Folkloor * eestlaste pärimusliku vaimse kultuuri osa, mille moodustab poeetiline sõnalooming * peegeldab rahva elu, oma aja maailmapilti ning majanduslikke ja ühiskondlikke tingimusi * kajastuvad kombed, lõbustused, eetilised tõekspidamised, eestlaste naljasoon, aga ka hirmud ja salajased soovid Rahvaluule olemus * anonüümsus * levimine otseste kontaktide kaudu * suulisus * muutumine e variatiivsus o juhuslik o tahtlik * kollektiivsus Folkloor muutub ja täieneb pidevalt just nagu elugi meie ümber. Paljusid arusaamu on mõjutanud vana klassikaline lähenemine folkloorile. Kaasaegses maailmas on folkloristika mõiste aga avardumas, omandamas sootuks uue taseme, tasandi ja kvaliteedi. Oluline on esialgu kasvõi fikseeridagi see uus, mis meie ümber tekib ja areneb. Linnajutt Ü. Tedre kirjutas 1987. aastal, et "...folkloori peamine vaenlane - haridu...
Ta lisas veel: Rahvaluule on enamuse jaoks arhailine mõiste. Seda seostatakse sageli ainult igipikkade regilauludega ja memmede/taatide muinasjuttudega. Tegelikult on rahvaluule tohutult mitmetahuline ja põnev. Minu arvates on folkloor otseselt seotud erinevate ajajärkudega, s.t. erinevatel ajajärkudel olid populaarsed erinevad folkloori tüübid - maailmasõdade ajal lokkasid linnalegendid, anektoodid. Tänapäeval internetis ketikirjad, netinaljad. Aga palju arhailisematel perioodidel olid aktuaalseks meie jaoks rahvaluule võrdkujud - kangelaslood, muinasjutud, vanasõnad ja erinevate jumaluste ja pühadega seotud jutud. Mina võin järeldada siit, et noored ei peagi rahvaluulet pelgalt arhailisteks tekstideks, mis on ja olid omased vaid vanema põlvkonna inimestele. Tuttavlik on Kätlinile näiteks ka
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
