nihkemurrang - kaldmurrang - langatusmurrang - kerkemurrang - langatusmurrang
Settekivimite kihid on horisontaal- või peaaegu horisontaallasumuses. Eesti paikneb Ida-Euroopa platvormi loodeosas ning Fennoskandia kilbi lõunanõlval. 7. Iseloomusta lühidalt Eesti aluskorda, aluspõhja ja pinnakatet. Eesti aluskord on eelkambriumiaegne, peamiselt leidub tard- ja moondekivimeid, nagu nt graniit (rabakivi), gneiss ja gabro. Aluspõhi ja pinnakate moodustavad pealiskorra. Aluspõhjas on devoni, siluri, ordoviitsiumi, kambriumi ning vendi settekivimid, nagu liivakivi, liiv, savi, lubjakivi ja dolomiit. Vendi ajastust pärineb ka aleuroliit. Pinnakattes on kvaternaari ajastu purdsetted, nagu turvas, jõe-, järve- ja meresetted, luiteliivad, moreen, jääjärve ja jõe setted. 8. Järjesta Eestis avanevad aluspõhja ladestud alustades kõige vanemast (või avanemise järgi alustades kõige põhjapoolsemast) + iseloomulikud settekivimid.
Aluskorra sügavus kasvab Eestis: põhjast lõunasse (Tallinas aluskord u 120m sügavusel, Võrus u 600m sügavusel). Pealiskord- settekivimeist koosnev maakoore ülemine osa, mis lasub aluskorral. Kambriumi kivimid- tekkinud madalaveelises meres veerohkete jõgedega sinna kantud setetest. Ordoviitsiumi aeg- madal meri asendus süvamerega , ladestuma hakkasid lubjakivid.(meri oli elustikurikas(siluris samuti)). Fossiilid- kunagiste organismide kivistunud jäänused. Siluri ajastu- jätkus lubjakivi teke. Devoni ajastu- Lubjakivide peale tekkisid liivad ja savid.( peale seda ajastut tekkisid uuesti lubjakivid peale). Pinnakate Pinnakate- moodustavad aluspõhja katvad pudedad kivimid. *Peamiseks materjaliks: Moreen(erineva suurustega kivimiosakestega segu). Ülejäänud osa koosneb mineraalsetest(liiv,kruus,savi) ja elutekkelistest(turvas,muda) setetest. *Põhja- ja Lääne-Eestis on moreen: hallikas ning kividerohke. *Lõuna-Eestis on moreen: punakaspruun ja kividevaene.
)) Geokronoloogiline skaala on ajaskaala, mis jagab geoloogilise aja ehk Maa ajaloo väiksemateks üksusteks: eoonideks, aegkondadeks, ajastuteks ja ajastikeks. Skaala on välja töötatud peamiselt fossiilide ja maakoore kihtide tekkimise järjekorra ja tekkeaja uurimise alusel. Geokronoloogiline skaala hakkas välja kujunema 18. sajandil Itaalias. 19. sajandil hakati üksustena käsutama aegkondi Paleosoikum, Mesosoikum, Kainosoikum ja nende alamjaotusi (ajastuid) Kambrium, Silur, Devon jne (vt lk 107). 1961. aastast tegeleb skaala täpsustamisega rahvusvahelise geoloogiateaduste liidu stratigraafia komisjon. Euroopa ja Eesti pinnamoodi on mitmete ajastute ja ajastike jooksul kujundanud jääajad. Need on ajavahemikud, mille vältel kliima on olnud tunduvalt külmem ja Maa pinda on katnud mandriliustikud. Jäätumiste ja jäävaheaegade täpse pikkuse ega nende arvu kohta pole teadlastel ühtseid seisukohti. On teada, et neist kõige pikaajalisem oli Permi ajastul, 300-260
jäätumised lõunapoolkeral, kuiv kliima Karbon (359) Merede Sõnajalgtaimede Kahepaiksete ajastu, pealetung, niiske metsad esimesed roomajad kliima Devon (416) Maismaa Sõnajalgtaimede Kalade ajastu, kerkimine levimine putukate ja kahepaiksete ilmumine Silur (444) Suured Esimesed
Kineetiline energia- voolav vesi, veerev kivirahn, randa tormav murdlaine. Soojusenergia- päikese kiirgus, veekogude vertikaalne tsirkulatsioon, õhumasside liikumine, tsüklonid. Laineenergia- tsunamid ehk hiidlained. Keemiline energia- põlemine, orgaanilise aine ülekanne toiduahelas. 3. Tea geoloogiliste ajastute järjestust Maa tekkest kuni tänapäevani. MAA TEKE Eelkambrium Kambrium Ordoviitsium Silur Devon Karbon Perm Triias Juura Kriit Paleogeen Neogeen Kvarternaar 1 TÄNAPÄEV 4. Tunne etteantud sündmustest ära igale ajastule iseloomulikud sündmused. Maa tekkimine EELKAMBRIUM Esimesed üherakulised organismid EELKAMBRIUM Esimesed mitmerakulised organismid EELKAMBRIUM Skeletiga organismid KAMBRIUM Esimesed kalad KAMBRIUM Trilobiidid ORDOVIITSIUM
Lõuna suunas sügavus suureneb ja vihmaga sadav lumi või lumi, mis maapinnale jõudes kohe sulab; lobjakas veega segatud küünib Võrus 600 meetrini. lumi maapinnal (ummistab veejuhtmeid); teralumi läbim. kuni 1 mm, kui veeaur külmub kiiremini kui pärislume helbed jõuavad moodustuda; rahe tekib, kui jäistele PEALISKORD pilveosakestele satub ümbritsevast õhust allajahtunud veepiisku korduvalt ja kiiresti; hall tekib kui kastepunkti temp. on miinustes; härmatis kristalse ehitusega, tekib talvekuudel Kulutatud ja küllaltki liigestatud reljeefigauskorrakivimitel lasub põiksalt kihilistest just uduse ilmaga, kui pärast pakast õhk muutub järsult soojemaks. setenditest pealiskord. Pealiskorra kihtidekompleksid erinevad üksteisest omaaegsete
hästi suured päevakivikristallid, mis murenevad kivimist kergesti ära ja rabakivi pudeneb seetõttu kiiresti ära. 2)settekivimid- nii mineraalsed kui orgaanilised setted. Eestimaa graniitsele kristalsele aluskorrale settisid vanaaegkonna meres: 1)alamkambriumi sinisavid ja liivakivid 2)ordoviitsium-liivad ja obulusliivakivi, glaukoniitliivakivi (roheline), diktioneema kiltkivi (sisaldab raskmetalle ja radioaktiivseid elemente, süttib kokkupuutes õhuga põlema), lubjakivi ja dolomiidi lademed (tüsedad kihid, nende vahel on põlevkivi) 3)silur- lubimergel 4)devon- keskdevoni liivakivi, ülem- devoni lubjakivid. Aluspõhjaks on Põhja-Eesrid merepiiril alam-kambriumi sinisavi ja lubjakivi, kesk-Eestis siluri mergel. On olnud palju jääaegasid. Vastavalt selleni, kuhu maani jää jõudis, nim. Valdai, Dnepri ja Lihvini jäätumisi. Moreen on jääsete, Eesti kolm põhimoreeni on: 1)valkjashall rähkmoreen Põhja-
KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond. Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning l
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
